(2)

Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele ja loovad raamistiku, milles teoste ja muu materjali kasutamine saab toimuda. Ühtlustatud õigusraamistik aitab kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele: sellega stimuleeritakse innovatsiooni, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu tootmist, ühtlasi ka digikeskkonnas. Kõnealuse õigusraamistikuga ette nähtud kaitse aitab kaasa ka Euroopa Liidu eesmärgile austada ja edendada kultuurilist mitmekesisust, rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse erinevaid kultuuriaspekte.

(2)

Autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste valdkonnas vastu võetud direktiivid aitavad kaasa siseturu toimimisele , tagavad kõrgetasemelise kaitse õiguste omajatele, hõlbustavad kasutusloa saamist ja loovad õigusraamistiku, milles teoste ja muu materjali kasutamine saab toimuda. Ühtlustatud õigusraamistik aitab kaasa tõeliselt integreeritud siseturu nõuetekohasele toimimisele: sellega stimuleeritakse uuenduslikkust, loomingulisust, investeeringuid ja uue sisu tootmist, ühtlasi ka digikeskkonnas, et hoida ära siseturu killustumist . Kõnealuse õigusraamistikuga ette nähtud kaitse aitab kaasa ka Euroopa Liidu eesmärgile austada ja edendada kultuurilist mitmekesisust, rõhutades samal ajal ühist kultuuripärandit. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 167 lõike 4 kohaselt peab liit võtma oma tegevuses arvesse erinevaid kultuuriaspekte.

(3)

Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist. Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“, (2) on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv turg, tuleks kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad väljaannetega seotud õigusi, nende internetiteenuste osutajate kasutusõigusi, kes säilitavad ja võimaldavad ligipääsu suurele hulgale kasutajate poolt üles laaditud teostele ja muule materjalile, ning autorite ja esitajate lepingute läbipaistvust.

(3)

Digitehnoloogia kiire areng on jätkuvalt muutmas teoste ja muu kaitstud materjali loomist, tootmist, levitamist ja kasutamist ning asjakohased õigusaktid peavad olema tulevikukindlad, et mitte takistada tehnoloogia arengut . Esile kerkivad uued ärimudelid ja osalejad. Eesmärgid ja põhimõtted, mis on sätestatud Euroopa Liidu autoriõiguse raamistikus, on endiselt ajakohased. Siiski püsib õiguskindlusetus nii õiguste omajate kui ka kasutajate jaoks teatavate kasutusviiside puhul, sealhulgas teoste või muu materjali piiriülene kasutus digikeskkonnas. Nagu on sätestatud komisjoni teatises „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“, (3) on mõnes valdkonnas vaja kohandada ja täiendada kehtivat liidu autoriõiguse raamistikku. Käesoleva direktiiviga nähakse ette eeskirjad teatavate erandite ja piirangute kohandamiseks digitaalse ja piiriülese keskkonnaga, samuti meetmed, et hõlbustada teatavaid litsentsimistavasid seoses enam mitteturustatavate teoste levitamisega ning audiovisuaalteoste kättesaadavust nõudevideoplatvormide kaudu, eesmärgiga tagada laialdasem ligipääs sisule. Selleks et saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv ja õiglane turg, tuleks kehtestada õigusnormid, mis käsitlevad teoste ja muu materjali kasutamist ja õiguste maksmapanekut internetipõhiste teenuste pakkujate platvormidel ning autorite ja esitajate lepingute ning nende lepingute alusel kaitstud teoste kasutamisega seotud raamatupidamisarvestuse läbipaistvust.

(4)

Käesolev direktiiv toetub eeskirjadele (ja täiendab neid), mis on sätestatud praegu kõnealuses valdkonnas kehtivates direktiivides, eelkõige järgmistes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ (4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ (5), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ (6), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ (7), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL (9).

(4)

Käesolev direktiiv toetub eeskirjadele (ja täiendab neid), mis on sätestatud praegu kõnealuses valdkonnas kehtivates direktiivides, eelkõige järgmistes: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/9/EÜ (10), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv  2000/31/EÜ  (11), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ (12), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/115/EÜ (13), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/24/EÜ (14), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL (15) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL (16).

(5)

Teadusuuringute, hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võimaldab digitehnoloogia uusi kasutusviise, mis ei ole selgelt hõlmatud erandeid ja piiranguid käsitlevate kehtivate liidu eeskirjadega. Lisaks võib direktiivides 2001/29/EÜ, 96/9/EÜ ja 2009/24/EÜ sätestatud erandite vabatahtlikkus nimetatud valdkondades negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. See on eriti asjakohane seoses piiriülese kasutusega, mis muutub digikeskkonnas üha olulisemaks. Kehtivates liidu õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid, mis on seotud teadusuuringute, õppetöö ja kultuuripärandi säilitamisega, tuleks seetõttu uuesti hinnata, võttes arvesse neid uusi kasutusviise. Kasutusele tuleks võtta kohustuslikud erandid ja piirangud, mis käsitlevad kasutamist seoses teksti- ja andmekaevetehnoloogiatega teadusuuringute valdkonnas, kasutamist illustreeriva materjalina õppetöös ja kultuuripärandi säilitamist. Kasutusviiside puhul, mis ei ole hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega, tuleks jätkuvalt kohaldada liidu õiguses olemasolevaid erandeid ja piiranguid. Direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ tuleks kohandada.

(5)

Teadusuuringute, innovatsiooni , hariduse ja kultuuripärandi säilitamise valdkonnas võimaldab digitehnoloogia uusi kasutusviise, mis ei ole selgelt hõlmatud erandeid ja piiranguid käsitlevate kehtivate liidu eeskirjadega. Lisaks võib direktiivides 2001/29/EÜ, 96/9/EÜ ja 2009/24/EÜ sätestatud erandite vabatahtlikkus nimetatud valdkondades negatiivselt mõjutada siseturu toimimist. See on eriti asjakohane seoses piiriülese kasutusega, mis muutub digikeskkonnas üha olulisemaks. Kehtivates liidu õigusaktides sätestatud erandeid ja piiranguid, mis on seotud innovatsiooni , teadusuuringute, õppetöö ja kultuuripärandi säilitamisega, tuleks seetõttu uuesti hinnata, võttes arvesse neid uusi kasutusviise. Kasutusele tuleks võtta kohustuslikud erandid ja piirangud, mis käsitlevad kasutamist seoses teksti- ja andmekaevetehnoloogiatega innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas, kasutamist illustreeriva materjalina õppetöös ja kultuuripärandi säilitamist. Kasutusviiside puhul, mis ei ole hõlmatud käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega, tuleks jätkuvalt kohaldada liidu õiguses olemasolevaid erandeid ja piiranguid. Seepärast tuleks lubada liikmesriikidel jätkuvalt kasutada neis valdkondades olemasolevaid hästi toimivaid erandeid, kui need ei piira käesoleva direktiiviga ettenähtud erandite või piirangute ulatust . Direktiive 96/9/EÜ ja 2001/29/EÜ tuleks kohandada.

(6)

Käesolevas direktiivis sätestatud erandite ja piirangutega püütakse saavutada õiglane tasakaal autorite ja muude õiguste omajate huvide ning kasutajate huvide vahel. Neid saab kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus kaitstud teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ning ei mõjuta põhjendamatult õiguste omaja õiguspäraseid huve.

(6)

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

(8)

Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Need tehnoloogiad võimaldavad teadlastel töödelda suurtes kogustes andmeid , et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuna teksti- ja andmekaeve on digimajanduses laialdaselt levinud, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni. Teadusorganisatsioonid, nagu ülikoolid ja teadusasutused, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Teksti- ja andmekaevet võib teha ka seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole kaitstud autoriõigusega kaitstud, ja sellisel juhul ei oleks luba vaja.

(8)

Uued tehnoloogiad võimaldavad digivormis teabe (näiteks teksti, heli, piltide või andmete) automatiseeritud analüüsi, mida tuntakse enamasti teksti- ja andmekaevena. Teksti- ja andmekaeve võimaldab lugeda ja analüüsida suurel hulgal digitaalselt salvestatud teavet , et saada uusi teadmisi ja avastada uusi suundumusi. Kuna teksti- ja andmekaeve on digimajanduses laialdaselt levinud, ollakse valdavalt seisukohal, et teksti- ja andmekaevest saavad eelkõige kasu teadusringkonnad ning seeläbi soodustatakse innovatsiooni. Teadusorganisatsioonid, nagu ülikoolid ja teadusasutused, seisavad Euroopa Liidus siiski silmitsi õiguskindlusetusega küsimuses, mil määral tohib teostada teksti- ja andmekaevet sisus. Teatavatel juhtudel võib teksti- ja andmekaeve hõlmata materjali, mis on kaitstud autoriõigusega ja/või sui generis andmebaasi tegija õigusega, eelkõige seoses teoste või muu materjali reprodutseerimisega ja/või andmebaasist sisu väljavõtete tegemisega. Kui ei ole kohaldatavat erandit või piirangut, oleks selliseks tegevuseks vaja õiguste omajate luba. Teksti- ja andmekaevet võib teha ka seoses puhaste faktide või andmetega, mis ei ole kaitstud autoriõigusega kaitstud, ja sellisel juhul ei oleks luba vaja.

(8a)

Et teksti- ja andmekaeve saaks toimuda, on enamikul juhtudel vaja teabele kõigepealt juurde pääseda ning seejärel seda reprodutseerida. Tavaliselt saab teavet teksti- ja andmekaeve abil töödelda alles päras selle normaliseerimist. Alles siis, kui teabele on seaduslik juurdepääs, saab teavet normaliseerida ning toimub selle autoriõigusega kaitstud kasutamine, kuna see toob kaasa reprodutseerimise kas teabe vormingu muutmise või selle andmebaasist väljavõtmisega vormingus, mida saab teksti- ja andmekaeveks kasutada. Autoriõigusega seotud protsessid teksti- ja andmekaeve tehnoloogia kasutamisel ei ole seega mitte teksti- ja andmekaeve ise, mis kujutab endast digitaalselt salvestatud ja normaliseeritud teabe lugemist ja analüüsimist, vaid juurdepääsu protsess ning protsess, mille käigus teave normaliseeritakse, et võimaldada selle digivormis automatiseeritud analüüsi, niivõrd kuivõrd see protsess hõlmab väljavõtet andmebaasist või reprodutseerimist. Käesolevas direktiivis sätestatud erandeid teksti ja andmekaeve otstarbest tuleks mõista viidetena sellistele autoriõigustega seotud protsessidele, mis on vajalikud teksti- ja andmekaeve võimaldamiseks. Kui kehtiv autoriõigus ei ole teksti- ja andmekaeve kasutamise suhtes kohaldatav, ei tohiks käesolev direktiiv sellist kasutust mõjutada.

(10)

Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29 artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teadusasutused peaksid samuti saama kasutada erandit, kui nad loovad avaliku ja erasektori partnerlussuhteid.

(10)

Selline õiguskindlusetus tuleb lahendada, nähes teadusorganisatsioonidele ette kohustusliku erandi seoses reprodutseerimisõigusega ja õigusega keelata andmebaasi väljavõte. Uus erand ei tohiks mõjutada olemasolevat kohustuslikku erandit ajutise reprodutseerimise suhtes, mis on sätestatud direktiivi 2001/29/EÜ artikli 5 lõikes 1, mille kohaldamist tuleks jätkata teksti- ja andmekaeve meetodite puhul, millega ei kaasne koopiate valmistamine, mis läheb kaugemale selle erandi ulatusest. Teksti- ja andmekaeve erandiga tuleks hõlmata ka haridusasutused ja kultuuripärandiasutused, kes tegelevad teadusuuringutega, tingimusel et teadusuuringute tulemused ei too kasu ettevõttele, mis avaldab eelkõige sellistele organisatsioonidele otsustavat mõju. Juhul, kui teadusuuringud toimuvad avaliku ja erasektori partnerluse raames, peaks ka sellises partnerluses osaleval ettevõttel olema seaduslik juurdepääs teostele ja muule materjalile. Teksti- ja andmekaeve eesmärgil tehtud reprodutseerimisi ja väljavõtteid tuleks talletada turvaliselt ja viisil, mis tagab, et koopiaid kasutataks ainult teadusuuringute otstarbel.

(13a)

Edendamaks innovatsiooni ka erasektoris, peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis on kohustuslikust erandist laiem, tingimusel et selles osutatud teoste ja muu materjali kasutust ei ole õiguste omajad sõnaselgelt kaitsnud, sealhulgas masinloetavate vahenditega.

(15)

Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom.

(15)

Kuigi piiriülese hariduse ja kaugõppe programme töötatakse enamasti välja kõrghariduse tasemel, kasutatakse digitaalseid vahendeid ja ressursse üha enam hariduse kõigil tasanditel, et eelkõige parandada ja täiendada õpikogemust. Käesoleva direktiiviga kehtestatavast erandist või piirangust peaksid kasu saama kõik haridusasutused nii alg-, kesk-, kutse- kui ka kõrghariduse tasemel ning seda ulatuses, mil määral toimub nende haridusalane tegevus mitteärilisel eesmärgil. Haridusasutuse organisatsiooniline struktuur või rahastamisvahendid ei ole otsustavad, et määrata kindlaks tegevuse mitteäriline iseloom. Kui kultuuripärandiasutusel on hariduslik eesmärk ning see osaleb õpetamises, peaks liikmesriikidel olema võimalik käsitada kõnealuse erandi raames sellist asutust õpetamistegevuse puhul haridusasutusena.

(16)

Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, näiteks teoste osade või väljavõtete kasutamist , et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist klassis kui ka veebipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.

(16)

Erand või piirang peaks hõlmama teoste ja muu materjali digitaalset kasutamist, et toetada, rikastada või täiendada õpetamist, sealhulgas sellega seotud õpitegevusi. Kasutamise erandi või piirangu tuleks anda tingimusel, et kasutatavale teosele või muule materjalile märgitakse allikas, sealhulgas autori nimi, välja arvatud juhul, kui see ei ole praktilistel kaalutlustel võimalik. Teoste või muu materjali kasutamine erandi või piirangu raames peaks aset leidma ainult haridusasutuste vastutusel toimuva õpetamis- ja õppimistegevuse kontekstis, sealhulgas eksamite ajal, ning piirduma sellega, mis on vajalik selliste tegevuste läbiviimiseks. Erand või piirang peaks hõlmama nii digivahenditega kasutamist kohas, kus õppetegevus füüsiliselt toimub, kaasa arvatud toimumiskohad väljaspool õppeasutuse ruume, nagu raamatukogud või kultuuripärandiasutused, tingimusel et kasutamine toimub haridusasutuse vastutusel , kui ka internetipõhist kasutust haridusasutuse turvalise võrgu kaudu, millele juurdepääs peaks olema kaitstud, eelkõige autentimismenetlustega. Erandit või piirangut tuleb mõista nii, et see hõlmab puuetega inimeste konkreetseid ligipääsuvajadusi seoses teoste kasutamisega illustreeriva materjalina õppetöös.

(16a)

Turvalise võrgu all tuleks mõista digitaalset õpetamis- ja õpikeskkonda, millele juurdepääs on piiratud nõuetekohase autentimismenetlusega, mis võimaldab juurdepääsu haridusasutuse õppejõududele ning õppeprogrammis osalevatele õpilastele või üliõpilastele.

(17)

Teoste ja muu materjali kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või litsentsilepingul, mis hõlmab muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses piiriülese õppetegevusega digitaalses keskkonnas, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatsete litsentside kättesaadavusest, mis hõlmavad vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks. Välistamaks, et selline mehhanism tekitab õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest.

(17)

Teoste ja muu materjali kasutamise hõlbustamiseks kehtib mitmes liikmesriigis muu kord, mis põhineb direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud erandil või litsentsilepingul, mis hõlmab muid kasutusviise. Selline kord on tavaliselt välja töötatud, võttes arvesse haridusasutuste vajadusi ning erinevaid haridustasandeid. Arvestades, et on hädavajalik ühtlustada uue kohustusliku erandi või piirangu reguleerimisala seoses piiriülese õppetegevusega digikeskkonnas, võivad rakendamise üksikasjad liikmesriigiti erineda, kui need ei takista erandi või piirangu tõhusat kohaldamist või piiriülest kasutust. See peaks võimaldama liikmesriikidel lähtuda olemasolevast riigi tasandil kokku lepitud korrast. Eelkõige võivad liikmesriigid otsustada erandi või piirangu kohaldamisel lähtuda täielikult või osaliselt adekvaatse litsentsi kättesaadavusest. Sellise litsentsi võib anda kollektiivses litsentsilepingus, laiendatud kollektiivses litsentsilepingus ja litsentsina, mis on läbiräägitud kollektiivselt, nagu nn üldlitsents, et vältida olukordi, kus haridusasutus peab iga õiguste omajaga eraldi läbirääkimisi pidama. Niisugunelitsents peaks olema taskukohane ning hõlmama vähemalt samu kasutusalasid, mis on lubatud erandi raames. See mehhanism võimaldab näiteks anda eelise nende materjalide litsentsidele, mis on mõeldud peamiselt haridusturu jaoks, või õpetamiseks haridusasutustes või nootide jaoks . Välistamaks, et selline mehhanism tekitab õiguskindlusetust või haridusasutustele halduskoormust, peaksid selle lähenemisviisi valinud liikmesriigid võtma konkreetseid meetmeid, tagamaks, et niisugused litsentsimissüsteemid, mis võimaldavad teoste või muu materjali digitaalset kasutust illustreeriva materjalina õppetöös, on kergesti kättesaadavad ning et haridusasutused on teadlikud sellistest litsentsimissüsteemidest. Liikmesriikidel tuleks võimaldada näha ette süsteeme, et tagada õiguste omajatele selliste erandite või piirangute kasutamise korral õiglase hüvitise maksmine. Liikmesriike tuleks ergutada kasutama süsteeme, mis ei tekita halduskoormust, näiteks ühekordsete maksete süsteeme.

(17a)

Selleks et tagada õiguskindlus juhul, kui liikmesriik otsustab kohaldada erandit piisavate litsentside kättesaadavuse suhtes, on vaja täpsustada, millistel tingimustel võib haridusasutus erandi alusel kasutada autoriõigusega kaitstud teost või muud materjali ning vastupidi, millal peab haridusasutuse suhtes kohaldama litsentsisüsteemi.

(18)

Pärandi säilitamiseks võib olla vaja kultuuripärandiasutuse kogudes olevat teost või muud objekti reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kultuuripärandiasutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele, et võimaldada neid säilitamistoiminguid.

(18)

Kultuuripärandiasutuse kogudes oleva teose või muu materjali säilitamiseks võib olla vaja seda reprodutseerida ning selleks on tarvis asjaomaste õiguste omajate luba. Kultuuripärandiasutused tegelevad oma kogude säilitamisega tulevaste põlvede jaoks. Digitehnoloogia pakub uusi võimalusi nendes kogudes oleva kultuuripärandi säilitamiseks, kuid see toob kaasa ka uusi probleeme. Nende uute probleemide tõttu on vaja kohandada kehtivat õigusraamistikku, nähes ette kohustusliku erandi reprodutseerimisõigusele, et võimaldada sellistel asutustel neid säilitamistoiminguid läbi viia .

(19)

Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid kultuuripärandiasutuste säilitamistoimingutele takistavad piiriülest koostööd ning kultuuripärandiasutuste säilitamisviiside jagamist siseturul , mis toob kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise.

(19)

Liikmesriikide erinevad lähenemisviisid reprodutseerimistoimingutele takistavad piiriülest koostööd, säilitamisviiside jagamist ning piiriüleste säilitamisvõrgustike loomist säilitamisega tegelevate siseturu organisatsioonide poolt , mis toob kaasa ressursside ebatõhusa kasutamise. See võib avaldada kultuuripärandi säilitamisele negatiivset mõju.

(20)

Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme. Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil teose või muu materjali mis tahes eluhetkel, ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia üksnes säilitamise eesmärgil.

(20)

Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette erandi, mis võimaldab kultuuripärandiasutustel oma kogudes püsivalt olevate teoste ja muu materjali reprodutseerimist teoste säilitamise eesmärgil, et vältida tehnoloogia iganemisest või originaalteose kahjustumisest tulenevaid probleeme või teoseid kindlustada . Selline erand peaks võimaldama vajaliku arvu koopiate valmistamist asjakohase säilitamisvahendi, -viisi või -tehnoloogia abil ning mis tahes vormingus või meediumis , teose või muu materjali mis tahes eluhetkel ning ulatuses, mis on vajalik, et valmistada koopia üksnes säilitamise eesmärgil. Teadusorganisatsioonide või avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide arhiive tuleks käsitada kultuuripärandiasutustena ning seega kõnealuse erandi kasutajatena. Liikmesriigid peaksid selle erandi tegemiseks saama säilitada sätteid, mis võimaldavad käsitada üldsusele juurdepääsetavaid galeriisid muuseumidena.

(21)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandiasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui kultuuripärandiasutus omab või püsivalt hoiustab nende koopiad, näiteks omandi ülemineku või litsentsilepingute tulemusena.

(21)

Käesoleva direktiivi kohaldamisel tuleks teoseid ja muud materjali pidada püsivalt kultuuripärandiasutuse kollektsiooni kuuluvaks, kui selline asutus omab või püsivalt hoiustab nende teoste või muu materjali koopiaid, näiteks omandi ülemineku, litsentsilepingute, seaduspärase talletamise või pikaajalise laenu tulemusena. Teoseid ja muid materjale, millele kultuuripärandiasutus pääseb ajutiselt ligi kolmanda isiku serveri kaudu, ei saa pidada püsivalt nende kollektsiooni kuuluvaks.

(21 a)

Tehnoloogiline areng on andnud tõuke infoühiskonna teenustele, mis võimaldavad nende kasutajatel sisu üles laadida ning teha see kättesaadavaks mitmesugustes vormingutes ja eri otstarbel, sealhulgas selleks, et illustreerida ideed, kriitikat, paroodiat või pastišši. Selline sisu võib hõlmata varem kaitstud teoste või muu materjali lühikesi väljavõtteid, mida need kasutajad võivad olla kas muutnud, kombineerinud või muul viisil muundanud.

(21b)

Vaatamata mõningasele kattuvusele olemasolevate erandite või piirangutega, näiteks nendega, mis puudutavad tsitaate ja paroodiat, ei hõlma direktiivi 2001/29/EÜ artikkel 5 kogu sisu, mis kasutaja on üles laadinud või kättesaadavaks teinud ning mis põhjendatult sisaldab kaitstud teoste või muu materjali väljavõtteid. Selline olukord tekitab õiguskindlusetust nii kasutajate kui ka õiguste omajate jaoks. Seetõttu on vaja kehtestada uued konkreetsed erandid, et lubada olemasolevate kaitstud teoste või muu materjali väljavõtete seaduslikku kasutamist kasutajate poolt üles laaditud või kättesaadavaks tehtud sisus. Kui kasutaja loodud või kättesaadavaks tehtud sisu hõlmab tsitaadi või autoriõigusega kaitstud teose või muu materjali väljavõtte lühidat ja proportsionaalset kasutamist õiguspärasel eesmärgil, peaks niisugune kasutamine olema kaitstud käesolevas direktiivis ettenähtud erandiga. Seda erandit tuleks kohaldada üksnes teatavatel erijuhtudel, mis ei ole vastuolus asjaomase teose või muu materjali tavapärase kasutamisega ega kahjusta põhjendamatult õiguste omaja õigustatud huve. Sellise kahjustamise hindamiseks on oluline uurida vajaduse korral asjaomase sisu originaalsuse määra, kasutatud tsitaadi või väljavõtte pikkust/ulatust, asjaomase sisu professionaalset olemust või majandusliku kahju ulatust, välistamata sealjuures erandi õiguspärast kasutamist. Kõnealuse erandiga ei tohiks piirata teose või muu materjali autori moraalseid õigusi.

(21c)

Infoühiskonna teenuste pakkujad, kes kuuluvad käesoleva direktiivi artikli 13 kohaldamisalasse, ei tohiks saada kasutada oma huvides käesolevas direktiivis ette nähtud erandit olemasolevate teoste väljavõtete kasutamise ega nende infoühiskonna teenuste kasutajate poolt üles laaditud või kättesaadavaks tehtud sisus kaitstud teoste või muu materjali tsitaatide või väljavõtete kasutamise puhul, et vähendada käesoleva direktiivi artiklist 13 tulenevaid kohustusi.

(22)

Kultuuripärandiasutustel peaks olema selge raamistik enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt. Enam mitteturustatavate teoste kogude eripära tähendab seda, et õiguste omajate eelneva nõusoleku saamine võib olla väga keeruline. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil. Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega lihtsustatakse kultuuripärandiasutuste kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste õiguste litsentsimist , ja võimaldada seeläbi siseturul piiriülest mõju evivate lepingute sõlmimist.

(22)

Kultuuripärandiasutustel peaks olema selge raamistik enam mitteturustatavate teoste või muu materjali digiteerimiseks ja levitamiseks, sealhulgas piiriüleselt. Enam mitteturustatavate teoste kogude eripära tähendab seda, et õiguste omajate eelneva nõusoleku saamine võib olla väga keeruline. See võib tuleneda näiteks teoste või muu materjali vanusest, nende piiratud kaubanduslikust väärtusest või asjaolust, et need ei olnud kunagi ette nähtud kasutamiseks kaubanduslikul eesmärgil ja nendega ei ole kunagi kaubeldud . Seepärast on vaja ette näha meetmed, millega lihtsustatakse kultuuripärandiasutuste kogudes olevate enam mitteturustatavate teoste kasutamist , ja võimaldada seeläbi siseturul piiriülest mõju evivate lepingute sõlmimist.

(22a)

Mitu liikmesriiki on juba võtnud kasutusele laiendatud kollektiivse litsentsimise süsteemi, õiguslikud volitused või õigusliku eelduse, mis hõlbustab enam mitteturustatavate teoste litsentsimist. Arvestades aga kultuuripärandiasutuste kogudes asuvate teoste ja muu materjali mitmekesisust ning kollektiivse esindamise tavade erinevusi liikmesriigiti ja kultuuriloome valdkonniti, ei pruugi sellised meetmed pakkuda lahendust kõigil juhtudel, näiteks siis, kui teatavat liiki teoste või muu materjali puhul sellist kollektiivse esindamise tava pole. Sellistel erijuhtudel on seepärast vaja võimaldada kultuuripärandiasutustel teha nende alalistes kogudes säilitatavad enam mitteturustatavad teosed autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste erandi alusel internetis kättesaadavaks. Uue kohustusliku erandi kohaldamisala on küll oluline ühtlustada, et võimaldada enam mitteturustatavate toodete piiriülest kasutamist, kuid liikmesriikidel tuleks sellegipoolest lubada kasutada kultuuripärandiasutustega riigi tasandil sõlmitud laiendatud kollektiivse litsentsimise korda sellist liiki teoste puhul, mis kuuluvad kultuuripärandiasutuste alalistesse kogudesse, või sellise korra kasutamist jätkata. Kokkuleppe puudumist litsentsitingimuste osas ei tohiks tõlgendada litsentsipõhiste lahenduste kättesaadavuse puudumisena. Erandi raames kasutamise suhtes peaksid kehtima samasugused loobumis- ja avalikustamisnõuded nagu litsentsimismehhanismiga lubatud kasutusele. Tagamaks et erandit kohaldatakse üksnes siis, kui teatavad tingimused on täidetud, ja et tagada õiguskindlus, peaksid liikmesriigid määrama õiguste omajate, kollektiivse esindamise organisatsioonide ja kultuuripärandi organisatsioonidega konsulteerides sobivate ajavahemike järel kindlaks, milliste sektorite ja mis liiki teoste puhul ei ole nõuetekohased litsentsipõhised lahendused kättesaadavad ja millistel juhtudel tuleks kohaldada erandit.

(23)

Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust.

(23)

Käesolevas direktiiviga ette nähtud raamistikus peaks liikmesriikidel olema vabadus valida konkreetset tüüpi mehhanism, mis võimaldaks enam mitteturustatavate teoste litsentse laiendada nende õiguste omajate õigustele, keda asjaomane kollektiivse esindamise organisatsioon ei esinda, kooskõlas oma õiguslike traditsioonide, tavade või olukorraga. Sellised mehhanismid hõlmavad laiendatud kollektiivset litsentsimist ning esindatuse eeldust.

(24)

Sellise litsentsimismehhanismi jaoks on vaja range ja hästi toimivat kollektiivse esindamise süsteemi. Kõnealune süsteem hõlmab eelkõige head valitsemistava, läbipaistvust ja aruandlust, samuti korrapärast, hoolikat ja täpset tulude maksmist individuaalsete õiguste omajatele, nagu on ette nähtud direktiiviga 2014/26/EL. Täiendavad asjakohased kaitsemeetmed peaksid olema kättesaadavad kõigile õiguste omajatele, kellel peaks olema võimalus välistada sellise mehhanismi kohaldamine nende teoste või muu materjali suhtes. Kõnealuste mehhanismide tingimused ei tohiks mõjutada nende praktilist tähtsust kultuuripärandiasutustele.

(24)

Sellise litsentsimismehhanismi jaoks on vaja ranget ja hästi toimivat kollektiivse esindamise süsteemi ning liikmesriigid peaksid seda toetama . Kõnealune süsteem hõlmab eelkõige head valitsemistava, läbipaistvust ja aruandlust, samuti korrapärast, hoolikat ja täpset tulude maksmist individuaalsete õiguste omajatele, nagu on ette nähtud direktiiviga 2014/26/EL. Täiendavad asjakohased kaitsemeetmed peaksid olema kättesaadavad kõigile õiguste omajatele, kellel peaks olema võimalus välistada sellise litsentsimismehhanismi või sellise erandi kohaldamine nende teoste või muu materjali suhtes. Kõnealuste mehhanismide tingimused ei tohiks mõjutada nende praktilist tähtsust kultuuripärandiasutustele.

(25)

Arvestades kultuuripärandiasutuste kogudes olevate teoste ja muu materjali varieeruvust, on oluline, et käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismid oleksid kättesaadavad ja praktikas kasutatavad eri liiki teoste ja muu materjali puhul, sealhulgas fotod, helisalvestised ja audiovisuaalteosed. Selleks et kajastada mitmesuguste kategooriate eripära seoses teoste ja muu materjali avaldamise ja levitamise viisidega ning lihtsustada kõnealuste mehhanismide kasutamist, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed nõuded ja menetlused litsentsimismehhanismide praktiliseks kohaldamiseks. Liikmesriikidel oleks seda tehes asjakohane konsulteerida õiguste omajate, kasutajate ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega.

(25)

Arvestades kultuuripärandiasutuste kogudes olevate teoste ja muu materjali varieeruvust, on oluline, et käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismid oleksid kättesaadavad ja praktikas kasutatavad eri liiki teoste ja muu materjali puhul, sealhulgas fotod, helisalvestised ja audiovisuaalteosed. Et kajastada mitmesuguste kategooriate eripära seoses teoste ja muu materjali avaldamise ja levitamise viisidega ning lihtsustada käesolevas direktiivis mitteturustatavate teoste jaoks sätestatud lahenduste kasutamist, peaksid liikmesriigid kehtestama konkreetsed nõuded ja menetlused litsentsimismehhanismide praktiliseks kohaldamiseks. Liikmesriikidel oleks seda tehes asjakohane konsulteerida õiguste omajate, kultuuripärandiasutuste ja kollektiivse esindamise organisatsioonidega.

(26)

Rahvusvahelise viisakuse põhimõttest lähtudes ei tohiks enam mitteturustavate teoste digiteerimise ja levitamise litsentsimismehhanisme, mis on sätestatud käesolevas direktiivis, kohaldada teoste või muu materjali suhtes, mis esimest korda avaldati kolmandas riigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt kolmandas riigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub kolmandas riigis. Kõnealuseid mehhanisme ei tohiks kohaldada kolmandate riikide kodanike teoste ja muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui esimene avaldamine toimus liikmesriigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt liikmesriigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub liikmesriigis.

(26)

Rahvusvahelise viisakuse põhimõttest lähtudes ei tohiks enam mitteturustavate teoste digiteerimise ja levitamise litsentsimismehhanisme ja nende suhtes kohaldatavaid erandeid , mis on sätestatud käesolevas direktiivis, kohaldada teoste või muu materjali suhtes, mis esimest korda avaldati kolmandas riigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt kolmandas riigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub kolmandas riigis. Kõnealuseid mehhanisme ei tohiks kohaldada kolmandate riikide kodanike teoste ja muu materjali suhtes, välja arvatud juhul, kui esimene avaldamine toimus liikmesriigis, või, kui avaldamist ei toimunud, mille eetrisse andmine toimus esmakordselt liikmesriigis, või, kinematograafiliste või audiovisuaalsete teoste puhul, kui tootja peakorter või peamine asukoht asub liikmesriigis.

(27)

Massilised digiteerimiprojektid võivad kultuuripärandiasutustele kaasa tuua märkimisväärseid investeeringuid. Käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismide raames antavad litsentsid ei tohiks takistada neil piisava tulu teenimist, et katta litsentsiga hõlmatud teoste ja muu materjali digiteerimise ja levitamise kulud .

(27)

Massilised digiteerimiprojektid võivad kultuuripärandiasutustele kaasa tuua märkimisväärseid investeeringuid. Käesoleva direktiiviga kehtestatud mehhanismide raames antavad litsentsid ei tohiks takistada neil katta litsentsikulusid ega litsentsiga hõlmatud teoste ja muu materjali digiteerimise ja levitamise kulusid .

(28)

Sobivalt tuleks avalikustada teavet, mis käsitleb enam mitteturustatavate teoste ja muu materjali tulevast ja käimasolevat kasutamist kultuuripärandiasutuste poolt käesoleva direktiiviga kehtestatud litsentseerimismehhanismi alusel ning olemasolevat korda, mis võimaldab kõigil õiguste omajatel välistada litsentside kasutamine nende teoste või muu materjali puhul. See on eriti oluline, kui kasutamine toimub siseturul piiriüleselt. Seetõttu on asjakohane sätestada üldsusele ligipääsetava ühtse liidu veebiportaali loomine, et nimetatud teave oleks avalikkusele kättesaadav mõistliku aja jooksul enne piiriülene kasutamise toimumist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 386/2012 on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile määratud teatavad ülesanded ja tegevused, mida rahastatakse tema enda eelarvevahenditest ning mille eesmärk on hõlbustada ja toetada liikmesriikide ametiasutuste, erasektori ja liidu institutsioonide tegevust intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastases võitluses, sealhulgas rikkumiste ärahoidmises. Seetõttu on asjakohane panna kõnealusele ametile ülesandeks tegeleda sellist teavet pakkuva Euroopa portaali loomise ja haldamisega.

(28)

Sobivalt tuleks avalikustada teavet, mis käsitleb enam mitteturustatavate teoste ja muu materjali tulevast ja käimasolevat kasutamist kultuuripärandiasutuste poolt käesoleva direktiiviga kehtestatud litsentseerimismehhanismi või erandi alusel ning olemasolevat korda, mis võimaldab kõigil õiguste omajatel välistada litsentside või erandi kasutamine nende teoste või muu materjali puhul. See on eriti oluline, kui kasutamine toimub siseturul piiriüleselt. Seetõttu on asjakohane sätestada üldsusele ligipääsetava ühtse liidu veebiportaali loomine, et nimetatud teave oleks avalikkusele kättesaadav mõistliku aja jooksul enne piiriülene kasutamise toimumist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 386/2012 on Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametile määratud teatavad ülesanded ja tegevused, mida rahastatakse tema enda eelarvevahenditest ning mille eesmärk on hõlbustada ja toetada liikmesriikide ametiasutuste, erasektori ja liidu institutsioonide tegevust intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastases võitluses, sealhulgas rikkumiste ärahoidmises. Seetõttu on asjakohane panna kõnealusele ametile ülesandeks tegeleda sellist teavet pakkuva Euroopa portaali loomise ja haldamisega.

(28a)

Et mitteturustatavate teoste jaoks mõeldud litsentsimismehhanismid oleksid asjakohased ja toimiksid korralikult, õiguste omajad oleksid nende mehhanismide raames piisavalt kaitstud, litsentsid avaldataks korrektselt ning õiguskindlus seoses kollektiivse esindamise organisatsioonide esinduslikkusega ja teoste kategoriseerimisega oleks tagatud, peaksid liikmesriigid toetama sektoripõhiste sidusrühmade arutelu.

(30)

Hõlbustamaks audiovisuaalteoste litsentsimist nõudevideoplatvormide puhul, nõutakse käesoleva direktiiviga , et liikmesriigid looksid läbirääkimiste mehhanismi , mis võimaldab pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu, tugineda sellise erapooletu organi abile. See organ peaks pooltega kohtuma ning aitama kaasa läbirääkimistele, andes professionaalset ja välist nõu. Seda arvestades peaks liikmesriigid paika panema läbirääkimiste mehhanismi toimimise tingimused, sealhulgas läbirääkimiste toetamise ajakava ja kestus ning kulude kandmine . Liikmesriigid peaksid tagama haldus- ja finantskoormuse proportsionaalsuse, et garanteerida läbirääkimisfoorumi tõhusus.

(30)

Hõlbustamaks audiovisuaalteostega seotud õiguste litsentsimist nõudevideoplatvormide puhul, peaksid liikmesriigid looma läbirääkimiste mehhanismi , mida haldab olemasolev või äsja loodud riiklik asutus , mis võimaldab pooltel, kes soovivad sõlmida lepingu, tugineda sellise erapooletu organi abile. Läbirääkimiste mehhanismis osalemine ja sellega seoses lepingute sõlmimine peaks olema vabatahtlik. Kui läbirääkimistel osalevad pooled on pärit eri liikmesriikidest ja nad otsustavad läbirääkimiste mehhanismi kasutada, peaksid nad eelnevalt kokku leppima pädeva liikmesriigi. See organ peaks pooltega kohtuma ning aitama kaasa läbirääkimistele, andes professionaalset, erapooletut ja välist nõu. Seda arvestades peaks liikmesriigid paika panema läbirääkimiste mehhanismi toimimise tingimused, sealhulgas läbirääkimiste toetamise ajakava ja kestus, kõigi tekkivate kulude jagamine ning niisuguste organite koosseis . Liikmesriigid peaksid tagama haldus- ja finantskoormuse proportsionaalsuse, et garanteerida läbirääkimisfoorumi tõhusus.

(30a)

Liidu pärandit tuleb tingimata säilitada ja seda tuleks tulevaste põlvede huvides rohkem kaitsta. Eelkõige tuleks kaitsta avaldatud pärandit. Ette tuleks näha liidu õigusdepoo, tagamaks, et liitu puudutavaid väljaandeid, mis käsitlevad näiteks liidu õigust, ajalugu ja integratsiooni, liidu poliitikat ja demokraatiat, institutsioonilisi ja parlamentaarseid küsimusi ning poliitikat, st liidu intellektuaalseid materjale ja tulevast avaldatud pärandit kogutaks süsteemselt. Pärandit ei tuleks liiduteemaliste publikatsioonide arhiivi loomisega mitte üksnes säilitada, vaid liidu kodanikud ja tulevased põlved peaksid seda saama ka kasutada. Liidu depooraamatukoguks tuleks määrata Euroopa Parlamendi raamatukogu, sest parlament on ainus liidu institutsioon, mis esindab otseselt liidu kodanikke. Et mitte tekitada kirjastajatele, trükikodadele ja importijatele liigset koormust, tuleks elektroonilised väljaanded, nt e-raamatud ja e-ajakirjad talletada Euroopa Parlamendi raamatukogus, mis peaks liidu õigusdepoosse kuuluvad väljaanded tegema lugejatele kättesaadavaks teadusuuringuteks või õpinguteks. Sellised väljaanded ei peaks olema veebis väljastpoolt kättesaadavad.

(31)

Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Üleminek paberväljaannetelt online-ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tekitanud probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus.

(31)

Vaba ja pluralistlik ajakirjandus on hädavajalik, et tagada kvaliteetne žurnalistika ja kodanike juurdepääs teabele. See annab olulise panuse avalikku arutellu ning demokraatliku ühiskonna toimimisse. Kuna tasakaalustamatus mõjukate platvormide ja ajakirjandusväljaannete kirjastajate (mis võivad olla ka uudisteagentuurid) vahel suureneb, on piirkondliku tasandi meediaoludes toimunud juba praeguseks suur tagasiminek. Üleminek paberväljaannetelt online-ajakirjandusele on ajakirjandusväljaannete kirjastajatele ja uudisteagentuuridele tekitanud probleeme oma väljaannete litsentsimisega internetis kasutamiseks ja oma investeeringute tagasi teenimisega. Kuna ajakirjanduse kirjastajaid ei tunnustata õiguste omajatena, on litsentsimine ja õiguskaitse tagamine digikeskkonnas sageli keerukas ja ebatõhus.

(32)

Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastussektori kestlikkus. Seepärast on vaja kehtestada liidu tasandil ühtlustatud õiguskaitse paberväljaannetele seoses nende digitaalse kasutamisega. Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks seoses digitaalse kasutusega.

(32)

Ajakirjanduse kirjastajate korralduslikku ja rahalist panust väljaannete koostamisel tuleb tunnustada ja veelgi ergutada, et tagada kirjastajate kestlikkus ning kindlustada nii usaldusväärse teabe kättesaadavus . Seepärast on vaja liikmesriikidel kehtestada liidus paberväljaannetele seoses nende digitaalse kasutamisega liidu tasandi õiguskaitse . Sellise kaitse saab tõhusalt tagada, viies liidu õigusesse sisse autoriõigusega seotud õigused ajakirjandusväljaannete reprodutseerimiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks seoses digitaalse kasutusega, et saada sellise kasutamise eest õiglast ja proportsionaalset tasu. Sellest tuleks välja jätta eraviisiline kasutamine. Õiglaseks ja proportsionaalseks tasuks ei tohiks pidada otsingumootori tulemuste hulgas olemist.

(33)

Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele, mis ei kujuta endast üldsusele edastamist .

(33)

Käesoleva direktiivi kohaldamiseks on vaja määratleda ajakirjandusväljaande mõiste nii, et see hõlmaks üksnes ajakirjanduslikke väljaandeid, mida teenusepakkuja avaldab korrapäraselt või mida ajakohastatakse perioodiliselt mis tahes meediakanalis informeerimise või meelelahutuse eesmärgil. See hõlmaks näiteks päevalehti, üldist või erihuvi pakkuvaid nädala- ja kuukirju ning uudisportaale. Perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad, ei peaks olema hõlmatud käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannetele tagatava kaitsega. Kõnealune kaitse ei laiene linkimisele. Kaitse ei laiene ka faktilisele teabele , mida esitatakse ajakirjandusväljaande artiklites ning seetõttu ei takista see kellelgi kõnealust faktilist teavet esitada .

(34)

Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui on tegemist digitaalsete kasutusviisidega. Samuti peaks nende suhtes kohaldama samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.

(34)

Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele antavad õigused peaksid olema sama ulatusega kui direktiivis 2001/29/EÜ sätestatud õigused reprodutseerida ja üldsusele kättesaadavaks teha, kui on tegemist digitaalsete kasutusviisidega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kohaldada nende õiguste suhtes samu sätteid erandite ja piirangute kohta, mida kohaldatakse direktiiviga 2001/29/EÜ kehtestatud õiguste korral, sealhulgas erand tsiteerimiseks kriitikas või ülevaates, mis on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 3 punktis d.

(35)

Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel.

(35)

Käesoleva direktiiviga ajakirjandusväljaannete kirjastajatele tagatav kaitse ei tohiks mõjutada väljaandes sisalduvate teoste ja muu materjali autorite ja teiste õiguste omajate õigusi, sealhulgas ulatust, mil määral võivad autorid ja teised õiguste omajad kasutada oma teoseid või muud materjali sõltumatult väljaandest, kus need on avaldatud. Ajakirjandusväljaannete kirjastajatel ei tohiks olla võimalik kasutada neile tagatud kaitset autorite ja muude õiguste omajate vastu. See ei piira lepingulisi suhteid, mis sõlmitakse ühelt poolt ajakirjandusväljaannete kirjastajate ning teiselt poolt autorite ja muude õiguste omajate vahel. Hoolimata sellest, et ajakirjandusväljaannetes kasutatud teoste autorid saavad ajakirjandusväljaannete kirjastajatele oma teoste kohta antud litsentside tingimuste alusel oma teoste kasutamise eest asjakohast tasu, peaksid ajakirjandusväljaannetes kasutatud teoste autorid saama õiglase osa ka sellisest uuest lisatulust, mille need kirjastajad saavad seoses käesoleva direktiivi artikli 11 lõikes 1 sätestatud õigustega selle eest, et infoühiskonna teenusepakkujad kasutavad nende väljaandeid teataval teisesel viisil. Autoritele makstava hüvitise suuruse arvutamisel tuleks arvesse võtta litsentsimisstandardeid, mida vastavas sektoris ajakirjandusväljaannetes kasutatud teoste suhtes kohaldatakse ja mida vastavas liikmesriigis tunnustatakse. Autoritele makstav hüvitis ei tohiks mõjutada litsentsimistingimusi, milles autor ja ajakirjandusväljaande kirjastaja on kokku leppinud, et kirjastaja saaks autori artiklit kasutada.

(36)

Ajakirjandusväljaannete, raamatute või teaduslike väljaannete kirjastajad tegutsevad sageli autoriõiguste üleandmise alusel, kasutades kas lepinguid või õigusnorme. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu , lootuses kasutada oma väljaannetes sisalduvaid teoseid, ning mõnel juhul võivad nad tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Mitmes liikmesriigis jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, tuleks liikmesriikidel lubada otsustada, et kui autor on oma õigused kirjastajale üle andnud või litsentsinud või muul viisil panustab oma teostega väljaandesse ning on olemas süsteem erandist või piirangust tingitud kahju korvamiseks , siis on kirjastajatel õigus taotleda hüvitise osa , samas kui avaldaja koormus oma taotluse põhjendamisel ei tohi ületada seda , mis on nõutav olemasolevas süsteemis .

(36)

Ajakirjandusväljaannete, raamatute, teaduslike väljaannete ja muusikaväljaannete kirjastajad tegutsevad autoritega sõlmitud lepingute alusel. Sellega seoses teevad kirjastajad investeeringu ja omandavad õigused , mille hulka kuulub teatavates valdkondades õigus nõuda autorite ja kirjastajate kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu hüvitisest osa , lootuses kasutada oma teoseid, ning nad võivad seetõttu tulust ilma jääda, kui kõnealuseid teoseid kasutatakse erandite või piirangute raames (nt isiklikuks tarbeks kopeerimine ja reprograafia). Paljudes liikmesriikides jagatakse nende erandite puhul hüvitised autorite ja kirjastajate vahel. Selleks et võtta arvesse kõnealust olukorda ja parandada kõigi osapoolte õiguskindlust, tuleks liikmesriikidel lubada luua samaväärne hüvitise jagamise süsteem , kui selline süsteem oli selles liikmesriigis enne 12. novembrit 2015 kasutusel. Selle, kuidas hüvitis autorite ja kirjastajate vahel jagatakse, võib sätestada nii autorite kui ka kirjastate nimel tegutseva kollektiivse esindamise organisatsiooni siseses jagamiseeskirjas või liikmesriigi õigusaktis ning see peab olema kooskõlas samaväärse süsteemiga, mis oli vastavas liikmesriigis kasutusel enne 12. novembrit 2015. Selle sättega ei piirata liikmesriikides sellise korra kohaldamist, mis puudutab üldsusele laenutamise õigusi, selliste õiguste haldamist, mis ei põhine autoriõiguse eranditel ega piirangutel, nagu laiendatud kollektiivse litsentsimise süsteemid, või mis puudutab riigisisesel õigusel põhinevaid hüvitise saamise õigusi.

(36a)

Kultuuri- ja loomesektoril on Euroopa taasindustrialiseerimisel keskne tähtsus, see need soodustavad majanduskasvu ja neil on strateegiline võime tekitada uuendusi ka teistes tööstusvaldkondades. Peale selle on kultuuri- ja loomesektor Euroopas IKT innovatsiooni ja arengut soodustav jõud. Euroopa kultuuri- ja loomesektoris on üle 12 miljoni täistööajaga töökoha, mis moodustab liidu tööjõust 7,5 %, ning luuakse SKP-le ligikaudu 509 miljardit eurot lisandväärtust (5,3 % ELi kogulisaväärtusest). Kultuuri- ja loomesektoris tekkiva tulu seisukohast on autoriõiguste ja sellega kaasnevate õiguste kaitse keskse tähtsusega.

(37)

Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks sisule juurdepääsu kohaks. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu.

(37)

Viimastel aastatel on veebisisu turu toimimine muutunud keerukamaks. Internetipõhised teenused, mis võimaldavad juurdepääsu autoriõigustega kaitstud sisule, mille on üles laadinud kasutajad ilma õiguste omanike kaasamiseta, on hästi edenenud ja muutunud veebis peamiseks autoriõigusega kaitstud sisule juurdepääsu kohaks. Tänu internetipõhistele teenustele on kultuuri- ja loometeostega tutvumiseks rohkem võimalusi ning ühtlasi annavad need teenused kultuuri- ja loomesektoris häid võimalusi uute ärimudelite väljaarendamiseks. Kuigi need teenused võimaldavad mitmekesisust ja sisule hõlpsat juurdepääsu, tekitavad need ühtlasi probleeme, kui autoriõigusega kaitstud sisu laaditakse üles ilma õiguste omajate loata. See mõjutab õiguste omajate võimalusi kontrollida, kas ja millistel tingimustel nende teoseid ja muud materjali kasutatakse, ning võimalust saada selle eest asjakohast tasu, sest mõned kasutajate üles laaditud sisu teenusepakkujad ei sõlmi litsentsilepinguid põhjendusega, et nende suhtes kehtib direktiivis 2000/31/EÜ sätestatud kaitstuse erand .

(37a)

Teatavad infoühiskonna teenused on tavalises kasutuses mõeldud selleks, et üldsus pääseks juurde autoriõigustega kaitstud sisule või muule materjalile, mille on üles laadinud teenuse kasutajad. Käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkuja määratlus hõlmab infoühiskonna teenusepakkujaid, kelle üks peamine eesmärk on säilitada autoriõigustega kaitstud sisu, mille on üles laadinud / kättesaadavaks teinud teenuse kasutajad, ja võimaldada üldsusel sellele juurde pääseda või seda suures mahus voogedastada, ning kes optimeerivad sisu ja reklaamivad seda tulu saamise eesmärgil, muu hulgas kuvades, märgistades, hooldades ja järjestades üleslaaditud teoseid või muud materjali, olenemata selleks kasutatavatest vahenditest, mis tähendab, et need teenusepakkujad tegutsevad aktiivselt. Nende suhtes ei saa direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist seetõttu kohaldada. Käesolevas direktiivis sätestatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkuja määratlus ei hõlma mikro- ja väikeettevõtjaid komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa I jaotise tähenduses, teenusepakkujaid, kes ei tegutse ärieesmärgil, nagu internetipõhised entsüklopeediad, ega internetipõhiste teenuste pakkujaid, kes on sisu üles laadinud kõigi asjaomaste õiguste omajate loal, nagu haridus- või teadusteabehoidlad. Käesoleva direktiivi tähenduses ei tohiks internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujaks pidada neid, kes pakuvad individuaalseks kasutuseks pilveteenuseid, millele üldsusel puudub otsejuurdepääs, avatud lähtekoodiga tarkvara arendamise platvorme ega internetipõhiseid kauplemiskohti, mille põhitegevus on füüsiliste kaupade internetipõhine jaemüük.

(38)

Kui infoühiskonna teenusepakkujad talletavad ja võimaldavad juurdepääsu autoriõigusega kaitstud teostele või muule materjalile , mille on üles laadinud kasutajad, minnes seega kaugemale pelgast füüsiliste abivahendite pakkumisest ja üldsusele edastamisest, on nad kohustatud sõlmima õiguste omajatega litsentsilepingud, välja arvatud juhul, kui nende suhtes võib kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ  (17) artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist .

Seoses artikliga 14 on vaja kontrollida, kas teenusepakkuja tegutseb aktiivselt, näiteks optimeerides üleslaaditud teoste või muu materjali väljapanekut või tegeledes nende reklaamimisega, olenemata sellest, mis liiki vahendeid selleks kasutatakse.

Selleks et tagada mis tahes litsentsilepingu toimimine, peaksid infoühiskonna teenusepakkujad, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu, võtma asjakohased ja proportsionaalsed meetmed, et tagada teoste või muu materjali kaitse, rakendades näiteks tõhusaid tehnoloogiaid. See kohustus peaks kehtima ka juhul, kui infoühiskonna teenusepakkujate suhtes võib kohaldada direktiivi 2000/31/EÜ artiklis 14 sätestatud vastutusest vabastamist.

(38)

Internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad edastavad sisu üldsusele ning seetõttu vastutavad nad oma sisu eest ja peaksid sõlmima õiguste omajatega õiglased ja asjakohased litsentsilepingud. Sõlmitud litsentsilepingud peaksid samas ulatuses hõlmama ka vastutust , mis on kasutajatel, kes ei tegutse ärieesmärgil. Vastavalt artikli 11 lõikele 2 a ei laiene artikli 13 kohane internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate vastutus ajakirjandusväljaannetega seotud linkimisele. Sidusrühmade dialoog on digitaalmaailmas väga oluline. Nad peaksid kindlaks määrama parimad tavad, et tagada litsentsilepingute toimimine ning koostöö internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate ja õiguste omajate vahel. Need parimad tavad peaksid arvesse võtma teenuse sellise sisu ulatust, mis rikub autoriõigusi .

(39)

Koostöö infoühiskonna teenusepakkujatega, kes talletavad suurt hulka kasutajate poolt üles laaditud autoriõigusega kaitstud teoseid või muud materjali ja tagavad neile üldsuse juurdepääsu , ja õiguste omajate vahel on väga oluline tehnoloogiate , näiteks sisutuvastustehnoloogiate toimimiseks. Sellistel juhtudel peaksid õiguste omajad esitama vajalikud andmed, mis võimaldavad kindlaks teha infosisu , ning teenusepakkujad peaksid õiguste omajatele avaldama kasutatavad tehnoloogiad, et oleks võimalik hinnata nende asjakohasust . Teenusepakkujad peaksid eelkõige andma õiguste omajatele teavet, mis liiki tehnoloogiaid kasutatakse, kuidas neid käitatakse ja nende õnnestumise protsent õiguste omajate sisu tuvastamisel. Need tehnoloogiad peaksid võimaldama ka õiguste omajatel saada teavet infoühiskonna teenusepakkujalt nende lepinguga hõlmatud sisu kasutamise kohta .

(39)

Liikmesriigid peaksid tagama , et kui õiguste omajad ei soovi sõlmida litsentsilepinguid , peaksid internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad ja õiguste omajad tegema heas usus koostööd eesmärgiga tagada , et nende teenuste puhul ei ole loata kättesaadavad kaitstud teosed või muu sisu . Veebisisuteenuse pakkujate ja õiguste omajate vahelise koostöö tõttu ei tohiks kättesaamatuks muutuda teosed ja muu kaitstud, sealhulgas erandi või piiranguga hõlmatud materjal, mille puhul õigusi ei ole rikutud .

(39a)

Liikmesriigid peaksid tagama, et lõikes 1 osutatud internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujad võtavad kasutusele tõhusad ja kiired kaebuste ja kahju hüvitamise mehhanismid, mis on kasutajatele kättesaadavad lõikes 2 a osutatud koostöö tõttu nende sisu põhjendamatu eemaldamise korral. Selliste mehhanismide alusel esitatud kaebusi tuleks käsitleda põhjendamatu viivituseta. Õiguste omajad peaksid oma otsuseid piisavalt põhjendama, et vältida kaebuste meelevaldset tagasilükkamist. Lisaks sellele ei tohiks kõnesolev koostöö kooskõlas määrusega 95/46/EÜ, direktiiviga 2002/58/EÜ ja isikuandmete kaitse üldmäärusega tuua kaasa üksikkasutajate tuvastamist ega nende isikuandmete töötlemist. Liikmesriigid peaksid samuti tagama kasutajatele juurdepääsu sõltumatule vaidluste lahendamise organile, kohtule või muule asjaomasele kohtuasutusele, et nõuda erandi või piirangu kasutamist autoriõiguse suhtes.

(39b)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid võimalikult kiiresti pärast käesoleva direktiivi jõustumist korraldama dialooge sidusrühmade vahel, et ühtlustada ja teha kindlaks parimad tavad. Nad peaksid avaldama suunised, et tagada litsentsilepingute toimimine ning internetipõhise sisujagamisteenuse pakkujate ja õiguste omajate koostöö nende teoste või muu käesoleva direktiivi kohase materjali kasutamisel. Parimate tavade kindlakstegemisel tuleks eriti arvesse võtta põhiõigusi ning erandite ja piirangute kasutamist. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka selle tagamisele, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate koormus on endiselt asjakohane ja hoidutakse sisu automaatsest sulgemisest.

(39c)

Liikmesriigid peaksid tagama, et olemas on lepitusmenetlus, mille abil on teenusepakkujatel ja õiguste omajatel võimalik leida kohtuväline lahendus vaidlustes, mis on tekkinud koostöölepingu tingimuste osas. Selleks peaksid liikmesriigid määrama erapooletu asutuse, kellel on kõik vajalikud kogemused ja oskused, et aidata pooltel vaidlus lahendada.

(39d)

Õiguste omajad peaksid igal juhul saama õiglast ja asjakohast hüvitist. Autorid ja esitajad, kes on sõlminud lepingud vahendajatega, nagu heliplaadifirmad ja produtsendid, peaksid saama neilt õiglast ja asjakohast hüvitist kas individuaalsete lepingute ja/või kollektiivlepingute, kollektiivse esindamise lepingute või eeskirjade alusel, millel on samasugune mõju, näiteks ühised hüvitise maksmise eeskirjad. Lepingutes tuleks hüvitist kasutusviiside kaupa, sh veebis kasutamine, selgelt nimetada. Liikmesriigid peaksid kindlaks tegema iga sektori eripärad ja neil tuleks lubada sätestada, et hüvitist peetakse õiglaseks ja asjakohaseks, kui see on määratud kooskõlas kollektiivlepingu või ühise hüvitise maksmise lepinguga.

(40)

Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid asjaomast teavet.

(40)

Teatavad õiguste omajad, näiteks autorid ja esitajad, vajavad teavet, et hinnata neile kuuluvate, liidu õiguse alusel ühtlustatud õiguste majanduslikku väärtust. Nii on see eriti juhul, kui sellised õiguste omajad annavad litsentsi või annavad õigused tasu eest üle. Kuna autorid ja esitajad on üldiselt lepingu nõrgem osapool, kui nad annavad litsentse või õigusi üle, vajavad nad teavet, et hinnata nende õiguste jätkuvat majanduslikku väärtust, võrreldes tasuga, mida nad saavad litsentsi või üleandmise eest, kuid sageli seisavad nad silmitsi vähese läbipaistvusega. Autorite ja esitajate tasustamise süsteemi läbipaistvuse ja tasakaalu huvides on seetõttu oluline, et lepingupartnerid või nende õigusjärglased jagaksid ammendavat ja asjaomast teavet. Teave, mida autoritel ja esitajatel on õigus saada, peaks olema proportsionaalne ja hõlmama kõiki kasutusviise, otsest ja kaudset tulu, sealhulgas kauplemisest laekuvat tulu ja makstavat tasu. Kasutusviise puudutav teave peab hõlmama ka all-litsentsi saajate või õiguste allülevõtjate nime. Läbipaistvuskohustust tuleks kohaldada ainult siis, kui tegemist on autoriõigusega seotud õigustega.

(42)

Teatavad lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes tulu ja kasuga, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, pidades ühtlasi silmas käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid ning erinevate sektorite eripära ja tavasid. Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal olema õigus esitada hagi kohtule või muule pädevale asutusele.

(42)

Teatavad lepingud liidu tasandil ühtlustatud õiguste kasutamiseks on pikaajalised, mistõttu on autoritel ja esitajatel vähe võimalusi pidada uusi läbirääkimisi lepingupartnerite või nende õigusjärglastega. Seega, ilma et see piiraks lepingute suhtes kohaldatavat õigust liikmesriikides, tuleks ette näha tasude kohandamise mehhanism juhtudeks, kui algselt kokku lepitud tasu litsentsi või õiguste üleandmise eest on ebaproportsionaalselt väike võrreldes otsese ja kaudse tulu ja kasuga, mis saadi teose või esituse salvestuse kasutamisest, pidades ühtlasi silmas käesoleva direktiiviga tagatud läbipaistvust. Olukorra hindamisel tuleb arvesse võtta iga üksikjuhtumi asjaolusid, eri sektorite eripära ja tavasid ning teose laadi ja autori või esitaja panust teosesse. Lepingu kohandamist võib taotleda ka autori või esitaja nimel teda esindav organisatsioon, v.a juhul, kui taotlus kahjustaks autori või esitaja huve . Kui pooled ei jõua tasude kohandamise osas kokkuleppele, peaks autoril või esitajal või tema määratud esindusorganisatsioonil olema õigus esitada autori või esitaja nõudmisel hagi kohtule või muule pädevale asutusele.

(43)

Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks kaebusi seoses läbipaistvusnõuete ja lepingu kohandamise mehhanismiga.

(43)

Autorid ja esitajad ei soovi sageli oma õiguste kaitseks minna lepingupartnerite vastu kohtusse. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette alternatiivse vaidluste lahendamise menetluse, mis käsitleks kaebusi seoses läbipaistvusnõuete ja lepingu kohandamise mehhanismiga. Autorite ja esitajate taotlusel peaksid sellist menetlust saama algatada autorite ja esitajate esindusorganisatsioonid, sealhulgas kollektiivse esindamise organisatsioonid ja ametiühingud. Andmeid menetluse algataja kohta ei tohiks avalikustada.

(43a)

Kui autorid ja esitajad litsentsivad oma õigused või annavad need üle, eeldavad nad, et nende teoseid ja esitusi kasutatakse. Siiski võib juhtuda, et litsentsitud või üle antud teoseid või esitusi ei kasutata kordagi. Kui need õigused on üle antud ainuõigusena, ei saa autor ega esitaja pöörduda mõne muu partneri poole, et see tema teost kasutaks. Sellisel puhul ja pärast mõistliku ajavahemiku möödumist peaks autoritel ja esitajatel olema tagasivõtmise õigus, mis võimaldaks neil üle anda või litsentsida oma õiguse mõnele muule isikule. Õigusi peaks olema võimalik tagasi võtta ka juhul, kui õiguste ülevõtja või litsentsisaaja ei ole täitnud käesoleva direktiivi artiklis 14 kehtestatud aruandlus- või läbipaistvuskohustust. Tagasivõtmist tuleks kaaluda üksnes juhul, kui kõik alternatiivse vaidluste lahendamise etapid ja eelkõige aruandlusega seotud etapid on läbitud. Kuna teoste kasutamine võib eri valdkondades erineda, võiks riigi tasandil võtta vastu erisätted, milles võetakse arvesse valdkonna – näiteks audiovisuaalsektori – eripära või teoste eripära ja eeldatavat kasutamise ajavahemikku, kehtestades tagasivõtmisõigusele ajapiirangud. Kuritarvituste vältimiseks ja võtmaks arvesse asjaolu, et enne töö tegelikku kasutamist on nõutav teatav aeg, peaks autoritel ja esitajatel olema võimalik kasutada tagasivõtmisõigust alles pärast teatava ajavahemiku möödumist litsentsi- või üleandmislepingu sõlmimisest. Riigisiseste õigusaktidega tuleks reguleerida tagasivõtmisõiguse kasutamist juhul, kui teosel on mitu autorit või esitajat, võttes arvesse eri isikute panuse suhtelist olulisust.

(43b)

Selleks et toetada käesoleva direktiivi asjakohaste sätete tõhusat kohaldamist kõikides liikmesriikides, peaks komisjon koostöös liikmesriikidega julgustama heade tavade vahetamist ja edendama dialoogi liidu tasandil.

(46)

Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 95/46/EÜ35 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ36.

(46)

Igasugusel isikuandmete töötlemisel käesoleva direktiivi alusel tuleb austada põhiõigusi, sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele ning õigust isikuandmete kaitsele vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 7 ja 8, ning see peab olema kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ. Tuleks järgida isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid, sealhulgas õigust olla unustatud.

(46a)

On vaja rõhutada, et isikuandmete töötlemisel ärilistel eesmärkidel on anonüümsus väga oluline. Lisaks tuleks edendada valikut, mille kohaselt veebiplatvormide liideste kasutamisel isikuandmeid vaikimisi ei jagata.

(1)

„teadusorganisatsioon“– ülikool, instituut või muu organisatsioon, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või teha teadusuuringuid ja pakkuda haridusteenuseid

1)

„teadusorganisatsioon“– ülikool, kaasa arvatud selle raamatukogud , instituut või muu organisatsioon, mille peamine eesmärk on teha teadusuuringuid või teha teadusuuringuid ja pakkuda haridusteenuseid

(2)

„teksti- ja andmekaeve“– mis tahes automatiseeritud analüüsimeetod, mille eesmärk on analüüsida digivormingus teksti ja andmeid , et saada teavet näiteks mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta;

2)

„teksti- ja andmekaeve“– mis tahes automatiseeritud analüüsimeetod, millega analüüsitakse digivormingus teoseid ja muud materjali , et saada teavet muu hulgas mustrite, suundumuste ja korrelatsioonide kohta;

(4)

„ajakirjandusväljaanne”– ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjali ning mis kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri, mille eesmärk on anda uudiste või muude teemadega seotud teavet, ning mida avaldatakse mis tahes meediakanalis teenusepakkuja initsiatiivil, toimetusvastutusel ja kontrollil.

4)

„ajakirjandusväljaanne“– kirjastajate või uudisteagentuuride poolt jäädvustatud ajakirjanduslikku laadi kirjatööde kogum, mis võib hõlmata ka muid teoseid või materjali ning mis kujutab endast eraldiseisvat ühikut sama nime all perioodiliselt väljaantavas või regulaarselt ajakohastatavas väljaandes, näiteks ajaleht või üldist või erihuvi pakkuv ajakiri, mille eesmärk on anda uudiste või muude teemadega seotud teavet, ning mida avaldatakse mis tahes meediakanalis teenusepakkuja initsiatiivil, toimetusvastutusel ja kontrollil. Selle määratlusega ei ole hõlmatud perioodilised väljaanded, mida kirjastatakse teaduslikel või akadeemilistel eesmärkidel, näiteks teadusajakirjad ;

4a)

4b)

4c)

„infoühiskonna teenus“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535  (18) artikli 1 lõike 1 punktis b määratletud teenus ;

4d)