(1)

Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, tähendab, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja lineaarseks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava, (32) jõudis komisjon seepärast Euroopa plastistrateegias (33) järeldusele, et plastijäätmetekke pidev kasv ja plasti sattumine loodusesse, eelkõige merekeskkonda, on probleemid, millega tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring tõeliselt ringluspõhiseks.

(1)

Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Plasti ülemaailmne tootmine on järsult suurenenud ja ulatus 2017. aastal 348 miljoni tonnini. Euroopa osakaal sellest toodangust oli 18,5  % (64,4  miljonit tonni, 3,4  % võrra rohkem eelneva aasta toodanguga võrreldes). Selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, tähendab, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja lineaarseks. Pidades silmas ringmajanduse tegevuskava, (32) jõudis komisjon seepärast Euroopa plastistrateegias (33) järeldusele, et plastijäätmetekke pidev kasv ja plasti sattumine loodusesse, eelkõige merekeskkonda, on probleemid, millega tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring tõeliselt ringluspõhiseks ja vähendada plasti üldist kogust keskkonnas. Euroopa plastistrateegia on esimene väike samm sellise ringmajanduse loomisel, mis põhineb kõigi plasttoodete vähendamisel, korduskasutamisel ja ringlussevõtul.

(1a)

Plastil on kasulik osa majanduses ja see pakub olulisi rakendusvõimalusi paljudes sektorites. Eelkõige kasutatakse plasti pakendamisel (40 %) ja ehitussektoris (20 %). Samuti on olulisel kohal plasti kasutamine auto-, elektri- ja elektroonikaseadmetes ning toidu- ja põllumajandussektoris. Sellele vaatamata nõuab teatavate plasttoodete oluline negatiivne mõju keskkonnale, tervishoiule ja majandusele õigusraamistiku loomist, et seda olulist negatiivset mõju tõhusalt vähendada, sealhulgas piirates selliste ühekordselt kasutatavate toodete turule laskmist, mille ringmajandusel põhinevad alternatiivid on kergesti kättesaadavad.

(2)

Ringmajanduse lähenemisviisid , mille prioriteet on korduskasutatavad tooted ja korduskasutamise süsteemid , aitavad vähendada jäätmeteket , mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (34) artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhias esimene jäätmetekke vältimise viis. Sellised lähenemisviisid on kooskõlas ka ÜRO kestliku arengu 12. eesmärgiga  (35) tagada kestlik tarbimine ja tootmine.

(2)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed peaksid olema täielikult suunatud ringmajanduse lähenemisviisidele , mille prioriteet on ohutud, mürgivabad ja ohtlike aineteta korduskasutatavad tooted ning ühekordselt kasutatavate toodete asemel korduskasutamise süsteemid . Kõik meetmed peaksid eeskätt olema suunatud jäätmetekke vähendamisele ja edendama jäätmetekke vältimist , kuna see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ (34) artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhias esimene jäätmetekke vältimise viis. Kuna ühekordselt kasutatavad tooted võivad oma lühikese olelusringi tõttu avaldada kahjulikku mõju kliimale või keskkonnale, tuleb esmatähtsaks pidada jäätmetekke vältimist ja selliste toodete korduskasutamist, mis võimaldavad vähendada suurel hulgal CO2 heidet ning hoida kokku väärtuslikke tooraineid. Käesolev direktiiv aitab saavutada ÜRO kestliku arengu 12. eesmärki  (35) tagada kestlik tarbimine ja tootmine.

(3)

Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada (36). EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestaja. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas.

(3)

Mereprügi on piiriülene ja üleilmne probleem. Kõikjal maailmas satub ookeanidesse aina suuremas koguses jäätmeid, mis mõjutavad ökosüsteemide seisundit ja põhjustavad loomade hukkumist. Mereprügi vähendamine on peamine meede ÜRO kestliku arengu 14. eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt tuleb kestliku arengu tagamiseks kaitsta ookeane, meresid ja mereressursse ja neid säästvalt kasutada (36). EL peab täitma oma osa mereprügiga võitlemisel , selle tekke vältimisel ja paremal haldamisel ning püüdma olla maailmas standardite kehtestaja. Seoses sellega teeb liit kooskõlastatud meetmete edendamiseks partneritega koostööd paljudes rahvusvahelistes foorumites nagu G20, G7 ja ÜRO. Käesolev algatus on osa liidu jõupingutustest selles valdkonnas.

(5)

80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kalapüügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kalapüügivahendid väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja võimalik, et ka inimeste tervisele, ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.

(5)

80–85 % mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50 % on ühekordselt kasutatavad plastesemed ja 27 % kalandusega seotud esemed. Ühekordselt kasutatavad plasttooted hõlmavad mitmesuguseid kiire käibega tarbekaupu, mis visatakse pärast ühekordset kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad palju prügi. Märkimisväärset osa turulelastud kala- ja vesiviljeluse püügivahenditest ei koguta pärast kasutamist nende edasiseks käitlemiseks kokku. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja plasti sisaldavad kala- ja vesiviljeluse püügivahendid, nagu lõkspüünised, püünised, ujukid ja poid, võrgud, köied, trossid, nöörid ja jadad, väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi ning kujutavad endast tõsist ohtu mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ning ka inimeste ja loomade tervisele, ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.

(5a)

Nõukogu võttis oma 25. juuni 2018. aasta kohtumisel vastu järeldused ELi ringmajanduse tegevuskava elluviimise kohta, toetades selgelt meetmeid, mis on võetud Euroopa ja maailma tasandil, et piirata tahtlikult toodetele lisatud mikroplasti kasutamist ning samuti hapniku toimel laguneva plasti kasutamist liidus, ja plastistrateegias ette nähtud meetmeid seoses tekstiilidest, autorehvidest ja tootmiseelsete graanulite lekkimisest tuleneva mikroplastiga. Liit võtab juba meetmeid ja REACHi alusel on käimas protsess, mille raames komisjon palus Euroopa Kemikaaliametil töötada välja XV lisa piirangute seadmise ettepaneku, mis käsitleb tarbija- või professionaalseks kasutamiseks mõeldud igat liiki toodetele mikroplasti osakeste lisamist.

(5b)

Liit peaks võtma vastu tervikliku lähenemisviisi mikroplasti probleemile ja ergutama kõiki tootjaid piirama rangelt mikroplasti kasutust oma toodete koostises, pöörates erilist tähelepanu tekstiili- ja rehvitootjatele, sest sünteetiline riietus ja rehvid moodustavad 63 % mikroplastist, mille ringlus lõpeb otseselt veekeskkonnas.

(6)

Olemasolevate liidu õigusaktide (40) ja poliitikavahenditega on ette nähtud teatavad reguleerivad meetmed mereprügi vähendamiseks. Näiteks plastijäätmete suhtes kohaldatakse selliseid liidu üldisi jäätmekäitlusmeetmeid ja -eesmärke nagu plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk (41) ning hiljuti vastu võetud plastistrateegia (42) eesmärk, millega püütakse tagada, et aastaks 2030 on kõik plastpakendid ringlussevõetavad. Kuid kõnealuste õigusaktide mõju mereprügi vähendamisel ei ole piisav ning eri riikides mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete ulatus ja rangusaste on erinevad. Lisaks võivad mõned neist meetmetest, eelkõige ühekordselt kasutatavate plasttoodete turustamise piirangud, tekitada kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi liidus.

(6)

Nõuetekohane jäätmekäitlus on (mere)prügi tekke vältimiseks jätkuvalt hädavajalik. Olemasolevate liidu õigusaktide (40) ja poliitikavahenditega on ette nähtud teatavad reguleerivad meetmed mereprügi vähendamiseks. Näiteks plastijäätmete suhtes kohaldatakse selliseid liidu üldisi jäätmekäitlusmeetmeid ja -eesmärke nagu plastpakendijäätmete ringlussevõtu eesmärk (41) ning hiljuti vastu võetud plastistrateegia (42) eesmärk, millega püütakse tagada, et aastaks 2030 on kõik plastpakendid ringlussevõetavad. Kuid kõnealuste õigusaktide mõju mereprügi vähendamisel ei ole piisav ning eri riikides mereprügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate meetmete ulatus ja rangusaste on erinevad. Lisaks võivad mõned neist meetmetest, eelkõige ühekordselt kasutatavate plasttoodete turustamise piirangud, tekitada kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi liidus.

(6a)

Teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine pakendite valdkonnas on võtmetegur jätkusuutlikuma väärtusahela saavutamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja tugevdada Euroopa teadus- ja arendustegevuse programmitöö vahendite raames asjaomaseid rahastamismehhanisme, näiteks ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramme (nt programm „Horisont 2020“), pidades silmas plasti käsitlevat tulevast strateegilist teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava.

(7)

Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes selliseid ühekordselt kasutatavaid plasttooteid , mida on kõige rohkem randadest leitud ning mis moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.

(7)

Et suunata jõupingutused valdkondadesse, kus neid kõige rohkem vajatakse, peaks käesolev direktiiv hõlmama üksnes ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja kalapüügivahendeid. Käesoleva direktiivi kohaste meetmetega hõlmatud ühekordselt kasutatavad plasttooted moodustavad hinnanguliselt umbes 86 % liidu randadest leitud ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest.

(7a)

Käesolev direktiiv ei piira direktiivi 94/62/EÜ sätete kohaldamist selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis kuuluvad direktiivi 94/62/EÜ artikli 3 lõike 1 määratluse kohaselt pakendite hulka.

(7b)

Komisjoni läbivaatamisaruandes tuleks täpsustada, kas kohaldamisala saab laiendada kõigile ühekordselt kasutatavatele toodetele.

(7c)

Maismaareostus ja pinnase saastumine, mida põhjustavad suured plastist esemed ja nende hilisem purunemine kildudeks või mikroplast, võib olla kohalikul ja piirkondlikul tasandil ulatuslik. Kohalikul tasandil võib see olla seotud plasti laialdase kasutamisega põllumajanduses. Et vähendada plastijäätmete mõju keskkonnale ning inimeste ja loomade tervisele, tuleks põhjalikult uurida ka põllumajandusmaalt pärinevat plastireostust.

(8a)

Plasttooteid tuleks valmistada kogu nende olelusringi silmas pidades. Plasttoodete ökodisainis tuleks alati arvesse võtta toote tootmisetappi, ringlussevõetavust ning võimaluse korral ka korduskasutatavust. Tootjaid tuleks võimaluse korral ergutada kasutama oma toodete valmistamiseks ühte või mitut sobilikku polümeeri, et hõlbustada sorteerimist ja edendada ringlussevõetavust, eriti plastpakendite puhul.

(9a)

Toodete ja materjalide väärtuse võimalikult pikaaegne säilitamine ja jäätmetekke vähendamine võib muuta liidu majanduse konkurentsivõimelisemaks ja vastupidavamaks ning vähendada samal ajal väärtuslikele ressurssidele ja keskkonnale avaldatavat survet.

(10)

Ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja kestlikumate alternatiivide kättesaadavus, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud.

(10)

Ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes tuleks kohaldada üht või mitut meedet, sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu sobivate ja kestlikumate alternatiivide kättesaadavus, võttes arvesse olelusringi põhimõtteid, tarbimisharjumuste muutmise võimalikkus ning see, millises ulatuses need tooted on kehtivate liidu õigusaktidega juba hõlmatud.

(11)

Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ja kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise märkimisväärseks vähendamiseks, kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides (44) sätestatud jälgitavusnõudeid.

(11)

Teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul ei ole sobivad ja kestlikumad alternatiivid veel kättesaadavad ning eeldatakse, et enamike selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimine suureneb. Selle suundumuse muutmiseks ning ohutute ja kestlikumate lahenduste edendamiseks peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed nende toodete tarbimise järsuks ja püsivaks vähendamiseks, nagu tehakse plastkandekottide puhul vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2015/720  (43a) , kahjustamata samas toiduhügieeni ja -ohutust, head hügieenitava, head tootmistava, tarbijate teavitamist või liidu toidualastes õigusaktides sätestatud jälgitavusnõudeid (44). Kõnealuseid meetmeid tuleks kohaldada toidupakendite suhtes, mis vastavad kõikidele järgmistele kriteeriumidele: kõnealune toit on ette nähtud koheseks tarbimiseks, see on ette nähtud tarbimiseks ilma edasise valmistamiseta ja see on ette nähtud tarbimiseks otse pakendist. Liikmesriigid peaksid seadma nende meetmete puhul võimalikult kõrge sihi, mis peaks olema vastavuses eri toodete ja kasutusviiside kaudu prügistamise ohu tõsidusega. Liikmesriigid peaksid vastu võtma riiklikud eesmärgid, et määrata kindlaks, milline on järsule ja püsivale vähendamisele suunatud meetmete mõju. Liikmesriigid peaksid ergutama selliste toodete kasutamist, mis sobivad mitmekordseks kasutamiseks ning mida saab pärast jäätmeteks muutumist korduskasutamiseks ette valmistada ja ringlusse võtta, kahjustamata kaupade vaba liikumist siseturul. Kõnealustes meetmetes tuleks arvestada toodete mõju kogu nende olelusringi jooksul, ka siis, kui need leitakse merekeskkonnast, ja jäätmehierarhiat.

(11a)

Tubakatoodete filtrid on koguse poolest teised kõige reostavamad plastesemed. Kuigi taimedest toodetud tubakatoodete jaoks ette nähtud tselluloosifiltrite turuosakaal näib suurenevat, on olemasolevate alternatiivide vastuvõetavus ebaselge. Lisaks sellele ei saa ignoreerida filtritega tubakatoodete tohutut mõju keskkonnale, sest need filtrid võivad laguneda väiksemateks plastosadeks. Kasutatud tubakafiltrid sisaldavad ka arvukalt kemikaale, mis on keskkonnale kahjulikud ja millest vähemalt 50 on tuntud inimestele mõjuvate kantserogeenidena, mis võivad filtrist leostuda ja kahjustada ümbritsevat maa-, õhu- ja merekeskkonda. Kasutamisest tulenevate jäätmete keskkonnamõju vähendamiseks on filtriga tubakatoodete jaoks vaja mitmeid eri meetmeid alates ühekordselt kasutatavate, kõrvaldatavate ja plasti sisaldavate filtrite vähendamisest laiendatud tootjavastutuseni, et tagada vastutustundlik jäätmekõrvaldamine ja katta prügikoristusega seotud kulud. Et vähendada maksumaksjate poolt praegu kantavaid märkimisväärseid kogumise ja sortimisega seotud kulusid, peaksid laiendatud tootjavastutuse süsteemid katma nii prügikoristusega seotud kulud kui ka asjakohaste jäätmekogumistaristustega seotud kulud. Kõnealuste meetmete raames võiksid liikmesriigid luua ka stiimuleid sigaretikonide taaskasutamisahela loomiseks, et puhastada need tselluloosatsetaadist (plastmaterjal, mis moodustab 60 % sigaretifiltrite koostisest) ja töödelda need seejärel ümber uuteks plastesemeteks.

(12)

Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks.

(12)

Samas on aga muude ühekordselt kasutatavate plasttoodete puhul kergesti kättesaadavad sobivad ja kestlikumad alternatiivid, mis on ühtlasi taskukohase hinnaga. Et piirata selliste toodete negatiivset mõju keskkonnale, peaksid liikmesriigid olema kohustatud keelama nende toodete laskmise liidu turule. Sellega edendataks olemasolevate ja kestlikumate alternatiivide kasutamist , mis vastavad kehtivatele standarditele ja liidu õigusele, ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 4 sätestatud jäätmehierarhiaga . Käesolevas direktiivis kehtestatud turustuspiirangud peaksid hõlmama ka hapniku toimel lagunevast plastist tooteid, kuna see plastiliik ei biolagune nõuetekohaselt, ei ole kompostitav, kahjustab tavaplasti ringlussevõttu ega too tõendatud keskkonnakasu. Arvestades polüstüreenprügi suurt esinemist merekeskkonnas ning alternatiivide olemasolu, tuleks piirata ka vahtpolüstüreenist valmistatud ühekordsete toidu- ja joogipakendite kasutamist.

(12a)

On asjakohane lükata mõnevõrra edasi plasttaldrikute ja -söögiriistade liidu turule laskmise keelu rakendamist, isegi kui sobivad ja kestlikumad alternatiivid on juba kergesti kättesaadavad, kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, et vältida teatavate sotsiaalteenuste, näiteks haridusasutuste toitlustamise ja tervishoiuteenuste osutamise järjepidevusega seotud riske.

(12c)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed, millega edendatakse muust kui plastmaterjalist alternatiivide kasutamist, ei tohiks mingil juhul põhjustada kahjuliku mõju suurenemist keskkonnale ja kliimale, näiteks täiendavaid CO2 heitkoguseid või väärtuslike ressursside kasutamist. Kuigi paljud muust kui plastmaterjalist alternatiivid on valmistatud loodusvaradest ning eeldatavasti on need pärit biomajandusest, on eriti oluline tagada nende materjalide kestlikkus. Jäätmehierarhia osas tuleks käesolevas direktiivis sätestatud meetmete ja nende rakendamisega seada prioriteediks pigem jäätmetekke vältimine või korduskasutatavatele toodetele üleminek kui muude ühekordsete alternatiivide kasutamine, isegi kui need on valmistatud muust kui plastmaterjalidest.

(13)

Ühed kõige enam liidu randadelt leitud ühekordselt kasutatavad plastesemed on joogipakendite korgid ja kaaned, mille märkimisväärne osa on valmistatud plastist. Seetõttu tuleks joogipakendeid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, lubada turule lasta ainult siis, kui need vastavad konkreetsetele tootedisaini nõuetele, millega vähendatakse oluliselt joogipakendite korkide ja kaante keskkonda sattumist. Selliste joogipakendite suhtes, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, kohaldatakse seda nõuet lisaks direktiivi 94/62/EÜ II lisas sätestatud põhinõuetele pakendi koostise, kordus- ja taaskasutatavuse, sealhulgas ringlussevõetavuse kohta. Et hõlbustada tootedisaini alase nõude järgimist ning tagada siseturu tõrgeteta toimimine, on vaja töötada välja harmoneeritud standard, mis võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (45) ning sellele standardi järgimise korral peaks olema võimalik eeldada, et kõnealused nõuded on täidetud. Tuleks ette näha piisav aeg harmoneeritud standardi väljatöötamiseks ja selleks, et võimaldada tootjatel kohandada oma tootmisahelaid vastavalt tootedisaini nõudele.

(13)

Ühed kõige enam liidu randadelt leitud ühekordselt kasutatavad plastesemed on joogipakendite korgid ja kaaned, mis on valmistatud plastist. Seetõttu tuleks joogipakendeid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, lubada turule lasta ainult siis, kui need vastavad konkreetsetele tootedisaini nõuetele, millega vähendatakse oluliselt joogipakendite korkide ja kaante keskkonda sattumist ja suurendatakse nende ringlussevõtmise koguseid . Selliste joogipakendite suhtes, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted ja pakendid, kohaldatakse seda nõuet lisaks direktiivi 94/62/EÜ II lisas sätestatud põhinõuetele pakendi koostise, kordus- ja taaskasutatavuse, sealhulgas ringlussevõetavuse kohta. Et hõlbustada tootedisaini alase nõude järgimist ning tagada siseturu tõrgeteta toimimine, on vaja töötada välja harmoneeritud standard, mis võetakse vastu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (45) ning sellele standardi järgimise korral peaks olema võimalik eeldada, et kõnealused nõuded on täidetud. Tuleks ette näha piisav aeg harmoneeritud standardi väljatöötamiseks ja selleks, et võimaldada tootjatel kohandada oma tootmisahelaid vastavalt tootedisaini nõudele. Selleks et tagada plasti ringlussevõtmine, tuleb tagada ringlussevõetavate materjalide turul kasutuselevõtmine. Seetõttu on asjakohane kehtestada nõue, mis sätestab teatavates toodetes ringlussevõetud plasti kohustusliku minimaalse sisalduse.

(13a)

Direktiivi 94/62/EÜ artikli 9 lõike 5 kohase läbivaatamise raames peaks komisjon võtma arvesse eri pakendamismaterjalide, sh komposiitmaterjalide vastavaid omadusi olelusringi hindamiste alusel, pöörates erilist tähelepanu jäätmetekke vältimisele ja ringmajandusest lähtuvale disainile.

(13b)

Naiste tervise huvides tuleks vältida ohtlike keemiliste ainete sisaldust hügieenisidemetes ja tampoonides ning tampoonide aplikaatorites. Samuti on mitmeotstarbeliste ja majanduslikult jätkusuutlikumate lahenduste kättesaadavus äärmiselt oluline, et tagada naistele täielik ühiskonnaelus osalemine.

(14)

Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid. Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida ja/või millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine. Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et tagada selle tõhusus ja selge arusaadavus .

(14)

Teatavad ühekordselt kasutatavad plasttooted satuvad keskkonda sobimatu kõrvaldamise tulemusena kanalisatsiooni või muude sobimatute kanalite kaudu. Kanalisatsiooni kaudu kõrvaldamine võib lisaks põhjustada olulist kahju kanalisatsioonivõrgule, ummistades pumpasid ja blokeerides torusid. Nendes toodetes kasutatavate materjalide omaduste ja sobivate jäätmekõrvaldamisvõimaluste kohta on sageli väga vähe teavet. Seepärast tuleks selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes, mis sageli satuvad keskkonda kanalisatsiooni kaudu või muul sobimatul viisil, kohaldada märgistusnõudeid ja teadlikkuse suurendamise meetmeid . Märgiselt peaks tarbija saama teavet selle kohta, millised on jäätmeks muutunud toote sobiva kõrvaldamise võimalused ja/või milliseid kõrvaldamisviise tuleb vältida, millist mõju avaldab keskkonnale jäätmeks muutunud toote sobimatu kõrvaldamine , plasti olemasolu tootes ja toote ringlussevõetavus . Komisjonile tuleks anda volitus kehtestada märgise ühtlustatud vorm ja seda tehes tuleks vajaduse korral katsetada kavandatud märgist tarbijaid esindavate rühmade peal, et see oleks tõhus ja selgelt arusaadav ega oleks eksitav. Komisjon peaks samuti kaaluma olemasolevaid vabatahtlikke kokkuleppeid.

(15)

Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete kulud.

(15)

Seoses selliste ühekordselt kasutatavate plasttoodetega, millel ei ole kergesti kättesaadavaid sobivad ja kestlikumaid alternatiive, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega samuti kehtestama laiendatud tootjavastutuse süsteemid, et katta jäätmekäitluse ja prügi koristamise ning prügi vältimiseks ja vähendamiseks võetavate teadlikkuse suurendamise meetmete vajalikud kulud ja tegeleda tarbijate väärkäitumisega. Need kulud ei tohiks ületada kulusid, mis on vajalikud selleks, et osutada nimetatud teenuseid kulutõhusalt, ja need tuleks kehtestada läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel. Prügi koristamise kulud peaksid olema proportsionaalsed ja põhinema direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõike 1 kohaselt kehtestatud selgetel eesmärkidel. Nende eesmärkidega tuleks kindlaks määrata laiendatud tootjavastutuse süsteemiga hõlmatud puhastustegevuse maht ja ulatus kooskõlas liidu õiguses sätestatud jäätmetekke vältimist ja mereprügi käsitlevate asjaomaste kohustustega. Selline tegevus peaks hõlmama näiteks prügitekke vältimist ja prügi kogumist tänavatel, turgudel ja muudes avalikes kohtades ning avalikel üritustel, kuid ei tohiks hõlmata toiminguid, sealhulgas mere- ja ookeani puhastamist, mille eest ei vastuta ametiasutused.

(15a)

Majandusstiimulid võivad mõjutada tarbijate valikut, suurendada või vähendada konkreetseid tarbimisharjumusi ning seetõttu saab neid kasutada tõhusa eelneva vahendina, et vähendada teatavate plastide mõju keskkonnale.

(16)

Suure osa mereprügist moodustab plasti sisaldavatest mahajäetud, kaotatud ja äravisatud kalapüügivahenditest pärinev plast; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded (46) ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Kaudne teenustasude süsteem, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õigusega ette nähtud laevajäätmete üleandmiseks, võtab laevadelt stiimuli oma jäätmeid merre lasta ning tagab õiguse need ära anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale ning väldiksid seega kaudse jäätmetasu igasugust võimalikku suurenemist. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse, et soodustada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumist ning rahastada selliste püügivahendite keskkonnaohutut käitlemist, eelkõige ringlussevõttu.

(16)

Suure osa mereprügist moodustab plasti sisaldavatest mahajäetud, kaotatud ja äravisatud kalapüügivahenditest pärinev plast; see näitab, et olemasolevad õigusnõuded (46) ei paku piisavalt stiimuleid, et sellised püügivahendid nende kogumiseks ja käitlemiseks kaldale tuua. Määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt peab laeva kapten teatama lipuliikmesriigi pädevale asutusele, kui kaotatud kalapüügivahendit ei õnnestu tagasi tuua. Et tagada kooskõlastatud järelevalve, peaksid liikmesriigid koguma ja registreerima kaotatud kalapüügivahendite kohta esitatud teavet ning edastama selle igal aastal komisjonile. Kaudne teenustasude süsteem, mis on sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi käsitleva liidu õigusega ette nähtud laevajäätmete üleandmiseks, võtab laevadelt stiimuli oma jäätmeid merre lasta ning tagab õiguse need ära anda. Seda süsteemi tuleks siiski täiendada rahaliste lisastiimulitega kaluritele, et nad tooksid kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid kaldale ning väldiksid seega kaudse jäätmetasu igasugust võimalikku suurenemist. Kuna kalapüügivahendite plastosi on võimalik suures osas ringlusse võtta, peaksid liikmesriigid kooskõlas „saastaja maksab“ põhimõttega kehtestama plasti sisaldavate kalapüügivahendite suhtes laiendatud tootjavastutuse, et soodustada kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendite liigiti kogumist ning rahastada selliste püügivahendite keskkonnaohutut käitlemist, eelkõige ringlussevõttu. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikud meetmed, millega tagatakse, et rahalised maksed, mida plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad teevad tootjavastutuse kohustuste täitmiseks, oleksid kohandatud, et võtta eelkõige arvesse selliste kalapüügivahendite vastupidavust, parandatavust, korduskasutatavust ja ringlussevõetavust.

(16a)

Plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid käsitleva laiendatud tootjavastutuse raames peaksid liikmesriigid jälgima, hindama, koguma ja ringlusse võtma kalapüügivahendeid, et täita käesolevas direktiivis plasti sisaldavate kalapüügivahendite kogumiseks ja ringlussevõtuks sätestatud kvantitatiivsed eesmärgid.

(17a)

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakavades tuleks käsitleda põllumajanduse plastijäätmete probleemi ja komisjon peaks 2023. aastaks kehtestama asjakohasel viisil plastijäätmetega seoses maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardi kui keskpika perioodi uue rangema tingimuse. Uue nõuetele vastavuse tingimuse raames oleksid põllumajandustootjad kohustatud kasutama volitatud jäätmekäitlusettevõtja teenust, et korraldada plasti kogumist ja ringlussevõtmist, ning säilitama tõendeid plastijäätmete nõuetekohase käitamise kohta.

(18)

Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb tarbijaid põhjalikult teavitada, millised on kõige sobivamad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, millised on parimad jäätmekõrvaldamistavad ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõju ning kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus. Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine tarbijatele. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Teadlikkuse suurendamise meetmete kulud peaksid katma ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames.

(18)

Prügistamise ja muude plasti sisaldavat mereprügi tekitavate sobimatute jäätmekõrvaldamisviiside vältimiseks tuleb tarbijaid põhjalikult teavitada, millised on kõige sobivamad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/või milliseid jäätmekõrvaldamisviise tuleb vältida, millised on parimad jäätmekõrvaldamistavad ja ebasobiva kõrvaldamise keskkonnamõju ning kui suur on teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja kalapüügivahendite plastisisaldus , et stimuleerida nõuetekohasel jäätmete kõrvaldamisel vastutustundlikku tarbijakäitumist . Seepärast tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid teadlikkuse suurendamise meetmeid, millega tagatakse sellise teabe esitamine tarbijatele. See teave peaks sisaldama jäätmete sobimatu kõrvaldamise mõju kanalisatsioonivõrgule. Teave ei tohiks olla mingil juhul selline, mis innustaks tarbijat kasutama ühekordselt kasutatavaid plasttooteid. Liikmesriikidel peaks olema võimalik valida meetmed, mis on toote laadi või kasutusotstarvet arvestades kõige asjakohasemad. Võitlus prügi vastu toimub pädevate asutuste, tootjate ja tarbijate ühiste jõupingutustena. Teadlikkuse suurendamise meetmete kulud peaksid katma ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad laiendatud tootjavastutuse kohustuse raames. Tootjaid tuleks ergutada kasutama oma turustusvõimalusi, et edendada ja suunata säästvaid ja ringmajandusel põhinevaid tarbimisharjumusi ja toodete kasutamist.

(18a)

Vastavalt liidu õigusaktidele peab komisjon aitama liikmesriikidel luua strateegiad ja kavad kalapüügivahendite merre sattumise vähendamiseks, kasutades selleks ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetusi. Jõupingutused võivad hõlmata teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ja programme selliste jäätmete mõju kohta mereökosüsteemidele, teostatavusuuringuid biolagunevate/kompostitavate kalapüügivahendite kohta, haridusprojekte kaluritele ning spetsiaalseid riiklikke programme plasti ja muude esemete eemaldamiseks merekeskkonnast.

(20)

Joogipudelid, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine sellistes süsteemides. On vaja tõhustada liigiti kogumise süsteeme ning seetõttu tuleks kehtestada selliste joogipudelite liigiti kogumise miinimumeesmärk, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumeesmärk saavutada nii, et kehtestatakse selliste joogipudelite, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, liigiti kogumise eesmärgid laiendatud tootjavastutuse süsteemi sees või luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse mis tahes muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. See suurendab otseselt kogumismäära , parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakub seega võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule.

(20)

Joogipudelid (korkide ja kaantega) , mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, kuuluvad liidu randadest kõige enam leitud mereprügi hulka. Selle põhjuseks on ebatõhusad liigiti kogumise süsteemid ja tarbijate vähene osalemine sellistes süsteemides. On vaja tõhustada liigiti kogumise süsteeme ja suurendada tootmist ringlussevõetavast materjalist ning seetõttu tuleks kehtestada selliste joogipudelite liigiti kogumise miinimumeesmärk, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted. Liikmesriikidel peaks olema võimalik see miinimumeesmärk saavutada nii, et kehtestatakse selliste joogipudelite, mis on ühekordselt kasutatavad plasttooted, liigiti kogumise eesmärgid laiendatud tootjavastutuse süsteemi sees või luuakse tagatisrahasüsteemid või võetakse mis tahes muid meetmeid, mida nad sobilikuks peavad. Selle minimaalse kogumiseesmärgiga peaks kaasnema plastpudelite konkreetse ringlussevõetava materjali nõue, tagamaks, et rohkem kogutud plasti taaskasutatakse või võetakse ringlusse ja viiakse seega taas ringmajandusse. Need meetmed suurendavad otseselt kogumis- ja ringlussevõtu määra , parandab kogutud ja ringlussevõetava materjali kvaliteeti ning pakuvad seega uusi võimalusi ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele ja ringlussevõetud materjali turule. Liigiti kogumise miinimumeesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete rakendamisel peaksid liikmesriigid tagama olemasolevate laiendatud tootjavastutuse skeemide nõuetekohase toimimise. Komisjon peaks kehtestama tagatisrahasüsteemide toimimise suunised liikmesriikidele, kes otsustavad selliseid skeeme luua.

(20a)

Direktiivis 2008/98/EÜ määratletakse „liigiti kogumist“ kogumisena, kus jäätmevooge eraldatakse jäätmete liigi ja olemuse alusel, et lihtsustada konkreetset käitlust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/851  (1a) , millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, on osutatud, et liigiti kogumist võiks teostada ukselt-uksele kogumise, kohaletoomise ja vastuvõtu süsteemide või muu kogumiskorra kaudu. Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 10 lõike 3 punktis a on sätestatud erand, mille kohaselt peaks olema võimalik koguda teatavat liiki jäätmeid koos, tingimusel et see ei takista kvaliteetset ringlussevõttu või muud jäätmete taaskasutamist vastavalt jäätmehierarhiale, kusjuures nende toimingute tulemus on sellise kvaliteediga, mis on võrreldav liigiti kogumisel saavutatavaga. Sellise erandi tegemine peaks olema võimalik ka käesoleva direktiivi rakendamisel.

(22)

Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (48) punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid ning seda , kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata. Hindamisel tuleks kaaluda ka seda, kas vahepeal toimunud teaduse ja tehnika areng, sealhulgas biolagunevate materjalide täiustamine ning plasti merekeskkonnas biolagunevuse kriteeriumid või standard, mille väljatöötamine on ette nähtud Euroopa plastistrateegiaga, võimaldab kehtestada standardi teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete biolagunevuse kohta merekeskkonnas. See standard peaks sisaldama standardit selle katsetamiseks, kas merekeskkonnas toimuva füüsilise ja bioloogilise lagunemise tulemusena laguneks plast täielikult süsinikdioksiidiks (CO2), biomassiks ja veeks piisavalt lühikese ajaga, mille jooksul ei jõuaks see kahjustada mereelustikku ega kuhjuda keskkonda. Kui see on nii, võiks sellisele standardile vastavad ühekordselt kasutatavad plasttooted turulelaskmise keelust vabastada. Kuigi Euroopa plastistrateegiaga juba nähakse ette meetmed selles valdkonnas, tunnistatakse selles ka probleeme seoses biolagunevate omadustega plaste käsitleva õigusraamistiku kindlaksmääramisega, kuna merede keskkonnatingimused on erinevad.

(22)

Vastavalt 13. aprillil 2016 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (48) punktile 22 peaks komisjon käesolevat direktiivi hindama. Hindamine peaks põhinema käesoleva direktiivi rakendamisel saadud kogemustele ja kogutud andmetele ning direktiivi 2008/56/EÜ või direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt kogutud andmetele. Hindamise tulemusena peaks saama hinnata võimalikke täiendavaid meetmeid, sealhulgas kogu liitu hõlmavate vähendamiseesmärkide seadmist aastaks 2030 ja sellele järgnevaks ajavahemikuks, ning seda, kas liidus mereprügi seiret silmas pidades on vaja ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa läbi vaadata .

(23)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(23)

Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende rakendamise. Karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Samuti tuleks tarbijaid nende käitumise eest motiveerida või vajaduse korral karistada.

(25)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on hoida ära ja vähendada teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite keskkonnamõju , et edendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas soodustada uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, mis omakorda aitab parandada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini võimalik saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(25)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on hoida ära ja vähendada teatavate ühekordselt kasutatavate plasttoodete ja plasti sisaldavate kala- ja vesiviljeluse püügivahendite mõju keskkonnale ja inimeste tervisele , et edendada üleminekut ringmajandusele, sealhulgas soodustada uuenduslikke ärimudeleid, tooteid ja materjale, mis omakorda aitab parandada siseturu tõhusat toimimist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga on neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini võimalik saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

(25a)

Kuna plastist mereprügi levik ei piirdu üksnes liitu ümbritseva merekeskkonnaga ja ka teistes maailma paikades väljaspool liitu on seda meres suurtes kogustes, peaksid liikmesriigid tagama, et jäätmete eksport kolmandatesse riikidesse ei tekita kusagil mujal plastist mereprügi juurde.

(25b)

Liikmesriigid saavad mereprügi vähendamisel palju ära teha, jagades kolmandate riikidega oma teadmisi ja kogemusi materjalide säästva majandamise alal.

(25c)

Avaliku sektori asutused, kaasa arvatud liidu institutsioonid, peaksid teistele eeskuju näitama.

(1)

„plast“ – materjal, mis koosneb polümeerist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses, ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud;

1)

„plast“ – materjal, mis koosneb polümeerist määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 lõike 5 tähenduses ning millele võib olla lisatud lisaaineid või muid aineid ja mis on või võib olla lõpptoote peamine struktuurikomponent, välja arvatud looduslikud polümeerid, mida ei ole keemiliselt modifitseeritud;

2a)

(3)

„kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses ja vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks ja püüdmiseks ;

3)

„kalapüügivahend“ – ese või varustuse osa, mida kasutatakse kalanduses ja vesiviljeluses mere bioloogiliste ressursside püüdmiseks või kasvatamise eesmärgil kinnipidamiseks või mis ujub merepinnal ja mida kasutatakse mere bioloogiliste ressursside peibutamiseks , püüdmiseks või kinnipidamiseks ;

(4)

„kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend“ – mis tahes püügivahend, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ kohase jäätmete mõiste määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise püügivahendi äraviskamisel selle juurde või külge;

4)

„kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahend“ – mis tahes püügivahend, mis kuulub direktiivi 2008/98/EÜ kohase jäätmete mõiste määratluse alla, sealhulgas kõik eraldi komponendid, ained või materjalid, mis kuulusid sellise püügivahendi äraviskamisel või kaotamisel selle juurde või külge;

(10)

„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL (50) tähenduses, laseb turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti sisaldavaid kalapüügivahendeid, välja arvatud isikud, kes tegelevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (51) artikli 4 punktis  28 määratletud püügitegevusega ;

10)

„tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL (50) tähenduses, oma majandus- või kutsetegevuses töötab välja , toodab, töötleb, müüb või impordib ning seega laseb turule ühekordselt kasutatavaid plasttooteid ja plasti sisaldavaid kala- või vesiviljeluse püügivahendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (51) artikli 4 punktides 25 ja 28 esitatud määratluste kohaselt ;

11a)

13a)

14a)

(a)

toote puhul sobivad jäätmekõrvaldamisvõimalused või tootega seotud jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb vältida;

a)

toote puhul sobivad jäätmekõrvaldamisvõimalused ja/ või tootega seotud jäätmekõrvaldamisviisid, mida tuleb vältida;

(b)

tootega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju , või

b)

tootega seotud prügistamise või muu sobimatu jäätmekõrvaldamisviisi negatiivne keskkonnamõju

(c)

plasti olemasolu tootes.

c)

plasti olemasolu tootes ning

ca)

probleemsete ainete (nagu ohtlikud metallid, ftalaadid, perfluoroalküülühendid, bisfenoolid ja endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid ning muud väga ohtlikud ained (VOA) vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006) olemasolu tootes.

a)

oleks võimalik rahalist osalust kohandada kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 8a lõikega 4, et edendada korduskasutamiseks ja ringlussevõtuks ettenähtud kalapüügivahendite turule laskmist;

b)

loodaks tagatisrahasüsteem, mis motiveerib tagastama vanu, mahajäetud või kasutuskõlbmatuid kalapüügivahendeid;

c)

kaasneksid järelevalve-, jälgimis- ja aruandlusprogrammid.

(a)

kõnealuste toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutamise ja nende jäätmete käitlemise võimalused ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;

a)

kõnealuste toodete ja plasti sisaldavate kalapüügivahendite korduskasutatavate alternatiivide olemasolu, korduskasutamise ja nende jäätmete käitlemise võimalused ning direktiivi 2008/98/EÜ artikli 13 kohase keskkonnahoidliku jäätmekäitluse parimad tavad;

(b)

kõnealuste toodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamise ja nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale.

b)

kõnealuste toodetega ja plasti sisaldavate kalapüügivahenditega prügistamise ja nende jäätmete muu sobimatu kõrvaldamise mõju keskkonnale, eriti merekeskkonnale;

ba)

nende toodete jäätmete sobimatu kõrvaldamise mõju kanalisatsioonivõrgule.

(a)

andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et näidata tarbimise vähenemist vastavalt artikli 4 lõikele 1;

a)

andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et näidata tarbimise vähenemist vastavalt artikli 4 lõikele 1;

aa)

andmed lisa F osas loetletud toodete turule laskmise ja liigiti kogumise kohta, et tõendada edusamme artiklis 9 sätestatud eesmärgi saavutamisel;

ab)

andmed igal aastal liidu turule lastud, lisa G osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta, et jälgida nende tarbimist liidus;

ac)

andmed turule lastud plasti sisaldavate püügivahendite kohta ning kasutuselt kõrvaldatud püügivahendite kogumise ja töötlemise kohta;

(b)

teave liikmesriikide võetud meetmete kohta artikli 4 lõike 1 kohaldamisel.

b)

teave liikmesriikide kavade ja võetud meetmete kohta artikli 4 lõike 1 kohaldamisel;

ba)

andmed mereprügi kohta, eelkõige käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetest tuleneva mereprügi kohta, et jälgida võetud meetmete mõju.

(a)

ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa on vaja üle vaadata ;

a)

hinnangut vajaduse kohta vaadata läbi ühekordselt kasutatavate plasttoodete loetelu sisaldav lisa;

(b)

on võimalik kehtestada siduvad koguselised liidu eesmärgid eelkõige lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimise vähendamiseks;

b)

uuringut selle kohta, kas on võimalik kehtestada siduvad koguselised liidu eesmärgid eelkõige lisa A osas loetletud ühekordselt kasutatavate toodete tarbimise vähendamiseks; sellega seoses tuleb aruandes kaaluda absoluutarvudes väljendatud eesmärkide püstitamist, võttes arvesse tarbimise taset ja liikmesriikides juba saavutatud vähendamist;

ba)

hinnangut käesoleva direktiiviga hõlmatud toodetes kasutatavate materjalide muutumise ja uuenduste kohta nende toodete korduskasutatavate alternatiivide uutes tarnesüsteemides; see hõlmab nende materjalide ja nende alternatiivide olelusringi üldist keskkonnaanalüüsi;

(c)

on tehtud piisavalt teaduslikke ja tehnilisi edusamme ning töötatud välja käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ühekordselt kasutatavate plasttoodete suhtes kriteeriumid või standard nende merekeskkonnas biolagunevuse kohta ning nende ühekordselt kasutatavad asendustooted, et teha vajaduse korral kindlaks, milliste toodete turulelaskmise suhtes tule enam piiranguid kohaldada.

—

Joogitopsid, k.a nende korgid ja kaaned

—

Toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutit, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud otse mahutist tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks, nt kiirtoidu pakkumiseks kasutatavad pakendid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid

—

toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutit, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud otse mahutist tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks, nt kiirtoidu pakkumiseks kasutatavad pakendid, v.a joogipakendid, taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid

—

kiirtoidupakendid, näiteks külmalt tarbimiseks mõeldud toitu või salatit sisaldavad karbid

—

kiirtoidupakendid, näiteks kuumalt tarbimiseks mõeldud toitu või salatit sisaldavad karbid, välja arvatud juhul, kui tarbija peab pärast toote ostmist ise toitu kuumutama

—

burgeri-, võileiva- ja wrapikarbid

—

ühe inimese portsjoni suuruses pakendis ja ühekaupa müüdav värske või töödeldud toit, mis ei vaja edasist valmistamist (näiteks puuviljad, köögiviljad, magustoidud või jäätised)

—

kuivtoidu või külmalt müüdava edasist valmistamist eeldava toidu pakendid

—

pakendid, mis sisaldavad toitu rohkem kui ühe inimese portsjoni suuruses koguses

—

ühe inimese portsjoni suuruses pakendis toit, mida müüakse rohkem kui ühe kaupa

—

Joogitopsid

—

Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad)

—

Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad) , välja arvatud (kuni 2023. aastani) direktiivi 2014/24/EL  (1a) artikli 2 punktis 8 määratletud, enne 31. detsembrit 2018 sõlmitud asjade riigihankelepingu alusel haridus- või tervishoiuasutustele tarnitud söögiriistad.

—

Taldrikud

—

Taldrikud , välja arvatud (kuni 2023. aastani) direktiivi 2014/24/EL  (1a) artikli 2 punktis 8 määratletud, enne 31. detsembrit 2018 sõlmitud asjade riigihankelepingu alusel haridus- või tervishoiuasutustele tarnitud taldrikud.

—

Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, sealhulgas selliste varte mehhanismid

—

Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, välja arvatud selliste varte mehhanismid

—

Hapniku toimel lagunevast plastist tooted

—

Vahtpolüstüreenist valmistatud toidu- ja joogipakendid, mida kasutatakse ilma edasise valmistamiseta otse pakendist tarbitava või kaasavõetava toidu pakendamiseks.

—

Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende korgid ja kaaned

—

Joogipakendid, st sellised vedelikke sisaldavad mahutid nagu joogipudelid, sh nende korgid ja kaaned , välja arvatud määruse (EL) nr 609/2013 artikli 2 punktis g määratletud meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud ja sel viisil kasutatava vedela toidu pakendid

—

Õhupallid, v.a tööstuslikud või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei jagata

—

Filtriga tubakatooted ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid

—

Painduvast materjalist valmistatud pakid ja pakkematerjal, millest pakutakse valmistoitu, mis on mõeldud ilma edasise valmistamiseta koheseks tarbimiseks otse pakist või pakkematerjalist

—

Joogitopsid

—

Joogitopsid

—

Joogitopsid , k.a nende korgid ja kaaned

—

Joogipudelid

—

Joogipudelid , k.a nende korgid ja kaaned