17.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 272/1

—

komitee 4. juuni 2015. aasta resolutsiooni komitee prioriteetide kohta aastatel 2015–2020 ja 8. detsembri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa Komisjoni 2017. aasta tööprogrammi kohta;

—

2012. aasta veebruaris Euroopa Komisjoniga allkirjastatud koostööprotokolli;

1.

rõhutab, et me vajame Euroopa Liitu, mis oleks suuteline taastama kodanike usalduse Euroopa projekti vastu – st Euroopa Liitu, mis on rohkem alt üles suunatud ja keskendub enam sellele, et anda proportsionaalseid, tõhusaid ja kiireid vastuseid suurtele ühistele väljakutsetele, millega linnad, piirkonnad ja riigid üksinda toime ei tule;

2.

kohustub panustama protsessi „Mõttevahetus Euroopa teemal“, muu hulgas komitee arvamuse kaudu, mis põhineb Euroopa tulevikku käsitleval valgel raamatul, ning korraldades kohalikes kogukondades kodanike dialooge, et arutleda nendes kogukondades Euroopa tasandil huvi pakkuvate teemade üle;

3.

jälgib Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise otsusega seonduvat protsessi, rõhutades ülejäänud 27 liikmesriigis kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi puudutavaid konkreetseid küsimusi ning käsitledes kohalikust ja piirkondlikust vaatepunktist teemasid, mis on seotud ELi ja Ühendkuningriigi kohaliku ja piirkondliku valitsustasandi tulevaste suhetega, k.a riigi detsentraliseeritud osades;

4.

rõhutab, et pakiliselt on vaja ELi pikaajalist strateegiat, mis oleks järg strateegiale „Euroopa 2020“ ja mille eesmärk on tagada arukas, jätkusuutlik, kaasav, paindlik ja konkurentsivõimeline majanduskasv ning mis annaks suuna Euroopa poolaastale, ELi mitmeaastasele finantsraamistikule ja ELi poliitikameetmetele;

5.

juhib lisaks tähelepanu vajadusele võtta arvesse kestliku arengu eesmärke, mis seati ÜRO vastu võetud ja komisjoni heaks kiidetud 2030. aastani kavandatud tegevuskavas, ning kutsub sellega seoses üles vaatama läbi mitmeaastase finantsraamistiku, et täiendada strateegiat „Euroopa 2020“ 2030. aastani kavandatud tegevuskava strateegia alusel, vaadates uusi kestliku arengu eesmärke silmas pidades läbi peamised suunised;

6.

tuletab Euroopa Komisjonile meelde vajadust Euroopa demograafiastrateegia järele, mis annaks laiaulatusliku, kooskõlastatud ja tervikliku vastuse demograafilistele muutustele. Sellel strateegial peavad lisaks olema piisavad rahalised vahendid, et astuda vastu tulevikus ees ootavatele probleemidele;

7.

ootab, et 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus, mille komisjon peab esitama enne 2017. aasta lõppu, tagatakse ELi pikaajaliste kulutuste prognoositavus, esitatakse ELi omavahendite reformimise ettepanek, tagatakse ELi eelarve ühtsus, pakutakse välja meetmed täiendavaks lihtsustamiseks ning seatakse kestuseks 5+5 aastat koos ulatusliku kohustusliku vahehindamisega pärast esimest viit aastat;

8.

on kindlalt vastu EL 27 jaoks aastaks 2025 kavandatud mis tahes stsenaariumile valges raamatus Euroopa tuleviku kohta esitatud kujul, mis vähendaks ELi jõupingutusi ühtekuuluvuspoliitika osas. Komitee kutsub seevastu komisjoni üles esitama laiaulatusliku seadusandliku ettepaneku jõulise ja tõhusa ühtekuuluvuspoliitika väljatöötamiseks pärast aastat 2020 ning tuletab meelde juba varem rõhutatud vajadust lisada 7. ühtekuuluvusaruandesse uus peatükk territoriaalse ühtekuuluvuse rakendamise hindamiseks. Seadusandlik ettepanek peaks põhinema subsidiaarsuse, partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõttel, kajastama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadusi ja võimalusi ning lihtsustamismenetluse tulemusi, tuginema ühtsele eeskirjade kogumile ja võtma arvesse ulatuslikke konsultatsioone kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Komitee kutsub komisjoni üles analüüsima põhjalikult õigusakti ettepaneku territoriaalset mõju ja väljendab valmisolekut teha komisjoniga koostööd selles küsimuses. Komitee kutsub üles lisama 2020. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevatesse ettepanekutesse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldusmenetluste ühtlustamise, et piirkonnad saaksid tegutseda korraldusasutustena Euroopa Komisjoni suhtes;

9.

kutsub komisjoni üles järjepidevalt kontrollima ja jälgima Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi lisaväärtust ja selle mõju ühtekuuluvuse aspektist ning esitama võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajaid (KPI) ja järelevalve põhinäitajaid (KMI) hõlmava aruandluse toetusesaajate ja piirkondade kaupa NUTS II tasandil ning avaldama kõnealused näitajad. Hädasti on vaja täiendavat selgust kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks ning suuniseid selle kohta, kuidas kombineerida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi teiste ELi skeemidega, nagu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, ning eelkõige stiimuleid kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremaks kaasamiseks asjaomase fondi haldamisse, iseäranis piirkondlike või piirkondadevaheliste finantsplatvormide loomiseks, muu hulgas koostoimes ühtekuuluvuspoliitika meetmetega. Komitee on siiski põhimõtteliselt vastu ühtekuuluvuspoliitika ressursside ülekandmisele keskselt hallatud programmidesse;

10.

kutsub komisjoni üles esitama täiustatud ettepaneku 2020. aasta järgse Euroopa ühendamise rahastu kohta, milles julgustatakse algatusi üldvõrgu rajamiseks ja üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) ühendamiseks piirialadel, parandatakse ühendusi äärepoolsete piirkondadega ning keskendutakse nn puuduvatele piiriülestele ühendustele. Komitee nõuab, et meremagistraalid tagaksid ka ühendused kaugemate piirkondadega, eelkõige saarte ja piirkonnakeskuste vahel. Komitee rõhutab vajadust luua sünergia Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa ühendamise rahastu ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahaliste vahendite vahel, et tagada kõigi saadaolevate ELi rahastamisvahendite parim võimalik kasutus;

11.

kordab oma nõudmist lisada komisjoni 2018. aasta tööprogrammi 2050. aasta territoriaalse visiooni väljatöötamine. Komitee rõhutab uue territoriaalse visiooni vajadust, kuna 1999. aasta Euroopa ruumilise arengu perspektiivi kokkulepet on vaja ajakohastada;

12.

rõhutab vajadust jälgida ELi linnade tegevuskava rakendamist, et süstematiseerida temaatiliste partnerluste tulemusi, määratleda parema valitsemise aspektid ja teha võimalikuks nende ülekandmine tulevastesse seadusandlikesse ettepanekutesse 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Seda lähenemisviisi tuleks kasutada tulevase, 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika ja strateegiale „Euroopa 2020“ järgneva strateegia ettevalmistuses;

13.

ootab selles kontekstis konkreetseid järelmeetmeid elamumajandust käsitlevale linnade temaatilisele partnerlusele. Järelmeetmed võiksid olla Euroopa elamumajanduse tegevuskava vormis, mis koordineeriks elamumajanduse küsimusi, mida seni on käsitletud vaid horisontaalsel viisil valdkondlike poliitikate kaudu, näiteks linnade tegevuskava, kestlik areng, ühtekuuluvuspoliitika, konkurentsipoliitika või sotsiaalsed algatused, nagu Euroopa sotsiaalõiguste sammas;

14.

ootab, et komisjon esitab enne 2017. aasta lõppu oma ettepanekud järgmiseks teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiks, mis peaks tuginema programmile „Horisont 2020“ ja säilitama strateegilise seisukoha Euroopa tulevikku puudutavates küsimustes, mis ei vaja lühiajalisi eelarvelahendusi, ning looma innovatsioonilõhe ületamiseks ning praegusi ühiskondlikke väljakutseid silmas pidades tasakaalu tippsaavutuste ja ühtekuuluvuse vahel;

15.

juhib tähelepanu teadmiste vahetamise platvormi loodud mudelile, et levitada avaliku sektori vahenditest rahastatud teadusuuringute tulemusi ja suurendada nende mõju;

16.

kordab vajadust luua informaalse ja mitteformaalse õppe tunnustamise ühtne raamistik, et lihtsustada asjaomaste riiklike menetluste koostamist;

17.

soovib panustada Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 edukasse elluviimisse, sidudes selle kohalike ja piirkondlike kultuuri- ja turismistrateegiatega;

18.

kutsub komisjoni üles pakkuma välja konkreetseid meetmeid, et kaotada investeerimistakistused ja ületada investeerimislõhe. Komitee toonitab eelkõige, et avaliku sektori investeeringuid – millest üle poole teevad linnad ja piirkonnad – on endiselt liiga vähe, mis osalt tuleneb eelarve reguleerimise mehhanismidega ELi ja riigi tasandil kehtestatud piirangutest. Komitee ärgitab komisjoni võtma meetmeid, mille abil muudetaks stabiilsuse ja kasvu pakt kasvusõbralikumaks ja enam pikaajalisi ja strateegilisi investeeringuid soosivaks, alustades piirkondliku/riikliku kaasrahastamise väljajätmisest stabiilsuse ja kasvu pakti kohastest arvutustest, et viia see järjekindlalt vastavusse struktuurifondide vahenditele kehtivate analoogsete eeskirjadega, arvestades, et neil on ühine eesmärk. Komitee kordab samuti komisjonile esitatud üleskutset hinnata ESA 2010 eeskirjade mõju kohalike ja piirkondlike omavalitsuste investeerimisvõimele ning selgitada avaliku ja erasektori partnerluste käsitlemist Eurostati eeskirjade raames;

19.

kordab kooskõlas Corki deklaratsiooni versiooniga 2.0 üleskutset koostada ELi maapiirkondade tegevuskava käsitlev valge raamat, mis toimiks 2020. aasta järgse maaelu arengu poliitika lähtepunktina, ja kutsub üles võtma praktilisi meetmeid, et hinnata ELi poliitikavaldkondade kooskõla maapiirkondade huvidega, ning tunnustama maapiirkondi arengu- ja innovatsioonkesksustena, mis aitavad saavutada territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki;

20.

nõuab, et 2020. aasta järgne uuendatud ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) aitaks taaselavdada majanduskasvu ja töökohtade loomist maapiirkondades ning säilitada toidu kõrget kvaliteeti, ohutust ja toiduga kindlustatust Euroopas, oleks rohkem kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega ning käsitleks lõhet maa- ja linnapiirkondade vahel. Komitee rõhutab sellega seoses ÜPP lihtsustamise olulisust, suurendades selle juhtimise paindlikkust, vähendades tootjatel lasuvat koormat, keskendudes poliitikas rohkem innovatsioonile ja konkurentsivõimele ning andes sihipärast toetust noortele põllumajandustootjatele. Komitee nõuab, et jätkataks ÜPP raames diferentseeritud käsitlusviisi kasutamist äärepoolseimate piirkondade puhul, mis võimaldab vajalike erimeetmete rakendamist põllumajandustegevuse arendamiseks kõnealustel territooriumidel;

21.

ootab, et komisjon toetab liikmesriike ning nende kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi nende jõupingutustes ajakohastada tervishoiusüsteemide ülesehitust ja teenuste pakkumist ning innustab Euroopa koostööd selles valdkonnas, muu hulgas Erasmuse-taolise programmi loomise kaudu tervishoiuspetsialistidele;

22.

kutsub komisjoni üles kohaldama oma fondides ja poliitikavaldkondades läbivalt katastroofidele vastupanuvõime põhimõtet, nii et Euroopa majanduse vastupanuvõimeline ja jätkusuutlik areng ohtu ei satuks;

23.

kutsub üles looma jätkusuutliku ELi toidupoliitika, milles käsitletakse toidu kvaliteeti, toiduainete tootmist, põllumajandust, kalandust, maaelu arengut, keskkonda, tervishoidu, toitumist, tööhõivet ja tarbijakaitsepoliitikat kõikehõlmaval viisil, edendades säästvamaid tootmis- ja tarbimisharjumusi;

24.

kutsub Euroopa Komisjoni üles vaatama läbi 2010. aasta turismistrateegia ja looma ELi integreeritud turismipoliitika koos mitmeaastase tööprogrammiga ning tagama 2020. aasta järel Euroopa turismiprojektide rahastamiseks eraldi eelarverea. Komitee kordab selles kontekstis oma kavatsust luua institutsioonidevaheline turismi kontaktrühm, et muu hulgas toetada piirkondlike turismi investeerimise platvormide loomist, mis aitavad turismi sihtkohtadel ja neis tegutsevatel VKEdel pääseda ligi rahastamisvahenditele oma projektide ja tegevuste tarbeks;

25.

innustab komisjoni järgima kaugeleulatuvat tegevuskava sinise majanduse ja ookeanide säästva majandamise valdkonnas ning muutma Malta eesistumise ajal vastuvõetava deklaratsiooni poliitilisteks suunisteks. Komitee kordab, kui oluline on tagada rahastamise kättesaadavus kujunemisjärgus meretööstustele, kellel on potentsiaali luua uusi töökohti ja majanduskasvu kogu Euroopas. Selles kontekstis tuletab komitee komisjonile meelde komitee üleskutset luua teadmis- ja innovaatikakogukond, mis julgustaks ideede vahendamist mereuuringute valdkonnast erasektorile;

26.

toetab üleskutset luua uus ELi alkoholistrateegia, mis peaks hõlmama selliseid valdkondi nagu tarbijate teavitamine, turundus ja liiklusohutus. Komitee märgib samuti, et oluline on laiendada ühiseid tegevuskavu ja/või luua uus, lapsi ja noori puudutav tegevuskava;

27.

toetab noortegarantii jätkuvat rakendamist ja tõhustamist ning Euroopa solidaarsuskorpuse loomist ning rõhutab mõlema algatuse territoriaalse mõõtme olulisust. Komitee toonitab, et oluline on kaasata erasektor nii selliste skeemide väljatöötamisse kui ka nende rahastamisse, et aidata viia noorte oskused paremini kooskõlla tööturu vajadustega;

28.

innustab komisjoni tõhustama oma kommunikatsioonivahendeid noorte kodanikega suhtlemisel ning ühtlustama need teiste institutsioonide kasutatavate vahenditega. Komitee rõhutab, et oluline on kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused 2018. aasta järgse Euroopa noortestrateegia kavandatud läbivaatamisse;

29.

rõhutab vajadust suurendada majanduse juhtimise ja koordineerimise tulemuslikkust, omaksvõttu ja legitiimsust ELis. Komitee kutsub komisjoni üles tegema Euroopa Parlamendi ja nõukoguga koostööd komitee ettepaneku alusel käitumisjuhendi väljatöötamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks Euroopa poolaastasse;

30.

innustab komisjoni kaasama komiteed struktureeritud viisil ELi tulevikku käsitleva valge raamatu nende osade järelkäsitlusse, mis on seotud majandus- ja rahaliidu edasise integreerimisega;

31.

kordab oma üleskutset tugevdada ELi ja majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet. Komitee ootab, et Euroopa sotsiaalõiguste sammast käsitlev seadusandlik ettepanek võimaldaks käsitleda töötajate õigusi ja tööjõu liikuvust muutuval tööturul, järgides seejuures subsidiaarsuse põhimõtet. Kõnealune ettepanek ei tohiks piirduda üksnes olemasolevat seadustikku täiendava pehme õigusega, vaid peaks sisaldama sama jõulisi meetmeid kui majandus- ja rahaliiduga seoses võetud meetmed, sest see aitaks tugevdada kodanike arusaama sotsiaalsemast EList, mis on võimeline lahendama nende probleeme;

32.

pooldab riigiabi eeskirjade edasist lihtsustamist eelkõige ühist majandushuvi pakkuvate teenuste osas asjaomase otsuse ja raamistiku (nn Almunia pakett) põhjaliku läbivaatamise kaudu. Samuti kutsub komitee üles laiendama üldise grupierandi määruse kohaldamisala, iseäranis mis puudutab VKEde juurdepääsu rahastamisele ning nii mikroettevõtjate kui ka idufirmade toetamist;

33.

kutsub üles põhjalikult hindama riigihanke valdkonna õigusaktide, sh õiguskaitsevahendite direktiivi rakendamist, mis võib kaasa tuua kohandused ja lihtsustused, et vastata väiksemate kohalike ja piirkondlike üksuste vajadustele ilma õiguskindlust ohustamata;

34.

kordab oma üleskutset muuta ja tugevdada Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“. Komitee kordab omaenda kohustust edendada väikeettevõtlusalgatuse rakendamist Euroopa ettevõtluspiirkonna süsteemi, samuti idu- ja kasvufirmade algatuse kaudu. Komitee kutsub selles kontekstis üles vähendama halduskoormust ja rakendama arukat reguleerimist;

35.

kohustub tegema komisjoniga koostööd vastloodud lairibaühenduse platvormi raames, et jälgida kiirema ja parema kiire lairibaühenduse kasutuselevõttu kõigis Euroopa piirkondades ning eelkõige maapiirkondades ja hõredalt asustatud piirkondades, ning määratleda varakult täiendavad meetmed, mis on vajalikud digitaalse lõhe kõrvaldamiseks ning äärepoolseimates piirkondades lairibavõrkudele juurdepääsu rajamisel tekkivate lisakulude kompenseerimiseks;

36.

palub komisjonil selgitada teenuste direktiivi kohaldamisala jagamismajanduses/ühistarbimises. Samuti ootab komitee komisjoni ettepanekuid tööjõu õiguste kindlustamise kohta uutes, jagamismajandusele/ühistarbimisele tüüpilistes tööhõivevormides. Komitee ootab, et komisjon toetab linnade jagamismajandusfoorumi loomist, milles komitee oleks üks peamisi sidusrühmi;

37.

kutsub komisjoni üles tagama, et läbirääkimistel uute kaubanduslepingute üle võetaks arvesse ELi kaubanduspoliitika kohalikku ja piirkondlikku mõõdet, ning nõuab pidevat juurdepääsu olulistele läbirääkimisdokumentidele lugemissaalimenetluse kaudu, mis võeti kasutusele Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimiste kontekstis;

38.

kutsub komisjoni üles toetama komitee üleskutset kohaliku ja piirkondliku valitsustasandi rolli järkjärguliseks institutsionaliseerimiseks ülemaailmses kliimaalases juhtimises ametlike lepingute sõlmimise kaudu ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadiga;

39.

kutsub komisjoni üles võtma arvesse territoriaalseid tagajärgi ja mõju, mis ELi kaubanduspoliitika rakendamisel võib olla piirkondades ja kohalikes omavalitsustes nii tööhõive kui ka keskkonna aspektist, ning seepärast soovib olla tihedamalt kaasatud tulevase kaubanduspoliitika väljatöötamisse;

40.

kutsub komisjoni üles tagama kooskõla kõige viimaste ja eelseisvate kliima- ja energiapoliitika ettepanekute, Pariisi kliimakokkuleppe ning energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate edendamise vahel. Komitee on seisukohal, et suuremat rõhku tuleks panna algatustele või kampaaniatele, mis tuginevad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisele ja mis aitavad märkimisväärselt kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide saavutamisele;

41.

kordab, et kliimamuutustega kohanemine tuleks integreerida olemasolevatesse poliitikameetmetesse ja rahastamisvahenditesse, ning kutsub komisjoni üles pakkuma piirkondadele ja linnadele asjakohaseid kaasarääkimisvõimalusi ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia läbivaatamise valguses. Komitee kordab oma pühendumust teha koostööd Euroopa Komisjoniga kohalikult ja piirkondlikult kindlaks määratud panuste kontseptsiooni edasiarendamiseks, et innustada kohaliku ja piirkondliku tasandi meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemisel;

42.

pidades silmas energialiidu juhtimist käsitleva määruse ettepanekut, kutsub Euroopa Komisjoni üles julgustama liikmesriike institutsionaliseerima dialoogi kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste vahel nende riiklike kliima- ja energiakavade koostamisel;

43.

ootab huviga tihedat koostööd keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamisel, muu hulgas keskkonnaalase koostöö tehnilise ühisplatvormi raames, ning kutsub üles suurendama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist eelseisvates dialoogides komisjoni ja liikmesriikide vahel. Komitee soovib – muu hulgas perspektiivarvamuse vormis – anda oma panuse olulisimate keskkonnaalaste direktiivide toimivuskontrollidesse ja läbivaatamistesse, mille komisjon käivitab 2018. aastal;

44.

on võtnud kohustuse osaleda aktiivselt ELi loodusalaste direktiivide tõhusamat rakendamist käsitleva tegevuskava edendamisel. Komitee kutsub komisjoni üles viima õigeaegselt ellu tegevuskava ja ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegias aastani 2020 sisalduvad kauaoodatud meetmed ning esitama 2018. aastal ettepaneku rohelise taristu üleeuroopalise võrgu (TEN-G) õigusliku ja rahalise raamistiku kohta;

45.

kutsub ringmajanduse paketi rakendamise kontekstis üles seadma jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu eesmärgid lisaks tahketele olmejäätmetele ka kaubandus- ja tööstusjäätmete osas;

46.

kutsub Euroopa Komisjoni üles valima joogivee direktiivi, asulareovee direktiivi ning vee korduskasutamist käsitleva seadusandliku ettepaneku läbivaatamisel paindliku ja diferentseeritud lähenemisviisi, mis lähtub ettevaatus- ja „saastaja maksab“ põhimõttest;

47.

hoiatab komisjoni, et linnapeade pakti üleilmastamine ei tohi viia tähelepanu kohaliku ja piirkondliku tasandi võtmetähtsusega osalemiselt ja vajaduselt töötada välja pakti eesmärgid ja metoodika nii ELi sees kui ka sellest väljaspool. Seepärast ärgitab komitee komisjoni võtma vajalikke meetmeid, et tagada eri suurusega erinevate riigi tasandist madalama tasandi struktuuride esindatus linnapeade pakti struktuurides ning säilitada partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõte. Komitee loodab täita aktiivset osa ülemaailmse kliima- ja energiaalase linnapeade pakti (GCoM) asutajatekogus;

48.

rõhutab, et vajalik on tihe partnerlus ja koostöö komitee linnapeade pakti saadikute rühma ja Euroopa linnapeade pakti poliitilise nõuandekogu vahel;

49.

toetab Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta raportit soovitustega komisjonile ühtse ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta, mis hõlmab olemasolevaid instrumente, ning nõuab, et see oleks kohaldatav kõigil valitsustasanditel;

50.

toetab kindlalt ELi tasandi jõupingutusi Euroopa ühise varjupaigasüsteemi laiaulatuslikuks ja tulemuslikuks reformimiseks ning rõhutab, et varjupaigaküsimustes ja varjupaigataotlejate integreerimisel tuleb järgida terviklikku lähenemisviisi, millega edendatakse jätkusuutlikke meetmeid ja millesse on kaasatud ELi institutsioonid, liikmesriigid ning nende kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja mis põhineb solidaarsuse ja vastastikkuse põhimõttel;

51.

kutsub komisjoni üles võtma seadusandlikke meetmeid, et luua inimestele täiendavad seaduslikud kanalid ELi saabumiseks, olgu nad siis rahvusvahelise kaitse, humanitaarabi, töö, hariduse, teadus- või investeerimisvõimaluste otsinguil. Seaduslik ränne on 2015. aasta ELi rände tegevuskava kohaselt üks rände juhtimise neljast sambast ning sellised meetmed aitaksid lahendada mitte ainult pikaajalisi majanduslikke, sotsiaalseid ja demograafilisi probleeme ja käsitleda tööjõu nappust ELis, vaid on ka oluline element võitluses inimkaubanduse vastu;

52.

kutsub komisjoni üles veelgi lihtsustama ja kiirendama rahastamismenetlusi ning tagama linnadele ja piirkondadele otsese juurdepääsu rahastamisvahenditele, mis on ette nähtud humanitaarkriiside lahendamiseks ning kolmandate riikide kodanike integreerimiseks;

53.

kutsub komisjoni üles edendama parimate tavade levitamist, mida komitee on esile tõstnud tagasipöörduvate võitlejate deradikaliseerumise ning uue radikaliseerumise ennetamise valdkonnas;

54.

rõhutab, et Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi programme peaksid peaasjalikult ellu viima kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning et selleks tuleks tõhustada koostööd riiklike korraldusasutustega;

55.

julgustab komisjoni suurendama ka edaspidi rahastamist ELi Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondist ja tõhustama operatiivkoostööd Põhja-Aafrika partneritega rände haldamise valdkonnas;

56.

rõhutab konkreetset panust, mille komitee annab oma kandidaat- ja potentsiaalsete kandidaatriikidega moodustatud ühiste nõuandekomiteede ja töörühmade kaudu komisjoni laienemispoliitika eesmärgi saavutamisse, milleks on stabiilsuse ja heaolu suurendamine. Komitee kutsub komisjoni üles jätkama iga-aastase laienemispäeva ühist korraldamist koos Euroopa Regioonide Komiteega;

57.

kutsub Euroopa Komisjoni üles tegema edasisi samme rändavate saatjata alaealiste küsimuses, millega tegelemine kuulub tavaliselt piirkondade pädevusse, ning edendama liikmesriikides koormuse ja kohustuste solidaarset jaotust ELi, riikliku ja piirkondliku tasandi vahel. Seepärast ootab komitee kannatamatult uut üldstrateegiat, mis täiendab saatjata alaealisi käsitlevat tegevuskava (2010–2014), nii et võetakse arvesse kadunud ja saatjata laste olukorda;

58.

kinnitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli korruptsioonivastases võitluses ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kindlustamisel ühiskonnas ning nõuab suuremat toetust detsentraliseerimise, suutlikkuse suurendamise ja kohaliku halduse reformidele naaberriikides;

59.

kutsub komisjoni üles jätkama alt üles suunatud koostöö toetamist asjakohaste haldus- ja rahastamisvahenditega, korrates vajadust võtta kasutusele uued vahendid suutlikkuse suurendamiseks läbirääkija- ja Euroopa naabruspoliitika riikides, pidades silmas pakilist vajadust asendada varasem kohalike omavalitsuste programm;

60.

innustab komisjoni tugevdama koostööd Euroopa ja Vahemere piirkonna kohalike ja piirkondlike omavalitsuste assamblee (ARLEM), idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP) ning komitee Ukraina rakkerühmaga, iseäranis piirkondlike programmide ja uute algatuste rakendamisel;

61.

tervitab komisjoni toetust Nicosia algatusele. Tegemist on suutlikkuse suurendamise projektiga, mille eesmärk on tõhustada Liibüa omavalitsusüksuste sotsiaalmajanduslikku olukorda kahepoolse koostöö kaudu Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

62.

kutsub komisjoni üles arendama jätkuvalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kasvavat rolli arengukoostöö aktiivsete osalejate ja partneritena eelkõige Euroopa uue arengukonsensuse ettepaneku ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ja ELi partnerluslepingu tuleviku kontekstis;

63.

väljendab heameelt Aafrikale ja ELi naaberriikidele suunatud välisinvesteeringute paketi ettepaneku üle, mille eesmärk on koondada investeeringuid ning hoogustada töökohtade loomist partnerriikides, ja kutsub komisjoni üles kaasama kava väljatöötamisse ka komitee kui ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste arvamuse esindaja;

64.

kordab oma üleskutset koostada täieulatuslik rahvusvaheliste kultuurisuhete ELi strateegia. Komitee rõhutab selles kontekstis lisaväärtust, mida annab kultuuridiplomaatia jätkuva arendamise esikohale seadmine, et muuta see ELi välispoliitika osaks;

65.

ootab võimalust osaleda täielikult tulevastes aruteludes selle üle, kuidas parandada Euroopa Liidu demokraatlikku valitsemist ja tulemuslikkust. Nimetatud arutelud peaksid käivituma Euroopa tulevikku käsitleva valge raamatu koostamisega. Komitee meenutab vajadust kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused komitee kaudu mis tahes ametlikesse meetmetesse, mida võidakse kavandada ELi aluslepingute reformimiseks;

66.

kordab taas, kui oluline on jätkata soolise võrdõiguslikkuse edendamist kõigis Euroopa Komisjoni poliitikavaldkondades;

67.

tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle korraldada ELi-ülene teabe- ja teadlikkuse suurendamise kampaania ELi kodanikuõiguste teemal ning pakkuda välja algatus, mille eesmärk on aidata kodanikel hääletada ja osaleda kandidaadina 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel;

68.

kordab oma üleskutset vaadata läbi Euroopa kodanikualgatuse kehtiv õigusraamistik, et muuta see kättesaadavamaks ja kasutajasõbralikumaks ning eelkõige parandada sätteid edukate kodanikualgatuste järelmeetmete kohta, et rakendada selle vahendi täit potentsiaali kodanike mobiliseerimiseks;

69.

tuletab meelde, et paremat õigusloomet tuleb teostada mitmetasandilise valitsemise vaimus, ning rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste erilist rolli paljudes sektorites, mida ELi õigusaktid mõjutavad, samuti nende osatähtsust nende õigusaktide rakendaja ja ELi vahendite haldajana. Komitee rõhutab, et nende spetsiifilised tööülesanded loovad neile head võimalused anda hinnang kehtivatele õigusraamistikele ning tuvastada võimalikud muutmist vajavad valdkonnad;

70.

kutsub komisjoni üles rakendama territoriaalse mõju hindamist standardmeetodina potentsiaalselt asümmeetrilise territoriaalse mõjuga õigusaktide mõjuhindamisel ning parema õigusloome laiemas tegevuskavas;

71.

ootab üha tihenevat koostööd komisjoni ja Euroopa Parlamendiga subsidiaarsuse järelevalve küsimustes;

72.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile, ELi Nõukogu eesistujariigile Maltale ja Euroopa Ülemkogu eesistujale.