|
23.9.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 317/10 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine
(2017/C 317/06)
Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada taotluse suhtes vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51.
KOONDDOKUMENT
„TRADITIONAL WELSH CAERPHILLY“ / „TRADITIONAL WELSH CAERFFILI“
ELi nr: PDO-GB-02090 – 16.11.2015
KPN ( ) KGT ( X )
1. Nimetus(ed)
„Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“
2. Liikmesriik või kolmas riik
Ühendkuningriik
3. Põllumajandustoote või toidu kirjeldus
3.1. Toote liik
Klass 1.3. Juust
3.2. Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus
Nimetusega „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ tähistatakse Caerphilly-tüüpi kõva juustu, mis on Walesis toodetud Walesi põllumajandusettevõtetest saadud piimast. Pastöriseeritud või toorlehmapiimast tehtud juustu valmistamiseks võib kasutada mahe- või muud kui mahepiima. See on Walesi ainuke kohalik juust.
Lameda ümmarguse kujuga toode „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ on ühtlaselt püsiva kreemikasvalge tekstuuriga juust. Juustu pealispind on sile ja terve, kergelt hallitusega kaetud kattekihile puistati möödunud aegadel müümisel peenikest kaera- või nisujahu. Värske noor juust „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ on maheda, veidi sidrunit meenutava maitse ja värske püsiva järelmaitsega. Laagerdumise käigus kujuneb juustu maitse, mis muutub üha tugevamaks ja täidlasemaks, aga püsib endiselt mahe. Toode „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ on värske juustulõhna ning sileda, tihke ja kihilise tekstuuriga, milles võib olla üksikuid väikeseid kõrvalekaldeid nagu igas käsitöönduslikus tootes. Juustu võib süüa pärast 10-päevast laagerdumist või lasta tootel valmida kuni kuue kuu jooksul.
„Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ koostis:
piim 97,5 %
sool 1–2 %
laap
piimakultuurid 0,5 %
rasvasisaldus: 45–55 % (kuivaines)
kuivaine: nooremate (10 päeva laagerdunud) juustude puhul vähemalt 55 %.
Toodet „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ turustatakse tavaliselt lameda ümmarguse juustukettana, mille kaal on 2–4 kg, läbimõõt 20–25 cm ja ketta kõrgus 6–12 cm; toodetakse ka minijuustukettaid. Juustule antakse kuju käsitsi vormidesse vajutades. Turustatakse katteta (st kangaga katmata) toodet.
3.3. Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)
Lehmapiim (mahe- või muu kui mahepiim, pastöriseerimata või pastöriseeritud), mis on toodetud piimataludes kõikjal Walesis,
sool,
laap,
selliseid tüvesid nagu Lactococcus lactis subsp. cremoris ja Lactococcus lactis subsp diocetylactis sisaldavad starterkultuurid.
3.4. Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas
Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas, on järgmised.
|
— |
Piima tootmine Walesi piimataludes. |
|
— |
(Vajaduse korral piima pastöriseerimine). |
|
— |
Piima valamine juustutõrtesse, starterkultuuride ja laabi lisamine ning piima kalgendumine. |
|
— |
Kalgendi lõikamine juustumassi vadakust eraldamiseks. |
|
— |
Juustumassi ja vadaku kuumutamine. |
|
— |
Vadaku nõrutamine. |
|
— |
Juustumassi tekstuuri kujunemine. |
|
— |
Hakkimine ja vormimine. |
|
— |
Pressimine. |
|
— |
Soolvees leotamine (kuivsoolamise puhul lisatakse sool segades juustumassile enne vormimist). |
|
— |
Juustuketaste ladustamine ja laagerdumine. |
3.5. Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
—
3.6. Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab
—
4. Geograafilise piirkonna täpne määratlus
Walesi regioon.
5. Seos geograafilise piirkonnaga
Toode „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ on ajalooliselt Walesi ainuke kohalik juust, mille „mahe sidrunimaitse“ on rahvusvaheliste juustukohtunike kasutatav tunnustatud termin selle erilise juustu omaduste kirjeldamiseks.
Seos geograafilise piirkonna ja toote vahel on tingitud kahest konkreetsest põhiaspektist, mis soodustavad toote ainulaadse maitse ja omaduste kujunemist.
|
1) |
Juustu toodetakse Walesi põllumajandusettevõtetes peetavate, peamiselt koresöödaga söödetud lehmade piimast. |
|
2) |
Toode „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ valmistamisel läheb tootjatel vaja erilisi teadmisi ja põhioskusi. Põlvkondade jooksul peaaegu muutumatuna püsinud oskusteadmistele pandi alus ja neid seostatakse Walesiga alates 19. sajandi algusest. |
Walesi kui maailma ühe parima rohumaapiirkonna mainet toetavad määratletud geograafilise piirkonna mulla- ja kliimatingimused. Walesi ilmastik mõjutab rohttaimede kasvu ning kasvuperioodi pikkusele avaldab eelkõige mõju seal valitsev mereline kliima. Tänu Walesi mulla- ja kliimatingimustele kasvab seal rohi, mis on Walesi piima- ja juustutööstuse arengu ja tähtsuse alus.
Kuna ühtlaselt jaotunud sademeid on rohkelt, ei esine mullas suvist veepuudust. Temperatuurid on soodsad tänu Golfi hoovuse alal tekkivale soojale edelatuulele. Piimafarmide rohukasvuperiood on keskmiselt 300 päeva aastas (Down et al. 1981) ning aastane rohusaagikus üle 18 t/dm/ha (Hopkins et al. 1995). Tänu lauskmaal kestvale pikale rohukasvuperioodile saab lehmi karjamaal karjatada aastas kuni 10 kuud. Kui lehmad ei ole karjamaal, siis söödetakse neid valdavalt samalt karjamaalt pärit heinaga. Sellega tagatakse söödast oleneva piimatootluse suurendamine ja „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ valmistamiseks vajaliku sobivat liiki piima tootmine.
Teaduslikult on tõestatud („Profiling Milk From Grass“ Teagasc, Science Foundation Ireland and the Dairy Research Trust), et vastandina töödeldud söödaga söödetud lehmade piimale sisaldab karjamaal karjatatud lehmade piim rohkem oomega 3 rasvhappeid, vitamiini E, beetakaroteeni ja CLAd (kasulik rasvhape nimetusega konjugeeritud linoolhape). See asjaolu aitab kaasa „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ maitse ja omaduste kujunemisele.
Caerphilly-juust on ainuke Walesi kohalik juust, mistõttu Walesi juustuvalmistamise ajalugu tähendab ühtlasi toote „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ saamislugu. 19. sajandi jooksul asutati kogu Walesis piimanduskoole, et koolitada juustumeistreid ning anda neile edasi erilisi oskusi ja vajalikke teadmisi. Pencoedis (Bridgend) 1927. aastal toimunud niinimetatud rändpiimanduskoolis osalenud üliõpilase Mari Jonesi üleskirjutistest nähtub, et traditsioonilise Caerphilly-juustu valmistamine oli Lõuna-Walesi paljudes piirkondades kindlalt juurdunud.
Toote „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ soovitud värvuse, tekstuuri, lõhna ja organoleptiliste omaduste kirjeldused on praeguses tootespetsifikaadis samad nagu Mari Jonesi kaasaegsete üliõpilaste kirjutatud dokumentides. Caerphilly-juustu ainulaadsete omaduste kirjeldused lisati ametlikult ühinenud meiereiomanike ja hulgimüügiga tegelevate meierite riikliku assotsiatsiooni (NACEPE) kehtestatud või ja juustu liigitamiskava 1960. aasta versiooni. Kõnealune kava kehtestati 1941. aastal, aga on hiljem lõpetatud.
Möödanikust on teada, et kuigi 19. sajandi keskel tehti juustu Caerphilly piirkonnas ja kogu Lõuna-Walesis, peeti iganädalalast turgu Caerphilly linnas, mis sai tuntuks kvaliteetjuustu müügikohana. Eelkõige toimus see tänu Edward Lewisele, kes pani aluse juustu kvaliteedi-/liigitussüsteemile. Kõigile kvaliteetseks tunnistatud juustudele oli lubatud lüüa ametlik ringikujuline tempel sõnadega „Caws Cymru“, „Caws Pur“, ja „Genuine Caerphilly Cheese“. Templi keskel oli Caerphilly lossi kujutav logo. Caerphilly-juustu valmistamine oli keelatud sõja ajal (1939–1945), kui juustu normimise tõttu oli võimalik valmistada üksnes selliseid pika säilitusajaga juuste nagu cheddar. Piirangud tühistati 1953. aastal ja Caerphilly-juustu hakati uuesti valmistama. 1971. aastal valmistati Caerphilly-juustu meiereis Castle Dairies (Caerphilly piirkonnas asuv juustukoda) erikingitusena Caerphilly lossi 700. aastapäeva puhul (päevaleht Western Mail, laupäev, 16.1.1971).
Toode „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ on ainulaadne käsitöönduslik juust, mida valmistatakse kogu Walesi piirkonnas. Juustu võib süüa pärast 10-päevast laagerdumist või lasta tootel valmida kuni tugevama täidlasema (aga samas maheda) maitse kujunemiseni. Laagerdunud juust oli oluline toidusedeli täiendus kasinatel talvekuudel enne kaasaegsete säilitustavade kasutusele võtmist. „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ on katteta (st kangata katmata) juust, millele müümisel puistati peenikest nisu- või kaerajahu. Traditsiooniliselt kasutati selleks kaerajahu, sest kaer on põllukultuur, mida saab kasvatada Walesi külmemates ilmastikutingimustes.
Juustuvalmistamine on nii kunst kui ka teadus, mis nõuab oskusi kogu juustuvalmistamise protsessi vältel. Toote „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ valmistamise oskusteadmistele pandi alus ja neid seostatakse Walesiga alates 19. sajandi algusest. Toote „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ valmistamisega seotud konkreetsed oskused, millega aidatakse kaasa juustu ainulaadsete omaduste kujunemisele, on järgmised:
|
— |
käega juustumassi tiheduse proovimine. Kui juustumass lõheneb, on see lõikamisvalmis; |
|
— |
juustumass lõigatakse noaga suurteks kuubikuteks. Seevastu cheddari juustu valmistamisel lõigatakse juustumass riisitera suurusega tükkideks. Noaga lõikamisel tekib nn puhas lõige. Juustutootjaid on koolitatud lõikama juustumassi suurteks kuubikuteks, mis on oluline lõpptootes rasva ja niiskuse säilimise jaoks ning võimaldab toota niiske, pehmelt sametise tekstuuriga juustumassi. Juustutootja kasutab oskusi, hinnangut ja on koolitatud nii, et teha kindlaks juustumassi õige ja eripärane tekstuur ning seda n-ö tunnetada; |
|
— |
toote „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ kuumutamistemperatuur on madalam kui muudel kõvadel juustudel – sellega soodustatakse samuti lõpptootes niiskusesisalduse säilimist. Toode „Traditional Welsh Caerphilly“ on ainulaadsete omadustega tänu suurele niiskusesisaldusele (vähemalt 55 % kuivainet). |
Juustuvalmistamisprotsessi kõigi etappide jooksul võtab juustumeister happesuse kontrollimiseks vastavaid proove. Juustuvalmistamise käigus tekkinud eriline happesuse tase ja niiskusesisaldus aitavad kaasa toote „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ soovitud tekstuuri ja maitse kujunemisele.
Erinevalt muudest kõvadest juustudest on toote „Traditional Welsh Caerphilly“ eriline happesuse tase, suur niiskusesisaldus, madal kuumutamistemperatuur ja laagerdumisaja pikkus need tegurid, millega panustatakse selle juustu „mahedat sidrunit meenutavasse“ maitsesse ja mida juustumeister oma põhioskuste alusel jälgib juustuvalmistamise käigus.
Pärast seda, kui juustumeister on (tänu väljaõppes omandatud oskustele) kindlaks teinud, et juustumass on saavutanud nõuetele vastava, niiske ja pehme sametise tekstuuri, lõigatakse nimetatud mass Kreeka pähkli suurusteks tükkideks ja tõstetakse käega juustuvormidesse. Toote „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ valmistajaid koolitatakse spetsiaalselt ka selleks, et nad juustu traditsiooniliselt pressides oskaksid sellele anda nõutava suuruse ja kuju. Võrreldes näiteks 20 kg cheddari juustuga on „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ suhteliselt väike juust. Erinevalt traditsioonilisest pressimisest kasutatakse kaasaegses kaubanduslikus juustutehnoloogias pigem vaakumit. Toote „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ puhul kasutatava kerge esmase pressimisega (1,5 bar) saab juustule kuju anda, ilma et seejuures tekiks koorekadu. Juustu „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ traditsioonilise pressimise põhioskust on Walesis põlvest põlve edasi antud.
Caerphilly-tüüpi juustu on kahte liiki – „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ ja Caerphilly-juust, mille olulised erinevused on järgmised.
|
1. |
Pakkumine Juustu „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ pakutakse tavaliselt lameda ümmarguse juustukettana, mille kaal on 2–4 kg, läbimõõt 20–25 cm ja ketta kõrgus 6–12 cm. Turustatakse katteta (st kangaga katmata) toodet. Caerphilly-juustu pakutakse aga nüüdisaegsete juustuplokkidena, mida on lihtne pakendada ja mida tavaliselt müüakse plastpakendis. |
|
2. |
Laagerdumisaeg Toodet „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ võib müüa pärast 10-päevast laagerdumist, aga toodet võib lasta laagerduda kuni kuus kuud; laagerdunud juustu kate võib olla kergelt hallitanud. Peamiselt kaubanduslikes juustutööstustes plokkidena toodetavat Caerphilly-juustu müüakse ja tarbitakse noore, laagerdumata juustuna. Kuna see on noor juust, ei ole selle kate hallitanud. Erinevalt plokkidena toodetava Caerphilly-juustu vähesel määral eristatavast maitsest on laagerdunud juust „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ täidlase ja tugeva maitsega. |
|
3. |
Omadused Juust „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ on kihilise tekstuuriga. Plokkidena toodetava Caerphilly-juustu tekstuur on pigem pude kui kihiline. Need mõisted on rahvusvaheliste juustukohtunike kasutatavad tunnustatud mõisted. |
Toodet „Traditional Welsh Caerphilly“ / „Traditional Welsh Caerffili“ võib võrrelda juustuga „Gorwydd Caerphilly“, mida algselt toodeti Walesis, aga siis viidi tootmine üle Somerseti krahvkonda. Seega ei valmistata kõnealust juustu enam Walesis ega kasutata selleks Walesis toodetud piima. Lisaks sellele laagerdatakse juustu „Gorwydd Caerphilly“ tarbimiseks kaks kuud; selle valmistamiseks kasutatakse ainult pastöriseerimata piima ja traditsioonilist laapi.
Viide spetsifikaadi avaldamisele
(viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)
https://www.gov.uk/government/publications/protected-food-name-traditional-welsh-caerphilly-and-traditional-welsh-caerffili
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.