14.7.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 229/1


Komisjoni teatis, mis on seotud komisjoni määruse (EL) 2016/2281 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses õhukütteseadmete, jahutusseadmete, kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite ja puhurkonvektorite ökodisaini nõuetega) rakendamisega

(määruse (EL) 2016/2281 ning eelkõige selle III ja IV lisa rakendamiseks vajalike ajutiste mõõtmis- ja arvutusmeetodite (1) pealkirjade ja sellekohaste viidete avaldamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2017/C 229/01)

1.    Viited

Näitaja

Euroopa standardiorganisatsioon

Viide/pealkiri

Märkused

Gaasilist kütust tarbivad õhukuumutid

Pnom, nimiküttevõimsus

Pnom, vähim küttevõimsus

Euroopa Standardipkomitee

[Vt märkus]

Standardites EN 1020:2009, EN 1319:2009, EN 1196:2011, EN 621:2009 ja EN 778:2009 ei ole kirjeldatud väljundsoojusvõimsuse määramise meetodeid. Tõhusus arvutatakse välja suitsugaasi kao ja sisendsoojusvõimsuse alusel.

Väljundsoojusvõimsuse Pnom arvutamiseks saab kasutada valemit Pnom = Qnom * ηth,nom, kus Qnom on nimisisendsoojusvõimsus ja ηth,nom on nimikasutegur. Pnom väärtus põhineb kütuse ülemisel kütteväärtusel.

Samamoodi saab Pmin arvutamiseks kasutada valemit Pmin = Qmin * ηth,min.

ηth,nom, kasutegur nimiküttevõimsusel

 

EN 1020:2009 – vt punkt 7.4.5

EN 1319:2009, punkt 7.4.4

EN 1196:2011, punkt 6.8.2

EN 621:2009, punkt 7.4.5

EN 778:2009, punkt 7.4.5

Tõhususe võib leida kohaldatavates standardites kirjeldatud viisil, kuid selle väljendamisel tuleb kasutada kütuse ülemist kütteväärtust.

ηth,min kasutegur miinimumkoormusel

 

EN 1020:2009 – vt punkt 7.4.6

EN 1319:2009, punkt 7.4.5

EN 1196:2011, punkt 6.8.3

EN 621:2009, punkt 7.4.6

EN 778:2009, punkt 7.4.6

Tõhususe võib leida kohaldatavates standardites kirjeldatud viisil, kuid selle väljendamisel tuleb kasutada kütuse ülemist kütteväärtust.

AFnom, õhuvooluhulk nimiküttevõimsusel

AFmin, õhuvooluhulk miinimumkoormusel

 

[Vt märkus]

Üheski standardis ei ole kirjeldatud, kuidas leida sooja õhu vooluhulka (või õhu etteande kiirust).

elnom, tarbitav võimsus nimiküttevõimsusel

elmin, tarbitav võimsus miinimumkoormusel

 

[Vt märkus]

Standardi EN 1020:2009 kohaselt esitatakse sisendelektrienergia andmed andmeplaadil (punkti 8.1.2 alapunkt f) voltides, amprites jne. Tootja võib asjaomased väärtused vattideks teisendada, kasutades teadaolevaid seoseid.

Tuleks jälgida, et tarbitava võimsuse hulka ei loetaks sooja õhu liigutamiseks/levitamiseks kasutatava ventilaatori tööks vajalikku võimsust.

elsb, tarbitav võimsus ooteseisundis

 

IEC 62301:2011-01

Standardit IEC 62301:2011 kohaldatakse kodumasinatega seotud või asjaomaste tehnikakomiteedega arutatavate küsimuste suhtes

Ppilot, püsisüütaja tarbitav võimsus

 

[Vt märkus]

Standardi EN 1020:2009 punkti 8.4.2 kohaselt peavad paigaldamist ja reguleerimist käsitlevad tehnilised juhised sisaldama tehnilist tabelit, mis hõlmab sisendsoojusvõimsust, väljundsoojusvõimsust, kõigi süütepõletite (jne) näitajaid, õhutarvet jne. Püsisüütaja sisendsoojusvõimsuse saab leida samal viisil nagu põhilise sisendenergiatarbe.

Lämmastikoksiidi (NOx) heide

CEN

CEN Report CR 1404:1994

NOx-heide väljendatakse milligrammides kilovatt-tunni kohta kütuse ülemise kütteväärtuse järgi.

Fenv, kesta soojuskadu

CEN

EN 1886:2007

Soojusisolatsiooniklass viieklassilises süsteemis, mille märgised on T1–T5

Kaitseaste (kaitse tolmu, niiskuse jms sissetungimise eest)

 

EN 60529:1991/

AC:2016-12

 

Vedelkütust tarbivad õhukuumutid

Pnom, nimiküttevõimsus

Pmin, miinimumkoormus

CEN

EN 13842:2004 konvektsioon-õhukuumutid – paiksed ja teisaldatavad

Standardis EN 13842:2004 ei ole kirjeldatud väljundsoojusvõimsuse määramise meetodeid.

Väljundsoojusvõimsuse Pnom arvutamiseks saab kasutada valemit Pnom = QN * ηth,nom, kus QN on nimisisendsoojusvõimsus (punkt 6.3.2.2) ja ηnom on kasutegur nimiküttevõimsusel. QN ja η väärtus põhineb kütuse ülemisel kütteväärtusel.

Samamoodi saab Pmin arvutamiseks kasutada valemit Pmin = Qmin * ηth,min, kus Qmin ja ηth,min on sisendsoojusvõimsus ja kasutegur miinimumkoormusel.

ηth,nom, kasutegur nimiküttevõimsusel

ηth,min, kasutegur miinimumkoormusel

EN 13842:2004 punkt 6.5.6, kohaldatav nii nimikoormuse kui ka miinimumkoormuse puhul

ηth,nom on punktis 6.5.6 võrdne η-iga

AFnom, õhuvooluhulk nimiküttevõimsusel

AFmin, õhuvooluhulk miinimumkoormusel

[Vt märkus]

Üheski standardis ei ole kirjeldatud sooja õhu vooluhulga (või õhu etteande kiiruse) määramise meetodeid.

elnom, tarbitav võimsus nimiküttevõimsusel

elmin, tarbitav võimsus miinimumkoormusel

elsb, tarbitav võimsus ooteseisundis

[Vt märkus]

Standardi EN 1020:2009 kohaselt esitatakse sisendelektrienergia andmed andmeplaadil (punkti 8.1.2 alapunkt k) voltides, amprites jne. Tootja võib asjaomased väärtused vattideks teisendada, kasutades teadaolevaid seoseid.

Tuleks jälgida, et tarbitava võimsuse hulka ei loetaks sooja õhu liigutamiseks/levitamiseks kasutatava ventilaatori tööks vajalikku võimsust.

Lämmastikoksiidi (NOx) heide

CEN

EN 267:2009 + A1:2011 Automaatsed sundtõmbega vedelkütuse põletid;

§ 4.8.5. NOx ja CO heite piirnorm;

§ 5. Katsetamine. B LISA. Heite mõõtmine ja parandid.

NOx heiteväärtuste väljendamisel lähtutakse kütuse ülemisest kütteväärtusest.

Fenv, kesta soojuskadu

CEN

EN 1886:2007

Soojusisolatsiooniklass viieklassilises süsteemis, mille märgised on T1–T5

Kaitseaste (kaitse tolmu, niiskuse jms sissetungimise eest)

 

EN 60529:1991/

AC:2016-12

 

Elektrivoolu soojuslikul toimel põhinevad õhukuumutid

Pnom, nimiküttevõimsus ning Pmin, väljundsoojusvõimsus miinimumkoormusel

CEN

IEC/EN 60675, ver 2.1, 1998, § 16

Ei ole kindlaks määratud standardit elektriliste õhukuumutite väljundsoojusvõimsuse mõõtmiseks.

Sisendelektrienergiat nimi- või miinimumkoormusel loetakse nimiväljundsoojusvõimsusele või minimaalsele väljundsoojusvõimsusele tüüpiliseks.

Pnom ja Pmin vastavad standardis IEC 60675, ver 2.1:1998 kirjeldatud kasulikule võimsusele nimi- ja miinimumkoormusel, millest lahutatakse sooja õhku levitavate ventilaatorite võimsustarve ja elektrooniliste juhtseadmete võimsustarve, kui see on asjakohane.

ηth,nom, kasutegur nimiküttevõimsusel

ηth,min, kasutegur miinimumkoormusel

Puudub

[Vt märkus]

Vaikeväärtus on 100 %.

Puudub

AFnom, õhuvooluhulk nimiküttevõimsusel

AFmin, õhuvooluhulk miinimumkoormusel

 

[Vt märkus]

Üheski standardis ei ole kirjeldatud sooja õhu vooluhulga (või õhu etteande kiiruse) määramise meetodeid.

elsb, tarbitav võimsus ooteseisundis

 

IEC 62301:2011-01

 

Fenv, kesta soojuskadu

CEN

EN 1886:2007

Soojusisolatsiooniklass viieklassilises süsteemis, mille märgised on T1–T5

Kaitseaste (kaitse tolmu, niiskuse jms sissetungimise eest)

 

EN 60529:1991/

AC:2016-12

 

Elektrilised olmejahutid, õhukonditsioneerid ja soojuspumbad

SEER

CEN

EN 14825:2016, punkt 6.1

 

QC

 

EN 14825:2016, punkt 6.2

 

QCE

 

EN 14825:2016, punkt 6.3

 

SEERon,part load ratio

 

EN 14825:2016, punkt 6.4

 

EERbin(Tj), CRu, Cc, Cd

 

EN 14825:2016, punkt 6.5

 

ηs, h

 

EN 14825:2016, punkt 7.1

ηs on sama, mis s, h

SCOP

 

EN 14825:2016, punkt 7.2

 

QH

 

EN 14825:2016, punkt 7.3

 

QHE

 

EN 14825:2016, punkt 7.4

 

SCOPon,part load ratio

 

EN 14825:2016, punkt 7.5

 

COPbin(Tj), CRu, Cc, Cd

 

EN 14825:2016, punkt 7.6

 

Cc ja Cd

 

EN 14825:2016, punktid 8.4.2 ja 8.4.3

Cc on sama, mis Cd, c või Cd, h

Cd on sama, mis Cd, c või Cd, h

Poff, Psb, Pck ja Pto

 

EN 14825:2016, punkt 9

 

Sisepõlemismootoriga olmejahutid, õhukonditsioneerid ja soojuspumbad

SPERc

CEN

EN 16905-5:2017, punkt 6

 

SGUEc

 

EN 16905-5:2017, punkt 6.4

 

SAEFc

 

EN 16905-5:2017, punkt 6.5

 

GUEc, pl

 

EN 16905-5:2017, punkt 6.10

 

GUEd, c

 

EN 16905-5:2017, punkt 6.2

 

QEc ja QEh

 

EN 16905-4:2017, punkt 4.2.1.2

 

QEhr

 

EN 16905-4:2017, punkt 4.2.2.1

 

Qgmc ja Qgmh

 

EN 16905-4:2017, punktid 4.2.5.1 ja 4.2.5.2

 

Qref,c ja Qref,h

 

EN 16905-5:2017, punkt 6.6

 

SPERh

 

EN 16905-5:2017, punkt 7

 

SGUEh

 

EN 16905-5:2017, punkt 7.4

 

SAEFh

 

EN 16905-5:2017, punkt 7.5

 

SAEFh, on

 

EN 16905-5:2017, punkt 7.7

 

AEFh, pl

 

EN 16905-5:2017, punkt 7.10

 

AEFd, h

 

EN 16905-5:2017, punkt 7.2

 

PEc ja PEh

 

EN 16905-4:2017, punkt 4.2.6.2

 

Neeldumistsükliga olmejahutid, õhukonditsioneerid ja soojuspumbad

SGUEc

CEN

EN 12309-6:2014, punkt 4.3

 

SAEFc

 

EN 12309-6:2014, punkt 4.4

 

Qref,c

 

EN 12309-6:2014, punkt 4.5

 

SAEFc, on

 

EN 12309-6:2014, punkt 4.6

 

GUEc ja AEFc

 

EN 12309-6:2014, punkt 4.7

 

SPERh

 

EN 12309-6:2014, punkt 5.3

 

SGUEh

 

EN 12309-6:2014, punkt 5.4

SAEFh

 

EN 12309-6:2014, punkt 5.5

 

Qref,h

 

EN 12309-6:2014, punkt 5.6

 

SAEFh, on

 

EN 12309-6:2014, punkt 5.7

 

GUEh ja AEFh

 

EN 12309-6:2014, punkt 5.8

 

Kõrgel temperatuuril käitatavad protsessijahutid

jahutuskoormus PdesignR

 

Vastavalt standardile EN 14825:2016 – punkt 3.1.44

 

osalise koormuse võimsustarbe suhtarv

 

Vastavalt standardile EN 14825:2016 – punkt 3.1.56

 

esitatud võimsus DC

 

Vastavalt standardile EN 14825:2016 – punkt 3.1.31

 

võimsustegur CR

 

Vastavalt standardile EN 14825:2016 – punkt 3.1.17

 

kraadtunnid

 

Vastavalt määruse (EL) 2016/2281 III lisa tabelis 28 esitatud määratlusele.

 

energiatõhusustegur esitatud võimsusel EERDC

 

EN 14511-1/-2/-3:2013 suuruste EER leidmiseks teatavates tingimustes

EER hõlmab tsüklilisest tööst põhjustatud kadusid, kui jahuti esitatud võimsus on suurem kui jahutusvajadus

energiatõhusustegur osalise koormuse või täiskoormuse juures EERPL

 

sesoonne energiatõhusustegur (SEPR)

 

Käesoleva teatise (Euroopa Komisjon) punkt 5

 

võimsuse reguleerimine

 

Nagu standardis EN 14825:2016 – punkt 3.1.32

Vt jahutite, õhukonditsioneeride ja soojuspumpade võimsuse reguleerimisega seotud kommentaarid

kaotegur CC

 

Nagu standardis EN 14825:2016 – punkt 8.4.2

 

Mitmeosalised õhukonditsioneerid ja soojuspumbad

EERoutdoor

CEN

EN 14511-3:2013, I lisa

Sise- ja välisosast või moodulitest koosnevate soojustagastussüsteemide näitajad

COPoutdoor

CEN

EN 14511-3:2013, I lisa

Sise- ja välisosast või moodulitest koosnevate soojustagastussüsteemide näitajad

Puudub vedel- või gaaskütust tarbivaid aurukompressor-soojuspumpasid käsitlev Euroopa standard. Standardi väljatöötamisega tegeleb töörühm CEN/TC 299 – WG3.

Töörühm CEN/TC 299 – WG2 vaatab läbi Euroopa standardi EN 12309 1. ja 2. osa, mis käsitlevad vedel- või gaaskütust tarbivaid sorptsioonsoojuspumpasid, eelkõige sesoonse energiatõhususteguri arvutamist.

2.    Täiendavad elemendid seoses õhukuumutitega kütmise sesoonse energiatõhususe mõõtmiste ja arvutustega

2.1.   Katsepunktid

Kasutegurit, kasulikku väljundsoojusvõimsust, tarbitavat võimsust ja õhuvooluhulka mõõdetakse nii nimiväljundsoojusvõimsusel kui ka minimaalsel väljundsoojusvõimsusel.

2.2.   Õhukuumutitega kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine

a)

Kütust tarbivate õhukuumutitega kütmise sesoonne energiatõhusus ηS leitakse järgmiselt:

Formula

b)

Elektrit tarbivate õhukuumutitega kütmise sesoonne energiatõhusus ηS leitakse järgmiselt:

Formula

kus:

ηS, on on kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis [%];

CC on määruse (EL) 2016/2281 I lisas sätestatud teisendustegur;

parandeid F(i) [%] arvutatakse vastavalt punktile 2.7.

2.3.   Kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine aktiivses seisundis

Kütmise sesoonne energiatõhusus aktiivses seisundis Formula arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus:

ηS, th on sesoonne soojusenergiatõhusus [%];

ηS, flow on asjaomase õhuvooluhulga kiirguslik kasutegur [%].

2.4.   Sesoonse soojusenergiatõhususe ηS, th arvutamine

Sesoonset soojusenergiatõhusust ηS, th arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus

ηth,nom [%] on kasutegur nimikoormusel (maksimumkoormusel) ülemise kütteväärtuse järgi;

ηth,min [%] on kasutegur miinimumkoormusel ülemise kütteväärtuse järgi;

Fenv [%] on soojusgeneraatori kesta soojuskaotegur.

2.5.   Kesta soojuskao arvutamine

Kesta soojuskaotegur Fenv sõltub seadme ettenähtud paigutusest ja arvutatakse järgmiselt:

a)

kui õhukuumuti puhul on ette nähtud, et see paigaldatakse köetavale alale:

Fenv = 0

b)

kui toote selle osa, mis sisaldab soojusgeneraatorit, vee sissetungi vastane kaitseaste on x4 või kõrgem (kaitseaste vastavalt standardi IEC 60529 (ver. 2.1) punktile 4.1), siis sõltub kesta soojuskaotegur soojusgeneraatori kesta soojusjuhtivusest, nagu on näidatud tabelis 1.

Tabel 1

Soojusgeneraatori kesta soojuskaotegur

Soojusjuhtivus (U) [W/m2·K]

Tegur Fenv

U ≤ 0,5

0,4  %

0,5 < U ≤ 1,0

0,6  %

1,0 < U ≤ 1,4

1,0  %

1,4 < U ≤ 2,0

1,5  %

Nõuded puuduvad

5,0  %

2.6.   Kiirgusliku kasuteguri ηS, flow arvutamine

Kiirgusliku kasuteguri ηS, flow arvutamiseks kasutatakse järgmist valemit:

Formula

kus:

Pnom [kW] on väljundvõimsus nimikoormusel (maksimumkoormusel) ülemise kütteväärtuse järgi;

Pmin [kW] on väljundvõimsus miinimumkoormusel ülemise kütteväärtuse järgi;

AFnom [m3/h] on õhuvooluhulk nimikoormusel (maksimumkoormusel) korrigeerituna temperatuurile 15 °C (V15 °C);

AFmin [m3/h] on õhuvooluhulk miinimumkoormusel korrigeerituna temperatuurile 15 °C.

Õhuvooluhulga kiirguslik kasutegur põhineb temperatuuri tõusul 15 °C võrra. Kui seadme puhul on ette nähtud, et selle töö tulemuseks peaks olema muu temperatuuritõus (t), siis arvutatakse tegelik õhuvooluhulk V ümber ekvivalentõhuvooluhulgaks V15 °C järgmiselt:

Formula

kus

V15 °C on ekvivalentõhuvooluhulk temperatuuril 15 °C;

V on seadme tegelik õhuvooluhulk;

t on seadme tegelik temperatuuritõus.

2.7.   ∑F(i) arvutamine õhukuumutite puhul

∑F(i) on mitmesuguste parandite (mida kõiki väljendatakse protsendipunktides) summa.

Formula

Kõnealused parandid on järgmised.

a)

Väljundsoojusvõimsuse kohandamise parandiga F(1) võetakse arvesse seda, kuidas toode kohaneb kütmiskoormusega (mis võib toimuda üheastmeliselt, kaheastmeliselt või seadistuvalt) ning kütteseadme tööks sobiva koormusvahemikuga (1-(Pmin/Pnom)) võrrelduna samalaadsete tipptasemel tehnikaseadmete tööks sobiva koormusvahemikuga, nagu on kirjeldatud tabelis 2.

Tehnika tipptasemele vastava või suure koormusvahemikuga kütteseadmete puhul võib arvesse võtta näitaja B täielikku väärtust, mis tähendab, et parandi F(1) väärtus on väiksem. Väiksema koormusvahemikuga kütteseadmete puhul arvestatakse, et B väärtus on maksimumist väiksem.

Tabel 2

F(1) arvutamine sõltuvalt väljundsoojusvõimsuse seadistusest ja koormusvahemikust

Väljundsoojusvõimsuse seadistus

F(1) arvutamine

B arvutusviis:

Üheastmeline

(koormusvahemik puudub)

Formula

B = 0 %

Kaheastmeline

(suurim koormusvahemik: 50 %)

Formula

kui B on maksimaalselt 2,5 %

Seadistuv

(suurim koormusvahemik: 70 %)

Formula

kui B on maksimaalselt 5 %

b)

Parandiga F(2) võetakse arvesse õhukuumutite lisaelektrienergia tarbimisest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mis arvutatakse järgmiselt.

i)

Kütust tarbivate õhukuumutite puhul:

Formula

ii)

Elektrit tarbivate õhukuumutite puhul:

Formula

kus

elmax on toote tarbitav võimsus [kW] nimiväljundsoojusvõimsusel, välja arvatud ventilaatori tööks tarbitav võimsus;

elmin on toote tarbitav võimsus [kW] minimaalsel väljundsoojusvõimsusel, välja arvatud ventilaatori tööks tarbitav võimsus;

elsb on toote tarbitav võimsus [kW] ooteseisundis,

VÕI kasutatakse standardis EN 15316-1 sätestatud vaikeväärtust.

c)

Parandiga F(3) võetakse arvesse kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju raskusjõul põhineva ventilatsiooniga (kus põlemisõhk liigub loomuliku tõmbe mõjul) põletussüsteemides, mille puhul tuleb arvestada täiendava soojuskaoga sel ajal, kui põleti ei tööta.

i)

Põlemisõhu loomuliku tõmbega õhukuumutite puhul:

F(3) = 3 %

ii)

Põlemisõhu sundtõmbega õhukuumutite puhul:

F(3) = 0 %

d)

Parandiga F(4) võetakse arvesse püsisüütaja tarbitavast võimsusest tulenev kütmise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mida arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus tegur 4 on keskmise kütteperioodi (4 000 tundi aastas) ja keskmise käitamiskestuse (1 000 tundi aastas) suhe.

3.    Täiendavad elemendid seoses olmejahutite, õhukonditsioneeride ja soojuspumpadega kütmise ja jahutamise sesoonse energiatõhususe arvutustega

3.1.   Soojuspumpadega kütmise sesoonse energiatõhususe arvutamine

a)

Elektrit tarbivate soojuspumpade puhul

i)

Kütmise sesoonne energiatõhusus ηS, h määratakse järgmiselt:

Formula

kus

SCOP [%] on sesoonne soojustegur;

F(i) [%] on punkti 3.3 kohaselt arvutatud parandid.

ii)

Elektrit tarbiva soojuspumba SCOP arvutatakse järgmiselt:

Formula

kus

Formula

ning

Formula

kus

Formula

iii)

COPbin(Tj) leitakse järgmisel viisil.

1)

Muutumatu võimsusega seadmed

Kui väikseim esitatud kütmisvõimsus on suurem kui kütmise osalise koormuse võimsustarve (või võimsustegur CRu <1,0):

Formula

kus

COPbin(Tj) = teatavale kraadtundide tabeli temperatuurile vastav soojustegur;

COPd(Tj) = esitatud soojustegur;

Cd = 0,25 (vaikeväärtus) või leitakse tsüklikatsega;

ning

Formula

2)

Astmelise ja muudetava võimsusega seadmete puhul

Esitatud kütmisvõimsus ja COPd(Tj) leitakse seadme sellist võimsusreguleerimisastet või -sammu kasutades, mis vastab kõige paremini nõutud kütmiskoormusele.

Kui sellise reguleerimisastmega saab nõutud kütmiskoormuse saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud kütmiskoormus on 9 kW), siis eeldatakse, et COPbin(Tj) on võrdne COPd(Tj) väärtusega.

Kui sellise reguleerimisastmega ei saa nõutud kütmiskoormust saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud kütmiskoormus on 9 kW), siis leitakse võimsus ja COPbin(Tj) ettenähtud osalise koormuse võimsustarbe temperatuuridel, mis vastavad nõutud kütmiskoormusele eelnevale ja järgnevale reguleerimisastmele. Seejärel leitakse nende kahe astme puhul saadud tulemuste lineaarse interpoleerimisega osalise koormuse võimsustarve ja COPbin(Tj) nõutud kütmiskoormusel.

Kui seadme madalaimale reguleerimisastmele vastab esitatud kütmisvõimsus, mis on suurem kui nõutud kütmiskoormus, arvutatakse nõutud osalise koormuse võimsustarbe suhtarvule vastav COPbin(Tj) nii, nagu muutumatu võimsusega seadmete puhul.

3)

Muude kui eespool kirjeldatud töötingimustele vastavate kraadtundide tabeli temperatuuride puhul:

COPbin leitakse interpoleerimise teel, välja arvatud sellistel osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on kõrgemad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest A (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse A puhul), ning osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on madalamad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest D (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse D puhul).

b)

Kütust tarbivate soojuspumpade puhul

i)

Kütmise sesoonne energiatõhusus ηS, heat määratakse järgmiselt:

Formula

kus

SPERh [%] on kütmise sesoonne primaarenergiategur;

F(i) [%] on punkti 3.3 kohaselt arvutatud parandid.

ii)

Sisepõlemismootoriga soojuspumpade näitaja SPERh arvutamine

Formula

kus

Formula

iii)

GUEh, bin ja SAEFh leitakse järgmiselt:

Formula

kus

QEh = efektiivne kütmisvõimsus [kW];

QEhr,c = efektiivne soojustagastusvõimsus [kW];

Qgmh = mõõdetud sisendsoojusvõimsus kütmisel [kW];

suurusega GUEh võetakse arvesse ka tsüklilisest tööst põhjustatud kadusid, nagu seda tehakse elektriliste soojuspumpade korral,

ning

Formula

kus

Formula

ja

Formula

ja

Formula

ja

QEh = efektiivne kütmisvõimsus [kW];

QEhr,c = efektiivne soojustagastusvõimsus [kW];

PEh = efektiivne sisendelektrienergia kütmisel [kW];

suurusega AEFh võetakse arvesse ka tsüklilisest tööst põhjustatud kadusid, nagu seda tehakse elektriliste soojuspumpade korral.

1)

Muutumatu võimsusega seadmed

Kui väikseim esitatud kütmisvõimsus on suurem kui kütmise osalise koormuse võimsustarve (või võimsustegur CRu <1,0):

Formula

ning

Formula

kus

GUEd(Tj) = esitatud gaasikasutustõhusus välistemperatuuril Tj;

GUEd(Tj) = esitatud lisaenergiategur välistemperatuuril Tj;

Cd = 0,25 (vaikeväärtus) või leitakse tsüklikatsega

ning

Formula

2)

Astmelise ja muudetava võimsusega seadmed

Esitatud kütmisvõimsus leitakse seadme sellist võimsusreguleerimisastet või -sammu kasutades, mis vastab kõige paremini nõutud kütmiskoormusele.

Kui sellise reguleerimisastmega saab nõutud kütmiskoormusele vastava kütmisvõimsuse saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud kütmiskoormus on 9 kW), siis eeldatakse, et GUEbin(Tj) on võrdne GUEd(Tj) väärtusega ning AEFbin(Tj) on võrdne AEFd(Tj) väärtusega.

Kui sellise reguleerimisastmega ei saa nõutud kütmiskoormusele vastavat kütmisvõimsust saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud kütmiskoormus on 9 kW), siis leitakse võimsus ning GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) ettenähtud osalise koormuse võimsustarbe temperatuuridel, mis vastavad nõutud kütmiskoormusele eelnevale ja järgnevale reguleerimisastmele. Seejärel leitakse nende kahe astme puhul saadud tulemuste lineaarse interpoleerimisega kütmisvõimsus osalisel koormusel ning GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) nõutud kütmiskoormusel.

Kui seadme madalaimale reguleerimisastmele vastab esitatud kütmisvõimsus, mis on suurem kui nõutud kütmiskoormus, arvutatakse nõutud osalise koormuse võimsustarbe suhtarvule vastav GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) nii, nagu muutumatu võimsusega seadmete puhul.

Muude kui eespool kirjeldatud töötingimustele vastavate temperatuurivahemike puhul leitakse GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) interpoleerimise teel, välja arvatud osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on kõrgemad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest A (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse A puhul), ning osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on madalamad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest D (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse D puhul).

3.2.   Jahutite ja õhukonditsioneeridega jahutamise sesoonse energiatõhususe arvutamine

a)

Elektrit tarbivate jahutite ja õhukonditsioneeride puhul

i)

Jahutamise sesoonne energiatõhusus ηS, c määratakse järgmiselt:

Formula

kus

SEER [%] on sesoonne jahutustegur aktiivses seisundis;

F(i) [%] on punkti 3.3 kohaselt arvutatud parandid.

ii)

Näitaja SEER arvutamine:

Formula

kus

Formula

ning

Formula

kus

Formula

iii)

EERbin (Tj) arvutatakse järgmisel viisil.

1)

Muutumatu võimsusega elektriliste õhukonditsioneeride (mis on ühendatud õhkjahutussüsteemiga) puhul

Kui väikseim esitatud jahutusvõimsus on suurem kui jahutamise osalise koormuse võimsustarve (või võimsustegur CRu <1,0):

Formula

kus

EERd(Tj) = esitatud soojustegur;

Cd = 0,25 (vaikeväärtus) või leitakse tsüklikatsega;

Formula.

2)

Muutumatu võimsusega elektriliste olmejahutite ja kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite (mis on ühendatud vesijahutussüsteemiga) puhul

Kui väikseim esitatud jahutusvõimsus on suurem kui jahutamise osalise koormuse võimsustarve (või võimsustegur CRu <1,0):

Formula

kus

EERd(Tj) = esitatud soojustegur;

Cc = 0,9 (vaikeväärtus) või leitakse tsüklikatsega;

Formula.

3)

Astmeliste ja muudetava võimsusega õhukonditsioneeride ja olmejahutite puhul

Esitatud jahutusvõimsus ja EERd(Tj) leitakse seadme sellist võimsusreguleerimisastet või -sammu kasutades, mis vastab kõige paremini nõutud jahutuskoormusele.

Kui sellise reguleerimisastmega saab nõutud jahutuskoormuse saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud jahutuskoormus on 9 kW), siis eeldatakse, et EERbin(Tj) on võrdne EERd(Tj) väärtusega.

Kui sellise reguleerimisastmega ei saa nõutud jahutuskoormust saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud jahutuskoormus on 9 kW), siis leitakse võimsus ja EERbin(Tj) ettenähtud osalise koormuse võimsustarbe temperatuuridel, mis vastavad nõutud jahutuskoormusele eelnevale ja järgnevale reguleerimisastmele. Seejärel leitakse nende kahe astme puhul saadud tulemuste lineaarse interpoleerimisega osalise koormuse võimsustarve ja EERbin(Tj) nõutud jahutuskoormusel.

Kui seadme madalaimale reguleerimisastmele vastab esitatud jahutusvõimsus, mis on suurem kui nõutud jahutuskoormus, arvutatakse nõutud osalise koormuse võimsustarbe suhtarvule vastav EERbin(Tj) nii, nagu muutumatu võimsusega seadmete puhul.

4)

Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite puhul

Nõutud jahutuskoormus tuleb saavutada ± 3 % täpsusega.

Muude kui eespool kirjeldatud töötingimustele vastavate temperatuurivahemike puhul leitakse EERbin interpoleerimise teel, välja arvatud osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on kõrgemad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest A (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse A puhul), ning osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on madalamad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest D (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse D puhul).

b)

Kütust tarbivate jahutite ja õhukonditsioneeride puhul

i)

jahutamise sesoonne energiatõhusus ηS, c määratakse järgmiselt:

Formula

kus

SPERc [%] on jahutamise sesoonne primaarenergiategur;

F(i) [%] on punkti 3.3 kohaselt arvutatud parandid.

ii)

SPERc väärtuse arvutamine:

Formula

kus

Formula

ning

Formula

kus

Formula

ning

Formula

iii)

GUEc, bin(Tj) ja AEFc, bin(Tj) arvutatakse järgmiselt.

1)

Sisepõlemismootoriga muutumatu võimsusega õhukonditsioneeride (mis on ühendatud õhkjahutussüsteemiga) puhul

Kui väikseim esitatud jahutusvõimsus on suurem kui jahutamise osalise koormuse võimsustarve (või võimsustegur CRu <1,0):

Formula

ning

Formula

kus

GUEd(Tj) = esitatud gaasikasutustõhusus välistemperatuuril Tj;

AEFd(Tj) = esitatud lisaenergiategur välistemperatuuril Tj;

Cd = 0,25 (vaikeväärtus) või leitakse tsüklikatsega;

ning

Formula

2)

Sisepõlemismootoriga muutumatu võimsusega olmejahutite (mis on ühendatud õhkjahutussüsteemiga) puhul

Kui väikseim esitatud jahutusvõimsus on suurem kui jahutamise osalise koormuse võimsustarve (või võimsustegur CRu <1,0):

Formula

kus

EERd(Tj) = esitatud soojustegur;

Cc = 0,9 (vaikeväärtus) või leitakse tsüklikatsega

ning

Formula

3)

Astmelise ja muudetava võimsusega seadmed

Esitatud jahutusvõimsus leitakse seadme sellist võimsusreguleerimisastet või -sammu kasutades, mis vastab kõige paremini nõutud jahutuskoormusele.

Kui sellise reguleerimisastmega saab nõutud jahutuskoormusele vastava jahutusvõimsuse saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud jahutuskoormus on 9 kW), siis eeldatakse, et GUEbin(Tj) on võrdne GUEd(Tj) väärtusega ning AEFbin(Tj) on võrdne AEFd(Tj) väärtusega.

Kui sellise reguleerimisastmega ei saa nõutud jahutuskoormusele vastavat jahutusvõimsust saavutada ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud jahutuskoormus on 9 kW), siis leitakse võimsus ning GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) ettenähtud osalise koormuse võimsustarbe temperatuuridel, mis vastavad nõutud jahutuskoormusele eelnevale ja järgnevale reguleerimisastmele. Seejärel leitakse nende kahe astme puhul saadud tulemuste lineaarse interpoleerimisega jahutusvõimsus osalisel koormusel ning GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) nõutud jahutuskoormusel.

Kui seadme madalaimale reguleerimisastmele vastab esitatud jahutusvõimsus, mis on suurem kui nõutud jahutuskoormus, arvutatakse nõutud osalise koormuse võimsustarbe suhtarvule vastav GUEbin(Tj) ja AEFbin(Tj) nii nagu muutumatu võimsusega seadmete puhul.

Muude kui eespool kirjeldatud töötingimustele vastavate temperatuurivahemike puhul leitakse GUEbin ja AEFbin interpoleerimise teel, välja arvatud osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on kõrgemad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest A (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse A puhul), ning osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis on madalamad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest D (mille puhul kasutatakse samu väärtusi, mida tingimuse D puhul).

ning

Formula

kus

QEc = efektiivne jahutusvõimsus [kW];

QEhr,c = efektiivne soojustagastusvõimsus [kW];

Qgmc = mõõdetud sisendsoojusvõimsus jahutamisel [kW];

ning

Formula

kus

QEc = efektiivne jahutusvõimsus [kW];

QEhr,c = efektiivne soojustagastusvõimsus [kW];

PEc = efektiivne sisendelektrienergia jahutamisel [kW].

3.3.   F(i) arvutamine elektriliste olmejahutite, õhukonditsioneeride ja soojuspumpade puhul

a)

Parandiga F(1) võetakse arvesse kütmise või jahutamise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%], mis tuleneb toodete temperatuuriregulaatorite kohandatud mõjust kütmise ja jahutamise sesoonsele energiatõhususele.

F(1) = 3  %

b)

Parandiga F(2) võetakse arvesse pinnaveepumba (pinnaveepumpade) elektrienergia tarbimisest tulenev kütmise või jahutamise sesoonset energiatõhusust vähendav mõju [%].

F(2) = 5  %

4.    Täiendavad elemendid seoses mitmeosaliste õhukonditsioneeride ja soojuspumpadega kütmise ja jahutamise sesoonse energiatõhususe arvutustega

Mitmeosaliste õhukonditsioneeride ja soojuspumpade ruumisiseste osade võimsusega seotud valik on piiratud järgmiselt.

Katse käigus tuleb kasutada sama liiki ruumisiseseid osi.

Tuleb kasutada sama suurusega ruumisiseseid üksusi, kui on võimalik saavutada süsteemi võimsustegur ± 5 %. Kui sama suurusega üksuste puhul ei ole võimalik saavutada süsteemi võimsustegurit ± 5 %, kasutatakse selle võimsusteguri saavutamiseks üksusi, mis on võimalikult sarnase suurusega, ning ruumisiseste üksuste arv vastab allpool ettenähtule.

Ruumisiseste üksuste arvu suhtes kehtivad järgmised piirangud:

neli ruumisisest üksust, kui nende võimsus on vähemalt 12 kW ja alla 30 kW;

kuus ruumisisest üksust, kui nende võimsus on vähemalt 30 kW ja alla 50 kW;

kaheksa ruumisisest üksust, kui nende võimsus on vähemalt 50 kW;

ühe välisüksuse jaoks kindlaksmääratud ruumisiseste üksuste summa, kui nende võimsus on vähemalt 50 kW ja kasutusel on mitu välisüksust.

5.    Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite sesoonse energiatõhususe teguriga seotud arvutuste täiendavad elemendid

5.1.   Kõrgel temperatuuril käitatavate protsessijahutite sesoonse energiatõhususe teguri (SEPR) arvutamine

a)

SEPRi arvutamiseks jagatakse aastane jahutusvajadus aastase elektritarbimisega:

Formula

kus

Tj on temperatuur;

j on järjekorranumber kraadtundide tabelis;

n on temperatuuride arv kraadtundide tabelis;

PR(Tj) on seadme jahutusvajadus, mis vastab temperatuurile Tj;

hj on kraadtundide arv temperatuuril Tj;

EERPL(Tj) on seadme EER temperatuuril Tj. See hõlmab osalise koormuse võimsustarbe tingimusi.

MÄRKUS: kõnealune aastane võimsustarve hõlmab aktiivses seisundis tarbitavat võimsust. Muud seisundid, näiteks väljalülitatud seisund ja ooteseisund, ei ole protsessi rakenduste seisukohast asjakohased, sest eeldatakse, et seade töötab aasta läbi.

b)

Jahutusvajaduse PR(Tj) leidmiseks korrutatakse täiskoormuse võimsustarve (PdesignR) osalise koormuse võimsustarbe suhtarvuga (%), mis vastab asjaomasele kraadtundide tabeli temperatuurile. Osalise koormuse võimsustarbe suhtarvude arvutamiseks kasutatakse määruse (EL) 2016/2281 tabelis 22 ja 23 esitatud valemeid.

c)

Energiatõhusustegur EERPL(Tj) osalise koormuse võimsustarbe tingimustel A, B, C ja D leitakse järgmisel viisil.

Osalise koormuse võimsustarbe tingimusel A (täiskoormus) peetakse üksuse esitatud võimsust võrdseks jahutuskoormusega (PdesignR).

Osalise koormuse võimsustarbe tingimustel B, C ja D on võimalusi kaks:

i)

kui üksuse esitatud võimsus (DC) vastab nõutud jahutuskoormusele, siis kasutatakse üksuse asjaomast EERDC väärtust. Seda võidakse teha muudetava võimsusega üksuste puhul;

EERPL(TB,C or D) = EERDC

ii)

kui üksuse esitatud võimsus on suurem kui nõutud jahutuskoormus, peab üksus tsükliliselt lülituma sisse ja välja. Seda võidakse teha muutumatu võimsusega ja muudetava võimsusega üksuste puhul. Sellistel juhtudel tuleb asjaomase EERPL väärtuse arvutamiseks kasutada kaotegurit (Cc). Sellise arvutuse selgitus on esitatud allpool.

1)

Muutumatu võimsusega seadmed

Ajas keskmise väljundtemperatuuri saamiseks arvutatakse võimsuskatse sisend- ja väljundtemperatuur järgmise valemiga:

toutlet,average = t inlet,capacity test + (toutlet,capacity test – tinlet,capacity test) * CR

kus

inlet,capacity test = aurusti vee sisendtemperatuur (tingimuse B, C või D puhul, nagu need on sätestatud määruse (EL) 2016/2281 III lisa tabelis 22 ja 23)

inlet,capacity test = aurusti vee väljundtemperatuur (tingimuse B, C või D puhul, nagu need on sätestatud määruse (EL) 2016/2281 III lisa tabelis 22 ja 23)

outlet,average = aurusti vee keskmine väljundtemperatuur sisse- ja väljalülitamistsüklis (nt + 7 °C, nagu on sätestatud määruse (EL) 2016/2281 III lisa tabelis 22 ja 23)

CR = võimsustegur, mis arvutatakse jahutuskoormuse (PR) jagamisel jahutusvõimsusega (Pd) samadel töötingimustel:

Formula

Suuruse toutlet,average määramiseks tehakse alljärgnev iteratsioon kõikide tingimuste (B, C ja D) puhul, kus jahuti jahutusvõimsus (seadistussamm) on suurem kui nõutud jahutuskoormus.

Tehakse katse määruse (EL) 2016/2281 tabelis 22 ja 23 esitatud temperatuuril toutlet veevooluhulgaga, mis vastab tingimusele A muutumatu veevooluhulgaga jahutite puhul, või fikseeritud temperatuurierinevusega muutuva veevooluhulgaga jahutite puhul.

Arvutatakse võimsustegur CR.

Arvutatud suurust toutlet_average kasutatakse korrigeeritud toutlet,capacity test arvutamiseks, millest lähtudes korraldatakse katse määruse (EL) 2016/2281 III lisa tabelis 22 ja 23 sätestatud väljundtemperatuuri toutlet,average leidmiseks.

Korratakse katset korrigeeritud suurusega toutlet ja sama veevooluhulgaga.

Arvutatakse uuesti CR.

Korratakse eelnevaid samme, kuni suuruste CR ja toutlet,capacity test väärtused enam ei muutu.

Seejärel arvutatakse EERPL iga osalise koormuse võimsustarbe tingimuste (B, C ja D) puhul järgmisel viisil:

Image Tekst pildi

kus

EERDC on EER, mis vastab üksuse esitatud võimsusele (DC) samadel temperatuuritingimustel nagu osalise koormuse võimsustarbe tingimustel B, C ja D;

Cc on jahuti kaotegur osalise koormuse võimsustarbe tingimustel B, C ja D;

CR on võimsustegur osalise koormuse võimsustarbe tingimustel B, C ja D.

Jahutite puhul ei ole üksuse taaskäivitumisel rõhu ühtlustumise tõttu tekkiv kadu märkimisväärne.

Ainus mõju, mis EER-i suhtes tsükli käigus avaldub, on jääksisendenergia, mis jääb alles, kui kompressor on välja lülitatud.

Üksuse kompressori väljalülitunud olekus mõõdetakse sisendelektrienergiat, kui kompressor on olnud välja lülitatud vähemalt kümme minutit.

Kaotegur määratakse Cc iga osalise koormuse võimsustarbe suhtarvu puhul järgmiselt:

Formula

Kui Cc väärtust ei määrata katsega, siis võetakse kaotegur Cc vaikimisi võrdseks 0,9-ga.

2)

Muudetava võimsusega seadmed

Esitatud võimsus ja EERPL leitakse seadme sellist võimsusreguleerimisastet või -sammu kasutades, mis vastab kõige paremini nõutud jahutuskoormusele. Kui sellise reguleerimisastmega ei saavutata nõutud jahutuskoormust ± 10 % täpsusega (nt 8,1–9,9 kW, kui nõutud jahutuskoormus on 9 kW), siis määratakse võimsus ja EERPL ettenähtud osalise koormuse võimsustarbe temperatuuridel, mis vastavad nõutud jahutuskoormusele eelnevale ja järgnevale reguleerimisastmele. Seejärel leitakse nende kahe astme puhul saadud tulemuste lineaarse interpoleerimisega osalise koormuse võimsustarve ja EERPL nõutud jahutuskoormusel.

Kui seadme madalaim reguleerimisaste on nõutud jahutuskoormusest kõrgem, arvutatakse nõutud osalise koormuse võimsustarbe suhtarvule vastav EERPL valemi abil, mida kasutatakse muutumatu võimsusega seadmete puhul.

d)

Energiatõhusustegur EERPL(Tj) osalise koormuse võimsustarbe tingimustel, mis erinevad osalise koormuse võimsustarbe tingimustest A, B, C ja D, leitakse järgmisel viisil.

Määratakse suurused EER iga kraadtundide tabeli temperatuuri puhul määruse (EL) 2016/2281 tabelis 22 ja 23 esitatud osalise koormuse võimsustarbe tingimustele A, B, C ja D vastavate suuruste EER interpoleerimise abil.

Selliste osalise koormuse võimsustarbe tingimuste puhul, mis on kõrgemad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest A, kasutatakse samu suurusi, mida tingimuse A puhul.

Selliste osalise koormuse võimsustarbe tingimuste puhul, mis on madalamad osalise koormuse võimsustarbe tingimusest D, kasutatakse samu suurusi, mida tingimuse D puhul.


(1)  Kõnealused ajutised meetodid kavatsetakse lõpuks asendada ühtlustatud standardi(te)ga. Kui ühtlustatud standard(id) tehakse kättesaadavaks, avaldatakse viide või viited standardi(te)le Euroopa Liidu Teatajas vastavalt direktiivi 2009/125/EÜ artiklitele 9 ja 10.