Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete rahastamisvahend“

(COM(2018) 474 final – 2018/0258(COD))

(2019/C 62/11)

Raportöör:

Antonello PEZZINI

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 2.7.2018 Euroopa Liidu Nõukogu, 4.7.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 114 lõige 1 ja artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	2.10.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	200/0/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et Euroopa Liidu välispiiri kontrollimisega seotud kasvavate probleemide puhul on oluline rakendada süsteemi, mis suudab samal ajal tagada nii üksikisikute ja piiride kaitse kui ka kasulikud kaubandussidemed kolmandate riikidega.

1.2.

See on üks peamistest ülesannetest, millega Euroopa Liit peab tegelema, ning komitee leiab, et ELi järgmise mitmeaastase eelarve piirihalduse pakett on esimene positiivne samm.

1.3.

Komitee on seisukohal, et on oluline tagada liidu tollivarustuse kvaliteedi ja innovatsiooni kõrge tase, et kõige paremini kaitsta liikmesriikide ühiskondlikku kultuuri, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid, majanduslikke ja finantshuve. Täpsemalt hõlmab see järgmist: — ebaseadusliku kaubanduse vastane võitlus, mis ei ole veel tõhus; — seaduslike kaubandustavade tõhustamine ja lihtsustamine; — ELi siseturu turvalisuse tagamine; — keskkonna ja kodanike tervise kaitse; — töötaja põhiõiguste järgimine; — tarbijaõiguste kaitse; — tollivaldkonna optimaalne riskijuhtimine; — tollimaksude kogumine.

1.4.

Lisaks peab komitee uue rahastamisvahendi jaoks oluliseks järgmist: — tagada, et kõige intensiivsema kontrollitegevusega piiripunktides, nagu merepiiril, käsitletakse seadmeid prioriteetsena; — kiirendada seal töötavate hindamisrühmade tööd (1); — tagada õiglane geograafiline jaotus; — koostoimes julgeolekufondiga järgida proportsionaalsuse põhimõtet seoses kauba- ja inimeste voogudega.

1.5.

Komitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni jõupingutuste üle parandamaks kontrolli ELi piiridel ning suurendamaks vajalikke vahendeid ja meetmeid, et tagada uuenduslik ja kvaliteetne tollikontroll ning võimalikult ühtne tollialaste õigusaktide kohaldamine välispiiridel tegutsevates tolliasutustes (2).

1.6.

Komitee leiab, et uue vahendi rahaline toetus ei ole eesmärkide saavutamiseks piisav ning peaks lisaks sisaldama järgmist: taimekaitse kontrolliseadmed ja täiustatud spektrograafiavahendid kaubakonteinerite kontrollimiseks (3).

1.7.

Samuti leiab komitee, et on tähtis tagada võimalikult lühikese aja jooksul seadmete tarnimine kõige intensiivsema kontrollitegevusega piiripunktidesse, nagu merepiiril, kuhu tuleks esmajärjekorras suunata toetusi. Lisaks oleks soovitatav, et uue rahastamisvahendiga kavandataks kiire sekkumise reserv uute innovaatiliste seadmete kasutuselevõtuks, säilitades samal ajal võimaluse vaadata läbi juba heakskiidetud seadmete loetelu.

1.8.

Komitee nõuab maksimaalset läbipaistvust iga-aastaste tööprogrammide ja nende toetuste jaotamise mehhanismide (4) puhul, mille eelarvet täidab otse komisjon.

1.9.

Komitee soovitab tihedat koostööd eelkõige programmi „Toll“ raames, mille eesmärk on finantseerida infotehnoloogia ja taristusüsteeme tervikuna, hõlmates ettevõtjate ja tolliteenistuste suhtluse digiteerimist programmi „Euroopa horisont“ ja teiste asjakohaste vahendite abil.

1.10.

Komitee nõuab uue rahastamisvahendi rakendamise ja toimimise kohta keskmise pikkusega perioodi aruande esitamist koos kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate põhjal tehtud analüüsiga.

1.11.

Idee luua lennujuhtimise eeskujul mõistliku aja jooksul ühine keeleline alus korduvate tollialaste väljendite kohta hõlbustaks kaua oodatud ühtse Euroopa tollisüsteemi rakendamist.

1.11.1.

Komitee soovitab kiiresti ajakohastada tolliseadmeid, võttes viivitamata arvesse asjade interneti, küberturvalisuse, digitaalse jälgitavuse ja uusimate tehnoloogiarakenduste arengut, et kiirendada seadmete kasutuselevõttu ja ajakohastatud koolitust nende kasutuse kohta.

1.11.2.

Samuti tuleks välja töötada ühised koolitusraamistikud, (5) mis põhinevad Euroopa Liidu tollivaldkonna oskuste raamistikul, mille eesmärk on ühtlustada ja suurendada tolli tulemuslikkuse standardeid kõikjal ELis.

1.11.3.

Lisaks tollile suunatud subsideeritud materjalidele ja seadmetele on oluline kehtestada ka ühised standardid ja protokollid. Selleks võiks anda vastava volituse Euroopa standardiorganisatsioonidele.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Komisjoni ettepanek järgmise, 2021.–2027. aasta eelarve kohta on Euroopa Liidu piiride haldamise vahendite kolmekordistamine: need vahendid on nähtud ette piiride tugevdamiseks ning kaupade, teenuste ja inimeste, sealhulgas sisserändajate liikuvuse parandamiseks. Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks rahastamispakett suurenema praeguselt 13 miljardilt eurolt 34,9 miljardi euroni.

2.2.

Komisjon kavatseb luua uue eraldiseisva integreeritud piirihalduse fondi. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit (Frontex) tugevdatakse veelgi umbes 10 000 piirivalvurist koosneva uue alalise ameti ja täiendavate vahendite abil, et parandada tollikontrolli ja tõhustada kontrollseadmeid. Luuakse uus integreeritud piirihalduse fond väärtusega üle 9,3 miljardi euro.

2.2.1.

Neid investeeringuid kasutatakse selleks, et tugevdada Frontexi, teha piiridel süstemaatilist kontrolli, rakendada uusi laiaulatuslikke ja koostalitlusvõimelisi IT-süsteeme ning käivitada uus süsteem, mis reguleerib riiki sisenemist ja riigist lahkumist.

2.3.

Uus integreeritud piirihalduse fond hõlmaks kahte vahendit: esimene, integreeritud piiri- ja viisahaldus; teine, tollikontrolli seadmete rahastamisvahend 1,3 miljardi euroga ajavahemikuks 2021–2027, mis peaks tagama asjakohase ja samaväärse tollikontrolli rakendamise eri piiripunktides.

2.3.1.

Viimase vahendi eesmärk on varustuse ostmine tänapäevase ja usaldusväärse tollikontrolli tagamiseks, selle hooldamiseks ning ajakohastamiseks.

2.4.

50 aastat pärast selle loomist 1. juulil 1968. aastal on tolliliit end tõestanud ühtse turu asendamatu sambana, kaitses ELi piire ja oma kodanikke keelatud ja ohtlike kaupade, nagu relvad ja uimastid, ning võltsitud kaupade eest, suurendades püsivalt ELi osa maailmakaubandusest: 2017. aastal läbis ELi tollikontrolli 16 % maailmakaubandusest.

2.5.

ELi tolliterritooriumi tõrgeteta toimimise tagamiseks kasutavad ELi liikmesriigid liidu tolliseadustiku alusel ühiseid eeskirju. See seadustik võeti vastu 2013. aastal ja seda kohaldatakse alates 2016. aastast kõigis ELi liikmesriikides. Alates 2016. aastast on tolliseadustik uus õigusraamistik, mille alusel hallatakse kaupade importi, eksporti, transiiti ja ladustamist tolliterritooriumil ning suhetes kolmandate riikidega.

2.5.1.

Lisaks kohaldatakse tollis rohkem kui 60 õigusakti, mis ei ole otseselt tolliga seotud, sealhulgas järgmistes valdkondades: — kahesuguse (tsiviil- ja militaar-) kasutusega kaup; — tulirelvad; — narkootikumide lähteained; — sularaha liikumine; — intellektuaalomandi õigused; — rahvatervise; — tooteohutus; — tarbijakaitse; — looduslike liikide kaitse; — keskkonnakaitse.

2.6.

Komitee on alati väitnud, et tõhus tolliliit on „Euroopa integratsiooni vältimatu eeltingimus, et kindlustada turvalisel ja läbipaistval viisil kaupade vaba liikumine, kaitstes tarbijaid ja keskkonda võimalikult suurel määral ning võideldes pettuste ja võltsimiste vastu tõhusalt ja ühtlaselt kogu Euroopa Liidu territooriumil“ (6).

2.7.

Komitee on samuti rõhutanud seda, et ta „peab vajalikuks ja oluliseks ka ajakohastamismeetmeid, nagu tollialaste õigusaktide lihtsustamine ja tollisüsteemi täiel määral koostalitusvõimelisena elektrooniliseks muutmine, et lihtsustada äritavasid ning tõhustada ennetustöö ja karistusmeetmete kooskõlastamist“ (7).

2.8.

Juba 2012. aastal väljendas Euroopa Ülemkogu oma arvamust (8) vajaduse kohta parandada tolliliidu sisemist juhtimist ning koostöövõimaluste kohta teiste asutuste ja erasektoriga, et pakkuda ettevõtjatele parimat teenust. Nõukogu 2014. aasta juuni järeldustes soovitati parandada tulemuslikkuse hindamist, tuvastati selleks mõned valdkonnad ning nõuti asjakohaste peamiste tulemusnäitajate väljatöötamist.

2.9.

Oma 23. märtsi 2017. aasta järeldustes tolli rahastamise kohta kutsus nõukogu komisjoni „hindama võimalust rahastada tehnilise varustuse vajadusi komisjoni tulevaste rahastamisprogrammide raames“ ning „parandama koordineerimist ja […] koostööd tolliasutuste ja muude õiguskaitseasutuste vahel rahastamise eesmärgil“.

2.10.

Euroopa Parlament rõhutas oma 7. aprilli 2017. aasta resolutsioonis (9) seda, „et tõhusad tollimenetlused on vajalikud mitte ainult kaubanduse lihtsustamiseks, vaid ka tulemuslikuks ja otstarbekaks õiguskaitseks seoses ELi sisenevate aktsiisimaksuga maksustatavate kaupade võltsimise ja salakaubaveoga“, et „tolliteenistused tegutsevad ühelt poolt kaupade turvalise liikumise ja seega ELi tarbijate kaitse ning teiselt poolt kaubanduslepingute sätete rakendamise ristumiskohal“.

3.   Euroopa Komisjoni ettepanekud

3.1.

Määrusega on ette nähtud uus tollikontrolli seadmete rahastamisvahend eelarverubriigis „Ränne ja piirihaldus“ integreeritud piirihalduse fondi raames ning selle eesmärk on anda liikmesriikidele suuremat toetust, et tagada tollikontrolli rakendamise samaväärsus kogu tolliliidus, tegeledes praeguse tasakaalustamatusega eri liikmesriikides asuvate tolliasutuste vahel.

3.2.

Uue rahastamisvahendiga, mille eelarve on 1,3 miljardit eurot ajavahemikus 2021–2027, kavatsetakse katta nelja liiki piiri (maa-, mere-, õhupiiri (10) ja postikeskuste) tollivarustuse kulud.

3.3.

Rahastamine on kättesaadav kõigile liikmesriikidele ja hinnatakse iga piiriliigi vajadusi. Ida- ja kaguosa maismaa tollipiiri eksperdirühm, mis ühendab 11 liikmesriiki, kes vastutavad ELi maismaapiiri eest, on juba selles valdkonnas tööd alustanud, samas kui muud liiki piiridel alustatakse peagi tegevust selleks, et riikide vajadusi saaks hinnata ja vahendeid eraldada niipea, kui kõnealune rahastamisvahend 2021. aastal 27 liikmesriigi (11) jaoks jõustub.

3.4.

Kehtestatud eesmärgid peaksid kaasa tooma parema kooskõlastamise ja õiguskindluse, tõhususe ja vastastikuse täiendavuse tsentraliseeritud lähenemisviisi abil eelarve otsese täitmise teel: liikmesriikidele antakse piiriliigi kohta toetust kuni 80 % rahastamiskõlblikest kuludest, et toetada tollikontrolli seadmete ostmist, hooldamist ja arendamist vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud standarditele.

3.5.

Rahastamisvahend on tihedalt seotud uue tolliprogrammiga, (12) mille koostöövahendeid kasutatakse uuenduslike tollikontrolli seadmete vajaduste hindamiseks ning vajadusel tollitöötajate ühiskoolituste (13) korraldamiseks seadmete parema kasutamise eesmärgil.

4.   Üldised tähelepanekud

4.1.

Komitee on sügavalt veendunud, et liidu välispiiri kontrollimisega seotud kasvavate probleemide puhul on oluline rakendada tõhusat süsteemi, mis suudab ühendada üksikisikute kaitse, sotsiaalse turumajanduse, tootmise ja jätkusuutliku kaubanduse ohutuse liikmesriikide vahel ning luua kaubandussidemed kolmandate riikidega.

4.2.

Komitee tunneb heameelt Euroopa Komisjoni jõupingutuste üle tugevdada sekkumismeetmeid, mille eesmärk on tugevdada kontrolli välispiiridel ning tagada sisepiiridel uuenduslik ja kvaliteetne tollikontroll tolliliidu tugevdamise raames.

4.3.

Siiski leiab komitee, et uue rahastamisvahendi eelarve on selleks täiesti ebapiisav. See on 1,3 miljardi euro suurune eelarve, mis ulatub umbes 186 miljoni euroni aastas ja moodustab vähem kui kolmekümnendiku ajavahemikuks 2021–2027 ettenähtud üldiste piiri- ja rändealaste ülesannete eelarvest, mille suurus on 34,9 miljardit eurot.

4.4.

Komitee peab oluliseks ka seda, et: — tagada, et kõige intensiivsema kontrollitegevusega piiripunktides, nagu merepiiril, käsitletakse seadmeid prioriteetsena; — kiirendada seal töötavate hindamisrühmade tööd (14); — tagada õiglane geograafiline jaotus; — koostoimes julgeolekufondiga järgida proportsionaalsuse põhimõtet seoses kauba- ja inimeste voogudega.

4.4.1.

Komitee peab oluliseks tagada tollivarustuse kvaliteedi ja innovatsiooni kõrge tase, et paremini kaitsta liidu ja selle liikmesriikide ühiskondlikku kultuuri ning majanduslikke ja finantshuve järgneva abil: — ebaseadusliku kaubanduse vastane võitlus, mis ei ole veel tõhus (15); — seadusliku kaubandusega seotud menetluste kiirendamine ja lihtsustamine; — ELi siseturu turvalisuse tagamine; — keskkonna ja kodanike tervise kaitse; — töötaja põhiõiguste järgimine; — tarbijakaitse; — riskijuhtimine; — tollimaksude kogumine.

4.5.

Komitee nõuab, et iga-aastastest tööprogrammidest, kavandatud tegevustest ja nende toetuste jaotamise mehhanismidest, mille eelarvet täidab otse komisjon, teavitatakse võimalikult laialt, soodustades innovaatiliste seadmete ühise hankimist (16).

4.6.

Komitee soovitab tihedat koostööd programmi „Toll“ raames, mille eesmärk on rahastada infotehnoloogiat ja taristut, hõlmates ettevõtjate ja tolliteenistuste suhtluse digiteerimist programmi „Horisont“ abil, mis on kasulik tollikontrolli uuenduslike meetodite väljaselgitamiseks.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Arvestades, et igal aastal käib tollist läbi 200 miljonit TEU-ühikut, (17) st üle 10 miljoni konteineri, on väga raske paljudel mere- ja maismaapiiridel õigeaegselt kontrolle teostada. Seetõttu tasub maismaapiirikontrolli teostada teedel, muutes konteinerite struktuuris kasutatavat materjali, (18) nii et konteinereid on võimalik kindlaks teha droonide või Galileo süsteemi kaudu.

5.2.

Oleks kasulik ajakohastada 1972. aasta Genfi konventsiooni ja 1967. aasta ISO standardit, mis võeti vastu enne 21. sajandil toimunud suuri muutusi, globaliseerumist ja kasvavat – ning nüüd murettekitavat – võltsimist (19).

5.3.

Tolliseadmeid tuleks kiiresti ajakohastada, võttes viivitamata arvesse asjade interneti, küberturvalisuse, digitaalse jälgitavuse ja uusimate tehnoloogiarakenduste arengut, et kiirendada seadmete kasutuselevõttu ja ajakohastatud koolitust nende teadliku kasutuse kohta Euroopa Liidu tollivaldkonna oskuste raamistiku kaudu (20). Selles osas oleks oluline, et uue rahastamisvahendiga kavandataks kiire sekkumise reserv innovaatiliste seadmete kasutuselevõtuks, vaadates samal ajal läbi heakskiidetud seadmete loetelu.

---

(1)  Praegu on vaid 11 liikmesriiki ida- ja kagupoolsel välisel maismaapiiril koostanud vajalike seadmete ja sekkumismeetmete liikide loetelu ning määratlenud iga kategooria jaoks välja pakutud standardid.

(2)  Tegemist on 2 140 tolliasutusega, vt https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-report-2016-taxation-and-customs-union_en.

(3)  Väga kasulik arvukate konteinerite sisu kontrollimiseks.

(4)  Finantsmääruse kohaldamisalast jäävad välja toetused antakse liikmesriikidele, kellest saavad materjalide omanikud: 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikkel 7, artikli 10 lõige 2, artikli 195 punkt f ja artikkel 197.

(5)  „The European Union Customs Competency Framework (EU Customs CFW) aims at harmonising and raising customs performance standards throughout the EU“. © Euroopa Liit, 2015. ELi tollivaldkonna oskuste raamistik, milles esitatakse ELi tollivaldkonna oskuste raamistiku osad ja kirjeldatakse oskuste määratlemisel järgitud lahendust. Samuti selgitatakse dokumendis igas osas tehtud otsuseid teatud oskuste kohta, keskendudes eelkõige kriteeriumidele, mida kasutati tegevusalaste oskuste loetelu koostamiseks (nt viide liidu tolliseadustikule, seosed tööl saadud ja tulevikuperspektiiviga oskustega).

(6)  Vt ELT C 229, 31.7.2012, lk 68.

(7)  Vt joonealune märkus 6.

(8)  Vt ELT C 80, 19.3.2013, lk 11.

(9)  Vt http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A8-2017-0162+0+DOC+XML+V0//ET.

(10)  ELis on umbes 400 tsiviillennujaama.

(11)  Ettepanek esitatakse 27 liikmesriigiga liidu kohta kooskõlas Ühendkuningriigi teatisega oma kavatsusest Euroopa Liidust ja Euratomist välja astuda.

(12)  Vt COM(2018) 442 final, mille kohta on komitee koostanud arvamuse INT/860 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 45).

(13)  Vt programmi „Töövisiidid“ laiendamist.

(14)  Praegu on vaid 11 liikmesriiki ida- ja kagupoolsel välisel maismaapiiril koostanud vajalike seadmete ja sekkumismeetmete liikide loetelu ning määratlenud iga kategooria jaoks välja pakutud standardid.

(15)  2017. aastal konfiskeeriti 31,4 miljonit eset väärtuses 582 miljonit eurot. 25 % olid võltsitud toidukaubad, 11 % mänguasjad, 8 % sigaretid (allikas: Euroopa Komisjon).

(16)  Vt COM(2018) 178 final, komisjoni aruanne tolli IT-strateegia kohta.

(17)  TEU (Twenty-foot Equivalent Unit), üks TEU vastab ühele 20 jala pikkusele konteinerile (28 tonni ja 40 meetrit3).

(18)  Juba paljude konteinerite struktuur on puidust või muust materjalist.

(19)  Vt ELT C 345, 13.10.2017, lk 25.

(20)  Vt joonealune märkus 6.