Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sotsiaalsete ettevõtete panus ühtekuuluvama ja demokraatlikuma Euroopa loomiseks“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Rumeenia taotlusel)

(2019/C 240/05)

Raportöör: Alain COHEUR

Konsulteerimistaotlus	20.9.2018 kiri
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.4.2019
Vastuvõtmine täiskogus	15.5.2019
Täiskogu istungjärk nr	543
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	118/1/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Sotsiaalmajanduse ettevõtted pakuvad oma tegevusvaldkondade mitmekesisusega hulgaliselt vastuseid, kuidas areneda ühtsema ja ühiste huvidega endisest rohkem arvestava ühiskonna poole. Sotsiaalmajandus on Euroopas toimuva majandus- ja sotsiaalvaldkonna arengute oluline edendaja, selles valdkonnas tegutseb 2,8 miljonit ettevõtet ja 13,6 miljonit töötajat ning nad toodavad 8 % ELi sisemajanduse koguproduktist. Sotsiaalmajanduse ettevõtetel on keskne roll kvaliteetsete töökohtade loomisel ja säilitamisel ning sotsiaalõiguste samba ja kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 edu saavutamisel.

1.2.

Sotsiaalmajanduse praegune olukord Euroopas on ebaühtlane. On liikmesriike, kus sektori arengut toetavad ajalooline jõud ja viimase aja riiklik poliitika, samas kui teistes liikmesriikides on sektor maha jäänud. Kõnealune kontekst, millele lisandub finantsvahendite ebapiisavus, ei lase sotsiaalmajandusel kaasa aidata majanduse elavdamisele ja uuele ettevõtlusdünaamikale, leevendada ebavõrdsuse ja vaesuse suurenemisest tekkinud sotsiaalset pinget, vähendada töötust mõnes piirkonnas ja võidelda töötingimuste ebakindluse vastu, sest need on nähtused, mis viivad populismi tõusule.

1.3.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles tunnustama sotsiaalsete ettevõtete panust kodanikuaktiivsuse arendamisse ja ühisesse heaolusse ning Euroopa sotsiaalmudeli edendamisse ja Euroopa identiteedi kujundamisse. Sellisel tunnustamisel on mõtet aga ainult siis, kui samal ajal eraldatakse asjakohased vahendid ning soodustatakse uuenduste ja teadmiste kasutamise levikut ja edendamist.

1.4.

Sellisel tunnustamisel on mõtet aga ainult siis, kui samal ajal eraldatakse asjakohased vahendid ning soodustatakse uuenduste ja teadmiste kasutamise levikut ja edendamist. Peab olema võimalik sobitada sotsiaalmajanduse alase koolituse ja hariduse küsimus haridussüsteemide programmidesse, mis on tõeline värav teadmiste ja ettevõtlikkuse juurde. Seepärast tuleks edendada sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu programmile Erasmus+.

1.5.

Komitee tuletab meelde, et on esmatähtis edendada sotsiaalseid ettevõtteid edasipüüdlike ja valdkondadevaheliste poliitikameetmete ning Euroopa sotsiaalmajanduse tegevuskava abil.

1.6.

Nagu varasemates arvamustes ergutab komitee ELi institutsioone ja liikmesriike sotsiaalse innovatsiooni konkreetsele toetamisele, mis hõlmab sotsiaalsete ettevõtete ja kodanikuühiskonna tunnustamist ja poliitilist toetamist ühiskonna peamise sidusrühmana ning soodsa keskkonna loomist nende tegutsemiseks.

1.7.

Komitee kutsub komisjoni üles selgitama Euroopa sotsiaalmajanduse kontseptsiooni selle praeguste erinevate vormide tunnuste alusel.

1.8.

Komitee tuletab komisjonile, liikmesriikidele ja Eurostatile meelde vajadust rakendada satelliitkontode juhendis esitatud ettepanekud, et luua sotsiaalsete ettevõtete statistiline register.

1.9.

Komitee tuletab meelde, et selle mõistmiseks, millises ulatuses ja milliste mehhanismidega aitavad sotsiaalsed ettevõtted kaasa sotsiaalse ühtekuuluvuse ja demokraatia tugevdamisele ning majanduse elavdamisele, on vaja rohkem uuringuid. See võimaldaks vähendada praegust lõhet uute liikmesriikide ja ülejäänud ELi vahel.

2.   Üldised märkused

2.1.

Sotsiaalseid ettevõtteid iseloomustab asjaolu, et nad teenivad üldisi või teatava kogukonna huve ning et nende eesmärk ei ole võimalikult suur kasum. Nende eesmärk on selgelt sotsiaalne: üksikisiku ja kollektiivse heaolu parandamine ebavõrdsuse vähendamise ja sotsiaalse ühtekuuluvuse parandamise kaudu. See tähendab ka sotsiaalselt vastutustundlikes ettevõtetes kvaliteetsete töökohtade loomisele kaasaaitamist.

2.2.

Sotsiaalmajandus on inimtegevuse korraldamise vorm, mis põhineb kollektiivsel omandil, solidaarsusel ja osalusdemokraatial, mis tugineb selle vahendite majanduslikule tõhususele ning tagab tootmise, levitamise, vahetamise, samuti kaupade ja teenuste tarbimise. Sotsiaalmajandus aitab kaasa kodanikuaktiivsuse väljendumisele ning täidab osa individuaalse ja kollektiivse heaolu loomises. Sotsiaalmajandus puudutab kõiki valdkondi: majandus, sotsiaaltasand, ühiskond ja keskkond.

2.3.

Tuleb tunnistada, et arvukad asjaolud õõnestavad järjest meie ühiskonna aluseid, mis põhinevad demokraatial ja sotsiaalsel ühtekuuluvusel: avaliku sektori kulutuste ja selle pakutavate turvavõrkude vähendamine, finants- ja spekulatiivsetel turgudel valitsev lühiajalise kasumi ja kasumlikkuse loogika, kasvav populism, suurenev ebavõrdsus.

2.4.

Selliste ühiskondlike muutuste ja ebakindlusega toimetulekuks, aga ka oma majandusarengu püüdluste säilitamiseks peab EL aitama kaasa demokraatlike, sidusate ühiskondade tekkimisele, mis on majandusliku ja sotsiaalse arengu sünonüüm, ning diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse vormide vastasele võitlusele. EL võib oma eesmärgid täita, kaitstes samal ajal oma ühiseid väärtusi Euroopa sotsiaalõiguste samba edasipüüdliku rakendamise ja kestliku arengu arengu eesmärkide saavutamise kaudu.

3.   Sotsiaalne ühtekuuluvus ja kodanikuühiskond

3.1.

Euroopa Nõukogu sõnul on sotsiaalne ühtekuuluvus ühiskonna võime tagada kõigi liikmete heaolu, vähendades ebavõrdsust ja vältides kõrvalejäetust. Komisjoni jaoks on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamise poliitika eesmärk ELi piirkondade vaheliste jõukuse ja arengu erinevuste vähendamine. Sotsiaalse ühtekuuluvuse kahjustamine kutsub esile pettumuse ja identiteedi kaotamise, mis on ebademokraatlike teooriate kasvulava. Demokraatia ja sotsiaalne ühtekuuluvus, kodanikuühiskonna vaba ja sõltumatu korraldus on Euroopa projekti põhielemendid, isegi kui nende üle võib praegu vaielda. Sotsiaalmajandus reageerib oma sotsiaalsete eesmärkide või sotsiaalse mõju kaudu pragmaatiliselt ühtekuuluvuse ja arengu eesmärkidele, kandes samas demokraatlikku mudelit.

3.2.

Ajaloolistel ja kontekstilistel põhjustel on kodanikuühiskonnal väga erinevad määratlused ja see võib sõltuvalt liikmesriigist esineda eri vormides. Kodanikuühiskonna juurdumine oleneb kultuurilistest ja poliitilistest traditsioonidest. Mõned kodanikuühiskonna organisatsioonid (ametiühingud, rühmitused, seltsid jne) on püsivad, teised tekivad eri aegadel. Sotsiaalseid ettevõtteid, kuna nad on inimestel, mitte kapitalil põhinev majandus, võib pidada selle kodanikuühiskonna osaks.

3.3.

Kodanikuühiskond on sotsiaalsete ettevõtete arengu omamoodi inkubaator ja selle tulemusena ühtekuuluvuse kujunemise kiirendaja. Sotsiaalsete ettevõtete loomise kaudu võib kodanikuühiskond anda teatavatele vähemustele õiguse olla ära kuulatud või arendada vähekasumlikku tegevust, samal ajal kui traditsioonilisemate ettevõtete puhul ei pruugita sellist tegevust tingimata oluliseks pidada. Ksenofoobsete liikumiste või demokraatia tagasikäigu ajal võivad sotsiaalsed ettevõtted aidata kaasa demokraatia ja ühtekuuluvuse suurendamisele (aluslepingu artikkel 2), näiteks rändajate integratsiooni küsimuses (1).

3.4.

Hariduse valdkonnas ei pöörata koolide ja ülikoolide õppekavades sotsiaalmajandusele ning selle panusele ja lisaväärtusele, mida see võib meie ühiskondadele anda, enamasti tähelepanu; sama kehtib ka ettevõtete loomise programmide kohta. Seepärast peaksid liikmesriigid, nagu ka ELi organid, pakkuma võimalust saada sotsiaalmajandusalast haridust, et seda mitte peale suruda, vaid selleks, et pakkuda kodanikele vahendeid selle omaksvõtmiseks.

4.   Sotsiaalmajandus – majandusmudel, mis väljendub teistmoodi

4.1.

Sotsiaalseid ettevõtteid, mis sünnivad kodanike organiseerumisest, et vastata ühiskondlike murrangutega silmitsi seistes nende majanduslikele ja sotsiaalsetele, aga ka kultuurilistele vajadustele, on määratletud eelkõige nende põhikirjades, aluslepingutes, mis on tegutsevatele pooltele siduvad, kehtestades vabatahtlikult ettevõtete toimimise sise-eeskirjad. Nii loodi vastastikuseid ühinguid, ühistuid ja liite, millele lisandusid sihtasutused. Tänapäeval kasutatakse neid õiguslikke vahendeid Euroopa Liidus ettevõtete loomiseks endiselt kõige sagedamini (2).

4.2.

Ühiskondade arenedes on ilmunud muud tüüpi struktuurid: tööalast integratsiooni edendavad ettevõtted, kes tegutsevad sotsiaalse ja tööalase ning puudega inimeste integratsiooni sektorites, või sotsiaalsete eesmärkidega ühingud, kes tegutsevad taaskasutamise ja ringlussevõtu, inimeste hoolekande ja keskkonnakaitse vallas.

4.3.

Komisjon on oma eri liiki tekstides (algatus, määrus) (3) andnud tõuke, et toetada sotsiaalseid ettevõtteid, mis on peamiselt sotsiaalmajanduse valdkonda kuuluvad ettevõtted. Praegu käib arutelu sotsiaalse ettevõtluse – mille määratlus ei ole ühemõtteliselt selge – tegeliku integreerimise üle.

4.4.

Komitee on pikka aega nõudnud sotsiaalsete ettevõtete tegevuskava, et tagada areng ja majanduskasv ning vabastada selle sektori kogu potentsiaal Euroopas. Komitee jaoks on sotsiaalsed ettevõtted osa korrapärasest majandusest ega ole vastuolus teiste ärimudelitega. Siiski ei toetata enamikus olemasolevates ettevõtluse toetus-, arendus- ja käivitusprogrammides ning muudes vajalikukes vahendites, nagu õigusaktid ja finantsinstrumendid, sageli sotsiaalseid ettevõtteid peamiselt selle tõttu, et programmid ja vahendid on kavandatud tavapärase, traditsioonilisema ettevõtte mudeli ja loogika jaoks. Lisaks tuleb sotsiaalseid ettevõtteid täiel määral tunnustada ja need kaasata sotsiaalsesse dialoogi.

5.   Koostöö ja sotsiaalmajanduse panus sotsiaalse ühtekuuluvuse ja demokraatia eesmärkide täitmisse

5.1.

Demokraatia on sotsiaalmajanduse ja selle ettevõtete dünaamika määratluse keskmes. Nn sisemine demokraatia viitab põhimõttele, et ühel inimesel on üks hääl otsuseid tegevates asutustes, eri kategooriate osalejate, nagu töötajate, kasutajate või toetusesaajate osalemisel ettevõtte juhtimises. Sotsiaalsete ettevõtete roll meie majanduse demokratiseerimisel küünib siiski nende sisemistest juhtimisviisidest kaugemale. On olemas demokraatlik mõõde, mis annab kodanikele võimaluse osaleda kollektiivses tegevuses ja aidata kaasa ühiskondlikele aruteludele. Selles on sotsiaalsed ettevõtted tõeline osalusdemokraatia kool.

5.2.

Sotsiaalsete ettevõtete sellist demokraatlikku funktsiooni täidetakse eri tasanditel: nende pakutavate kaupade ja teenuste ning alternatiivide kaudu, vastustega, mida nad annavad vastuseta vajadustele, väljenduskohtade ja arutelude abil, mille loomisele nad kaasa aitavad, lobitöö ja teadlikkuse suurendamise kaudu. Nad peavad võtma omaks ka ettevõttemudeli, milles austatakse rohkem keskkonnaküsimusi, sotsiaalseid suhteid ja töötajate töötingimusi.

5.3.

Rääkides sotsiaalmajanduse panusest ühtekuuluvusse, osutatakse enamasti selle n-ö heastamissuutlikkusele, selle sekkumismeetmetele raskustes olevate elanikkonnarühmade puhul, selle osale sotsiaalses ja sotsiaalmeditsiini sektoris. Sotsiaalmajandusele heastamisülesannete määramise suundumus on vaieldamatu ja ühingute-liitude tegevusest lahutamatu. Samas on oluline vaadelda ka ühtekuuluvust ja demokraatiat sotsiaalsete ettevõtete rakendatavate meetmete ja menetluste seisukohast, et mõõta nende sotsiaalset mõju.

6.   Sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus – ühtse Euroopa ruumi tugevdamine sotsiaalmajanduse kaudu

6.1.

Üleilmastumine, Euroopa ühtse turu kujundamine ja suured tööstusrevolutsioonid on toonud kaasa põhjalikud muutused eri aladel. Piirkonnad on kannatanud või kannatavad endiselt kahju iseäranis deindustrialiseerumise ja tööpuuduse tõttu.

6.2.

Uute liikmesriikide majandus on läbinud pika ja mõnikord valuliku üleminekuprotsessi kommunistliku planeerimise süsteemidest reguleeritud turumajandusele. Institutsioonilistel ja poliitilistel kohandustel on olnud tagajärjed nende vastavale ühiskonnale ja majandusele ning rändevoogudele. Need muutused on mõjutanud ka väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, eelkõige iga riigi ühistusektorit, mida on ära kasutatud aastakümneid ja isegi turusüsteemile ülemineku ajal. Sotsiaalmajanduse areng nendes riikides võiks aidata kaasa ELi eesmärgile tugevdada ühtset Euroopa ruumi, kus ELi 15 riigi ning Ida- ja Lõuna-Euroopa 12 uue liikmesriigi sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust vähendataks ja see kaotataks võimalikult kiiresti.

6.3.

Paljudes selle piirkonna riikides on sotsiaalmajanduse maine järjest halvenenud. Hoolimata sellest ei ole seda sektorit lammutatud. Mis puudutab vastastikuseid kindlustusandjaid, ühendusi ja sihtasutusi, siis pärast poole sajandi pikkust peaaegu täielikku äraolekut taasavastatakse ja laiendatakse nendes riikides järk-järgult ja paralleelselt kodanikuühiskonna arenguga sotsiaalseid liikumisi ja ametiühinguid. Selle nn kolmanda samba arendamist uutes liikmesriikides tuleks vaadelda osana nende nõuetekohasest integreerimisest Euroopa sotsiaalsesse mudelisse.

6.4.

Haridus- ja teavituskampaaniad sotsiaalmajanduse ja ühistuliikumise ajaloo, traditsioonide ja riiklike juurte kohta peaksid aitama vähendada kommunistlike režiimide sunniviisiliste ühistutega seotud negatiivset kuvandit ning siduda sotsiaalsete ettevõtete uusi vorme sotsiaalmajanduse traditsioonidega.

6.5.

Samas on valitud esindajad, ettevõtjad ja rahvastikurühmad tugeva sotsiaalmajanduse traditsiooniga riikides püüdnud oma valdkondadele uut hinnangut anda ning reageerida majanduslikule ja sotsiaalsele tasakaalustamatusele, millega nad silmitsi seisavad. Sotsiaalmajanduse traditsioonilised või uued vormid on olnud paljude kohalike poliitikasuundade keskmes ja on aidanud kaasa ühtekuuluvusele ja demokraatlikule elule.

7.   Sotsiaalset ja majanduslikku innovatsiooni pakkuvad sotsiaalsed ettevõtted

7.1.

Innovatsiooni nimetatakse sageli sotsiaalseks või ühiskondlikuks uuenduseks, mis on teema, mida komitee on varasemates arvamustes uurinud. Sotsiaalne innovatsioon ei ole mitte üksnes kasulik ühiskonnale, vaid suurendab ka ühiskonna tegutsemisvõimet. Sotsiaalse innovatsiooni alus on eetiline, ideoloogiline või üldist huvi pakkuv seisukoht, mida tõendab kodanikuühiskonna roll sotsiaalhoolekandesüsteemide kujundamisel. Sotsiaalsed ettevõtted on sotsiaalse innovatsiooni katalüsaatorid, sest nad keskenduvad konkreetsele kasutajarühmale, rahuldamata vajadusele ühiskonnas või lünga täitmisele.

7.2.

Esile on kerkimas suur hulk uusi ärimudeleid, mis muudavad tootjate, turustajate ja tarbijate suhteid (nagu funktsionaalne majandus, koostöömajandus ja vastutustundlik rahandus). Sotsiaalsed ettevõtted ei ole uus nähtus, ent kuuluvad kõnealuste alternatiivsete majandusmudelite alla, kuna nad kõik üritavad lahendada inimeste ja planeedi teisi suuri probleeme, mis on kestliku arengu seisukohast väga olulised, nagu sotsiaalne õiglus, osalusjuhtimine ning ressursside ja loodusliku kapitali säilitamine. EL võib võtta juhtpositsiooni innovaatiliste majandusmudelite osas, mis muudavad lahutamatuks majandusliku heaolu, kvaliteetse sotsiaalkaitse ja keskkonnasäästlikkuse mõisted ning määratlevad nn Euroopa kaubamärgi. Seetõttu peavad ELil olema kõnealuses küsimuses kaugeleulatuvad eesmärgid.

7.3.

Belgias võimaldab SMARTi koostöökogemus füüsilisest isikust ettevõtjatel arendada oma majandustegevust turvalises keskkonnas. SMART on praegu üheksas Euroopa riigis ühtekokku 120 000 spetsialisti jaoks.

7.4.

Hispaanias täidab koostöörühmitus Mondragon juba üle 70 aasta olulist osa Baskimaa majanduslikus ja sotsiaalses arengus. Ettevõttes Mondragon Corporation töötab praegu üle 90 000 inimese.

7.5.

Prantsusmaal on raskustes olevate inimeste toetamise ja taasintegreerimise valdkonna hõivanud valdavalt ühishuviühistud (SCIC). Ühishuviühistutest on saanud territoriaalse arengu osalejad ja nad juhivad kohaliku arengu projekte.

7.6.

Üha rohkem digitaalvaldkonna spetsialiste ja teadlasi tegutseb ühistute vormis ehk ettevõtetena, mille kohta nad kasutavad nimetust „immateriaalsed teenistujad“.

7.7.

Sama kehtib õiglase kaubanduse, kvaliteetse mahepõllumajandusliku või n-ö mõistliku tootmise ja selle levitamise valdkonnas. Keskkonnaga seotud sektorites on sotsiaalsete ettevõtete algatusi üha rohkem.

7.8.

Sotsiaalsed ettevõtted ei piirdu väikeste ettevõtetega. Sotsiaalsed ettevõtted ei piirdu väikeste ettevõtetega. Mõned sellised panganduse ja kindlustuse valdkonnas tegutsevad ettevõtted (nagu Crédit coopératif Prantsusmaal, P&V Group Belgias) on oma riigi turul juhtivad ettevõtjad. Samamoodi kuulub tarbija- või müügiühistutele oluline koht Euroopa rahvakaubanduses.

---

(1)  ELT C 283, 10.8.2018, lk 1.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2017. aasta uuring „Hiljutised arengusuunad Euroopa Liidu sotsiaalmajanduses“.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).