Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse läänepiirkonna vete ja sellega piirnevate vete kalavarude majandamise ja nende liikide püügi mitmeaastane kava ning millega muudetakse määrust (EL) 2016/1139 (millega kehtestatakse Läänemere mitmeaastane kava) ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007 ja (EÜ) nr 1300/2008“

(COM(2018) 149 final – 2018/0074 (COD))

(2018/C 440/29)

Üksikraportöör:

Gabriel SARRÓ IPARRAGUIRRE

Nõukogu konsulteerimistaotlus	12.4.2018
Euroopa Parlamendi konsulteerimistaotlus	16.4.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja artikkel 304
Juhatuse otsus	17.4.2018
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	5.9.2018
Vastuvõtmine täiskogus	19.9.2018
Täiskogu istungjärk nr	537
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	182/1/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et mitmeaastase kava kehtestamine on sobiv meede läänepiirkonna vete majandamiseks, kuid tuleb arvesse võtta ka loode- ja edelapiirkonna vetes toimuva kalapüügi erijooni.

1.2.

Komitee leiab, et kõnealune määrus peab olema kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega. Seepärast tuleb selles märkida ära sotsiaal-majandusliku mõõtme tähtsus püügivõimaluste eraldamisel.

1.3.

Komitee kutsub üles piirkondadeks jaotamise põhimõtte alusel ajakohastama määruse kohaldamisalasse kuuluvate liikide nimekirju, sest osa neist liikidest muudavad raskemaks segapüügi haldamise, sest nende saak on väike, neid loetakse kaaspüügiliigiks või ei ole mõnes liikmesriigis neile isegi kvooti määratud, eriti arvestades lossimiskohustuse peatset jõustumist ja püüki piiravate liikide nähtuse (choke species) tekkimist, mis võib mõnel juhul põhjustada püügitegevuse peatamist.

1.4.

Komitee peab vajalikuks suurendada Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi abil teadusuuringutele suunatud jõupingutusi, et saada täpsemaid teadmisi kalavarude tegelikust olukorrast, vältides seeläbi nii palju kui võimalik ettevaatusprintsiibi alusel tegutsemist ja saavutades aja jooksul nende varude säästva kasutamise.

2.   Komisjoni ettepaneku kokkuvõte

2.1.

Käesoleva arvamuse teemaks oleva määruse ettepaneku eesmärk on kehtestada läänepiirkonna vetes püütavate põhjalähedaste kalavarude, sealhulgas süvamerevarude ühtne majandamiskava.

2.2.

Kavaga tagatakse kõnealuste varude kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõtte alusel, kasutades ökosüsteemipõhist käsitust ja järgides ettevaatusprintsiipi. Selle eesmärk on luua stabiilsed püügivõimalused, mis tuginevad kõige uuemale teaduslikule teabele, ning hõlbustada lossimiskohustuse rakendamist.

2.3.

Kalavarusid tuleb majandada kooskõlas Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) soovitatud FMSY-vahemikega (maksimaalse jätkusuutliku saagikuse sihttasemetele vastavate kalastussuremuse tasemete vahemikud), nii et teatavate kalavaru püügivõimaluste kindlaksmääramisel kehtestatakse need FMSY-vahemiku kõige alumises osas, mis on sel ajal kättesaadav. Siiski võib püügivõimalusi kehtestada ka neist vahemikest madalamal tasemel või teatavatel tingimustel ja alati eeldusel, et asjaomane varu on suurem kui MSY Btrigger (kudekarja biomassi piirväärtus), kooskõlas FMSY-vahemiku kõige ülemise osaga, mis on sel ajal kättesaadav.

2.4.

Kalapüügivõimaluste määramisel tuleb alati tagada, et tõenäosus, et kudekarja biomass langeb alla kudekarja biomassi piirväärtuse (Blim), oleks alla 5 %.

2.5.

Liikmesriigid võtavad neile määratud püügivõimaluste jaotamisel arvesse segapüügis osalevate laevade saagi tõenäolist koostist.

2.6.

Komisjonil on õigus võtta delegeeritud õigusaktide abil vastu tehnilisi meetmeid seoses püügivahendite omaduste ja piirangutega, et parandada nende selektiivsust, vähendada soovimatut püüki ja vähendada nende mõju ökosüsteemile, samuti seoses alammõõtude kehtestamisega kalavarude kaitseks ja lossimiskohustusega.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee peab mitmeaastase kava kehtestamist sobivaks meetmeks, millega tagada läänepiirkonna vete kalavarude kasutamine keskmises ja pikas perspektiivis.

3.2.

Komitee leiab siiski, et kava koostamisel tuleb arvestada loode- ja edelapoolsete kalapüügipiirkondade erijooni ja erinevusi seoses laevastike eripära, nende kalastusviiside ja püügireiside kestusega.

3.3.

Komitee rõhutab, et kava peab aitama saavutada kõiki ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seepärast tuleb püügivõimaluste kindlaksmääramisel võtta kõigi määrusega reguleeritud kalastusviiside puhul arvesse ka sotsiaal-majandusliku mõju uuringuid ja majandusliku elujõulisuse künnist. Seda aga praegu määruse ettepanekus ei käsitleta.

3.4.

Komitee tunneb muret ettevaatusprintsiibi kohaldamise tagajärgede pärast juhtudel, kui puuduvad teaduslikud andmed teatavate kalavarude kohta, ning selle pärast, et nii vähenevad otseselt püügivõimalused. Seepärast kutsub komitee liikmesriike ja Euroopa Komisjoni üles tegema rohkem jõupingutusi teadustöös, et parandada teadmisi kõnealuste kalavarude kohta. Samuti on komitee seisukohal, et juhul, kui teaduslikud hinnangud kalavarudele ei ole analüütilised, ei tohiks lubatud kogupüüki märkimisväärselt vähendada enne, kui on esitatud paremaid hinnanguid.

3.5.

Kui segapüügi juures esineb probleeme püüki piiravate liikidega, mis on kavaga hõlmatud ja mis võivad peatada peamiste sihtliikide püüdmise, peab komitee vajalikuks kaaluda võimalust jätta need liigid lubatud kogupüügi süsteemist välja, pakkudes piirkondadeks jaotamise põhimõtte alusel muid majandamismeetmeid, mis tagavad nende kalavarude hea seisundi.

3.6.

Teatavate liikide ja piirkondadega seonduvate erisuste tõttu on vaja kalavarude tõhusa majandamise tagamiseks võimaldada luua ühe ICESi rajooni piires majandamise alapiirkondi. Komitee palub komisjonil see võimalus määrusesse lisada.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Artiklis 1 kehtestatakse liikide nimekiri, mis raskendab segapüügi haldamist. Loetletud liikide seas on süvamereliike, mida reguleeritakse nende oma lubatud kogupüügi ja kvootide süsteemiga, mis kehtestatakse iga kahe aasta tagant. Seepärast leiab komitee, et sellise nimekirja lisamine määrusesse tekitab segadust. Nende liikide puhul on saak väike või mõnes liikmesriigis puudub üldse ning neid peetakse kaaspüügiliikideks, näiteks on sellised liigid limapead (Beryx spp). Lisaks on piirkonnas IXa püütaval besuugol (Pagellus bogaraveo) palju erisusi, mis seonduvad püügipiirkondadega (Atlandi ookeani ja Vahemere rannik, kus ei ole kehtestatud lubatud kogupüüki ja kvoote) ja asjaoluga, et teda püüavad ka kolmandate riikide laevastikud. Seepärast leiab komitee, et ei ole mõtet lisada teda nimekirja, kui ei ole teada, mil määral on need riigid valmis kooskõlastama oma majandamiskavad ELi põhimõtete ja huvidega.

4.2.

Samuti leiab komitee, et nimekirjast tuleb välja jätta piirkonnas IXa püütavad huntahven (Dicentrarchus labrax) ja merlang (Merlangius merlangus), sest need liigid ei ole hõlmatud lubatud kogupüügi ja kvootide süsteemi. Teiste liikide puhul, nagu tursk (Gadus morhua), piirkonnas VII püütav merlang (Merlangius merlangus) ja kilttursk (Melanogrammus aeglefinus), on mõnes liikmesriigis nende kvoot väga väike, mistõttu võivad need liigid olla teatud laevastike jaoks selgelt piirava mõjuga ning neid loetakse püüki piiravateks liikideks. Komitee leiab, et ka need liigid tuleb nimekirjast eemaldada.

4.3.

Komitee peab samuti vajalikuks vaadata läbi norra salehomaari (Nephrops norvegicus) funktsionaalsete üksuste määratlus ja ulatus, sest neis on mitu viga.

4.4.

Komitee märgib, et püügivõimaluste hindamisel maksimaalse jätkusuutliku saagikuse alusel, nagu sätestatakse artiklites 3, 4 ja 5, võetakse arvesse ainult kalavarude kaitsega seonduvaid tegureid. Kava peab aga aitama saavutada kõiki ühise kalanduspoliitika eesmärke kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 2, keskendumata ainuüksi keskkonnateguritele, vaid arvestades ka sotsiaalsete ja majanduslike teguritega, et vältida järske muutusi järjestikuste aastate püügivõimalustega võrreldes.

4.5.

Selleks et kalapüügivõimaluste iga-aastane majandamine ei takistaks mitmeaastast majandamist ning et soodustada sidusrühmade osalemist otsustusprotsessis, peaksid kaasseadusandjad muutma majandamiskava ettepaneku artiklit 4, et lisada sellesse õiguslik alus, millega saab piirkondadeks jaotamise põhimõtte alusel kehtestada ühise kalanduspoliitika põhimõtetele vastavad kasutamiseeskirjad.

4.6.

Artikli 5 lõikes 2 sätestatakse, et piisavate teaduslike andmete puudumisel rakendatakse kalavarude majandamisel ettevaatusprintsiipi. Komitee soovitab luua kava raames tõhusad, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi abil toimivad mehhanismid, mis aitaksid saada rohkem teaduslikku teavet sellise ajakulu ja sagedusega, et hoida ära püügipiirkondade sulgemist.

4.7.

Artiklis 9 sätestatakse, et liikmesriigid võtavad neile määratud püügivõimaluste jaotamisel arvesse segapüügis osalevate laevade saagi tõenäolist koostist. Komitee leiab, et see põhimõte läheb palju kaugemale määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 17 sätestatust, kus käsitletakse liikmesriikide kasutatavaid kriteeriume kalapüügivõimaluste jaotamisel.