Regioonide Komitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta“

(2019/C 86/19)

Raportöör:

Oldřich VLASÁK (CZ/ECR), Hradec Králové linnavolikogu liige

Viitedokument:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta

COM(2018) 337 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

Muudatusettepanek 1

Artikli 4 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Taaskasutatava vee puhasti käitaja tagab, et taaskasutusele suunatud vesi, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks, vastab taaskasutatava vee puhasti väljalaskmes (nõuetele vastavuse hindamise koht) järgmisele:	1. Taaskasutatava vee puhasti käitaja tagab, et taaskasutusele suunatud vesi, mis on ette nähtud I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks, vastab lõppkasutaja süsteemi sisenemiskohas (nõuetele vastavuse hindamise koht) järgmisele:

Motivatsioon

See on viimane koht, kus taaskasutatava vee puhasti käitaja saab võtta vastutuse oma toote eest. Lõppkasutaja kohustus on tagada seejärel taaskasutusele suunatud vee kvaliteet, näiteks selle kogumisel ja hoiustamisel.

Muudatusettepanek 2

Artikkel 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 6

Taaskasutusele suunatud veega varustamise loa taotlus

1. I lisa 1. jaos kindlaksmääratud kasutusotstarbeks ettenähtud taaskasutusele suunatud veega varustamine toimub loa alusel.

2. Käitaja esitab lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane taaskasutatava vee puhasti töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna.

3. Taotlus peab sisaldama järgmist:

a)	artikli 5 lõike 2 kohaselt koostatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskava;

a)	artikli 5 lõike 2 kohaselt koostatud vee taaskasutamise riskijuhtimiskava;

b)	kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhasti käitaja täidab I lisa 2. jao kohaseid vee kvaliteedi ja seire miinimumnõudeid;

b)	kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhasti käitaja täidab I lisa 2. jao kohaseid vee kvaliteedi ja seire miinimumnõudeid;

c)	kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhasti käitaja täidab vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõudeid.

c)	kirjeldus sellest, kuidas taaskasutatava vee puhasti käitaja täidab vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõudeid.

4. I lisa 1. jaos kindlaksmääratud taaskasutusele suunatud vee kasutamisel nõuab liikmesriik lõppkasutajalt kas luba või teadet.

5. Siseriikliku õiguse kohaselt peab lõppkasutaja kas esitama lõikes 1 osutatud loa taotluse või olemasoleva loa muutmise taotluse või teavitama selle liikmesriigi pädevat asutust, kus asjaomane taaskasutatava vee puhasti töötab või kus seda kavatsetakse tööle panna.

Motivatsioon

Nagu määruse sisust selgub, ei pea EL taaskasutusele suunatud vett samaks (ohutuks) tooteks kui joogivesi ja seepärast peaks ka lõppkasutaja võtma teadlikult vastutuse selle kasutamise eest. Seepärast nõuab liikmesriik lõppkasutajalt, kui ta kasutab taaskasutusele suunatud vett, kas luba või teadet. Lõppkasutaja jaoks kompenseerib seda kahju asjaolu, et põua ajal, kui teiste eeskirjadega piiratakse põhja- ja pinnavee kasutamist, võib see uus toode võimaldada tal säilitada üldist põllumajanduskultuuride tootmist (ja sageli ka sellest sõltuvat loomakasvatust).

Samal ajal on tähtis, et asjaomane asutus teaks, millistes valdkondades kasutatakse taaskasutusele suunatud vett, kuid luba ei peaks kohustuslik olema.

Muudatusettepanek 3

Artikkel 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 7

Loa andmine

Artikkel 7

Loa andmine

1. Taotluse hindamisel peab pädev asutus vajaduse korral nõu ja vahetab asjakohast teavet järgmiste osalistega:

a)	sama liikmesriigi muud asjakohased ametiasutused, eelkõige veemajandusega tegelev pädev asutus, kui see ei ole sama kui pädev asutus;

a)	sama liikmesriigi muud asjakohased ametiasutused, eelkõige veemajandusega tegelev pädev asutus, kui see ei ole sama kui pädev asutus;

b)	potentsiaalselt mõjutatud liikmesriigis (liikmesriikides) artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunkt.

b)	potentsiaalselt mõjutatud liikmesriigis (liikmesriikides) artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunkt.

2. Pädev asutus teeb loa andmise kohta otsuse kolme kuu jooksul alates sellest, kui ta on kätte saanud täieliku taotluse, nagu on osutatud artikli 6 lõike 3 punktis a. Kui pädeval asutusel on taotluse keerukuse tõttu vaja rohkem aega, teatab ta sellest taotlejale ning annab teada eeldatava loaandmiskuupäeva ja ajapikenduse põhjused.

3. Kui pädev asutus otsustab loa anda, määrab ta kohaldatavad tingimused, mis hõlmavad vastavalt vajadusele järgmist:

a)	I lisa 2. jao kohaste vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuetega seotud tingimused;

a)	I lisa 2. jao kohaste vee kvaliteedi ja seire miinimumnõuetega seotud tingimused;

b)	vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõuetega seotud tingimused;

b)	vee taaskasutamise riskijuhtimiskavas esitatud lisanõuetega seotud tingimused;

c)	muud tingimused, mis on vajalikud, et täiendavalt leevendada inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale avalduvaid lubamatuid riske.

c)	muud tingimused, mis on vajalikud, et täiendavalt leevendada inimeste ja loomade tervisele ja keskkonnale avalduvaid lubamatuid riske.

4. Luba vaadatakse läbi korrapäraselt vähemalt iga viie aasta tagant ja vajaduse korral seda muudetakse.

5. Liikmesriigi pädev asutus, millele kasutaja esitas teate või loa, paneb lõppkasutajale kohustuse kasutada taaskasutusele suunatud vett vaid kooskõlas käesoleva määruse I lisa 2. jao tabeliga 1.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 4

Artikli 8 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikkel 8

Vastavuskontroll

Artikkel 8

Vastavuskontroll

1. Pädev asutus kontrollib nõuetele vastavuse hindamise kohas, kas taaskasutusele suunatud vesi vastab loas ettenähtud tingimustele. Vastavuskontrolli tehakse järgmistel viisidel:

a)	kohapealsed kontrollid;

kohapealsed vastavus kontrollid varustaja või lõppkasutaja juures viisil, mis on ette nähtud asjakohase loaga. Neid kontrolle viiakse ellu asjaomases liikmesriigis kehtivatele proovide võtmise ja analüüsimise standardite ja normide kohaselt. Samuti tuleb aluseks võtta ISO standardid niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi eri klasside kohta vastavalt niisutatavate põllukultuuride kategooriatele. Iga liikmesriik kehtestab kontrolli sageduse riskianalüüsi alusel – suurem risk tähendab sagedasemaid kontrolle;

b)	käesoleva määruse ning direktiivide 91/271/EMÜ ja 2000/60/EÜ kohaselt kogutud seireandmete kasutamine;

b)	muud sobivad viisid , nii et taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi tagaksid nii varustaja kui ka lõppkasutaja .

c)	muud sobivad viisid.

2. Mittevastavuse korral nõuab pädev asutus, et taaskasutatava vee puhasti käitaja võtaks viivitamata tingimustele vastavuse tagamiseks vajalikud meetmed.

3. Kui mittevastavus põhjustab olulist riski keskkonnale või inimeste tervisele, peatab taaskasutatava vee puhasti käitaja viivitamata taaskasutusele suunatud veega varustamise, kuni pädev asutus on kindlaks teinud, et nõuetele vastavus on taastatud.

4. Loa tingimuste täitmist mõjutava intsidendi korral teatab taaskasutatava vee puhasti käitaja sellest viivitamata pädevat asutust ja lõppkasutajat (-kasutajaid), keda see võib mõjutada, ning edastab pädevale asutusele sellise intsidendi mõju hindamiseks vajaliku teabe.

5. Lõppkasutaja tagab, et tema tooteid kontrollivad korrapäraselt põllumajandus- ja toiduainetootmises pädevad riiklikud asutused.

Motivatsioon

See artikkel on oluline kogu määruse edukuse seisukohalt, kuid selle lõike 1 sõnastus on väga ebamäärane ning seda ei ole võimalik kasutada määruse konkreetseks elluviimiseks.

Punktis a

ei ole selgelt märgitud kohta, kus kontrolle tehakse, ega seda, mida täpsemalt kontrollitakse. Samuti tuleks vähemalt viidata proovide võtmise ja analüüsimise kohta kehtivatele standarditele ning ISO standarditele niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi eri klasside kohta vastavalt niisutatavate põllukultuuride kategooriatele. Kontrolli sagedus tuleb määrata kindlaks võimalike riskide alusel. Vee taaskasutuse ulatuslikumaks stimuleerimiseks oleks väikeste, madala riskiga rajatiste puhul vaja lihtsustatud menetlust.

Punktis b

ei näe komitee seost viidatud ELi direktiividega (91/271/EMÜ ja 2000/60/EÜ). Nende direktiivide kohaselt kogutud andmed puudutavad puhastatud reovee kvaliteeti, mis ei ole mingil viisil seotud taaskasutusele suunatud reovee kvaliteediga, sest seda töödeldakse (välja arvatud mõned harvad juhud) lisaks veel teiste puhastustoimingutega taaskasutatava reovee puhastites.

Lõike 5 kohta

Artiklist 8 puuduvad sätted põllumajandustoodete ohutuse ja vajadusel taaskasutusele suunatud veega niisutatud maapinna kontrollimise kohta. See kohustus tuleb panna lõppkasutajale ning seda kontrolli peavad taotlema pädev põllumajandus-/toidujärelevalve asutus või toiduhügieeni talitus.

Muudatusettepanek 5

Artikkel 10 (muuta)

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Üldsuse teavitamine

1. Ilma et see mõjutaks direktiivide 2003/4/EÜ ja 2007/2/EÜ kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et üldsusele on internetis kättesaadav piisav ja ajakohane teave vee taaskasutuse kohta. See teave peab hõlmama järgmist:

a)	käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusele suunatud vee kogus ja kvaliteet;

a)	käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusele suunatud vee kogus ja kvaliteet;

b)	liikmesriigis käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusele suunatud vee protsentuaalne osakaal puhastatud asulareovee üldkoguses;

b)	liikmesriigis käesoleva määruse kohaselt pakutava taaskasutusele suunatud vee protsentuaalne osakaal puhastatud asulareovee üldkoguses;

c)	käesoleva määruse kohaselt antud või muudetud load, sh pädevate asutuste poolt artikli 7 lõike 3 alusel seatud tingimused;

c)	käesoleva määruse kohaselt antud või muudetud load, sh pädevate asutuste poolt artikli 7 lõike 3 alusel seatud tingimused;

d)	artikli 8 lõike 1 kohaselt tehtud vastavuskontrolli tulemus;

d)	artikli 8 lõike 1 kohaselt tehtud vastavuskontrolli tulemus;

e)	artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktid.

e)	artikli 9 lõike 1 kohaselt määratud kontaktpunktid.

2. Lõikes 1 osutatud teavet ajakohastatakse vähemalt korra aastas.

3. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada üksikasjalikud eeskirjad lõike 1 kohaselt antava teabe vormi ja esitamise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjon sätestab rakendusaktidega üksikasjalikud eeskirjad lõike 1 kohaselt antava teabe vormi ja esitamise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 15 osutatud kontrollimenetlusega.

Motivatsioon

Tehakse ettepanek asendada sõnad „võib sätestada“ sõnaga „sätestab“, et tagada määrusest tulenevate kohustuste ühemõttelisus.

Muudatusettepanek 6

Artikli 12 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
3. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguste kahjustamise, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele.	3. Liikmesriigid määravad kindlaks, mis moodustab küllaldase huvi ja õiguste kahjustamise, kooskõlas eesmärgiga anda asjaomasele üldsusele laialdane juurdepääs õiguskaitsele.
Sel eesmärgil käsitatakse lõike 1 punkti a kohaldamisel piisavana keskkonnakaitset edendavate , siseriikliku õiguse nõuetele vastavate valitsusväliste organisatsioonide huvi.	Sel eesmärgil käsitatakse lõike 1 punkti a kohaldamisel piisavana keskkonnakaitse edendamisele spetsialiseerunud , siseriikliku õiguse nõuetele vastavate valitsusväliste organisatsioonide huvi.
Samuti loetakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada lõike 1 punkti b tähenduses.	Samuti loetakse, et sellistel organisatsioonidel on õigusi, mida saab kahjustada lõike 1 punkti b tähenduses.

Motivatsioon

Regioonide Komitee ei pea asjakohaseks, et vee taaskasutuse miinimumnõudeid käsitlevas määruses tuleks selgesõnaliselt käsitleda valitsusväliste organisatsioonidega seotud küsimusi. Teisest küljest ei soovi Regioonide Komitee piirata keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide õigusi. Muudatusettepanekus täpsustatakse, millised valitsusvälised organisatsioonid võivad kõnealust õigust kasutada.

Muudatusettepanek 7

Artikkel 17

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Jõustumine ja kohaldamine	Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.	Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates … [ üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].	Seda kohaldatakse alates … [ kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.	Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Motivatsioon

Üheaastane periood ei ole piisav selleks, et oleks võimalik teha täiustusi veepuhastuse, seadmete, käituse, kontrolli, riskihindamise ja eeskirjade ühtlustamise valdkonnas.

Muudatusettepanek 8

I LISA

1. jagu

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

I LISA

KASUTUSOTSTARBED JA MIINIMUMNÕUDED

1. jagu. Taaskasutusele suunatud vee kasutusotstarbed, nagu on osutatud artiklis 2

I LISA

KASUTUSOTSTARBED JA MIINIMUMNÕUDED

1. jagu. Taaskasutusele suunatud vee kasutusotstarbed, nagu on osutatud artiklis 2

a)	Põllumajanduslik niisutus Põllumajanduslik niisutus on järgmist liiki põllumajanduskultuuride niisutamine:

a)	Põllumajanduslik niisutus Põllumajanduslik niisutus on järgmist liiki põllumajanduskultuuride niisutamine:

—	toorena tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida süüakse toorena või töötlemata;

—	töödelduna tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida ei sööda mitte toorena, vaid pärast töötlemisprotsessi (kuumtöötlemine, tööstuslik töötlemine);

—	muud kui toidukultuurid, st muuks otstarbeks kui inimtoiduks kasutatavad põllumajanduskultuurid (nt karjamaa-, sööda-, kiu-, dekoratiiv-, seemne-, energia- ja murukultuurid).

—	toorena tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida süüakse toorena või töötlemata;

—	töödelduna tarbitavad toidukultuurid, st inimtoiduks ettenähtud põllumajanduskultuurid, mida ei sööda mitte toorena, vaid pärast töötlemisprotsessi (kuumtöötlemine, tööstuslik töötlemine);

—	muud kui toidukultuurid, st muuks otstarbeks kui inimtoiduks kasutatavad põllumajanduskultuurid (nt karjamaa-, sööda-, kiu-, dekoratiiv-, seemne-, energia- ja murukultuurid).

b)	Linnapiirkondade avalikus kasutuses olevate (näiteks vaba aja veetmise või sportlikul eesmärgil) rohealade, parkide ja aedade niisutus

Motivatsioon

Komitee teeb ettepaneku laiendada määruse kohaldamisala (piirdudes siiski niisutusega), hõlmates lisaks põllumajandusmaale ka linnapiirkondade avalikus kasutuses olevad rohealad, pargid ja aiad, arvestades, et selles valdkonnas on võimalik kasutada taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi puhul samu meetodeid ja nõudeid kui põllumajandusmaa niisutuse puhul. Linnade veemajanduses aitaks taaskasutusele suunatud vee kasutamine kõnealusel eesmärgil suurel määral lahendada ka kesklinnade märkimisväärse ülekuumenemise probleemi põuaperioodidel.

Muudatusettepanek 9

I LISA

2. jagu

Tabel 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tabel 1. Taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi klassid ning lubatud kasutusotstarve ja niisutusmeetod

Tabel 1. Taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi klassid ning lubatud kasutusotstarve põllumajanduses, linnapiirkondade avalikus kasutuses olevatel rohealadel, parkides ja aedades ja niisutusmeetod

Taas-kasutusele suunatud vee miinimum-kvaliteedi klass	Põllumajandus-kultuuri liik	Niisutus-meetod
A	Kõik toidukultuurid, sh toorena tarbitav juurvili ja toidukultuurid, mille söödav osa puutub vahetult kokku taaskasutusele suunatud veega.	Kõik niisutus-meetodid
B	Toorena tarbitavad toidukultuurid, mille söödav osa toodetakse maa peal ega puutu vahetult kokku taaskasutusele suunatud veega, samuti töödelduna tarbitavad toidukultuurid ja muud kui toidukultuurid, sh kultuurid, millega söödetakse piima- või lihaloomi.	Kõik niisutus-meetodid
C		Üksnes tilk-kastmine (*1)
D	Tehnilised ja energiakultuurid ning seemnekultuuridest saadud taimed.	Kõik niisutus-meetodid

Taas-kasutusele suunatud vee miinimum-kvaliteedi klass	Põllumajandus-kultuuri liik	Niisutus-meetod
A	Kõik toidukultuurid, sh toorena tarbitav juurvili ja toidukultuurid, mille söödav osa puutub vahetult kokku taaskasutusele suunatud veega ; linnapiirkondade avalikus kasutuses olevate rohealade, parkide ja aedade niisutus .	Kõik niisutus-meetodid
B	Toorena tarbitavad toidukultuurid, mille söödav osa toodetakse maa peal ega puutu vahetult kokku taaskasutusele suunatud veega, samuti töödelduna tarbitavad toidukultuurid ja muud kui toidukultuurid, sh kultuurid, millega söödetakse piima- või lihaloomi.	Kõik niisutus-meetodid
C		Üksnes tilk-kastmine (*2)
D	Tehnilised ja energiakultuurid ning seemnekultuuridest saadud taimed.	Kõik niisutus-meetodid

Motivatsioon

ENVE komisjoni vastuvõetud arvamuses laiendatakse määruse ettepaneku kohaldamisala, mis on sätestatud artiklis 2 ja määratletud I lisa 1. jaos, lisades punkti b linnapiirkondade rohealade, parkide ja aedade niisutuse kohta.

Muudatusettepanek 10

I LISA

2. jagu

Tabel 4

Põllumajanduslikuks niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee kontrollseire

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Taas-kasutusele suunatud vee kvaliteedi klass	Indikaator-mikro-organismid (*3)	Puhasta-misahela tulemus-eesmärgid (vähenda-mine log10-ühiku võrra)
A	E. coli	≥ 5,0
	Kolifaagide üldarv/F-spetsiifilised kolifaagid/somaatlilised kolifaagid/kolifaagid (*4)	≥ 6,0
	Clostridium perfringens’i spoorid/spoore moodustavad väävlit redutseerivad bakterid (*5)	≥ 5,0

Taas-kasutusele suunatud vee kvaliteedi klass	Indikaator-mikro-organismid (*6)	Puhasta-misahela tulemus-eesmärgid (vähenda-mine log10-ühiku võrra)
A	E. coli	≥ 5,0
	Kolifaagide üldarv/F-spetsiifilised kolifaagid/somaatlilised kolifaagid/kolifaagid (*7)	≥ 6,0
	Clostridium perfringens’i spoorid/spoore moodustavad väävlit redutseerivad bakterid (*8)	≥ 5,0

Motivatsioon

Neid nõudeid on praktikas võimatu järgida juhul, kui reoveepuhastist tulev vesi, mis siseneb taaskasutatava vee puhastisse, on mis tahes põhjusel (nt asulareoveepuhastisse siseneva tööstusliku reovee osakaal) väiksema vooluga kui tavapärane reovesi.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Praegune olukord

märgib, et vee taaskasutust saab soodustada mitme poliitilise vahendiga. Need hõlmavad standardeid või siduvaid suuniseid, millega määratakse kindlaks miinimumnõuded, millele peab vastama taaskasutusele suunatud vesi, et seda saaks kasutada näiteks põllumajandusmaa niisutamiseks. Praegu on sellised vahendid kehtestanud vaid kuus liikmesriiki;

leiab, et taaskasutusele suunatud vee (ka piiratud koguses) kasutamise üks peamine takistus seisneb selles, et see tekitab muret toiduohutuse pärast seoses asulate puhastatud reoveega niisutatud põllumajandusmaal kasvatatud põllumajandustoodete kasutamisega;

väljendab muret selle pärast, et vee taaskasutus on ELis endiselt piiratud ulatusega ning on vähe kvantitatiivseid andmeid selle kohta, kui suurt osa veest taaskasutatakse ja kuidas seda eri liikmesriikides kasutatakse. See on osaliselt tingitud erinevatest arusaamadest selle kohta, mida vee taaskasutamine endast kujutab, ning eriandmete kogumise ja edastamise viisidest;

Õigusnormide vastuvõtmise vajadus

märgib, et kõnealune määrus on vajalik, arvestades kasvavat veepuudust ELi liikmesriikides, eelkõige seoses vee kasutamisega põllumajanduses, ning vee säästmise püüdlusi. On ka kindlaks määratud, kui palju vett on võimalik ELis potentsiaalselt säästa. Kõnealuse määruse eesmärk on ka luua võrdsed tingimused kõigi liikmesriikide põllumajandustootjatele. Lõpetuseks väljendab see määrus ELi jõupingutusi võtta ka veevaldkonnas kasutusele ringmajandus;

leiab, et sellise reovee käitlemise meetodi toetamine peaks tooma liikmesriikidele kasu, sest sellise toetusega säilitatakse põllumajandusettevõtjate tegevus ka põuaperioodil. Põuaperioodil, kui teiste eeskirjadega piiratakse põhja- ja pinnavee kasutamist, saavad põllumajandusettevõtjad tänu sellele uuele tootele säilitada oma põllumajanduskultuuride tootmise (ja sageli ka sellest sõltuva loomakasvatuse);

leiab, et Euroopa Komisjoni antud põhjendused määruse ettepaneku esitamiseks on õigustatud, kuid arvestades, et kogu määrus toetub tegelikult kohustustele, mis kehtestatakse taaskasutatava vee puhastite käitajatele, puudub igasugune analüüs (eelkõige majanduslik) selle kohta, mis motiveeriks reoveepuhasti käitajat hakkama taaskasutatava vee puhasti käitajaks;

juhib tähelepanu sellele, et taaskasutusele suunatud veega niisutamist juba kasutavate riikide kogemustele tuginedes on näha, et taaskasutatava vee puhastitesse tehtavate ja taaskasutusele suunatud A-klassi kvaliteediga vee saavutamiseks vajalike investeeringute kulud on suuremad, kui on märgitud määruse ettepaneku osas „Mõjuhinnang“;

märgib, et lõppkokkuvõttes toob kõnealune määrus kaasa reovee puhastamisega seonduvate kulude kasvu, sest põllumajandussektor ei ole kohustatud ostma puhastatud vett kogu aasta jooksul. Tuleb tagada, et neid lisakulusid ei kantaks ebaproportsionaalselt üle kodanikele, omavalitsustele ega ettevõtjatele;

leiab, et tagada tuleb määruse kooskõla teiste asjakohaste õigusaktidega, eelkõige kontrollimääruse ja muude toiduainetootmist reguleerivate määrustega;

Määruse kohaldamisala laiendamine

10.

märgib, et ELi kõige olulisemad õigusaktid reovee käitlemise valdkonnas on direktiiv 91/271/EMÜ ja direktiiv 2000/60/EÜ, kuid nende direktiivide ja kõnealuse määruse vaheline side on üsna nõrk. Mõlemas direktiivis mainitakse reovee taaskasutamist vaid möödaminnes, rõhutades eelkõige keskkonnakaitse aspekti;

11.

leiab, et ELi üldises õigusaktis ei tohiks piirduda reovee taaskasutamise käsitlemisel vaid põllumajandusliku kasutusega. Komitee tunnistab siiski, et selle laiendamine sellistesse valdkondadesse nagu tööstus või energeetika põhjustaks teksti struktuuri täielikku ümbertegemist;

12.

teeb seepärast ettepaneku täiendada määruse kohaldamisala nii, et see hõlmaks vee kasutust niisutamiseks lisaks põllumajandusmaale ka näiteks linnapiirkondade avalikus kasutuses olevatel (vaba aeg, sport) rohealadel, parkides, aedades ja rohumaadel, arvestades, et selles valdkonnas on võimalik kasutada taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi puhul samu meetodeid ja nõudeid kui põllumajandusmaa niisutuse puhul. Linnade veemajanduses aitaks taaskasutusele suunatud vee kasutamine kõnealusel eesmärgil suurel määral lahendada ka kesklinnade märkimisväärse ülekuumenemise probleemi põuaperioodidel;

Lõppkasutaja vastutus

13.

leiab, et selle paketi põhipuudus on selles, et lõppkasutajale omistatakse vaid tavatarbija roll, kes lihtsalt kasutab passiivselt taaskasutusele suunatud vett, kuid ei vastuta millegi eest, isegi mitte vee kvaliteedi võimalike muutuste eest pärast taaskasutatava vee puhasti käitaja poolset tarnet ega vee kasutamise, näiteks maapinna kastmise viiside eest;

14.

kutsub üles kehtestama asjakohaseid proovide võtmise ja analüüsimise norme, võttes arvesse ISO standardeid niisutuseks ettenähtud taaskasutusele suunatud vee kvaliteedi eri klasside kohta vastavalt niisutatavate põllukultuuride kategooriatele. Nagu määruse sisust selgub, ei pea EL taaskasutusele suunatud vett samaks (ohutuks) tooteks kui joogivesi ja seepärast peaks ka lõppkasutaja võtma teadlikult vastutuse selle kasutamise eest. Kontrolli peavad taotlema pädev põllumajandus-/toidujärelevalve asutus või toiduhügieeni talitus. Kontrollitav maa-ala tuleb valida selliselt, et see oleks representatiivne kogu maa-alaga, mida niisutatakse asjaomasest taaskasutatava vee puhastist pärineva taaskasutuseks suunatud veega;

Taaskasutatava vee puhasti väljalase

15.

kutsub komisjoni üles määratlema „puhasti väljalaskme“. Praeguses ettepanekus väljalaskme määratlus puudub, põhjustades mitmesuguseid tõlgendusi. Terminit „väljalase“ võidakse mõista kui väljavoolu taaskasutatava vee puhastist või kui mahutit, kus hoitakse vajalikku veevaru, et katta lõppkasutajate ebaregulaarse kasutuse vajadusi, või isegi kui niisutussüsteemi ennast, mis juhib toote puhastist kohta, kus toimub selle lõpptarbimine;

Subsidiaarsuse põhimõte

16.

on seisukohal, et määruse ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele (ELi lepingu artikkel 5). Kuigi subsidiaarsuse seisukohast on õige, et selle, kuidas kasutada taaskasutusele suunatud reovett, otsustavad igas liikmesriigis kohalikud veemajanduse eest vastutavad pädevad asutused, on ELi tasandi õigusakt siiski vajalik, arvestades ELi ühtse põllumajandustoodete turu olemust.

Brüssel, 6. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(*1) Tilkkastmine on mikroniisutussüsteem, mille abil viiakse vesi tilkade või pisikeste jugadena taimedeni, tilgutades seda väga aeglaselt (2–20 liitrit tunnis) mullale või vahetult selle pinna alla väikese läbimõõduga, tilgutuspeadega varustatud plastvoolikute süsteemist.

(*2) Tilkkastmine on mikroniisutussüsteem, mille abil viiakse vesi tilkade või pisikeste jugadena taimedeni, tilgutades seda väga aeglaselt (2–20 liitrit tunnis) mullale või vahetult selle pinna alla väikese läbimõõduga, tilgutuspeadega varustatud plastvoolikute süsteemist.

(*3) Kontrollseireks võib väljapakutud indikaatormikroorganismide asemel kasutada ka võrdluspatogeene Campylobacter, Rotavirus ja Cryptosporidium. Sel juhul tuleks järgida järgmisi log10-ühiku võrra vähendamise eesmärke: Campylobacter (≥ 5,0), Rotavirus (≥ 6,0) ja Cryptosporidium (≥ 5,0).

(*4) Viiruste kohta on sobivaimaks näitajaks valitud kolifaagide üldarv. Kui aga kolifaagide üldarvu kohta ei ole võimalik analüüse teha, tuleb analüüsida vähemalt üht neist (F-spetsiifilised või somaatilised kolifaagid).

(*5) Ainuraksete kohta on sobivaimaks näitajaks valitud Clostridium perfringens’i spoorid. Kui aga Clostridium perfringens’i spooride kontsentratsioon ei võimalda nõutavat kümne logaritmilise väärtuse võrra vähendamist kinnitada, võib selle asemel kasutada spoore moodustavaid väävlit redutseerivaid baktereid.

Käitaja valideerib ja dokumenteerib seires kasutatavad analüüsimeetodid kooskõlas standardiga EN ISO/IEC-17025 või muude riigisiseste või rahvusvaheliste standarditega, millega tagatakse võrdväärne kvaliteet.

(*6) Kontrollseireks võib väljapakutud indikaatormikroorganismide asemel kasutada ka võrdluspatogeene Campylobacter, Rotavirus ja Cryptosporidium. Sel juhul tuleks järgida järgmisi log10-ühiku võrra vähendamise eesmärke: Campylobacter (≥ 5,0), Rotavirus (≥ 6,0) ja Cryptosporidium (≥ 5,0).

(*7) Viiruste kohta on sobivaimaks näitajaks valitud kolifaagide üldarv. Kui aga kolifaagide üldarvu kohta ei ole võimalik analüüse teha, tuleb analüüsida vähemalt üht neist (F-spetsiifilised või somaatilised kolifaagid).

(*8) Ainuraksete kohta on sobivaimaks näitajaks valitud Clostridium perfringens’i spoorid. Kui aga Clostridium perfringens’i spooride kontsentratsioon ei võimalda nõutavat kümne logaritmilise väärtuse võrra vähendamist kinnitada, võib selle asemel kasutada spoore moodustavaid väävlit redutseerivaid baktereid.

Kui log10-ühiku võrra vähendamise väärtusi ei ole võimalik saavutada, sest taaskasutatava vee puhastisse sisenevas puhastatud reovees on indikaatororganismide kontsentratsioon väga väike, võib kontrolleesmärgid lugeda saavutatuks, kui asjaomast indikaatororganismi taaskasutusele suunatud vees ei esine.