Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Ühise põllumajanduspoliitika reform“

(2019/C 86/11)

Pearaportöör:

Guillaume CROS (FR/PES), Oksitaania piirkonna volikogu aseesimees

Viitedokument:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013

COM(2018) 392 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013

COM(2018) 393 final

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta, määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ning määrust (EL) nr 229/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks

COM(2018) 394 final

I. MUUDATUSETTEPANEKUD

COM(2018) 392 final

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus, kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada „põllumajandusmaa“ raammääratlus. Seotud raammääratlused „põllumaa“, „püsikultuuride all olev maa“ ja „püsirohumaa“ peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid määratlusi täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele. „Põllumaa“ raammääratlus peaks olema kehtestatud viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise, sealhulgas süsteeme, nagu agrometsandus, ning põõsaste ja puudega põllumaad, ning see nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetustena antava sekkumise liik. „Püsikultuuride all oleva maa“ raammääratlus peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi, mille määratlevad liikmesriigid. „Püsirohumaa“ raammääratlus peaks võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid karjatamiseks sobivaid liike kui rohi või muud rohttaimed või millest oleks võimalik toota loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte.

Et säilitada olulisi, kogu liitu hõlmavaid elemente, millega tagatakse liikmesriikide otsuste vaheline võrreldavus, kuid mitte seada liikmesriikidele piiranguid liidu eesmärkide saavutamisel, tuleks kehtestada „põllumajandusmaa“ raammääratlus. Seotud raammääratlused „põllumaa“, „püsikultuuride all olev maa“ ja „püsirohumaa“ peaksid olema laiaulatuslikud, et liikmesriigid saaksid määratlusi täpsustada vastavalt kohalikele tingimustele. „Põllumaa“ raammääratlus peaks olema kehtestatud viisil, mis võimaldaks liikmesriikidel hõlmata erinevaid tootmisviise, sealhulgas süsteeme, nagu agrometsandus, ning põõsaste ja puudega põllumaad, ning see nõuab kesade hõlmamist, et tagada tootmiskohustusega sidumata toetustena antava sekkumise liik. „Püsikultuuride all oleva maa“ raammääratlus peaks hõlmama tegelikult tootmiseks kasutatavaid alasid ja muid kui tootmiseks kasutatavaid alasid, samuti puukoole ja lühikese raieringiga madalmetsi , tingimusel et need paiknevad kultuurtaimede viljeluse aladel , mille määratlevad liikmesriigid. „Püsirohumaa“ raammääratlus peaks võimaldama liikmesriikidel täpsustada lisakriteeriume ning lubama neil lisada muid karjatamiseks sobivaid liike kui rohi või muud rohttaimed või millest oleks võimalik toota loomasööta, olenemata sellest, kas neid kasutatakse tegelikuks tootmiseks või mitte.

Motivatsioon

Eesmärk on eelistada kliimale ja keskkonnale kasulikke agrometsandustavasid vastukaaluks kogu maa-ala katvatele madalmetsadele, mis on mittepõllumajanduslikud metsaalad

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud tegelikele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil toetuse suunamise ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada olulisi elemente hõlmav „tegeliku põllumajandustootja“ raammääratlus. Selle raamistiku alusel peaksid liikmesriigid määrama oma ÜPP strateegiakavas kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei loeta tegelikeks põllumajandustootjateks, võttes aluseks sellised tingimused nagu sissetulekukriteeriumid, tööjõusisendid põllumajandusettevõttes, ettevõtte eesmärk ning kuulumine registritesse. Samuti ei tohiks see välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

Et veelgi parandada ÜPP tulemuslikkust, peaks sissetulekutoetus olema suunatud tegelikele põllumajandustootjatele. Et tagada liidu tasandil toetuse suunamise ühtne lähenemisviis, tuleks kehtestada olulisi elemente hõlmav „tegeliku põllumajandustootja“ raammääratlus. Selle raamistiku alusel peaksid liikmesriigid määrama oma ÜPP strateegiakavas kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei loeta tegelikeks põllumajandustootjateks, võttes aluseks sellised tingimused nagu põllumajandustulu osakaal , tööjõusisendid põllumajandusettevõtte töös, ettevõtte eesmärk ning kuulumine registritesse. Samuti ei tohiks see välistada toetuse andmist mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele, kes tegelevad aktiivse põllumajandustootmisega, kuid väljaspool oma põllumajandusettevõtet ka mittepõllumajandusliku tegevusega, kuna nende mitmekesine tegevus aitab enamasti tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

Motivatsioon

Soovitav on võtta arvesse põllumajandustulu osakaalu, mitte sissetuleku kriteeriumi, mis võib välistada väiksed põllumajandusettevõtted.

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 11

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidele konkreetse sisu andmiseks, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 39, ning ühtlasi tagamaks, et liit suudab asjakohaselt lahendada kõige hiljutisemad probleemid, on asjakohane näha ette üldeesmärgid, milles kajastatakse teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ kehtestatud suuniseid. Liidu tasandil tuleb täpsustada erieesmärgid ning neid peavad liikmesriigid kohaldama oma ÜPP strateegiakavas. Hoides tasakaalu kestliku arengu mõõtmete vahel ning kooskõlas mõjuhinnanguga aitavad need erieesmärgid vormida ÜPP üldeesmärgid konkreetsemateks prioriteetideks ning võtta arvesse eelkõige asjakohaseid kliima-, energia- ja keskkonnaalaseid liidu õigusakte.

ÜPPs tuleb võtta selgelt arvesse Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse poliitikat, pöörates erilist tähelepanu vajadusele edendada naiste osalemist maapiirkondade sotsiaal-majandusliku struktuuri arendamises. Käesolev määrus peab toetama naiste töö nähtavamaks muutmist, mistõttu tasub seda arvestada erieesmärkides, mida liikmesriigid oma strateegiakavades käsitlevad.

Motivatsioon

Maapiirkondades naistele paremate võimaluste loomine on väga tähtis.

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 12

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Arukam kaasaegne ja jätkusuutlikum ÜPP peab kasutama teadusuuringuid ja innovatsiooni, et edendada liidu põllumajanduse, metsanduse ja toidusüsteemide mitmekülgsust, panustada tehnoloogiaarendusse ja digitaliseerimisse ning parandada juurdepääsu erapooletutele, usaldusväärsetele, asjakohastele ja uutele teadmistele.

Arukam, kaasaegsem ja jätkusuutlikum ÜPP peab kasutama teadusuuringuid ja innovatsiooni, et edendada liidu põllumajanduse, metsanduse ja toidusüsteemide mitmekülgsust, panustada tehnoloogiaarendusse, digitaliseerimisse ja agroökoloogilistesse tavadesse ning parandada juurdepääsu erapooletutele, usaldusväärsetele, asjakohastele ja uutele teadmistele, võttes arvesse põllumajandustootjate teadmisi ja põllumajandustootjatevahelist teabevahetust .

Motivatsioon

Tehnoloogiaaraendus, digitaliseerimine, agroökoloogilised tavad ja teabevahetus põllumajandustootjate vahel aitavad kaasa arukamale, kaasaegsemale ja jätkusuutlikumale ÜPP-le.

Muudatusettepanek 5

Uus põhjendus pärast põhjendust 12

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Maapiirkondade digitaalse lõhe vähendamine on nende piirkondade elanikkonna säilitamise ja majandusarengu seisukohalt oluline küsimus, eelkõige seoses teenuste osutamisega.

Põllumajanduse digitaliseerimine pakub märkimisväärset potentsiaali tootmise, turustamise, tarbijakaitse ning loodus- ja kultuuripärandi kaitse valdkonnas maapiirkondades. Tuleb aga astuda samme, tagamaks, et väiksed põllumajandusettevõtted, kelle ligipääs uutele tehnoloogiatele võib olla piiratud, saavad sellest kasu saada ning et tehnoloogia areng ei vähendaks autonoomiat põllumajandustootjal, kes peab oma põllumajandusettevõttest kogutud digitaalsete andmete üle kontrolli säilitama.

Motivatsioon

Kõigil põllumajandusettevõtetel peab olema võimalus digitaliseerimisest kasu saada.

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Aruka ja vastupidava põllumajandussektori edendamiseks on otsetoetustel jätkuvalt oluline osa põllumajandustootjatele õiglase sissetulekutoetuse tagamisel. Samuti on vaja teha investeeringuid põllumajandusettevõtete ümberkorraldamisse, kaasajastamisse, innovatsiooni, mitmekesistamisse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu , et aidata põllumajandustootjatele turul väärilise tasu tagada.

Aruka, säästva ja vastupidava põllumajandussektori edendamiseks kõikides piirkondades on otsetoetustel jätkuvalt oluline osa põllumajandustootjatele õiglase sissetulekutoetuse tagamisel. Samuti on vaja teha investeeringuid põllumajandusettevõtete kaasajastamisse, innovatsiooni, mitmekesistamisse ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, et parandada põllumajandusettevõtete vastupidavust ja tulusust turul.

Motivatsioon

Otsetoetused peaksid aitama põllumajandustootjatel muutuda vastupidavamaks ning edendama suurema tulu saamist turul kõigis piirkondades.

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 15

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, kliimamuutused ning nendega kaasnevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et tagada asjakohane riskijuhtimine. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid ja põllumajandustootjad suutlikkuse suurendamiseks toetuda liidu tasandi riskijuhtimise platvormile, et põllumajandustootjatel oleksid asjakohased rahalised vahendid investeeringute tegemiseks ning juurdepääs käibekapitalile, koolitusele, teadmiste jagamisele ja nõustamisele.

ÜPP suurema turule orienteerituse tingimustes, nagu on esitatud teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“, võivad tururiskid, kliimamuutused ning nendega kaasnevate äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus ja raskusaste, samuti sanitaar- ja fütosanitaarkriisid kaasa tuua hinnavolatiilsuse riski ja avaldada suuremat survet sissetulekutele. Seega, kuigi põllumajandustootjad vastutavad lõppkokkuvõttes põllumajandusettevõtetes kasutatavate strateegiate kujundamise eest, tuleks välja töötada usaldusväärne raamistik, et reguleerida turgusid ja ennetada asjakohaselt riske. Sel eesmärgil võivad liikmesriigid ja põllumajandustootjad suutlikkuse suurendamiseks toetuda liidu tasandi riskijuhtimise platvormile, et põllumajandustootjatel oleksid asjakohased rahalised vahendid investeeringute tegemiseks ning juurdepääs käibekapitalile, koolitusele, teadmiste jagamisele ja nõustamisele.

Motivatsioon

Võttes arvesse järjest arvukamaid riske, millega põllumajandusettevõtted kokku puutuvad, on vaja tugevat ennetusraamistikku.

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 17

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toiduainete ja tervise, sealhulgas ka säästva põllumajandustootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, toidu raiskamise ja loomade heaoluga. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega tootmist, aidates samal ajal põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele.

ÜPP peaks jätkuvalt tagama toiduga kindlustatuse, see tähendab seda, et igal inimesel on igal ajal juurdepääs piisavale, ohutule ja täisväärtuslikule toidule. Lisaks sellele peaks ÜPP aitama liidu põllumajandusel paremini reageerida ühiskonna nõudmistele, mis on seotud toiduainete ja tervise, sealhulgas ka säästva põllumajandustootmise, tervislikumate toitumisharjumuste, toidu raiskamise, loomade heaolu ja põllumajanduslike geeniressursside säilitamisega. ÜPP peaks jätkuvalt soodustama konkreetsete ja väärtuslike näitajatega toodete, näiteks piirkondlike traditsiooniliste saaduste tootmist, aidates samal ajal põllumajandustootjatel ennetavalt kohandada tootmist vastavalt turusignaalidele ja tarbijate nõudmistele. Lisaks peaks ÜPP aitama kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele toidule juurdepääsuga seoses.

Motivatsioon

Euroopa Liidul on võimalik paljusid tüüpilisi traditsioonilisi tooteid ja põllumajanduslikke geeniressursse, mida tuleb edendada.

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 20

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Selleks et liit suudaks järgida oma rahvusvahelisi kohustusi seoses riigi abiga, nagu on sätestatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus, tuleks käesolevas määruses sätestatud teatavaid sekkumisliike jätkuvalt käsitleda rohelise kategooria toetusena, millel puudub või on väike kaubandust moonutav mõju või mõju tootmisele, või millest teatatakse tootmist piiravate programmide kohase sinise kategooria toetusena, ning mis on seega jäetud vähendamiskohustuste hulgast välja. Kuigi käesolevas määruses asjaomaste sekkumiste suhtes kehtestatud sätted on juba kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingu 2. lisas sätestatud nõuetega või selle artiklis 6.5 sätestatud sinise kategooria nõuetega, tuleb tagada, et selliste liikmesriikide ÜPP strateegiakavas kavandatud sekkumisliikide puhul jätkatakse asjaomaste nõuete järgimist.

Muudatusettepanek 10

Uus põhjendus pärast põhjendust 20

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜRO kestliku arengu eesmärkide, eriti eesmärkide 1 ja 2 täitmiseks ja kooskõlas ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega peaks ÜPP arengumaades edendama kestlike ja tulemuslike põllumajanduslike pereettevõtete arengut, mis toetab nende maapiirkondade elanikkonna säilimist ja tagab nende toiduga kindlustatuse. Selle eesmärgi saavutamiseks ei saa ELi põllumajandus- ja toiduainete eksporti realiseerida Euroopa tootmiskuludest madalamate hindadega.

Motivatsioon

Euroopa Regioonide Komitee ÜPP-teemalise perspektiivarvamuse artikli 54 kohaselt tuleb ÜPPd selle eesmärgi saavutamiseks muuta ja see eesmärk peab olema lisatud ÜPP kümnendaks eesmärgiks.

Muudatusettepanek 11

Põhjendus 22

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, tegeleda veega seotud probleemidega, pinnase kaitse ja kvaliteediga ning elurikkuse kaitse ja kvaliteediga. Raamistikku tuleb täiustada, et võtta eeskätt arvesse kuni 2020. aastani kehtestatud tavasid seoses otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmisega, kliimamuutuste leevendamist ning vajadust parandada põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust ning eelkõige toitainete kasutamist. Raamistikus tunnistatakse, et iga meetmega maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks saab saavutada mitmesuguseid eesmärke. Raamistiku rakendamiseks peaksid liikmesriigid iga liidu tasandil kehtestatud standardi kohta määrama kindlaks riikliku standardi, võttes arvesse asjaomase maa-ala eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandustingimusi, maakasutust, külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Lisaks võivad liikmesriigid määrata kindlaks teised riiklikud standardid, mis on seotud III lisas sätestatud põhieesmärkidega, et parandada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku keskkonna- ja kliimamõju. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku osana kehtestatakse põllumajandusettevõtete põllumajandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse toetamiseks toitainete haldamise kavad, kasutades selleks sihtotstarbelist elektroonilist põllumajandusettevõtte säästlikkust soodustavat abivahendit, mille liikmesriigid teevad põllumajandustootjatele kättesaadavaks. Kõnealune abivahend peaks aitama kaasa otsuste tegemisele põllumajandusettevõtetes kohapeal, alustades toitainete minimaalse kasutamise funktsioonidega. Laialdane koostalitlusvõime ja moodulitest komplekteeritavus peaksid samuti võimaldama lisada teisi põllumajandusettevõtetes kohapeal kasutatavaid elektroonilisi ja e-valitsuse rakendusi. Põllumajandustootjatele üle kogu liidu võrdsete tingimuste tagamiseks võib komisjon anda liikmesriikidele toetust abivahendi väljatöötamiseks, samuti vajalike andmete säilitamise ja töötlemise teenuste jaoks.

Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku eesmärk on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, tegeleda veega seotud probleemidega, pinnase kaitse ja kvaliteediga ning elurikkuse, sealhulgas põllumajanduslike geneetiliste ressursside kaitse ja kvaliteediga. Raamistikku tuleb täiustada, et võtta eeskätt arvesse kuni 2020. aastani kehtestatud tavasid seoses otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmisega, kliimamuutuste leevendamist ning vajadust parandada põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust ning eelkõige toitainete kasutamist. Tunnistatakse, et iga meetmega maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmiseks saab saavutada mitmesuguseid eesmärke. Raamistiku rakendamiseks peaksid liikmesriigid iga liidu tasandil kehtestatud standardi kohta määrama kindlaks riikliku standardi, võttes arvesse asjaomase maa-ala eriomadusi, sealhulgas mulla- ja ilmastikutingimusi, olemasolevaid põllumajandustingimusi, maakasutust, iga-aastast külvikorda, põllumajandustavasid ja põllumajandusstruktuure. Lisaks võivad liikmesriigid määrata kindlaks teised riiklikud standardid, mis on seotud III lisas sätestatud põhieesmärkidega, et parandada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku keskkonna- ja kliimamõju. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete raamistiku osana kehtestatakse põllumajandusettevõtete põllumajandusliku ja keskkonnaalase tulemuslikkuse toetamiseks toitainete haldamise kavad, kasutades selleks sihtotstarbelist elektroonilist põllumajandusettevõtte säästlikkust soodustavat abivahendit, mille liikmesriigid teevad põllumajandustootjatele kättesaadavaks. Kõnealune abivahend peaks aitama kaasa otsuste tegemisele põllumajandusettevõtetes kohapeal, alustades toitainete minimaalse kasutamise funktsioonidega. Laialdane koostalitlusvõime ja moodulitest komplekteeritavus peaksid samuti võimaldama lisada teisi põllumajandusettevõtetes kohapeal kasutatavaid elektroonilisi ja e-valitsuse rakendusi. Põllumajandustootjatele üle kogu liidu võrdsete tingimuste tagamiseks võib komisjon anda liikmesriikidele toetust abivahendi väljatöötamiseks, samuti vajalike andmete säilitamise ja töötlemise teenuste jaoks.

Motivatsioon

Tõhususe tagamiseks peab külvikord olema iga-aastane (paindlikult) (vt maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 8. standard, III lisa). Tuleb võtta meetmeid põllumajanduslike geneetiliste ressursside kadumise vastu.

Muudatusettepanek 12

Põhjendus 24

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid kasutusele võtma põllumajandusettevõtete nõustamisteenused, et parandada põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandusettevõtete säästvat majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega. Asjaomased põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maa majandamise vahelist seost ning teiselt poolt teatud standardeid, nõudeid ja teavet sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad vee ja pestitsiidide säästvat kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, ning ka antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatustest ja riskijuhtimisest. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama nõustajaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet.

Liikmesriigid peaksid kasutusele võtma põllumajandusettevõtete nõustamisteenused, et parandada teguritootlust , põllumajanduslike majapidamiste ja põllumajandusettevõtete säästvat majandamist ja üldist tulemuslikkust, hõlmates majanduslikku, keskkonna- ja sotsiaalset mõõdet, ning et määrata kindlaks vajalikud parandused seoses ÜPP strateegiakavades sätestatud põllumajandusettevõtete tasandi kõigi meetmetega. Asjaomased põllumajandusettevõtete nõustamisteenused peaksid aitama põllumajandustootjatel ning teistel ÜPP toetuse saajatel ühelt poolt paremini mõista põllumajandusettevõtte juhtimise ja maa majandamise vahelist seost ning teiselt poolt teatud standardeid, nõudeid ja teavet sealhulgas seoses keskkonna ja kliimaga. Viimaste loetelu hõlmab põllumajandustootjatele ja teistele ÜPP toetusesaajatele kehtivaid või vajalikke standardeid, mis on sätestatud ÜPP strateegiakavades, ning neid standardeid, mis tulenevad vee ja taimekaitsevahendite säästvat kasutamist käsitlevatest õigusaktidest, ning ka antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse algatustest ja riskijuhtimisest. Nõustamise kvaliteedi ja tõhususe võimendamiseks peaksid liikmesriigid kaasama nõustajaid põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsioonisüsteemide (AKIS) raames, et olla võimeline pakkuma teadustegevuse ja innovatsiooni kaudu arendatud ajakohast tehnoloogilist ja teadusteavet.

Muudatusettepanek 13

Põhjendus 27

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Toetusõiguste süsteemi alusel tootmiskohustusega sidumata otsetoetuse maksmisel peaksid liikmesriigid jätkama riikliku reservi või reservide haldamist territooriumirühma alusel. Asjaomaseid reserve tuleks kasutada eelisjärjekorras noorte põllumajandustootjate ja põllumajandustegevusega alustavate põllumajandustootjate toetamiseks. Süsteemi sujuva toimimise tagamiseks tuleb samuti välja töötada toetusõiguste kasutamise ja ümberpaigutamiste eeskirjad.

Motivatsioon

Avaliku sektori toetustega kauplemine ei ole vastuvõetav.

Muudatusettepanek 14

Põhjendus 28

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Väikesed põllumajandusettevõtted on jätkuvalt liidu põllumajanduse nurgakiviks, sest neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive toetamisel ja territoriaalsele arengule kaasaaitamisel. Toetuse tasakaalustatuma jaotamise edendamiseks ja väikeste toetussummade saajate halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema valik pakkuda väikestele põllumajandustootjatele teiste otsetoetuste asendamise võimalust, makstes väikestele põllumajandusettevõtjatele toetust kindlasummalise maksena.

Väikesed põllumajandusettevõtted on jätkuvalt liidu põllumajanduse nurgakiviks, sest neil on oluline roll maapiirkondade tööhõive toetamisel ja territoriaalsele arengule kaasaaitamisel. Toetuse tasakaalustatuma jaotamise edendamiseks ja väikeste toetussummade saajate (kes toetavad tööhõivet) halduskoormuse vähendamiseks peaks liikmesriikidel olema valik pakkuda väikestele põllumajandustootjatele teiste otsetoetuste asendamise võimalust, makstes väikestele põllumajandusettevõtjatele toetust kindlasummalise maksena.

Motivatsioon

Väikesed põllumajandusettevõtted mängivad territooriumide elujõulisuse säilitamisel ja hooldamisel olulist rolli.

Muudatusettepanek 15

Põhjendus 38

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstav toetus võib hõlmata ka mahepõllumajanduse lisatasu mahepõllumaa säilitamiseks ja sellele ülemineku toetamiseks; toetusi teistele sekkumisliikidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu agroökoloogia, säilitav põllumajandus ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset, lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; loomade heaolule; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist. Liikmesriigid võivad asjaomaste sekkumisliikide raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid. Seda liiki toetused peaksid katma vaid täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Seda liiki sekkumistega seotud kohustused võidakse võtta varem kindlaks määratud aastaseks või mitmeaastaseks perioodiks ning need võivad ületada seitset aastat, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

Juhtimisalaste kohustuste täitmiseks makstav toetus võib hõlmata ka mahepõllumajanduse lisatasu mahepõllumaa säilitamiseks ja sellele ülemineku toetamiseks; toetusi teistele sekkumisliikidele, millega toetatakse selliseid keskkonnasõbralikke tootmissüsteeme nagu agroökoloogia, säilitav põllumajandus ja integreeritud tootmine; metsakeskkonna- ja kliimateenuseid ning metsakaitset, lisatasu metsadele ja agrometsandussüsteemide rajamisele; loomade heaolule; geneetiliste ressursside säilitamist, säästvat kasutamist ja arendamist. Liikmesriigid võivad asjaomaste sekkumisliikide raames vastavalt oma vajadustele välja töötada teisi kavasid. Stimuleerimise tagamiseks peaksid seda liiki toetused katma rohkem kui täiendavaid kulusid ja saamata jäänud tulu, mis on tingitud üksnes sellistest kohustustest, mis lähevad kaugemale liidu ja riiklikes õigusaktides sätestatud kohustuslikest põhistandarditest ja nõuetest, samuti tingimuslikkusest, nagu on sätestatud ÜPP strateegiakavas. Seda liiki sekkumistega seotud kohustused võidakse võtta varem kindlaks määratud mitmeaastaseks perioodiks ning need võivad ületada seitset aastat, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud.

Motivatsioon

Keskkonnasõbralike tavade soodustamiseks on tehtud ettepanek mitte piirata toetusi ainult puudujäägi katmisega. Mitmeaastane periood on keskkonnamõju arvestades sobivam.

Muudatusettepanek 16

Põhjendus 40

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu ELi territooriumil võivad liikmesriigid anda toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust eripärast tingitud ja muud pindalapõhised piirangud. Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada maaelu arengu poliitikat 2014–2020. Selleks et ÜPP abil saaks tugevdada keskkonnaküsimustest hoolivat liitu ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamiseks, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse abisaajatele ebasoodsad asjaolud, mis tulenevad Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest . Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega keskkonnakava alusel. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi.

Õiglase sissetuleku ja vastupanuvõimelise põllumajandussektori tagamiseks kogu ELi territooriumil annavad liikmesriigid toetusi põllumajandustootjatele piirkondades, kus kehtivad looduslikust eripärast tingitud ja muud pindalapõhised piirangud. Looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade toetuste puhul tuleks jätkuvalt kohaldada maaelu arengu poliitikat 2014–2020. Selleks et ÜPP abil saaks tugevdada keskkonnaküsimustest hoolivat liitu ja tugevdada tema koostoimet looduse ja elurikkuse heaks tehtavate investeeringute rahastamiseks, on vaja eraldi meedet, mille kaudu hüvitatakse abisaajatele Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi rakendamine . Seepärast tuleks jätkata toetuse andmist põllumajandustootjatele ja metsamaa valdajatele, et aidata toime tulla ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad direktiivi 2009/147/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ rakendamisest, et aidata kaasa Natura 2000 alade tõhusale majandamisele. Samas tuleks toetus teha kättesaadavaks põllumajandustootjatele, et aidata toime tulla vesikonna piirkondade ebasoodsate asjaoludega, mis tulenevad veepoliitika raamdirektiivi rakendamisest. Toetus peaks olema seotud ÜPP strateegiakavades kirjeldatud erinõuetega, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest. Samuti peaksid liikmesriigid tagama, et põllumajandustootjatele makstavad toetused ei langeks kokku rahastamisega keskkonnakava alusel. Lisaks sellele peaksid liikmesriigid oma ÜPP strateegiakava koostamisel võtma arvesse Natura 2000 alade erivajadusi.

Motivatsioon

Euroopa tasandil on vajalik säilitada kõikide piirkondade põllumajandust, sh raskustes olevat. Keskkonnasõbralike tavade soodustamiseks on tehtud ettepanek mitte piirata toetusi ainult puudujäägi katmisega.

Muudatusettepanek 17

Põhjendus 41

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike, põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike investeeringute tegemise toetuste kaudu. Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maakorraldust ja maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist. ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel on käesolevasse määrusesse lisatud investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu.

ÜPP eesmärkide poole tuleks püüelda ka tootlike ja mittetootlike, põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike investeeringute tegemise toetuste kaudu. Sellised investeeringud võivad muu hulgas puudutada põllumajanduse ja metsanduse arendamise, moderniseerimise või kliimamuutustega kohanemisega seotud taristuid, sealhulgas juurdepääsu põllumajandus- ja metsamaale, maaparandust, agrometsandustavasid ning energia- ja veevarustust ning -säästmist ning põllumajanduslike geneetiliste ressursside säilitamist . ÜPP strateegiakavade parema kooskõla tagamiseks liidu eesmärkidega ning võrdsete tingimuste kindlustamiseks liikmesriikide vahel on käesolevasse määrusesse lisatud investeerimiseks ebasobivate valdkondade loetelu. Selle rahastamisvahendi eraldis põllumajandusettevõtte kohta on piiratud. Sellele vahendile eraldatud summa on piiratud 10 %-ga liikmesriigi EAFRD vahenditest.

Motivatsioon

Investeeringutele piirmäära seadmine võimaldab toetada suuremat arvu projekte. Eraldise piiramine võimaldab suunata rohkem vahendeid EAFRD muudele prioriteetidele.

Muudatusettepanek 18

Põhjendus 44

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Arvestades vajadust tagada asjakohased riskijuhtimise abivahendid, tuleks kehtestada kindlustusmaksed ja luua avatud investeerimisfondid, mida rahastatakse EAFRDst . Avatud investeerimisfondid hõlmavad nii neid, mis on seotud tootmiskadudega, kui ka üldisi ja sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise abivahendeid, mis on seotud saamata jäänud tuludega.	Arvestades vajadust tagada asjakohased riskijuhtimise abivahendid, tuleks kehtestada kindlustusmaksed ja luua avatud investeerimisfondid. Avatud investeerimisfondid hõlmavad nii neid, mis on seotud tootmiskadudega, kui ka üldisi ja sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise abivahendeid, mis on seotud saamata jäänud tuludega.

Motivatsioon

EAFRDst rahastamine nõuaks EAFRD rahaliste vahendite vastavat suurendamist.

Muudatusettepanek 19

Põhjendus 56

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, seadma ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud eesmärgid ja kavandama sekkumised, mis võimaldavad saavutada neid eesmärke, mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sh ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade kontekstis. Sellise väljatöötamisega tuleks edendada suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada eeskirjad ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta.

Liikmesriigid , nähes ette oma maaelu arengu kavade koostamise kõige asjakohasemal geograafilisel tasandil, peaksid oma ÜPP strateegiakava väljatöötamise käigus analüüsima oma konkreetset olukorda ja vajadusi, seadma ÜPP eesmärkide saavutamisega seotud eesmärgid ja kavandama sekkumised, mis võimaldavad saavutada neid eesmärke, mida on kohandatud riiklikus ja konkreetses piirkondlikus, sh ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaste äärepoolseimate piirkondade kontekstis ning ELi toimimise lepingu artikli 174 kolmanda lõigu kohaste ebasoodsas olukorras olevate alade kontekstis . Sellise väljatöötamisega tuleks edendada suuremat subsidiaarsust ühtses liidu raamistikus, tagades samas vastavuse liidu õiguse üldpõhimõtetele ja ÜPP eesmärkidele. Seepärast on asjakohane kehtestada eeskirjad ÜPP strateegiakavade struktuuri ja sisu kohta.

Motivatsioon

Kuigi on võimalik, et strateegiakavade teatud elemendid koostatakse piirkondlikul tasandil, ei ole teada, kui suures ulatuses see hüpoteetiline piirkondlikule tasandile viimine toimub. Vähemalt äärealade jaoks on vaja määruses sätestada, et maaelu arengu programmid koostataks sobival tasandil. ÜPP strateegiakavade väljatöötamisel ning sekkumiste kavandamisel eri riiklikes ja piirkondlikes kontekstides peaksid liikmesriigid võtma eeskätt arvesse ELi toimimise lepingu artikli 174 kolmandas lõigus osutatud ebasoodsas olukorras olevaid piirkondi, nagu näiteks saari, piiriüleseid ja mäestikualasid.

Muudatusettepanek 20

Artikli 4 lõike 1 punktid a ja b

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜPP strateegiakavades määratletavad mõisted

1. Liikmesriigid määratlevad oma ÜPP strateegiakavas mõisted „põllumajanduslik tegevus“, „põllumajandusmaa“, „rahastamiskõlblik hektar“, „tegelik põllumajandustootja“ ja „noor põllumajandustootja“:

„põllumajanduslik tegevus“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, sealhulgas puuvilla ja lühikese raieringiga madalmetsa tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta;

„põllumajanduslik tegevus“ peab olema määratletud nii, et see hõlmaks ELi toimimise lepingu I lisas loetletud põllumajandustoodete, sealhulgas puuvilla ja agrometsa tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta;

b)	„põllumajandusmaa“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure ja püsirohumaad. Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“ ja „püsirohumaa“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule:

b)	„põllumajandusmaa“ peab olema määratletud nii, et see hõlmab põllumaad, püsikultuure ja püsirohumaad. Mõisted „põllumaa“, „püsikultuurid“ ja „püsirohumaa“ täpsustatakse liikmesriikide poolt vastavalt järgmisele raamistikule:

„põllumaa“ peab olema põllumajanduskultuuride tootmiseks haritav maa või kesa, mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks, ja sealhulgas tootmisest kõrvalejäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 artiklitele 22, 23 ja 24 (1), nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 artiklile 39 (2), määruse (EL) nr 1305/2013 artiklile 28 või käesoleva määruse artiklile 65;

ii)	„püsikultuurid“ peavad olema külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja mis annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets;

ii)	„püsikultuurid“ peavad olema külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks või kauemaks ja mis annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja kultuuride hulka istutatud lühikese raieringiga madalmets;

iii)

„püsirohumaa ja püsikarjamaa (koos „püsirohumaa“)“ peavad olema maa, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem, ning mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel). See võib hõlmata muid liike, nagu põõsad ja/või puud, mis sobivad karjatamiseks või loomasööda tootmiseks, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks . Samuti võib olla tegu karjatamiseks sobiva ja kohalike tavadega seotud maaga, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole tavapäraselt karjamaal ülekaalus, või karjatamiseks sobiva maaga, kus rohi ja muud rohttaimed ei ole karjamaal ülekaalus või kus need puuduvad.

Samuti kuuluvad siia alla metsakarjamaad, kus rohttaimed ei ole ülekaalus, kuid kus kariloomad neid tarvitavad, näiteks dehesa-tammikud ja/või mägistes piirkondades asuvad põõsaste ja puudega kaetud karjamaad.

Motivatsioon

Tehakse ettepanek säilitada koondmääruse praegune sõnastus, kus võeti arvesse Vahemere piirkonna rohumaade, näiteks dehesa-tammikute ning mägedes asuvate puiskarjamaade eripära.

Muudatusettepanek 21

Artikli 4 lõike 1 punkt d

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

„Tegelik põllumajandustootja“ tuleb määratleda tagamaks, et sissetulekutoetust ei eraldata isikutele, kelle põllumajanduslik tegevus moodustab üksnes tühise osa tema üldisest majandustegevusest või kelle peamine äritegevus ei ole põllumajanduslik, välistamata seejuures toetust mitmes valdkonnas tegutsevatele põllumajandustootjatele. Mõiste alusel peab saama määrata kindlaks, milliseid põllumajandustootjaid ei käsitata tegelike põllumajandustootjatena, võttes aluseks sellised tingimused nagu põllumajandustootmisest saadud sissetuleku osakaal , äriühingu eesmärgid ja/või äriühingu registrisse kandmine. Määratlus peab igal juhul säilitama Euroopa Liidu põllumajanduse pereettevõtete mudeli kas individuaalses või grupiviisilises vormis, milles põllumajandusettevõtja tegeleb põllumajandusega ja teenib sellega endale vahetult elatist, samuti võib nimetatud määratlus vajadusel võtta arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 349 toodud piirkondlikke erisusi.

Motivatsioon

Sissetuleku arvessevõtmine võib välistada väiksed põllumajandustootjad. Põllumajandustulu osakaalu arvessevõtmine võimaldab tegelikke põllumajandustootjaid paremini eristada. Tuleb tugevdada Euroopa põllumajanduse pereettevõtete mudelit.

Muudatusettepanek 22

Artikkel 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EAGFist ja EAFRDst eraldatava toetuse eesmärk on veelgi parandada põllumajandustootmise, toiduainete tootmise ja maapiirkondade säästvat arengut ning see aitab saavutada järgmisi üldeesmärke:

a)	tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse;

a)	tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse;

b)	edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse;

b)	edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse;

c)	parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

c)	parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda, pöörates erilist rõhku põllumajanduslike kogukondade õiglase elustandardi tagamisele vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 39 lõikele b, võttes eelkõige arvesse tõsiste rahvastikukao probleemidega maapiirkondi.

Neile eesmärkidele lisandub sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamise põllumajanduses ning maapiirkondades teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil ning ergutades nende kasutuselevõttu. Küsimus on ka sidemete loomises toiduainete väärtusahela eri osalejate vahel, tugevdades samal ajal lepingulisi suhteid ja läbipaistvust lepingulistes suhetes, integreerides selliseid vahendeid nagu hindade ja tootmiskulude standarditud vaatluskeskused.

Motivatsioon

ÜPP peab olema kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 39, selles tuleb eriti arvesse võtta rahvastikukaoga maapiirkondi ja parandada toiduainete tarneahelate toimimist.

Muudatusettepanek 23

Artikli 6 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Erieesmärgid

1. Üldeesmärke püütakse saavutada järgmiste erieemärkide kaudu:

a)	toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus;

a)	toetada põllumajandustootjate elujõulisust tagavat sissetulekut, mis on võrreldav kogu majanduses saadava sissetulekuga, ja vastupanuvõimet kogu ELi territooriumil, et toetada toiduga kindlustatust;

b)	suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule;

b)	suurendada Euroopa turule orienteeritust ja majanduslikku, sotsiaalset, keskkonnaalast ja territoriaalset konkurentsivõimet, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule, samuti agroökoloogiale, ning säästlike tootmismeetodite tutvustamisele;

c)	parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas;

c)	parandada tootmistegurite tootlikkust, sealhulgas eesmärgiga vähendada põllumajandussektoris toodetud kaupade ja teenuste maksumust;

d)	panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse;

d)	parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas;

e)	edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;

e)	panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse;

f)	panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

f)	edendada selliste loodusvarade säästvat majandamist nagu põllumajanduslikud geeniressursid , vesi, muld ja õhk;

g)	olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades;

g)	panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

h)	edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust;

h)	olla atraktiivne noorte ja uute põllumajandustootjate jaoks, eelkõige kõige hõredamalt asustatud piirkondades , ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades;

i)	parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit, toidu raiskamine kui ka loomade heaolu.

i)	edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust, naiste osalemist maapiirkondade majanduses ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust;

j)	parandada ELi põllumajanduse reageerimist ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise osas, siia alla kuulub nii ohutu, toitev ja säästev toit, toidu raiskamine kui ka loomade heaolu.

k)	edendada arengumaades kestlike põllumajanduslike pereettevõtete arengut kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega 1 ja 2 ning ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega.

Muudatusettepanek 24

Artikkel 8

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid püüavad saavutada II jaotises seatud eesmärgid, määrates kindlaks sekkumised, mis põhinevad käesoleva jaotise II, III ja IV peatükis kehtestatud sekkumisliikidel, kooskõlas käesolevas peatükis kehtestatud ühiste nõuetega.	Liikmesriigid ja korraldusasutuse funktsioonis piirkonnad püüavad saavutada II jaotises seatud eesmärgid, määrates kindlaks sekkumised, mis põhinevad käesoleva jaotise II, III ja IV peatükis kehtestatud sekkumisliikidel, kooskõlas käesolevas peatükis kehtestatud ühiste nõuetega.

Motivatsioon

Euroopa piirkondade rolli ÜPP juhtimisel ja rakendamisel tuleb säilitada ja suurendada, et kohandada poliitilisi valikuid teatud piirkondlike ja valdkondlike tunnustega.

Muudatusettepanek 25

Artikkel 9

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid töötavad välja oma ÜPP strateegiakava kohased sekkumised kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega.

Võttes arvesse, et ÜPP on põllumajandusliku toidutööstuse alus ning liidu maapiirkondade sotsiaalse ja majandusliku struktuuri keskmes, töötavad liikmesriigid ja korraldusasutuse funktsioonis piirkonnad välja oma ÜPP strateegiakava kohased sekkumised kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja liidu õiguse üldpõhimõtetega ning eelkõige subsidiaarsuse põhimõttega .

Liikmesriigid tagavad, et sekkumine toimub vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, on siseturuga kokkusobiv ega moonuta konkurentsi.

Liikmesriigid kehtestavad õigusraamistiku, millega reguleeritakse liidu toetuse andmist toetusesaajatele ÜPP strateegiakava alusel ja kooskõlas käesolevas määruses ning määruses (EL) [HzR] sätestatud põhimõtete ja nõuetega.

Liikmesriigid tagavad, et sekkumine toimub vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele, on siseturuga kokkusobiv ega moonuta konkurentsi.

Motivatsioon

Tuleb viidata ÜPP alusele ja vajadusele, et liikmesriigid rakendaks seda nii, et see sobib siseturuga ega moonuta konkurentsi.

Muudatusettepanek 26

Artikkel 11

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid lisavad oma ÜPP strateegiakavasse tingimuslikkuse süsteemi, – mille kohaselt määratakse halduskaristus toetusesaajatele, kes saavad käesoleva jaotise II peatüki kohaselt otsetoetusi või artiklite 65, 66 ja 67 kohaselt iga-aastaseid toetusi ja kes ei vasta liidu õiguses sätestatud kohustuslikele majandamisnõuetele ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardile, mis on kehtestatud ÜPP strateegiakavas, nagu on loetletud III lisas, – mida kohaldatakse järgmistes valdkondades:

1.	kliima ja keskkond;

2.	rahva-, looma- ja taimetervis;

3.	loomade heaolu.

1.	kliima ja keskkond;

2.	rahva-, looma- ja taimetervis;

3.	loomade heaolu;

4.	sotsiaalvaldkond: põllumajandussektori töötajate õiguste austamine.

Motivatsioon

Oluline on, et ÜPP avalikke vahendeid saavad põllumajandusettevõtted austaksid oma töötajate sotsiaalseid õigusi.

Muudatusettepanek 27

Artikli 12 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid kehtestavad süsteemi, et näha ette põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustav abivahend, millele on osutatud III lisas, selle sisu ja funktsioonid esitatud vahendit kasutama hakkavate toetusesaajate jaoks.

Komisjon võib toetada liikmesriike kõnealuse vahendi kavandamisel ning andmete talletamise ja töötlemisteenuste nõuete osas.

Komisjon võib toetada liikmesriike kõnealuse vahendi kavandamisel. Andmete talletamise, töötlemise ja kaitsmise nõuded peavad tagama põllumajandustootjale kontrolli oma toitainete haldamise üle.

Motivatsioon

Mulla viljakus sõltub pigem heade põllumajandustavade järgimisest, mis tagavad mullastiku hea bioloogilise seisundi, kui toitainete digitaalsest registreerimisest. Põllumajandustootja peab vastavalt seadusele jääma oma põllumajandusettevõtte toitainete haldamise eest vastutavaks.

Muudatusettepanek 28

Artikli 12 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste kohta, sealhulgas püsirohumaa suhtarvu süsteemi üksikasjade, võrdlusaasta ja maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standardi (GAEC 1) alla kuuluva ümberarvestuskursi kehtestamine, nagu on osutatud III lisas, ning põllumajandusettevõtte säästlikku toitainekasutust soodustav abivahend, selle vahendi vorm ja täiendavad miinimumelemendid ning funktsionaalsused.

Motivatsioon

Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused peavad kuuluma määruste reguleerimisalasse, mitte delegeeritud õigusaktide reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek 29

Artikli 13 lõike 4 punkt d

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
riskijuhtimine, nagu on osutatud artiklis 70;	ennetamine ja riskijuhtimine, nagu on osutatud artiklis 70;

Motivatsioon

Riskide ennetamine agroökoloogiliste tavade abil (põllumajandusettevõtete ja -territooriumide despetsialiseerimine) muudab põllumajandusettevõtted kliima ja tervisega seotud ohtude suhtes vastupidavamaks. Kulukas riskijuhtimine pole põllumajandusettevõtete kindlustamiseks piisav.

Muudatusettepanek 30

Artikli 15 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust eeskirjadega, millega kehtestatakse lõikes 1 osutatud maksete vähendamiste arvutamise ühtlustatud alus, et oleks tagatud eraldiste nõuetekohane jaotamine toetuse saamise õigustele vastavatele toetusesaajatele.

Motivatsioon

Otsetoetuste jaotamine peab kuuluma määruste reguleerimisalasse, mitte delegeeritud õigusaktide reguleerimisalasse.

Muudatusettepanek 31

Artikli 24 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi teel üleandmine, antakse toetusõigused üle üksnes tegelikule põllumajandustootjale.	Välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi teel üleandmine, antakse toetusõigused üle üksnes tegelikule põllumajandustootjale ja need jäävad maaga seotuks.

Motivatsioon

Võimalus kaubelda riiklike toetusõigustega, mis pole seotud põllumaa ostmise või rentimisega, ei ole õigustatud.

Muudatusettepanek 32

Artikkel 25

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid võivad anda liikmesriigi poolt kindlaks määratud väikestele põllumajandustootjatele kindlasummalist toetust, käesolevas jaos ja käesoleva peatüki 3. jaos osutatud otsetoetuste asemel. Liikmesriigid kavandavad vastavad sekkumised ÜPP strateegiakavas põllumajandustootjate jaoks vabatahtlike sekkumistena.

Liikmesriigid annavad liikmesriigi poolt kindlaks määratud väikestele põllumajandustootjatele kindlasummalist toetust, käesolevas jaos ja käesoleva peatüki 3. jaos osutatud otsetoetuste asemel. See kindlasummaline toetus määratakse tasemel, mis on piisav nende põllumajandusettevõtete pikaajalise elujõulisuse tagamiseks. Liikmesriigid kehtestavad kriteeriumid tuvastamaks väikeseid põllumajandustootjaid ja kavandavad vastavad sekkumised ÜPP strateegiakavas põllumajandustootjate jaoks vabatahtlike sekkumistena.

Motivatsioon

Väikesed põllumajandusettevõtted mängivad territooriumide tööhõive ja elujõulisuse säilitamisel ja hooldamisel olulist rolli. See mehhanism peab olema liikmesriikide jaoks kohustuslik.

Muudatusettepanek 33

Artikli 28 lõige 6

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ökokavadele makstakse toetust iga-aastase maksena rahastamiskõlbliku hektari kohta ja seda antakse kas:

a)	toetusena, mis lisatakse põhilisele sissetulekuteotusele vastavalt käesoleva lõike alalõikele 2; või

a)	toetusena, mis lisatakse põhilisele sissetulekuteotusele vastavalt käesoleva lõike alalõikele 2; või

b)	toetustena, millega hüvitatakse toetusesaajatele täielikult või osaliselt kohustustega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud, nagu on sätestatud artiklis 65.

b)	toetustena, millega tasutakse toetusesaajatele rohkem kui kohustustega seonduvad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulud, nagu on sätestatud artiklis 65.

Motivatsioon

Selleks et julgustada põllumajandustootjaid säilitama või arendama keskkonnasõbralikke tootmisviise, peab toetus olema tootmiskuludest suurem ja olema seotud heade tootmistavadega.

Muudatusettepanek 34

Artikkel 29

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võivad anda tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust tegelikele põllumajandustootjatele käesolevas alajaos esitatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb.

2. Liikmesriikide sekkumine aitab toetada artiklis 30 loetletud sektoreid ning tootmist või konkreetseid põllumajanduslikke tootmisviise , et ületada selle või nendega seotud raskusi, parandades nende konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust või kvaliteeti.

2. Liikmesriikide sekkumine aitab toetada artiklis 30 loetletud sektoreid ning tootmist või konkreetseid põllumajanduslikke tootmisviise järgmistel eesmärkidel:

—	takistada põllumajandustegevuse lõpetamist maapiirkondades ja tugevdada ELi toiduainetega omavarustatust või

—	lahendada probleeme, millega nad silmitsi seisavad, parandades nende konkurentsivõimet, jätkusuutlikkust ja kvaliteeti.

3. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust antakse iga-aastase toetuse vormis hektari või looma kohta.

3. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust antakse iga-aastase piiratud toetuse vormis hektari või looma kohta.

Motivatsioon

Tootmisega seotud toetus peaks hõlmama raskustes olevaid piirkondi ja raskustes olevaid tootjaid ning olema suunatud tootmise säilitamisele, mitte niivõrd selle arendamisele, mis põhjendab ülempiiri ettevõtte kohta.

Muudatusettepanek 35

Artikkel 30

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust võib anda üksnes järgmistele sektoritele ning toodetele või konkreetsetele põllumajanduslikele tootmisviisidele seal, kus need on olulised majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaga seotud põhjustel: teravili, õliseemned, valgurikkad kultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, kartulitärklis , piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili, lühikese raieringiga madalmets ning muud kui toiduks kasutatavad põllukultuurid, välja arvatud puud, mida kasutatakse selliste toodete tootmiseks, mis võivad asendada fossiilmaterjale.

Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust võib anda üksnes järgmistele sektoritele ning toodetele või konkreetsetele põllumajanduslikele tootmisviisidele seal, kus need on olulised majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnaga seotud põhjustel: teravili, õliseemned, v.a biokütuseks kasutatavad kultuurid , valgurikkad kultuurid, kaunviljad, puhtad või kõrrelistega segatud liblikõielised söödakultuurid, rohumaad , lina, kanep, riis, pähklid, piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili, põllumaadele istutatud lühikese raieringiga madalmets.

Motivatsioon

Tootmisega seotud toetustega tuleb edendada kõikide köögiviljade kasvatust. Sea- ja linnuliha, samuti biokütuseks kasutatavaid kultuure ei tohi välja arvata.

Muudatusettepanek 36

Artikkel 40

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Kohustuslikud ja vabatahtlikud sektoripõhised sekkumisliigid	Kohustuslikud ja vabatahtlikud sektoripõhised sekkumisliigid
1. Sektoripõhised sekkumisliigid puu- ja köögiviljasektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis a ja mesindussektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis b, on kohustuslikud kõigile liikmesriikidele.	1. Sektoripõhised sekkumisliigid puu- ja köögiviljasektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis a ja mesindussektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis b, on kohustuslikud kõigile liikmesriikidele.
2. Sektoripõhised sekkumisliigid veinisektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis c, on kohustuslikud kõigile V lisas loetletud liikmesriikidele.	2. Sektoripõhised sekkumisliigid veinisektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis c, on kohustuslikud kõigile V lisas loetletud liikmesriikidele.
3. Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas rakendada sektoripõhised sekkumisliike, millele on osutatud artikli 39 punktides d, e ja f.	3. Liikmesriigid võivad otsustada oma ÜPP strateegiakavas rakendada sektoripõhised sekkumisliike, millele on osutatud artikli 39 punktides d, e ja f.
4. Artikli 82 lõikes 3 osutatud liikmesriigid võivad rakendada sektoripõhist sekkumisliiki humalasektoris artikli 39 punkti f alusel ainult juhul, kui liikmesriik otsustab oma ÜPP strateegiakavas mitte rakendada sektoripõhist sekkumisliiki humalasektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis d.	4. Artikli 82 lõikes 3 osutatud liikmesriigid võivad rakendada sektoripõhist sekkumisliiki humalasektoris artikli 39 punkti f alusel ainult juhul, kui liikmesriik otsustab oma ÜPP strateegiakavas mitte rakendada sektoripõhist sekkumisliiki humalasektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis d.
5. Artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid võivad rakendada sektoripõhist sekkumisliiki oliiviõli ja lauaoliivide sektoris artikli 39 punkti f alusel ainult juhul, kui need liikmesriigid otsustavad oma ÜPP strateegiakavas mitte rakendada sektoripõhist sekkumisliiki oliiviõli ja lauaoliivide sektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis e.	5. Artikli 82 lõikes 4 osutatud liikmesriigid võivad rakendada sektoripõhist sekkumisliiki oliiviõli ja lauaoliivide sektoris artikli 39 punkti f alusel ainult juhul, kui need liikmesriigid otsustavad oma ÜPP strateegiakavas mitte rakendada sektoripõhist sekkumisliiki oliiviõli ja lauaoliivide sektoris, millele on osutatud artikli 39 punktis e.
	6. Liikmesriigid võivad oma strateegiakavadesse lisada sekkumismeetmed kriiside ennetamiseks ja riskijuhtimiseks mis tahes sektoris, et ennetada sektoris kriiside teket ja nendega toime tulla; kõnealused eesmärgid on seotud artikli 6 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud erieesmärkidega. Kõnealustes sekkumistes soodustatakse tootjaorganisatsioonide, tootmisharudevaheliste organisatsioonide ja tootjate ühenduste osalemist süsteemis.
	7. Kogu Euroopa Liidus kehtivate ühiste suuniste abil lisavad liikmesriigid oma strateegiakavadesse selliseid vahendeid nagu hindade ja tootmiskulude standarditud vaatluskeskused, mis võimaldavad saada teavet turgude arengu kohta.

Motivatsioon

Riskiennetuse ja -juhtimise meetmete võimalust tuleb laiendada kõigile sektoritele. Selliste vahendite loomine nagu hindade ja tootmiskulude standarditud vaatluskeskused võimaldab saada hoiatussignaale põllumajandusturgude arengu kohta.

Muudatusettepanek 37

Artikli 43 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Artikli 42 punktides a–h osutatud eesmärkide saavutamiseks valivad liikmesriigid oma ÜPP strateegiakavades ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:

a)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, eelkõige keskendudes vee ja energia säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele ning jäätmete vähendamisele;

a)	investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, eelkõige keskendudes vee ja energia säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele ning jäätmete vähendamisele;

teadustegevus ja eksperimentaaltootmine, eelkõige keskendudes vee ja energia säästmisele, ökoloogilisele pakendamisele, jäätmete vähendamisele, kahjurikindlusele, pestitsiidide kasutamisega seotud riskide ja mõju vähendamisele, ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju vältimisele ning muutuvatele kliimatingimustele kohandatud puu- ja köögiviljasortide kasutamise ergutamisele;

c)	mahepõllumajanduslik tootmine;

c)	mahepõllumajanduslik tootmine;

d)	integreeritud tootmine;

d)	integreeritud tootmine;

e)	meetmed mulla säilitamiseks ja mulla süsinikusisalduse suurendamiseks;

e)	meetmed mulla säilitamiseks ja mulla süsinikusisalduse suurendamiseks;

f)	meetmed, millega luua ja säilitada elurikkust soodustavaid elupaiku või maastikku, sealhulgas ajalooliste objektide säilitamine;

f)	meetmed, millega luua ja säilitada elurikkust soodustavaid elupaiku või maastikku, sealhulgas ajalooliste objektide säilitamine;

g)	meetmed taastuvenergia säästmiseks ja energiatõhususe ja suurendamiseks;

g)	meetmed taastuvenergia säästmiseks ja energiatõhususe ja suurendamiseks;

h)	meetmed kahjurikindluse suurendamiseks;

h)	meetmed kahjurikindluse suurendamiseks;

i)	meetmed veekasutuse ja -majanduse parandamiseks, sealhulgas vee säästmine ja drenaaž;

i)	meetmed veekasutuse ja -majanduse parandamiseks, sealhulgas vee säästmine ja drenaaž;

j)	meetmed jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmekäitluse tõhustamiseks;

j)	meetmed jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmekäitluse tõhustamiseks;

k)	meetmed, mille eesmärk on suurendada puu- ja köögiviljasektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist;

k)	meetmed, mille eesmärk on suurendada puu- ja köögiviljasektori toodete transpordi jätkusuutlikkust ja tõhusust ning toodete säilitamist;

l)	meetmed kliimamuutuste riski maandamiseks, kliimamuutustega kohanemiseks ja taastuvenergia kasutamise suurendamiseks;

l)	meetmed kliimamuutuste riski maandamiseks, kliimamuutustega kohanemiseks ja taastuvenergia kasutamise suurendamiseks;

m)	liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamine;

m)	liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamine;

n)	müügiedendus- ja teavitustegevus, eelkõige meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada puu- ja köögiviljaturge ja jagada teavet puu- ja köögivilja tarbimise kasulikust mõjust tervisele;

n)	müügiedendus- ja teavitustegevus, eelkõige meetmed ja tegevused, mille eesmärk on mitmekesistada ja tugevdada puu- ja köögiviljaturge ja jagada teavet puu- ja köögivilja tarbimise kasulikust mõjust tervisele;

o)	nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse;

o)	nõuandeteenused ja tehniline abi, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide kasutamise vähendamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse;

p)	koolitus ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide säästva kasutamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse.

p)	koolitus ja parimate tavade vahetamine, eelkõige seoses säästvate kahjurikontrollitehnikate, pestitsiidide kasutamise vähendamisega ning panusega kliimamuutustega kohanemisse ja nende mõju leevendamisse.

q)	puuvilja ja köögivilja geneetiliste ressursside säilitamisele suunatud meetmed.

Motivatsioon

Põllumajandustootjate ja elanikkonna tervise huvides on aeg hakata pestitsiidide kasutamist märkimisväärselt vähendama. Geneetiliste ressursside mitmekesisus annab tunnistust vastupidavusest.

Muudatusettepanek 38

Artikkel 49

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Sekkumisliigid mesindussektoris ja liidu rahaline toetus […]	Sekkumisliigid mesindussektoris ja liidu rahaline toetus […]
2. Iga liikmesriik põhjendab oma ÜPP strateegiakavas konkreetsete eesmärkide ja sekkumisliikide valikut. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määravad liikmesriigid kindlaks sekkumised. […]	2. Iga liikmesriik põhjendab oma ÜPP strateegiakavas konkreetsete eesmärkide ja sekkumisliikide valikut. Valitud sekkumisliikidest lähtuvalt määravad liikmesriigid kindlaks sekkumised. […]
4. Liidu rahaline toetus lõikes 2 osutatud sekkumisliikidele on maksimaalselt 50 % kuludest. Ülejäänud osa kuludest kannavad liikmesriigid. […]	4. Liidu rahaline toetus lõikes 2 osutatud sekkumisliikidele on maksimaalselt 50 % kuludest , välja arvatud äärepoolseimates piirkondades, kus ülemmäär on 85 % . Ülejäänud osa kuludest kannavad liikmesriigid. […]

Motivatsioon

Äärepoolseimates piirkondades võib ELi poolse kaasrahastamise määra vähendamine eelnevate programmitöö perioodidega võrreldes ohustada maaelu arengu programmide elluviimist ja see kahekordistaks rahastamispingutusi, mida nad peavad tegema ELi projektide jaoks.

Muudatusettepanek 39

Artikkel 52 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Sekkumisliigid veinisektoris

Artiklis 51 esitatud eesmärkide seast valitud iga eesmärgi saavutamiseks valib iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas ühe või mitu sekkumist järgmistest sekkumisliikidest:

viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, sealhulgas viinapuude taasistutamine, kui see on vajalik pärast kohustuslikku väljajuurimist taimetervisega seotud ja fütosanitaarsetel põhjustel liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt; siia alla ei kuulu viinamarjaistanduste tavapärane uuendamine, mis seisneb selles, et kui viinapuud on ealiselt vananenud, istutatakse samale maatükile varasemat viljelussüsteemi kasutades sama viinamarjasort;

b)	pestitsiidide kasutamise vähendamine.

Motivatsioon

Viinamarjaistandused kasutavad kõige rohkem pestitsiide, mida tuleb kindlasti vähendada.

Muudatusettepanek 40

Artikkel 64

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Sekkumisliigid maaelu arenguks

Käesoleva peatüki alla kuuluvad järgmised sekkumisliigid:

a)	keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused;

a)	keskkonna-, kliima- ja muud halduskohustused;

b)	looduslikud ja muud pindalapõhised piirangud;

b)	looduslikud ja muud pindalapõhised piirangud;

c)	teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid;

c)	teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid;

d)	investeeringud;

d)	maapiirkondade elukvaliteedi ja avalike teenuste parandamisele suunatud investeeringud;

e)	noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja põllumajandusettevõtluse stardiabi;

e)	noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja põllumajandusettevõtluse stardiabi;

f)	riskijuhtimismeetmed;

f)	riskijuhtimismeetmed;

koostöö;

h)	teadmiste vahetamine ja teave.

h)	teadmiste vahetamine ja teave.

Muudatusettepanek 41

Artikli 65 lõige 6

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid hüvitavad toetusesaajatele võetud kohustustega seonduvad kantud kulud ja saamata jäänud tulu. Vajaduse korral võivad nad katta ka tehingu maksumuse. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid anda toetust kindlamääralise toetusena või ühekordse maksena ühiku kohta. Toetust makstakse välja aastapõhiselt.	Liikmesriigid hüvitavad toetusesaajatele rohkem kui võetud kohustustega seonduvad kantud kulud ja saamata jäänud tulu. Vajaduse korral võivad nad katta ka tehingu maksumuse. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võivad liikmesriigid anda toetust kindlamääralise toetusena või ühekordse maksena ühiku kohta. Toetust makstakse välja aastapõhiselt.

Motivatsioon

Selleks et edendada suuremat üleminekut tootmissüsteemidelt paindlikumatele tootmismeetoditele, on vaja stimuleeritavat toetust, piirdumata heade tavade tasustamisel saamata jäänud tulu hüvitamisega.

Muudatusettepanek 42

Artikli 68 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Käesoleva sekkumisliigi alusel võivad liikmesriigid anda toetust üksnes materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse tehtavateks investeeringuteks, nii et see aitab kaasa artiklis 6 osutatud erieesmärkide saavutamisele. Metsandussektorile makstav toetus peab põhinema metsamajanduskaval või samaväärsel vahendil.

Motivatsioon

Investeeringuid, millel on negatiivne keskkonnamõju, ei tohi riiklikest vahenditest toetada. Vältimaks seda, et toetusesaajad peavad rahalised vahendid tagasi maksma, sest keskkonnamõju osutub esialgselt arvestatust suuremaks (järelhinnang), peab olema kehtestatud eeltingimus.

Muudatusettepanek 43

Artikli 68 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Liikmesriigid koostavad loetelu rahastamiskõlbmatutest investeeringutest ja kulukategooriatest ning see peab hõlmama vähemalt järgmist:

a)	põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine;

a)	põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine;

b)	toetusõiguste ostmine;

b)	toetusõiguste ostmine;

c)	maa ostmine, välja arvatud maa ostmine keskkonnakaitseks või maa ostmine noorte põllumajandustootjate poolt, kasutades selleks rahastamisvahendeid;

c)	maa ostmine, välja arvatud maa ostmine keskkonnakaitseks või maa ostmine noorte põllumajandustootjate poolt, kasutades selleks rahastamisvahendeid;

d)	loomade ning üheaastaste taimede ost ja nende istutamine muul eesmärgil kui loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine;

d)	loomade ning üheaastaste taimede ost ja nende istutamine muul eesmärgil kui loodusõnnetuse ja katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine;

e)	laenu intressimäär, välja arvatud toetused, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena;

e)	laenu intressimäär, välja arvatud toetused, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena;

f)	investeeringud niisutuseks, mis ei ole vastavuses direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 kohase veekogude hea seisundi saavutamisega, sealhulgas niisutuse laiendamine, nii et see mõjutab veekogusid, mille olukorda hinnatakse asjaomases veemajanduskavas madalamaks kui hea;

f)	investeeringud niisutuseks, mis ei ole vastavuses direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 kohase veekogude hea seisundi saavutamisega, sealhulgas niisutuse laiendamine, nii et see mõjutab veekogusid, mille olukorda hinnatakse asjaomases veemajanduskavas madalamaks kui hea;

g)	investeeringud suurtesse taristutesse, mis ei kuulu kohalikesse arengustrateegiatesse;

g)	investeeringud suurtesse taristutesse, mis ei kuulu piirkondlikesse ega kohalikesse arengustrateegiatesse;

h)	investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses kliima- ja keskkonnaeesmärkidega lähtuvalt säästva metsamajandamise põhimõtetest, mis on välja arendatud üleeuroopalistes metsastamise ja taasmetsastamise suunistes.

h)	investeeringud metsastamisse, mis ei ole vastavuses kliima- ja keskkonnaeesmärkidega lähtuvalt säästva metsamajandamise põhimõtetest, mis on välja arendatud üleeuroopalistes metsastamise ja taasmetsastamise suunistes.

Motivatsioon

Oluline on ka see, et investeeringud suurtesse taristutesse, mis ei kuulu piirkondlikesse arengustrateegiatesse, oleksid samuti abikõlblikud.

Muudatusettepanek 44

Artikkel 71

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Leader

1. Liikmesriigid annavad toetust programmile „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule. Liikmesriigid võivad anda EAFRD kaudu toetust meetmetele, mis aitavad kaasa ühele või mitmele eesmärgile, mis on sätestatud artiklis 6, ka isegi väljaspool IV peatüki 1. jagu ette nähtud variante. Otsusega tunnustada kohaliku arengu strateegiat antakse heakskiit ka sellega hõlmatud meetmetele.

Motivatsioon

Programmi „Leader“, mille rahaeraldis moodustab 5 % EAFRD-st eelarvest, saab tõhusamalt rakendada paindlike ja autonoomsete eeskirjade abil, mis on väljaspool riiklikku strateegiakava (piirkondlikud kavad).

Muudatusettepanek 45

Artikli 71 lõiked 1 ja 5

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
1. Liikmesriigid võivad anda toetust koostööle käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb, et valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, millele on osutatud artiklis 114, ning programmi „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule, ning selleks, et edendada kvaliteedikavasid, tootjaorganisatsioone või tootjarühmi või muud liiki koostööd. […]	1. Liikmesriigid võivad anda toetust koostööle käesolevas artiklis sätestatud tingimustel ning nii, nagu iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas edaspidi ette näeb, et valmistada ette ja rakendada Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma projekte põllumajanduse tootlikkuse ja jätkusuutlikkuse jaoks, millele on osutatud artiklis 114, ning programmi „LEADER“, millele on osutatud kui arengule, ning selleks, et edendada kvaliteedikavasid, tootjaorganisatsioone või tootjarühmi või muud liiki koostööd. […]
5. Kui toetust makstakse üldsummana, tagavad liikmesriigid, et järgitakse liidu eeskirju ja nõudeid, milles käsitletakse muude sekkumisliikide all toimuvaid samalaadseid meetmeid. Käesolevat lõiget ei kohaldata programmile „LEADER“, millele on määruse (EL) [CPR] artiklis 25 osutatud kui kogukonna juhitud kohalikule arengule.	5. Kui toetust makstakse üldsummana, tagavad liikmesriigid, et järgitakse liidu eeskirju ja nõudeid, milles käsitletakse muude sekkumisliikide all toimuvaid samalaadseid meetmeid.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 46

Artikli 74 lõige 5

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Rahastamisvahendi rahastamiskõlblik kulu on rahastamisvahendile rahastamiskõlblikkusperioodi jooksul tasutud ÜPP strateegiakava kogusumma või tagatiste puhul tagatislepingute kohaselt eraldatud summa, kui kõnealune summa vastab järgmisele:

a)	laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute puhul maksed lõppsaajatele;

a)	laenude, omakapitali ja kvaasiomakapitali investeeringute puhul maksed lõppsaajatele; lisaks võib lõppsaajatele mõeldud makseid arvestada käibekapitalina, kui tegu on põllumajandustootjatega, keda on mõjutanud rasked ilmastikutingimused ja/või turgudel valitsev hinnakriis;

tagatislepingute kohaselt eraldatud veel välja maksmata või juba välja makstud vahendid, mis on ette nähtud tagatiste võimalikuks realiseerimiseks kahjude eest ning mille arvutamisel on lähtutud kordaja suhtest, mis hõlmab mitut summat välja antud uute laenude eest või lõppsaajasse tehtud omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringute eest;

c)	maksed lõppsaajatele või nende kasuks, kui rahastamisvahendid on kombineeritud liidu muu rahalise toetusega sama rahastamisvahendi tegevusse kooskõlas määruse (EL) [CPR] artikli 52 lõikega 5;

c)	maksed lõppsaajatele või nende kasuks, kui rahastamisvahendid on kombineeritud liidu muu rahalise toetusega sama rahastamisvahendi tegevusse kooskõlas määruse (EL) [CPR] artikli 52 lõikega 5;

d)	rahastamisvahendit rakendavate asutuste haldustasude maksed ja halduskulude tagasimaksed.

d)	rahastamisvahendit rakendavate asutuste haldustasude maksed ja halduskulude tagasimaksed.

Käesoleva lõike punkti b puhul peab kordaja suhe olema kindlaks määratud riskide mõistliku eelhindamise tulemusena ja kokku lepitud asjaomases rahastamislepingus. Kordaja suhte võib läbi vaadata, kui see on põhjendatud turutingimustes vahepeal toimunud muutustega. Sellisel läbivaatamisel ei ole tagasiulatuvat mõju.

Käesoleva lõike punkti d kohaldamisel, peavad haldustasud põhinema toimunud tegevusel. Kui asutused, kes rakendavad kooskõlas määruse (EL) [CPR] artikli 53 lõikega 3 haldusfondi ja/või erifonde, on välja valitud otselepingu sõlmimise teel, kohaldatakse kõnealustele asutustele makstavate halduskulude ja -tasude puhul, mida saab deklareerida rahastamiskõlblike kuludena, piirmäära suurusega kuni 5 % ÜPP strateegiakava kogusummast, mis on lõppsaajatele välja makstud laenude, omakapitali või kvaasiomakapitali investeeringutena või tagatislepingute kohaselt eraldatud.

Kõnealust piirmäära ei kohaldata juhul, kui rahastamisvahendeid rakendavate asutuste valimine toimub võistupakkumise teel kooskõlas kohaldatava õigusega, ning võistupakkumise raames kehtestatakse vajadus halduskulude ja -tasude kõrgema taseme järele.

Kui korraldustasud või osa neist nõutakse sisse lõppsaajatelt, ei deklareerita neid rahastamiskõlblike kuludena.

Motivatsioon

Tuleb käsitleda võimalust kasutada rahastusvahendeid käibekapitali saamiseks rasketes ilmastikuoludes või turul valitseva kriisi korral.

Muudatusettepanek 47

Artikli 85 lõige 2

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

EAFRD osaluse maksimummäär on:

a)	70 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel (määruse (EL) nr 229/2013 tähenduses);

a)	85 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest äärepoolseimates piirkondades ja Egeuse mere väikesaartel (määruse (EL) nr 229/2013 tähenduses);

b)	70 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest vähem arenenud piirkondades;

b)	75 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest vähem arenenud piirkondades;

c)	65 % rahastamiskõlblikest kuludest artikli 66 kohaste maksete puhul;

c)	75 % rahastamiskõlblikest kuludest artikli 66 kohaste maksete puhul;

d)	43 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest muudes piirkondades.

d)	53 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest muudes piirkondades.

e)	eespool nimetatud määrasid tõstetakse vähemalt kümne protsendipunkti võrra piirkondades, kus rahvastiku vähenemine on tõsine probleem.

EAFRD osaluse miinimummäär on 20 %.

Motivatsioon

Tuleb säilitada praegu kehtivad EAFRD kaasrahastamise määrad. Lisaks tuleb näha ette suuremad EAFRD vahendid piirkondades, kus rahvastikukao indeks on Euroopa keskmisest kõrgem.

Muudatusettepanek 48

Artikli 86 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Vähemalt 30 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas nähakse ette sekkumisteks, millega saavutada keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke, mis on esitatud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, välja arvatud artikli 66 kohased sekkumised.	Vähemalt 30 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas nähakse ette sekkumisteks, millega saavutada keskkonna- ja kliimaalaseid erieesmärke, mis on esitatud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f, välja arvatud artikli 66 kohased sekkumised, ning riskijuhtimisvahendid (artikkel 70) ja investeerimistoetused (artikkel 68).

Motivatsioon

Vaja on järgida keskkonna- ja kliimaalaseid eesmärke.

Muudatusettepanek 49

Artikli 86 lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Tootmiskohustusega seotud toetuste puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajaos, peab soovitusliku rahaeraldise ülemmäär olema 10 % VII lisaga ette nähtud summadest.	Tootmiskohustusega seotud toetuste puhul, millele on osutatud III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajaos, peab soovitusliku rahaeraldise ülemmäär olema 13 % VII lisaga ette nähtud summadest.
Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid, kes vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 53 lõikele 4 kasutasid vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuseks rohkem kui 13 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas, otsustada kasutada tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetust rohkem kui 10 % ulatuses VII lisaga ette nähtud summast. Saadav protsendimäär ei tohi ületada protsendimäära, mille komisjon on heaks kiitnud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse puhul 2018. taotlusaasta kohta.	Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid, kes vastavalt määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 53 lõikele 4 kasutasid vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuseks rohkem kui 13 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud kõnealuse määruse II lisas, otsustada kasutada tootmisega seotud toetust rohkem kui 13 % ulatuses VII lisaga ette nähtud summast. Saadav protsendimäär ei tohi ületada protsendimäära, mille komisjon on heaks kiitnud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse puhul 2018. taotlusaasta kohta.
Esimeses lõigus osutatud protsendimäära võib suurendada kuni 2 % võrra, tingimusel et summa, mis vastab 10 % ületavale protsendimäärale, eraldatakse III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajao kohaselt valgurikaste taimede toetusele.	Esimeses lõigus osutatud protsendimäära võib suurendada kuni 2 % võrra, tingimusel et summa, mis vastab 13 % ületavale protsendimäärale, eraldatakse III jaotise II peatüki 2. jao 1. alajao kohaselt valgurikaste taimede , eelkõige kaunviljade toetusele.
Heakskiidetud ÜPP strateegiakavasse lisatud summa, mis tuleneb esimese ja teise lõigu kohaldamisest, on siduv.	ÜPP strateegiakavasse lisatud summa, mis tuleneb esimese ja teise lõigu kohaldamisest, on siduv.

Muudatusettepanek 50

Artikkel 86

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

[…]

8. Tööhõivega seotud ümberjaotavate toetuste puhul, millele on osutatud II peatüki 2. jao 3. alajao artiklis 26, peab soovituslike eraldiste maht olema vähemalt 30 % VII lisaga ette nähtud summadest.

9. Kliima- ja keskkonnakavade puhul, millele on osutatud II peatüki 2. jao 4. alajao artiklis 28, peab soovituslike eraldiste maht olema vähemalt 30 % VII lisaga ette nähtud summadest.

10. Maksimaalselt 10 % EAFRD koguosalusest ÜPP strateegiakavas, nagu on esitatud IX lisas, nähakse ette riskijuhtimisvahenditele, mis on määratletud kõnealuse määruse artiklis 70.

11. Maksimaalselt 10 % EAFRD strateegiakava vahenditest nähakse ette investeeringutele (artikkel 68).

12. EAFRD vahendid sisaldavad eritoetust hõredalt asustatud maapiirkondade jaoks.

Motivatsioon

Lisaks kliimamuutustega seotud ülesannetele tuleb võtta arvesse ka üht maapiirkondade jaoks suurt probleemi – rahvastiku vähenemine.

Muudatusettepanek 51

Artikli 90 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Artikli 106 lõikega 1 ette nähtud ÜPP strateegiakava ettepanekus võivad liikmesriigid otsustada ümber paigutada:

a)	kuni 15 % liikmesriigi otsetoetuste eraldisi, mis on ette nähtud IV lisas ja millest on maha arvatud VI lisaga ette nähtud puuvillatoetuse eraldised, kalendriaastateks 2021–2026 liikmesriigi EAFRD eraldistesse aastateks 2022–2027 või

a)	kuni 15 % liikmesriigi otsetoetuste eraldisi, mis on ette nähtud IV lisas ja millest on maha arvatud VI lisaga ette nähtud puuvillatoetuse eraldised, kalendriaastateks 2021–2026 liikmesriigi EAFRD eraldistesse aastateks 2022–2027.

b)	kuni 15 % eelarveaastateks 2022–2027 liikmesriigile ette nähtud EAFRD eraldisi liikmesriigile IV lisas kindlaks määratud otsetoetustesse kalendriaastateks 2021–2026.

Motivatsioon

Nagu varasemates arvamustes väljendatud, on komitee vastu võimalusele kanda teise samba vahendeid esimesse sambasse, mis on vastuolus maapiirkondade huvidega.

Muudatusettepanek 52

Artikkel 91

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ÜPP strateegiakava Iga liikmesriik koostab oma ÜPP strateegiakava kooskõlas käesoleva määrusega, et rakendada EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavat liidu toetust artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.	ÜPP strateegiakava Iga liikmesriik koostab oma ÜPP strateegiakava kooskõlas käesoleva määrusega, et rakendada EAGFi ja EAFRD poolt rahastatavat liidu toetust artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks.
Artikli 103 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi ja artiklis 96 osutatud vajaduste hindamise põhjal määrab iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas artiklis 97 osutatud sekkumisstrateegia, milles määratakse kindlaks mõõdetavad sihtväärtused ja vahe-eesmärgid artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Sihtväärtused määratakse kindlaks I lisas osutatud tulemusnäitajate ühise kogumi alusel.	Artikli 103 lõikes 2 osutatud SWOT-analüüsi ja artiklis 96 osutatud vajaduste hindamise põhjal määrab iga liikmesriik oma ÜPP strateegiakavas artiklis 97 osutatud sekkumisstrateegia, milles määratakse kindlaks mõõdetavad sihtväärtused ja vahe-eesmärgid artiklis 6 sätestatud erieesmärkide saavutamiseks. Sihtväärtused määratakse kindlaks I lisas osutatud tulemusnäitajate ühise kogumi alusel.
Kõnealuste sihtväärtuste saavutamiseks kehtestavad liikmesriigid III jaotises sätestatud sekkumisliikide alusel oma sekkumised . Iga ÜPP strateegiakava hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.	Kõnealuste sihtväärtuste saavutamiseks kehtestavad liikmesriigid III jaotises sätestatud sekkumisliikide alusel maaelu arengu programmid, mis koostatakse kõige asjakohasemal geograafilisel tasandil, vähemalt äärepoolseimates piirkondades . Iga ÜPP strateegiakava hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

Motivatsioon

Maaelu arengu programmide väljatöötamisel ja haldamisel on vaja subsidiaarsuse põhimõtet järgides tugevdada piirkondlikku käsitust. Strateegiakava tuleb ellu viia maaelu arengu kavade kaudu kõige sobivamal geograafilisel tasandil.

Muudatusettepanek 53

Artikkel 102

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ajakohastamine

ÜPP ajakohastamist tagavate üksikasjade kirjelduses, millele on osutatud artikli 95 lõike 1 punktis g, tuuakse esile ÜPP strateegiakava elemendid, millega toetatakse põllumajandussektori ja ÜPP kaasajastamist ning mis peavad sisaldama eelkõige järgmist:

ÜPP ajakohastamist tagavate üksikasjade kirjelduses, millele on osutatud artikli 95 lõike 1 punktis g ning agroökoloogilist üleminekut tuuakse esile ÜPP strateegiakava elemendid, millega toetatakse põllumajandussektori ja ÜPP kaasajastamist ning mis peavad sisaldama eelkõige järgmist:

a)	ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa sektoriülesele üldeesmärgile, mis on seotud teadmiste edendamise ja jagamisega, innovatsiooni ja digiüleminekuga ning nende kasutuselevõtu ergutamisega, millele on osutatud artikli 5 teises lõigus, eelkõige järgmise kaudu:

ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa sektoriülesele üldeesmärgile, mis on seotud teadmiste edendamise ja jagamisega, põllumajandusoskustega, tehnilise ja sotsiaalse innovatsiooni ning digiüleminekuga ning nende kasutuselevõtu ergutamisega, millele on osutatud artikli 5 teises lõigus, eelkõige järgmise kaudu:

kirjeldus selle kohta, kuidas toimib organisatsiooniliselt põllumajandusalaste teadmiste ja innovatsiooni süsteem (AKIS), mis on mõeldud olema kombineeritud organisatsioon ja looma teadmiste voogu isikute, organisatsioonide ja asutuste vahel, kes kasutavad ja toodavad teadmisi põllumajanduse ja sellega seotud valdkondade jaoks;

ii.	kirjeldus selle kohta, kuidas artiklis 13 osutatud nõustamisteenused, teadusuuringud ja ÜPP võrgustikud teevad koostööd AKISi raames ning kuidas pakutakse nõustamist ja innovatsiooni toetavaid teenuseid;

ii)	kirjeldus selle kohta, kuidas artiklis 13 osutatud nõustamisteenused, teadusuuringud ja ÜPP võrgustikud teevad koostööd AKISi raames ning kuidas pakutakse nõustamist ja innovatsiooni toetavaid teenuseid;

b)	kirjeldus, kuidas toimib strateegia digitehnoloogia arendamiseks põllumajanduses ja maapiirkondades ning kõnealustest tehnoloogiatest kasutamiseks ÜPP strateegiakava tulemuslikkuse ja tõhususe parandamise nimel.

b)	kirjeldus, kuidas toimib strateegia digitehnoloogia arendamiseks põllumajanduses ja maapiirkondades ning kõnealustest tehnoloogiatest kasutamiseks ÜPP strateegiakava tulemuslikkuse ja tõhususe parandamise nimel.

Motivatsioon

Põllumajandusettevõtete ajakohastamine tuleb teostada osana agroökoloogilisest üleminekust tehnilise ja sotsiaalse innovatsiooni kaudu.

Muudatusettepanek 54

Artikkel 93

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga liikmesriik koostab kogu oma territooriumi kohta eraldiseisva ÜPP strateegiakava.

Kui ÜPP strateegiakava elemendid hõlmavad piirkondlikku tasandit, peavad liikmesriigid tagama nende sidususe ja kooskõla riiklikul tasandil kehtestatud ÜPP strateegiakavaga.

Iga liikmesriik koostab kogu oma territooriumi kohta eraldiseisva ÜPP strateegiakava.

Kui ÜPP strateegiakava elemendid hõlmavad piirkondlikku tasandit või seda rakendatakse piirkondlike maaelu arengu programmide kaudu , peavad liikmesriigid tagama nende sidususe ja kooskõla riiklikul tasandil kehtestatud ÜPP strateegiakavaga.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 24.

Muudatusettepanek 55

Artikli 95 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Iga ÜPP strateegiakava sisaldab järgmisi jagusid:

a)	vajaduste hindamine;

a)	vajaduste hindamine;

b)	sekkumisstrateegia;

b)	sekkumisstrateegia;

c)	mitme sekkumise puhul ühiste elementide kirjeldus;

c)	mitme sekkumise puhul ühiste elementide kirjeldus;

d)	strateegias sätestatud otsetoetuste, sektoripõhiste ja maaelu arengu sekkumiste kirjeldus;

d)	strateegias sätestatud otsetoetuste, sektoripõhiste ja maaelu arengu sekkumiste kirjeldus;

e)	sihtväärtus ja rahastamiskavad;

e)	sihtväärtus ja rahastamiskavad;

f)	juhtimis- ja koordineerimissüsteemi kirjeldus;

f)	juhtimis- ja koordineerimissüsteemi kirjeldus;

g)	ÜPP ajakohastamist tagavate elementide kirjeldus;

g)	ÜPP ajakohastamist tagavate elementide kirjeldus;

h)	lõppsaajate huvides toimuva lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamisega seotud elementide kirjeldus.

h)	lõppsaajate huvides toimuva lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamisega seotud elementide kirjeldus.

i)	vajaduse korral piirkondlike maaelu arengu programmide loetelu.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 24.

Muudatusettepanek 56

Artikkel 106

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ÜPP strateegiakava heakskiitmine	ÜPP strateegiakava heakskiitmine ja vajaduse korral piirkondlike maaelu arengu programmide lisamine
1. Iga liikmesriik esitab komisjonile ÜPP strateegiakava ettepaneku, mis sisaldab artiklis 95 osutatud teavet, hiljemalt 1. jaanuaril 2020.	1. Iga liikmesriik esitab komisjonile ÜPP strateegiakava ettepaneku, mis sisaldab artiklis 95 osutatud teavet, hiljemalt 1. jaanuaril 2020.
2. Komisjon hindab kavandatud ÜPP strateegiakavasid, võttes arvesse kavade terviklikkust, nende kooskõla ja sidusust liidu õiguse üldpõhimõtete, käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud sätete ning horisontaalmäärusega, samuti hindab ta kavade tegelikku panust artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisse, mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja konkurentsi moonutamisele, toetusesaajate ja haldusasutuste halduskoormuse tasemele. Hindamisel käsitletakse eelkõige ÜPP strateegiakava strateegia nõuetekohasust, vastavaid erieesmärke, sihtväärtusi, sekkumisi ja eelarveliste vahendite eraldamist ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamiseks, võttes aluseks SWOT-analüüsi ja eelhindamise alusel kavandatud sekkumised.	2. Komisjon hindab kavandatud ÜPP strateegiakavasid, mis sisaldavad vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, võttes arvesse kavade terviklikkust, nende kooskõla ja sidusust liidu õiguse üldpõhimõtete, käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud sätete ning horisontaalmäärusega, samuti hindab ta kavade tegelikku panust artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisse, mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele ja konkurentsi moonutamisele, toetusesaajate ja haldusasutuste halduskoormuse tasemele. Hindamisel käsitletakse eelkõige ÜPP strateegiakava strateegia nõuetekohasust, vastavaid erieesmärke, sihtväärtusi, sekkumisi ja eelarveliste vahendite eraldamist ÜPP strateegiakava eesmärkide saavutamiseks, võttes aluseks SWOT-analüüsi ja eelhindamise alusel kavandatud sekkumised.
3. Sõltuvalt lõikes 2 osutatud hindamise tulemustest võib komisjon esitada liikmesriikidele oma tähelepanekud kolme kuu jooksul pärast ÜPP strateegiakava esitamise kuupäeva. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja teeb vajaduse korral esitatud kavva parandused.	3. Sõltuvalt lõikes 2 osutatud hindamise tulemustest võib komisjon esitada liikmesriikidele oma tähelepanekud kolme kuu jooksul pärast ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme , esitamise kuupäeva. Liikmesriik ja piirkonnad annavad komisjonile kogu vajaliku lisateabe ja teeb vajaduse korral esitatud kavva parandused.
4. Komisjon kiidab ÜPP strateegiakava heaks, kui vajalik teave on esitatud ja komisjon on veendunud, et kava on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete, käesolevas määruses sätestatud nõuete ning käesoleva määruse kohaselt vastu võetud sätete ja määruse (EL) [HzR] sätetega.	4. Komisjon kiidab ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme , heaks, kui vajalik teave on esitatud ja komisjon on veendunud, et kava on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete, käesolevas määruses sätestatud nõuete ning käesoleva määruse kohaselt vastu võetud sätete ja määruse (EL) [HzR] sätetega.
5. ÜPP strateegiakava kiidetakse heaks hiljemalt kaheksa kuud pärast seda, kui liikmesriik on kava esitanud. Heakskiitmine ei hõlma teavet, mis on esitatud artikli 101 punktis c ja ÜPP strateegiakava I–IV lisas, millele on osutatud artikli 95 lõike 2 punktides a–d. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik paluda komisjonil kiita heaks ÜPP strateegiakava, mis ei sisalda kõiki elemente. Sellisel juhul osutab asjaomane liikmesriik ÜPP strateegiakava puuduvatele osadele ning esitab soovituslikud sihtväärtused ja rahastamiskavad, millele on osutatud artiklis 100, kogu ÜPP strateegiakava kohta, et näidata kava üldist järjepidevust ja sidusust. ÜPP strateegiakava puuduvad elemendid esitatakse komisjonile kava muudatusena vastavalt artiklile 107.	5. ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme , kiidetakse heaks hiljemalt kaheksa kuud pärast seda, kui liikmesriik on kava esitanud. Heakskiitmine ei hõlma teavet, mis on esitatud artikli 101 punktis c ja ÜPP strateegiakava I–IV lisas, millele on osutatud artikli 95 lõike 2 punktides a–d. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib liikmesriik paluda komisjonil kiita heaks ÜPP strateegiakava, mis ei sisalda kõiki elemente. Sellisel juhul osutab asjaomane liikmesriik ÜPP strateegiakava puuduvatele osadele ning esitab soovituslikud sihtväärtused ja rahastamiskavad, millele on osutatud artiklis 100, kogu ÜPP strateegiakava kohta, et näidata kava üldist järjepidevust ja sidusust. ÜPP strateegiakava puuduvad elemendid esitatakse komisjonile kava muudatusena vastavalt artiklile 107.
6. Komisjon peab iga ÜPP strateegiakava rakendusotsusega heaks kiitma ilma artiklis 139 osutatud komiteemenetlust kohaldamata.	6. Komisjon peab iga ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, rakendusotsusega heaks kiitma ilma artiklis 139 osutatud komiteemenetlust kohaldamata.
7. ÜPP strateegiakavadel on õiguslik mõju vaid pärast nende heakskiitmist komisjoni poolt.	7. ÜPP strateegiakavadel, mis sisaldavad vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, on õiguslik mõju vaid pärast nende heakskiitmist komisjoni poolt.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 24.

Muudatusettepanek 57

Artikkel 107

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ÜPP strateegiakava muutmine	ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, muutmine
1. Liikmesriigid võivad esitada komisjonile taotluse oma ÜPP strateegiakava muutmiseks.	1. Liikmesriigid ja piirkonnad võivad esitada komisjonile taotluse oma ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme , muutmiseks
2. ÜPP strateegiakava muutmise taotlused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja eelkõige kajastama kava muudatuste oodatavat mõju artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele. Neile lisatakse vastavalt vajadusele muudetud kava koos ajakohastatud lisadega.	2. ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme , muutmise taotlused peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja eelkõige kajastama kava muudatuste oodatavat mõju artikli 6 lõikega 1 ette nähtud erieesmärkide saavutamisele. Neile lisatakse vastavalt vajadusele muudetud kava koos ajakohastatud lisadega.
3. Komisjon hindab muutmise vastavust käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud sätetega ning määrusega (EL) [HzR], samuti hindab ta muutmise tegelikku panust erieesmärkide saavutamisse.	3. Komisjon hindab muutmise vastavust käesoleva määruse ja selle alusel vastu võetud sätetega ning määrusega (EL) [HzR], samuti hindab ta muutmise tegelikku panust erieesmärkide saavutamisse.
4. Komisjon kiidab ÜPP strateegiakava kavandatud muutmise heaks, kui vajalik teave on esitatud ja komisjon on veendunud, et muudetud kava on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete, käesolevas määruses sätestatud nõuete ning käesoleva määruse kohaselt vastu võetud sätete ja määruse (EL) [HzR] sätetega.	4. Komisjon kiidab ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, muutmise taotluse heaks, kui vajalik teave on esitatud ja komisjon on veendunud, et kava on kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtete, käesolevas määruses sätestatud nõuete ning käesoleva määruse kohaselt vastu võetud sätete ja määruse (EL) [HzR] sätetega.
5. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud 30 tööpäeva jooksul alates ÜPP strateegiakava muutmise taotluse esitamisest. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe.	5. Komisjon võib esitada oma tähelepanekud 30 tööpäeva jooksul alates ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, muutmise taotluse esitamisest. Liikmesriik annab komisjonile kogu vajaliku lisateabe.
6. ÜPP strateegiakava muutmise taotlus kiidetakse heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik on taotluse esitanud, tingimusel et kõiki komisjoni tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud.	6. ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, muutmise taotlus kiidetakse heaks hiljemalt kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik on taotluse esitanud, tingimusel et kõiki komisjoni tehtud tähelepanekuid on nõuetekohaselt arvesse võetud.
7. ÜPP strateegiakava muutmise taotluse võib esitada ainult üks kord kalendriaastas, välja arvatud võimalikud erandid, mille komisjon määrab kindlaks artikli 109 kohaselt.	7. ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme , muutmise taotluse võib esitada ainult üks kord kalendriaastas, välja arvatud võimalikud erandid, mille komisjon määrab kindlaks artikli 109 kohaselt.
8. ÜPP strateegiakava iga muudatuse peab komisjon oma rakendusotsusega heaks kiitma ilma artiklis 139 osutatud komiteemenetlust kohaldamata.	8. Komisjon peab iga ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, muutmise heaks kiitma ilma artiklis 139 osutatud komiteemenetlust kohaldamata.
9. Ilma et see piiraks artikli 80 kohaldamist, on ÜPP strateegiakavadel õiguslik mõju vaid pärast seda, kui komisjon on nad heaks kiitnud.	9. Ilma et see piiraks artikli 80 kohaldamist, on ÜPP strateegiakavadel õiguslik mõju vaid pärast seda, kui komisjon on nad heaks kiitnud.
10. Selliste puhtalt tehniliste või redaktsiooniliste või ilmsete vigade parandusi, mis ei mõjuta poliitika rakendamist ega sekkumisi, ei loeta lepingu muutmiseks. Liikmesriik teavitab komisjoni sellistest parandustest.	10. Selliste puhtalt tehniliste või redaktsiooniliste või ilmsete vigade parandusi, mis ei mõjuta poliitika rakendamist ega sekkumisi, ei loeta lepingu muutmiseks. Liikmesriik ja piirkonnad teavitavad komisjoni sellistest parandustest.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 24.

Muudatusettepanek 58

Artikkel 110

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid määravad oma ÜPP strateegiakavade jaoks korraldusasutuse .

1. Liikmesriigid määravad ÜPP strateegiakava, mis sisaldab vajaduse korral piirkondlikke maaelu arengu programme, elluviimiseks ühe või mitu korraldusasutust.

Liikmesriigid tagavad, et asjakohane juhtimis- ja kontrollisüsteem on sisse seatud nii, et ülesanded korraldusasutuse ja teiste organite vahel on selgelt jaotatud ja omavahel eraldatud. Liikmesriigid vastutavad süsteemide tõhusa toimimise tagamise eest kogu ÜPP strateegiakava perioodi jooksul.

2. Korraldusasutus vastutab ÜPP strateegiakava tegeliku, tõhusa ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest. Eelkõige tagab ta , et:

2. Korraldusasutused vastutavad ÜPP strateegiakava tegeliku, tõhusa ja korrektse juhtimise ja rakendamise eest. Eelkõige tagavad nad , et:

a)	on olemas asjakohane turvaline elektrooniline süsteem, et registreerida, säilitada, hallata ja edastada statistilist teavet kava ning selle rakendamise seireks ja hindamiseks ning eelkõige teavet kindlaks määratud eesmärkide ja sihtväärtuste suunas tehtud edusammude seireks;

a)	on olemas asjakohane turvaline elektrooniline süsteem, et registreerida, säilitada, hallata ja edastada statistilist teavet kava ning selle rakendamise seireks ja hindamiseks ning eelkõige teavet kindlaks määratud eesmärkide ja sihtväärtuste suunas tehtud edusammude seireks;

b)	toetusesaajad ja muud sekkumiste rakendamises osalevad organid:

b)	toetusesaajad ja muud sekkumiste rakendamises osalevad organid:

i)	on teadlikud neile antud toetusest tulenevatest kohustustest ja peavad kas eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõikide tegevusega seotud tehingute kohta;

ii)	on teadlikud nõuetest, mis käsitlevad andmete esitamist korraldusasutusele ning väljundite ja tulemuste salvestamist;

i)	on teadlikud neile antud toetusest tulenevatest kohustustest ja peavad kas eraldi raamatupidamissüsteemi või vastavaid raamatupidamiskoode kõikide tegevusega seotud tehingute kohta;

ii)	on teadlikud nõuetest, mis käsitlevad andmete esitamist korraldusasutusele ning väljundite ja tulemuste salvestamist;

asjaomastele toetusesaajatele edastatakse vajaduse korral elektrooniliselt kohustuslike majandamisnõuete loetelu ja põllumajandusettevõtte tasandil kohaldatavad maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise miinimumstandardid, mis on kehtestatud III jaotise I peatüki 2. jaos, samuti sellekohane selge ja täpne teave;

d)	artiklis 125 osutatud eelhindamine vastab hindamis- ja seiresüsteemile, on aktsepteeritav ning komisjonile edastatud;

d)	artiklis 125 osutatud eelhindamine vastab hindamis- ja seiresüsteemile, on aktsepteeritav ning komisjonile edastatud;

on olemas artiklis 126 osutatud hindamiskava, et kõnealuses artiklis osutatud järelhindamist tehakse käesolevas määruses sätestatud ajakava piires, tagades, et sellised hindamised vastavad seire- ja hindamissüsteemile ning et need edastatakse seirekomisjonile, millele on osutatud artiklis 111 ja komisjonile;

f)	seirekomisjoni varustatakse teabe ja dokumentidega, mis on vajalikud ÜPP strateegiakava rakendamise seireks, pidades silmas kava erieesmärke ja prioriteete;

f)	seirekomisjoni varustatakse teabe ja dokumentidega, mis on vajalikud ÜPP strateegiakava rakendamise seireks, pidades silmas kava erieesmärke ja prioriteete;

g)	iga-aastase tulemusaruande koostamise ja selles sisalduvad seire koondtabelid ning esitab selle pärast seirekomisjoni poolset heakskiitu komisjonile;

g)	iga-aastase tulemusaruande koostamise ja selles sisalduvad seire koondtabelid ning esitab selle pärast seirekomisjoni poolset heakskiitu komisjonile;

h)	võetakse asjakohased järelmeetmed nende tähelepanekute alusel, mida komisjon on iga-aastase tulemusaruande alusel teinud;

h)	võetakse asjakohased järelmeetmed nende tähelepanekute alusel, mida komisjon on iga-aastase tulemusaruande alusel teinud;

i)	makseasutus saab enne toetusmaksete lubamist kogu vajaliku teabe eelkõige kohaldatud menetluste ning rahastamiseks valitud sekkumiste suhtes tehtud kõigi kontrollide kohta;

i)	makseasutus saab enne toetusmaksete lubamist kogu vajaliku teabe eelkõige kohaldatud menetluste ning rahastamiseks valitud sekkumiste suhtes tehtud kõigi kontrollide kohta;

j)	toetusesaajad, kes saavad toetust EAFRD rahastatavatest sekkumistest, muudest kui pindalapõhised ja loomadega seotud sekkumised, saadud rahalise toetuse tunnistamine, sealhulgas liidu asjakohase embleemi kasutamine kooskõlas komisjoni poolt kehtestatud eeskirjadega ja kooskõlas lõikega 5;

j)	toetusesaajad, kes saavad toetust EAFRD rahastatavatest sekkumistest, muudest kui pindalapõhised ja loomadega seotud sekkumised, saadud rahalise toetuse tunnistamine, sealhulgas liidu asjakohase embleemi kasutamine kooskõlas komisjoni poolt kehtestatud eeskirjadega ja kooskõlas lõikega 5;

ÜPP strateegiakava avalikustatakse, sealhulgas riikliku ÜPP võrgustiku kaudu, teavitades võimalikke toetusesaajaid, kutseorganisatsioone, majandus- ja sotsiaalpartnereid, meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse edendamisega seotud organeid ja asjaomaseid valitsusväliseid organisatsioone, sealhulgas keskkonnaorganisatsioone, ÜPP strateegiakava pakutavatest võimalustest ning ÜPP strateegiakava alusel toimuvale rahastamisele juurdepääsu eeskirjadest ning teavitades toetusesaajaid ja laiemat avalikkust liidu toetusest põllumajandusele ja maaelu arengule ÜPP strateegiakava kaudu.

3. Liikmesriik või korraldusasutus võivad ÜPP strateegiakava sekkumiste juhtimiseks ja rakendamiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse, regionaalarengu asutuse või valitsusvälise organisatsiooni.

3. Liikmesriik või korraldusasutused võivad ÜPP strateegiakava sekkumiste juhtimiseks ja rakendamiseks määrata ühe või mitu vahendusasutust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse, regionaalarengu asutuse või valitsusvälise organisatsiooni.

4. Kui osa tema ülesannetest on delegeeritud teisele asutusele, jääb korraldusasutusele kogu vastutus nende ülesannete juhtimise ning rakendamise tõhususe ja korrektsuse eest. Korraldusasutus tagab, et on olemas asjakohased sätted, mille alusel võimaldatakse teisel asutusel saada kõnealuste ülesannete täitmiseks vajalikud andmed ja teave nende ülesannete täitmiseks.

5. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 138 vastu käesolevat määrust täiendavaid delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust üksikasjalike eeskirjadega teabe kohaldamise, avalikustamise ja nähtavuse nõuetega, mis on osutatud lõike 2 punktides j ja k.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 139 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 24.

Muudatusettepanek 59

Artikkel 111

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid asutavad komisjoni, mis teostab ÜPP strateegiakava seiret („seirekomisjon“) enne ÜPP strateegiakava esitamist.	Liikmesriigid ja piirkondlikud korraldusasutused asutavad komisjoni, mis teostab ÜPP strateegiakava seiret („seirekomisjon“) enne ÜPP strateegiakava esitamist.

Motivatsioon

Vt muudatusettepanek 24.

Muudatusettepanek 60

Artikkel 114

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Tulemuslikkuse seire 1. Erandina käesoleva määruse artikli 115 lõike 1 punktist b võivad liikmesriigid ÜPP strateegiakavas kehtestada iga kahe aasta tagant vahe-eesmärgid ja hinnata nende rakendamist samas rütmis tulemusaruannetes aastate kohta, millal eesmärgid tuleb saavutada.

Motivatsioon

Vahe-eesmärgid tulemusnäitajate jaoks tuleb määrata vähemalt iga kahe aasta tagant.

Muudatusettepanek 61

Uus lisa 0: „Riiklike strateegiakavade ühised tulemuseesmärgid“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

1.1.1.

Kliimamuutuste küsimus: liikmesriikide põllumajandusest pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 30 % võrra

Motivatsioon

Kliimaga seotud probleemid nõuavad, et taimekasvatuses ja loomakasvatuses tuleb aastaks 2027 märkimisväärselt vähendada heitkoguseid. Koguselised näitajad on toodud lisas.

Muudatusettepanek 62

Uus lisa 0: „Riiklike strateegiakavade ühised tulemuseesmärgid“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Keskkond, toit: mahepõllumajanduslike maa-alade kahekordistamine liikmesriikides võrreldes 2017. aasta seisuga või suurendamine vähemalt 30 %-ni liikmesriigi kasulikust põllumajandusmaast

Motivatsioon

Keskkonna- ja rahvatervise probleemide ja tarbijate nõudmistega paremini tegelemiseks ning impordi osakaalu vähendamiseks on vaja oluliselt suurendada mahepõllumajanduslike maa-alade hulka.

Muudatusettepanek 63

Uus lisa 0: „Riiklike strateegiakavade ühised tulemuseesmärgid“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Elurikkus, tervis: keemiliste pestitsiidide kasutamise vähendamine liikmesriigis vähemalt 30 % võrra võrreldes 2017. aasta seisuga

Motivatsioon

Keskkonna- ja rahvatervise probleemidega tegelemiseks tuleb võtta kohustuseks vähendada pestitsiidide kasutamist märkimisväärselt 2027. aastaks.

Muudatusettepanek 64

Uus lisa 0: „Riiklike strateegiakavade ühised tulemuseesmärgid“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Vesi: 100 % liikmesriigi pinnaveest ja põhjaveest peab eranditult vastama nitraadidirektiivile

Motivatsioon

See on rahvatervise probleem ja vajalik tarbijate ligipääsuks joogiveele. Nitraadidirektiiv jõustus aastal 1991 ja seda ei täideta siiani igal pool. Selleni tuleb jõuda aastaks 2027.

Muudatusettepanek 65

Uus lisa 0: „Riiklike strateegiakavade ühised tulemuseesmärgid“

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Loomade heaolu, tervis: puurispidamise järkjärguline ja plaanipärane vähendamine kõikjal Euroopa Liidus

Motivatsioon

Loomade heaolu probleemi, aga ka rahvaterviste probleemiga (antibiootikumid) tegelemiseks on vaja 2027. aastaks võtta kasutusele puurivabad ja ulatuslikumad tootmisviisid, mis juba eksisteerivad.

Muudatusettepanek 66

I lisa – tulemusnäitaja R.1

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu:

põllumajandustootjate osakaal, kes saavad toetust nõustamiseks, koolituseks, teadmiste vahetamiseks või töörühmades osalemiseks, et suurendada majanduslikku, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust

Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu:

Motivatsioon

Ressursside säästlik kasutamine on vajalik keskpikas ja pikas perspektiivis majandus- ja keskkonnatootlikkuse suurendamiseks.

Muudatusettepanek 67

I lisa – tulemusnäitaja R.3

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Põllumajanduse digiteerimine : ÜPP kaudu täppispõllumajanduse tehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandustootjate osakaal	Põllumajanduse ajakohastamine ja digiteerimine : ÜPP kaudu täppispõllumajanduse tehnoloogiale ning keskkonna- ja kliimaalasele üleminekule antavast toetusest kasu saavate põllumajandustootjate osakaal

Motivatsioon

Ettevõtete digiteerimine ja ajakohastamine peavad toimuma keskkonna- ja kliimaalases raamistikus.

Muudatusettepanek 68

I lisa – ELi erieesmärgid

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule;	suurendada Euroopa turule orienteeritust ja majanduslikku, sotsiaalset, keskkonnaalast ja territoriaalset konkurentsivõimet, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule, samuti säästlike tootmismeetodite tutvustamisele;

Motivatsioon

Taotletakse mitte ainult majanduslikku konkurentsivõimet.

Muudatusettepanek 69

I lisa – mõjunäitaja I.6

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Põllumajanduse tootlikkuse suurendamine: täistootlus	Põllumajanduse tootlikkuse, toiduga kindlustatuse, toiduohutuse, põllumajandusettevõtete vastupidavuse ja piirkondade ühtekuuluvuse suurendamine: kõigi tegurite tootlikkus, hõlmates väliskulusid.

Muudatusettepanek 70

I lisa – tulemusnäitaja R.9

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Põllumajandusettevõtete ajakohastamine: ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal	Põllumajandusettevõtete ajakohastamine: ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe ja -säästlikkuse suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal.

Motivatsioon

Põllumajandusettevõtete ajakohastamine peab toimuma tootmissüsteemide jätkusuutlikkuse parandamise kaudu.

Muudatusettepanek 71

I lisa – mõjunäitaja R.13a

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	R13a: põllukultuuride kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine: ettevõtete osakaal, kes on vähendanud sünteetiliste lämmastikväetiste kasutamist vähemalt 50 %.

Motivatsioon

Lämmastikväetiste N2O eraldumine on väga suur heitkoguste allikas, peaaegu 50 % põllumajanduse kasvuhoonegaasidest. Lisaks tarbib sünteetiliste lämmastikväetiste tootmine väga palju energiat.

Muudatusettepanek 72

I lisa – mõjunäitaja R.14

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Süsiniku säilitamine mullas ja biomassis: heitkoguste vähendamise ning süsiniku sidumisvõime säilitamise ja/või suurendamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal (püsirohumaa, põllumajandusmaa turbarabas, mets jne)	Süsiniku säilitamine mullas ja biomassis: heitkoguste vähendamise ning süsiniku sidumisvõime säilitamise ja/või suurendamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal (püsirohumaa, põllumajandusmaa turbarabas, mets jne) , liblikõieliste kasvupinna kasvumäär (puhas või segatud)

Motivatsioon

Liblikõieliste kasvatamine, sealhulgas rohumaadel kõrrelistega segamine, võimaldab tõhusat süsiniku säilitamist mullas.

Muudatusettepanek 73

I lisa – ELi erieesmärgid

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk	Edendada selliste loodusvarade säästvat majandamist nagu vesi, muld ja õhk

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 74

I lisa – mõjunäitaja I.16

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Toitainete leostumise vähendamine: nitraadid põhjavees

Toitainete leostumise vähendamine: nitraadid pinna- ja põhjavees

—	Põhjaveepunktide protsent, mille nitraadisisaldus ületab 50 mg/l (nitraadidirektiiv)

—	Pinna- ja põhjaveepunktide protsent, mille nitraadisisaldus ületab 50 mg/l, vastavalt nitraadidirektiivile (nitraadidirektiiv)

—	Nitraadidirektiivile vastava pinna- ja põhjavee protsent

Motivatsioon

Ka pinnavesi tuleb näitajatesse lisada, et kajastada tegelikku olukorda ja selle arengut. Nitraadidirektiivi järgimine kõikjal on hädavajalik.

Muudatusettepanek 75

I lisa – tulemusnäitaja I.16

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Mineraal- ja sünteetiliste väetiste kasutamise vähendamine: mineraal- ja sünteetiliste väetiste müük

Motivatsioon

Muldade taaselustamiseks nende orgaanilise aine sisalduse suurendamise abil, nii et need sisaldaksid ka süsinikku, tuleb eelistada põllumajandustavasid, milles vähendatakse mineraal- ja sünteetiliste väetiste kasutamist, mis on muu hulgas väga energiakulukad ja eraldavad palju kasvuhoonegaase.

Muudatusettepanek 76

I lisa – tulemusnäitaja R.18

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Mulla kvaliteedi parandamine:

mulla majandamist toetavate halduskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

Mulla kvaliteedi parandamine:

mulla parandamist toetavate halduskohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 77

I lisa – tulemusnäitaja R.21

Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Toitainete säästlik haldamine:

Toitainete parema haldamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal.

Toitainete säästlik haldamine: Toitainete säästliku haldamise kohustustega hõlmatud põllumajandusmaa osakaal.

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 78

I lisa – tulemusnäitaja R.21a

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	R21a: orgaaniliste, mineraal- ja sünteetiliste väetiste kasutamise vähendamine: väetiste kasutamist vähendavate erimeetmetega seotud põllumajandusmaade osakaal.

Motivatsioon

Toitainete säästlik haldamine peab hõlmama mineraal- ja sünteetiliste väetiste kasutamise vähendamist.

Muudatusettepanek 79

I lisa – tulemusnäitaja R.25

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

R.25 Säästva metsamajandamise toetamine:

metsade kaitset ja majandamist toetavate halduskohustustega seotud metsamaa osakaal

R.25 Säästva metsamajandamise toetamine: metsade kaitset ja säästvat majandamist toetavate halduskohustustega seotud metsamaa osakaal

Motivatsioon

Liiga paljusid metsi hallatakse üha intensiivsemalt, mis mõjub negatiivselt keskkonnale ja elurikkusele.

Muudatusettepanek 80

I lisa – tulemusnäitaja R.37

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Pestitsiidide säästlik kasutamine:

pestitsiidide kasutamisega kaasnevate ohtude ja mõju vähendamiseks pestitsiidide säästva kasutamiseni viivate toetatud erimeetmetega seotud põllumajandusmaa osakaal

Pestitsiidide säästlik kasutamine:

Pestitsiidide kasutamisega kaasnevate ohtude ja mõju vähendamiseks pestitsiidide säästva kasutamiseni viivate erimeetmetega seotud põllumajandusmaa osakaal

Muudatusettepanek 81

I lisa – tulemusnäitaja R.37a

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	R37a: mahepõllumajandusettevõtete arvu suurendamine: nende põllumajandusettevõtete arv, kes saavad toetust mahepõllumajandusele üleminekuks

Motivatsioon

Keskkonna- ja rahvatervise probleemide ja tarbijate nõudmistega paremini tegelemiseks ning impordi osakaalu vähendamiseks on vaja oluliselt suurendada mahepõllumajanduslike maa-alade hulka.

Muudatusettepanek 82

III lisa – nõuded ja standardid – maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 1. standard

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu säilitamine	Põllumajandusettevõtete püsirohumaa säilitamine maksimaalse ümberarvestuskursiga 5–10 % põllumajandusettevõtte kohta, välja arvatud liigirikkad „tundlikud“ rohumaad

Motivatsioon

Eesmärgi saavutamiseks peab see reegel koos pakutud paindlikkusega kehtima põllumajandusettevõtte, mitte riigi tasandil, et vältida allpiirkondlikul tasandil liiga suurt rohumaade ümbermuutmist.

Muudatusettepanek 83

III lisa – maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 5. standardi peamine eesmärk

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Toitainete säästlik haldamine

Muudatusettepanek 84

III lisa – nõuded ja standardid – maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise 7. standard

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Katmata mulla puudumine kõige kriitilisematel perioodidel	Katmata mulla puudumine kriitilistel perioodidel

Motivatsioon

Mulda tuleb selle kaitsmiseks katta aasta jooksul taimedega nii kaua kui võimalik.

Muudatusettepanek 85

III lisa – „nõuded ja standardid – maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standard – uus

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Põllumajandussektori töötajate õigustega seotud riiklike sotsiaalõiguseeskirjade täitmine põllumajandusettevõtte poolt

Motivatsioon

Ei vaja selgitust.

Muudatusettepanek 86

XII lisa – O.13 ja R.4 eesmärgid

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;	edendada selliste loodusvarade säästvat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga 73 kooskõlla viimine.

COM(2018) 393 final

Muudatusettepanek 87

Põhjendus 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse, ning kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku.

Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ja piirkonnad ise kooskõlas liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse, ning kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku

Motivatsioon

Euroopa piirkondade rolli ÜPP juhtimisel ja rakendamisel tuleb säilitada ja suurendada, et kohandada poliitilisi valikuid teatud piirkondlike ja valdkondlike tunnustega.

Muudatusettepanek 88

Põhjendus 30

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud Euroopa ühiste eesmärkide ja sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga, mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid. Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada

Motivatsioon

Ökoloogilise ülemineku madala taseme ja konkurentsi moonutamise ohu vähendamiseks tuleb määrusele lisada strateegiliste kavade ühised kvantifitseeritud eesmärgid.

Muudatusettepanek 89

Põhjendus 55

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

ÜPP oluline osa on tingimuslikkus; eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomadega seotud küsimuste puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkusega seotud kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

ÜPP oluline osa on tingimuslikkus; eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomadega ning põllumajandussektori töötajate õigustega seotud küsimuste puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkusega seotud kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

Motivatsioon

Oluline on, et ÜPP avalikke vahendeid saavad põllumajandusettevõtted austaksid oma töötajate sotsiaalseid õigusi.

Muudatusettepanek 90

Artikli 15 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Finantsdistsipliin	Finantsdistsipliin
1. Komisjon määrab kindlaks käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetuste kohandamise määra ning käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis f osutatud erimeetmete jaoks määruse (EL) nr 228/2013 IV peatüki ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatüki alusel antava liidu rahalise toetuse kohandamise määra (edaspidi „kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.	1. Komisjon määrab kindlaks käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud otsetoetuste kohandamise määra ning käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis f osutatud erimeetmete jaoks antava liidu rahalise toetuse kohandamise määra (edaspidi „kohandamise määr“), kui asjaomase eelarveaasta vaheülemmäära raames rahastatavate meetmete prognoosid osutavad kohaldatava aastase ülemmäära ületamisele.
Komisjon võtab selle kalendriaasta 30. juuniks, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse, vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks kohandamise määr. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.	Komisjon võtab selle kalendriaasta 30. juuniks, mille suhtes kohandamise määra kohaldatakse, vastu rakendusaktid, millega määratakse kindlaks kohandamise määr. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Motivatsioon

Kohandamise määrast tuleb välja jätta kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmi (POSEI) raames antavad otsetoetused, sest määruses (EL) nr 228/2013 on neile juba ülemmäär sätestatud, nii et programmitöö ja elluviimise juures ei saa need tekitada mingeid liigseid kulutusi.

Muudatusettepanek 91

Artikkel 32

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Automaatne kohustustest vabastamine ÜPP strateegiakava puhul

1. Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengu sekkumisteks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva teise aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

1. Komisjon vabastab automaatselt kohustusest kõik ÜPP strateegiakava raames maaelu arengu sekkumisteks mõeldud eelarveliste kulukohustuste osad, mida ei ole kasutatud eel- või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole komisjonile seoses kantud kuludega eelarveliste kulukohustuste aastale järgneva kolmanda aasta 31. detsembriks esitatud ühtegi artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele vastavat kuludeklaratsiooni.

2. Eelarveliste kulukohustuste see osa, mis on määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 80 lõikes 3 osutatud kulude rahastamiskõlblikkuse viimasel kuupäeval veel avatud või mille kohta ei ole kuue kuu jooksul pärast nimetatud kuupäeva esitatud ühtegi kuludeklaratsiooni, vabastatakse automaatselt kohustustest.

3. Edasilükkava mõjuga kohtu- või haldusmenetluse korral katkestatakse lõikes 1 või 2 osutatud automaatne kohustustest vabastamine asjaomaste tegevustega seotud summa ulatuses nimetatud kohtu- või haldusmenetluse ajaks, tingimusel et komisjon saab liikmesriigilt põhjendatud teatise N+3 aasta 31. jaanuariks.

4. Automaatse kohustustest vabastamise summade puhul ei võeta arvesse:

a)	eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+2 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

a)	eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+ 3 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

Motivatsioon

Arvestades programmi keerukust ja kaasatud institutsioonilisi tasandeid, tuleb taastada N+3.

COM(2018) 394 final

Muudatusettepanek 92

Uus põhjendus pärast põhjendust 38

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Pidades silmas toiduainete tarneahelas osalevate tootjate nõrgenevat positsiooni, on vaja kehtestada õigusraamistik, mis tagaks konkurentsipoliitika ja ÜPP vahelise tasakaalu vastavalt aluslepingu artikli 42 sätetele ÜPP eesmärkide ülimuslikkuse kohta.

Motivatsioon

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 42.

Muudatusettepanek 93

Uus põhjendus pärast põhjendust 38

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
	Turuhäirete vältimise meetmed on vaja uuesti läbi vaadata, pidades silmas põllumajandussaaduste hindade suurenenud volatiilsust ja võttes arvesse varasemate ÜPP reformide ajal rakendatud vahendite hindamist.

Motivatsioon

Sektorisisesed kriisid nõrgestavad liialt põllumajandusettevõtteid ja tootmispiirkondi. Need aitavad kaasa põllumajandusettevõtete arvu vähenemisele ja noorte motivatsiooni kadumisele põllumajanduses tööle asuda. Seda on vaja parandada.

Muudatusettepanek 94

Uus põhjendus pärast põhjendust 38

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Võttes arvesse põllumajandusturgude üha suuremaid kõikumisi ja tootjate, töötlejate ja turustajate tasakaalustamatust lisaväärtuse jaotamisel, on turgude arengut vaja paremini mõista ja prognoosida. Mitme sektori jaoks loodud mehhanismide laiendusena luuakse igale sektorile Euroopa vaatlusrühm. Selles analüüsitakse tootmismahtu, importi, eksporti, hindu, tulusid ja tootmiskulusid. Turuhäire korral hoiatavad need vaatlusrühmad Euroopa Komisjoni, kes rakendab turu tasakaalustamiseks tootmise reguleerimise meetmeid, järgides samal ajal Euroopa Liidu toimimise lepingust tulenevate rahvusvaheliste lepingute kohustusi.

Motivatsioon

Vajalik teave on tähtis, et reageerida turuhäiretele kiirelt ja tõhusalt ja vähendada eelarvekulusid, mis võivad ELi tagasiulatuva tegutsemise korral muutuda väga suureks, nagu on näidanud alates 2008. aastast piimatoodete sektor.

Muudatusettepanek 95

Artikli 1 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Määrust (EL) nr 1308/2013 muudetakse järgmiselt.

[…]

Määrust (EL) nr 1308/2013 muudetakse järgmiselt.

[…]

(4)	II osa I jaotise II peatükki muudetakse järgmiselt:

(4)	II osa I jaotise II peatükki muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „II PEATÜKK Haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumise toetus“;

b)	rubriik „1. jagu“ ja selle pealkiri jäetakse välja;

c)	artiklit 23a muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „II PEATÜKK Haridusasutustes puu- ja köögiviljade ning piima ja piimatoodete pakkumise toetus“;

b)	rubriik „1. jagu“ ja selle pealkiri jäetakse välja;

c)	artiklit 23a muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, ei tohi artikli 23 lõikes 1 osutatud toetus, mis on eraldatud toodete jagamiseks koolikava raames, kaasnevateks haridusmeetmeteks ja seonduvate kulude katteks, ületada 220 804 135 miljonit eurot kooliaasta kohta.

Nimetatud üldpiirnormi piires ei tohi toetus ületada:

a)	koolipuuvilja ja -köögivilja puhul 130 608 466 miljonit eurot õppeaasta kohta;

b)	koolipiima puhul 90 195 669 miljonit eurot õppeaasta kohta.“;

lõige 1 asendatakse järgmisega:

Nimetatud üldpiirnormi piires ei tohi toetus ületada:

a)	koolipuuvilja ja -köögivilja puhul 130 608 466 miljonit eurot õppeaasta kohta;

b)	koolipiima puhul 90 195 669 miljonit eurot õppeaasta kohta.“;

ii)	lõike 2 kolmanda lõigu viimane lause jäetakse välja;

ii)	lõike 2 kolmanda lõigu viimane lause jäetakse välja;

iii)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Liikmesriik võib üks kord kooliaasta jooksul kuni 20 % oma kummastki soovituslikust eraldisest üle kanda, ületamata seejuures lõikes 1 sätestatud toetuse üldpiirmäära 220 804 135 miljonit eurot.“;

iii)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriik võib üks kord kooliaasta jooksul kuni 20 % oma kummastki soovituslikust eraldisest üle kanda, ületamata seejuures lõikes 1 sätestatud toetuse üldpiirmäära 220 804 135 miljonit eurot. Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 349 võib äärepoolseimate piirkondadega liikmesriikides ja teistel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel olla see protsent kuni 25 %.“ ;

[…]

Motivatsioon

Muudatusettepanekuga võetakse arvesse määruse (EL) 2016/791 põhjendust 8: „[…] et rohkem toetust eraldataks vähem arenenud piirkondadele, Egeuse mere väikesaartele ning äärepoolseimatele piirkondadele, arvestades nende piirkondade põllumajanduse ühekülgsust ja asjaolu, et seal ei ole sagedasti teatud tooteid saada […].“

Muudatusettepanek 96

Artikkel 119

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kohustuslikud tähised

1. Nende VII lisa II osa punktides 1–11, 13, 15, 16, 18 ja 16 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:

1. Nende VII lisa II osa punktides 1–11 15, 16, 18 ja 16 osutatud toodete märgistamisel ja esitusviisil, mida turustatakse liidus või mis on ette nähtud eksportimiseks, kasutatakse järgmisi kohustuslikke elemente:

a)	viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VII lisa II osaga;

a)	viinamarjasaaduste kategooria nimetus kooskõlas VII lisa II osaga;

kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide puhul:

i.	terminit „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“; ja

ii.	kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise nimetust;

kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähisega veinide puhul:

i.	terminit „kaitstud päritolunimetus“ või „kaitstud geograafiline tähis“; ja

ii.	kaitstud päritolunimetuse või geograafilise tähise nimetust;

c)	tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

c)	energiaväärtus 100 ml kohta;

d)	märge lähtekoha kohta;

d)	koostisainete loetelu, sealhulgas veinivalmistamise vahekomponendid, see loetelu on kättesaadav vöötkoodi kaudu;

e)	märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;

e)	tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides;

f)	imporditud veinide puhul märget importija kohta; ning

f)	märge lähtekoha kohta;

g)	vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta.

g)	märge villija kohta ning vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul tootja või müüja nimi;

h)	imporditud veinide puhul märget importija kohta; ning

i)	vahuveini, gaseeritud vahuveini, kvaliteetvahuveini või aromaatse kvaliteetvahuveini puhul märge suhkrusisalduse kohta.

Motivatsioon

Tarbijatel on õigus, nagu ka teiste toiduainete puhul, täielikumale märgistusele, eelkõige toiteväärtuse ja veinivalmistamise meetodite osas.

Muudatusettepanek 97

Artikli 152 lõige 1a

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tootjaorganisatsioon

Erandina ELi toimimise lepingu artikli 101 lõikest 1 võib käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioon oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.

Esimeses lõigus osutatud tegevusi võib ellu viia:

Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt võib tunnustatud tootjaorganisatsioon oma liikmete nimel nende kogutoodangu või kogutoodangu osaga seoses kavandada tootmist, optimeerida tootmiskulusid, viia põllumajandustooteid turule ja pidada läbirääkimisi põllumajandustoodete tarnelepingute üle.

Esimeses lõigus osutatud tegevusi võib ellu viia:

a)	tingimusel, et ühte või mitut lõike 1 punkti b alapunktides i–vii osutatud tegevust viiakse reaalselt ellu, aidates seeläbi kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamisele;

a)	tingimusel, et ühte või mitut lõike 1 punkti b alapunktides i–vii osutatud tegevust viiakse reaalselt ellu, aidates seeläbi kaasa ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamisele;

b)	tingimusel, et tootjaorganisatsioon koondab tarned ja viib oma liikmete tooted turule olenemata sellest, kas põllumajandustoodete omandiõigus läheb tootjalt üle tootjaorganisatsioonile või mitte;

b)	tingimusel, et tootjaorganisatsioon koondab tarned ja viib oma liikmete tooted turule olenemata sellest, kas põllumajandustoodete omandiõigus läheb tootjalt üle tootjaorganisatsioonile või mitte;

Motivatsioon

ÜPPs määratletud organisatsioonide ülesanded ja eesmärgid on ELi toimimise lepingu artikli 101 kohaldamisalast välja jäetud (Euroopa Kohtu otsus, nn sigurite kohtuasi). Seetõttu pole seda lause algust vaja lisada.

Muudatusettepanek 98

Artikli 209 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
ÜPP eesmärkide, põllumajandustootjate ja nende liitude suhtes kohaldatavad erandid	ÜPP eesmärkide, põllumajandustootjate ja nende liitude suhtes kohaldatavad erandid
ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artiklis 206 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on vajalikud ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.	ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artiklis 206 osutatud kokkulepete, otsuste ja tegevuse suhtes, mis on vajalikud ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 152 kohaselt tunnustatud põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste, või käesoleva määruse artikli 156 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandustoodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, välja arvatud siis, kui ohustatakse ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.	ELi toimimise lepingu artikli 101 lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse artikli 152 kohaselt tunnustatud põllumajandustootjate, põllumajandustootjate liitude või sellistest liitudest moodustatud ühenduste, või käesoleva määruse artikli 156 kohaselt tunnustatud tootjaorganisatsioonide kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis on seotud põllumajandustoodete tootmise või müügiga või ühiste seadmete kasutamisega põllumajandustoodete ladustamiseks, käitlemiseks või töötlemiseks, välja arvatud siis, kui ohustatakse ELi toimimise lepingu artikli 39 eesmärkide saavutamist.
Käesolevat lõiget ei kohaldata kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis hõlmavad kohustust kehtestada ühesuguseid hindu või mis välistavad konkurentsi.

Motivatsioon

Kooskõlas eesmärgiga kogu toiduainete tarneahelas lisaväärtust paremini jaotada ja seeläbi suurendada tootjate ja nende ühenduste volitusi, on oluline, et seda lõiget rakendataks hinnaläbirääkimistel.

Muudatusettepanek 99

Artikli 219 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst	Komitee muudatusettepanek
Selleks et tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad turuhäireid või turuhäirete ohtu, ja kui kõnealune olukord või selle mõju turule tõenäoliselt jätkub või halveneb, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vajalikke meetmeid turuolukorrale reageerimiseks, täites samal ajal kõiki kohustusi, mis tulenevad ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest ja tingimusel, et muud käesolevas määruses ette nähtud meetmed osutuvad ebapiisavaks.	Selleks et tõhusalt ja tulemuslikult reageerida turuhäirete ohule, mis on tingitud märkimisväärsest hinnatõusust või -langusest sise- või välisturul või muudest sündmustest või tingimustest, mis põhjustavad turuhäireid või turuhäirete ohtu, ja kui kõnealune olukord või selle mõju turule tõenäoliselt jätkub või halveneb, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 227 vastu delegeeritud õigusakte, et võtta vajalikke meetmeid turuolukorrale reageerimiseks, täites samal ajal kõiki kohustusi, mis tulenevad ELi toimimise lepingu kohaselt sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest ja tingimusel, et muud käesolevas määruses ette nähtud meetmed osutuvad ebapiisavaks.
Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud turuhäirete puhul on see nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse artiklis 228 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis on võetud vastu käesoleva lõike esimese lõigu alusel.	Kui käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud turuhäirete puhul on see nõuetekohaselt põhjendatud kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse artiklis 228 sätestatud menetlust delegeeritud õigusaktide suhtes, mis on võetud vastu käesoleva lõike esimese lõigu alusel.
Need kiireloomulised juhtumid võivad hõlmata vajadust võtta viivitamatult meetmeid turuhäirete kõrvaldamiseks või vältimiseks, kui turuhäire oht tekib nii kiiresti või ootamatult, et olukorraga konkreetseks ja tõhusaks tegelemiseks on vaja kohe tegutseda või kui see tegevus võib turuhäire tekkimist, arengut või raskemaks või pikaajalisemaks kriisiks muutumist ära hoida või kui kohese tegevuse edasilükkamine võib häiret põhjustada või süvendada või suurendada nende meetmete ulatust, mis on järgnevalt vajalikud ohu või häire vastu võitlemiseks või kahjustada tootmist või turu tingimusi.	Need kiireloomulised juhtumid võivad hõlmata vajadust võtta viivitamatult meetmeid turuhäirete kõrvaldamiseks või vältimiseks, kui turuhäire oht tekib nii kiiresti või ootamatult, et olukorraga konkreetseks ja tõhusaks tegelemiseks on vaja kohe tegutseda või kui see tegevus võib turuhäire tekkimist, arengut või raskemaks või pikaajalisemaks kriisiks muutumist ära hoida või kui kohese tegevuse edasilükkamine võib häiret põhjustada või süvendada või suurendada nende meetmete ulatust, mis on järgnevalt vajalikud ohu või häire vastu võitlemiseks või kahjustada tootmist või turu tingimusi.
Selliste meetmetega võib turuhäiretele või nende ohule reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või näha ette eksporditoetused või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik.	Selliste meetmetega võib turuhäiretele reageerimiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajavahemikuks pikendada või muuta käesoleva määrusega ettenähtud muude meetmete kestust ning laiendada ja muuta selliste meetmete reguleerimisala ja muid aspekte või peatada täielikult või osaliselt imporditollimaksude kohaldamine, sealhulgas teatavate koguste või ajavahemike osas, kui see on vajalik.

Motivatsioon

Ekspordiabi ei ole kolmandate riikide jaoks vastuvõetav ning see on maksumaksjale kallis, kallim kui kriisiennetus.

Muudatusettepanek 100

Uus lõige pärast artikli 219 lõiget 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Kui turuhind langeb alla teatava künnise ning see on paindlik ja indekseeritud keskmistele tootmiskuludele ja asjaomase sektori Euroopa vaatlusrühm on selle kinnitanud, rakendab Euroopa Komisjon vastavalt turu ja asjaomase sektori olukorrale toetuse asjaomase sektori tootjatele, kes teatud perioodi jooksul vabatahtlikult vähendavad oma tarneid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

i)	Abi antakse tootjate taotluse alusel, mis on esitatud liikmesriigis, kus nad on asutatud, kasutades asjaomase liikmesriigi kehtestatud meetodit.

ii)

Selle süsteemi tõhusa ja korrektse rakendamise tagamiseks määrab komisjon asjaomase sektori Euroopa turu vaatlusrühma edastatud andmete alusel kindlaks:

—	liidu tasandi vähendamise kava alusel vähendatava maksimaalse kogumahu või tarnete üldkoguse,

—	vähendusperioodi kestuse ja vajaduse korral selle pikendamise,

—	toetuse suuruse sõltuvalt vähenduse mahust või kogusest ja selle rahastamise korrast,

—	taotlejate rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja taotlused,

—	süsteemi rakendamise eritingimused,

Motivatsioon

EL vajab turuhäirete korral tootmismahu reguleerimise vahendeid, mis on ELi eelarve jaoks tõhusad ja odavad ning võimaldavad tootjatel lõpetada kahjumiga müümise ja oma elukutsest ära elada, muutes sealhulgas põllumajanduse noortele atraktiivsemaks.

Muudatusettepanek 101

Artikkel 226

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Tulemusraamistik

1. Komisjon sätestab kriisijuhtimiskava rakendamise ajal selle tulemustega seotud aruandluse, nende seire ja hindamise jaoks tulemusraamistiku.

2. Tulemusraamistik sisaldab järgmisi elemente:

a)	kõik konteksti, täitmise, tulemuste ja mõju ühised näitajad on aluseks seirele, hindamisele ja iga-aastasele tulemusaruandele;

b)	sihtväärtused ja iga-aastased vahe-eesmärgid, mis on kehtestatud tulemusnäitajaid kasutades vastava erieesmärgi kohta;

c)	andmete kogumine, säilitamine ja edastamine;

d)	iga-aastased aruanded, milles käsitletakse kriisijuhtimiskava tulemusi iga aasta jooksul kahjulikult mõjutatud sektori kohta;

e)	Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi EAFG kasutuses olevad tulemusreservi meetmed kokku.

3 Tulemusraamistiku eesmärkideks on:

a)	hinnata ÜPP mõju, tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust;

b)	anda Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru komisjonile seoses kriisiennetuse ja -juhtimisega antud volituste kasutamise kohta;

c)	eemalduda praegusest Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi eelarve kasutamise loogikast;

d)	liikuda selliste põllumajandusturgude ja tulude vastutsüklilise juhtimise loogika poole, mille puhul komisjon optimeerib riiklikke vahendeid vastavalt majandustsüklitele, kliimajuhtumitele ja geopoliitilistele pingetele.

Motivatsioon

Komisjon peaks määrama kindlaks oma strateegia kriisiolukordadeks, et ta saaks parlamendile ja nõukogule vastust anda. Tema strateegia selgitamine on oluline eeltingimus selleks, et liikmesriigid saaksid omakorda oma prioriteedid kehtestada.

Muudatusettepanek 102

Artikkel 226

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Riskijuhtimise kava

1. Komisjon kehtestab kriisijuhtimiskava, et rakendada liidu abi, mida rahastab EAGF, et võimaldada täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP eesmärke, eelkõige turu stabiliseerimise eesmärki.

2. Aruande alusel, milles käsitletakse artikli 225 punktis c osutatud kriiside liike ja eelkõige ÜPP esimese samba raames tehtud hindamistöö alusel määrab komisjon iga kriisiliigi kohta kindlaks sekkumisstrateegia. Iga käesolevas määruses määratletud turu juhtimise vahendi kohta tehakse SWOT-analüüs, et teha kindlaks vahendite vaheline võimalik koostoime.

3. Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 227, et püstitada kvantitatiivsed eesmärgid ja vahe-eesmärgid, selleks et käesolevas määruses sisalduvad vahendid võiksid aidata kaasa Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud eesmärkide saavutamisele. Komisjon esitab 1. jaanuariks 2020 Euroopa Parlamendile ja nõukogule kriisijuhtimiskava projekti. Selle alusel esitavad liikmesriigid komisonile oma ÜPP alased strateegiakavad.

4. Kriisijuhtimiskava hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 koos tingimusega teha vahekokkuvõte 30. juuniks 2024, kui selle üldine sidusus liikmesriikide strateegiakavadega on optimeeritud riiklike vahendite tõhusama kasutamise eesmärgil ning selleks, et anda liidule lisaväärtust.

Motivatsioon

Muudatusettepanek 103

Artikkel 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Komitee muudatusettepanek

Määruse (EL) nr 228/2013 muudatused

Artikli 30 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Igal eelarveaastal rahastab liit III ja IV peatükiga ette nähtud meetmeid aastase ülemmäära ulatuses järgmiselt:

—	Prantsuse ülemeredepartemangud: 267 580 000 eurot ;

—	Assoorid ja Madeira: 102 080 000 eurot ;

—	Kanaari saared: 257 970 000 eurot .

—	Prantsuse ülemeredepartemangud: 278 410 000 eurot ;

—	Assoorid ja Madeira: 106 210 000 eurot ;

—	Kanaari saared: 268 420 000 eurot .

3. Igal eelarveaastal peatükiga III ette nähtud meetmete rahastamise summad ei tohi olla suuremad kui järgmised summad:

—	Prantsuse ülemeredepartemangud: 25 900 000 eurot ;

—	Assoorid ja Madeira: 20 400 000 eurot ;

—	Kanaari saared: 69 900 000 eurot .

—	Prantsuse ülemeredepartemangud: 26 900 000 eurot ;

—	Assoorid ja Madeira: 21 200 000 eurot ;

—	Kanaari saared: 72 700 000 eurot .

[…]

Motivatsioon

On lubamatu, et kõrvalisele asukohale ja saarelisele asendile vastavate valikmeetmete programmile (POSEI) mõeldud vahendeid vähendatakse 3,9 %, võttes arvesse selle algatuse kohta esitatud positiivseid hinnanguid ja Euroopa Komisjoni lubadust säilitada varasem rahastamise määr. Äärepoolseimate piirkondade jaoks tuleb vähemalt säilitada praegusel programmitöö perioodil saadaolevad eelarvevahendid.

II. POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

nõuab, et EL muudaks ÜPP konkurentsivõimeliseks, kaasaegseks, õiglaseks, kestlikuks ja solidaarseks põllumajanduspoliitikaks, mis teenib põllumajandustootjate, piirkondade, tarbijate ja kodanike huve;

rõhutab vajadust asjakohaselt rahastatud ÜPP järele ja seepärast on vastu ELi-poolse ÜPP rahastuse taseme vähendamisele pärast 2020. aastat; on veendunud, et kui ÜPP eelarvet vähendatakse, on otsetoetusi võimalik selle täpsema jaotamise kaudu paremini ära kasutada;

ei nõustu maaelu arengu eelarve kavandatava 28 %-lise vähendamisega, mis on vastuolus ELi territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgiga;

nõuab EAFRD ennistamist ühisesse strateegilisse raamistikku;

Rõhutab vajadust suurema koostoime järele ERDFi, ESFi ja EAFRD vahel, et hõlbustada innovatsiooni ja stimuleerida agroinnovaatilisi tootmisahelaid;

soovitab võtta vastu maaelu ja linnalähedaste piirkondade strateegia eesmärgi ja kasvatada maaelu arengu ülemaailmseid fonde, et kõik Euroopa poliitikavaldkonnad annaksid panuse majanduslikku, sotsiaalsesse ja territoriaalsesse ühtekuuluvusse; rõhutab ÜPP rolli poliitikana, mis aitab maapiirkondades elanikkonda säilitada;

usub, et pädevuste liiga ulatuslik ülekandmine liikmesriikidele riiklike strateegiliste kavade kaudu viiks ÜPP taasriigistamiseni ja konkurentsimoonutusteni; selleks et kindlustada kohapõhine lähenemisviis, on vaja piisavat paindlikkust, tegeledes põllumajanduspiirkondade konkreetsete vajaduste ja eripäraga;

nõuab riiklike strateegiliste kavade mõõdetavate kvantifitseeritud ühiste Euroopa eesmärkide lisamist määrusesse;

nõuab, et piirkonnad oleksid strateegiliste kavade peamised juhtijad, eelkõige teise samba puhul;

10.

tuletab meelde, et turgude reguleerimine on tõhusam ja vähem kulukas kui tagasiulatuvalt kriisimeetmete võtmine;

11.

nõuab tootmismahu haldamisel põhinevate vabatahtlike kriisivahendite kasutuselevõttu;

12.

nõuab valdkondlike rakenduskavade rakendamist pigem Euroopa kui liikmesriikide tasandil, et vältida moonutusi liikmesriikide ja valdkondade vahel;

13.

nõuab rangeid Euroopa kriteeriume aktiivsete põllumajandustootjate määratlemiseks liikmesriikide poolt;

14.

teeb ettepaneku otsetoetused liikmesriikide vahel täielikult ühtlustada niipea kui võimalik, aga mitte hiljem kui 2027. aastal;

15.

teeb ettepaneku, et riikides ja piirkondades, kus ei ole seda veel rakendatud, suurendataks järk-järgult sisemist ühtlustamist, et see oleks 2026. aastaks täieulatuslik;

16.

toetab ettepanekut otsetoetuste piiramise kohta ja teeb ettepaneku võtta arvesse maksimaalselt 50 % palgatöötajate kulust, et ühildada piiramise tõhusust ja tööhõive arvesse võtmist;

17.

toetab kohustusliku ümberjaotava toetuse kehtestamist ja soovitab selle ulatust suurendada, minimaalselt 30 % ulatuses esimese samba vahenditest.

18.

võttes arvesse raskusi noorte meelitamisel põllumajandussektorisse, teeb ettepaneku, et noorte põllumajandustootjate lisatoetus peaks olema kohustuslik liikmesriikidele.

19.

teeb ettepaneku säilitada riiklike tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuste eraldiste ülemmäära 13 % (valgurikaste kultuuride puhul + 2 %) eesmärgiga takistada põllumajandustegevuse lõpetamist maapiirkondades, suurendada ELi toiduainetega varustatust, keskenduda üksnes tootmisele ja säästvatele tootmismeetoditele ning välistada agrokütuste tootmist ja mõningaid muid mitteprioriteetseid tootmisi;

20.

teeb ettepaneku muuta väikepõllumajandustootjatele antava eriabi liikmesriikidele jaoks kohustuslikuks, kohandada väiketootja määratlust, abi suurust ja rahastamise paketti;

21.

tervitab tingimuslikkuse laiendamist kogu põhitoetusele ja selle laiendamisele põllukultuuride iga-aastasele külvikorrale;

22.

nõuab, et tingimuslikkust laiendataks põllumajandussektori töötajate õiguste ja loomade heaolu käsitlevate normide järgimisele;

23.

teeb ettepaneku taastada ökoloogilist huvi pakkuvate mittetootlike alade nõue vähemalt 7 % ulatuses põllumajandusettevõtte kohta;

24.

kiidab heaks ökonõuete põhimõtte ja teeb ettepaneku, et sellele eraldataks vähemalt 30 % riiklikest toetuseraldistest;

25.

teeb ettepaneku, et iga riiklik strateegiakava panustaks kogu ÜPP rahastamispaketist minimaalselt 40 % ulatuses kliima- ja keskkonnaeesmärkidesse;

26.

soovib säilitada teise samba praegused kaasrahastamismäärad, mille puhul määr tõusis 80 %ni järgmise kolme meetme puhul: põllumajanduse keskkonnameede, mahepõllumajandus, Natura 2000 ja koostöömeetmed;

27.

ei ole nõus vahendite teisest sambast esimesse sambasse ülekandmisega, mis on vastuolus maapiirkondade huviga ning toetab vastupidist ülekandmist;

28.

kutsub komisjoni üles looma täielikult toimiva seiresüsteemi, et koguda korrapäraselt ajakohastatud mõõdetud andmeid pestitsiidijääkide kohta keskkonnas (eriti mullas ja vees), võttes aluseks õnnestunud kogemuse maakasutuse raamistiku (LUCAS) mullaseire süsteemi.

29.

on veendunud, et sissetulekukindlustus on kallis vahend, ei sobi hästi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning seda ei saa kasutada tururegulatsioonide asendusena ja toetusena üleminekul paindlikumatele ja autonoomsematele tootmissüsteemidele;

30.

teeb ettepaneku, et investeeringutele toetuste eraldamine, mille juures kasutatakse palju teise samba eelarvevahendeid, sõltuks nende keskkonnamõju hindamisest ja oleks piiratud 10 %ga teise samba eelarvest;

31.

teeb ettepaneku, et selleks, et toetada põllumajanduse säilitamist ebasoodsates piirkondades, peab kohustuslik toetus ebasoodsatele piirkondadele olema asjaomastele liikmesriikidele kohustuslik;

32.

kiidab heaks 5 % alammäära säilitamise LEADERi programmide jaoks, mis võimaldavad kohalikke territoriaalseid algatusi arendada;

33.

teeb ettepaneku kohustada liikmesriike kaasama oma maaelu arengu kavadesse meetmeid, millega soodustatakse lühikesi tarneahelaid, mahepõllumajanduslikku ja kohalikku toitlustust, kvaliteedimärgisega tarneahelaid, mägipõllumajandust, koolitust mahepõllumajanduse, agroökoloogia ja -metsanduse valdkonnas;

34.

nõuab, et teadusprogrammi „Horisont 2020“ ja muude programmide raames seataks põllumajanduse valdkonnas prioriteediks teadustöö agroökoloogiliste tootmisviiside ja agrometsanduse alal, edendades põllumajandustootjate ja teadlaste osalusuuringuid;

35.

soovib lisaks soodustada sotsiaalset ja majanduslikku innovatsiooni nn arukate külade edendamise kaudu.

Brüssel, 5. detsember 2018

Euroopa Regioonide Komitee president

Karl-Heinz LAMBERTZ

(1) Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

(2) Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 277, 21.10.2005, lk 1).