Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Loov Euroopa ja Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“

(2019/C 168/07)

Raportöör:

János Ádám KARÁCSONY (HU/EPP)

Viitedokumendid:

Tahitótfalu volikogu liige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“(20 212 027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013

COM(2018) 366 final

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“.

COM(2018) 267 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“(2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 Preambul, põhjendus 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmis tuleks arvesse võtta kultuuri- ja loomesektorite kahetist olemust, tunnistades ühest küljest kultuuri olemuslikku ja kunstilist väärtust ja teisest küljest nende sektorite majanduslikku väärtust, sealhulgas nende laiemat panust majanduskasvu ja konkurentsivõimesse ning loovusesse ja innovatsiooni. Selleks on vaja tugevaid Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid, eelkõige elujõulist Euroopa audiovisuaalsektorit, võttes arvesse selle võimet võita suure vaatajaskonna tähelepanu ja selle majanduslikku tähtsust, sealhulgas muude loomesektorite ja kultuuriturismi jaoks.

Programmis tuleks arvesse võtta kultuuri- ja loomesektorite kahetist olemust, tunnistades ühest küljest kultuuri olemuslikku ja kunstilist väärtust ja teisest küljest nende sektorite majanduslikku väärtust ning nende laiemat panust Euroopa Liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisse ja konkurentsivõimesse ning loovusesse ja innovatsiooni. Selleks on vaja tugevaid Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid, eelkõige elujõulist Euroopa audiovisuaalsektorit, võttes arvesse selle võimet võita suure vaatajaskonna tähelepanu ja selle majanduslikku tähtsust, sealhulgas muudes loomesektorite, territoriaalse arengu ja selle aruka spetsialiseerumise strateegiaga seotuse ning kultuuriturismi jaoks.

Motivatsioon

Piirkondlik ja Euroopa territoriaalne koostöö loob majanduskasvu ja töökohti ning edendab Euroopat kui sihtkohta, sealhulgas makropiirkondade kultuuriradade kaudu. Neile kogemustele on võimalik tugineda, et soodustada kultuuri kohalikes piirkondades kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 174 ja suurendada selle rolli innovatsioonil põhinevas territoriaalses arengus. Nagu on märgitud dokumendis „Euroopa kultuurivaldkonna uus tegevuskava“, komisjon „toetab jätkuvalt piirkondi, kus rakendatakse arukat spetsialiseerumist ja makropiirkondlikke kultuuristrateegiaid ning edendab kestlikku kultuuriturismi“.

Muudatusettepanek 2

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse programm „Loov Euroopa“(2021–2027) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1295/2013 Preambul, põhjendus 20

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

Selleks et võtta arvesse kliimamuutusega võitlemise olulisust kooskõlas liidu võetud kohustustega rakendada esirinnas Pariisi kokkulepet ja ÜRO säästva arengu eesmärke, aitab käesolev programm kliimameetmeid liidu poliitikasse integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 30 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks, ning integreerida ÜRO kestliku arengu eesmärgid kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluste käigus.

Motivatsioon

Muudatusettepaneku eesmärk on rõhutada kestliku arengu eesmärkide tähtsust ja väljendab komitee seisukohta nende rahastamise osas.

Muudatusettepanek 3

Preambul, põhjendus 22

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Euroopa Filmiakadeemias on selle asutamisest alates välja kujunenud ainulaadne oskusteave ning akadeemial on ainukordne võimalus luua üleeuroopaline kogukond filmiloojatest ja -spetsialistidest, kes tutvustavad ja levitavad Euroopa filme väljaspool oma riigi piire ja kes arendavad tõeliselt üleeuroopalisi publikusuhteid. Seepärast peaks Euroopa Filmiakadeemial olema õigus saada otsest liidu toetust.

Motivatsioon

Muudatusettepaneku esitajad peavad kõnealuseid sätteid sobimatuks positiivseks diskrimineerimiseks selle asutuse kasuks. Puudub piisav põhjendus, miks on vaja anda kõnealusele kahele asutusele ELi otsetoetust ning mis tahes otsetoetus kõnealustele asutustele ei oleks läbipaistev.

Muudatusettepanek 4

Preambul, põhjendus 23

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ka Euroopa Liidu Noorteorkester on oma asutamisest saadik välja kujundanud ainulaadse oskusteabe kultuuridevahelise dialoogi edendamisel ning vastastikuse austuse ja mõistmise soodustamisel kultuuri kaudu. Euroopa Liidu Noorteorkestri eripära seisneb selles, et tegemist on kultuuripiire ületava Euroopa orkestriga, millesse kuuluvad igal aastal korraldatud rangetel katsetel kõigist liikmesriikidest väljavalitud noored muusikud, kelle valimisel on lähtutud rangetest kunstilistest kriteeriumidest. Seepärast peaks Euroopa Liidu Noorteorkestril olema õigus saada otsest liidu toetust.

Motivatsioon

Komisjoni tekstis eespool esitatud põhjustel peaks noorteorkester saama ELilt ja programmilt „Loov Euroopa“(2021-2027) otsetoetust, tingimusel et kõik rahastamisnõuded on täidetud.

Muudatusettepanek 5

Preambul, põhjendus 25

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et tagada vahendite tõhus jaotamine liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete ja tegevuste Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide tegevustega; samas tuleks taotleda kooskõla, täiendavust ja sünergiat rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondi, ning horisontaalpoliitikaga (nt liidu konkurentsipoliitika).

Selleks et tagada vahendite tõhus jaotamine liidu üldeelarvest, on vaja tagada kõigi programmi raames ellu viidavate meetmete ja tegevuste Euroopa lisaväärtus ning vastastikune täiendavus liikmesriikide ja piirkondade tegevustega; samas tuleks taotleda kooskõla, täiendavust ja sünergiat rahastamisprogrammidega, millega toetatakse omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondi, ning horisontaalpoliitikaga (nt liidu konkurentsipoliitika).

Motivatsioon

Oluline on pöörata tähelepanu täiendavusele ka piirkondade tegevusega, arvestades et sellel tasandil võetakse poliitikameetmeid, mis lähtuvad nende piirkondade erijoontest, eelkõige äärepoolseimates piirkondades.

Muudatusettepanek 6

Lisada põhjenduse 34 järele uus põhjendus

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 349 tuleb programmis võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade erilist struktuurilist, sotsiaalset ja majanduslikku olukorda. Programmi kõigis valdkondades võetakse meetmeid, et suurendada nende piirkondade osalust ja hõlbustada kultuurivahetust nende ning ülejäänud ELi ja maailma vahel. Neid meetmeid tuleb korrapäraselt täiendada ja hinnata.

Motivatsioon

Programm sisaldab viidet nende piirkondade konkreetsele olukorrale, sest vaatamata suurele vahemaale moodustavad need osa teatavatest ELi liikmesriikidest. Kuna nad rikastavad Euroopa kultuuri, tuleks tõhustada nende kultuurisuhteid Euroopa Liiduga. Seda ka seetõttu, et praegune programm ei sisalda ühtegi viidet neile.

Muudatusettepanek 7

Artikli 3 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

(a)	suurendada Euroopa tasandi koostöö majanduslikku, sotsiaalset ja välismõõdet, et arendada ja edendada Euroopa kultuurilist mitmekesisust ja Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite konkurentsivõimet ja rahvusvahelisi kultuurisuhteid;

(a)

enhancing the economic, social and external dimension of European level cooperation to develop and promote European cultural diversity and Europe’s cultural heritage and strengthening the competitiveness of the European cultural and creative sectors, with special attention to small and medium-sized enterprises (SMEs) and reinforcing international cultural relations;

Motivatsioon

Konkreetsete programmi osade eesmärgid peaks olema laiemad ja kultuuri- ja loomesektori tasemest kitsamad, keskenduma mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, et näidata täpsemalt kultuuri- ja loomesektorites töötajate reaalsust.

Muudatusettepanek 8

Artikkel 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kooskõlas artiklis 3 nimetatud eesmärkidega on KULTUURI tegevussuuna prioriteedid järgmised:

a)	tugevdada kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate ning kultuuri- ja loometeoste piiriülest mõõdet ja ringlust;

b)	suurendada kultuurielus osalemist kogu Euroopas;

c)	edendada kultuuri ja kultuuripärandi kaudu ühiskonna vastupanuvõimet ja sotsiaalset kaasatust;

d)	toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite suutlikkust edu saavutada ning luua töökohti ja majanduskasvu;

e)	tugevdada Euroopa identiteeti ja väärtusi kultuuriteadlikkuse, kunstihariduse ja kultuuripõhise loovuse arendamise kaudu hariduses;

g)	aidata kultuuridiplomaatia abil kaasa liidu üldisele rahvusvaheliste suhete strateegiale.

Kooskõlas artiklis 3 nimetatud eesmärkidega on KULTUURI tegevussuuna prioriteedid järgmised:

a)	tugevdada kultuuri- ja loomemajanduses tegutsejate ning kultuuri- ja loometeoste piiriülest mõõdet ja ringlust, võttes arvesse konkreetsete geograafiliste raskustega piirkondi, nagu äärepoolseimad piirkonnad ;

b)	suurendada kultuurielus osalemist kogu Euroopas;

c)	edendada kultuuri ja kultuuripärandi ja uuenduste kaudu ühiskonna vastupanuvõimet ja sotsiaalset kaasatust;

d)	toetada Euroopa kultuuri- ja loomesektorite suutlikkust edu saavutada ning luua töökohti ja majanduskasvu ning panustada kohalikku ja piirkondlikku arengusse ;

e)	tugevdada Euroopa identiteeti ja väärtusi kultuuriteadlikkuse ja -vahetuse , kunstihariduse ja kultuuripõhise loovuse arendamise kaudu hariduses;

(f)	g) aidata kultuuridiplomaatia abil kaasa liidu üldisele rahvusvaheliste suhete strateegiale, kaasates peamiste osalejatena äärepoolseimaid piirkondi.

Motivatsioon

Eritähelepanu tuleb pöörata konkreetsete geograafiliste raskustega piirkondadele ning äärepoolseimate piirkondade erilist olukorda tunnistatakse ELi toimimise lepingu artiklis 349.

Muudatusettepanek 9

Artikkel 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

d)	luua programmi teabepunktid, et tutvustada programmi asjaomases riigis , ning soodustada kultuuri- ja loomesektorites piiriülest koostööd.

d)	luua programmi teabepunktid ja võrgustikud , et tutvustada programmi asjaomasel riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil , ning soodustada kultuuri- ja loomesektorites piiriülest koostööd.

Motivatsioon

Nagu on esile toodud programmi „Loov Euroopa“(2014–2020) vahehindamisaruandes, jõuab programm kodanikeni toetatud teoste ja tegevuse kaudu, tugevdades kodanike Euroopa identiteeti. Üldine edu sõltub teabe levitamise tõhususest ja teadlikkuse tõstmisest vastava tasandi võimaluste ja väljakutsete kohta. Loova Euroopa teabepunkte tuleb julgustada nende rolli arendamisel läbi edulugude jagamise mitte ainult nende enda riigis vaid ka üleeuroopalisel, kohalikul ja piirkondlikul tasemel.

Muudatusettepanek 10

Artikkel 7 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 1 850 000 000 eurot .

Programmi viiakse ellu vastavalt järgmisele rahaliste vahendite soovituslikule jaotusele:

—	kuni 609 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgi jaoks (KULTUURI tegevussuund);

—	kuni 1 081 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks (MEEDIA tegevussuund);

—	kuni 160 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud tegevuste jaoks (SEKTORIÜLENE tegevussuund).

Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on jooksevhindades 2 000 000 000 eurot .

Programmi viiakse ellu vastavalt järgmisele rahaliste vahendite soovituslikule jaotusele:

—	kuni 759 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud eesmärgi jaoks (KULTUURI tegevussuund);

—	kuni 1 081 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud eesmärgi jaoks (MEEDIA tegevussuund);

—	kuni 160 000 000 eurot artikli 3 lõike 2 punktis c osutatud tegevuste jaoks (SEKTORIÜLENE tegevussuund).

Motivatsioon

Kultuur ja kultuuripärand peaksid olema paremini lisatud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku prioriteetide hulka nii nende peavoolustamise kui ka 2 miljardi euro suuruse eelarveeesmärgi seadmise kaudu programmile „Loov Euroopa“; MEDIA allprogrammile on kavas eraldada ligi 78 % rohkem vahendeid kui KULTUURI allprogrammile hoolimata asjaolust, et KULTUURi allprogramm hõlmab rohkem kunstisektoreid. Seetõttu tehakse ettepanek eraldada täiendavad 150 000 000 eurot KULTUURI allprogrammile.

Muudatusettepanek 11

Artikkel 7 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] alusel või kaudselt kõnealuse määruse [artikli 62 lõike 1 punkti c] alusel. Võimaluse korral peetakse vahendite kasutamisel silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Vahendid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel kanda üle programmile. Komisjon haldab neid vahendeid otseselt finantsmääruse [artikli 62 lõike 1 punkti a] alusel või kaudselt kõnealuse määruse [artikli 62 lõike 1 punkti c] alusel. Vahendite kasutamisel peetakse silmas asjaomase liikmesriigi huve.

Motivatsioon

Ettepaneku artikkel 7 lõige 4, mille alusel liikmesriik annab osa ühiselt hallatud vahenditest üle programmile „Loov Euroopa“, tekitab teatud küsimusi. Sellisel juhul ei saa liikmesriik piisavaid garantiisid, et neid vahendeid kasutatakse vastavalt liikmesriigi huvidele. Seetõttu tuleks ettepanek vormistada viisil, mis tagab nende vahendite kasutamise vastavalt asjakohase liikmesriigi huvidele.

Muudatusettepanek 12

Uus artikkel 13

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komiteemenetlus

1.	Komisjoni abistab komitee (Loova Euroopa komitee). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.	Loova Euroopa komitee võib kohtuda erinevates koosseisudes, et käsitleda alaprogrammide ja sektoritevaheliste tegevussuundadega seotud konkreetseid küsimusi.

3.	Kui on viidatud käesolevale lõikele, kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

4.	Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Motivatsioon

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted on täielikult saavutatavad ainult, kui ettepanekus taastatakse „komiteemenetlus“eesmärgiga tagada liikmesriikide kontroll programmi juhtimise üle.

Muudatusettepanek 13

Artikkel 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi üldise kooskõla ja täiendavuse asjakohaste meetmete ja programmidega, eelkõige nendega, mis on seotud soolise tasakaalu, hariduse, noorsooküsimuste ja solidaarsuse, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, tööstuse ja ettevõtluse, põllumajanduse ja maaelu arengu, keskkonna ja kliimameetmete, ühtekuuluvus-, regionaal- ja linnapoliitika, riigiabi ning rahvusvahelise koostöö ja arenguga.

Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega programmi üldise kooskõla ja täiendavuse asjakohaste meetmete ja programmidega, eelkõige nendega, mis on seotud soolise tasakaalu, hariduse, noorsooküsimuste ja solidaarsuse, vähemuste kaitse ning eelkõige indigeensete rahvus-, etniliste ja keelevähemuste kaitse , tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse, teadusuuringute ja innovatsiooni, jätkusuutliku turismi , tööstuse ja ettevõtluse, põllumajanduse ja maaelu arengu, keskkonna ja kliimameetmete, ühtekuuluvus-, regionaal- ja linnapoliitika, riigiabi ning rahvusvahelise koostöö ja arenguga.

Motivatsioon

Kultuuripärandi turism on keskne element, mis annab otsustava panuse Euroopa, Euroopa piirkondade, linnade ja maapiirkondade atraktiivsusse, kui kõne all on erasektori siseinvesteeringud, kultuuri loomelinnakute arendamine ning talentide ja vabade ettevõtete ligimeelitamine – suurendades seeläbi piirkondlikku ja riiklikku konkurentsivõimet nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Lisaks sellele, arvestades et umbes 10 % ELi elanike (mis teeb 50 miljonit inimest) kodakondsus ei vasta nende emakeelele ja rahvusele, tuleb ELi seadusandlikus menetluses võtta arvesse ka nende vajadusi.

Muudatusettepanek 14

Artikkel 18 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.	Programmi vahehindamine toimub siis, kui programmi rakendamise kohta on piisavalt teavet, ent vahehindamise aruannet ei esitata hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

Motivatsioon

Vahehindamise aruanne on väga oluline järgmise raamprogrammi koostamisel, seetõttu peab see olema valmis ja saadaval enne järgmist planeerimisperioodi.

Muudatusettepanek 15

I lisa Kultuuri tegevussuund

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Valdkondlikud meetmed:

a)	muusikasektori toetamine: mitmekesisuse, loomingulisuse ja innovatsiooni edendamine muusikasektoris, eelkõige muusikateoste levitamine Euroopas ja väljaspool, koolitusmeetmed ja publikuarendus Euroopa muusikateoste jaoks, samuti andmete kogumise ja analüüsimise toetamine;

raamatu- ja kirjastussektori toetamine: sihipärased meetmed mitmekesisuse, loomingulisuse ja innovatsiooni edendamiseks, eelkõige Euroopa kirjanduse tõlkimine ja selle reklaamimine kogu Euroopas ja väljaspool, koolitus ja kogemuste vahetamine sektori erialainimeste, autorite ja tõlkijate vahel, samuti sektori rahvusvahelised koostöö-, innovatsiooni- ja arenguprojektid;

arhitektuuri ja kultuuripärandi sektori toetamine: valdkonnas tegutsejate liikuvusele suunatud meetmed, suutlikkuse suurendamine, publikusuhete arendus ning kultuuripärandi- ja arhitektuurisektori rahvusvahelistumine, ehituskultuuri edendamine, kultuuripärandi kaitsmise, säilitamise ja edendamise ning selle väärtuste toetamine teadlikkuse suurendamise, võrgustike loomise ja üksteiselt õppimise kaudu;

d)	muude sektorite toetamine: disaini- ja moesektori loovusaspektide arengu ning kultuuriturismi soodustamise sihipärased meetmed, samuti nende sektorite edendamine ja esindamine väljaspool Euroopa Liitu.

Valdkondlikud meetmed:

a)	muusikasektori toetamine: mitmekesisuse, loomingulisuse ja innovatsiooni edendamine muusikasektoris, eelkõige muusikateoste levitamine Euroopas ja väljaspool, koolitusmeetmed ja publikuarendus Euroopa muusikateoste jaoks, samuti andmete kogumise ja analüüsimise toetamine;

arhitektuuri ja kultuuripärandi sektori toetamine: valdkonnas tegutsejate liikuvusele suunatud meetmed, suutlikkuse suurendamine, publikusuhete arendus ning kultuuripärandi- ja arhitektuurisektori rahvusvahelistumine, ehituskultuuri edendamine, kultuuripärandi, sh traditsioonilise rahvakultuuri kaitsmise, säilitamise ja edendamise ning selle väärtuste toetamine teadlikkuse suurendamise, võrgustike loomise ja üksteiselt õppimise kaudu;

d)	muude sektorite toetamine: disaini- ja moesektori loovusaspektide arengu ning kultuuriturismi soodustamise sihipärased meetmed, samuti nende sektorite edendamine ja esindamine väljaspool Euroopa Liitu.

Motivatsioon

Traditsiooniline rahvakultuur oma erinevates vormides (käsitöö, muusika, tants jne) on iseäranis maapiirkondades oluline elujõulisuse, kohaliku ja piirkondliku arengu ning Euroopa kultuurivahetuse allikas. See on ka vahend Euroopa kultuurilise identiteedi tugevdamiseks ja põhimõtte „ühinenud mitmekesisuses“säilitamiseks.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Loov Euroopa

avaldab heakskiitu komisjoni ettepanekule jätkata praegust programmi „Loov Euroopa“eraldiseisva programmina, mis on kõigi kultuurisektoris osalejate vääriline. Autonoomne mitmeaastane finantsraamistik on parim võimalus tagada 2014–2020 perioodi saavutuste järjepidevus ning teostada tulevikuks usaldusväärne hindamine;

tuletab meelde, et programm „Loov Euroopa“on osa suuremast ettepanekust järgmise mitmeaastane finantsraamistiku osas (avalikustatud 2. mail 2018) ja seetõttu mõjutab eelarveettepaneku läbirääkimiste tulemus märkimisväärselt programmi lõplikku vormi ja sisu; Programmil „Loov Euroopa“on tohutu tähtsus kultuurisektori arengu ja rahvusvahelistumise seisukohalt ning seetõttu on programmi vahendite suurendamine tervitatav. Väga oluline on vältida sellele eraldiste vähendamist ELi eelarvest, eriti seoses Euroopa koostöö ees seisvate väljakutsetega;

suurendab teadlikkust kultuuri laienemisest poliitikavaldkonnana: kultuurivaldkonnaga seotud sektoriüleste projektide arv on suurenemas, tegeletakse valdkondadega nagu näiteks linnade taaselustamine, noorte mõjuvõimu suurendamine, tervis, heaolu ja sotsiaalne kaasamine. Komitee avaldab heakskiitu asjaolule, et ettepanekus on selle nähtusega arvestatud;

seoses kunsti ja kultuuri rolliga identiteedi ja ühtekuuluvuse kujundajana juhib tähelepanu loominguvabadusele ja sõnavabadusele, mis tuleb tagada kooskõlas üldiste väärtustega nagu inimväärikus, võrdsus ja solidaarsus, samuti demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega;

lisaks peab Euroopa kodaniku identiteedi arendamise jaoks ülioluliseks võtta meetmeid ja suunata vahendeid teadlikkuse suurendamiseks kõigi eurooplaste jagatud ühisosa kohta, näiteks ajaloo, kultuuri ja pärandi vallas. Seejuures on eriti tähtis koht laiendatud programmil „Loov Euroopa“ja Euroopa kultuurivaldkonna uuel tegevuskaval;

on rahul, et ettepanekus arvestatakse sotsiaalse, majandusliku ja välise mõõtmega ning kultuuripärandi ja digitaalvaldkonnaga, mis on kaks valdkondadevahelist meedet Euroopa kultuurivaldkonna uues tegevuskavas, ja nähakse nende jaoks ette konkreetsed tegevused;

avaldab heakskiitu ettepaneku suuremale rahvusvahelisele mõõtmele, kuid juhib tähelepanu väljakutsetele, mis kaasnevad prioriteetide kooskõlastamisega ELis ja väljaspool;

avaldab heakskiitu viidetele sünergilisele toimele muu hulgas ka regionaal-, linna- ja maaelu arengu poliitikaga, mis „on väga oluline kultuuripärandi ennistamise edendamisel ning kultuuri- ja loomesektorite toetamisel“ (1);

soovitab täiendavalt rõhutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võtmerolli kunsti- ja kultuurielu toetamisel ja edendamisel oma kogukonnas ning nõuab, et soodustataks piirkondlike ja kohalike omavalituste osalemist programmis. Rõhutab sellega seoses vajadust leida hea tasakaal suurtele üldprojektidele pühendatud vahendite ning kohaliku ja piirkondliku tasandi, muu hulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete meetmete ja tegevuste rahastamise vahel;

10.

kinnitab asjaolu, et enamik kultuuri- ja loomesektori ettevõtetest on mikroettevõtted, VKEd ja füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtted, kes vajavad algatusi ja korraldust kohalikul tasandil. See kohapealse tegutsemise funktsioon on piirkondade jaoks positiivne, sest toetab kohalikku majandust ning aitab hoida talente ja nendega seotud töökohtasid kohalikul tasandil. Seepärast tuleks esile tõsta kultuurivaldkonna töötajate ja ettevõtjate, sh nende, kes töötavad alaliste struktuuriliste piirangutega piirkondades, erilist olukorda (2);

11.

väljendab muret, et Euroopa Liidu noorteorkester on ettepaneku preambulis konkreetselt nimetatud kui üksus, millel „peaks olema õigus saad otsest liidu toetus“, hoolimata asjaolust, et liikmesriikide poolt heaks kiidetud kehtiva määruse parandus ütleb selgelt, et „Euroopa Liidu noorteorkestrit tuleks erandkorras rahastada kuni programmi „Loov Euroopa“lõppemiseni 31. detsembril 2020“ja seetõttu soovib Euroopa Regioonide Komitee garantiid, et kõik asjakohased pooled tegutsevad täielikult vastavuses kehtiva määrusega ja selle muudatustega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. aprilli 2018. aasta määruses (EL) 2018/596;

12.

rõhutab kultuuritöötajate ja kultuurivaldkonna ettevõtjate eriseisundi valguses, et programmi „Loov Euroopa“raames on vaja inimesi teavitada, toetada ja innustada, et nad kasutaksid eelmise programmiperioodi ajal loodud tagatisvahendit, isegi kui tagatisvahendi asukoht on muutunud;

Kultuuri tegevussuund

13.

väljendab muret horisontaalsete ja uute valdkondlike meetmete tasakaalu üle, kuna veidi suurem eelarve ei võimalda automaatselt realiseerida oluliselt rohkem prioriteete;

14.

valdkondlike meetmete puhul:

—

viitab sellele, et arhitektuuri esiletoomine kultuuripärandina võib vähendada Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 saavutusi, mille eesmärgiks oli kogeda ja avastada Euroopa kultuuripärandit läbi inimeste vaatenurkade laiendamise ja vaadata ehituspärandist kaugemale; peab seda silmas pidades asjakohaseks lisada programmi „Loov Euroopa“raames eraldi eelarverida, millega toetada Euroopa kultuuripärandi levitamist pärast 2018. aastat;

—	juhib tähelepanu asjaolule, et punkti d – disain, mood ja kultuuriturism – all nimetatud valdkonnad on iseloomult valdkondadeülesed ja nende toetamine eeldab teatud tasemel koordineerimist teiste poliitikavaldkondadega.

—	väljendab muret kunstivaldkondade tasakaalu üle horisontaalsetes meetmetes ja uutes valdkondlikes meetmetes;

15.

soovitab tugevamat seost Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 2 nendes osades, mis käsitlevad kultuuri tegevussuunas Euroopa identiteedi ja väärtustega seonduvat, et kindlustada eesmärgi saavutamine ja vältida programmi vääriti mõistmist;

16.

soovitab tungivalt, et kõik kultuuri- ja audiovisuaalsektorid, nagu näiteks muusikasektor, kannaks enda digitaaloskused ja teadmised suhete loomise ja uuenduslike koostööprojektide loomise kohta üle ka kohalikule ja regionaalsele tasemele;

Sektoriülene tegevussuund

17.

avaldab heakskiitu uutele prioriteetidele, tegevussuuna toetamisele ja programmisisese sünergia tagamisele, kuid märgib, et ettepanekuga võrreldes on 2014–2020 perioodi programmis „Loov Euroopa“andmete kogumisele ja statistikale pandud suuremat rõhku ja see peaks olema osa ka tulevasest programmist;

Meedia tegevussuund

18.

nõustub, et digiüleminek toob kaasa paradigma muutuse, mis mõjutab kultuuriväärtuste loomist, majandamist, levitamist, kättesaadavust, tarbimist ja turustamist. Digitaliseerumine loob uusi võimalusi ka Euroopa piirkondadele, annab võimaluse audiovisuaalsete teoste vahetamiseks ning uute sidemete loomise võimaluste avastamiseks ning sisu vahetamiseks. Nimetatud üleminek võib toetada ka uue publiku leidmist, alternatiivse sisu kasutamist, uute teenuste osutamist ja erinevate piirkondade pakutava nähtavamaks muutmist (3). Digiüleminek võimaldab kultuurivahendajatel uute mitmesuunaliste ja mitmekanaliliste digitaalsete kommunikatsioonivahendite abil tegutseda uuendajatena, luues territooriumiga lojaalse sideme ja muutudes nii ise kestliku ja aruka kultuuri- ja majandusarengu aktiivseks soodustajaks;

19.

sellega seoses soovib tähelepanu juhtida märkimisväärsele arvule kunstnikele, kelle mittedigitaalne töö ja areng on sama tähtsad, nagu on ka asutused, kes pakuvad avalikkusele haridusvõimalusi ja vahendeid, näiteks raamatukogusid;

20.

21.

selles kontekstis rõhutab, et mitte-digitaalne kunstilooming ja areng on püsiv ning seetõttu peab sellel olema ka vääriline koht 21. sajandi kogukondades;

Eelarve

22.

väljendab muret uue programmi eelarveettepaneku üle järgmiste asjaolude tõttu:

—	komisjoni ettepanek ei näi arvestavat inflatsiooniga; seetõttu tuletab komisjonile meelde, et eelmise ettepaneku koostamise ajal oli arutelu osaks arusaam, et kultuuri- ja loomesektorite eelarve võib kasvada 1,801 miljardini (4);

—	kultuuri tegevussuuna uute valdkondlike meetmete tõttu jaotatakse käimasoleva perioodiga võrreldes pakutav 1,85 miljardi eurone eelarve märkimisväärselt suurema arvu prioriteetide vahel;

—

mõistes komisjoni eesmärki suurema tõhususe saavutamiseks läbi mitmete hetkel ELis saadaval olevate investeeringute toetamiseks kasutatavate finantsinstrumentide tsentraliseerimise, avaldab muret seni kättesaadava tagatisrahastu saavutuste nõrgendamise üle, sest instrumendi eest vastutavatel isikutel kultuurisektoris ei ole käesoleva perioodiga võrdväärset ülevaadet;

23.

soovitab seetõttu seada eelarvelise eesmärgi üle 2 miljardi euro ning rõhutab vajadust kultuuri ja kultuuripärandi paremaks inkorporeerimiseks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku prioriteetide hulka läbi teiste programmide ja poliitikate peavoolustamise ja sünergia;

24.

rõhutab kindlalt, et piirkondlike ja kohalike omavalitsustega tuleb süstemaatiliselt konsulteerida üleeuroopaliste kultuuri- ja loomesektorite rahastamise meetmete loomise, rakendamise ja majandamise juures, pidades silmas ulatuslikku geograafilist kohaldamisala;

25.

seoses Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumisega avaldab lootust, et võttes aluseks senised ühised saavutused ja kultuurikogemused, suudavad EL ja Ühendkuningriik kultuurivaldkonnas hoida ja arendada vastastikku kasulikke suhteid;

26.

usub, et subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted on täielikult saavutatavad ainult siis, kui ettepanekus taastatakse „komiteemenetlus“eesmärgiga tagada liikmesriikide kontroll programmi juhtimise üle; sarnaselt tuleks iga-aastaste tööprogrammide teemal regulaarselt nõu pidada kohalike ja regionaalsete tasanditega;

Uus Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava

27.

avaldab heakskiitu uuele Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskavale kui märkimisväärsele ja laiaulatuslikule poliitilisele alusdokumendile, mis tugevdab Euroopa identiteeti läbi Euroopa kultuuride mitmekesisuse tunnustamise, tugevdab Euroopa kultuuri- ja loomesektoreid ning nende suhteid partneritega Euroopast väljaspool ning täiustab sidemeid kultuuri, hariduse ja teiste poliitikavaldkondade vahel;

28.

avaldab heakskiitu asjaolule, et uus Euroopa tegevuskava tutvustab „kultuurilise võimekuse“arusaama ja arvestab väljakutsetega, mille on tekitanud publiku muutuvad ootused ja millele vastamine eeldab kohaliku rahvastiku suuremat kaasamist kultuuriprogrammide loomisel alates ideedest kuni rakendamiseni;

29.

on rahul, et teatises on konkreetselt mainitud linnu ja piirkondi kui ühte kolmest ökosüsteemist, millele keskenduda; rõhutab samal ajal kohalike ja piirkondlike omavalitsuste olulise rolliga arvestamist prioriteetide praktilisel elluviimisel;

30.

märgib samal ajal, et selles kontekstis on komisjon juba rõhutanud, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kodanikuläheduse tõttu strateegiliselt paremas olukorras, et vastata erinevate Euroopa Liidu kultuurirühmade vajadustele ja soovidele, millega kaasneb ka suur vastutus (5);

31.

avaldab heakskiitu asjaolule, et uus tegevuskava tunnistab vajadust paradigma üleminekuks loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonnalt (STEM) STEAM-valdkonnale, mis hõlmab ka kunste, ning sellele, et õigeaegselt laiendatakse loomingulist ja kriitilist mõtlemist kõikidele hariduse ja koolituse tasemetele, liikudes samal ajal eemale teaduse ja sotsiaalvaldkonna selgest eraldamisest; Kunst on võime luua uusi ja kasulikke ideid. Kunsti ja loovuse integreerimisel muutub STEM-õppekava veelgi ligitõmbavamaks, loovamaks ja innovaatilisemaks. Kunstiteemad soodustavad talentide ja kultuuri arengut, just seetõttu on vaja need integreerida tehnoloogiaga;

32.

Indigeensete rahvus-, etniliste ja keeleliste vähemuste kultuur on oluline osa Euroopa Liidu kultuuripärandi ülesehituses. Kohalik ja piirkondlik tasand vastutab selle kultuuri säilitamise ja toetamise eest ning tagamise eest, et kõigil oleks juurdepääs kõnealustele eri kultuuridele. Lisaks sellele annab EL selleks otstarbeks rahalist toetust, sealhulgas sihtotstarbelisi vahendeid, mis on ette nähtud piirkondliku tasandi ülesannete täitmiseks seoses vähemuste kultuurilise tausta kaitsmisega. Erilist tähelepanu tuleb pöörata innovatiivsete digitaalsete vahendite kasutamisele ning erinevate vähemuskultuuride edendamisele kogu ELis;

33.

kutsub ELi ja riiklikke valitsusasutusi üles tunnustama kultuuri- ja loomesektori uuendusi tervikliku kohaliku ja piirkondliku arengu toetajatena;

34.

tuletab meelde, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kultuuri- ja loomesektorid edukalt oma arengustrateegiatesse kaasanud ning see on aidanud tugevdada kohalikku majandust ja säilitada elanikkonda oma piirkonnas (6);

35.

samas rõhutab, et aruka spetsialiseerumise strateegiate (S3) integreerimine regionaalarengu strateegiatesse on endiselt väljakutse ning piirkonnad vajaksid ELi institutsioonide täiendavat tuge aruka spetsialiseerumise teostamisel, mis on innovatsioonipõhise majanduskasvu regionaalpoliitika raamistik;

36.

rõhutab, et Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 on pälvinud märkimisväärse osaluse ja eesmärgiga soodustada Euroopa kultuuripärandi kui ühise vara jagamist ja väärtustamist, parandada teadlikkust ajaloost ja ühistest euroopalikest väärtustest ning tugevdada ühisesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet on toimunud tuhanded tegevused üle Euroopa;

37.

soovib, et kultuuripärandi aasta mõju ja positiivset pärandit tähtsustataks, hinnataks ja arendataks edasi ning aasta jooksul loodud partnerlused ja võrgustikud jätkaksid osana ELi kultuurialasest koostööst. Seetõttu tervitab Euroopa Regioonide Komitee 2018. aasta detsembris esitatud Euroopa kultuuripärandi raamistikku, mis hõlmab viit tegevusvaldkonda, mille eesmärk on algatada tõeline pöördepunkt viisis, kuidas me hindame, säilitame ja edendame Euroopa kultuuripärandit;

38.

avaldab heakskiitu õiguslikuks aluseks valitud ELi lepingu artikkel 3 ja ELi toimimise lepingu artikkel 167 osas; nõustub ELTLi artiklite 173 ja 208 asjakohasusega ja toetab kolme strateegilist eesmärki (sotsiaalne, majanduslik ja väline mõõde) ning kahte valdkondadevahelist meedet (kultuuripärand ja digitaalne);

39.

soovitab, et sotsiaalse mõõtme juures toetaks lõik „kaitsta ja edendada Euroopa kultuuripärandit kui ühisvara, suurendada teadlikkust meie ühisest ajaloost ja ühistest väärtustest ning tugevdada ühtset Euroopa identiteeti“Euroopa usupärandi kaitset ja austust ning Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud põhiväärtusi;

40.

seoses kolmanda mõõtmega (välissuhted) „juhib rõhutatult tähelepanu vajadusele teha kohalikul, piirkondlikul ja riigi tasandil ulatuslikumalt ja tihedamalt koostööd rahvusvahelisi kultuurisuhteid ja -meetmeid toetavate strateegiate algatamisel ja arendamisel“ (7) ning usub, et linnadevahelised diplomaatilised suhted võiks olla viis, kuidas edendada Euroopa kultuuriidentiteeti kogu maailmas;

41.

usub, et kultuuritöötajate liikuvus sobiks paremini valdkondadevaheliste meetmete hulka, sest see annab märkimisväärse lisaväärtuse kõigile kolmele mõõtmele;

42.

kinnitab vajadust täiustada kultuurivaldkonna andmete ja statistika kogumist, mis on eelduseks usaldusväärsete tõenduspõhiste poliitikate arendamiseks ning kutsub üles rakendama strateegilise uurimistegevuse lähenemisviisi, et toetada teadmussiiret hetkel loodud algatuste vahel, tagades nii kõigi sektorite kaasatuse koostöös kultuurivaldkonna sidusrühmadega.

Brüssel, 6. veebruar 2019

Euroopa Regioonide Komitee

president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) COM(2018) 366 final.

(2) CdR 401/2011 fin.

(3) CdR 293/2010 fin.

(4) https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52011AR0401&from=ET

(5) CdR 44/2006 fin.

(6) CdR 181/2010 fin.

(7) COR-2016-05110-00–00-AC-TRA.