Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse Leedu Ignalina tuumaelektrijaama dekomisjoneerimise abiprogramm (Ignalina programm) ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EL) nr 1369/2013“

[COM(2018) 466 final – 2018/0251 (NLE)]

„Ettepanek: nõukogu määrus, millega kehtestatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbeline rahastamiskava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (Euratom) nr 1368/2013“

[COM(2018) 467 final – 2018/0252 (NLE)] ning

„Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Bulgaarias, Slovakkias ja Leedus paiknevate tuumarajatiste ELi abiprogrammide hindamise ja rakendamise kohta“

[COM(2018) 468 final]

(2019/C 110/26)

Raportöör:

Rudy DE LEEUW

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 12.7.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon	transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	20.11.2018
Vastuvõtmine täiskogus	12.12.2018
Täiskogu istungjärk nr	539
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	177/8/6

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni ettepanekuid ja rõhutab arvamuses soovitusi tulevase toetuse kohta.

1.2.

Komitee ei soovi ettepaneku parandamist, vaid kutsub selle asemel üles teostama tugevdatud järelevalvet tegevuste üle arvamuses käsitletud valdkondades, mis on järgmised:

—	jätkusuutlik arengule suunatud lähenemine energiaalaste valikute tegemisel;

—	eelkõige Leedu konkreetse olukorra, aga ka teiste asjaomaste riikide olukordade hoolikas kaalumine, pidades silmas sotsiaalmajanduslikke aspekte;

—	kogu ELis dekomisjoneerimise ja töötajate koolituse valdkonnas omandatud teabe levitamine;

—	tekkinud tuumajäätmete turvaline ja jätkusuutlik käitlemine;

—	tulemusnäitajate tugevdamine, lisades neile tulemuse töötajate kiirguskaitse alal.

1.3.

Lisaks spetsialistidele ja ametiasutustele tuleks ka kodanikuühiskonda innustada ja aidata, et ta osaleks nende tegevuste jälgimises.

1.4.

Komitee kutsub Euroopa Komisoni üles hindama olukorda, mis on tingitud ELi mitme tuumaelektrijaama kasutustsükli lõpust, esitades aruande ettepanekutega reaktorite dekomisjoneerimise kulude ja riskide minimeerimise ning radioaktiivsete jäätmete ladustamise kohta. Aruandes tuleks käsitleda ka Brexiti mõju, mis ühelt poolt avaldub kütuse ja tuumajäätmete ümbertöötlemise suutlikkuse märkimisväärses vähenemises ELis ning teiselt poolt põhjustab ümbertöötlemise ülevõimsuse Ühendkuningriigis.

2. Ettepanekute kokkuvõte

2.1.

Komisjon teeb ettepaneku jätkata rahastamisprogrammidega ajavahemikul, mis hõlmab 2020. aasta järgset mitmeaastast finantsraamistikku (mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027), et anda rahalist abi tuumarajatiste dekomisjoneerimiseks ja nende jäätmete käitlemiseks Bulgaarias (Kozloduy 1–4), Slovakkias (Bohunice Vl 1–2) ja Leedus (Ignalina 1–2).

2.2.

Need ettepanekud toovad kaasa kaks muudatust.

—	Rohkem paindlikkust eelarve kasutamisel: „Täiendavat eelarve paindlikkust võib anda rahaliste vahendite jagamine meetmete vahel, kui seda on vaja seoses meetmete edenemisega.“ See võtab arvesse muutuvat ja sageli ettearvamatut kulude taset asjaomasel aastal.

—	Ühinemine mõne Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatiste dekomisjoneerimisprogrammiga Saksamaal, Itaalias, Belgias ja Madalmaades.

3. Üldised märkused

3.1.

Komiteel on hea meel märkida, et kuna üks programmi eesmärkidest on saavutatud (vastata paremini vajadustele ja tagada rajatise ohutu dekomisjoneerimine), keskendutakse järgmises etapis dekomisjoneerimismeetmetele, milles käsitletakse kiirgusohutuse ülesandeid. Neid tegevusi tuleks hinnata sõltuvalt lähenemisest, mis on suunatud jätkusuutlikule energiaallikate jaotusele, vastavalt rahvusvahelistele lepingutele, millega EL on liitunud (Pariisi kliimakokkulepe, ELi pühendumine CO2-heite vabale majandusele jne).

3.2.

Aruanne Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias paiknevate tuumarajatiste ELi abiprogrammide hindamise ja rakendamise kohta (edaspidi „aruanne“) kinnitab, et programmide jätkamine on rahaliselt otstarbekas. Komitee märgib, et 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku eelarveprognoos Kozloduy ja Bohunice programmide jätkamiseks ja lõpuleviimiseks vastab vähem kui ühele neljandikule vastavast summast mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 (63 miljonit eurot Kozloduyle ja 55 miljonit eurot Bohunicele) ning tagab dekomisjoneerimisprotsessi kokkulepitud lõppstaadiumi saavutamise. Eelarveprognoos 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta on 522 miljonit eurot, mis ületab perioodi 2014-2020 mitmeaastase finantsraamistiku mahu.

3.3.

Komitee rõhutab, et Leedu osas mured püsivad. Komitee märgib, et komisjoni poolt pakutud eelarve katab ainult 70 % selle perioodi vajadustest ning leiab seega, et selle ettepanekuga ei ilmutata solidaarsust, samuti ei pakuta sellega piisavat finantsabi projektile, mis on samuti oluline naaberriikidele. Ignalina elektrijaama edukas dekomisjoneerimine on kõige suurem väljakutse, mis Euroopa Liidu ees tuumaohutuse alal seisab, ning sellega tuleks tegeleda viisil, mis tagab ohu vähenemise kõigile ELi kodanikele.

3.4.

Komitee hindab komisjoni algatust lisada Bulgaaria ja Slovakkia programmile teatavad Teadusuuringute Ühiskeskuse rajatised. Teadusuuringute Ühiskeskuse tuumarajatiste dekomisjoneerimise hinnanguline maksumus on 348 miljonit eurot. Komitee rõhutab ELi eeskujulikku rolli Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse haldamisel, sest see kuulub komisjoni (Teadusuuringute Ühiskeskuse) kui tegevusloa omaniku ainupädevusse. Euratomi asutamislepingu kohaselt peab Teadusuuringute Ühiskeskus juhtima oma varasemate tuumakohustuste täitmist ja korraldama suletud tuumaseadmete dekomisjoneerimise. Programmil on suur potentsiaal luua ja jagada teadmisi. Sel moel aitab see ELi liikmesriikidel oma rajatised dekomisjoneerida.

3.5.

Seoses teadmistega rõhutab komitee ka dekomisjoneerimise majanduslike ja sotsiaalsete mõjude mõõtmist, k a mõjud tööturule, tervisenäitajad ja liikmesriikide piirkondade struktuurne areng. On oluline kasutada dekomisjoneerimistegevuse pakutavat võimalust, korraldades täiendavaid teoreetilisi ja praktilisi koolitusi kohalikele töötajatele piirkondades, millel on tuleviku jaoks kriitiline tähtsus. Neid koolitusi ei saa rahastusest välja arvata.

3.6.

Seoses tugevdatud järelevalve nõudega soovitab komitee eraldada programmi raames rahalisi vahendeid selleks, et tagada kohalike ja riiklike kodanikuühiskonna huviorganisatsioonide asjakohane osalemine, et tagada sõltumatu, usaldusväärne ja järjepidev avalik järelevalve nimetatud rahalise abi raames rakendatavate tegevuste üle.

3.7.

Komiteel on hea meel märkida, et Slovakkia, Bulgaaria ja Leedu on saavutanud märkimisväärseid edusamme oma reaktorite dekomisjoneerimisel kokkulepitud aja jooksul. Sellegipoolest tuletab komitee meelde, et lähiajal on ees mõned probleemid: reaktorisüdamike demonteerimine ja muud tegevused reaktorihoonetes. Aruandes käsitletakse liiga vähe tuumajäätmete käitlemisega seotud piiranguid, eriti süsiniku ja vanade reaktoritega seonduvat Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis. Komitee teeb ettepaneku, et aruandes tuleks täiendavalt uurida tuumajäätmete küsimust, mis on pikas perspektiivis väga oluline teema.

3.8.

Komitee viitab ka heale tavale, eriti Ignalina territooriumil, et aidata endise tuumaelektrijaama töötajatel leida kohapeal tööd. See ei ole mitte ainult sotsiaalselt väärtuslik, vaid aitab ka arendada konkreetset dekomisjoneerimisega seotud võimekust ja edastada teadmisi. Komitee peab seda huvitavaks viisiks nende inimeste vajaduste täitmisel. Peale selle võiksid seda lähenemist toetada töötajate koolitamise meetmed. Uurimisinstituute tuleks innustada aktiivselt osalema sellistes projektides, mis peaksid saama korralikku finantstoetust.

3.9.

Programmide ulatus on kooskõlas ELi kolmes direktiivis hõlmatud ohutuspoliitikaga.

1)	Nõukogu direktiiv 2011/70/Euratom, (1) millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks.

2)	Nõukogu direktiiv 2009/71/Euratom (2) ja seda muutev nõukogu direktiiv 2014/87/Euratom, (3) millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik..

3)	Nõukogu direktiiv 2013/59/Euratom, (4) millega kehtestatakse põhilised ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest.

3.10.

Kuid ajaloolistel põhjustel võivad liikmesriigid teha ajaloolistel põhjustel osaliselt erandi põhimõttest, et tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks piisavate rahaliste vahendite tagamise lõplik vastutus lasub liikmesriikidel. Komitee on selle seisukohaga solidaarsusest tulenevatel põhjustel juba nõustunud.

3.11.

Lisaks on suurem tuumaohutus meie oluline huvi, mitte ainult piirkondlikul ja riiklikul, vaid ka Euroopa ja maailma tasandil. Sellepärast on ühised jõupingutused tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja selles valdkonnas uute teadmiste hankimise alal olulised mitte ainult piirkondadele või liikmesriikidele, vaid kogu Euroopa Liidule. See on ka põhjus, miks komitee rõhutab tiheda koostöö vajadust ühelt poolt liikmesriikide ja programmis osalejate ja teiselt poolt komisjoni vahel.

3.12.

Komiteel on hea meel märkida, et programm on võimaldanud töötada välja uued väga tõhusad vahendid jäätmete mahu vähendamiseks. Komitee soovitab komisjonil võtta ennetav lähenemisviis, et aidata sellel teemal teadmisi jagada.

3.13.

Komitee tunnistab tulemuslikkuse põhinäitajate asjakohasust, mida kasutatakse dekomisjoneerimise edenemise ja selle finantskulude jälgimiseks. Komitee rõhutab hoolika rakendamise ja programmi nõuete tõhusa täitmise olulisust. Komitee juhib tähelepanu sellele, et ELi rahastatud tegevusega tuleks edendada kvaliteetseid töökohti, järgides samas kõrgeimaid kiirguskaitse standardeid kooskõlas eelnimetatud asjaomaste Euroopa direktiividega.

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Kooskõlas nende kaalutlustega leiab komitee, et igal kõnealusel territooriumil peaks olema võimalik saada konkreetsem ülevaade kiirguskaitse seisundist ja ALARA (nii madal, kui on mõistlikult võimalik saavutada) strateegiast. Nõukogu direktiivi 2013/59/Euratom artikli 5 kohaselt, millega kehtestatakse ioniseeriva kiirgusega kokkupuutest tulenevate ohtude eest kaitsmise põhilised ohutusnõuded, on loomulikult asjaomase liikmesriigi ainupädevus tagada selle olemasolu. Sellise kiirgusdoosi säilitamine, millega töötajad kokku puutuvad, efektiivdoosi optimeeritud väärtuse vahemikus on sümptomaatiline näitaja, mis vastab programmide ühele eesmärgile keskenduda kiirgusohutusele. Need andmed peavad olema kättesaadavad asjaomaste liikmesriikide ohutus- ja radioloogiliste asutuste registris.

4.2.

Teine probleem on radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine. See on ilmselgelt liikmesriigi ainupädevus. Komitee soovitab siiski, et komisjon toetaks mitte ainult teadmiste jagamist, vaid kui see on seaduslikult võimalik, siis ka liikmesriikide dünaamilist koostööd. See aitab mõistlike majandusnäitajate abil saavutada kõrgetasemelist ohutust.

4.3.

Vähe antakse teavet koostööst kohalike ohutusasutustega. Sellest hoolimata tuleb suurt tähelepanu pöörata teatavatele probleemidele, mis on kindlaks määratud nõukogu määruses, millega kehtestatakse tuumarajatiste dekomisjoneerimise ja tuumajäätmete käitlemise sihtotstarbeline rahastamiskava ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (Euratom) nr 1368/2013, eriti kui „aeganõudvad lubade väljastamise menetlused riiklikes asutustes […] te[evad] programmi juhtimise keeruliseks…“. Komisjonil on palju vahendeid selle koostöö tõhustamiseks, sh tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühm (ENSREG).

4.4.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et mitmed Euroopa Liidu tuumaelektrijaamad on saavutanud või saavutavad peatselt kasutustsükli lõpu ja need tuleb dekomisjoneerida. See kuulub liikmesriikide ainupädevusse, kuid komitee kutsub Euroopa Komisoni üles hindama olukorda ning esitama aruande ettepanekutega reaktorite dekomisjoneerimise kulude ja riskide minimeerimise ning radioaktiivsete jäätmete ladustamise kohta. Aruandes tuleks käsitleda ka Brexiti mõju, mis ühelt poolt avaldub kütuse ja tuumajäätmete ümbertöötlemise suutlikkuse märkimisväärses vähenemises ELis ning teiselt poolt põhjustab ümbertöötlemise ülevõimsuse Ühendkuningriigis.

Brüssel, 12. detsember 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Luca JAHIER

(1) ELT L 199, 2.8.2011, lk 48.

(2) ELT L 172, 2.7.2009, lk 18.

(3) ELT L 219, 25.7.2014, lk 42.

(4) ELT L 13, 17.1.2014, lk 1.