a)
Kütust tarbivate õhukuumutitega kütmise sesoonne energiatõhusus ηS leitakse järgmiselt:
|
14.7.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 229/1 |
Komisjoni teatis, mis on seotud komisjoni määruse (EL) 2016/2281 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses õhukütteseadmete, jahutusseadmete, kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ja puhurkonvektorite ökodisaini nõuetega) rakendamisega
(määruse (EL) 2016/2281 ning eelkõige selle III ja IV lisa rakendamiseks vajalike ajutiste mõõtmis- ja arvutusmeetodite (1) pealkirjade ja sellekohaste viidete avaldamine)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2017/C 229/01)
1. Viited
|
Näitaja |
Euroopa standardiorganisatsioon |
Viide/pealkiri |
Märkused |
||||
|
Gaasilist kütust tarbivad õhukuumutid |
|||||||
|
Pnom, nimiküttevõimsus Pnom, vähim küttevõimsus |
Euroopa Standardipkomitee |
[Vt märkus] |
Standardites EN 1020:2009, EN 1319:2009, EN 1196:2011, EN 621:2009 ja EN 778:2009 ei ole kirjeldatud väljundsoojusvõimsuse määramise meetodeid. Tõhusus arvutatakse välja suitsugaasi kao ja sisendsoojusvõimsuse alusel. Väljundsoojusvõimsuse Pnom arvutamiseks saab kasutada valemit Pnom = Qnom * ηth,nom, kus Qnom on nimisisendsoojusvõimsus ja ηth,nom on nimikasutegur. Pnom väärtus põhineb kütuse ülemisel kütteväärtusel. Samamoodi saab Pmin arvutamiseks kasutada valemit Pmin = Qmin * ηth,min. |
||||
|
ηth,nom, kasutegur nimiküttevõimsusel |
|
EN 1020:2009 – vt punkt 7.4.5 EN 1319:2009, punkt 7.4.4 EN 1196:2011, punkt 6.8.2 EN 621:2009, punkt 7.4.5 EN 778:2009, punkt 7.4.5 |
Tõhususe võib leida kohaldatavates standardites kirjeldatud viisil, kuid selle väljendamisel tuleb kasutada kütuse ülemist kütteväärtust. |
||||
|
ηth,min kasutegur miinimumkoormusel |
|
EN 1020:2009 – vt punkt 7.4.6 EN 1319:2009, punkt 7.4.5 EN 1196:2011, punkt 6.8.3 EN 621:2009, punkt 7.4.6 EN 778:2009, punkt 7.4.6 |
Tõhususe võib leida kohaldatavates standardites kirjeldatud viisil, kuid selle väljendamisel tuleb kasutada kütuse ülemist kütteväärtust. |
||||
|
AFnom, õhuvooluhulk nimiküttevõimsusel AFmin, õhuvooluhulk miinimumkoormusel |
|
[Vt märkus] |
Üheski standardis ei ole kirjeldatud, kuidas leida sooja õhu vooluhulka (või õhu etteande kiirust). |
||||
|
elnom, tarbitav võimsus nimiküttevõimsusel elmin, tarbitav võimsus miinimumkoormusel |
|
[Vt märkus] |
Standardi EN 1020:2009 kohaselt esitatakse sisendelektrienergia andmed andmeplaadil (punkti 8.1.2 alapunkt f) voltides, amprites jne. Tootja võib asjaomased väärtused vattideks teisendada, kasutades teadaolevaid seoseid. Tuleks jälgida, et tarbitava võimsuse hulka ei loetaks sooja õhu liigutamiseks/levitamiseks kasutatava ventilaatori tööks vajalikku võimsust. |
||||
|
elsb, tarbitav võimsus ooteseisundis |
|
IEC 62301:2011-01 |
Standardit IEC 62301:2011 kohaldatakse kodumasinatega seotud või asjaomaste tehnikakomiteedega arutatavate küsimuste suhtes |
||||
|
Ppilot, püsisüütaja tarbitav võimsus |
|
[Vt märkus] |
Standardi EN 1020:2009 punkti 8.4.2 kohaselt peavad paigaldamist ja reguleerimist käsitlevad tehnilised juhised sisaldama tehnilist tabelit, mis hõlmab sisendsoojusvõimsust, väljundsoojusvõimsust, kõigi süütepõletite (jne) näitajaid, õhutarvet jne. Püsisüütaja sisendsoojusvõimsuse saab leida samal viisil nagu põhilise sisendenergiatarbe. |
||||
|
Lämmastikoksiidi (NOx) heide |
CEN |
CEN Report CR 1404:1994 |
NOx-heide väljendatakse milligrammides kilovatt-tunni kohta kütuse ülemise kütteväärtuse järgi. |
||||
|
Fenv, kesta soojuskadu |
CEN |
EN 1886:2007 |
Soojusisolatsiooniklass viieklassilises süsteemis, mille märgised on T1–T5 |
||||
|
Kaitseaste (kaitse tolmu, niiskuse jms sissetungimise eest) |
|
EN 60529:1991/ AC:2016-12 |
|
||||
|
Vedelkütust tarbivad õhukuumutid |
|||||||
|
Pnom, nimiküttevõimsus Pmin, miinimumkoormus |
CEN |
EN 13842:2004 konvektsioon-õhukuumutid – paiksed ja teisaldatavad |
Standardis EN 13842:2004 ei ole kirjeldatud väljundsoojusvõimsuse määramise meetodeid. Väljundsoojusvõimsuse Pnom arvutamiseks saab kasutada valemit Pnom = QN * ηth,nom, kus QN on nimisisendsoojusvõimsus (punkt 6.3.2.2) ja ηnom on kasutegur nimiküttevõimsusel. QN ja η väärtus põhineb kütuse ülemisel kütteväärtusel. Samamoodi saab Pmin arvutamiseks kasutada valemit Pmin = Qmin * ηth,min, kus Qmin ja ηth,min on sisendsoojusvõimsus ja kasutegur miinimumkoormusel. |
||||
|
ηth,nom, kasutegur nimiküttevõimsusel ηth,min, kasutegur miinimumkoormusel |
EN 13842:2004 punkt 6.5.6, kohaldatav nii nimikoormuse kui ka miinimumkoormuse puhul |
ηth,nom on punktis 6.5.6 võrdne η-iga |
|||||
|
AFnom, õhuvooluhulk nimiküttevõimsusel AFmin, õhuvooluhulk miinimumkoormusel |
[Vt märkus] |
Üheski standardis ei ole kirjeldatud sooja õhu vooluhulga (või õhu etteande kiiruse) määramise meetodeid. |
|||||
|
elnom, tarbitav võimsus nimiküttevõimsusel elmin, tarbitav võimsus miinimumkoormusel elsb, tarbitav võimsus ooteseisundis |
[Vt märkus] |
Standardi EN 1020:2009 kohaselt esitatakse sisendelektrienergia andmed andmeplaadil (punkti 8.1.2 alapunkt k) voltides, amprites jne. Tootja võib asjaomased väärtused vattideks teisendada, kasutades teadaolevaid seoseid. Tuleks jälgida, et tarbitava võimsuse hulka ei loetaks sooja õhu liigutamiseks/levitamiseks kasutatava ventilaatori tööks vajalikku võimsust. |
|||||
|
Lämmastikoksiidi (NOx) heide |
CEN |
EN 267:2009 + A1:2011 Automaatsed sundtõmbega vedelkütuse põletid; § 4.8.5. NOx ja CO heite piirnorm; § 5. Katsetamine. B LISA. Heite mõõtmine ja parandid. |
NOx heiteväärtuste väljendamisel lähtutakse kütuse ülemisest kütteväärtusest. |
||||
|
Fenv, kesta soojuskadu |
CEN |
EN 1886:2007 |
Soojusisolatsiooniklass viieklassilises süsteemis, mille märgised on T1–T5 |
||||
|
Kaitseaste (kaitse tolmu, niiskuse jms sissetungimise eest) |
|
EN 60529:1991/ AC:2016-12 |
|
||||
|
Elektrivoolu soojuslikul toimel põhinevad õhukuumutid |
|||||||
|
Pnom, nimiküttevõimsus ning Pmin, väljundsoojusvõimsus miinimumkoormusel |
CEN |
IEC/EN 60675, ver 2.1, 1998, § 16 |
Ei ole kindlaks määratud standardit elektriliste õhukuumutite väljundsoojusvõimsuse mõõtmiseks. Sisendelektrienergiat nimi- või miinimumkoormusel loetakse nimiväljundsoojusvõimsusele või minimaalsele väljundsoojusvõimsusele tüüpiliseks. Pnom ja Pmin vastavad standardis IEC 60675, ver 2.1:1998 kirjeldatud kasulikule võimsusele nimi- ja miinimumkoormusel, millest lahutatakse sooja õhku levitavate ventilaatorite võimsustarve ja elektrooniliste juhtseadmete võimsustarve, kui see on asjakohane. |
||||
|
ηth,nom, kasutegur nimiküttevõimsusel ηth,min, kasutegur miinimumkoormusel |
Puudub |
[Vt märkus] |
Vaikeväärtus on 100 %. |
||||
|
Puudub |
|||||||
|
AFnom, õhuvooluhulk nimiküttevõimsusel AFmin, õhuvooluhulk miinimumkoormusel |
|
[Vt märkus] |
Üheski standardis ei ole kirjeldatud sooja õhu vooluhulga (või õhu etteande kiiruse) määramise meetodeid. |
||||
|
elsb, tarbitav võimsus ooteseisundis |
|
IEC 62301:2011-01 |
|
||||
|
Fenv, kesta soojuskadu |
CEN |
EN 1886:2007 |
Soojusisolatsiooniklass viieklassilises süsteemis, mille märgised on T1–T5 |
||||
|
Kaitseaste (kaitse tolmu, niiskuse jms sissetungimise eest) |
|
EN 60529:1991/ AC:2016-12 |
|
||||
|
Elektrilised olmejahutid, õhukonditsioneerid ja soojuspumbad |
|||||||
|
SEER |
CEN |
EN 14825:2016, punkt 6.1 |
|
||||
|
QC |
|
EN 14825:2016, punkt 6.2 |
|
||||
|
QCE |
|
EN 14825:2016, punkt 6.3 |
|
||||
|
SEERon,part load ratio |
|
EN 14825:2016, punkt 6.4 |
|
||||
|
EERbin(Tj), CRu, Cc, Cd |
|
EN 14825:2016, punkt 6.5 |
|
||||
|
ηs, h |
|
EN 14825:2016, punkt 7.1 |
ηs on sama, mis s, h |
||||
|
SCOP |
|
EN 14825:2016, punkt 7.2 |
|
||||
|
QH |
|
EN 14825:2016, punkt 7.3 |
|
||||
|
QHE |
|
EN 14825:2016, punkt 7.4 |
|
||||
|
SCOPon,part load ratio |
|
EN 14825:2016, punkt 7.5 |
|
||||
|
COPbin(Tj), CRu, Cc, Cd |
|
EN 14825:2016, punkt 7.6 |
|
||||
|
Cc ja Cd |
|
EN 14825:2016, punktid 8.4.2 ja 8.4.3 |
Cc on sama, mis Cd, c või Cd, h Cd on sama, mis Cd, c või Cd, h |
||||
|
Poff, Psb, Pck ja Pto |
|
EN 14825:2016, punkt 9 |
|
||||
|
Sisepõlemismootoriga olmejahutid, õhukonditsioneerid ja soojuspumbad |
|||||||
|
SPERc |
CEN |
EN 16905-5:2017, punkt 6 |
|
||||
|
SGUEc |
|
EN 16905-5:2017, punkt 6.4 |
|
||||
|
SAEFc |
|
EN 16905-5:2017, punkt 6.5 |
|
||||
|
GUEc, pl |
|
EN 16905-5:2017, punkt 6.10 |
|
||||
|
GUEd, c |
|
EN 16905-5:2017, punkt 6.2 |
|
||||
|
QEc ja QEh |
|
EN 16905-4:2017, punkt 4.2.1.2 |
|
||||
|
QEhr |
|
EN 16905-4:2017, punkt 4.2.2.1 |
|
||||
|
Qgmc ja Qgmh |
|
EN 16905-4:2017, punktid 4.2.5.1 ja 4.2.5.2 |
|
||||
|
Qref,c ja Qref,h |
|
EN 16905-5:2017, punkt 6.6 |
|
||||
|
SPERh |
|
EN 16905-5:2017, punkt 7 |
|
||||
|
SGUEh |
|
EN 16905-5:2017, punkt 7.4 |
|
||||
|
SAEFh |
|
EN 16905-5:2017, punkt 7.5 |
|
||||
|
SAEFh, on |
|
EN 16905-5:2017, punkt 7.7 |
|
||||
|
AEFh, pl |
|
EN 16905-5:2017, punkt 7.10 |
|
||||
|
AEFd, h |
|
EN 16905-5:2017, punkt 7.2 |
|
||||
|
PEc ja PEh |
|
EN 16905-4:2017, punkt 4.2.6.2 |
|
||||
|
Neeldumistsükliga olmejahutid, õhukonditsioneerid ja soojuspumbad |
|||||||
|
SGUEc |
CEN |
EN 12309-6:2014, punkt 4.3 |
|
||||
|
SAEFc |
|
EN 12309-6:2014, punkt 4.4 |
|
||||
|
Qref,c |
|
EN 12309-6:2014, punkt 4.5 |
|
||||
|
SAEFc, on |
|
EN 12309-6:2014, punkt 4.6 |
|
||||
|
GUEc ja AEFc |
|
EN 12309-6:2014, punkt 4.7 |
|
||||
|
SPERh |
|
EN 12309-6:2014, punkt 5.3 |
|
||||
|
SGUEh |
|
EN 12309-6:2014, punkt 5.4 |
|||||
|
SAEFh |
|
EN 12309-6:2014, punkt 5.5 |
|
||||
|
Qref,h |
|
EN 12309-6:2014, punkt 5.6 |
|
||||
|
SAEFh, on |
|
EN 12309-6:2014, punkt 5.7 |
|
||||
|
GUEh ja AEFh |
|
EN 12309-6:2014, punkt 5.8 |
|
||||
|
Kõrgel temperatuuril käitatavad protsessijahutid |
|||||||
|
jahutuskoormus PdesignR |
|
Vastavalt standardile EN 14825:2016 – punkt 3.1.44 |
|
||||
|
osalise koormuse võimsustarbe suhtarv |
|
Vastavalt standardile EN 14825:2016 – punkt 3.1.56 |
|
||||
|
esitatud võimsus DC |
|
Vastavalt standardile EN 14825:2016 – punkt 3.1.31 |
|
||||
|
võimsustegur CR |
|
Vastavalt standardile EN 14825:2016 – punkt 3.1.17 |
|
||||
|
kraadtunnid |
|
Vastavalt määruse (EL) 2016/2281 III lisa tabelis 28 esitatud määratlusele. |
|
||||
|
energiatõhusustegur esitatud võimsusel EERDC |
|
EN 14511-1/-2/-3:2013 suuruste EER leidmiseks teatavates tingimustes |
EER hõlmab tsüklilisest tööst põhjustatud kadusid, kui jahuti esitatud võimsus on suurem kui jahutusvajadus |
||||
|
energiatõhusustegur osalise koormuse või täiskoormuse juures EERPL |
|
||||||
|
sesoonne energiatõhusustegur (SEPR) |
|
Käesoleva teatise (Euroopa Komisjon) punkt 5 |
|
||||
|
võimsuse reguleerimine |
|
Nagu standardis EN 14825:2016 – punkt 3.1.32 |
Vt jahutite, õhukonditsioneeride ja soojuspumpade võimsuse reguleerimisega seotud kommentaarid |
||||
|
kaotegur CC |
|
Nagu standardis EN 14825:2016 – punkt 8.4.2 |
|
||||
|
Mitmeosalised õhukonditsioneerid ja soojuspumbad |
|||||||
|
EERoutdoor |
CEN |
EN 14511-3:2013, I lisa |
Sise- ja välisosast või moodulitest koosnevate soojustagastussüsteemide näitajad |
||||
|
COPoutdoor |
CEN |
EN 14511-3:2013, I lisa |
Sise- ja välisosast või moodulitest koosnevate soojustagastussüsteemide näitajad |
||||
|
|||||||
2. Täiendavad elemendid seoses õhukuumutitega kütmise sesoonse energiatõhususe mõõtmiste ja arvutustega
2.1. Katsepunktid
Kasutegurit, kasulikku väljundsoojusvõimsust, tarbitavat võimsust ja õhuvooluhulka mõõdetakse nii nimiväljundsoojusvõimsusel kui ka minimaalsel väljundsoojusvõimsusel.
2.2. Õhukuumutitega kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine
|
a) |
Kütust tarbivate õhukuumutitega kütmise sesoonne energiatõhusus ηS leitakse järgmiselt:
|
|
b) |
Elektrit tarbivate õhukuumutitega kütmise sesoonne energiatõhusus ηS leitakse järgmiselt: 
kus:
|
2.3. Kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine aktiivses seisundis
Kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis 
arvutatakse järgmiselt:
kus:
|
— |
ηS, th on sesoonne soojusenergiatõhusus [%]; |
|
— |
ηS, flow on asjaomase õhuvooluhulga kiirguslik kasutegur [%]. |
2.4. Sesoonse soojusenergiatõhususe ηS, th arvutamine
Sesoonset soojusenergiatõhusust ηS, th arvutatakse järgmiselt:
kus
|
— |
ηth,nom [%] on kasutegur nimikoormusel (maksimumkoormusel) ülemise kütteväärtuse järgi; |
|
— |
ηth,min [%] on kasutegur miinimumkoormusel ülemise kütteväärtuse järgi; |
|
— |
Fenv [%] on soojusgeneraatori kesta soojuskaotegur. |
2.5. Kesta soojuskao arvutamine
Kesta soojuskaotegur Fenv sõltub seadme ettenähtud paigutusest ja arvutatakse järgmiselt:
|
a) |
kui õhukuumuti puhul on ette nähtud, et see paigaldatakse köetavale alale: Fenv = 0 |
|
b) |
kui toote selle osa, mis sisaldab soojusgeneraatorit, vee sissetungi vastane kaitseaste on x4 või kõrgem (kaitseaste vastavalt standardi IEC 60529 (ver. 2.1) punktile 4.1), siis sõltub kesta soojuskaotegur soojusgeneraatori kesta soojusjuhtivusest, nagu on näidatud tabelis 1. Tabel 1 Soojusgeneraatori kesta soojuskaotegur
|
2.6. Kiirgusliku kasuteguri ηS, flow arvutamine
Kiirgusliku kasuteguri ηS, flow arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:
kus:
|
— |
Pnom [kW] on väljundvõimsus nimikoormusel (maksimumkoormusel) ülemise kütteväärtuse järgi; |
|
— |
Pmin [kW] on väljundvõimsus miinimumkoormusel ülemise kütteväärtuse järgi; |
|
— |
AFnom [m3/h] on õhuvooluhulk nimikoormusel (maksimumkoormusel) korrigeerituna temperatuurile 15 °C (V15 °C); |
|
— |
AFmin [m3/h] on õhuvooluhulk miinimumkoormusel korrigeerituna temperatuurile 15 °C. |
Õhuvooluhulga kiirguslik kasutegur põhineb temperatuuri tõusul 15 °C võrra. Kui seadme puhul on ette nähtud, et selle töö tulemuseks peaks olema muu temperatuuritõus (t), siis arvutatakse tegelik õhuvooluhulk V ümber ekvivalentõhuvooluhulgaks V15 °C järgmiselt:
kus
|
— |
V15 °C on ekvivalentõhuvooluhulk temperatuuril 15 °C; |
|
— |
V on seadme tegelik õhuvooluhulk; |
|
— |
t on seadme tegelik temperatuuritõus. |
2.7. ∑F(i) arvutamine õhukuumutite puhul
∑F(i) on mitmesuguste parandite (mida kõiki väljendatakse protsendipunktides) summa.
Kõnealused parandid on järgmised.
|
a) |
Väljundsoojusvõimsuse kohandamise parandiga F(1) võetakse arvesse seda, kuidas toode kohaneb kütmiskoormusega (mis võib toimuda üheastmeliselt, kaheastmeliselt või seadistuvalt) ning kütteseadme tööks sobiva koormusvahemikuga (1-(Pmin/Pnom)) võrrelduna samalaadsete tipptasemel tehnikaseadmete tööks sobiva koormusvahemikuga, nagu on kirjeldatud tabelis 2. Tehnika tipptasemele vastava või suure koormusvahemikuga kütteseadmete puhul võib arvesse võtta näitaja B täielikku väärtust, mis tähendab, et parandi F(1) väärtus on väiksem. Väiksema koormusvahemikuga kütteseadmete puhul arvestatakse, et B väärtus on maksimumist väiksem. Tabel 2 F(1) arvutamine sõltuvalt väljundsoojusvõimsuse seadistusest ja koormusvahemikust
|
|
b) |
Parandiga F(2) võetakse arvesse õhukuumutite lisaelektrienergia tarbimisest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mis arvutatakse järgmiselt.
VÕI kasutatakse standardis EN 15316-1 sätestatud vaikeväärtust. |
|
c) |
Parandiga F(3) võetakse arvesse kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju raskusjõul põhineva ventilatsiooniga (kus põlemisõhk liigub loomuliku tõmbe mõjul) põletussüsteemides, mille puhul tuleb arvestada täiendava soojuskaoga sel ajal, kui põleti ei tööta.
|
|
d) |
Parandiga F(4) võetakse arvesse püsisüütaja tarbitavast võimsusest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mida arvutatakse järgmiselt: 
kus tegur 4 on keskmise kütteperioodi (4 000 tundi aastas) ja keskmise käitamiskestuse (1 000 tundi aastas) suhe. |
3. Täiendavad elemendid seoses olmejahutite, õhukonditsioneeride ja soojuspumpadega kütmise ja jahutamise sesoonse energiatõhususe arvutustega
3.1. Soojuspumpadega kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine
|
a) |
Elektrit tarbivate soojuspumpade puhul
|
|
b) |
Kütust tarbivate soojuspumpade puhul
|
3.2. Jahutite ja õhukonditsioneeridega jahutamise sesoonse energiatõhususe arvutamine
|
a) |
Elektrit tarbivate jahutite ja õhukonditsioneeride puhul
|
|
b) |
Kütust tarbivate jahutite ja õhukonditsioneeride puhul
|
3.3. F(i) arvutamine elektriliste olmejahutite, õhukonditsioneeride ja soojuspumpade puhul
|
a) |
Parandiga F(1) võetakse arvesse kütmise või jahutamise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mis tuleneb toodete temperatuuriregulaatorite kohandatud mõjust kütmise ja jahutamise sesoonsele energiatõhususele. F(1) = 3 % |
|
b) |
Parandiga F(2) võetakse arvesse pinnaveepumba (pinnaveepumpade) elektrienergia tarbimisest tulenev kütmise või jahutamise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%]. F(2) = 5 % |
4. Täiendavad elemendid seoses mitmeosaliste õhukonditsioneeride ja soojuspumpadega kütmise ja jahutamise sesoonse energiatõhususe arvutustega
Mitmeosaliste õhukonditsioneeride ja soojuspumpade ruumisiseste osade võimsusega seotud valik on piiratud järgmiselt.
|
— |
Katse käigus tuleb kasutada sama liiki ruumisiseseid osi. |
|
— |
Tuleb kasutada sama suurusega ruumisiseseid üksusi, kui on võimalik saavutada süsteemi võimsustegur ± 5 %. Kui sama suurusega üksuste puhul ei ole võimalik saavutada süsteemi võimsustegurit ± 5 %, kasutatakse selle võimsusteguri saavutamiseks üksusi, mis on võimalikult sarnase suurusega, ning ruumisiseste üksuste arv vastab allpool ettenähtule. |
|
— |
Ruumisiseste üksuste arvu suhtes kehtivad järgmised piirangud:
|
5. Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite sesoonse energiatõhususe teguriga seotud arvutuste täiendavad elemendid
5.1. Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite sesoonse energiatõhususe teguri (SEPR) arvutamine
|
a) |
SEPRi arvutamiseks jagatakse aastane jahutusvajadus aastase elektritarbimisega: 
kus
MÄRKUS: kõnealune aastane võimsustarve hõlmab aktiivses seisundis tarbitavat võimsust. Muud seisundid, näiteks väljalülitatud seisund ja ooteseisund, ei ole protsessi rakenduste seisukohast asjakohased, sest eeldatakse, et seade töötab aasta läbi. |
|
b) |
Jahutusvajaduse PR(Tj) leidmiseks korrutatakse täiskoormuse võimsustarve (PdesignR) osalise koormuse võimsustarbe suhtarvuga (%), mis vastab asjaomasele kraadtundide tabeli temperatuurile. Osalise koormuse võimsustarbe suhtarvude arvutamiseks kasutatakse määruse (EL) 2016/2281 tabelis 22 ja 23 esitatud valemeid. |
|
c) |
Energiatõhusustegur EERPL(Tj) osalise koormuse võimsustarbe tingimustel A, B, C ja D leitakse järgmisel viisil. Osalise koormuse võimsustarbe tingimusel A (täiskoormus) peetakse üksuse esitatud võimsust võrdseks jahutuskoormusega (PdesignR). Osalise koormuse võimsustarbe tingimustel B, C ja D on võimalusi kaks:
|
|
d) |
Energiatõhusustegur EERPL(Tj) osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis erinevad osalise koormuse võimsustarbe tingimustest A, B, C ja D, leitakse järgmisel viisil. Määratakse suurused EER iga kraadtundide tabeli temperatuuri puhul määruse (EL) 2016/2281 tabelis 22 ja 23 esitatud osalise koormuse võimsustarbe tingimustele A, B, C ja D vastavate suuruste EER interpoleerimise abil. Selliste osalise koormuse võimsustarbe tingimuste puhul, mis on kõrgemad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest A, kasutatakse samu suurusi, mida tingimuse A puhul. Selliste osalise koormuse võimsustarbe tingimuste puhul, mis on madalamad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest D, kasutatakse samu suurusi, mida tingimuse D puhul. |
(1) Kõnealused ajutised meetodid kavatsetakse lõpuks asendada ühtlustatud standardi(te)ga. Kui ühtlustatud standard(id) tehakse kättesaadavaks, avaldatakse viide või viited standardi(te)le Euroopa Liidu Teatajas vastavalt direktiivi 2009/125/EÜ artiklitele 9 ja 10.
.
.
