EUROOPA KOMISJON
Brüssel,26.2.2018
COM(2018) 79 final
KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE
seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) artikli 11 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 2, 3, 6 ja 7 ning artikli 45 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimisega
1. Sissejuhatus
Määrus (EL) nr 1380/2013, mida on muudetud määrusega (EL) 2017/2092 (edaspidi „ÜKP määrus“), hõlmab a) mere bioloogiliste ressursside kaitsmist ning kalavarude ja eespool nimetatud ressursse kasutavate laevastike majandamist ning b) ÜKP rakendamist toetavaid turu- ja finantsmeetmetega seoses magevee bioloogilisi ressursse, vesiviljelust ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamist.
Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärkide saavutamiseks ning eelkõige kalapüügi ja vesiviljeluse pikaajalise keskkonnaalase ja sotsiaal-majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses liikmesriikide teatavate keskkonnaalaste kohustustega kaasnevate kaitsemeetmetega, lossimiskohustuse rakendamisega ning üksikasjalike eeskirjade kehtestamisega nõuandekomisjonide toimimiseks, mis on sidusrühmade organisatsioonid, mille eesmärk on anda komisjonile ja liikmesriikidele soovitusi ja teavet küsimuste kohta, mis on seotud kalavarude majandamise ning kalanduse ja vesiviljeluse sotsiaal-majanduslike ning kaitsealaste aspektidega.
ÜKP määruse artiklis 46 sätestatakse tingimused, mille alusel komisjon võib kasutada õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte.
2. Õiguslik alus
Käesoleva aruande esitamine on ette nähtud ÜKP määruse artikli 46 lõikega 2. Kõnealuse sätte kohaselt antakse artikli 11 lõikes 2, artikli 15 lõigetes 2, 3, 6 ja 7 ning artikli 45 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte komisjonile viieks aastaks alates 29. detsembrist 2013. Komisjon peab esitama kõnealuste delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise õiguse kehtivusaega pikendatakse automaatselt viieks aastaks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise suhtes vastuväite vastavalt ÜKP määruse artiklile 46.
ÜKP määrusega antakse komisjonile õigus võtta vastu järgmiste valdkondadega seotud delegeeritud õigusakte:
a) liidu keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud kaitsemeetmed (ÜKP määruse artikli 11 lõige 2);
b) liidu rahvusvaheliste kohustuste rakendamine liidu õigusega, sealhulgas eelkõige lossimiskohustusest tehtavate erandite rakendamine (ÜKP määruse artikli 15 lõige 2);
c) lossimiskohustuse kohaldamine muude kui artikli 15 lõikes 1 loetletud liikide suhtes, kui komisjonile esitatakse sellekohane ühine soovitus (ÜKP määruse artikli 15 lõige 3);
d) täpsustusi sisaldavate ajutiste tagasiheite erikavade kehtestamine, muu hulgas lossimiskohustuse suhtes kohaldatavaid vähese tähtsusega erandeid ja kõrge ellujäämise määraga liike käsitlevaid erandeid sisaldavate erikavade kehtestamine kuni kolmeks aastaks; erikavade kestust võib pikendada veel kolme aasta võrra, kui kõnealuste kalavarude suhtes ei ole vastu võetud mitmeaastast kava või majandamiskava (ÜKP määruse artikli 15 lõige 6);
e) selliste lossimiskohustuse suhtes kohaldatavate vähese tähtsusega erandite kehtestamine, mis ei ole suuremad kui 5 % aastasest kogusaagist, mille suhtes kohaldatakse artikli 15 lõike 1 kohast lossimiskohustust, kui sel eesmärgil ei ole võetud meetmeid mitmeaastase kava või tagasiheite erikava raames (ÜKP määruse artikli 15 lõige 7), ning
f) nõuandekomisjonide toimimise üksikasjalike eeskirjade sätestamine (ÜKP määruse artikli 45 lõige 4).
Käesolevas aruandes ei käsitleta sarnase sisuga delegeeritud õigusakte, mis on vastu võetud muude määruste kui ÜKP määruse alusel. See kehtib eelkõige delegeeritud õigusaktide puhul, mis hõlmavad meetmeid määruse (EL) 2016/1139 (edaspidi „Läänemere mitmeaastane majandamiskava“) artikli 7 kohaselt vastu võetud lossimiskohustuse rakendamiseks. Komisjon koostab aruande Läänemere mitmeaastase majandamiskavaga delegeeritud volituste kohta vastavalt kõnealuses majandamiskavas sätestatud tingimustele.
3. Delegeeritud volituste rakendamine
3.1. Menetluslikud asjaolud
Komisjonile ÜKP määruse artikli 11 lõikega 2 ning artikli 15 lõigetega 3 ja 6 delegeeritud volituste rakendamine tugineb piirkondadeks jaotamise põhimõttele. Liikmesriigid, kellel on otsene majandamishuvi, mida mõjutavad asjaomased meetmed, võivad leppida kokku ühiste soovituste esitamises asjaomaste liidu kaitsemeetmete või tagasiheite erikavade eesmärkide täitmiseks. Piirkondadeks jaotamisest lähtuvate komisjoni delegeeritud õigusaktidega seotud ühiste soovituste koostamisel peavad liikmesriigid konsulteerima asjaomaste nõuandekomisjonidega. Kui kõik liikmesriigid ei jõua kokkuleppele ühiste soovituste esitamises või kui ühiseid soovitusi ei peeta kaitsemeetmete eesmärkide ja koguseliselt väljendatud sihttasemetega kokkusobivaks, ei saa komisjon talle delegeeritud volitusi kasutada, kuid võib esitada ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks vastavalt ELi aluslepingule.
Kõik ÜKP määruse artikli 11 lõikel 2 ning artikli 15 lõigetel 3, 6 ja 7 põhinevad delegeeritud õigusaktide eelnõud on parimate olemasolevate teadusnõuannete arvessevõtmiseks esitatud kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteele (STECF), mis asutati komisjoni otsusega 2005/629/EÜ.
Delegeeritud õigusaktide eelnõud, milles sätestati nõuandekomisjonide tööd reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad, esitati kõikidele sellal toimivatele nõuandekomisjonidele, et nad saaksid kujundada oma seisukohad. Eelnõusid arutati samuti korrapärastel koordineerimisnõupidamistel, mida komisjon kõigi nõuandekomisjonide osalusel korraldab (nõuandekomisjonide vahelised koordineerimisnõupidamised).
Lõpuks esitati kõigi ÜKP määrusega antud õigustel põhinevate delegeeritud õigusaktide eelnõud kalanduse ja vesiviljeluse eksperdirühmale, mis loodi selleks, et tagada nõuetekohane ekspertidega konsulteerimine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel. Euroopa Parlamendi esindajaid on järjepidevalt kutsutud osalema kõnealuse eksperdirühma koosolekutel, kuid nende osalus on seni olnud piiratud. Konsultatsioonidega seotud dokumendid saadeti üheaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule, nagu on ette nähtud delegeeritud õigusakte käsitlevas ühises seisukohas. Pärast delegeeritud õigusaktide vastuvõtmist tehti nad kõik teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Praeguseks ei ole Euroopa Parlament ega nõukogu ÜKP määruse artikli 46 lõike 5 kohaselt ette nähtud kahekuulise ajavahemiku jooksul vastuväiteid esitanud ühegi komisjoni poolt ÜKP määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti kohta. Teatavatel juhtudel on aga Euroopa Parlament taotlenud kõnealuse tähtaja pikendamist veel kahe kuu võrra.
3.2. ÜKP määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide loetelu
Allpool on esitatud kõigi komisjoni poolt pärast ÜKP määruse jõustumist võetud asjaomaste delegeeritud õigusaktide loetelu. Kõnealused delegeeritud õigusaktid on liigitatud vastavalt nende õiguslikule seisundile (kehtivad, kontrollitavad ja kehtetuks tunnistatud või kehtivuse kaotanud). Loetelu ajakohastati viimati ja see kajastab olukorda 1. detsembril 2017.
3.2.1. Kehtivad delegeeritud õigusaktid
a) ÜKP määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt
- Komisjoni 5. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/117, millega kehtestatakse kalandusalased kaitsemeetmed merekeskkonna kaitsmiseks Läänemeres ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/1778;
- Komisjoni 5. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/118, millega kehtestatakse kalandusalased kaitsemeetmed merekeskkonna kaitsmiseks Põhjameres;
- Komisjoni 24. veebruari 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1180, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/118, millega kehtestatakse kalandusalased kaitsemeetmed merekeskkonna kaitsmiseks Põhjameres;
- Komisjoni 2. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1181, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/117, millega kehtestatakse kalandusalased kaitsemeetmed merekeskkonna kaitsmiseks Läänemeres ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) 2015/1778.
b) ÜKP määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt
- Komisjoni 18. novembri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/98, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile ja Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile;
- Komisjoni 20. novembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/171, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/98, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile ja Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile;
- Komisjoni 18. aprilli 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1352, millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/98, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile ja Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile;
c) ÜKP määruse artikli 15 lõigete 3 ja 6 kohaselt
- Komisjoni 20. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1392/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügiga Vahemeres (kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2017);
- Komisjoni 20. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1393/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate pelaagiliste liikide püügiga loodepiirkonna vetes (kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2017);
- Komisjoni 20. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1394/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate pelaagiliste liikide püügiga edelapiirkonna vetes (kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2017);
- Komisjoni 20. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1395/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügiga ja tööstusliku kalapüügiga Põhjameres (kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2017);
- Komisjoni 20. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1396/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses kalapüügiga Läänemerel (kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2017);
- Komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2250, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul Põhjameres ja ICESi IIa rajooni liidu vetes (kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2018);
- Komisjoni 12. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 2016/2374, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul edelapiirkonna vetes (kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2018);
- Komisjoni 12. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 2016/2375, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes (kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2018);
- Komisjoni 13. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2376, millega kehtestatakse tagasiheitekava perekonda Venus spp. kuuluvate karpide kohta Itaalia territoriaalvetes (kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2019);
- Komisjoni 14. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2377, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1394/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate pelaagiliste liikide püügiga edelapiirkonna vetes;
- Komisjoni 20. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 2017/86, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate põhjalähedaste liikide püügiga Vahemeres (kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2019);
- Komisjoni 20. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 2017/87, millega kehtestatakse tagasiheitekava hariliku kammelja püügi puhul Mustal merel (kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2019);
- Komisjoni 24. mai 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1393, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1395/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügiga ja tööstusliku kalapüügiga Põhjameres (kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2017);
- Komisjoni 5. juuli 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/2167, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/2374, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul edelapiirkonna vetes
(kehtivuse kaotamise kuupäev: 31.12.2018).
d) ÜKP määruse artikli 15 lõike 7 kohaselt
Veel puuduvad
e) ÜKP määruse artikli 45 lõike 4 kohaselt
- Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/242, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõuandekomisjonide toimimise kohta ühise kalanduspoliitika raames;
- Komisjoni 23. juuni 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/1575, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/242, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõuandekomisjonide toimimise kohta ühise kalanduspoliitika raames.
3.2.2. Komisjoni poolt vastu võetud delegeeritud õigusaktid, mis ei ole veel jõustunud (kontrollimisel)
a) ÜKP määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt
Puuduvad
b) ÜKP määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr …/..., millega muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/98, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile, Vahemere mõõkkala varude osas, vastu võetud 30.11.2017.
c) ÜKP määruse artikli 15 lõigete 3 ja 6 kohaselt
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr .../..., millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul Põhjameres ja ICESi IIa rajooni liidu vetes 2018. aastaks, vastu võetud 20.10.2017;
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) .../..., millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2016/2374, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul edelapiirkonna vetes, vastu võetud 20.10.2017;
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) .../..., millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase ja süvamerepüügi puhul loodepiirkonna vetes 2018. aastaks, vastu võetud 20.10.2017;
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) .../..., millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2017/86, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate põhjalähedaste liikide püügiga Vahemeres, vastu võetud 23.10.2017;
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) .../..., millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses lõhepüügiga Läänemerel, vastu võetud 21.11.2017;
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) .../..., millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1394/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate pelaagiliste liikide püügiga edelapiirkonna vetes, vastu võetud 21.11.2017;
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) .../..., millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1395/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügiga ja tööstusliku kalapüügiga Põhjameres, vastu võetud 23.11.2017;
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) .../..., millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1393/2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate pelaagiliste liikide püügiga loodepiirkonna vetes, vastu võetud 24.11.2017;
d) ÜKP määruse artikli 15 lõike 7 kohaselt
- Komisjoni delegeeritud määrus (EL) .../..., millega kehtestatakse vähese tähtsusega erand lossimiskohustusest seoses teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügiga Vahemeres, vastu võetud 23.10.2017.
e) ÜKP määruse artikli 45 lõike 4 kohaselt
Puuduvad
3.2.3. Kehtetuks tunnistatud või kehtivuse kaotanud delegeeritud õigusaktid
a) ÜKP määruse artikli 11 lõike 2 kohaselt
- Komisjoni 25. juuni 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1778, millega kehtestatakse kalavarude kaitsemeetmed eesmärgiga kaitsta karide alasid Taani territoriaalvetes Läänemeres ja Kattegati väinas, tunnistatud kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/1181.
b) ÜKP määruse artikli 15 lõike 2 kohaselt
Puuduvad
c) ÜKP määruse artikli 15 lõigete 3 ja 6 kohaselt
- Komisjoni 12. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2375/2438, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul loodepiirkonna vetes, tunnistatud kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/2375 alates 1.1.2017;
- Komisjoni 12. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2439, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul edelapiirkonna vetes, tunnistatud kehtetuks komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/2374 alates 1.1.2017;
- Komisjoni 22. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2440, millega kehtestatakse tagasiheitekava teatava põhjalähedase püügi puhul Põhjameres ja ICESi IIa rajooni liidu vetes, kaotas kehtivuse 31.12.2016.
d) ÜKP määruse artikli 15 lõike 7 kohaselt
Puuduvad
e) ÜKP määruse artikli 45 lõike 4 kohaselt
Puuduvad
4. Kokkuvõte
Komisjon on seisukohal, et ta on kasutanud talle antud õigusi määrusega (EL) nr 1380/2013 sätestatud piirides.
Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 11 lõikega 2, artikli 15 lõigetega 2, 3, 6 ja 7 ning artikli 45 lõikega 4 antud õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte tuleks pikendada kõnealuse määruse artikli 46 lõike 2 kohaselt, et aidata kaasa määruse eesmärkide saavutamisele.
Komisjon palub Euroopa Parlamendil ja nõukogul võtta käesolev aruanne teadmiseks.