Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ettepanek: määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet“

(2019/C 168/09)

Pearaportöör:

Anna MAGYAR (HU/EPP), Csongrádi komitaadi volikogu aseesimees

Viitedokument:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu ühismeede 98/700/JSK, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1052/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1624

Euroopa Komisjoni panus 19.–20. septembril 2018 Salzburgis toimuvasse riigijuhtide kohtumisse

COM(2018) 631 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

COM(2018) 631 final, artikli 2 lõige 16

Mõisted

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„operatiivtöötaja“– Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse kuuluv piirivalvur, tagasisaatmise saatemeeskonna liige, tagasisaatmisspetsialist või muu asjaomane töötaja. Operatiivtöötaja kuulub ühte artikli 55 lõikes 1 kindlaks määratud kolmest kategooriast: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tööle võetud koosseisulised töötajad (1. kategooria), liikmesriigist pikaajaliselt ametisse lähetatud töötajad (2. kategooria) või liikmesriigist lühiajaliselt lähetatud töötajad (3. kategooria). Operatiivtöötaja tegutseb piirihaldusrühma, rändehalduse tugirühma või tagasisaatmisrühma liikmena, kellel on täitevvolitused . Operatiivtöötajate hulka kuuluvad ka ETIASe kesküksuse toimimise eest vastutavad koosseisulised töötajad;

„operatiivtöötaja“– Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalisse korpusse kuuluv piirivalvur, tagasisaatmise saatemeeskonna liige, tagasisaatmisspetsialist või muu asjaomane töötaja. Operatiivtöötaja kuulub ühte artikli 55 lõikes 1 kindlaks määratud neljast kategooriast: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tööle võetud koosseisulised töötajad (1. kategooria), liikmesriigist pikaajaliselt ametisse lähetatud töötajad (2. kategooria) või liikmesriigist kiirreageerimissekkumisteks või lühiajaliselt lähetatud töötajad (3. ja 4. kategooria). Operatiivtöötaja tegutseb piirihaldusrühma, rändehalduse tugirühma või tagasisaatmisrühma liikmena. 2. ja 3. kategooria ning 4. kategooria töötajad võivad kasutada täitevvolitusi. Operatiivtöötajate hulka kuuluvad ka ETIASe kesküksuse toimimise eest vastutavad koosseisulised töötajad;

Motivatsioon

—

Muudatusettepanek 2

COM(2018) 631 final, artikli 3 punkt a

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(a)

piirikontroll, sealhulgas meetmed seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks, ja kui see on asjakohane, meetmed piiriülese kuritegevuse (nt rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismi) tõkestamiseks ja tuvastamiseks ning meetmed rahvusvahelist kaitset vajavate või taotleda soovivate inimeste edasisuunamiseks;

(a)

piirikontroll, sealhulgas meetmed seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks, ja kui see on asjakohane, meetmed piiriülese kuritegevuse (nt rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismi) tõkestamiseks, tuvastamiseks ja peatamiseks ning meetmed rahvusvahelist kaitset vajavate või taotleda soovivate inimeste edasisuunamiseks;

Motivatsioon

Piiri haldamise põhitegevuste hulgas peab olema ka operatiivse lahenduse leidmine piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel.

Muudatusettepanek 3

COM(2018) 631 final, artikli 8 lõiked 4, 6 ja 7

Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegiline poliitikatsükkel

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(4) V astavalt artiklile 118 on komisjonil õigus võtta artikli 30 lõikes 2 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse riskianalüüsi põhjal vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegiline poliitika. Sellises delegeeritud õigusaktis määratakse kindlaks poliitilised prioriteedid ja esitatakse strateegilised suunised artiklis 3 nimetatud osade puhul järgnevaks neljaks aastaks.

(…)

(6) Liikmesriigid kehtestavad lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti rakendamiseks riiklikud integreeritud piirihalduse strateegiad, tehes seejuures tihedat koostööd kõikide piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavate riiklike asutustega. Nimetatud riiklikud strateegiad peavad olema kooskõlas artikliga 3, lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktiga ning lõikes 5 osutatud tehnilise ja tegevusstrateegiaga.

(7) Neljakümne kahe kuu möödumisel lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest korraldab komisjon ameti toetusel selle rakendamise põhjaliku hindamise. Hindamise tulemusi võetakse arvesse järgmise tsükli ettevalmistamisel.

(4) Esimeseks mitmeaastaseks strateegiliseks poliitikatsükliks esitab komisjon [kuupäev täpsustamisel] Euroopa Parlamendile ja nõukogule artikli 30 lõikes 2 osutatud Euroopa integreeritud piirihalduse riskianalüüsi põhjal mitmeaastase strateegilise poliitika kavandi . [Aeg täpsustamisel] jooksul pärast selle esitamist komisjoni poolt kutsutakse kokku Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni koosolek, et arutada mitmeaastase strateegilise poliitika kavandit. Pärast seda arutelu on v astavalt artiklile 118 komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja Euroopa integreeritud piirihalduse mitmeaastane strateegiline poliitika. Sellises delegeeritud õigusaktis määratakse kindlaks poliitilised prioriteedid ja esitatakse strateegilised suunised artiklis 3 nimetatud osade puhul järgnevaks neljaks aastaks.

(…)

(6) Liikmesriigid kehtestavad lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakti rakendamiseks riiklikud integreeritud piirihalduse strateegiad, tehes seejuures tihedat koostööd kõikide piirihalduse ja tagasisaatmise eest vastutavate riiklike asutustega ning konsulteerides riigi tasandist allpool olevate asjaomaste haldusüksuste piirkondlike ja kohalike omavalitsustega . Nimetatud riiklikud strateegiad peavad olema kooskõlas artikliga 3, lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusaktiga ning lõikes 5 osutatud tehnilise ja tegevusstrateegiaga.

Motivatsioon

Riikliku integreeritud piirihalduse strateegiate väljatöötamisel tuleks konsulteerida nende piirkondade kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, mida kõige rohkem mõjutavad suured pidevad, prognoositavad või potentsiaalsed rändevood või muud probleemid, millel on tõsised tagajärjed kohalikul või piirkondlikul tasandil. Lisaks peaks komisjon andma aru kaasseadusandjatele (parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raporti projekti muudatusettepanek 23) ning kohaliku ja piirkondliku tasandi poliitilisele esindusele ELi tasandil.

Muudatusettepanek 4

COM(2018) 631 final, artikli 21 lõiked 1 ja 3

Riiklik koordinatsioonikeskus

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(1) Iga liikmesriik määrab riikliku koordinatsioonikeskuse, kes kooskõlastab ja vahetab teavet kõikide välispiiride kontrolli eest riigi tasandil vastutavate asutuste vahel ning teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja ameti vahel, ning käitab ja haldab kõnealust koordinatsioonikeskust. Iga liikmesriik teavitab riikliku koordinatsioonikeskuse loomisest komisjoni, kes omakorda teavitab sellest teisi liikmesriike ja ametit.

(…)

(3) Riiklik koordinatsioonikeskus teeb järgmist:

(a)	tagab õigeaegse teabevahetuse ja õigeaegse koostöö teiste välispiiride valvamise eest vastutavate riiklike asutuste vahel ning samuti teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja ametiga; (…)

(1) Iga liikmesriik määrab riikliku koordinatsioonikeskuse, kes kooskõlastab ja vahetab teavet kõikide välispiiride kontrolli eest riigi tasandil vastutavate asutuste vahel ja vajaduse korral asjaomaste piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel ning teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja ameti vahel, ning käitab ja haldab kõnealust koordinatsioonikeskust. Iga liikmesriik teavitab riikliku koordinatsioonikeskuse loomisest komisjoni, kes omakorda teavitab sellest teisi liikmesriike ja ametit.

(…)

(3) Riiklik koordinatsioonikeskus teeb järgmist:

(a)	tagab õigeaegse teabevahetuse ja õigeaegse koostöö teiste välispiiride valvamise eest vastutavate riiklike asutuste vahel ja vajaduse korral asjaomaste piirkondlike ja kohalike omavalitsuste vahel ning samuti teiste riiklike koordinatsioonikeskuste ja ametiga; (…)

Motivatsioon

Et tagada teabe korrakohane levitamine ja vahetamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kui neid kõnealune küsimus mõjutab.

Muudatusettepanek 5

COM(2018) 631 final, artikli 39 lõige 3 punkt m

Operatsiooniplaan ühisoperatsioonideks

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(m)

kord, millega luuakse mehhanism, et võtta vastu ja edastada ametile ühisoperatsioonis või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis osalevate isikute, sealhulgas vastuvõtva liikmesriigi piirivalveametnike või muude asjaomaste töötajate ning rühmade liikmete vastu esitatud kaebusi, milles käsitletakse väidetavaid põhiõiguste rikkumisi seoses nende isikute osalemisega ühisoperatsioonis või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonis;

(n)	logistiline korraldus, sealhulgas teave töötingimuste ja keskkonna kohta piirkonnas, kus ühisoperatsioone kavandatakse.

(m)	kiirendatud menetlus kolmandate riikide kodanikele, kes sisenevad ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumil ;

( n )

( o)	logistiline korraldus, sealhulgas teave töötingimuste ja keskkonna kohta piirkonnas, kus ühisoperatsioone kavandatakse.

Motivatsioon

Ühisoperatsiooni käigus tuleb kehtestada ka kiirendatud kord kolmandate riikide kodanikele, kes sisenevad ebaseaduslikult liikmesriigi territooriumile, nii et neile saaks tagasisaatmisotsuse väljastada võimalikult kiiresti.

Muudatusettepanek 6

COM(2018) 631 final, artikli 55 lõige 1

Euroopa piiri- ja rannikuvalve alaline korpus

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Euroopa piiri- ja rannikuvalve 10 000 operatiivtöötajast koosnev alaline korpus on ameti osa. See alaline korpus koosneb I lisas esitatud töötajate aastakava kohaselt järgmisest kolmest töötajate kategooriast:

(a)	1. kategooria: artikli 94 lõike 1 kohaselt värvatud ameti operatiivtöötajad, kes lähetatakse operatsioonipiirkonda vastavalt artiklile 56;

(b)	2. kategooria: artikli 57 kohaselt liikmesriikidest ameti juurde alalisse korpusse pikaks ajaks lähetatud operatiivtöötajad;

(c)	3. kategooria: artikli 58 kohaselt liikmesriikidest ameti juurde alalisse korpusse lühikeseks ajaks lähetatud operatiivtöötajad.

(a)	1. kategooria: artikli 94 lõike 1 kohaselt värvatud ameti operatiivtöötajad, kes lähetatakse operatsioonipiirkonda vastavalt artiklile 56;

(b)	2. kategooria: artikli 57 kohaselt liikmesriikidest ameti juurde alalisse korpusse pikaks ajaks lähetatud operatiivtöötajad;

(c)	3. kategooria: artikli 58 kohaselt liikmesriikidest ameti juurde alalisse korpusse lühikeseks ajaks lähetatud operatiivtöötajad;

(d)	4. kategooria: kiirreageerimisreservi operatiivtöötajad.

Motivatsioon

Operatiivtöötajate 4. kategooria lisamine leevendaks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalikku koormat lähetamisel, täiendades samal ajal alalist korpust piirivalve kiirreageerimisoperatsioonide eesmärgil (parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raporti projekti muudatusettepanekud 55 ja 64).

Muudatusettepanek 7

COM(2018) 631 final, artikli 64 lõige 6

Tehniliste seadmete reserv

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

Kui tehniliste seadmete minimaalsest arvust ei piisa, et viia ellu selliste tegevuste tarbeks kokku lepitud operatsiooniplaani, vaatab amet selle arvu õigustatud vajaduste ning liikmesriikidega sõlmitud kokkuleppe alusel läbi.

[…]

Motivatsioon

Et tagada operatsiooniplaanide rakendamine, peab amet vajaduse korral tagama minimaalse tehnilise varustuse kättesaadavuse, olles uurinud konkreetse operatsiooniplaani vajadusi.

Muudatusettepanek 8

COM(2018) 631 final, artikli 84 lõike 1 uus punkt e

Akrediteerimisdokument

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(c)	hiljuti tehtud digitaalfoto; ning

(d)	ülesanded, mida ta on volitatud lähetuse kestel täitma.

(c)	hiljuti tehtud digitaalfoto;

(d)	ülesanded, mida ta on volitatud lähetuse kestel täitma; ning

(e)	eraldi identifitseerimisnumber.

Motivatsioon

Iga dokument peab sisaldama kaardi omaniku eraldi identifitseerimisnumbrit, mis määratakse vastavalt lähetuse liigile ja tema rollile lähetuse ajal. Eraldi identifitseerimisnumber aitab ka kiirendada tuvastamist registreerimissüsteemis.

Muudatusettepanek 9

COM(2018) 631 final, artikli 102 lõiked 4–6

Haldusnõukogu koosolekud

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

4. Iirimaad kutsutakse haldusnõukogu koosolekutest osa võtma.

5. Ühendkuningriiki kutsutakse haldusnõukogu koosolekutest osa võtma kuni Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäevani.

6. Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja Europoli esindajad kutsutakse haldusnõukogu koosolekutest osa võtma. Haldusnõukogu võib kutsuda koosolekust osa võtma ka asjaomaste liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite esindajad.

4. Iirimaad kutsutakse vaatlejana haldusnõukogu koosolekutest osa võtma.

5. Ühendkuningriiki kutsutakse vaatlejana haldusnõukogu koosolekutest osa võtma kuni Ühendkuningriigi liidust väljaastumise kuupäevani.

6. Euroopa Liidu Varjupaigaameti ja Europoli esindajad kutsutakse vaatlejana haldusnõukogu koosolekutest osa võtma. Haldusnõukogu võib kutsuda vaatlejana koosolekust osa võtma ka asjaomaste liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametite esindajad.

Motivatsioon

Haldusnõukogu koosolekutel on hääletusõigus üksnes liikmetel. Muud üksused kutsutakse koosolekul osalema hääleõiguseta vaatlejana.

Muudatusettepanek 10

COM(2018) 631 final, artikli 116 lõige 1

Hindamine

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(c)	rannikuvalve ülesannetega seotud Euroopa koostöö tegemist;

(c)	piiri- ja rannikuvalve ülesannetega seotud Euroopa koostöö tegemist;

Motivatsioon

Artikli 4 kohaselt tagab amet Euroopa piiri- ja rannikuvalve olemasolu.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

juhib taas tähelepanu vajadusele laiendada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti toetavat rolli ja volitusi, eeskätt kolmandate riikidega toimuva koostöö vallas, et tagada ELi välispiiride tõhus kaitse ja suurendada märkimisväärselt ebaseaduslike rändajate tõhusat tagasisaatmist. Samal ajal märgib komitee, et laiendatud volitused toovad kaasa vajaduse tugevdada kaitsemeetmeid, et tagada ameti kogu tegevuses põhiõiguste, eriti välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte ning ELi ja tema liikmesriikide rahvusvaheliste kohustuste täielik järgimine ning ära hoida ameti osalemine mis tahes operatsioonis, kus põhiõiguste järgimist ei ole võimalik tagada;

tunnistab, et ELi välispiiride tõhus kontroll on ELi kõikehõlmava rändepoliitika oluline ja lahutamatu osa ning sellega seoses võib osutuda vajalikuks ettepanek tugevdada Euroopa Piiri- ja Rannavalvet; rõhutab siiski, nagu on märgitud komitee hiljutises arvamuses varjupaiga- ja rändefondi kohta, et piirivalve finants- ja operatiivvahendite suurendamisega peavad kaasnema vastavad jõupingutused selleks, et edendada teisi ELi rändepoliitika tahke, tagamaks tasakaalustatud lähenemisviisi;

rõhutab asjaolu, et ELi kodanike vaba liikumine on ELi üks suurimaid saavutusi ning sisepiirideta alal on üle välispiiri toimuval dokumenteerimata rändel tõsised õiguslikud, majanduslikud ja julgeolekualased tagajärjed Schengeni süsteemi toimimisele;

rõhutab, et piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel ohustab tõsiselt naaberpiirkondade võimet üksteisega koostööd teha ning lisaks on sel suur mõju piirkondlikule majandusele, mistõttu on tõhus kontroll välispiiridel äärmiselt oluline;

toob esile asjaolu, et välispiiride tõhus kaitse aitab võidelda inimkaubanduse vastu ja lõplikult lõhkuda inimsmugeldajate ärimudelid, vältides nii inimelude traagilist kaotust. Lisaks sellele saab välispiiride tõhus kontroll aidata ennetada teatavaid ohte sisejulgeolekule, avalikule korrale ja rahvatervisele kohalikes ja piirkondlikes omavalitsusüksustes, eelkõige neis, mis asuvad ELi välispiiril;

on seisukohal, et hästi toimiva rändepoliitika eeltingimus on terviklik lähenemisviis rändele, mis hõlmab tugevdatud kontrolli ELi välispiiridel, samuti toimivat Euroopa ühist varjupaigasüsteemi, ühist lähenemisviisi selle kohta, kuidas tegeleda rahvusvahelist kaitset vajavate inimestega, sidusat seadusliku rände võimaluste süsteemi ning palju järjepidevamat poliitikat rände välismõõtme ja põhjustega tegelemiseks;

rõhutab, et tõhus tagasisaatmispoliitika on keskne element rände terviklikus lähenemisviisis ja amet peab seega olema suuteline liikmesriike tagasisaatmisel toetama kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega, tagades välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtte järgimise;

väljendab heameelt ameti laiendatud volituste üle tagada liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele tõhusate ja humaansete tagasisaatmisoperatsioonide vallas igakülgne tugi. See võib hõlmata konkreetsetel juhtudel võimalust pakkuda operatiivtuge kolmandatele riikidele viimaste taotlusel ja geograafiliste piiranguteta ja selleks, et ära hoida eskaleerumist kriisiolukordades; sellistel juhtudel on vaja siiski põhiõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimise selgeid tagatisi ja kaitset, samuti sobivaid mehhanisme, mis tagavad ameti vastutuse oma tegevuse eest väljaspool liikmesriikide jurisdiktsiooni;

tõstab esile asjaolu, et välispiiride kaitse on ELi ja liikmesriikide ühispädevuses ning et ettepanek peaks tagama Euroopa Komisjoni järelevalve Euroopa Liidu välispiiride valve koordineerimise ja kontrolli üle;

10.

peab vajalikuks, et liikmesriikidel on kohustused ameti aitamisel ühisoperatsioonidel, kuid on mures ettepaneku üle luua kuni 10 000 operatiivtöötajaga alaline korpus, sest liikmesriikidest piirivalvurite ja riigi töötajate lähetamine ametisse võib põhjustada ajude äravoolu. Komitee rõhutab, et selliste uute struktuuride loomine ei tohi asetada lisakoormust kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele eelkõige piirialadel ega ohtu seada olemasolevate riiklike, piirkondlike või kohalike struktuuride ülesannete täitmist välispiiridel, ning teeb seetõttu ettepaneku tagada realistlikum ja järkjärguline alalise korpuse loomine I lisas;

11.

on mures selle pärast, et ettepaneku mõju, sealhulgas selle võimaliku territoriaalse mõju mitme tahu kohta ei ole koostatud asjakohast hinnangut, ning leiab, et tuleks uurida võimalusi tagada ameti toetav roll kõige kulutõhusamal viisil. Sellises mõjuhinnangus tuleks käsitleda ka finantsmõjusid nii tava- kui ka kriisiolukorras, samuti keerulisi juriidilisi küsimusi, mis võivad tekkida eelkõige seoses väljaspool Euroopa Liitu toimuvate operatsioonidega;

12.

toonitab, et piirihaldus toimub mitme osalejaga raamistikus, ja rõhutab rolli, mis saab selles raamistikus olla kohalikul ja piirkondlikul tasandil, nagu on viidatud artiklis 22. Seejuures märgib komitee, et asjaomased kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused (näiteks piiri- ja rannikualasid haldavad omavalitsused) tuleks korrakohaselt kaasata teabevahetusse, eelkõige seoses riiklike koordinatsioonikeskustega (artikkel 21), ning liikmesriikide integreeritud piirihalduse strateegiate ettevalmistamisse (artikkel 8);

13.

rõhutab, et ebaseaduslik ränne avaldab märkimisväärset survet kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning loob väljakutseid seoses piiratud arvu avalike teenuste suunamisega neile, kelle puhul on meil rahvusvaheline kohustus pakkuda varjupaika. Komitee rõhutab seetõttu, et otsustav tähtsus on tagasilükatud varjupaigataotluste esitanute kiirel tagasisaatmisel ja seaduslike rändekanalite tagamisel;

14.

on veendunud, et ELi välispiiride kaitse on ühishuvi ning kavandatud õigusakti eesmärke ei saa piisaval määral saavutada liikmesriigid ja piirkondlikud omavalitsused üksi, mistõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

Brüssel, 6. veebruar 2019

Euroopa Regioonide Komitee

president

Karl-Heinz LAMBERTZ