15.6.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 189/35

1)

selle teema poliitilist tausta, mis on esitatud käesolevate järelduste lisas;

2)

komisjoni teatise nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „ELi noorsoostrateegia: investeerimine ja mobiliseerimine. Uuendatud avatud koordineerimismeetod noortega seotud väljakutsete ja võimaluste tarvis“ (1) eesmärk oli kehtestada valdkondadevaheline lähenemisviis, et suurendada noorte mõjuvõimu Euroopas ning anda neile vahendeid ja võimalusi iseseisvuse saavutamiseks;

3)

nõukogu resolutsioon Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) kohta (2) hõlmas seni kõige laiaulatuslikumat ja ambitsioonikamat ELi noortestrateegiat. Kõnealust raamistikku hõlmav periood langes kokku finants- ja majanduskriisiga, mis avaldas kõigile ELi kodanikele ja liikmesriikidele vähemal või suuremal määral negatiivset mõju ning mõjus ebasoodsalt ja ebaproportsionaalselt noortele ja eelkõige vähemate võimalustega noortele, tuues kaasa töötuse kõrge taseme ning suurendades sotsiaalse olukorra halvenemise ja poliitilise võõrandumise ning isegi vägivaldse radikaliseerumise ja ekstremismi ilmingute riski, mis omakorda esitas väljakutse demokraatlikele väärtustele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele;

4)

nagu selgub Euroopa Komisjoni 2012. ja 2015. aasta noortearuannetest ning nõukogu ja komisjoni ühisaruandest Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku (2010–2018) rakendamise kohta, (3) on kõnealune raamistik andnud olulise ja väärtusliku panuse mitte üksnes noortevaldkonnas tehtavasse koostöösse, vaid ka noorte ellu, väljavaadetesse, heaollu, osalemisse ja kaasatusse kogu Euroopa Liidus;

5)

ELi noorte töökavades aastateks 2014–2015 (4) ja 2016–2018 (5) on tugevdatud ja tõhustatud Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku rakendamise vahendeid ja protsesse, viies need paremini kooskõlla strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega ja käsitledes tekkivaid probleeme;

6)

Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uuendatud raamistiku tegevuse ajakava aegub 2018. aasta lõpus ning strateegia „Euroopa 2020“, Euroopa Liidu kümneaastase tööhõive ja majanduskasvu strateegia, ja programmi „Erasmus+“ tegevuse ajakavad aeguvad 2020. aasta lõpus;

7)

ELi lepingu artiklis 2 (6) sätestatud Euroopa Liidu väärtuste edendamine ja kaitsmine ning noorte seas Euroopa identiteedi tunnetamise ja Euroopa projekti suhtes usalduse suurendamine noorte pädevuste arendamise ning nende poliitikas ja ühiskondlikus elus osalemise, vabatahtliku tegevuse ja õpiliikuvuse edendamise kaudu on jätkuvalt äärmiselt oluline Euroopa noortevaldkonnas tehtava tulevase koostöö kindlaksmääramisel;

8)

noorsootöö ning mitteformaalne ja informaalne õpe on noortevaldkonnas keskse tähtsusega ning aitavad arendada noorte pädevusi;

9)

Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö uus raamistik 2018. aasta järgseks perioodiks, milles rõhutatakse valdkondadevahelist lähenemisviisi selge ELi tasandi lisaväärtusega ning mis hõlmab võimalikke ELi noorte töökavasid, tuleks välja töötada ja seda tuleks toetada, võttes samal ajal arvesse praegu kehtiva raamistiku hindamise tulemusi;

10)

tagama, et Euroopa noortevaldkonnas tulevikus tehtava koostöö raamistiku väljatöötamine põhineb tõenditel ja teadlikkusel ning laiaulatuslikel ja kaasavatel konsultatsioonidel kõigi asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas noorte, noorsootöö pakkujate, (7) (elukutseliste ja vabatahtlike) noorsootöötajate ja kõigil tasanditel poliitikakujundajatega, et saavutada konsensus ja pühendumus tulevase noortepoliitika sihtide ja eesmärkide suhtes;

11)

arvestama, et Euroopa noortevaldkonnas tulevikus tehtava koostöö raamistik on valdkondadevaheline, paindlik, reageeriv ja läbipaistev ning selles võetakse arvesse kiiresti muutuvat poliitilist, sotsiaalset, kultuurilist ja majanduslikku olukorda Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil;

12)

tagama, et Erasmus+ ning muud programmid ja vahendid annavad panuse selle raamistiku rakendamisse ning on asjakohasel juhul sellega kooskõlla viidud;

13)

asetama raamistikus kesksele kohale noorte eest vastutavate struktuuride pädevusse kuuluvad konkreetsed noortepoliitika küsimused, aga ka täiendavalt tõhustama arenguid ja algatusi seonduvates poliitikavaldkondades, et tagada valdkondadevaheline koostöö ja vastastikune toetus;

14)

hindama, läbi vaatama ja uuendama struktureeritud dialoogi ja selle eesmärke, et hõlbustada uuenduslikku, sisulist ja sihipärast konstruktiivset dialoogi mitte ainult noorteorganisatsioonidesse kuuluvate noortega, vaid ka mitmesuguse tausta, vähemate võimaluste ja mitteorganiseerunud noortega;

15)

täiendavalt kaaluma pädevusi (teadmised, oskused ja suhtumine) ja väärtusi, mida noortel on vaja täisväärtusliku isikliku, ühiskondliku ja tööelu säilitamiseks, ning eelkõige jõudma väiksemate võimalustega noorteni ja neid kaasama;

16)

võtma arvesse interneti, sotsiaalmeedia ja digiteerimise võimalikku rolli solidaarsuse, poliitikas osalemise ja kodanikuaktiivsuse edendamisel noorte hulgas ning võitluses poliitilise võõrandumise, populismi, propaganda ja radikaliseerumise vastu, mille tulemuseks võib olla vägivaldne ekstremism;

17)

hindama ning võimaluse korral veelgi tugevdama ja edasi arendama poliitikameetmeid, vahendeid ja meetodeid ning sellist täiendavat koostööd nagu ELi ja Euroopa Nõukogu vaheline partnerlus noortevaldkonnas, eesmärgiga jätkata ja edendada tõhusat Euroopa noortevaldkonnas tehtavat koostööd pärast 2018. aastat;

18)

kutsub üles tulevasi eesistujariike välja töötama uue Euroopa noortevaldkonnas tehtava koostöö raamistiku eelnõu 2018. aasta järgseks perioodiks, võttes arvesse käesolevaid järeldusi ning komisjoni kavandatavat algatust ELi noorsoostrateegia kohta pärast 2018. aastat. Kõnealune eelnõu tuleks esitada nõukogule vastuvõtmiseks.