Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava: jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine““

(COM(2018) 97 final)

(2019/C 62/12)

Raportöör:

Carlos TRIAS PINTÓ

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 10.4.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	majandus- ja rahaliidu, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	7.9.2018
Vastuvõtmine täiskogus	17.10.2018
Täiskogu istungjärk nr	538
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	164/6/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Kapitaliturgude liidu ees seisvate peamiste probleemide lahendamiseks ja euroala vastupanuvõime parandamiseks on vaja pikas perspektiivis jätkusuutlikku majanduskasvu rahastamist. See on väga oluline, et taastada usaldus turgude vastu ning ühendada säästmine ja jätkusuutlikud investeeringud, pakkudes VKEdele ning keskkonnahoidlikele ja sotsiaalsetele taristuprojektidele lisarahastamisallikaid.

1.2.

Komitee pooldab komisjoni tegevuskava, nõustudes, et „Euroopast võib saada [ülemaailmne] jätkusuutlike investeeringute sihtkoht“ (1). Komitee jaoks on oluline tagada ELi pikaajaline konkurentsivõime. Üldisemalt puudutab see püsiva, kaasava ja kestliku majanduskasvu edendamist, täieliku ja tulemusliku tööhõive tagamist ning rahuldavat tööd kõigile (kestliku arengu eesmärk nr 8).

1.3.

Nende ülesannete täitmine peab toimuma harmooniliselt ja kõigi osalejate, sealhulgas finantssektori osalejate, ettevõtjate, kodanike ja ametiasutuste ühiste jõupingutuste abil. Lisaks on ülemineku saavutamine jätkusuutliku majanduskasvu mudelile keeruline ülesanne ja kahtlemata järkjärguline protsess, mille käigus arvestatakse valdkonna eripärasid.

1.4.

Esiplaanil peaksid olema terviklik nägemus, koostöö ja liikmesriikide vaheline edasine integratsioon. On ülimalt oluline, et kogu EL oleks selles vallas ühisel seisukohal ja järgiks sama lähenemisviisi. See ei aita saavutada mitte üksnes seatud eesmärke, aga võimaldab edasiminekuid ka teistes olulistes valdkondades nagu energialiit, pangandusliit, kapitaliturgude liit ja digitaalarengu tegevuskava.

1.5.

Jätkusuutlikud majandusmudelid peavad toetuma mitmekülgsele finantssüsteemile, mis toimib võrdsetel alustel eri suurusega pankade ja ärimudelite ning teiste finantsvaldkonnas tegutsejatega. Selle saavutamiseks on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega hädavajalik täiendada eeskirju ja parandada nende järjepidevust ja nõuetekohast rakendamist.

Euroopas, kus ei unustata kedagi, peab komitee arvates kapitalivoogude suunamine jätkusuutlikuma majanduse poole, käima vältimatult käsikäes finantsalase kaasatuse ja sotsiaalse ühtekuuluvusega. Kodanike sissetulekute vaheliste lõhede suurenemine võib tõepoolest takistada jätkusuutlikku majanduskasvu ning praegune olukord tuleb viia tasakaaluäriühingute ja institutsioonide üldjuhtimise abil.

1.6.

Üleilmsel tasandil tuleb saavutada olemasolevate finantsraamistike asjakohane sidusus, võttes ühiseks lähtepunktiks ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja kohandada nende järgi jätkusuutliku rahastamise taksonoomia (2). Kõnealuses tegevuskavas kavandatud uuendatud taksonoomiat tuleks üleilmselt edendada ning lisada see tuleks ühetaoliselt ja samal ajal liidu õigusesse kõigis liikmesriikides, tagades selle perioodilise läbivaatamise ja ajakohastamise.

1.7.

Kokkuvõttes toetab komitee kindlalt Euroopa Komisjoni jätkusuutliku rahastamise tegevuskava, mis peaks muutma kogu finantsväärtusahela jätkusuutlikumaks, kuid soovib teha mitu tähelepanekut tegevuskava meetmete ja nende elluviimise kohta. I. Olelusringi metoodikal põhinevas terviklikus käsituses integreerida oluline rahaline mõju (3) tuleb võtta arvesse jätkusuutlikku investeerimist ja vastutustundlikku laenamist, sest üks ilma teiseta tekitaks ebajärjekindlust ja pidurdaks rahandusliidu väljakujunemist (pangad ja kapital). II. Jätkusuutlike majandusmeetmete taksonoomia peab olema dünaamiline ja seda tuleb kujundada järk-järgult, toetudes keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimise kriteeriumite selgetele määratlustele. Seejuures on asjakohane alustada keskkonnaalaste kriteeriumide väljatöötamisega ning luua kaitsemeetmed sotsiaal- ja äriühingu üldjuhtimise valdkondades. III. Kõnealused kümme meedet on omavahel tugevalt seotud ja toimivad koos. Seda silmas pidades on vaja tagada tasakaal uue taksonoomia ülesehituse (1. meede) ja selle reitinguagentuuride poolse arvessevõtmise vahel (6. meede), et luua hindamissüsteemid, mis põhinevad äriühingute usaldusväärsel teabel (9. meede) ning täiendavad jätkusuutlikke märgiseid (2. meede) ja võrdlusaluseid (5. meede). Nii saavad finantssüsteemis osalejad tugineda kindlale alusele, mille abil võtta investeerimisotsuste tegemisel (7. meede) arvesse keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja üldjuhtimisega seotud kriteeriume, kasutades selleks eelnevat nõustamist ja ennetavat suhtlust oma klientidega (4. meede). Seda kõike tehakse usaldussuhtest tuleneva kohustuse raames, mis näeb ette, et tegutseda tuleb investorite või soodustatud isikute parimates huvides (tuginedes liidu õigustikus olevale mõistlikkuse põhimõttele). IV. Jätkusuutlike finantstoodete ühtlustamist ja vajadusel nende hilisemat märgistamist saab täiendada uue ELi pandikirjade (4) raamistikuga ja aidata kaasa kavandatud üleeuroopalistele jätkusuutlikele toodetele, alustades pensioneid käsitlevast peatükist. V. Jätkusuutlike investeeringute soodustamiseks on väga oluline erinevaid stiimuleid omavahel kooskõlastada, tingimusel et see toob kaasa positiivse välismõju. Vähese CO2-heite indeksite ühtlustatud metoodika peab olema aluseks muu mõju hindamisel. Pidades silmas finantssektori vastupanuvõimet ja stabiilsust, tuleks uurida keskkonnahoidlikkust toetava teguri kehtestamise võimalust, et määratleda asjakohaselt selle parameetrid. Selles valdkonnas nõustub komitee Euroopa Parlamendiga, kes toetab jätkusuutlikkusega seotud riskide hõlmamist Basel IV raamistikku (5). Arvesse tuleks võtta ka muid alternatiive, mis on otseselt kasulikud lõplikele laenusaajatele ja investoritele, näiteks maksusoodustusi. VI. Tuleb saavutada sellise muu kui finantsteabe avalikustamine, mis on võimalikult ühtlustatud, täielikum, asjakohane ja võrreldav, et soodustada välisauditite tegemist. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb hinnata ka direktiivi 2014/95/EL (milles käsitletakse muu kui finantsteabe avalikustamist) mõju. Peale selle tuleks paralleelselt töötada välja alternatiivsed arvestuslikud käsitlused. VII. Euroopa järelevalveasutused ja nende ühiskomitee peavad tuginema tehnilisele oskusteabele (on palju asutusi, kellel on pikaajaline kogemus sotsiaalselt vastutustundlike investeerimisfondide valdkonnas), et kehtestada tehnilised eeskirjad, mis on seotud Euroopa Komisjoni kavandatud delegeeritud õigusaktidega, ja hilisema järelevalve õigusnormide ulatusliku rakendamise üle, luues proportsionaalsed ja tõhusad protsessid, ilma et sellega kaasneks sageli esinev liigne tehnokraatia. VIII. Lisaks peab investeerija saama teha tõhusalt ja ilma huvide konfliktideta järelevalvet fondivalitseja või investeerimisühingu tegevuse üle, mistõttu tuleb tagada nende sõltumatus. Eelkõige nõuab see huvide konfliktide poliitikat osalusest tulenevate sidemete või ristosaluste puhul (6). IX. Mis puudutab seoseid komisjoni ettepanekuga mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 (7) kohta, siis komitee leiab, et ettepanek on samm õiges suunas, kuid see peaks olema edasipüüdlikum, et täita kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 raames võetud kohustused. Sellega seoses nõuab komitee, et ELi kliimaeesmärkide (8) täitmisega seonduvaid kulusid suurendataks vähemalt 30 %, ilma et see takistaks teiste kohustuste täitmist. Komitee avaldab heameelt keskkonna- ja kliimameetmete kulukohustuste olulise protsendilise suurendamise üle (+46 %). Selleks ette nähtud eelarvevahendid ei ole aga siiski piisavad ülemineku jaoks kestlikule arengule ja võitluse jaoks kliimamuutustega.

1.8.

Uuringud (9) näitavad, et investorid sooviksid, et nende investeeringute puhul võetaks arvesse kliima-, keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte. Investoritele lihtsama ja turvalise juurdepääsu pakkumiseks tuleks luua nn üleeuroopaliste jätkusuutlike finantstoodete lipulaevad, alustades üleeuroopaliste personaalsete pensionidega (PEPP). Nende turvaliste ja jätkusuutlike toodete rahvusvaheline edendamine aitab meelitada ligi Euroopasse tehtavaid välisinvesteeringuid.

1.9.

Nendest algatustest teavitamine on ülioluline, et kodanikud teaksid, mida EL nende heaks teeb. Vaja on kõigi avaliku ja erasektori osalejate ühist vastutust ja rahandusalane koolitus (10) peaks olema kohustuslik, tagamaks, et inimesed mõistavad seda uut lähenemisviisi, ning et soodustada seeläbi nii sotsiaalselt vastutustundlikku jaeinvesteerimist kui ka kaupade ja teenuste jätkusuutlikku tootmist.

1.10.

Lõpetuseks rõhutab komitee tehisintellekti potentsiaali viia kooskõlla investorite eelistused ja investeeringute sihtkohad. Võttes arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimise kriteeriumidega seotud masinõppest (ESG Machine Learning, mis hõlmab sotsiaalselt vastutustundlike finantstoodete näitajaid, jätkusuutlikkuse võrdlusaluseid jne) saadud märkimisväärset kogemust, tuleb uurida uue taksonoomia toimimist nende tärkavate algatuste kontekstis. Samuti tuleb analüüsida masinõppe lahendusi, mis võimaldaksid pankadel ja investoritel suurendada laenamist konkreetsete sektorite või tegevuste jaoks, mis hõlmavad keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja üldjuhtimise põhimõtteid.

1.11.

Komitee kutsub kaasseadusandjaid avalikult üles arutama kiiresti tegevuskavale tuginevat ja 24. mail 2018. aastal komisjonis vastuvõetud kolme seadusandlikku ettepanekut ning need vastu võtma.

2.   Sissejuhatus: uue stsenaariumi suunas liikumine

2.1.

Majanduse liigne keskendumine finantstegevusele hakkas hoogsalt kasvama 1971. aastal, kui USA otsustas dollari kullast lahti siduda ning raha omandas enam usalduspõhise ja immateriaalse olemuse ning oli sõltuv inimeste usaldusest. Kaheksakümnendatel aastatel moodustas rahamass (M2) sarnaselt finantstuletisinstrumentidega umbes 50 % üleilmsest SKPst.

2.2.

Pärast kriisiaegset langust saavutas see summa varasema taseme 2015. aastal, mil rahamass neljakordistus ja tuletisinstrumendid kasvasid enam kui 10 korda.

2.3.

See reaal- ja finantsmajanduse vaheline tasakaalutus kasvab pidevalt, kusjuures hiljuti on esile kerkinud finants- ja kindlustustehnoloogia, mis nõuavad finantsstabiilsuse tagamiseks vajaliku põhjaliku reguleerimise ja järelevalve saavutamiseks suuremaid jõupingutusi.

2.4.

ÜRO poolt 2030. aastaks seatud 17 kestliku arengu eesmärki ja Pariisi kokkulepe, mille eesmärk on kohandada ja tugevdada kliimamuutusega toimetulekut, peaksid tagama kaasavate ühiskondade ja jõukate majanduste stabiilsuse, taastumise ja nendevahelise parema tasakaalu.

2.5.

Kooskõlas ELi aluslepingute ja järgnevalt ellu viidud poliitikameetmete vaimuga on ELi majanduse konkurentsivõime tagamisel pikas perspektiivis määrava tähtsusega üleminek vähese CO2-heitega, ressursitõhusamale ja ringmajandusele, aga see on oluline ka tasakaalustatud majanduslike, sotsiaalsete ja üldjuhtimisega seotud mõõdete integreerimisel.

2.6.

Euroopa vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 peab olema kooskõlas aluslepingutega ja pakkuma taas jätkusuutlikkusele pika perspektiivi, mille raames majanduskasv, sotsiaalne ühtekuuluvus ja keskkonnakaitse käivad käsikäes ja toetavad üksteist.

2.7.

Finantssüsteem võib etendada olulist osa jätkusuutlikkuse probleemidega lahendamisel, iseäranis vajalike vahendite ligimeelitamisel, ületamaks peaaegu 180 miljardi euroni aastas ulatuv investeerimispuudujääk, et saavutada ELi kliima- ja energiaeesmärgid 2030. aastaks (11). Seda silmas pidades toetab komitee jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise töörühma tähelepanekut, et ELi majanduse muutmine peab toimuma reaalmajanduses, edendades avaliku ja erasektori osalejate stabiilset koostööd.

2.8.

Üleminekut jätkusuutlikule majandusele saadavad tehnoloogia ja digitaalne innovatsioon ja see peaks kaitsma ja edendama ülemaailmseid väärtuseid, (12) nagu märkis ÜRO peasekretär. Puuduliku reguleerimise ja läbipaistmatuse tõttu esineb üha enam õiguslikke ja operatiivseid riske seoses plokiahela, krüptoraha ja arukate lepingutega. Tarbijate ja investorite paremaks kaitsmiseks, turu terviklikkuse säilitamiseks ja kahjulike tavade vältimiseks (maksudest kõrvalehoidumine, rahapesu ja terrorismi rahastamine) tuleb soodustada finantsinnovatsiooni võrgustike turvalisust ja läbipaistvust (13).

2.9.

COP21 eesmärkidega (14) seotud projektid vajavad piisavat, stabiilset ja sihtotstarbelist kapitali – nii rahalist kui ka immateriaalset (inimkapital, tehnoloogiline kapital ja muud suhtekapitali vormid, sh institutsionaalne kapital).

2.10.

Hädasti on vaja kohandada avalikku poliitikat, stimuleerida erasektori osalejaid ja täiendada ELi eelarveressursse, keskendudes majanduse läbipaistvusele ja pikale perspektiivile.

2.11.

Jätkusuutlik perspektiiv nõuab tihedamaid, üldisemaid ja terviklikumaid seoseid konkreetsete poliitikavaldkondadega (nt energialiit, digitaalne tegevuskava ja Euroopa sotsiaalõiguste sammas), et edendada nii era- kui ka avaliku sektori sotsiaalseid ja keskkonnahoidlikke investeeringuid.

2.12.

Selline mõtlemine on ka ELi kapitaliturgude liidu projekti keskmes ja komitee jagab arvamust, et erakapital, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastus ja muud ELi fondid tuleks tõhusal viisil kombineerida nii, et suunata rahastust äriühingutele, mis näitavad häid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi.

2.13.

Käes on aeg tegutsemiseks. Euroopa on olnud viimase 28 aasta jooksul jätkusuutlikkuse esirinnas, kuid ta ei ole seal enam üksi.

3.   Jätkusuutlikuma maailma rahastamine

3.1.

Me seisame üha enam silmitsi kliimamuutuste katastroofiliste ja ettearvamatute tagajärgedega ning loodusvarade vähenemisega. Need asjaolud võimendavad sotsiaalset tõrjutust ja ebavõrdsust.

3.2.

ELi lepingu artiklis 3 sätestatakse, et liit peab edendama kestlikku ja keskkonnahoidlikku majanduskasvu. Pakiline kliimaküsimus on nüüdsest esmatähtsate prioriteetide hulgas, muu hulgas komitee jaoks, ning see peab olema üldine tegevusraamistik riikide ametiasutuste, aga ka majandusvaldkonna osalejate, töötajate ja kodanike jaoks. Sellest tulenevalt on vaja läbi viia kaugeleulatuv majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane üleminek ning eeskätt seda rahastada.

3.3.

Nende ülesannete täitmine peab toimuma kooskõlaliselt ja kõigi ühiste jõupingutuste abil. Finantssektoril peab olema oluline roll kodanike, hoiustajate ja investorite vahendite, hoiuste ja investeeringute suunamisel majandusse. Kokkuvõttes leiab reaalne üleminek aset majanduses ning seega on ettevõtetel täita ülimalt oluline ja asendamatu osa. Selles kontekstis peavad oma kohustusi täitma ka ametkonnad.

3.4.

Euroopa saab tugeva seisukoha võtta üksnes siis, kui kava suhtes on saavutatud võimalikult suur üksmeel. Liikmesriigid peaksid koonduma ja oma jõud ühendama. Individuaalsete käsituste ja isiklike huvide asemel tuleb tuleviku jaoks seada esikohale ühisprojekt, mis peaks samal ajal kaitsma tulevaste põlvkondade tulevikku. Euroopa vastus kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 vajab pikaajalist jätkusuutlikkuse visiooni ja selgeid eesmärke, milles majanduskasv, sotsiaalne ühtekuuluvus ja keskkonnakaitse kuuluvad kokku ja toetavad üksteist.

3.5.

Jätkusuutliku majanduskasvu pikaajaline strateegia peaks käima käsikäes avaliku sektori poliitikaga, milles hinnatakse adekvaatselt negatiivseid välismõjusid ning jätkusuutlikke ja mittejätkusuutlikke investeerimisvõimalusi. Samuti peaks sellega kõigis liikmesriikides kaasas käima globaalsetesse väärtusahelatesse paremini integreeritud tööstuspoliitika hea prognoositavus. See peaks toimuma põhjaliku analüüsi kaudu, millele järgneb sobiv poliitiline protsess, mida peavad toetama komisjon ja liikmesriigid.

3.6.

Komitee rõhutab, et jätkusuutlik majanduskasv peaks pidama silmas keskkonnaalaseid, majanduslikke, sotsiaalseid ja üldjuhtimisega seotud dimensioone, tehes seda tasakaalustatud, üleilmse ja laiaulatusliku lähenemisviisi raames, mis on kooskõlas kõigi kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppega ning millega kehtestatakse asendamatud minimaalsed valdkonnaülesed tingimused. See vältimatu alampiir on sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides, milles käsitletakse haavatavate inimeste (naised ja lapsed, pagulased ja võõrtöötajad, puudega inimesed jne) (15) õigusi, ja seda jõustatakse hea eelarvejuhtimise tavade järgimise kaudu.

3.7.

Kuna on palju tõendeid selle kohta, et Euroopa kodanikud soovivad oma säästude ja investeeringutega toetada sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eesmärke, tuleb neile anda asjaomased võimalused ja juurdepääs jätkusuutliku rahastamise küsimustele.

3.8.

Selleks peaks finantssüsteem tulevikus rohkem toetuma olema läbipaistevale tegevusele, olema faktipõhine ja ELi kodanikele mõistetav. Olulised elemendid seejuures on jätkusuutlikkusalase teabe kättesaadavuse parandamine ja finantskirjaoskuse (sügavam arusaam finantsvaldkonna toimimisest) edendamine.

4.   Kapitalivoogude ümbersuunamine jätkusuutlikumasse majandusse

4.1.

Alates Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) loomisest on see kaasanud avaliku ja erasektori investeeringuid ELi strateegiliselt olulistesse projektidesse ning seda on juhitud kooskõlas Euroopa Investeerimispanga (EIP) projektide loendiga (investeeringud energia-, keskkonna- ja ressursitõhususe projektidesse, veemajandusse, digitaalsektoritesse, transporti jne).

4.2.

Samas on lisaks EFSI-le vaja suuremat kaetust muudes sektorites, eriti neis, milles keskendutakse sotsiaalsetele taristutele ja institutsioonidele, mis annavad võimaluse noorte, naiste ja muude tõrjutud või haavatavate sotsiaalsektorite immateriaalse kapitali rakendamiseks.

4.3.

Sisemised säästud on tugeva majanduskasvu jaoks hädavajalikud ja eeldavad jätkusuutlike VKEde projektide rahastamist kohalike pankade kaudu.

4.4.

Komitee on arvamusel, et EFSI rahastust tuleks suurendada, kaasates ELi liikmesriikide finantsasutuste ja avalike pankade kapitali, mis peaks toimima võrgustikuna, et luua koos strateegilisemat ja kaasavamat pikaajalist perspektiivi, järgides „jätkusuutlikkuse“ kokkulepitud määratlust ning visandades äriühingute CO2-heite vähendamiseks tegevuskava.

4.5.

Samal ajal usub komitee, et peaks Euroopa Keskpanga (EKP) pangandussüsteemi finantssätetega seotud tingimuslikkus võiks sisaldada mitmeid stiimuleid, et soodustada jätkusuutlikke investeeringuid ja laenusid ning nõustub Euroopa Parlamendiga, et ostukavasuunistes tuleb võtta selgelt arvesse Pariisi kokkulepet ning keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja äriühingu üldjuhtimise eesmärke.

4.6.   Jätkusuutlike meetmete ühtne klassifitseerimissüsteem

4.6.1.

Üle tuleb vaadata arvutuste tegemise ja mõjuhindamiste koostamise traditsioonilised meetodid. Vaja on uuesti määratleda usaldusväärsemad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad, mis viiks tähtsaimad majanduslikud ja keskkonnaalased väärtused kooskõlla ühiskondlike väärtustega ja inimkonna püsimise eesmärgiga.

4.6.2.

Komitee nõustub komisjoniga, et kiiresti on vaja alustada tugeva kuid dünaamilise jätkusuutlikkuse taksonoomia koostamise esimese etapiga, mis tagaks turu järjepidevuse ja hõlmaks selgeid suuniseid selle kohta, mis on keskkonnahoidlik ja sotsiaalne ning milline on hea juhtimistava terviklikust lähenemisviisist lähtudes.

4.6.3.

Selle protsessi tugisammas on jätkusuutliku rahastamise tehniline eksperdirühm, kellel peavad alati olema kõrgetasemelised ja põhjalikud teadmised strateegiliste tööstussektorite kohta, et luua kindel ja usaldusväärne keskkonnahoidlik ja sotsiaalne taksonoomia.

4.6.4.

Rühma volituse aluseks peavad olema selged eesmärgid sisu ja ajakava osas, kusjuures esimene samm peab olema uue taksonoomia liitmine teiste olemasolevate rahvusvaheliste klassifikatsioonidega (majandustegevused, ametid, uuringud jne), et vastata selgemalt ÜRO kriteeriumidele ja viidetele.

4.6.5.

Euroopa taksonoomia peaks hõlmama kolme tasandit: — miinimumstandard, mis on kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega 2030. aastaks, Pariisi kokkuleppega ja kahju mittetekitamise põhimõttega vastavalt keskkonnaalase, sotsiaalse ja äriühingu üldjuhtimise riskianalüüsile; — keskmine tasand selliste tegevuste tuvastamiseks, millel on tõendatav positiivne mõju, nagu see on määratletud ÜRO Keskkonnaprogrammi finantsalgatuses; — tasand, mis hõlmab tegevusi, mis suudavad kiirendada positiivset muutust ja toetada ökoloogiliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemide lahendamist, lähtudes taksonoomiat võrdlusalusena kasutavate eri sidusrühmade vajadustest.

4.6.6.

On hädavajalik klassifitseerida investeeringute kasu eri liigid, mis tulenevad jätkusuutlikkusteguri kasutuselevõtust (taksonoomia). Lisaks tuleb positiivseid kriteeriume täiendada keskkonnakahjuliku mõju kriteeriumidega, (16) et oleks võimalik tuvastada mittejätkusuutlikke finantsvarasid.

4.6.7.

Uus taksonoomia tuleks siduda ELi strateegiaga ja vähese CO2-heitega majandusele ülemineku investeerimiskavaga. See peaks hõlmama finantsmeetmeid heitkoguste märkimisväärseks vähendamiseks tegevusaladel, mida hõlmavad ELi saastekvootidega kauplemise süsteem (17) ja jõupingutuste jagamise määrus (18).

4.7.   Jätkusuutlike finantstoodete standardid ja märgised

4.7.1.

Investorite lihtsa ja turvalise juurdepääsu edendamine on jätkusuutlike finantsturgude laiendamiseks määrava tähtsusega. Euroopa kestlikud finantsstandardid tuleks hoolikalt välja töötada, kehtestades sotsiaalselt vastutustundlike investeeringute standardid.

4.7.2.

Positiivse mõjuga investeeringute tagamiseks tuleb võtta kasutusele ELi ametlik roheliste võlakirjade standard ja kaaluda ELi rohelise võlakirja märgist või sertifikaati, millele kehtib kohustuslik väliskontroll. Arvamuse „Tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava: paremad tooted ja laiem valik“ kontekstis soovitab (19) komitee komisjonil määrata kindlaks hõlpsasti võrreldavad ja täiesti läbipaistvad tooted, mis on lihtsad ja samasuguste omadustega.

4.7.3.

See annab võimaluse pakkuda üleeuroopaliste jätkusuutlike finantstoodete lipulaevu ning kohaseid, sõltumatuid ja kohustuslikus korras sertifitseeritud võrdlusvahendeid (20) Euroopa Liidu eri õigussüsteemides pakutavate eri jätkusuutlike finantstoodete jaoks.

4.7.4.

Üleeuroopaliste personaalsete pensionide (PEPP) (21) ülesehitus, mis on kehtestatud komisjoni 29. juuni 2017. aastal vastuvõetud seadusandlikus ettepanekus, nõuaks, et pensionipakkujad teavitaks üldsust, kas ja kuidas nad kaasavad oma riskijuhtimise süsteemidesse keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimise kriteeriume, kuid need sätted ei kohusta neid mainitud kriteeriumidega arvestama oma investeerimispoliitikas. Selle nõude lisamine aitaks laiendada nende kasutamist ühena jätkusuutlikest lahendustest.

4.7.5.

Komitee kutsub liikmesriike üles kaasata kõnealune kohustus kõigisse pensionidega seotud toodetesse. See aitaks laiendada selle kasutust jätkusuutliku lahendusena praeguse jooksval finantseerimisel põhineva pensioniskeemi probleemidele.

4.8.   Jätkusuutlikesse projektidesse investeerimise edendamine

4.8.1.

ELi tööstuspoliitika uute strateegiliste eesmärkide kohaselt tuleb kapitali jaotamise ümbersuunamine pikaajalistele investeeringutele viia kooskõlla ülesandega aidata VKEdel kasvada, toetada vähemarenenud piirkondi, ajakohastada taristut ning võimestada inimesi hariduse ja koolitamise kaudu.

4.8.2.

Jätkusuutlike taristuinvesteeringute täiendamiseks on kooskõlas direktiiviga Solventsus II vaja laiaulatuslikumat makrotasandi usaldatavusjärelevalve poliitikat, milles võetakse arvesse füüsilisi mõjusid (suurenev avatus kliimamuutustega seotud riskidele). Näiteks nõuaks loodusõnnetuste mõju minimeeriv ehitusseadustik kindlustusandjatelt riskijuhtimise ümberarvestamist kooskõlas jätkusuutliku kindlustussüsteemi uute põhimõtetega.

4.8.3.

Komitee toetab EFSI 2.0 ja EFSI tugevdamist. Mis puudutab mitmeaastast finantsraamistikku 2021–2027, siis väljendab komitee heameelt InvestEU loomise üle, sest see peaks meelitama ligi rohkem erasektori kapitali ning jõudma võlakirjade, kindlustus- ja pensioniskeemide turule.

4.8.4.

Tuleks leida ka teisi erakapitali allikaid, et innustada ja toetada ettevõtjaid, eeskätt VKEsid, investeerimisel innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevusse.

4.8.5.

Lõpetuseks soovitab komitee paremini tuvastada, kus toovad olemasolevad avalikud ja eraalgatused kaasa maksimaalse jätkusuutliku ja vastupanuvõimelise taristu, et neid eeskujusid saaks levitada nii ELis kui ka partnerriikides, kasutades vajadusest lähtuvaid lahendusi.

4.9.   Jätkusuutlikkusega seotud kaalutlused finantsnõustamises

4.9.1.

Nagu märgiti arvamuses „Institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustused seoses jätkusuutlikkusega“, (22) pooldab komitee pooldab finantsinstrumentide turgude direktiivi ja kindlustustoodete turustamise direktiivi muutmist, et tagada kohustus uurida, kuidas saab lisada investorite jätkusuutlikkusega seotud eelistusi. Nõustajad saaksid seega anda finantstoodete kohta asjakohaseid soovitusi, edastades selget teavet jätkusuutlikkusega seotud eri tegurite võimalike riskide ja eeliste kohta.

4.9.2.

Komitee toetab seda, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) kaasab oma sobivuse hindamise suunistesse jätkusuutlikkusega seotud eelistused.

4.10.   Jätkusuutlikkuse võrdlusalused

4.10.1.

Ideaalsel juhul luuaks jätkusuutliku investeerimise muu kui finantsilise jõudluse hindamiseks ühine meetod. Seepärast kiidab komitee heaks eeskirjad vähese CO2-heitega emitente käsitlevate võrdlusaluste ühtlustamiseks, pidades seda esimeseks sammuks, mida tuleks laiendada ka teistele jätkusuutlikkuse parameetritele.

4.10.2.

Seetõttu kutsub komitee komisjoni üles laiendama oma fookust sotsiaalvaldkonnale, kasutades selleks tehnilise eksperdirühma abi, kelle ülesanne on konsulteerida kõigi sidusrühmadega ning avaldada aruanne vähese CO2-heite võrdlusaluste kontseptsiooni ja metoodika kohta.

5.   Jätkusuutlikkuse kaasamine riskijuhtimisse

Jätkusuutlikkus puudutab rida riske, mis on seotud jõukuse kasvatamisega ning mille puhul ei ole võimalik vältida ressursside kogumise, omandamise ja halvenemise mõju.

5.1.   Jätkusuutlikkuse kriteerium turu-uuringutes ja krediidireitingutes

5.1.1.

Komitee on rõhutanud, et reitinguagentuurid peavad olema vabad kõigist huvide konfliktidest, et tagada uuringute ja hindamiste korraldajate sõltumatus. Samuti on vajalik iga juhtumi kohta eraldi anda nende kasutatava metodoloogia läbipaistev ja õigeaegne põhjendus.

5.1.2.

Olemasolevad reitinguagentuurid ei arvesta emitentide tuleviku krediidivõimelisuse puhul piisavalt keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud murranguliste suundumuste mõju. Komitee kutsub üles looma selged ELi standardid ja järelevalve seoses keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimise kriteeriumide kaasamisega kõigi ELis töötavate reitinguagentuuride hinnangutesse. Komitee kutsub ESMA sertifitseeritud agentuure üles looma akrediteerimisprotsessi keskkonnahoidliku rahastuse kaubamärgi jaoks.

5.1.3.

Samuti tuleb kaaluda sidusrühmade (pangad, fondivalitsejad jne) akrediteerimist. See looks eri finantsosalejatele suuremad kohustused ja ennetaks olukorda, kus jätkusuutlike toodete kava kasutatakse üksnes rohepesu eesmärgil.

5.1.4.

Lõpetuseks soovitab komitee uurida riigi keskkonnahoidlikkuse krediidireitingute loomise võimalust. Samuti innustaks selge keskkonnahoidlikkuse reitingu lisamine riigi reitingu juurde riike pidevalt oma tulemusi parandama. Samal ajal võiks see meelitada ligi välisinvesteeringuid.

5.2.   Institutsionaalsete investorite ja varahaldurite jätkusuutlikkusega seotud kohustused: usaldussuhtest tulenev kohustus

5.2.1.

Euroopa Liidu järelevalveasutused (ESA) peavad tagama range kooskõla finantsvahenduse teenuste ülesannetega.

5.2.2.

See nõuab terviklikumat lähenemisviisi kui komisjoni tegevuskavas on ette nähtud; tähelepanu peab olema enam suunatud haridusliku, eri tegurite, soolise, geograafilise, rassilise või rahvuselise, usulise, kultuurilise või muude mitmekesisusega seotud valdkondade suhetele.

5.2.3.

Juriidiliste kohustuste põhiosana peaksid investorid suhtlema klientidega proaktiivselt, et mõista nende mitterahanduslikke huvisid, ning et anda neile selget teavet keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimise kriteeriumidega seotud riskide ja eeliste kohta.

5.2.4.

Reguleerimisasutused, investorid, varahaldurid, finantssektori töötajad ja nõustajad peavad tegutsema toetusesaaja (nt tulevane pensionisaaja) või kliendi (jae- või institutsionaalsed investorid) parimates huvides. Vastavalt usaldussuhtest tulenevatele kohustustele peab kogu üldjuhtimine ja hääletamine olema suunatud investeerimisvarade jätkusuutliku väärtuse kaitsmisele. Nad peavad andma aru, kuidas nemad kui fondi varade valdajad oma hääleõigust kasutavad.

5.2.5.

Selgitades investorite kohustusi, mis on seotud jätkusuutlikkuse teguritega, saab EL toetada investeeringuid pikas perspektiivis (jätkusuutlik rahastamine seotakse automaatselt pika perspektiiviga).

5.3.   Usaldatavusnõuded pankadele ja kindlustusandjatele

5.3.1.

Komitee rõhutas hiljuti potentsiaalset rolli, mida pangad saavad täita oma vahendusfunktsioonide kaudu teadlike säästude ja sotsiaalselt vastutustundlike investeeringute vahel. Komitee soovitab kohelda soodsamalt pankade kapitalinõudeid, kui nad investeerivad keskkonnahoidlikku majandusse ja pikaajalistesse lihtsamatesse nn kaasavatesse laenutehingutesse, nagu energiatõhususe, päikesepaneelide paigaldamise jms seotud hüpoteeklaenud. Lisaks tuleks kaaluda lisamaksete kohaldamist investeeringutele keskkonnale kahjulikesse varadesse, et stimuleerida positiivset üleminekut jätkusuutlikele tegevustele. Võimaluse korral tuleb kaaluda alternatiive, nt maksusoodustusi, mis toovad otsest kasu lõplikele laenusaajatele ja investoritele. Ühtne järelevalvemehhanism peaks tegema selles küsimuses erijärelevalvet (23).

5.3.2.

Sellele vaatamata peavad riskiga kaalutud vara arvutamisel uuendatud pangareitingumudelid alati peegeldama nende jätkusuutlike varade kõige ajakohasemat riskitaset, säilitades nii tarbijakaitse kõrge taseme.

5.3.3.

Seda silmas pidades on vaja paremini määrata keskkonnahoidlikkust toetava teguri parameetrid, tagades, et on olemas põhjalikud ja kindlad empiirilised tõendid, mis põhinevad keskkonnahoidliku investeeringu selgel ja täpsel määratlusel. Programmides „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ sisalduv vastutustundlik teadus ja innovatsioon võib olla suurepärane viis teadustulemuste kogumiseks.

5.3.4.

Kokkuvõttes vajab kõnealune uus stsenaarium vastupanuvõime ja finantsstabiilsuse säilitamiseks finantsriskide haldamise asjakohast kombineerimist, võttes seejuures arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimise kriteeriumide mõju finantstulule ja kohandades dünaamilises protsessis vastavalt eeskirju. Kooskõlas Euroopa Parlamendi resolutsiooniga jätkusuutliku rahastamise kohta (24) peaks komisjon soodustama jätkusuutlikkusega seotud riskide lisamist Basel IV raamistikku.

6.   Läbipaistvuse ja pikale perspektiivile keskendumise parandamine

6.1.1.

Jätkusuutlik rahastamine vajab stiimulite raamistikku, millega suunatakse kapitalivood ümber vajalike investeeringute poole, tagades Euroopale õiglase keskkonnaalase ja sotsiaalse ülemineku, kusjuures selle väärtustealane juhtroll annab Euroopa äriühingutele konkurentsieelise.

6.2.   Avalikustamine ja arvepidamine

6.2.1.

Komitee märgib, et ELi muu kui finantsteabe avalikustamist käsitlev direktiiv võeti riiklikusse õigusesse üle vähese innukuse ja ühtlustamata metoodikaga, nii et see mõjutas vaid suuri äriühinguid ega aidanud kuigi palju kaasa Euroopa õiglasele ja ulatuslikule jätkusuutlikule investeerimisele.

6.2.2.

Jätkusuutlikkusega kaasnevad mitmed uued probleemid ja mured muu kui finantsteabe avalikustamisel, näiteks digiüleminek, uued parameetrid, standardimine, kohustuslikud nõuded, uued jätkusuutlikumad majandusmudelid jne. Kindlasti tuleks nii palju kui võimalik standardida aruandluse taksonoomiad ja metoodika ning eeskirju kohandada, et muud kui finantsteavet oleks rohkem ja see oleks paremini kättesaadav. See meede annaks reguleerimisasutustele ja turujärelevalveasutustele parema ülevaate üldiste suundumuste kohta ja seega ka parema suutlikkuse võtta meetmeid. Praegust etappi nimetatakse toimivuskontrolliks ja arvesse võetakse finantsstabiilsuse nõukogu kliimaga seotud finantsteabe avaldamise töörühma järeldusi pärast komisjoni käivitatud avalikku konsultatsiooni.

6.2.3.

Mis puudutab ühisrahastamisplatvorme, siis peaks investeerimise põhiteabedokument hõlmama raamatupidamislikus mõttes (25) ka ühisrahastamisprojekti rahastamisega seotud peamisi immateriaalseid, kuid olulise rahalise mõjuga riske ja eeliseid.

6.2.4.

Komitee toetab ka Euroopa Parlamendi resolutsiooni rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite (IFRS 9) (26) kohta ning kutsub kiiresti üles hindama rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite mõju jätkusuutlikele investeeringutele.

6.2.5.

Komitee väljendab heameelt Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) kohustuse üle hinnata uute või muudetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standardite mõju jätkusuutlikele investeeringutele ja uurida võimalikke alternatiivseid arvestuslikke käsitlusi.

6.2.6.

Komitee teeb samuti ettepaneku, et Euroopa Komisjon kutsuks ESMAt üles: — esitama hinnangu krediidireitingute turul praegu valitsevate tavade kohta ning analüüsima keskkonna-, sotsiaalsete ja üldjuhtimisalaste kaalutluste arvessevõtmise ulatust; — lisama reitinguagentuuride avalikustamissuunistesse keskkonnaalast ja sotsiaalset jätkusuutlikkust puudutava teabe ning kaaluma vajaduse korral lisameetmete võtmist.

6.3.   Äriühingu üldjuhtimine ja kapitaliturgude liigne keskendumine lühiperspektiivile

6.3.1.

Paljud investorid sooviksid teada, kas äriühing kasutab korrektseid ja läbipaistvaid arvepidamismeetodeid ning kas tavaaktsionäridel on õigus hääletada olulistel teemadel. Samuti soovivad nad, et äriühingud väldiks huvide konflikte oma juhatuse liikmete, reitinguagentuuride ja audiitorite valikul.

6.3.2.

Aeg on sealmaal, et peale keskkonnaalaste ja sotsiaalsete tegurite (standardid, märgised, keskkonnahoidlikkust ja sotsiaalsust toetav tegur usaldatavusnõuetes, jätkusuutlikkuse võrdlusalused) tuleks tõsiselt kaaluda ka äriühingu üldjuhtimise tegurit, jättes toetuseta kõik äriühingud, mis hoiavad kõrvale põhiaspektide (eelarvejuhtimine, inimõigused, korruptsioon, rahapesu ja muu ebaseaduslik tegevus) läbipaistvast avaldamisest ning võttes ära nende jätkusuutlikkuse alase liigituse.

7.   Tegevuskava rakendamine

7.1.

Komitee kutsub üles koordineerima vastastikku kõigi Euroopa asjaomaste institutsioonide, asutuste ja mehhanismide tegevust, muutes vajaduse korral nende volitusi, et need kooskõlastada tegevuskava rakendamise ajakavaga.

7.2.

Ebakindlus tuleviku suhtes ja pikaajaliste riskide avaldamise puudumine on asjaomase ajavahemiku analüüsi peamised piirangud (vaid paar prognoosi katab enam kui viit aastat).

7.3.

Euroopa järelevalveasutustel peaks samuti olema oluline osa jätkusuutlikkuse järelevalves. Asjakohase stsenaariumianalüüsi jaoks ELi ühtse metoodika välja töötamiseks tuleks kaaluda keskkonna-, sotsiaal- ja üldjuhtimise kriteeriume pikas perspektiivis ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu võiks hõlmata need järk-järgult oma stressitestide tegemisse.

7.4.

Lõpetuseks peaks Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon koostama rahvusvahelised reguleerimis- ja järelevalvenõuded (27) jätkusuutliku rahanduse valdkonnas ning edendama nende järgimist, tagamaks, et jätkusuutlikkuse uus struktuur oleks kogu maailmas ühesugune.

---

(1)  Vt tegevuskava: jätkusuutliku majanduskava rahastamine (COM(2018) 97 final), 6. peatükk „Edasised sammud“.

(2)  Vt EIP taksonoomia kavand: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/180131-sustainable-finance-final-report-annex-3_en.pdf.

(3)  Rahalise mõju raamistikus analüüsitakse tegureid, mis on ettevõtete finantstulemustega seoses kõige asjakohasemad. Nende tegurite hulka kuuluvad jätkusuutlikkusega seotud rahalise mõjuga tegurid.

(4)  Pandikirjad on krediidiasutuse emiteeritud võlakohustused, mis on tagatud eraldatud varakogumiga, mille suhtes on võlakirjaomanikel kui eelisõigusega võlausaldajatel regressiõigus. Vt määruste COM(2018) 93 final – 2018/0042 (COD) ja COM (2018) 94 final – 2018/043 (COD) uusi ettepanekuid.

(5)  Baseli raamistik on rahvusvaheline reguleeriv kokkulepe, millega nähti ette edendavate reformide kogum, et parandada reguleerimist, järelevalvet ja riskihaldust pangandussektoris. Kõik Baseli komitee standardid on miinimumnõuded, mida kohaldatakse rahvusvaheliselt aktiivsetele pankadele ja seega aitab jätkusuutlikkuse sätete lisamine sellesse raamistiku liikuda kõikjal maailmas samas suunas, https://www.bis.org/bcbs/basel3.html

(6)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016R0438

(7)  Komitee põhjalik seisukoht on esitatud komitee arvamuses „Mitmeaastane finantsraamistik pärast 2020. aastat“. (ELT C 440, 6.12.2018, lk 106).

(8)  Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et aastatel 2021–2027 peaks ELi kuludest vähemalt 25 % olema eraldatud kliimaeesmärkide täitmiseks (aastatel 2014–2020 oli selleks ette nähtud 20 %).

(9)  https://www.morganstanley.com/pub/content/dam/msdotcom/ideas/sustainable-signals/pdf/Sustainable_Signals_Whitepaper.pdf

(10)  Vt IOSCO/OCDE aruanne The Application of Behavioural Insights to Financial Literacy and Investor Education Programmes and Initiatives.

(11)  Eespool, tegevuskava, üldine sissejuhatus, punkt 1.1.

(12)  Eesmärk on määratleda, kuidas toetab ÜRO süsteem tehnoloogiate kasutamist, et kiirendada kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 elluviimist ning hõlbustada nende kooskõlastamist ÜRO põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni ning rahvusvahelise õiguse normide ja standarditega. http://www.un.org/en/newtechnologies/images/pdf/SGs-Strategy-on-New-Technologies.pdf

(13)  Vt komitee arvamus komisjoni finantstehnoloogia tegevuskava kohta (ELT C 367, 10.10.2018, lk 61).

(14)  COP21: 2015. aasta ÜRO kliimamuutuste konverents.

(15)  Vt eelkõige ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtted, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja ILO tööstandardid.

(16)  Vt OECD „Recommendation of the Council on Common Approaches for Officially Supported Export Credits and Environmental and Social Due Diligence“.

(17)  Nagu on loetletud direktiivi 2003/87/EÜ 1. lisas – muudetud direktiiviga 2009/29/EÜ.

(18)  Määrus, milles käsitletakse liikmesriikide võetud siduvaid eesmärke kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks aastatel 2021–2030 ja panuse andmiseks kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppe alusel võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013.

(19)  Vt komitee arvamus „Tarbijatele suunatud finantsteenuste tegevuskava“( ELT C 434, 15.12.2017, lk 51).

(20)  Põhineb dokumendil „Key principles for comparison tools“ („Võrdlusvahendite kesksed põhimõtted“).

(21)  Kogumispensioni skeemide ja erapensioniskeemide varad ületasid 2016. aasta lõpus OECD piirkonnas 38 triljonit USA dollarit.

(22)  Vt komitee arvamus teemal „Institutsionaalsete investorite ja varahaldurite kohustused seoses jätkusuutlikkusega“, punkt 3.8 (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 97).

(23)  Vt komitee arvamus teemal „Tarbijatele suunatud finantsteenused“ (ELT C 237, 6.7.2018, lk 46).

(24)  http://www.europarl.europa.eu/news/et/press-room/20180529IPR04517/meps-back-resolution-on-sustainable-finance

(25)  Finantsaruandes kajastatavad objektid on olulised, kui need võivad mõjutada kasutajate majandusotsuseid. Olulisuse põhimõte on üldtunnustatud raamatupidamispõhimõte, mille kohaselt peavad aru andvad ettevõtted sellise teabe avalikustama, https://www.business-case-analysis.com/materiality-concept.html

(26)  http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2016-0381+0+DOC+XML+V0//ET

(27)  Vt „Methodology for Assessing Implementation of the IOSCO Objectives and Principles of Securities Regulation“.