Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi sisenõuanderühmade roll vabakaubanduslepingute rakendamise järelevalves“

(Euroopa Parlamendi taotlusel koostatud ettevalmistav arvamus)

(2019/C 159/04)

Raportöör: Alberto MAZZOLA

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 11.9.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	Välissuhete sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	15.1.2019
Vastuvõtmine täiskogus	23.1.2019
Täiskogu istungjärk nr	540
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	152/0/2

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab, et kaubandus annab panuse majanduslikku arengusse laiemalt, ning sellega seoses toetab ELi kaubanduslepingute arvu suurendamist. Samas toimuvad aga ka elavad arutelud selle üle, milline on vabakaubanduslepingute panus sotsiaalarengusse ja keskkonnakaitsesse, millised on nende eelised ja puudused ning kuidas need on riikide ja eri sidusrühmade vahel jaotunud. Komitee juhib sellele punktile tähelepanu.

1.2.

Praegu nõutakse ELilt üha enam kaubandusalast konstruktiivset dialoogi kodanikuühiskonnaga. Üks sisenõuanderühmade taoliste struktuuride kaudu sidusrühmade kaasamise peamine saavutus on kodanikuühiskonna protsesside tugevdamine.

1.3.

Komitee leiab, et mis tahes lepingutes on hädavajalik kodanikuühiskonna osalemine. Ühest küljest on seda vaja kontrolli ja ettepanekute tegemiseks ning lisaks on tegu kogu ühiskonna mõjutavate küsimuste õiguspärasusega. Teisest küljest on see hädavajalik, et saavutada strateegiline eesmärk, mida sisaldavad kõik praegused lepingud ja mida ei saa saavutada ainuüksi institutsioonide- ja valitsustevaheliste suhete abil.

Komitee leiab, et mis tahes lepingutes osalemine peaks toimuma üheainsa kodanikuühiskonna osalemist tagava ühisorgani kaudu, kuhu kuuluvad mõlemad lepingupooled.

Komitee arvates peaks sisenõuanderühm olema nõuandev, sõltumatu ja institutsionaalne ning pädev käsitlema kõiki lepingusätteid. Seal peaks olema tasakaalustatult esindatud kõik kolm sektorit ning sellel peaks olema esinduslik, vastutustundlik ja sõltumatu roll ELi lepingute kontrollimisel ja hindamisel. Kõik need omadused on hädavajalikud kodanikuühiskonna võimestamiseks, suurendades selle läbipaistvust ja tugevdades selle suutlikkust esitada ettepanekuid, mis võivad tõhusalt mõjutada otsuste tegemist.

1.4.

Muu hulgas peaksid sisenõuanderühmad pöörama erilist tähelepanu sellele, et osalised austavad nii ILO tööõiguse põhireegleid ja põhikonventsioone kui ka mitmepoolseid keskkonnalepinguid.

1.5.

Komitee kordab oma soovitust anda sisenõuanderühmadele volitused jälgida kaubanduslepingute kõigi osade mõju inim-, töö- ja keskkonnaõigustele, ning kohaldamisala peab hõlmama tarbijahuve (1).

1.6.

Komitee eeldab, et sisenõuanderühmade tehtava järelevalve ulatuse laiendamine kogu lepingule ja kõigile lepingu aspektidele, sealhulgas kestliku arenguga mitteseotud aspektidele, kuid pöörates kestlikule arengule eritähelepanu, võiks täiendada komisjoni kehtestatud meetmeid ELi vabakaubanduslepingute parema rakendamise soodustamiseks, ning toetab kõnealust laiendamist. Eeldatavasti aitavad sisenõuanderühmad suurendada laiema kodanikuühiskonna teadlikkust vaba, reeglitel põhineva, kestliku ja kaasava kaubanduse eelistest, tegeledes samal ajal puudustega. Peale selle saavad nad anda faktilist teavet ja panustada objektiivsetesse lähenemisviisi kaubanduslepingutele.

1.7.

Tõenäoliselt aitab pädevuse laiendamine lepingu kõigile aspektidele partnerriikidel kodanikuühiskonna tehtava järelevalvega hõlpsamalt nõustuda ja kiirendab sisenõuanderühmade loomist.

1.8.

On eriti tähtis, et kolmandate riikidega suhtlemisel lähtutakse vastastikusest austusest ja mõistmisest. Komitee arvates on väga olulised partnerriikidega ühised sisenõuanderühmade koosolekud. Pidades silmas kõiki tulevasi asjakohaseid lepinguid, nõuab komitee sisenõuanderühmade kohtumiste (mis on partnerriikidega ühine kodanikuühiskonna organ) ellukutsumist, mitte sisenõuanderühmade loomist iga poole jaoks eraldi (2). Juhul kui kodanikuühiskonna arvamuse väljendamiseks on juba kehtestatud muud mehhanismid, oleks oluline need alles jätta, sest usalduse ja sobilike toimivate tingimuste loomiseks kulub aastaid.

1.9.

Komitee leiab, et sisenõuanderühmad on olulised ka nende koosseisu ning eelkõige nende liikmete esindatuse ja pädevuse poolest, mis tuleb tagada valimismehhanismi parandamisega, konsulteerides seejuures komiteega, nagu teistelgi edukatel juhtudel; sisenõuanderühmades peaks olema tagatud kodanikuühiskonna huvide tasakaalustatud esindatus ja asjakohane sisemine pädevus. Sisenõuanderühmadel peaks olema võimalus kaasata väliseid sidusrühmi ja nendega konsulteerida.

1.10.

Komitee soovitab korraldada sisenõuanderühmade ELi tasandi kohtumisi vähemalt kaks korda aastas ja ametlikke sisenõuanderühmade vahelisi kohtumisi institutsionaalses vormis kaks korda aastas ka videokonverentsi kaudu, kuid vähemalt kord aastas otsekohtumisena.

1.11.

Komitee soovitab igal aastal Brüsselis korraldada kõigi sisenõuanderühmade liikmete ELi tasandi konverentsi, et võimaldada vastavate sisenõuanderühmade vastastikust kogemuste jagamist.

1.12.

Samuti peab sisenõuanderühmadel olema võimalus korraldada igal aastal kuulamine. Koostöö kodanikuühiskonda esindavate riiklike institutsiooniliste organitega – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee riiklike analoogidega – aitab laiendada dialoogi väljapoole Brüsselit ja jõuda laiema üldsuseni kui praeguses olukorras, kus eelis on Brüsselis tegutsevatel organisatsioonidel.

1.13.

Mitme organi loomine sama lepingu alusel põhjustab ELi kaubanduspartnerites (3) segadust ning tekitab koormuse nii kolmandatele riikidele kui ka komiteele. Komitee kutsub ELi üles nägema ette ühiseid konsulteerimismehhanisme, mille pädevus hõlmaks kõiki sambaid tulevastes assotsieerimislepingutes, alates läbivaadatud lepingutest Tšiili ja Mehhikoga ning tulevikus Mercosuriga.

1.14.

Ette tuleks näha aruandlusmehhanism, mis võimaldaks tulevastes sisenõuanderühmades osalevatel kodanikuühiskonna organisatsioonidel probleemidest teavitada või esitada soovitusi olukorra parandamiseks. Samuti soovitab komitee, et sisenõuanderühma esimehel oleks õigus esitada oma rühma seisukohad kaubanduse ning kaubanduse ja kestliku arengu komisjonidele, kel peaks olema kohustus reageerida mõistliku aja jooksul sisenõuanderühmade esitatud küsimustele ja soovitustele. Komitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni võetud kohustuse üle luua tulevikus struktureeritud, läbipaistev ja ajapõhine kaebuste lahendamise mehhanism kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate peatükkide rakendamiseks.

1.15.

Enne kodanikuühiskonna organite loomist teeb komitee suuri jõupingutusi, et luua sisenõuanderühmad/nõuandekomiteed tükk aega enne lepingu jõustumist. Komitee jõupingutusi peaksid tunnustama Euroopa Parlament ja nõukogu, eriti nende eelarvesuutlikkust silmas pidades, ja komisjon.

1.16.

Sisenõuanderühmade nähtavuse tagamiseks soovitab komitee määrata kindlaks teabevahetusstrateegia, mis hõlmaks veebisaitide, teabevahetuse IT-platvormi ja sotsiaalmeedia kasutamist.

1.17.

Tulevaste lepingute rakendamiseks tuleks ette näha ennekõike partnerriikide valitsuste antav rahaline toetus. Komitee on veendunud, et lepingute tekstis tuleks sõnaselgelt ette näha kohustus piisavalt rahastada ning toetada poliitiliselt ja logistiliselt kavandatavaid kodanikuühiskonna organeid, sealhulgas peaksid seda tegema partnerriikide valitsused.

1.18.

Komitee leiab, et tema osalemine on kasulik, ja soovib jätkuvalt osaleda kõikides sisenõuanderühmades.

1.19.

Oma eeskirjade, töömeetodite ja liikmete kaudu tagab komitee sisenõuanderühma struktureeritud ja hästi korraldatud toimimise, mis aitab tuvastada analoogseid asutusi partnerriigis, määrata kindlaks tegevuskava, korraldada koosolekuid, esitada ELi institutsioonidele ja kodanikuühiskonnale aruandeid ning tagada vastutus.

1.20.

Eelduste kohaselt komitee kulud seoses sisenõuanderühmades osalemisega kahekordistuvad järgmise kolme aasta jooksul ja kolmekordistuvad nende vabakaubanduslepingute hõlmamiseks, mille üle praegu läbirääkimisi peetakse. Seepärast on sisenõuanderühmad komitee jaoks rahaliste ja inimressursside seisukohast problemaatilised. Komitee nõuab eelarvepädevatelt institutsioonidelt lisaeelarvet nende kulude katteks, mille on komisjon näinud ette sisenõuanderühmade toetamiseks, et nad saaksid nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi mõttes oma tööd ellu viia.

1.21.

Komitee soovitab sisenõuanderühma loomisel ja liikmete arvu kindlaksmääramisel võtta arvesse järgmisi kriteeriume: ELi väliskaubanduse aastane kogumaht, ELi investeeringud partnerriiki(desse), lepingu olulisus geopoliitilistest ja strateegilisest seisukohast, asjakohased jätkusuutlikkusega seotud kaalutlused.

1.22.

ELi poolel annavad sisenõuanderühmad aru põhiliselt Euroopa Komisjonile ning on oluline, et tulevikus saaksid nad esitada aruandeid ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Komitee soovitab korrapärast struktureeritud dialoogi ELi sisenõuanderühmade, komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Parlamendi ja ELi liikmesriikide vahel. Seoses Euroopa Parlamendiga saaks ette näha struktureeritud regulaarse konsulteerimise mehhanismi.

2. Taust

2.1.

Euroopa Parlamendi president konsulteeris kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 304 esimese lõigu teise lausega komiteega arvamuse saamiseks sisenõuanderühmade toimimise kohta, (4) rõhutades, et „on mitmeid aspekte, mis vajavad edasist analüüsi ja arutelu, näiteks vajalikud vahendid sisenõuanderühmadele oma ülesannete tõhusaks täitmiseks, kodanikuühiskonna organite ees seisvate organisatsiooniliste ja logistiliste ülesannete lahendamise viisid, koostoime parandamise viisid sisenõuanderühmade ning kaubanduse ja kestliku arengu komisjonid ning muud aspektid, mis võimaldaksid parandada praegust olukorda“.

2.2.

Sisenõuanderühmad on üks ELi vabakaubanduslepingutesse kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide lisamisega kaasnenud oluline saavutus. Nende moodustamine ei põhine mitte üksnes ELi kaubanduspoliitikal, vaid laiemalt ELi tugeval poliitilisel tahtel integreerida alates 2012. aasta Rio+20 deklaratsioonist kestlik areng kõikidesse oma poliitikavaldkondadesse ja strateegiatesse. Strateegiaga „Kaubandus kõigile“, mille Euroopa Komisjon 2015. aastal vastu võttis, püüti peale selle tagada suurem läbipaistvus ja kaasatus ELi kaubanduspoliitikasse, muu hulgas sügavama dialoogi kaudu kodanikuühiskonnaga.

2.3.

26. veebruaril 2018 esitas Euroopa Komisjon mitteametliku dokumendi, (5) milles pakutakse välja 15 konkreetset ja praktilist meedet, mida tuleb võtta, et parandada kestlikku arengut käsitlevaid peatükke, sealhulgas „laiendades sisenõuanderühmade nõuannete sisulist pädevust, et hõlmata kogu lepingu rakendamine tulevastes vabakaubanduslepingutes“. Mitteametlikus dokumendis märgitakse, et „seda lähenemisviisi rakendatakse esimest korda ELi ja Mehhiko ning ELi ja Mercosuri vabakaubanduslepingutes ning seejärel saab see komisjoni tavapärase läbirääkimisstrateegia osaks“.

2.4.

ELi ja Mehhiko ning ELi ja Mercosuri lepingud on assotsieerimislepingud ja seega sisaldavad need ka poliitilist sammast ja koostöösammast, mille üle peab läbirääkimisi Euroopa välisteenistus. EL on teinud ettepaneku lähtuda nii kogu assotsieerimislepingu tasandil kui ka kaubandust käsitlevas osas sisenõuanderühmade puhul mitmeetapilisest lähenemisviisist. Seevastu sellised eraldiseisvad vabakaubanduslepingud, nagu sõlmitakse näiteks Indoneesia, Austraalia või Uus-Meremaaga, sisaldaksid lihtsamat lähenemisviisi, mis hõlmaks kogu vabakaubanduslepingut. Komisjoniga peetud teabevahetuses rõhutati, et kodanikuühiskonda käsitlevad sätted koostatakse avatult ja kodanikuühiskonnal on võimalik anda oma panus kõikidel huvi pakkuvatel teemadel, sealhulgas teemadel, mis ei ole seotud kestliku arenguga.

2.5.

Komitee on juba võtnud vastu mitu arvamust (6) kaubanduse ja kestliku arengu kohta, kutsudes üles tugevdama järelevalvemehhanismi ja andes soovitusi sisenõuanderühmade parema toimimise kohta. Oma arvamuses kaubanduse ja kestliku arengu kohta tegi komitee konkreetse üleskutse anda sisenõuanderühmadele volitused jälgida kaubanduslepingute kõigi osade mõju inim-, töö- ja keskkonnaõigustele, ning laiendada kohaldamisala tarbijahuvidele, samuti sotsiaalset ja majanduslikku mõju. Komitee kiidab veel heaks asjaolu, et nüüd avaldatakse igal aastal aruanne vabakaubanduslepingute rakendamise kohta.

2.6.

ELi–CARIFORUMi majanduspartnerlusleping ja ELi–Korea vabakaubandusleping, mis jõustusid vastavalt 2014. ja 2011. aastal, olid esimesed lepingud, millega nähti ette kodanikuühiskonna nõuandeorgani loomine, kelle ülesanne oli teha järelevalvet lepingu kaubanduse ja kestliku arengu peatüki rakendamise üle. Seda lähenemisviisi on järgitud kõikides ELi järgmistes lepingutes, sealhulgas Kesk-Ameerika riikide, Colombia, Peruu, Ecuadori, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Kanadaga sõlmitud lepingutes. Praegu tegutseb kaheks sisenõuanderühma, milles osaleb 27 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liiget, ning eelduste kohaselt luuakse 2021. aastaks veel viis rühma, millele võib tulevikus lisanduda kümme rühma, tingimusel et sõlmitakse uued vabakaubanduslepingud, mida käsitlevad läbirääkimised on juba alanud, näiteks lepingud Austraalia ja Uus-Meremaaga, või vaadatakse läbi kehtivad lepingud.

2.7.

Praeguste lepingute alusel tagavad sisenõuanderühmad kodanikuühiskonna huvide tasakaalustatud esindatuse kolme alarühma kaudu, millesse need on koondatud: tööandjad, ametiühingud ning mitmesuguste huvide esindajad, sealhulgas keskkonna- ja tarbijaorganisatsioonid ning muud asjakohased sidusrühmad. isenõuanderühmade liikmed on peamiste Euroopa majandus- ja sotsiaalorganisatsioonide, samuti keskkonnaorganisatsioonide, tarbijate, põllumajandustootjate ja muu kolmanda sektori huvide esindajad. Komitee on sisenõuanderühma koosseisu alaline liige.

3. Üldised märkused

3.1.

Komitee tunnistab, et kaubandus annab panuse majanduskasvu ja majanduslikku arengusse laiemalt, ning toetab sellega seoses ELi kehtestatud kaubanduslepingute arvu suurendamist. Samas toimuvad aga ka elavad arutelud selle üle, milline on vabakaubanduslepingute panus sotsiaalarengusse ja keskkonnakaitsesse, millised on nende eelised ja puudused ning kuidas need on riikide ja eri sidusrühmade vahel jaotunud. Praegu nõutakse ELilt üha enam vabakaubanduslepingute üle kodanikuühiskonnaga sisuka dialoogi pidamist. Praegused ELi lepingute sõlmimise mehhanismid hõlmavad sisenõuanderühmi, ühiseid nõuandekomiteesid, kodanikuühiskonna platvorme, kodanikuühiskonna foorumeid ja ühiseid kodanikuühiskonna foorumeid. Konsultatsioonimehhanismi keerulise ülesehituse tõttu on seda raske muuta tõhusaks ja hästi toimivaks struktuuriks (7). Lisamehhanismid kodanikuühiskonnaga suhtlemiseks ELi kaubanduspoliitika teemal hõlmavad avalikke konsultatsioone ja platvorme, nagu kodanikuühiskonna dialoog ja ELi kaubanduslepingute eksperdirühm (mida nõuab kaubanduse peadirektoraat).

3.2.

Lissaboni lepinguga tugevdati ja kinnitati komitee kui organiseeritud kodanikuühiskonna institutsioonilise esindajana funktsiooni ja koosseisu. Komitee loodi koostöös teiste institutsioonidega osalusdemokraatia saavutamiseks ja kodanikuühiskonna dialoogi pidamiseks Euroopa tasandil. Institutsioonilisest seisukohast esitab ELi kodanikuühiskonna seisukohti ELi kaubanduspoliitika kohta komitee oma arvamuste ja ka muude vahendite kaudu. Komitee soovib oma suutlikkust silmas pidades, et temaga konsulteeritakse ELi assotsieerimislepingute, majanduspartnerluslepingute ja vabakaubanduslepingute läbirääkimiste etapis.

3.3.

Komiteel kui sisenõuanderühmade alalisel liikmel, kes pakub sekretariaaditeenuseid kõikidele olemasolevatele sisenõuanderühmadele, on ulatuslikud vahetud teadmised kodanikuühiskonna järelevalve eelistest ja mõjust kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamisele. Teatavaid olemasolevate sisenõuanderühmade tööst saadud kogemusi kohaldatakse mutatis mutandis ka sisenõuanderühmade pädevuse laiendamisel lepingute muudele peatükkidele. Samal ajal peab komitee oluliseks kaaluda edasi sisenõuanderühmade asjakohasust, tõhusust ja tulemuslikkust, koosseisu, töömeetodeid ja volituste kestust ning haldus- ja eelarveaspekte ning tahab esitada nendes küsimustes soovitusi.

Sisenõuanderühmade asjakohasus

3.4.

Komitee toetab kestliku arengu kontseptsiooni ja selle kolme omavahel seotud ja vastastikku tugevdavat mõõdet – majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast. On selge, et rahvusvaheline kaubandus saab toimida ainult siis, kui arvesse võetakse kestlikku arengut, keskkonnakaitset ja töötajate sotsiaalkaitset ning kodanike ja tarbijate õigusi. Lepingud peavad sisaldama sätteid võrdsete võimaluste ja õiglase konkurentsi kehtestamiseks kõikides nendes aspektides.

3.5.

Üldiselt on kodanikuühiskonna esindajate osalemine aidanud saada paremaid tulemusi kaubanduskokkulepete positiivse majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju seisukohast. Nende ELi vabakaubanduslepingu järelevalves osalemise lisaväärtus on ääretult tähtis, nagu on näidanud konkreetsed edusammud Korea puhul (8). Tähtis on meeles pidada, et institutsiooniline dialoog kodanikuühiskonnaga on ELi eluviisi ja töötamist iseloomustav element. Meil tuleb aga tunnistada, et meie partnerid ei jaga alati seda seisukohta. Komitee arvates peaksid sisenõuanderühmad jääma ka edaspidi nõustavaks, konsulteerivaks, vastutustundlikuks ja sõltumatuks vabakaubanduslepingute rakendamisel ja hindamisel. Kodanikuühiskonna kaasamisel on ka oluline panus nende lepingute strateegilisse väärtusesse, mis tänapäeval läheb kaubandusest saadavast kasust veelgi kaugemale.

3.6.

Üks sisenõuanderühmade taoliste struktuuride kaudu sidusrühmade kaasamise peamine saavutus on kodanikuühiskonna protsesside tugevdamine ja selliste kodanikuühiskonna organisatsioonide mõjuvõimu suurendamine, keda nende enda riigi valitsus eriti ei tunnusta. See vastab tõele eelkõige nende partnerriikide puhul, kelle arusaamine kodanikuühiskonna rollist erineb ELi omast, ja nende puhul, kelle tavad kodanikuühiskonnaga konsulteerimisel ei ole samal määral välja kujunenud. Mitmel juhul, eriti kui kaubanduspartner on arengumaa, on sisenõuanderühma loomine võimaldanud suurendada otsustava tähtsusega eksperditeadmistega sidusrühmade mõjuvõimu ning järgida probleemide lahendamisel alt-üles lähenemisviisi dialoogi, koostöö ja suutlikkuse suurendamise kaudu (9).

3.7.

Kodanikuühiskonna organisatsioonide järgitav koostööpõhine lähenemisviis võib olla poliitika seisukohast oluline panus, et tagada vabakaubanduslepingute sätete rakendamise uuenduslik, tõhus ja edukas järelevalve isegi jõustatavate sätete puudumise korral. Sellisel juhul on kodanikuühiskonna organisatsioonide roll kaubanduse kontekstis toetada pragmaatilist ja paindlikku lähenemisviisi kestlikule arengule, mis on kohandatud konkreetsetele tingimustele nendes riikides, kus sisenõuanderühm moodustatakse. Sisenõuanderühmade ühine töö, mis partnerriikide ja ELi vahel selles kontekstis korraldatakse, võib oluliselt aidata nii probleemide tuvastamist kui ka nende lahendamiseks vajaliku avaliku sektori poliitika soovitamist.

3.8.

Muu hulgas peaksid sisenõuanderühmad pöörama erilist tähelepanu sellele, et osalised ratifitseerivad ja austavad nii ILO tööõiguse põhireegleid ja peamisi konventsioone kui ka mitmepoolseid keskkonnalepinguid. Sisenõuanderühmad peaksid pöörama erilist tähelepanu konkreetsete määrava tähtsusega õigusaktide, näiteks ühinemisvabadust, kollektiivläbirääkimisi, sotsiaaldialoogi, sotsiaalkaitset, tervishoidu ja ohutust ning tööjärelevalvet käsitlevate õigusaktide rakendamisele ja täitmise tagamisele.

3.9.

Kodanikuühiskonna kaasamine sisenõuanderühmade kaudu aitab säilitada ja parandada tarbijakaitset, võttes arvesse keskkonnamõju ja tagades kestliku arengu eesmärkide täieliku austamise ning hinnates väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate võimalusi. Sisenõuanderühmad saavad ka kontrollida võimalikke negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi naiste ja meeste võrdsetele võimalustele, puuetega inimeste ja teiste vähemuste õigustele ning võrdsele juurdepääsule üldhuviteenustele. Tarbijaorganisatsioonid on väljendanud oma toetust ELi vabakaubanduslepingutele ja nõudnud, et pärast turgude liberaliseerimist oleks tarbijakaitse jätkuvalt tagatud. Tarbijad on teinud ettepaneku lisada ELi tulevastesse lepingutesse tarbijaid käsitleva peatüki. Sisenõuanderühmade tehtava järelevalve laiendatud ulatus võimaldaks tarbijaühingutel tarbijatele pühendatud peatüki rakendamist lähemalt jälgida.

3.10.

Sisenõuanderühmad võiksid aidata rakendamisega seotud küsimusi tähtsuse järjekorda seada. Nagu näitab Euroopa Komisjon oma aruandes kaubandus- ja investeerimistõkete kohta, on protektsionism oma mitmesugustes vormides jätkuvalt kasvuteel, kahjustades ELi sidusrühmi. Sätete rikkumise või mitteoptimaalse rakendamise avastamise korral on sisenõuanderühma kujul ettevõtjate kasutuses lisavahend, et suurendada teadlikkust kohapealsetest probleemidest, ning sisenõuanderühmadele tuleks ette näha võimalus teavitada võimalikest seostest vabakaubanduslepingu eelistuste kasutamise määrade ja kaubandustõkete vahel, mis on lisatud turulepääsu andmebaasi. Nagu ilmneb hiljutisest aruandest, (10) võib vabakaubanduslepingute kohaste tariifsete soodustuste kasutamata jätmine olla ulatuslik ning seda võib olla keeruline mõõta, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul. Samuti kordab komitee olulist seost majandusliku mõõtme ja tariifide kohaldamise viisi ning tööhõive edendamise ja kaitse vahel.

Sisenõuanderühmade tegevusulatuse laiendamine

3.11.

Arvestades kodanikuühiskonna osalemisest saadavat kasu, eeldab komitee, et sisenõuanderühmade tehtava järelevalve ulatuse laiendamine kogu lepingule ja lepingu kõigile aspektidele, ka neile, mis ei ole seotud kestliku arenguga, kuid pöörates kestlikule arengule eritähelepanu, võiks täiendada komisjoni kehtestatud meetmeid ELi vabakaubanduslepingute parema rakendamise soodustamiseks. Eeldatavasti aitavad sisenõuanderühmad suurendada laiema kodanikuühiskonna teadlikkust vaba, reeglitel põhineva, kestliku ja kaasava kaubanduse eelistest, tegeledes samal ajal puudustega. Vabakaubanduslepingute rakendamise järelevalve on hädavajalik selleks, et tõendada nii lepingutest tulenevat kasu kui ka kahjulikku mõju ettevõtjatele, töötajatele, tarbijatele ja kodanikele laiemalt. Peale selle saavad nad anda faktilist teavet ja panustada objektiivsetesse lähenemisviisi kaubanduslepingutele.

3.12.

Tõenäoliselt aitab pädevuse laiendamine lepingu ärilistele aspektidele partnerriikidel kodanikuühiskonna tehtava järelevalvega hõlpsamalt nõustuda ja kiirendab sisenõuanderühmade loomist (11). Sisenõuanderühmadel on võimalik (tänu oma koosseisule, töömeetoditele jne) vabakaubanduslepingute kõikidest peatükkidest tulenevaid mitmesuguseid probleeme sobilikult lahendada ja nad suudavad suhelda kodanikuühiskonna asjakohaste osadega. Komitee usub, et järelevalve ulatuse kogu lepingule laiendamiseks on vaja seada prioriteete, et võtta meetmeid nendes valdkondades, kus see on kõige vajalikum, hoides kõigi huvide võrdset esindatust sisenõuanderühma tööprogrammis.

3.13.

Küll aga väljendab komitee kahetsust, et ulatuse laiendamisel ei tugevdatud veelgi järelevalvemehhanismi seoses kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevates peatükkides ettenähtud kohustuste tõhusa täidetavusega, mis on komitee jaoks määrava tähtsusega, ega sisenõuanderühmade olulist rolli, et tagada nende kohustuste rikkumiste kindlakstegemine ja tõhus käsitlemine.

4. Konkreetsed küsimused, mida tuleb käsitleda

Sisenõuanderühmad partnerriikides

4.1.

On eriti tähtis, et kolmandate riikidega suhtlemisel lähtutakse vastastikusest austusest ja mõistmisest. Paljud valitsused suhtuvad kaubanduse ja kestliku arengu peatüki üle läbirääkimiste pidamisse ning kodanikuühiskonna järelevalvemehhanismi loomisesse väga vastumeelselt. Paljudes riikides on kodanikuühiskonna osalemine kaubanduse ja kestliku arengu peatüki rakendamise järelevalves sageli korraldatud ELi omadest erinevate süsteemide kohaselt. Näiteks Kanada loob kaks sisenõuanderühma: ühe keskkonna ja teise tööhõive valdkonnas. Sisenõuanderühmade loomine on järkjärguline protsess, mis nõuab ELilt jõupingutusi, eesmärgiga toetada neid kodanikuühiskonna kaasamisel. Komitee arvates on väga olulised partnerriikidega ühised sisenõuanderühmad. Pidades silmas kõiki tulevasi lepinguid, nõuab komitee sisenõuanderühmade kohtumiste (mis on partnerriikidega ühine kodanikuühiskonna organ) ellukutsumist, mitte sisenõuanderühmade loomist iga poole jaoks eraldi (12). Kui aga kodanikuühiskonna arvamuse väljendamiseks on juba kehtestatud muud mehhanismid, nagu ELi ja Tšiili assotsiatsioonilepingu puhul, oleks oluline need alles jätta, sest usalduse ja sobilike toimivate tingimuste loomiseks kulub aastaid.

4.2.

Peamised puudujäägid, millest mõni on tehtud kindlaks komitee varasemates arvamustes), on tasakaalustamata liikmesus, märkimisväärsed viivitused, poliitiliste ja rahaliste toetuste puudumine riikide valitsuste poolt ning asjaomase riigi kõige esindavamate organisatsioonide väljajätmine on endiselt selged takistused sobiva partneri leidmisel. Riiklike organisatsioonide valimine olemasolevate, esindavate ja tasakaalustatud piirkondlike kodanikuühiskonna struktuuride asemel (Kesk-Ameerika ja Mercosuri juhtumi puhul) kahjustab kodanikuühiskonna võimet töötada ühiselt piirkondlikul tasandil ja piirkondlikku ühtekuuluvust.

4.3.

EL peab diplomaatiliselt, kuid kindlalt veenma partnerriike, et nad järgiksid kokkulepet luua tasakaalustatud ja esindavad sisenõuanderühmad; selleks tuleks sisse seada kooskõlastamine komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Euroopa Parlamendi ja selle eri asutuste ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vahel.

Koosseis ja esindatus

4.4.

Sisenõuanderühmade asjakohasus tuleneb ka nende koosseisust, eelkõige nende esindatusest ja liikmete pädevusest, mis on olulised aspektid, mis tuleb edaspidi säilitada ja mida peab kolmandates riikides soodustama. See tuleb valimisprotsessis tagada. Komitee eeldab, et temaga konsulteeritakse valimisprotsessi parandamisel. Sisenõuanderühmades peaks olema tagatud kodanikuühiskonna huvide tasakaalustatud esindatus. Eesmärk on tagada, et aruteludes või tegevuskavas ei oleks ükski sidusrühm või sidusrühmade alarühm ülekaalus, vaid et neisse oleksid hõlmatud kõikide alarühmade väljapakutud teemad.

Tõhusus ja tulemuslikkus/logistika ja organisatsiooniga seotud probleemid

4.5.

Sisenõuanderühmade tõhusus ja tulemuslikkus on tagatud liikmete piiratud arvu (tavaliselt mitte üle kuue liikme alarühma kohta) ning nende töömeetoditega. Komitee soovitab korraldada sisenõuanderühmade ELi tasandi kohtumisi vähemalt kaks korda aastas ja sisenõuanderühmade vahelisi kohtumisi, mis sõnastatakse tulevastes lepingutes, võimaldades neid korraldada kaks korda aastas (üks peaks olema korraldatud otsekohtumisena ning teine logistilistel ja eelarvekaalutlustel videokonverentsidena). Komitee kutsub läbirääkijaid üles õppima kogemustest seoses teiste vabakaubanduslepingutega, mille raames on loodud kodanikuühiskonna sisenõuanderühmad igas osalisriigis, ilma et lepingud sisaldaksid tunnustatud ühise dialoogi pidamise võimalust. On tõendatud, et see mudel on selgelt piiratud. Komitee nõuab, et olemasolevate lepingute osalised tunnustaksid ametlikult sisenõuanderühmade omavahelisi kohtumisi kehtivate lepingute küsimustes. Sisenõuanderühmade omavahelised kohtumised võimaldavad korrapäraselt oma riigisiseses järelevalvetegevuses osalevatel kodanikuühiskonna organisatsioonidel vahetada arvamusi rakendamisküsimustes. Väljundite määratlemine ja ühine tööprogramm võimaldavad sisenõuanderühma liikmetel hinnata tehtud edusamme, koostada ühiseid soovitusi ning esitada aruandeid institutsioonidele ja laiemale kodanikuühiskonnale, tagades seeläbi läbipaistvuse, vastutuse ja järjepidevuse.

4.6.

Sisenõuanderühmade tegevuse parem koordineerimine tagab kodanikuühiskonna tehtava järelevalve kõrgema kvaliteedi. Arvestades iga sisenõuanderühmas omandatud märkimisväärseid teadmisi, soovitab komitee korraldada igal aastal Brüsselis kõigi sisenõuanderühmade liikmete ELi tasandi konverentsi, võimaldada vastavate sisenõuanderühmade vastastikust kogemuste jagamist.

4.7.

Tulevaste sisenõuanderühmade koosseis peaks kajastama tööprogrammi osaks olevat teemaderingi. Selleks peavad osalema organisatsioonid, kellel on tehnilised eksperditeadmised kaubanduslepingute kõikides aspektides ja kaalul otsesed huvid. Et sisenõuanderühmade tehtav järelevalve hõlmaks nõuetekohaselt kõiki vabakaubanduslepingute aspekte, peavad neil rühmadel endal olema asjakohased eriteadmised ning samal ajal peavad nad suutma osalemist laiendada ja konsulteerida väliste sidusrühmadega. Samuti peab sisenõuanderühmadel olema võimalus korraldada igal aastal kuulamine. Koostöö kodanikuühiskonda esindavate riiklike institutsiooniliste organitega – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee riiklike analoogidega – aitab laiendada dialoogi väljapoole Brüsselit ja jõuda laiema üldsuseni kui praeguses olukorras, kus eelis on Brüsselis tegutsevatel organisatsioonidel.

4.8.

Mitme organi loomine sama lepingu alusel põhjustab ELi kaubanduspartnerites (13) segadust ning tekitab koormuse nii kolmandatele riikidele kui ka komiteele. Kodanikuühiskonna esindatuse kahekordne lisamine nii assotsieerimislepingu üldossa kui ka kaubanduse ja kestliku arengu peatükki on ebavajalik ja ebatõhus. Näiteks Moldova, Gruusia ja Ukrainaga sõlmitud assotsieerimislepingute puhul moodustatakse kaks eraldi organit: lepingute poliitilise sambaga luuakse kodanikuühiskonna platvorm, mis on pädev kõikides lepinguga reguleeritud küsimustes, samal ajal kui lepingu kaubandussambaga luuakse sisenõuanderühm. Komitee kutsub ELi üles nägema ette ühiseid konsulteerimismehhanisme, mille pädevus hõlmaks kõiki sambaid tulevastes assotsieerimislepingutes, alates läbivaadatud lepingutest Tšiili ja Mehhikoga ning tulevikus Mercosuriga.

4.9.

On täheldatud, et teatavate sätete rikkumisi, millest sisenõuanderühmad on varem teatanud, ei ole kiiresti arutatud. Ette tuleks näha aruandlusmehhanism, mis võimaldaks tulevastes sisenõuanderühmades osalevatel kodanikuühiskonna organisatsioonidel probleemidest teavitada või esitada soovitusi olukorra parandamiseks. Samuti soovitab komitee, et sisenõuanderühma esimehel oleks õigus esitada oma rühma seisukohad kaubanduse ning kaubanduse ja kestliku arengu komisjonidele, kel peaks olema kohustus reageerida mõistliku aja jooksul sisenõuanderühmade esitatud küsimustele ja soovitustele. Komitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni võetud kohustuse üle luua tulevikus struktureeritud, läbipaistev ja ajapõhine kaebuste lahendamise mehhanism kaubandust ja kestlikku arengut käsitlevate peatükkide rakendamiseks. Seda kohustust tuleks arvestada ka edasises lähenemisviisis.

Suurem läbipaistvus ja parem teabevahetusstrateegia

4.10.

Enne kodanikuühiskonna organite loomist teeb komitee suuri jõupingutusi, et luua sisenõuanderühmad/nõuandekomiteed tükk aega enne lepingu rakendamist. See kehtib eelkõige Kesk-Ameerika, Kanada, Jaapani, Tšiili, Mercosuri või Ukraina puhul, kus komitee liikmed on võtnud ühendust vastaspoole organisatsioonide ja valitsustega, et suurendada nende teadlikkust tulevase ühistöö ettevalmistamise vajadusest. Komitee jõupingutusi peaks toetama Euroopa Parlament, kaubanduse peadirektoraat ja Euroopa välisteenistus nii, et partnerriikide kodanikuühiskonna organisatsioonidele antakse teavet nende kodanikuühiskonna organite loomise vajaduse kohta, et muuta need võimalikult kiiresti pärast lepingu jõustumist toimivaks.

4.11.

Pärast nende loomist ning sisenõuanderühmade nähtavuse tagamiseks soovitab komitee korraldada teavituskampaania ja korrapäraselt ajakohastada sihtotstarbelist veebilehte, koos koosoleku dokumentidega, sealhulgas päevakord ja protokollid. Sel eesmärgil võiks luua IT-platvormi ELi ja partnerriikide sisenõuanderühmade vahelise teabevahetuse hõlbustamiseks. Kasutada võib ka sotsiaalmeediat.

Vajalikud ressursid

4.12.

Nii komitee kui ka Euroopa Komisjon on siiani taganud sisenõuanderühmade toimimiseks vajalikud rahalised vahendid ja töötajad. 2018. aastal eraldas komisjon kolmeks aastaks kolmemiljonilise eelarve. Sisenõuanderühmade kohtumiste logistilise korraldamise eest vastutab välistöövõtja.

4.13.

Tulevaste lepingute rakendamiseks tuleks ette näha ennekõike partnerriikide valitsuste antav rahaline toetus. ELi institutsioonid peaksid pidevalt arutama küsimust partnerriikide valitsustega, et leida pikaajalisi jätkusuutlikke lahendusi. Komitee on veendunud, et lepingute tekstis tuleks sõnaselgelt ette näha kohustus piisavalt rahastada ning toetada poliitiliselt ja logistiliselt kavandatavaid kodanikuühiskonna organeid, sealhulgas peaksid seda tegema partnerriikide valitsused.

5. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning sisenõuanderühmad

5.1.

Euroopa Komisjoni palvel toetab komitee sisenõuanderühmi oma liikmete ja sekretariaadi kaudu. Komitee leiab, et tema osalemine on kasulik, ja soovib jätkuvalt osaleda kõikides sisenõuanderühmades. Komitee soovitab sisenõuanderühma viieaastast liikmelisust stabiilsuse ja järjepidevuse tagamiseks. Juhatuse liikmed peaksid aga vahetuma iga kahe ja poole aasta järel.

5.2.

Komitee tagab sisenõuanderühma struktureeritud ja hästi korraldatud toimimise, mis aitab tuvastada analoogseid asutusi partnerriigis, määrata kindlaks tegevuskava, viia läbi koosolekuid, esitada ELi institutsioonidele ja kodanikuühiskonnale aruandeid ning tagada vastutus. Seda silmas pidades on komiteel parim positsioon sisenõuanderühmi juhtida ning teeb seega ettepaneku lisada sätted selle kohta, et komitee asub juhtima Euroopa sisenõuanderühma.

5.3.

5.4.

Seepärast on sisenõuanderühmad komitee jaoks rahaliste ja inimressursside seisukohast problemaatilised. Kõikide praeguste ja tulevaste sisenõuanderühmade puhul eeldatakse, et iga-aastased kulud võivad olla kuni 24 % liikmetele ette nähtud välissuhete sektsiooni liikmete eelarvest.

5.5.

Inimressursside seisukohalt tuleb tugevdada ka välissuhete sektsiooni sekretariaati ja tema lähetuste eelarvet. Komitee ja Euroopa Komisjoni (kaubanduse peadirektoraadi) vahelise lepingu alusel tagab komitee välissuhete sektsioon (REX) sekretariaaditeenuste osutamise loodud ELi sisenõuanderühmadele ning suhtleb partnerriikide sisenõuanderühmadega iga-aastaste ühiste koosolekute ja istungitevahelise koostöö teemadel.

5.6.

Komitee juhib eritähelepanu komitee ametnike tehtavale sekretariaaditööle, mis hõlbustab sisenõuanderühmade tööd valdkondades, mis jäävad väljapoole organisatsioonilisi küsimusi. Sisenõuanderühmad saavad kasu komitee töötajate laiaulatuslikust kogemusest kodanikuühiskonna konsultatsioonide toetamisel nii ELis kui ka kolmandate riikide või piirkondadega (praegu juhib REXi sektsiooni sekretariaat 17 ühisorganit kolmandate riikidega). Sekretariaat

—	annab liikmetele nende töös poliitilist nõu;

—	abistab sisenõuanderühmade esimehi koosoleku päevakavade koostamisel ja koosolekutel märkmete tegemisel;

—	nõustab võimalikke sõnavõtjaid, eksperte ja kodanikuühiskonna organisatsioone, keda võidakse kutsuda;

—	koostab koosoleku aruandeid ja tagab pideva teabevoo sisenõuanderühma liikmetele huvi pakkuvatel teemadel;

—	kasutab oma kontaktide võrgustikku teistes ELi institutsioonides ja rahvusvahelistes organisatsioonides, et hõlbustada teabevahetust sisenõuanderühmade ja nende institutsioonide vahel.

See ülesanne nõuab aga üha enam jõupingutusi nii majanduslikus kui ka inimressursi mõttes.

5.7.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab tänu Euroopa Parlamendile, kes taotles liikmete arvu ja eelarve suurendamiseks 2017. ja 2018. aastal, ning loodab, et selline toetus jätkub ka edaspidi. Komitee nõuab eelarvepädevatelt institutsioonidelt lisaeelarvet nende kulude katteks, mille on komisjon näinud ette sisenõuanderühmade toetamiseks, et nad saaksid nii kvantiteedi kui ka kvaliteedi mõttes oma tööd ellu viia.

5.8.

Sisenõuanderühma loomisel osalevad piiratud ressursside tõttu osalevad kolm komitee liiget tavapärases sisenõuanderühma töös ning kuus liiget üksnes erandjuhtudel, näiteks

—	sellise riigi või piirkonna sisenõuanderühma puhul, mis moodustab rohkem kui 100 miljardi eurot ELi kaubanduse aasta kogumahust

—	või mille ELi investeeringud on üle 100 miljardi euro

—	või millel on suur geopoliitiline ja strateegiline tähtsus

—	või kui kestlikkuse aspektid on eriti olulised.

Sisenõuanderühma loomise korral võiks kaaluda samu kriteeriume. ELil on kaubanduslepingud 69 riigi ja piirkonnaga maailmas. Kõigi puhul ei ole vaja sisenõuanderühma luua.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning ELi institutsioonid

5.9.

Sisenõuanderühmade ülesanded on ELis ja partnerriikides erinevad. ELi poolel annavad sisenõuanderühmad aru põhiliselt Euroopa Komisjonile ning on oluline, et tulevikus saaksid nad esitada aruandeid ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Parlamendis esitatakse praegu aruandeid sihtotstarbeliselt ja mitteametlikult, kui seda taotleb rahvusvahelise kaubanduse komisjon või mõni kolmandate riikidega suhtlemise eest vastutav Euroopa Parlamendi delegatsioon. Ette saaks näha struktureerituma regulaarse konsulteerimise mehhanismi.

Brüssel, 23. jaanuar 2019

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Luca JAHIER

(1) EMSK arvamus teemal „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“(ELT C 227, 28.6.2018, lk 27).

(2) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi ja Mercosuri assotsieerimislepingu suunas“, punkt 6 (ELT C 283, 10.8.2018, lk 9).

(3) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus (ELT C 227, 28.6.2018, lk 27).

(4) Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajani kiri Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee presidendile Luca Jahier’le, 11. oktoober 2018.

(5) Komisjoni talituste mitteametlikus dokumendis „Tagasiside ja edasised sammud ELi vabakaubanduslepingute kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamise ja täitmise tagamise parandamiseks“anti ülevaade aruteludest, mis hõlmasid konsultatsioone ELi liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja kodanikuühiskonnaga http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2018/february/tradoc_156618.pdf.

(6) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“(ELT C 227, 28.6.2018, lk 27), „ELi ja Mercosuri assotsieerimislepingu suunas“(ELT C 283, 10.8.2018, lk 9) ja „ELi ja Korea vaheline vabakaubandusleping – kaubanduse ja säästva arengu peatükk“(ELT C 81, 2.3.2018, lk 201).

(7) Käsitletakse lähemalt punktis 4.8.

(8) Vt kaubanduse peadirektoraadi ametlikud konsultatsioonid Korea valitsusega, milles käsitletakse ametiühingute õiguste olukorda Koreas ja Korea poolt teatavate ILO konventsioonide ratifitseerimata jätmist, mida korduvalt taotles ELi Korea sisenõuanderühm.

(9) Damien Raess, lk 13.

(10) ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi ning Rootsi kaubandusnõukogu aruanne.

(11) Näiteks hõlmavad rakendamisega seotud küsimused Korea vabakaubanduslepingu puhul 2018. aastal ILO konventsioonide ratifitseerimist ja rakendamist, veiseliha eksporti Koreasse, intellektuaalomandi õiguste hüvitamist, õigusraamistikku, elektroonikatoodete, autode ja masinate turulepääsu ning tolliprotseduuride tõhustamist. Muude vabakaubanduslepingute puhul esineb ilmselgelt teistsuguseid probleeme.

(12) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi ja Mercosuri assotsieerimislepingu suunas“, punkt 6 (ELT C 283, 10.8.2018, lk 9).

(13) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kaubanduse ja kestliku arengu peatükid ELi vabakaubanduslepingutes“(ELT C 227, 28.6.2018, lk 27).