23.5.2017

Euroopa Liidu Teataja

C 163/1

Suunised värskete puu- ja köögiviljade esmatootmises esinevate mikrobioloogiliste ohtude maandamiseks hea hügieeni abil

(2017/C 163/01)

SISUKORD

Sissejuhatus

Suuniste eesmärk

Kohaldamisala ja kasutamine

Kohaldatavad ELi õigusaktid

4.1.

Üldiste hügieenieeskirjade kohta

4.2.

Seos konkreetsete ELi õigusaktidega

EFSA kindlaks määratud peamised riskitegurid seoses mikrobioloogiliste haigusetekitajatega värskes puu- ja köögiviljas

Kontroll-lehed värske puu- ja köögivilja esmatootmise tasandi hügieenikontrollide jaoks

Head põllumajandus- ja hügieenitavad

7.1.

Keskkonnategurite ja taimekasvatuskoha kontroll

7.2.

Väetiste (orgaanilised) kontroll

7.3.

Esmatootmiseks ja sellega seotud toiminguteks ettenähtud vee kontrollimine nimetatud tootmispaigas (saagikoristuse ajal ja saagikoristusjärgselt)

7.4.

Põllumajandustöötajate hügieen ja terviseseisund

7.5.

Hügieenitingimuste kontrollimine põllumajandusettevõttes seotud toimingute ajal lisaks punktides 7.3 ja 7.4 kirjeldatule

Arvestuse pidamine ja toidu tagasinõudmise/kõrvaldamise menetlusi käsitlev vastutus

8.1.

Arvestuse pidamine

8.2.

Toidu tagasinõudmise/kõrvaldamise menetlusi käsitlev vastutus

I LISA

Sõnastik

II LISA

Näide maatriksist, millega toetatakse põllumajandusvee mikrobioloogilise riski hindamist

III LISA

Näide otsustamisskeemist, millega toetatakse põllumajandusvee mikrobioloogilise riski hindamist

Liide

1. SISSEJUHATUS

2014. aasta zoonoosi seire aruande (1) kohaselt oli enamik tõendatud haiguspuhanguid ELis seotud loomsete toiduainetega. Puu- ja köögiviljadega olid seotud vaid 7,1 % tõendatud haiguspuhangutest, mille peamiseks põhjustajaks olid peamiselt noroviirusega saastunud külmutatud vaarikad, kuigi võrreldes 2013. aastaga, mil köögiviljade ja mahladega oli seotud üksnes 4,4 % haiguspuhangutest, on see arv suurenenud. Siiski ei tasu alahinnata värske puu- ja köögivilja mikrobioloogilise saaste võimalikke tagajärgi, nagu nähtub Saksamaa kriisist, (2) mis oli seotud idude saastumisega verotoksiini tootva bakteriga Escherichia coli (edaspidi „VTEC“).

Vahetult pärast 2011. aasta VTECi kriisi palus komisjon Euroopa Toiduohutusametilt (EFSA) nõuannet seoses rahvatervise riskidega, mida põhjustavad mitteloomset päritolu toidus sisalduvad haigusetekitajad, pöörates erilist tähelepanu riskiteguritele ja riskimaandamise võimalustele, sealhulgas võimalikele mikrobioloogilistele kriteeriumidele. Selle tulemusena esitas EFSA kuus teaduslikku arvamust järgmiste toidu ja haigusetekitaja kombinatsioonide kohta, mis on kindlaks määratud mitteloomset päritolu toidus kõige suuremat riski põhjustavatena:

1)	VTEC seemnetes ja idandatud seemnetes (3).

2)	Salmonella ja noroviirus toorelt salatina söödavates rohelistes lehtköögiviljades.

3)	Salmonella ja noroviirus marjades.

4)	Salmonella ja noroviirus tomatites.

5)	Salmonella melonites.

6)	Salmonella, Yersinia, Shigella ja noroviirus sibul- ja varsköögiviljades ning porgandites.

Käesolevates suunistes võetakse arvesse EFSA asjaomaseid arvamusi ja konsultatsioone liikmesriikide ekspertide ja asjaomaste sidusrühmadega. Kuigi suuniste eesmärk on anda praktilist abi taimekasvatajatele, võivad neid vajaduse korral kasutada ka ametlikud inspektorid oma kontrollide käigus. EFSA kinnitas, et värske puu- ja köögiviljaga seotud võimalikke riske ja riski maandamise meetmeid käsitlevaid täiendavaid uuringuid tuleks jätkata.

2. SUUNISTE EESMÄRK

Käesolevate suuniste eesmärk on aidata esmatootmise (suurusest olenemata) taimekasvatajaid kohaldada värske puu- ja köögivilja tootmise ning käitlemisega seotud hügieeninõudeid nõuetekohasel ja ühetaolisel viisil. Suunistes juhendatakse taimekasvatajaid, kuidas käsitleda mikrobioloogilisi toiduohutuse riske heade põllumajandustavade ja heade hügieenitavade kaudu selliste värskete puu- ja köögiviljade esmatootmisel (st kasvatamine, saagi koristamine ja saagikoristusjärgne käitlemine), mida müüakse tarbijatele toorelt (töötlemata) või minimaalselt töödeldud (st pestud, sorteeritud, pakendatud) kujul, sealhulgas nende vedamisel, tingimusel et nimetatud tegevused ei muuda oluliselt nende omadusi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 852/2004 (4) I lisa määratluses. Kõnealuseid tegevusi käsitatakse edaspidi kui „seotud toiminguid“. Nimetatud häid tavasid tuleks rakendada kogu esmatootmise ahela vältel.

Käesolevaid suuniseid tuleks käsitada esmatähtsana iga toorelt söödava värske puu- või köögivilja puhul ja, kui vähegi võimalik, kuumtöödeldult söödava värske puu- või köögivilja puhul.

3. KOHALDAMISALA JA KASUTAMINE

Kõnealused suunised hõlmavad häid hügieenitavasid ja häid põllumajandustavasid, mis on seotud värske puu- ja köögivilja tootmisega esmatootmise tasandil, ning seonduvaid tegevusi, et tõrjuda mikrobioloogilisi haigusetekitajaid, mis tekitavad seedeelundite haigusi värske puu- ja köögivilja tarbimisel (5) (nt patogeensed E.coli, A-hepatiidi viirus, Listeria jt).

Kui see on asjakohane, on teatava toodangu puhul lisatud täiendavad erisuunised (6). Kuna Euroopa idandatud seemnete assotsiatsioon (European Sprouted Seeds Association) valmistab ette ELi erisuunist idandite ja idandamisseemnete tootmise heade hügieenitavade kohta, (7) ei käsitleta selle kategooria tootmist käesolevates suunistes lähemalt.

Käesolevates suunistes antakse juhtnööre, kuidas kohaldada üldisi hügieeninõudeid värske puu- ja köögivilja puhul. Suuniseid tuleks kasutada koostoimes muude juhenditega. Euroopa värske puu- ja köögivilja tootmine on väga mitmekülgne ning kuigi allpool käsitletavad värskete puu- ja köögiviljade kategooriaid toodetakse ELi liikmesriikide sees eri keskkonnatingimustes, mistõttu võidakse teatavaid suuniste sätteid kohandada väikeste põllumajandusettevõtjate või traditsiooniliste põllumajanduspiirkondade vajadustele, peavad alati olema täidetud määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisas sätestatud üldised hügieeninõuded.

4. KOHALDATAVAD ELI ÕIGUSAKTID

Käesolevad suunised on mõeldud mikrobioloogiliste ohtude käsitlemiseks. Kõik taimekasvatajad peavad järgima asjaomaseid ELi õigusakte, mis on seotud käesolevates suunistes kirjeldatud tavadega. Täieliku selguse huvides on oluline meenutada tähtsamaid ELi õigusakte värske puu- ja köögivilja esmatootmise heade tavade kohta.

4.1. Üldiste hügieenieeskirjade kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002 (8) on sätestatud toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatud Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatud toidu ohutusega seotud menetlused (millele viidatakse ka kui üldistele toidualastele õigusnormidele).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (9) on sätestatud hügieeni üldeeskirjad, mida toidukäitlejad peavad kõigis toidutarneahela etappides järgima. Kõik toidukäitlejad (kõik toidutaimede kasvatajad on toidukäitlejad) peavad järgima kõnealuses määruses sätestatud hügieenieeskirju, mille eesmärk on vältida mis tahes päritolu toidu saastumist. Kõnealuse määruse kohaldamisala on esitatud liites.

4.2. Seos konkreetsete ELi õigusaktidega

a)	Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määruses (EÜ) nr 2073/2005 (10) on sätestatud toiduainete mikrobioloogilised kriteeriumid.

b)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruses (EÜ) nr 396/2005 (11) on sätestatud taimses ja loomses toidus ning söödas esinevate pestitsiidide jääkide piirnormid.

c)	Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiivis 86/278/EMÜ (12) on sätestatud keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmine reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (muudetud direktiiviga 91/692/EMÜ, määrustega (EÜ) nr 807/2003 ja (EÜ) nr 219/2009).

d)	Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivis 98/83/EÜ (13) on sätestatud olmevee kvaliteedi kriteeriumid.

e)	Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivis 91/676/EMÜ (14) on sätestatud veekogude kaitsmist põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest ja edasise veereostuse ärahoidmist käsitlevad sätted.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1069/2009 (15) on sätestatud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning sellega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus).

g)	Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määruses (EL) nr 142/2011 (16) (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009) on sätestatud muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad.

Lisaks on teatavates liikmesriikides (17) vastu võetud riiklikud õigusaktid/standardid puhastatud vee kvaliteedi kohta.

ELi täiendavad hügieenisuunised on kättesaadavad tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi veebisaidil (toiduohutuse küsimused). Rahvusvahelisel tasandil on täiendav teave kättesaadav ka Codex Alimentarius’e hügieenitavade juhendid värske puu- ja köögivilja kohta (18).

5. EFSA KINDLAKS MÄÄRATUD PEAMISED RISKITEGURID SEOSES MIKROBIOLOOGILISTE HAIGUSETEKITAJATEGA VÄRSKES PUU- JA KÖÖGIVILJAS

Vooskeem nr 1

6. KONTROLL-LEHED VÄRSKE PUU- JA KÖÖGIVILJA ESMATOOTMISE TASANDI HÜGIEENIKONTROLLIDE JAOKS

Kontroll-lehtede (nr 1–7) näidistel on näha hügieenialased kohustused riskikategooria kohta (nagu on kindlaks määratud EFSA arvamustes) ja igal taimekasvatajal on võimalik kontrollida, kas ta täidab ELi hügieeninõudeid. Lisaks võivad taimekasvatajad nende kontroll-lehtede abil kehtestada asjakohased soovitused, mis on esitatud käesolevate suuniste 6. ja 7. peatükis.

Kontroll-leht nr 1. Ametlike kontrollide tulemused ja asjakohased parandusmeetmed

Kontrollipiirkond	Järeldused	Õigusaktid
Millal tehti viimane ametlik kontroll (märkige kuupäev)?		Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punkt II.6.
Kas nõuetele mittevastavuse korral on võetud asjakohased parandusmeetmed (mis tulenevad eelmistest ametlikest kontrollidest)?		Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punkt II.6.

Kontroll-leht nr 2. Keskkonnategurid ja tootmiskoht

Keskkonnategurid, sealhulgas loomad saastavad potentsiaalselt värskeid puu- ja köögivilju ning neid riske tuleks ennetada või vähemalt leevendada. Juhul kui analüüsist nähtus maa saastumine, võivad taimekasvatajad kontroll-lehe nr 2 abil teha kindlaks saasteallika ja võtta asjaomased meetmed ELi nõuete ja asjakohaste soovituste järgimiseks.

Kontrollipiirkond

Tulemused

Õigusaktid

Kas värske puu- ja köögivilja kasvatamiseks kasutatava maa saasteallikad on kindlaks tehtud?

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa

punktid II.2, II.3, II.5 (e)

Märkige saasteallikas, kui see on kindlaks tehtud, ja jätke loetelupunktid vahele.

Kui EI, peaksid vastused järgmistele loetelupunktidele aitama teil saasteallikat kindlaks teha.

—	Kas loomadel (kodu- või metsloomad) on juurdepääs taimekasvatusalale?

—	Kas loomadel (kodu- või metsloomad) on juurdepääs esmatootmises ja sellega seotud toimingutes kasutatavatele veevarudele?

—	Kas taimekasvatusalade läheduses on lekkivaid, leostuvaid või ülevoolavaid sõnnikuhoidlaid?

—	Kas taimekasvatusalade läheduses on (praegu või varasemalt) ohtlike jäätmete hoidlaid?

—	Kas taimekasvatusalade läheduses on (praegu või varasemalt) reoveekäitluskohti?

—	Kas taimekasvatusalade läheduses on (praegu või varasemalt) tööstus- või kaevandusalasid?

—	Kas lähedalasuvatelt põldudelt võib tekkida äravool?

—	Kas on võimalik taimekasvatusalade üleujutamine saastunud veega?

—	Kas taimekasvatusala ümbritseb pinnavesi?

—	Kas leidub muid saasteallikaid?

Kas esmatooteid töödeldakse teataval viisil, mis kõrvaldaks saaste või vähendaks seda vastuvõetavale tasemele?

Jah/Ei

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punktid II.2, II.3.

Kui vastus on ei, tuleb tooteid töödelda, et kõrvaldada saaste või vähendada seda vastuvõetavale tasemele ja seejuures on äärmiselt oluline järgida käesolevate suuniste 6. peatükis kirjeldatud häid hügieenitavasid.

Kui saasteallikas on kindlaks tehtud, tuleb hinnata, kas sellel alal võib värsket puu- ja köögivilja kasvatada või mitte ning kas on võetud ennetus-/parandus- ja tõrjemeetmed (vt käesolevate suuniste 6. peatükis pakutud meetmete näited).

Kontroll-leht nr 3. Väetised

Kontrollipiirkond	Järeldused	Õigusaktid
Kui kasutatakse väetisi, täpsustage nende liik (st orgaanilised või anorgaanilised) (19).		Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punkt II.3.a ja riiklikud õigusaktid Määrus (EÜ) nr 1069/2009 (loomsete kõrvalsaaduste määrus (20)) Direktiiv 86/278/EMÜ (21) keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses
Kas väetisi ladustatakse nõuetekohaselt?
Kas on võetud meetmed, et vältida orgaanilistest väetistest tulenevat saastumist?
Märkige, millised järgmistest meetmetest on võetud orgaanilistest väetistest tuleneva saastumise vältimiseks: füüsikaline, keemiline või bioloogiline töötlemine.
Kui kasutatakse ettevõtete kompostitud orgaanilisi väetisi, kas on olemas kompostimisprotsessi kirjeldav tõend?
Kui kasutatakse kompostimist, kas seda tehakse kooskõlas käesolevas dokumendis esitatud suunistega (vähemalt 90 päeva)?
Kas järgitakse töötlemata sõnniku laotamise ning värske puu- ja köögivilja koristamise vahelist asjakohast ajavahemikku koristuseelne ooteaeg)? NB! See sõltub värske puu- ja köögivilja liigist ja sellest, kas seda süüakse toorelt – vt tabel 1 (nt vähemalt 60 päeva toorelt söödavate roheliste lehtköögiviljade puhul).
Kui kasutatakse reoveesetet, kas on võetud tõrje- ja parandusmeetmed, et vältida mikroobidega saastumist? (vt tabel 1)
Kas on võetud meetmed, minimeerimaks sõnnikust või muudest looduslikest väetistest tulenevat saastumist külgnevatelt põldudelt (nt hoolikus laotamisel ja äravoolu kontroll)? Kui jah, vastake palun järgmisele küsimusele.
Täpsustage meetmed, mida kasutatakse selliste alade kindlustamiseks, kus sõnnikut ja muid looduslikke väetisi töödeldakse ja ladustatakse, ning äravoolust või leostumisest tuleneva ristsaastumise vältimiseks (näiteks võidakse kasutada tõkkeid sõnniku paigalhoidmiseks ja selle leviku vältimiseks).
Kui see on võimalik, kas sõnnikuga kokkupuutuvat varustust pestakse ja desinfitseeritakse enne uuesti kasutamist?

Kontroll-leht nr 4. Vesi esmatootmiseks ja seonduvateks tegevusteks nimetatud tootmispaigas

Kontrollipiirkond

Järeldused

Õigusaktid

Kas kõik põllumajandustegevuses kasutatavad veeallikad on kindlaks tehtud? Märkige allikad (nt kaev, jõgi/oja, reservuaarid/sood/tiik, puhastatud vesi) kõikideks kasutuseesmärkideks (nt niisutamine, pesemine, varustuse puhastamine jne).

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punktid II.2, II.3, II.5.c

Kas kõik põllumajandustegevuses kasutatavad veejaotusvõrgud ja vee säilitamissüsteemid on kindlaks tehtud?

Kas veeallikad, jaotusvõrgud ja säilitussüsteemid on saastumise (kodu- ja metsloomad, lindude väljaheited) eest kaitstud?

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punktid II.2, II.3, II.5.e, II.5.c

Kas tootmise ajal kasutatavad veeallikad ja veejaotusvõrgud on sõnnikust ja potentsiaalsest äravoolust eraldatud?

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punktid II.2, II.3, II.5.b

Kas veeallikad, jaotusvõrgud ja säilitussüsteemid on kaitstud äravoolu sissevoolu eest tugeva vihmasaju korral?

Kas kõiki põllumajandustegevuses kasutatavaid veejaotusvõrke ja vee säilitamissüsteeme kontrollitakse regulaarselt? (Nt visuaalne kontroll, mikroobide hindamine).

Kui jah, siis kui sageli?

Millist tüüpi niisutusmeetodit (nt tulvniisutus, pealtkastmine, tilkkastmine) kasutatakse?

Milline ajavahemik jääb viimase niisutamise ja saagikoristuse vahele?

Kas niisutusvesi puutub kokku värske puu- ja köögivilja söödava osaga?

Kas värskel puu- ja köögiviljal on füüsikalisi omadusi, mis soodustavad vee kogunemist (nt rohelised lehtköögiviljad, millel on krobeline pind, kuhu vesi võib koguneda)?

Kui jah, milliseid meetmeid olete võtnud?

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punktid II.2, II.3, II.5.c

Kas värsket puu- ja köögivilja pestakse pärast saagikoristust ja enne pakendamist?

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punktid II.2, II.3, II.5.b

Kui värsket puu- ja köögivilja pestakse pärast saagikoristust ja enne pakendamist, pidage meeles, et söögivalmis värske puu- ja köögivilja viimaseks pesemiseks tuleb kasutada joogivett, samas kui esimestes pesemisetappides võib kasutada puhast vett.

Kas tootmissüsteem võimaldab mullal ja viljade söödavatel osadel otseselt kokku puutuda?

Kas veeallikate riskitegurite kindlaks määramiseks on tehtud riskihindamisi?

Kui jah, kas see on tehtud põllumajanduskultuuride tootmise ja/või saagikoristusjärgse käitlemise jaoks?

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punktid II.2, II.3, II.5.c, g.

Vastavalt riski tüübile on oluline kaaluda, kas põllumajandustegevuses kasutatava vee mikrobioloogiline kontrollimine on vajalik (vt täiendavad selgitused käesolevate suuniste 6. peatüki punktis 3 ning II ja III lisas).

Kui vett kontrollitakse mikrobioloogiliselt:

Palun märkige:

—	Kas seda tehakse patogeenide ja/või indikaatormikroorganismide määramiseks?

—	Kui sageli teste tehakse?

—	Kas saadud andmeid kasutatakse tootmise käigu ajaloolise tausta koostamiseks, et määrata kindlaks kõige riskialtimaid proovivõtukohti/proovivõtuaega?

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punktid II.2, II.3, II.5.g

Kas vee kontrolli tulemused on rahuldavad?

Kui eespool osutatud tulemused ei ole rahuldavad, kas on võetud parandusmeetmeid?

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punktid II.2, II.3, II.5.c

Kas iga kindlaks tehtud riskiteguri suhtes on võetud konkreetne tõrjemeede?

Kontroll-leht nr 5. Põllumajandustöötajate hügieen ja terviseseisund

Kontrollipiirkond

Järeldused

Õigusaktid

Kas töötajatele on võimaldatud isiklikku hügieeni ja ohutuid toidukäitlemistavasid käsitlevat koolitust? Sealhulgas uued või ajutised töötajad

Kas asjakohastel kohtadel on nähtav märgistus, millega juhendatakse töötajaid käsi pesema?

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punkt II.5.d

Millist kaitsevarustust kasutatakse ning kas see on nõuetelevastavas seisukorras ja puhas?

Kas on kehtestatud töötaja haigestumist käsitlev strateegia? Kui jah, vastata järgmistele loetelupunktidele.

—	Kas töötajad on teavad, et nad ei tohi puutuda tööl kokku tootega, kui nad ei tunne ennast hästi, eriti juhul kui neil on kõhulahtisus või kui nad oksendavad?

—	Kas töötajad teatavad mis tahes haigusest või vigastusest juhtkonnale?

—	Kas kriimustused ja haavad on haavasidemega kaetud ja kaitstud, kui töötajatel lubatakse edasi töötada?

Kas töötajatel on võimalus puhata ja einestada põldudest ja pakendamisliinidest eemalasuvates kohtades?

Kas kõrvalistel isikutel, juhukülalistel jne on takistatud juurdepääs taimekasvatusaladele ja muudele toidu tootmise aladele?

Kontroll-leht nr 6. Põllumajandusettevõtte tasandil toimuva seotud tegevuse hügieenitingimused

Kontrollipiirkond	Järeldused	Õigusaktid
Kas põllumajandusettevõtet hoitakse nõutavates hügieenitingimustes ja heas seisukorras?		Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punkt II.5.a, b
Kas WC-sid ja hügieeniruume on vastavalt soovitustele (22) (töötajad / WC-de arv) ning kas need on taimekasvatusaladest ja toidu tootmise aladest eraldatud?
Kas WC-d ja hügieeniruumid on paigutatud nii, et vältida äravoolu?
Kas WC-des ja hügieeniruumides on olemas puhas vesi, seep ja kätekuivatamise võimalus?
Kas kätepesukohtades ja muudes asjakohastes paikades on olemas desinfitseerimisgeelid?
Kas hoonetes on asjakohane drenaaž, tagamaks, et seisev vesi ei saastaks toiduga kokkupuutuvaid materjale ja vahendeid?
Kas jäätmeid hoitakse kahjurite vältimiseks toodete hoidlatest eraldi?
Kas jäätmekonteinereid tühjendatakse regulaarselt?
Kas joogikõlbmatu vee jaoks on eraldi süsteem? Kas joogikõlbmatu vesi on selgelt identifitseeritav?		Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punkt II.5.c
Kas saagikoristamise seadmed on puhtad ning kas kõiki seadmeid ja tööriistu, mis puutuvad vahetult kokku värske puu- ja köögiviljaga, puhastatakse ja, vajaduse korral, desinfitseeritakse regulaarselt, nagu nõutud?		Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punkt II.5.a ja b
Kas põllukaste ja tootemahuteid kasutatakse üksnes toote säilitamiseks ning kas neid puhastatakse regulaarselt?
Kas tootemahutid võivad toiduga kokku puutuda?
Kas mahuteid ja seadmeid hoitakse heas korras, et vältida toote saastumist ja kahjustumist?
Kas koristatud saaki kaitstakse tuule, vihma ja päikese eest ning kas see viiakse viivitamata töötlemis- või pakendamisrajatisse?
Kas koristatud värsket puu- ja köögivilja säilitatakse eemal kemikaalidest, loomadest ja muudest saasteallikatest?
Kas inimtoiduks kõlbmatu värske puu- ja köögivili eraldatakse enne ladustamist või vedu?
Kas pakendamisrajatisi ja -seadmeid hoitakse sobivalt puhtana?
Kas on olemas temperatuuri kontrollimise võimalused?
Kas transpordivahendid/-konteinerid ja sõidukid on puhtad?
Kas koristatud värske puu- ja köögivili on veo ajal saastumise eest kaitstud?
Kas laadimisel ja veol minimeeritakse värskele puu- ja köögiviljale tekkida võivat kahju ning saastumist?
Kas puhastamine ja desinfektsioon toimuvad sellises kohas ja sellisel viisil, mis ei saasta värsket puu- ja köögivilja?
Kas toiduga kokkupuutuvate pindade puhastamise ja desinfektsiooni tõhusust kontrollitakse aeg-ajalt tampooniproovi (23) võtmisega?
Kas tampooniproovi tulemused on rahuldavad?
Kas puhastusvahendeid käideldakse ja kasutatakse tootja juhiste kohaselt?

Kontroll-leht nr 7. Arvestuse pidamine ja kõrvaldamis-/tagasinõudmismenetlused

Kontrollipiirkond

Järeldused

Õigusaktid

Kas on olemas täpne arvestuse pidamise süsteem?

Kui jah, vastake palun järgmistele loetelupunktidele.

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punktid III.9.a, b, c

—	Kas peetakse arvestust pestitsiidide (taimekaitsevahendid ja biotsiidid) kasutamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 (24) artiklile 67 ning biotsiidide kasutamise kohta? (õigusaktidega ette nähtud)

—	Kas peetakse arvestust selliste kahjurite ja haiguste esinemise kohta, mis võivad vähendada taimse päritoluga toodete ohutust (õigusaktidega ette nähtud)?

—	Kas säilitatakse taimedest võetud proovide või muude proovidega tehtud asjakohaste analüüside tulemusi, mis on inimese tervise seisukohast tähtsad (nt vee kvaliteedi hindamine, toodete mikrobioloogilised analüüsid jne) (õigusaktidega ette nähtud)?

—	Kas peetakse arvestust laotatud väetiste kasutamise kohta, sealhulgas väetise päritolu kindlaksmääramine?

—	Kas peetakse arvestust rajatiste ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise kohta?

—	Kas peetakse arvestust töötajate väljaõppe kohta seoses ohutu toidu tootmisega?

—	Kas pärast haigust tööle naasvate töötajate üle peetakse arvestust ja kas on olemas töölenaasmise põhimõtted?

—	Kas peetakse arvestust temperatuuri kontrollimise ja seireseadmete kalibreerimise kohta?

—	Kas peetakse arvestust tootmistegevuse kontrolli üle (seemnete päritolu, andmed värske puu- ja köögivilja tootmise kontrollimise kohta jne)?

Kas on olemas asjakohased jälgitavust käsitlevad andmed, mis võimaldavad jälgida värsket puu- ja köögivilja samm tagasi ja samm edasi?

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 18

Kas on olemas kõrvaldamis- ja tagasinõudmismenetlused?

Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikkel 19

Kas taotluse korral on olemas andmed, mida pädev asutus ja toitu vastu võtvad toidukäitlejad saaksid kontrollida?

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa A osa punkt III.7.

7. HEAD PÕLLUMAJANDUS- JA HÜGIEENITAVAD

Värsket puu- ja köögivilja kasvatatakse ning saaki koristatakse eri kliimatingimustes ja geograafilistel aladel. Neid kasvatatakse taimekasvatusaladel nii sise- (nt kasvuhooned) kui ka välistingimustes, saak koristatakse ja pakendatakse kohapeal või veetakse pakendamisettevõttesse. Tootmistavad, kasutingimused ja söödava osa asukoht kasvamise ajal (mullas, maapinnal, õhus) koosmõjus sisemiste ja väliste, saagikoristuse ja töötlemisega seotud teguritega mõjutavad värske puu- ja köögivilja mikrobioloogilist seisundit tarbimisel. On tõendatud, et toiduohutusalased mikrobioloogilised ohud ja saasteallikad erinevad värske puu- ja köögivilja eri liiki tootmise vahel suurel määral, samuti varieeruvad ohud erinevates konkreetsetes ettevõtetes/oludes, seda isegi sama värske puu- ja köögivilja puhul. Selliseid eri olukordi on võimalik lahendada heade põllumajandus- ja hügieenitavade raames.

Näited ja soovitused selle kohta, kuidas rakendada kõiki määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisale (esmatootmine) vastavaid kohustusi, on esitatud dokumendis allpool.

7.1. Keskkonnategurite ja taimekasvatuskoha kontroll

7.1.1. Üldpõhimõtted

Keskkonnaalaste ohutegurite hindamine värske puu- ja köögivilja kasvatusaladel ja väljaspool (nt, et teha kindlaks võimalikud mikrobioloogilise saaste allikad) on eriti oluline seepärast, et hilisem tegevus ei pruugi olla piisav sellise saaste kõrvaldamiseks, mis tekib tootmise ajal ja mis võib teatavatel juhtudel põhjustada tingimused, mis soodustavad mikrobioloogiliste haigusetekitajate kasvu.

7.1.2. Määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud ELi kohustused

[I lisa A osa punkt II.2] „Toidukäitlejad peavad tagama suurimas võimalikus ulatuses esmatoodete kaitse saastumise eest, võttes arvesse esmatoodete mis tahes järgnevat töötlemist“.

[I lisa A osa punkt II.3.a] „… toidukäitlejad peavad järgima asjakohaseid ühenduse ja riiklike õigusaktide sätteid ohuohje kohta esmatootmises ja sellega seotud toimingutes, sealhulgas meetmed õhust, pinnasest, veest, söödast, väetistest, veterinaarravimitest, taimekaitsevahenditest ja biotsiididest ning jäätmete säilitamisest, käitlemisest ja kõrvaldamisest tuleneva saastumise ohjamiseks“.

[I lisa A osa punkt II.5.e] „Taimsete toodete tootmisega või vastava saagi kogumisega tegelevad toidukäitlejad peavad võtma vastavaid meetmeid, kui on asjakohane loomade ja kahjurite põhjustatava saastumise vältimiseks suurimas võimalikus ulatuses.“

7.1.3. Head tava käsitlevad soovitused

a)	Kui taimekasvataja kahtlustab võimalikku ohtu, mis on seotud esmatootmisala varasema kasutuse, piirnevate alade või naabruskonna tööstustegevusega, peaks ta konsulteerima tehniliste spetsialistidega ning alasid tuleks probleemsete ohtudega seoses analüüsida.

b)	Taimekasvatajad peaksid tagama, et taimekasvatusalad on nõuetekohaselt hooldatud, kõrvaldades prügi ja jäätmed ning niites umbrohu, prügi- ja rohttaimed mis tahes ehitise või varikonstruktsiooni vahetust lähedusest, mis võib ligi meelitada kahjureid, olla nende pesitsus- või peidupaik (25).

c)	Taimekasvatajad peaksid tagama, et teatavaid varikonstruktsioone (tunnelkasvuhoone, kilekasvuhoone jne) ümbritsev maa puhastataks võimalikest saasteallikatest, nt taimejäätmed ja praaktoodangu kuhjad tuleb taimekasvatusalalt viivitamata ära viia.

d)	Taimekasvatusala saastumise vältimise ennetusmeetmena soovitatakse kasutada füüsilisi tõkkeid, nagu vallid, taimsed takistused ja kraavid loomakasvatusest või jäätmekäitlustoimingutest tuleneva äravoolu ümbersuunamiseks või vähendamiseks.

e)	Häirimisseadmete ja muude, nt müra või signaale edastavate repellentide (nt röövloomasignaalid, helitara ja ultraheliga toimivad näriliste peletajad) kasutamine võib vähendada loomade tegevust.

Taimekasvatajad võivad kasutada hernehirmutisi, mehaanilisi lõkse, helkurribasid või püssilaske, et peletada eemale linde ja kahjureid ning takistada neid värske puu- ja köögivilja saastamisel. Kui võimalik, ei tohiks kõrgepingeliinid asetseda selliste põldude kohal, kus kasvatatakse toorelt tarbitavaid taimi, et vältida saastumist liine õrrena kasutavate lindude tõttu.

Värsket puu- ja köögivilja, mille söödavad (26) osad on puutunud kokku tulvaveega vahetult enne saagikoristusaega (vähem kui kaks nädalat), ei tohiks tarbida toorelt. Kui üleujutus leiab aset rohkem kui kaks nädalat enne saagikoristust või kui kõnealuseid tooteid töödeldakse, tuleks teha juhtumipõhine (kohapõhine) riskihindamine.

7.2. Väetiste (orgaanilised) kontroll

7.2.1. Üldpõhimõtted

Põllumajandustootmise sisendmaterjal on omadustelt väga mitmekesine ja võib hõlmata orgaanilisi väetisi (nt loomasõnnik, läga ja reoveesete) ning anorgaanilisi väetisi (keemilised väetised). Väetisi tuleks kasutada üksnes värske puu- ja köögivilja vajadustele vastavas koguses. Kuna käesolevate suuniste põhifookus on toiduohutusalastel mikrobioloogilistel ohtudel, ei käsitleta anorgaanilisi väetisi põhjalikumalt (27).

Orgaanilisi väetisi kasutatakse laialdaselt ja kasutoovalt värske puu- ja köögivilja toitainevajaduste katmiseks ja mullaviljakuse suurendamiseks, kuid nende väär kasutamine võib põhjustada nii mikrobioloogilist (nt Salmonella spp, VTEC, noroviirus) kui ka keemilist (nt raskmetallid) saastumist. Haigusetekitajaid võib leiduda sõnnikus ja muudes looduslikes väetistes ning need võivad elus püsida nädalaid või koguni kuid, eriti juhul, kui kõnealuseid materjale töödeldakse ebapiisavalt.

Selleks et vähendada inimese haigusetekitajate võimalikku eluspüsimist sõnnikus, reoveesettes ja muudes orgaanilistes väetistes, võib kasutada füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi töötlemismeetodeid (nt kompostimine, (28) pastöriseerimine, kuumusega kuivatamine, UV-kiiritus, leelisega lõhustamine, päikese käes kuivatamine või nende kombinatsioonid).

Orgaanilised väetised ei tohiks seega sisaldada mikroobseid, füüsikalisi ega keemilisi saasteaineid koguses, mis võib kahjustada värsket puu- ja köögivilja, ning nende kasutamisel tuleb järgida asjaomaseid ELi õigusakte ja võtta arvesse WHO suuniseid heitvee ja väljaheidete ohutu kasutamise kohta põllumajanduses.

7.2.2. ELi kohustused, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 852/2004 ja direktiivis 86/278/EMÜ.

[I lisa A osa punkt II.2] „Toidukäitlejad peavad tagama suurimas võimalikus ulatuses esmatoodete kaitse saastumise eest, võttes arvesse esmatoodete mis tahes järgnevat töötlemist“.

[I lisa A osa punkt II.3.a] „Toidukäitlejad peavad järgima asjakohaseid ühenduse ja riiklike õigusaktide sätteid ohuohje kohta esmatootmises ja sellega seotud toimingutes, sealhulgas meetmed õhust, pinnasest, veest, söödast, väetistest, veterinaarravimitest, taimekaitsevahenditest ja biotsiididest ning jäätmete säilitamisest, käitlemisest ja kõrvaldamisest tuleneva saastumise ohjamiseks“.

[I lisa A osa punkt II.5.f] „Taimsete toodete tootmisega või vastava saagi kogumisega tegelevad toidukäitlejad peavad võtma vastavaid meetmeid, kui on asjakohane jäätmete ja ohtlike ainete hoidmiseks ja käitlemiseks saastumist vältivate meetoditega.“

[Nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ] „Reoveesette kasutamine puu- ja köögivilja tootmises peab vastama ELi ja siseriiklikele nõuetele. Teatavatel juhtudel ei või reoveesetet põllumajanduses üldse kasutada, st: puu- ja köögiviljal kasvuperioodil (välja arvatud viljapuud) ning sellise puu- ja köögivilja kasvatamiseks kasutataval maapinnal, mis puutub tavapäraselt pinnasega kokku ja mida süüakse toorelt. Nimetatud keeldu kohaldatakse 10 kuud enne saagikoristust ja saagikoristuse ajal.“

7.2.3. Head tava käsitlevad soovitused

7.2.3.1. Üldised soovitused

Kõik põllumajandusettevõtted peaksid koostama sõnnikuhaldamiskava, (29) milles on kindlaks määratud, kuhu ja millal võib sõnnikut laotada, nt alad, kuhu sõnnikut laotada ei tohiks, hõlmavad kraavide, vooluveekogude, tiikide, allikate, kaevude ja puurkaevude ümbrust, suure äravooluohuga järske nõlvasid, keskkonnatundlikke alasid, üleujutusohuga põldusid jne.

Kui laotatakse sõnnikut, reoveesetet ja muid orgaanilisi väetisi, tuleks need põhjalikult segada pinnasega, tehes seda viivitamata ning igal juhul enne külvamist ja värske puu- ja köögivilja istutamist, kuna see vähendab värske puu- ja köögivilja otsese saastumise võimalust, samuti väheneb lõhn ja ammoniaagiheide ning võimalik sattumine vette.

c)	Vältida tuleks sõnniku ja muude orgaaniliste väetiste töötlemis- või säilitamisalade (sealhulgas reoveesette säilitamine) paigutamist värske puu- ja köögivilja kasvatusalade vahetusse lähedusse.

d)	Töötlemis- või säilitamisaladelt tulenevat äravoolu või leostumist, mis saastab ümbritsevat maad, pinnast ja põhjavett jne, tuleb vältida asjakohaste füüsiliste tõkete (nt drenaažikraavid) abil.

e)	Kõik seadmed, mis on kokku puutunud sõnniku, reoveesette või muude orgaaniliste väetistega, tuleks enne uuesti kasutamist põhjalikult puhastada ja, kui see on asjakohane, desinfitseerida.

f)	Võimaluste piires tuleks kontrollida põllumajandussõidukite liikumist, et vältida taimekasvatus- ja tootmisalade ristsaastumist.

Töötajad, kes käitlevad sõnnikut ja reoveesetet, peaksid järgima hea isikliku hügieeni tavasid (nt käte pesemine pärast nimetatud materjaliga töötamist ja enne värske puu- ja köögivilja käitlemist, söömist või joomist jne), kandma asjakohast isikukaitsevarustust ja sobivad ülerõivaid, sealhulgas kindaid ning veekindlaid jalatseid, mida on võimalik pärast kasutamist tõhusalt puhastada ja desinfitseerida.

7.2.3.2. Töödeldud sõnnik (nt tahesõnnik, läga).

a)	Töödeldud sõnnikut võib laotada toorelt söödava värske puu- ja köögivilja kasvatamiseks kasutatava maa pinnale igal ajal enne külvamist/istutamist (30).

Üldiselt ei tohiks värskele puu- ja köögiviljale pärast istutamist töödeldud sõnnikut laotada. Kui see on tootmissüsteemi jaoks oluline, võib töödeldud sõnnikut siiski laotada maapinnale, rahuldamaks värske puu- ja köögivilja toitainevajadusi kasvuperioodi vältel, tingimusel et on kasutatud nõuetekohast kompostimisprotsessi (vt kompostimissuunised allpool) ning puudub otsene või kaudne kontakt värske puu- ja köögivilja söödavate osadega.

c)	Kui kasutatakse partiidena ladustatud (või laagerdatud) sõnnikut, varieerub ladustamise või passiivse töötlemise aeg sõltuvalt piirkonnast, kliimast ja sõnniku päritolust. Nimetatud ladustamisperioodil ei tohiks hoidlasse lisada värsket sõnnikut.

Tahesõnniku kompostimine on aktiivsel haldamisel eriti tõhus viis mikroobsete haigusetekitajate tõrjeks. Soovituste kohaselt tuleks sõnnikut käidelda partiina ja seda tuleks korrapäraselt ümber pöörata (nt vähemalt kaks korda esimesel seitsmel päeval kas eeskopplaaduriga või, eelistatavalt, selleks ette nähtud kompostiseguriga). See peaks tekitama kõrget temperatuuri piisava aja jooksul (vähemalt 55 °C kolme päeva vältel), mis hävitab haigustekitajad tõhusalt. Protsessi ühe osana tuleks lasta kompostitud sõnnikul laagerduda, üldiselt peaks kogu protsess enne sõnniku kasutamist kestma vähemalt kolm kuud.

Läga töötlemine lubjaga (kustutatud või kustutamata lubja lisamine, et suurendada pH 12ni vähemalt kaheks tunniks) on tõhus meetod bakteriaalsete haigusetekitajate kahjutuks tegemiseks. Partii töötlemise osana tuleks lägal lasta laagerduda. Üldiselt peaks läga enne kasutamist laagerduma vähemalt kolm kuud.

7.2.3.3. Töötlemata või osaliselt töödeldud sõnnik/muud orgaanilised väetised

Üldjuhul tuleks maksimeerida ajavahemikku, mis jääb töötlemata või osaliselt töödeldud sõnniku/muude orgaaniliste väetiste maapinnale laotamise, toorelt söödava värske puu- ja köögivilja istutamise ning saagikoristuse vahele (koristuseelne ooteaeg), kuna mikroobsed haigusetekitajad hävinevad aja jooksul.

b)	Kliima, mullastiku tüüp ja sõnniku päritolu mõjutavad samuti haigusetekitajate ellujäämist sõnnikus, väetisega rikastatud pinnases ja otseselt laotatud loomaväljaheidetes (kui maad kasutati varasemalt karjamaana).

c)	Toorelt söödavaid rohelisi lehtköögivilju käsitlevates heade põllumajandustavade suunistes (31) kiidetakse üldiselt heaks 120-päevane koristuseelne ooteaeg, kuid 60-päevast ooteaega käsitatakse miinimumkestusena.

d)	Teatavatel juhtudel soovitatakse toorelt söödava värske puu- ja köögivilja puhul kuni 12 kuu pikkust või pikemat koristuseelset ooteaega (nt riikides, kus kliima on jahedam ja päikesekiirgust on vähem, nagu Põhja-Euroopa riigid).

e)	Tabelis 1 tuuakse näide soovitatud koristuseelsete ooteaegade kohta, mida rakendatakse mitmesuguste orgaaniliste väetiste (sh töödeldud ja töötlemata sõnnik) laotamisel eri liiki toorelt või kuumtöödeldult söödavale värskele puu- ja köögiviljale.

7.2.3.4. Reoveesette töötlemine ja laotamine

a)	Kui maapinnale, kus kasvatatakse värsket puu- ja köögivilja, laotatakse töödeldud reoveesetet, tuleb seda rangelt kontrollida. Enne laotamist peab reoveesette tarnija pinnast kontrollima.

Võimaluste piires tuleks maksimeerida ajavahemikku, mis jääb töödeldud reoveesette maapinnale laotamise ja saagikoristuse vahele (koristuseelne ooteaeg) ning selles tuleks võtta arvesse kohaldatud töötlemisviisi (st kui palju haigusetekitajate kogus töödeldud reoveesettes vähenes) ja kasvatatavat värsket puu- ja köögivilja. Üldiselt soovitatakse pikemat koristuseelset ooteaega, kui töötlemise tulemusel väheneb haigusetekitajate kogus vähem, kui kasvatatavat värsket puu- ja köögivilja süüakse üldjuhul toorelt ning kui värske puu- ja köögivilja söödav osa ja pinnas võivad otseselt kokku puutuda.

c)	Kui kasutatakse traditsioonilist (32) töödeldud reoveesetet, peaks koristuseelne ooteaeg olema toorelt söödava värske puu- ja köögivilja puhul vähemalt 30 kuud ning kuumtöödeldult söödava värske puu- ja köögivilja puhul vähemalt 12 kuud.

d)	Kui kasutatakse ulatuslikumalt (33) töödeldud reoveesetet, peaks koristuseelne ooteaeg olema nii toorelt kui ka kuumtöödeldult söödava värske puu- ja köögivilja puhul vähemalt 10 kuud.

7.2.3.5. Anaeroobsete kääritussaaduste ja komposti tootmise ja kasutamise tehnilised kirjeldused (34)

a)	Välistelt tarnijatelt ostetud anaeroobsetel kääritussaadustel ja kompostil põhinevate väetiste jaoks tuleks välja töötada asjaomased kvaliteedi tagamise nõuded, sealhulgas lõpptoodet (väetis) käsitlevad asjakohased mikrobioloogilised nõuded.

b)	Anaeroobsete kääritussaaduste tootmisse tuleks lisada pastöriseerimine, kui see on asjakohane.

c)	Kui võimalik, tuleks koostada ja kasutusele võtta standarditud protokollid, mis hõlmavad tagatud kvaliteediga anaeroobsete kääritussaaduste ja komposti tootmist ja kasutamist, sealhulgas sisendmaterjalina kasutatud, tekkekohal eraldatud orgaaniliste jäätmete (lähteaine) omadusi.

d)	Taimekasvatajad peaksid pöörama tähelepanu sellele, et sisendmaterjalides ja anaeroobsetes kääritussaadustes/kompostis võib leiduda klaasitükke, metalli või kõvaplasti, eelkõige juhul kui materjali laotatakse maapinnale, mida kasutatakse kartulite ja värskete juurviljade kasvatamiseks.

7.2.3.6. Hoolsuskohustus turult ostetud orgaaniliste väetiste kasutamisel

Taimekasvatajad, kes ostavad loomasõnnikut, reoveesetet ja muid orgaanilisi väetisi turult, peaksid valima hea mainega tarnija ning saama dokumendid, milles esitatakse lõpptoote päritolu, kohaldatud töötlemisviis ja kõikide analüüside (sh mikrobioloogiliste ja keemiliste saasteainete analüüsid) tulemused.

Tabelis 1 tuuakse näide koristuseelsetest ooteaegadest, mida tuleks järgida, kui taimekasvatajad kasutavad orgaanilisi väetisi.

Tabel 1.

	Anaeroobne kääritussaadus (tagatud kvaliteediga (35) ja pastöriseeritud)	Anaeroobne kääritussaadus (tagatud kvaliteediga, pastöriseerimata) Anaeroobne kääritussaadus (kvaliteet tagamata)	Toorsõnnik/-läga	Kompost (sealhulgas tagatud kvaliteediga (36) ja tagamata kvaliteediga lähteallika järgi eraldatud haljaskompost ning haljas-/toidukompost) Töödeldud (37) sõnnik/läga	Traditsiooniline töödeldud reoveesete (38)	Ulatuslikumalt töödeldud reoveesete (39)	Maa, mida vahetult enne on kasutatud karjamaana
Värske puu- ja köögivili, mida tavapäraselt süüakse toorelt ilma kaitsva kooreta (40)	Ükskõik millal enne külvamist/istutamist	Mitte enne 12 kuu möödumist külvamisest/istutamisest (*1)	Mitte enne 12 kuu möödumist saagikoristusest ja vähemalt kuus kuud enne külvamist/istutamist (*1)	Ükskõik millal enne külvamist/istutamist (41)	Mitte enne 30 kuu möödumist saagikoristusest (*1)	Mitte enne 10 kuu möödumist saagikoristusest	Mitte enne 12 kuu möödumist saagikoristusest ja vähemalt kuus kuud enne külvamist/istutamist (*1) (1)
Värske puu- ja köögivili, mida tavapäraselt süüakse toorelt kas kaitsva koorega või mida kasvatatakse maapinna kohal (42)	Ükskõik millal enne külvamist/istutamist	Mitte enne 12 kuu möödumist saagikoristusest ja vähemalt kuus kuud enne külvamist/istutamist (*1)	Mitte enne 12 kuu möödumist saagikoristusest ja vähemalt kuus kuud enne külvamist/istutamist (*1)	Ükskõik millal enne külvamist/istutamist (43)	Mitte enne 30 kuu möödumist saagikoristusest (*1)	Mitte enne 10 kuu möödumist saagikoristusest	Mitte enne 12 kuu möödumist saagikoristusest ja vähemalt kuus kuud enne külvamist/ istutamist (*1) (1)
Värske puu- ja köögivili, mida süüakse alati kuumtöödeldult (44)	Ükskõik millal enne külvamist/istutamist	Ükskõik millal enne külvamist/istutamist	Ükskõik millal enne külvamist/istutamist	Ükskõik millal enne külvamist/istutamist	Mitte enne 12 kuu möödumist saagikoristusest (*1)	Mitte enne 10 kuu möödumist saagikoristusest	Ükskõik millal enne külvamist/istutamist

7.3. Esmatootmiseks ja sellega seotud toiminguteks ettenähtud vee kontrollimine nimetatud tootmispaigas (saagikoristuse ajal ja saagikoristusjärgselt)

Mitmed põllumajanduses vee kasutamisega seotud tegurid võivad mõjutada värske puu- ja köögivilja mikroobidega saastumise riski, nagu: vee tüüp, niisutamise tüüp (tilkkastmine, vihmutus jne), kas värske puu- ja köögivilja söödav osa on niisutusveega vahetult kokku puutunud, vee töötlemine taimekasvataja poolt, niisutamise ajastamine saagikoristust arvestades, loomade võimalik juurdepääs allikale jne. Teine oluline aspekt, mida arvesse võtta, on toiduahela etapp: nt kas võimalikku saastumist on võimalik kõrvaldada või vähendada näiteks kuivatades (päikesekiirgus põllul), pestes jne. Söögivalmis toiduained ja toiduained, mis on tarbimispunktile lähemal, vajavad kvaliteetsemat vett.

7.3.1. Üldpõhimõtted

Põllumajandustegevuses kasutatakse eri allikatest pärit ja erineva kvaliteediga vett saagikoristuseelsetes, koristusaegsetes ja saagikoristusjärgsetes tegevustes (sellist vett nimetatakse „põllumajandusveeks“ – vt vooskeem nr 2) ning iga veeliik mõjutab värske puu- ja köögivilja mikrobioloogilist saastumist eri viisil. Ebapiisava kvaliteediga vesi võib olla otsene saasteallikas ja levitada kohapealset saastumist põllul, rajatises või veo ajal. Kui vesi puutub kokku värske toodanguga, mõjutab vee kvaliteet haigusetekitajatega saastumise võimalust. Kui haigusetekitajad toodangus säilivad, võivad nad põhjustada toidutekkelisi haigusi. Haigusetekitajad, mida seostatakse kõige enam halva kvaliteediga vee kaudu levimisega, on enterobakterid, nt Salmonella spp., Campylobacter spp., VTEC ja viirused, nt noroviirus. E.coli bakterit kasutatakse tavaliselt fekaalset saastumist näitava organismina ja E.coli bakterite suurem arv võib näidata suuremat haigusetekitajate esinemise võimalikkust.

Lisaks käesolevas punktis kirjeldatud vett käsitlevatele soovitustele, tuleks arvesse võtta järgmist:

—	ISO koostatud suunised töödeldud reovee kasutamise kohta niisutusprojektides (45),

—	FAO soovitused niisutusvee kvaliteedi kohta (46),

—	Maailma Tervisorganisatsiooni (WHO) 2006. aastal koostatud suunised reovee ja väljaheidete ohutu kasutamise kohta põllumajanduses ja vesiviljeluses (47).

Vooskeem nr 2. Kokkuvõte eri liiki põllumajandusveest ja põllumajandustavadest ELis rakendataval (söögivalmis) värske puu- ja köögivilja tootmisel

7.3.2. Määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud ELi kohustused

[I lisa A osa punkt II.3.a] „…Toidukäitlejad peavad järgima asjakohaseid ühenduse ja riiklike õigusaktide sätteid ohuohje kohta esmatootmises ja sellega seotud toimingutes, sealhulgas meetmed õhust, pinnasest, veest, söödast, väetistest, veterinaarravimitest, taimekaitsevahenditest ja biotsiididest ning jäätmete säilitamisest, käitlemisest ja kõrvaldamisest tuleneva saastumise ohjamiseks“.

[I lisa A osa punkt II.5.c] „Taimsete toodete tootmisega või vastava saagi kogumisega tegelevad toidukäitlejad peavad võtma vastavaid meetmeid, kui on asjakohane joogivee või puhta vee kasutamiseks, alati kui see on vajalik saastumise vältimiseks.“

7.3.3. Praktilised vahendid põllumajandusvee allika ja kavandatava kasutusviisi hindamiseks

Tuleks teha riskihindamine, milles võetakse arvesse põllumajandusvee allikat ja kavandatavat kasutusviisi (nt niisutussüsteem, värske puu- ja köögivilja omadused ning selle kavandatav kasutusviis) ning määratakse kindlaks selle sobivus põllumajanduses kasutamiseks, soovitatud mikrobioloogilised läviväärtused ja seire sagedus, nagu on kirjeldatud käesolevate suuniste II lisas.

Vee riskihindamise kohta juhiste saamiseks võivad taimekasvatajad kasutada vooskeemil nr 3 illustreeritud lähenemisviisi, mis aitab kindlaks määrata vee võimalikke saasteallikaid värske puu- ja köögivilja esmatootmisel. See kehtib nii niisutusvee kui ka seotud toimingutes (nt pestitsiidide laotamine, kastmisväetamine, pesemine jne) kasutatava vee kohta.

Lihtsam ja kiirem oleks kasutada otsustamisskeemi, nagu on näiteks käesolevate suuniste III lisas, kus tulemuses võetakse arvesse piiratud arvul proovivõtusoovitusi võrrelduna II lisas esitatud soovitustega.

Mõlemat vahendit võib kasutada põllumajandusvee riskiprofiilil põhinevate otsuste tegemiseks, kuid kuna need kaks lähenemisviisi on erinevad, ei ole võimalik tulemusi võrrelda ega ekstrapoleerida.

Vooskeemil nr 3 on antud ülevaade meetmetest, mida taimekasvataja võib võtta, et määrata kindlaks võimalikud veetekkelise saaste allikad värske puu- ja köögivilja esmatootmisel.

Vooskeem nr 3. Praktiline viis põllumajandusvee riski hindamiseks

Praktiline viis teha vooskeemil nr 3 esitatud põllumajandusvee riskihindamine on täita järgmine tabel.

Tabel 2. Põllumajanduslikus tegevuses kasutatavast veest tuleneva mikrobioloogilise saaste vältimise üldreeglite kohaldamine

Tegevus	Veeallikas (48)	Riskihindamise tulemus (põhineb II ja III lisal)	Vee kontrollimise vajadus (põhineb II ja III lisal) ja vajaduse korral E.coli bakteri testimise sagedus (sisaldus 100 ml vees)
Saagikoristuseelne tegevus
Pestitsiidide lahjendamine
Puhastusseadmed
Niisutamine
Väetiste laotamine
Põllumajanduskemikaalide lahjendamine
…
Saagikoristus
Puhastusseadmed
Käte pesemine käsitsi tehtava saagikoristuse või korjamise jaoks
…
Saagikoristusjärgne tegevus
Jahutamine
Vedu
Pesemine/ Loputamine
Puhastusseadmed
….

Käesoleva riskihindamise tulemused aitavad ELi kohustuste järgimiseks (vt punkt 7.3.2) määrata kindlaks, mil määral tuleks häid hügieenitavasid kohaldada (7.3.3) (sealhulgas põllumajanduses kasutatava vee analüüse käsitlevad soovitused).

7.3.4. Head tava käsitlevad soovitused

7.3.4.1. Veeallikaid ja vee ladustamist ja jagamist käsitlevad üldised soovitused

a)	Töötlemata (linnakeskkonna) reovett ei tohiks kasutada. Enne kui kaalutakse mis tahes muud liiki reovee kasutamist, tuleb konsulteerida pädevate asutustega, kuna kasutamisega võivad olla seotud õiguslikud piirangud.

b)	Põllumajandusettevõttes potentsiaalselt taaskasutatava vee kvaliteeti tuleb kontrollida. Vajaduse korral tuleb vett enne taaskasutamist töödelda ja/või desinfitseerida.

c)	Kariloomade juurdepääsu veeallikatele ja pumpamisaladele tuleks tõkestada.

d)	Tuleks ehitada tõkked, et takistada võimaluste piires metsloomade juurdepääsu värske puu- ja köögivilja esmatootmises kasutatavale veele.

e)	On soovitatav hinnata pinnase ja vee saastumise võimalusi pinnavee äravoolu järgi tugevate vihmasadude ajal ning ehitada rajatised sellise äravoolu peatamiseks (nt taimedest moodustunud tõkked, kuivenduskanalite kasutamine jne).

f)	Veekandesüsteeme, nagu tiigid, paagid ja veeallikate ladustamissüsteemid, tuleb hooldada ja puhastada asjakohaselt, et vältida vee mikroobidega saastumist ja biokile tekkimist.

g)	Välikäimlad tuleb paigutada ning sõnnik, väljaheitejäätmed ja väetised tuleb ladustada saastumise vältimiseks veeallikatest allapoole, vähemalt 250 m kaugusel allikast. Vajaduse korral peavad taimekasvatajad kohalikke olusid hindama ja vahemaad pikendama.

Kui veeallika mikrobioloogilise analüüsi tulemus on halb või on kindlaks tehtud probleem, tuleks sõltuvalt veeallikast kohaldada järgmisi parandusmeetmeid:

Kaevudest kogutud põhjavee puhul tuleks kaaluda järgmisi erimeetmeid:

—	Kaevude korrapärane hooldus.

—

Kontrollitakse, et kaev on korrapäraselt eraldatud järgmisest: kodumajapidamisjäätmete süsteemid, kemikaalide ladustamisrajatised, loomade jaoks ette nähtud ehitised (nagu kuudid, jalutusaedikud, väljas asuvad söötmispaigad), WC-d, septik või kogumismahuti, vedelsõnnik ja orgaanilise väetise töötlemis- ja ladustamisalad.

—

Kontrollitakse regulaarselt puurkaevu mantlit ja korki, tagamaks, et neis ei ole pragusid ega muid kahjustusi ning et puurkaevu kork on tihedalt paigal. Kaevu ülaosa peaks olema vähemalt 30 cm üle maapinna, et vältida pinnavee või saasteainete sattumist kaevu. Tagatakse, et puurkaevu suuet ümbritsev ala laskub kaevust eemale ning seal ei ole lehti, rohtu ega muud prahti.

—	Ehitatakse betoonpõll kaevu või käsipumpade ümber (ühe meetri raadiuses).

—	Desinfitseeritakse torustikusüsteem (näiteks klooripõhise desinfitseerimisvahendi või muud tüüpi desinfektsiooni abil).

—	Kui võetud leevendamismeetmetest ei piisa veeallika saastumise vältimiseks, tuleks kaaluda parandamist või uute kaevude ehitamist.

ii)

Vihmavee puhul tuleks kaaluda järgmisi erimeetmeid.

—	Kaitstakse avatud vihmaveepaake võrguga, et tõkestada prahi, lehtede ja loomade tekitatud saastumist ning putukate paljunemist (putukad võivad olla siirutajad ja levitada mikroobidega saastumist).

—	Puhastatakse korrapäraselt või sagedamini avatud vihmaveepaake, valgalasid ja koristussüsteemi renne, et koguda ja säilitada kvaliteetset vihmavett.

—	Vajaduse korral vahetatakse säilituspaake või renne.

iii)

Vee töötlemisega (mehaaniline puhastamine, bioloogiline puhastamine ja/või vee desinfitseerimine) seoses tuleks kaaluda järgmisi erimeetmeid:

—	Kontrollitakse kasutatavate veepuhastusseadmete tõhusust.

—	Desinfitseeritakse veepuhastusseadmeid (nt biotsiidi või desinfitseerimisvahendi abil) või vahetatakse kohapeal kogutud vee tsisternid ja kanalisatsioonisüsteemid.

—	Vahetatakse veepuhastusseadmed.

—	Kui taimekasvataja soovib töödelda või desinfitseerida vett joogivee tootmiseks või selle kvaliteedi parandamiseks, peab ta täitma biotsiide käsitleva määruse (49) nõudeid.

7.3.4.2. Niisutusmeetodite heade tavade soovitused

a)	Tilkkastmise puhul tuleks vältida veeloikude teket maapinnale või vagudesse, mis võivad kokku puutuda värske puu- ja köögivilja söödava osaga (50).

Pealtkastmisel tuleks kasutada kvaliteetsemat vett, kuna see puutub otseselt kokku taime söödava osaga, ja pealt kasta tuleks võimaluse korral (51) üksnes taime kasvu algfaasis. Niisutusperioodi ja saagikoristuse vahel võidakse rakendada ooteaega. See hõlmab kõiki toorelt söödavaid tooteid (lehtköögiviljad, salatiköögiviljad, puuviljad jne) (vt põllumajandusvee riskihindamine punktis 7.3.3).

Mullata kasvatussüsteemides kasutatava vee kvaliteeti tuleks korrapäraselt kontrollida ja vett tuleks sageli vahetada või, kui seda taaskasutatakse, tuleks seda töödelda mikroobidega saastumise minimeerimiseks. Kui täheldatakse, et indikaatoreid ei järgita, peaksid olema kasutusel peamiselt vee puhastamise tehnikal põhinevad riski maandamise meetmed.

Niisutussüsteemidega seoses:

i)	Loputatakse korrapäraselt niisutussüsteemi veeliini kesktoitetoru, harutoitetoru ja muid niisutussüsteemi veeliine orgaanilise aine või biokile tekkimise vähendamiseks. Soovitatakse, et tilkkastmise toru tuleks hoida avatuna vähemalt ühe minuti vältel, kuni vesi muutub selgeks.

ii)	Kui sajab väga tugevalt ja pikalt, on soovitatav loputada süsteemi enne järgmise niisutusperioodi algust.

7.3.4.3. Saagikoristuse ajal ja saagikoristusjärgselt (seonduvad toimingud) kasutatavat vett käsitlevad hea tava soovitused

a)	Paljud saagikoristusaegsed ja -järgsed toimingud hõlmavad värske puu- ja köögivilja pesemist, loputamist, jahutamist, sortimist ja vedu. Sellisteks seonduvateks toiminguteks kasutatavat vett nimetatakse edaspidi „pesuveeks“

Üldiselt võib värske toodangu pesemine (vette sukeldades või veega pihustades) vähendada osaliselt mikroobide sisaldust. See on oluline etapp, kuna suurem osa mikroobide tekitatud saastest on värske puu- ja köögivilja pinnal. Samas võib pesuvesi mikroorganisme edasi kanda ja potentsiaalselt saastada suuremat osa toodangust.

Kasutatav pesuvesi peaks esimestes pesemisetappides olema vähemalt puhta vee kvaliteediga. Lõplikuks loputamiseks kasutatav vesi peab olema joogivee kvaliteediga, kui värsket puu- ja köögivilja tarbitakse söögivalmina (nt tomatid, õunad, pirnid, noored porgandid, suvisibul jne). Seepärast tuleks teha vooskeemi nr 2 kohane riskihindamine ning II ja III lisas ette nähtud vahendeid võib kasutada pesuvee nõutava kvaliteedi hindamiseks.

Kui taimekasvataja kavatseb kasutada abiaineid koristatud toodangu pesuvees, peaks ta konsulteerima pädevate asutustega, kuna abiainete kasutamist keemilise saastest puhastajana reguleeritakse üldjuhul liikmesriikide õigusaktidega. Sama kehtib pesemispaakide puhul vee kvaliteedi säilitamiseks. Kui kasutatakse klooripõhiseid desinfektsioonivahendeid, tuleks hoolt kanda selle eest, et kloraadi kõrvalsaadused ei tekitaks toidus jääkide piirnormi ületavaid jääke. Järgmiste meetmete abil on võimalik vähendada toidu kloraadisaastet.

i)	Kasutatakse kõige väiksemat võimalikku klooripõhise desinfektsioonivahendi kontsentratsiooni, mis võimaldab saavutada soovitud desinfektsioonitaseme.

ii)	Pesuvett vahetatakse piisavalt sageli. Kui aktiivkloor aurustub, kontsentreeruvad kloraadijäägid pesuvette.

iii)	Desinfektsioonivahendid ladustatakse asjakohaselt, kuna valguse käes või kõrgel temperatuuril hoidmine põhjustab klooripõhiste desinfektsioonivahendite lagunemist kloraadiks juba enne nende kasutamist.

e)	Selliste toodete põhjalik pesemine, mida ei saa harjata, võib aidata haigusetekitajaid tõhusamalt kõrvaldada. Harjapesu on tõhusam kui ilma harjadeta pesemine. Harjapesul kasutatavaid harju tuleb sagedasti puhastada.

Kui vesi pesemisel saastub ja seda seejärel taaskasutatakse, võib see põhjustada ristsaastumist. Seega peaksid taimekasvatajad kasutatavast pesemismeetodist olenemata järgima häid tavasid, millega tagatakse ja säilitatakse vee asjakohane kvaliteet.

iv)	Pesuvett vahetatakse kindla aja tagant (tsükliline protsess)

v)	Pesemisseadmed täidetakse kindlaks määratud veekogusega (pidev protsess).

vi)	Vett töödeldakse.

vii)	Kasutatakse kontrollitult vee desinfektsioonivahendit, et vältida ristsaastumist.

g)	Teatavate toimingute puhul võivad mitu pesukorda osutuda mulla, prahi ja eritiste eemaldamisel tõhusamaks kui üks pesukord. Näiteks võidakse kaaluda esialgset pesemist, millega eemaldatakse suurem osa mullast, seejärel täiendavaid pesukordi ja lõpuks joogiveega loputamist.

h)	On vaja paigaldada tagasivooluseadmete laadne varustus, seda rutiinselt kontrollida ja hooldada, samuti on vaja õhutaskuid, et vältida puhta vee saastumist potentsiaalselt saastunud veega (nt joogivee toitetoru ja paakhaagise äravoolutoru vahel).

7.3.4.4. Täiendavad head tavad roheliste lehtköögiviljade, tomatite ja melonite puhul (52)

Kuna värskeid rohelisi lehtköögivilju võidakse pritsida vähese veega masinaga koristamise ajal või põllul asuvas mahutis vahetult pärast saagikoristust, et värsket puu- ja köögivilja niisutada, tuleb protsessides, kus vee ja lehtköögiviljade söödavate osade vahel on otsene kokkupuude, kasutada joogivett.

b)	Mullapõhises süsteemis kasvanud tomateid võidakse tolmu eemaldamiseks pesta, kuivatada nende pind, sortida suuruse järgi ja pakendada. Ka sellisel juhul tuleks kasutada joogivett.

Vahel kasutatakse kallurhaagises vett melonite ja arbuuside veol põllul asuvatest konteineritest pakendamisasutusse. Sellisel juhul:

i)	Vee temperatuur peaks olema kõrgem kui melonite ja arbuuside sisetemperatuur, et minimeerida vee sisseimbumise riski.

ii)	Melonid/arbuusid peaksid olema kallurhaagise vees minimaalselt lühikese aja vältel.

iii)	Kui võimalik, tuleks kontrollida, jälgida ja talletada kallurhaagise vee mikrobioloogiline kvaliteet. Kui vaja, tuleks kohaldada tõrjemeetmeid vee mikrobioloogilise kvaliteedi tagamiseks.

7.3.4.5. Soovitused põllumajanduses kasutatava vee analüüse käsitlevate heade tavade kohta

a)	Enne veest proovide võtmise strateegia rakendamist on soovitatav kontrollida, kas riskihindamine jätkuvalt kehtib ning kas ennetusmeetmed on nõuetekohaselt rakendatud ja valideeritud. Riskihindamisi (vt punkt 7.3.2) tuleb igal aastal läbi vaadata.

b)	Võimalikest veeallikatest tuleks teha mikrobioloogilised analüüsid, (53) et teha kindlaks veeallika sobivus põllumajanduses kasutamiseks.

c)	Võimaliku saastumise kindlaks tegemiseks tuleb korrapäraselt teha visuaalseid ja lõhnakontrolle. Kui visuaalsed või lõhnaomadused muutuvad, tuleks võtta proove kontrollianalüüsiks.

d)	Veeproovid tuleks võtta kasutamiskohal.

e)	Põllumajandusvee kontrollimise sagedust (54) võib vähendada, kui soovitatud analüüside tulemused on kolmel järjestikusel aastal head ja kui vesi ei ole saastumisest ohustatud, nt põhjavesi.

f)	Lisaproove tuleks võtta näiteks tulvavee, sõnniku ladustamispaikade üleujutuste, ajutise või vahepealse saastumise, tugeva vihma jne korral. Kõnealused lisakontrollid tuleks teha vahetult pärast sündmust.

Kui taimekasvataja leiab kontrollide ajal veeallikatest korduvalt suuri indikaatorliikide (st indikaator E.coli) koguseid, soovitatakse järgmisi parandusmeetmeid:

—	Lõpetatakse vee kasutamine, kuni analüüsi tulemused on head, ja, kui see on võimalik ja teostatav, vahetatakse allikat.

—	Alternatiivse võimalusena töödeldakse vett enne niisutamist (nt vee desinfitseerimine ultraviolettkiirgusega, pöördosmoosiga filtreerimine, osooni- või klooripõhised desinfektsioonivahendid jne), sõltuvalt liikmesriigis kehtestatud desinfektsioonitavadest.

—	Veest proovide võtmise sagedusi ja mikrobioloogilisi kontrolle võidakse teatavatel juhtudel kohandada: täiendavalt tuleb proove võtta Salmonella spp. ja patogeense E.coli (st VTEC) olemasolu kontrollimiseks.

—	Vaadatakse läbi käesolev riskihindamine (vt 7.3.1), keskendudes väljaheidetega saastumise võimalikele allikatele.

—

Kui vee analüüsi tulemused on pärast parandusmeetmete võtmist jätkuvalt halvad ja kui taimekasvatajal ei ole võimalik vahetada veeallikat, peab taimekasvataja pikendama ajavahemikku viimase niisutusperioodi ja saagikoristuse vahel ning muutma niisutusmeetodi selliseks, et vesi ei puutuks kokku värske puu- ja köögivilja söödavate osadega, nt tilkkastmine või tilklintniisutus.

7.4. Põllumajandustöötajate hügieen ja terviseseisund

7.4.1. Üldpõhimõtted

Kõik töötajad peaksid teadma põhilisi hügieeni- ja tervisenõudeid ning neid tuleks teavitada toidu saastumisega seotud kõikvõimalikest riskidest. Nad peaksid saama oma tööülesannetele vastava väljaõppe hügieenivaldkonnas ja neid tuleks aeg-ajalt hinnata. Sellist väljaõpet tuleks pakkuda keeles ja viisil, mis tagab nõutavate hügieenitavade mõistmise.

Üldiselt ei tohiks volituseta külastajaid toidu tootmis- ja käitlemisaladele lubada. Külastajad peaksid enne sisenemist täitma terviseküsimustiku ja, vajaduse korral, kandma kaitseriietust ning järgima toidutööstuse töötajate hügieenireegleid. Kui võimalik, tuleks saagikoristus, pakendamine ja kontrollimine korraldada viisil, mis võimaldab vähendada käitlemist.

Iga taimekasvataja peaks koostama illustreeritud ja kergesti loetavad materjalid, (55) milles käsitletakse terviseseisundit, häid hügieenitavasid, töötajate koolitamist ja hügieeniruume, tagamaks, et töötajad, töövõtjad ja külastajad teavad head hügieenitava ning järgivaid seda.

7.4.2. Määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud ELi kohustused

[I lisa – A osa – punkt II.5.d] „Taimsete toodete tootmisega või vastava saagi kogumisega tegelevad toidukäitlejad peavad võtma vastavaid meetmeid, kui on asjakohane, toiduaineid käitleva personali hea tervisliku seisundi ja nende terviseriskide alase väljaõppe tagamiseks.“

7.4.3. Head tava käsitlevad soovitused

a)	Isiklikke asju, nagu ehted, kellad jne ei tohiks kanda värske puu- ja köögivilja kasvatamise ega tootmise aladel, samuti ei tohiks neid sinna tuua.

b)	Kui tavapäraselt tuleb kasutada tarvikuid või väikesi esemeid, tuleks need nõuetekohaselt nummerdada või identifitseerida.

Kui see on asjakohane, peaksid töötajad kandma asjakohast kaitseriietust ja -jalatseid. Kinnaste kasutamine võib olla asjakohane, kui neid pestakse või vahetatakse sageli, et vältida mikroorganismide levimist. Üksnes kinnaste kasutamine ei asenda häid kätepesutavasid, eelkõige:

—	kui kindad on taaskasutatavad, peaksid need olema valmistatud materjalidest, mida on lihtne puhastada ja desinfitseerida, ning neid tuleks korrapäraselt puhastada ja hoida kuivas ning puhtas kohas;

—	kui kasutatakse ühekordselt kasutatavaid kindaid, tuleks need ära visata, kui need on purunenud või määrdunud.

Värske puu- ja köögiviljaga otseselt kokku puutuvad töötajad peaksid järgima rangeid isikliku hügieeni nõudeid. Üldiselt peaksid nad pesema hoolikalt käsi enne värske puu- ja köögivilja käitlemist (nt saagikoristamise alguses, saagikoristusaegsel ja saagikoristusjärgsel käitlemisel, pärast söömist, pärast WC-s käimist jne) või toiduga kokkupuutuvate pindade katsumist, eelkõige saagikoristusaegse ja -järgse käitlemise ajal.

e)	Töötajad peaksid hoiduma tegevustest, mis võivad põhjustada värske puu- ja köögivilja saastumist, näiteks: suitsetamine, sülitamine, nätsu närimine või söömine või aevastamine või köhimine värske toodangu kohal.

f)	Haigestunud isik peaks viivitamata teatama oma haigusest või sümptomitest taimekasvatajale / vahetule juhile ja ta ei tohi töötamisel kokku puutuda värske puu- ja köögiviljaga.

Niivõrd kuivõrd see on võimalik, peaksid hügieeniruumid ja -rajatised vastama järgmistele nõuetele.

—

Need peavad asuma põldude ja siseruumide vahetus läheduses, (56) et neid oleks hõlbus kasutada ja vähendamaks tõenäosust, et töötajad kergendavad end põllul. Neid peaks olema piisaval arvul kõigi töötajate jaoks (nt üks 20 inimese kohta) ja need peaksid olema kohased mõlemast soost isikute jaoks, kui töötajaskonnas on nii mehi kui ka naisi (57).

—	Need peavad olema sobivalt kujundatud, et tagada jäätmete hügieeninõuetele vastav kõrvaldamine ja vältida taimekasvatusalade, värske puu- ja köögivilja ning põllumajandusliku tooraine (nt põllumajandusvesi, orgaanilised väetised) saastumist.

—	Seal peavad olema asjakohased võimalused hügieeniliseks (käte)pesuks.

—	Neid tuleb hoida nõutavates hügieenitingimustes ja heas seisukorras.

—	Seal peab olema voolav joogivesi, seep, WC-paber või sellele vastav paber ning ühekorrarätikud või sellele vastav toode. Kui voolavat joogivett ei ole, peab asjaomane pädev asutus soovitama alternatiivset kätepesumeetodit (st seebi või desinfektsioonivahendi kasutamine).

—	Teisaldatavaid WC-sid ei tohiks puhastada värske puu- ja köögivilja kasvatusaladel, samuti mitte niisutusvee allikate ega vee edastamise süsteemide läheduses. Taimekasvatajad peavad määrama kindlaks alad, kuhu on ohutu paigutada teisaldatavaid WC-sid.

h)	Väljaõpe peaks hõlmama nõuetekohase kätepesu ja kuivatamise toiminguid, WC kasutamist ning WC-paberi või vastava paberi nõuetekohast äraviskamist.

Käte (lõike)haavad tuleks katta sobiva veekindla sidematerjaliga ja, kui see on asjakohane, tuleks sidemete peal kanda kindaid. Kui nimetatud varustus ei ole kättesaadav, tuleks vigastatud töötaja suunata muusse tööpiirkonda, kus nad ei käitle värsket puu- ja köögivilja ega puuduta toiduga kokkupuutuvaid pindasid.

j)	Töötajatele tuleks puhkamiseks ja einestamiseks tagada põldudest ja pakendamisliinidest eemalasuvad kohad. Töötajad ei tohiks tootmisalale kaasa võtta isiklikku toitu, et vältida värske puu- ja köögivilja võimalikku saastumist toiduallergeenidega.

7.5. Hügieenitingimuste kontrollimine põllumajandusettevõttes seotud toimingute ajal lisaks punktides 7.3 ja 7.4 kirjeldatule

7.5.1. Üldpõhimõtted

Saagikoristusmeetodid varieeruvad vastavalt toote omadustele. Mehaanilist saagikoristust kasutatakse tavapäraselt teatava värske puu- ja köögivilja puhul ning see vähendab ristsaastumist, mis võib juhtuda saagi käsitsi koristamisel. Kuid kui saagikoristusseadmed lakkavad koristuse ajal töötamast või kui neid on halvasti hooldatud, ebapiisavalt puhastatud/desinfitseeritud või kui need vigastavad koristatud taime, võib see levitada mikroobidega saastumist ja/või luua mikroobide kasvu soodustavad tingimused (nt kahjustatud värske puu- ja köögivili).

Värsket puu- ja köögivilja tuleb ladustada ja vedada heades hügieenitingimustes. Koristatud värske puu- ja köögivilja laoruumid ja veosõidukid peaksid olema projekteeritud nii, et minimeeritakse värskele puu- ja köögiviljale tekitatav kahju ning tõkestatakse kahjurite, nagu putukate, näriliste ja lindude juurdepääsu. Ruumide planeering ja kavatis peavad olema sellised, et seal puuduks mikrobioloogilise, keemilise või füüsikalise ristsaastumise oht. Ristsaastumise riski seoses tootevooga rajatistes tuleks arvesse võtta ja käsitleda kõikides etappides (st tooraine saabumisest pesemisele eelnevast korrastamisest ja pakendamisest ladustamise ja väljasaatmiseni).

7.5.2. Määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud ELi kohustused

[I lisa A osa punkt II.5.a] „Taimsete toodete tootmisega või vastava saagi kogumisega tegelevad toidukäitlejad peavad võtma vastavaid meetmeid, kui on asjakohane seadmete, mahutite, salvede, veokite hoidmiseks puhtana , ning vajaduse korral nende desinfitseerimiseks asjakohaste meetoditega puhastamise järel.“

[I lisa A osa punkt II.5.b] „Taimsete toodete tootmisega või vastava saagi kogumisega tegelevad toidukäitlejad peavad võtma vastavaid meetmeid, kui on asjakohane taimse toodangu hügieenilise tootmise, veo ja hoidmise ning puhtuse tagamiseks vajaduse korral.“

7.5.3. Häid tavasid käsitlevad soovitused seoses saagikoristus- ja pakendamistoimingutega põllul või põllumajandusettevõttes

7.5.3.1. Kõiki põllumajandusettevõtteid käsitlevad soovitused

a)	Kui värsket toodangut pakendatakse põllul, tuleks hoolega vältida mahutite saastumist kokkupuutel sõnnikuga, loomade väljaheidetega, mullaga või veega.

b)	Kui saagikoristusjärgse käitlemise seadmetes kasutatakse pehmendust toodete vigastamise vältimiseks, peaks pehmendus olema materjalist, mida saab puhastada ja võimaluse korral ka desinfitseerida.

c)	Taimekasvatajad peaksid eemaldama toodetelt ja või mahutitelt liigse mustuse ja paakunud muda saagikoristuse ajal ning peaksid puhastama kõiki oma tööriistu/vahendeid ja kasutatavaid mahuteid saagikoristuse ajal korduvalt pärast iga laadimist.

Taimekasvatajad peaksid vältima saagikoristusmahutite või koristatud värske toodangu asetamist otse maapinnale saagikoristuse ajal või pärast seda ning enne veokile laadimist. Nad peaksid vältima otseselt värske toodanguga kokku puutuvate saagikoristusmahutite kasutamist muul eesmärgil kui toodete säilitamiseks.

e)	Otsetarbimiseks ette nähtud pakendatud tooted tuleks nõuetekohaselt märgistada ja ladustada. Vajaduse korral tuleks ladustamiseks kindlaks määrata sobiv temperatuur ja suhteline õhuniiskus.

f)	Taimekasvatajad peaksid hoiduma kottide ja korvide ületäitmisest, et vältida saasteainete võimalikku ülekandumist värskele toodangule nende virnastamisel. Sellega välditaks ka toodangu kahjustamist.

g)	Puu- ja köögivilja tuleks koristada puhta lõikega, rebimata seejuures võsu või vart.

h)	Ülejäänud pakkematerjal ja välja praagitud värske puu- ja köögivili tuleks päeva lõpus põllult ära viia.

i)	Inimtoiduks kõlbmatu värske puu- ja köögivili tuleks jätta koristamata või eraldada saagikoristuse ajal.

j)	Töötaja, kes ei käitle tervet puu- või köögivilja, peaks eemaldama praaktoodangu hügieeniliselt pakendamiskohast ja selle hävitama, et vältida kahjurite ligi meelitamist.

7.5.3.2. Häid tavasid käsitlevad lisasoovitused tomati-, marja-, meloni- ja arbuusikasvatajatele

Kui marjade, tomatite, melonite/arbuuside kasvatamise ajal kasutatakse nende all materjale maapinnaga kokkupuute minimeerimiseks (nt multš või biolagunevad materjalid, nagu lehed või biolagunevate korvide paberist vooderdised), tuleks arvesse võtta järgmist.

—	Plast peaks olema puhas ja hügieeniline.

—	Biolagunevaid materjale ja/või multši ei tohiks ristsaastumise vältimiseks uuesti kasutada.

b)	Toidutarneahela vältel tuleks säilitada head hügieenitavad, kuna marju tarbitakse peamiselt toorelt ja/või minimaalselt töödelduna (puhastatuna, pestuna või jahutatuna).

c)	Marjad tuleks jahutada vahetult pärast saagikoristust. Vajaduse korral peaksid taimekasvatajad kasutama eeljahutamisel jää- ja vesijahutis joogivett saastumisriski minimeerimiseks.

Kui saaki koristatakse käsitsi, peaksid taimekasvatajad arvesse võtma järgmisi suuniseid.

—

Marjade välimust ja tihedust seostatakse tavapäraselt viljade kvaliteedi ja värskusega. Marjade liigne käitlemine võib neid kahjustada ja mõjutada viljade kvaliteeti. Lisaks kuuma ja/või niiske ilmaga toimuva saagikoristuse käigus halvendavad ebasoodsad temperatuurid samuti kvaliteeti ning võivad mõjutada toidu ohutust vilja kahjustuse ja mahla eraldumise tõttu, mis võib omakorda levitada saastumist tervetele viljadele.

—	Taimekasvatajaid kutsutakse üles määrama vastutavat isikut, kes jälgib saagikoristust igal ajahetkel, tagamaks, et saagikoristajad pesevad nõuetekohaselt käsi ega korja märgi, muljutud ja/või kahjustatud vilju.

Osa taimekasvatajaid asetavad melonid ja arbuusid alustele (st väikesed plastpadjad), multšiga kaetud plastalustele või poolitatud bambusetükkidele, et minimeerida melonite otsest kokkupuudet mullaga ja seega vähendada laigu tekkimise ohtu sinna, kus vili maapinnaga kokku puutub. Töötajad võivad neid ka kasvuperioodil korduvalt käsitsi pöörata, et ennetada päikesepõletust või maapinnaga kokkupuutel laigu tekkimist, samuti võidakse viljad päikesepõletuse vältimiseks katta biolagunevate materjalidega, nagu riisiõled. Kui kasutatakse aluseid või biolagunevaid materjale, soovitatakse järgmisi tavasid.

—	Enne kui alused melonite/arbuuside alla pannakse, tuleb tagada, et need on puhtad, hügieenilised, teravate servadeta ja ei põhjusta vee kogunemist vilja pinna alla.

—	Melonite/arbuuside alustel pööramisel ja saagikoristustoimingute ajal tuleb tagada, et töötajad järgivad häid hügieenitavasid.

—	Biolagunevaid materjale võib kasutada üksnes ühe korra, et vältida ristsaastumist.

7.5.4. Häid tavasid käsitlevad soovitused seoses laadimis-/veo-/ladustamistoimingute ning puhastamis-/desinfitseerimistoimingutega

7.5.4.1. Põllumajandusettevõtetes, pakendamisel ja veol järgitavad head tavad

a)	Tooted tuleks laadida nii, et need ei saaks veo ajal vigastada.

b)	Tuleks teha kõik võimalikud jõupingutused selleks, et kaitsta koristatud tooteid päikese, tuule, kahjurite ja muude loomade eest.

c)	Koristatud toodang tuleks viia viivitamata käitlemis- ja pakendamisalale. Kui temperatuur on kõrge, tuleks üleviimist kiirendada.

d)	Tooted võib asetada põllul asuvatesse kastidesse või muudesse toiduga kokku puutuda võivatesse mahutitesse neid viskamata ega surumata. Kaste ei tohiks täita nende ülaäärest kõrgemalt.

e)	Ladustamisalad peavad olema puhtad ja iga ladustatava tooteliigi jaoks sobivad. Koristatud tooteid ei tohi ladustada koos võimalike saasteallikatega, nt loomad, kemikaalid jne.

Veokid peaksid olema puhtad. Värsket puu- ja köögivilja ei tohi vedada koos võimalike saasteallikatega, nt loomad, kemikaalid jne. Kui veokit on varem kasutatud loomade, taimekaitsevahendite, biotsiidide, mootori määrdeõlide, kütuse või jäätmematerjali vedamiseks, tuleks see asjakohaselt puhastada ja vajaduse korral desinfitseerida, enne kui seda kasutatakse värske puu- ja köögivilja veoks. Igal juhul tuleks värske puu- ja köögivilja vedamiseks kasutatavaid veokeid korrapäraselt puhastada.

g)	Inimtoiduks kõlbmatu värske puu- ja köögivili tuleks eraldada enne ladustamist või vedu. Need puu- ja köögiviljad, mida ei ole võimalik täiendava töötlusega ohutuks muuta, tuleb hügieeniliselt hävitada.

7.5.4.2. Puhastus-, hooldus- ja desinfitseerimistoimingud

a)	Värske puu- ja köögivilja veoks kasutatavaid kaste või muid mahuteid tuleb puhastada korrapäraselt ning neis ei tohiks olla pragusid ega väljaulatuvaid osi, mis võiksid toodet kahjustada.

b)	Puhastusprotseduurid peaksid hõlmama prahi eemaldamist seadmete pinnalt, puhastuslahuse kasutamist, veega loputamist ja vajaduse korral desinfitseerimist.

c)	Toiduga kokkupuutuvate pindade puhastamise ja desinfektsiooni tõhusust tuleks aeg-ajalt kontrollida tampooniproovi võtmisega.

d)	Sisetingimustes asuvates esmatootmisrajatistes peaks vajaduse korral olema kättesaadav piisavas koguses puhast vett, samuti asjakohased ruumid ja seadmed selle säilitamiseks ning jagamiseks.

e)	Kõikide värske puu- ja köögiviljaga otseselt kokku puutuvate seadmete, nagu põllutöömasinate, saagikoristus- ja veoseadmete, mahutite ja nugade puhastamiseks tuleks kasutada puhast vett.

f)	Joogikõlbmatu vee jaoks peab olema eraldi süsteem. Joogikõlbmatu vee süsteemid peaksid olema selgelt identifitseeritavad ja need ei tohiks olla ühenduses joogiveesüsteemidega ega võimaldad tagasivoolu nendesse süsteemidesse.

g)	Olemas peavad olema nõuetekohased drenaaži- ja jäätmete kõrvaldamise süsteemid ning seadmed.

h)	Taimekasvatajad peavad oma varustuse asjakohaselt hoiule panema ning niitma umbrohu ja rohu hoonete vahetust lähedusest.

i)	Taimekasvatajad peaksid vältima saagikoristusseadmete vedamist üle põldude, kuhu on laotatud sõnnikut või komposti.

j)	Taimekasvatajatel soovitatakse puhastada ja desinfitseerida saagikoristusseadmeid hooajaliselt või vastavalt vajadusele.

k)	Soovitatakse koostada ajakava kõnealuste rajatiste ning pakendamiseks kasutatavate seadmete ja vahendite puhastamiseks ning desinfitseerimiseks.

l)	Puhastus- ja desinfitseerimisprogramme ei tohiks rakendada paikades, kus loputusvesi võib saastada värsket puu- ja köögivilja.

m)	Taimekasvataja võib kasutada biotsiide toiduga kokkupuutuvate pindade ning värske puu- ja köögivilja pesemiseks, loputamiseks ja jahutamiseks kasutatavate seadmete desinfitseerimiseks.

n)	Puhastusvahendid (nt detergendid, biotsiidid jne) peaksid oleva selgesti identifitseeritavad ning neid tuleks hoida eraldi ohututes ja asjakohastes hoiuruumides (58). Neil peaksid olema nõuetekohased load ja neid tuleks kasutada üksnes nende kavandatud kasutuseesmärgil vastavalt tootja juhistele.

7.5.4.3. Häid tavasid käsitlevad lisasoovitused tomati-, marja-, meloni-/arbuusi- ja roheliste lehtköögiviljade kasvatajatele seoses ladustamis- ja pakendamisrajatistega

Üldiselt, kuid eelkõige tomatite, melonite ja arbuuside puhul tuleks tooted, mida on puhastatud ja/või keemiliselt töödeldud, tõhusalt eraldada, st paigutada eraldi hoonetesse või töödelda neid eri aegadel toorainest ja keskkonnast tulenevatest saasteainetest. Lisaks tuleks pakendamishooned ja -ruumid kavandada nii, et põllult tulevate tomatite jaoks ettenähtud ruumid (sissetulevate mullaste tomatite ala) oleksid eraldatud hilisemaks käitlemiseks kasutatavatest ruumidest. Kui võimalik, peaksid tooraine käitlemise alad olema eraldatud pakendamisaladest.

b)	Roheliste lehtköögiviljade jahutamisel ja pesemisel tuleks mikrobioloogiline kvaliteet tagada kas vee piisavalt sagedase vahetamisega või vee puhastamisega, et vähendada mikroorganismide teket ja toodangu ristsaastumise ohtu.

8. ARVESTUSE PIDAMINE JA TOIDU TAGASINÕUDMISE/KÕRVALDAMISE MENETLUSI KÄSITLEV VASTUTUS

8.1. Arvestuse pidamine

8.1.1. Üldpõhimõtted

Tuleks dokumenteerida tõhus (nii tagasiulatuv kui ka järgnev) jälgitavussüsteem, millest nähtub toote päritolu ja toote märgistamis- või identifitseerimismehhanism, mille abil on võimalik toodet põllumajandusettevõttest saadik jälgida. Arvestuse pidamisel võivad taimekasvatajat aidata teised isikud, näiteks põllumajandustehnikud.

Nimetatud teave tuleks teha taotluse korral kättesaadavaks pädevatele asutustele, samuti koristatud saaki vastu võtvatele toidukäitlejatele.

8.1.2. Määruses (EÜ) nr 852/2004 sätestatud ELi kohustused

[I lisa – A osa punkt III. 7]: Toidukäitlejad peavad pidama arvestust ja säilitama andmeid asjakohasel viisil ja asjakohase aja jooksul ohtude ohjamiseks võetud meetmete kohta vastavalt toidukäitlemisettevõtte laadile ja suurusele. Toidukäitlejad peavad tegema neis arvepidamistes sisalduva asjaomase teabe kättesaadavaks pädevale asutusele ja toitu vastu võtvatele toidukäitlejatele nende taotluse korral.

[I lisa – A osa punkt III. 9 alapunktid a–c]: Taimsete toodete tootmisega või vastava saagi kogumisega tegelevad toidukäitlejad peavad pidama arvestust eelkõige:

a)	taimekaitsevahendite ja biotsiidide mis tahes kasutamise kohta;

b)	kahjurite ja haiguste esinemise kohta, mis võivad vähendada taimse päritoluga toodete ohutust;

c)	taimedest võetud proove või muid proove kasutades tehtud asjakohaste analüüside inimese tervise seisukohast tähtsate tulemuste kohta.

8.1.3. Head tava käsitlevad soovitused

Tuleks säilitada üksikasjalikud andmed, mis ühendavad kõiki esmatootmisahelas osalevaid toote tarnijaid. Nimetatud andmed on muu hulgas järgmised:

—	põllumajandusettevõtte ja tootmiskoha identifitseerimisandmed (nt põllu nimi/kilekattega kasvuhoone/kasvatusruum),

—	toote liik (nt puu- või köögivilja nimetus ja/või sordinimetus),

—	seemnete/taimede paljundusmaterjali allikas,

—	saagi istutuskuupäev ja saagikoristuse meetod,

—	niisutamisallikas ja –meetod,

—	viimase niisutamise kuupäev enne värske puu- ja köögivilja koristamist,

—	värske puu- ja köögivilja sisendid (väetis, taimekaitsevahendid, kuupäev, kogused jne),

—	pakendamise ja väljasaatmise kuupäev,

—	partii tähis,

—	veo tähis,

—	laoruumi temperatuur,

—	andmed töötajate väljaõppe ning seadmete jälgimise ja hoolduse kohta,

—	hoonete/struktuuride ja seadmete puhastamise ning desinfitseerimise aruanded,

—	toiduga kokku puutuvate pindade ning seadmete puhastamise ja desinfitseerimise tõhususe kontrollimiseks tehtud mikrobioloogiliste analüüside tulemused,

—	inspekteerimise/auditi andmed.

Andmeid on soovitav säilitada vähemalt kolm aastat. Värske puu- ja köögivilja tootmisel tekkivate ohtude, nt bakteriaalsete haigusetekitajate või keemiliste saasteainete ohjamiseks võetud meetmed (vt käesoleva dokumendi eelmised osad soovitatavate kontrollide kohta) tuleks kirjalikult talletada. Kehtestatud kontrollid tuleks dokumenteerida järgmistel juhtudel:

—	niisutamiseks, taimekaitsevahendite ja väetiste laotamiseks, toidu ja seadmete pesemiseks ning isiklikuks hügieeniks kasutatud vesi,

—	orgaanilised väetised,

—	jäätmematerjal,

—	töötajad – väljaõpe, mille käigus viiakse töötajad kurssi ohtudega, pärast haigust tööle naasmise menetlused.

8.2. Toidu tagasinõudmise/kõrvaldamise menetlusi käsitlev vastutus

8.2.1. ELi kohustused, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 14, 18, 19.

[Artikli 14 lõige 1] „Toitu ei tohi turule viia, kui see ei ole ohutu.“

[Artikli 14 lõiked 2 ja 6] Ohtlik toit on „toit, mis on tervisele kahjulik ja/või inimtoiduks kõlbmatu“ ning „Kui ohtlik toit on sama tooteklassi või -liigi toidust koosneva partii või kaubasaadetise osa, siis eeldatakse, et kogu selle partii või kaubasaadetise toit on samuti ohtlik, välja arvatud juhul, kui üksikasjaliku hindamise järel puuduvad tõendid selle kohta, et ülejäänud osa toidupartiist või -saadetisest on ohtlik.“

[Artikli 18 lõige 2] „Toidukäitlejad peavad suutma kindlaks teha iga isiku, kellelt on tarnitud toit […] või aine, mis on ette nähtud toidu koostisse lisamiseks või mille lisamist eeldatakse“. Selleks kasutavad käitlejad süsteeme ja menetlusi, mis võimaldavad kõnealuse teabe pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks teha.“

[Artikli 18 lõige 3] „Toidukäitlejad kasutavad süsteeme ja menetlusi, mis võimaldavad kindlaks teha muud ettevõtjad, kellele nende toodang on tarnitud. Kõnealune teave tuleb pädevatele asutustele taotluse korral kättesaadavaks teha.“

[Artikli 18 lõige 4] „Toit, mis viiakse või tõenäoliselt viiakse turule ühenduses, peab olema varustatud nõuetekohase etiketi või märgisega, mis hõlbustab toidu jälgitavust asjakohaste dokumentide või andmete abil erisätetes ettenähtud nõuete kohaselt“.

[Artikli 19 lõige 1] „Kui toidukäitleja peab vajalikuks või kui tal on põhjust arvata, et tema imporditud, toodetud, töödeldud, valmistatud või turustatud toit ei vasta toiduohutusnõuetele, siis algatab ta viivitamata menetlused kõnealuse toidu kõrvaldamiseks turult, kui toit on kõnealuse esmakäitleja vahetu kontrolli alt väljunud, ning teatab sellest pädevatele asutustele. Kui toode võib olla juba tarbijani jõudnud, siis annab käitleja tarbijatele tõhusat ja täpset teavet toote kõrvaldamise põhjuste kohta ning toimetab tarbijatele juba tarnitud tooted vajaduse korral tagasi, kui muud meetmed ei ole piisavad tervisekaitse kõrge taseme saavutamiseks.“

[Artikli 19 lõige 3] „Toidukäitleja teavitab viivitamata pädevaid asutusi, kui ta arvab või kui tal on põhjust arvata, et toit, mille ta on turule viinud, võib kahjustada inimeste tervist. Käitlejad teavitavad pädevaid asutusi meetmetest, mis on võetud lõpptarbijaga seotud riski ärahoidmiseks, ei takista ega pidurda ühegi isiku siseriikliku õiguse ja õiguspraktika kohast koostööd pädevate asutustega, kui see võib ära hoida või kõrvaldada toidust tuleneva riski või seda vähendada.“

[Artikli 19 lõige 4] „Toidukäitlejad teevad pädevate asutustega koostööd seoses meetmetega, mis võetakse nende tarnitavast või tarnitud toidust tuleneva riski ärahoidmiseks või vähendamiseks.“

8.2.2. Head tava käsitlevad soovitused

a)	Toidu tagasinõudmise/kõrvaldamise kava koosneb dokumentidest/abimaterjalidest, mis on kavandatud, et hõlbustada toidu turult kõrvaldamist ning anda ettevõtjatele, tarbijatele ja pädevatele asutustele nõuetekohast teavet.

b)	Taimekasvataja peab tagama, et tagasinõutud toitu ei lasta muude kanalite kaudu uuesti turule.

c)	Kui esineb värske puu- ja köögiviljaga seotud toidutekkelise haiguse puhang, võib asjakohase arvestuse pidamine tootmise ja seonduvate toimingute, nagu pakendamise ja veo kohta aidata kindlaks teha saasteallikat toiduahelas ning hõlbustada toodete tagasinõudmist.

(1) The European Union summary report on trends and sources of zoonoses, zoonotic agents and food-borne outbreaks in 2014 (Euroopa Liidu koondaruanne: zoonooside suundumused ja allikad, zoonoossed haigustekitajad ning toidutekkelised haiguspuhangud 2014. aastal) http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.2903/j.efsa.2015.4329/pdf.

(2) http://ec.europa.eu/dgs/health_consumer/dyna/consumervoice/create_cv.cfm?cv_id=740

(3) Kõnealuse EFSA arvamuse järelmeetmena on vastu võetud neli erimäärust: Komisjoni 11. märtsi 2013. aasta määrused (EL) nr 208/2013, (EL) nr 209/2013, (EL) nr 210/2013 ja (EL) nr 211/2013, milles käsitletakse idandite ja idandite kasvatamiseks ette nähtud seemnete liitu importimiseks kehtestatud jälgitavuse nõudeid, tunnustamist, mikrobioloogilisi kriteeriume ning sertifitseerimisnõudeid.

(4) Näiteks minimaalselt töödeldud värskete puu- ja köögiviljade modifitseeritud gaasikeskkonda pakendamine või koorimine või väiksemateks tükkideks purustamine ei kuulu I lisa kohaldamisalasse.

(5) Mükotoksiinid on käesolevate suuniste kohaldamisalast välja jäetud, kuna need suunised põhinevad mikrobioloogilisi patogeene käsitlevatel EFSA arvamustel.

(6) Toorelt salatina söödavad rohelised lehtköögiviljad, marjad, tomatid, melonid ning sibul- ja varsköögiviljad ja porgandid.

(7) Vt idandite mõiste komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 208/2013 (idandite ja idandite tootmiseks ettenähtud seemnete jälgitavuse nõuete kohta) artiklis 2. Idandatud seemned jäävad määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa (Esmatootmine) kohaldamisalasse ( ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(8) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(9) ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(10) ELT L 338, 22.12.2005, lk 1.

(11) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(12) EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6.

(13) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.

(14) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(15) ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(16) ELT L 54, 26.2.2011, lk 1.

(17) DK/HU/PT/RO/SK

(18) CAC/GL 79-2012, CAC/RCP 53-2003, CAC/RCP 42-1995 ja CAC/RCP 1-1969:

http://www.codexalimentarius.org/standards/list-standards/en/?no_cache=1?provide=standards&orderField=ccshort&sort=asc&num1

(19) NB! Kui kasutatakse anorgaanilisi väetisi, ei ole vaja käesoleva kontroll-lehe muudele küsimustele vastata, sest neid ei ole suunistes kirjeldatud.

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(21) Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses (EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6).

(22) Nagu on kirjeldatud peatükis 7.4 (punkt 7.4.3).

(23) Nagu on kirjeldatud punktis 7.5.4.2.

(24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(25) Kooskõlas integreeritud taimekaitse nõuetega.

(26) Arvesse võetakse üksnes söödavaid osi.

(27) Kuigi käesolevad suunised hõlmavad üksnes orgaanilisi väetisi, esitatakse vett käsitlevas peatükis ka vesilahustuvate anorgaaniliste väetiste kasutamisega seotud ohud (suuniste 7. peatüki punkt 3).

(28) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määruses (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega, on sätestatud nõuded loomsete kõrvalsaaduste muundamise kohta orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmisel, sealhulgas teatavad mikrobioloogilised normid käärimisjääkide ja komposti kohta. Samas põllumajandusettevõttes toodetavat ja kasutatavat sõnnikut võib laotada maapinnale töötlemata, kui pädeva asutuse hinnangul ei kaasne sellega raskete nakkushaiguste ülekandumise ohtu (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(29) St kava loomasõnniku, läga ja orgaaniliste jäätmete laotamiseks põllumajandusettevõttes. Iga kava aitab taimekasvatajal veereostuse põhjustamise ohtu vähendada. Nimetatud kava peaks aitama järgida nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ ülevõtvate riiklike õigusaktide nõudeid.

(30) Et kaitsta vett nitraadireostuse eest, peab töödeldud sõnniku laotamise aeg vastama nõukogu direktiiviga 91/676/EMÜ kehtestatud nõuetele.

(31) EFSA teadusliku arvamuse „EFSA’s scientific opinion on the risk from Salmonella and Norovirus in leafy greens eaten raw as salads reports“ kohaselt, milles käsitletakse toorelt salatina söödavates rohelistes lehtköögiviljades esineva Salmonella ja noroviiruse riski.

(32) Traditsiooniline töödeldud reoveesete hõlmab tiigis säilitatud, paksendatud ja mesofiilselt anaeroobselt kääritatud setet. Töötlemisega tuleb tagada, et 99 % haigusetekitajatest on hävitatud (vähendamine kahe logaritmitud väärtuse võrra).

(33) Ulatuslikumalt töödeldud reoveesete hõlmab pastöriseerimist, termofiilset kääritamist, lubjaga stabiliseerimist ja kompostimist. Töötlemisega tuleb tagada, et 99,9999 % haigusetekitajatest on hävitatud (vähendamine kuue logaritmitud väärtuse võrra).

(34) Komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 on sätestatud teatavad mikrobioloogilised normid käärimisjääkide ja komposti kohta, mis on saadud loomsete kõrvalsaaduste, sh sõnniku töötlemisel.

(*1) Need koristuseelsed ooteajad on hea tava näited ja taimekasvatajad peaksid tõlgendama nimetatud suunist vastavalt nende konkreetsete tegevusega seotud riskidega. Tegurid, mis mõjutavad seda, kui kiiresti haigusetekitajad värskes sõnnikus/lägas pärast maha laotamist hävinevad, on temperatuur, UV-kiirgus, pH, kuivamine, pinnase tüüp jne. Seepärast võivad olla õigustatud muud ooteajad sõltuvalt kliimast, keskkonnatingimustest jne.

(1) Kui loomakasvatus on põhiline osa põllumajandustootmise süsteemist (nt mõnedes mahepõllumajandusettevõtetes), peaks karjatamise ja saagikoristuse vahele jääma vähemalt kuus kuud. Riskide täiendavaks vähendamiseks tuleks praktilise võimaluse korral järgida eespool olevas tabelis esitatud suuniseid.

(35) Näiteks BSi PAS 110 või samaväärne standard.

(36) Näiteks BSi PAS 100 või samaväärne standard.

(37) Tahesõnnikut ja läga tuleks partiina säilitada vähemalt kuus kuud ning selle aja jooksul ei tohi sellele lisada värsket sõnnikut ega läga. Aktiivsemad töötlemismeetodid hõlmavad kompostimist (tahesõnnik) ja lubjaga töötlemist (läga) (vt punkt 7.2.3.2).

(38) Traditsiooniline töödeldud reoveesete hõlmab tiigis säilitatud, paksendatud ja mesofiilselt anaeroobselt kääritatud setet. Töötlemisega tuleb tagada, et 99 % haigusetekitajatest on hävitatud (vähendamine kahe logaritmitud väärtuse võrra).

(39) Ulatuslikumalt töödeldud reoveesete hõlmab pastöriseerimist, termofiilset kääritamist, lubjaga stabiliseerimist ja kompostimist. Töötlemisega tuleb tagada, et 99,9999 % haigusetekitajatest on hävitatud (vähendamine kuue logaritmitud väärtuse võrra).

(40) Võib olla esinenud haigusetekitajatega saastumist, nt terve peasalat, lehtsalatid, seller, salatisibulad, redised, värsked ja külmutatud ürdid jne.

(41) Sihteesmärgina tuleb saavutada nulltase ja absoluutne piirmäär < 0,1 % (m/m kuivaine massist) (st klaasitükkidest tingitud saaste piirmäär kompostis või töödeldud sõnnikus).

(42) Võib olla esinenud haigusetekitajatega saastumist, nt õun, peet, must sõstar, mustikas, spargelkapsas, kapsas, harilik paprika, porgand, lillkapsas, seller, kirss, suvikõrvits, kurk, küüslauk, rohelised oad (muud kui õisoad), melon, seened, sibul (punane ja valge), hernes, pirn, virsik, ploom, vaarikas, maasikas, suhkruherned, suhkrumais, tomat ja pähklid jne.

(43) Tuleb saavutada nulltase ja absoluutne piirmäär < 0,1 % (m/m kuivaine massist) (st klaasitükkidest tingitud saaste piirmäär kompostis või töödeldud sõnnikus).

(44) Näiteks artišokk, porrulauk, kabatšokk, pastinaak, kartul, kõrvits, õisoad, kaalikas, naeris jne.

(45) ISO 16075-2:2015 Guidelines for treated wastewater use for irrigation projects

(46) http://www.fao.org/DOCReP/003/T0234e/T0234e00.htm; ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/010/a1336e/a1336e07.pdf

(47) http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/78265/1/9241546824_eng.pdf

(48) Kui kasutatakse eri allikaid või eri allikatest pärit vee segu, tuleb teha riskihindamine iga kasutatud allika kohta.

(49) [Värske puu- ja köögivilja abiainete määratlus on ELis ühtlustatud (määruse (EÜ) nr 1333/2008) ning desinfektsioonivahendid tuleb heaks kiita Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määruse (EL) nr 528/2012 (milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist) (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1) kohaselt. Abiainetena kasutatavaid aineid tuleb kasutada heade tootmistavade kohaselt. Teatavad ettevõtjad kasutavad vees mikroobide sisalduse vähendamiseks kloori või muid aineid. Kõige sagedamini kasutatakse desinfektsioonivahendina naatriumhüpokloritigraanulite, -tablettide või -vedeliku vormis kloori. Kasutatava kloori kogused peaksid vastama kloraatide ELi piirnormile lõpptootes (vt ka punkt 7.3.4.3.d). Lisaks on kloraat aine, mis ei ole komisjoni otsuse nr 2008/865/EÜ kohaselt enam pestitsiidina lubatud. Kuna pestitsiidide jääkide piirnorme käsitleva määrusega (EÜ) nr 396/2005 ei kehtestatud kloraadile spetsiifilist jääkide piirnormi, kohaldatakse kõikide kõnealuse määruse I lisas loetletud toiduainete suhtes jääkide piirnormi vaikeväärtust 0,01 mg/kg. Määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud jääkide piirnorme kohaldatakse selliste ainete jääkide suhtes, mida kasutatakse praegu või mida kasutati varem pestitsiididena. Seepärast kohaldatakse jääkide piirnormi 0,01 mg/kg kloraadi suhtes, kuigi enamik praegustest jääkidest tuleneb klooripõhiste desinfektsioonivahendite kasutamisest biotsiididena.]

(50) Sama kehtib pestitsiidide laotamisel.

(51) Kui vesi ei ole väga kvaliteetne, tuleks sellist niisutusmeetodit kasutada üksnes varajases kasvufaasis.

(52) EFSA arvamustes kõige riskantsemaks hinnatud puu- ja köögiviljakategooriad: Salmonella/noroviirusega saastunud tooted.

(53) Veeproovid tuleks saata mikrobioloogia laborisse.

(54) Kui on otsustatud kasutada kavandatud kontrollimissagedusi, vt II lisa lk 35–37 sätestatud sagedused.

(55) Materjalid hõlmavad plakateid seintel või voldikuid nähtavates kohtades, kus neid näeb igaüks, kes hoonesse siseneb.

(56) Nt maksimaalselt 400 m või 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel

(57) Näiteks: kui töötajaid on vähem kui 25, on lubatud üks mõlemale sugupoolele sobiv WC; kui töötajaid on rohkem kui 25, peaks iga 20 töötaja kohta olema üks WC ja need peaksid olema sugude järgi eraldatud.

(58) Näiteks nõuetele mittevastavalt ladustatud hüpokloritid võivad muunduda akumuleerunud kloraatideks.

I LISA

SÕNASTIK

Kohaldatakse ja rõhutatakse määrustes (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 2073/2005 ja nõukogu direktiivis 86/278/EMÜ sätestatud mõisteid. Käesoleva juhenddokumendi kohaldamisel määratletakse järgmised terminid:

— Abiained – nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1333/2008 (toidu lisaainete kohta) (1) artikli 3 lõike 2 punktis b, on abiaine iseseisvalt toidu koostisainena mittetarbitav aine, mida toorainete, toiduainete või nende koostisainete töötlemisel teatava tehnoloogilise käitlemis- või töötlemiseesmärgi saavutamiseks kavatsetult kasutatakse ja mis ise või mille derivaatide jäägid võivad tahtmatult, kuid tehniliselt vältimatult olla lõpptootes tingimusel, et need jäägid ei tekita ohtu tervisele ja neil ei ole mingit tehnoloogilist mõju lõpptootele.

— Biotsiidid (määruse (EL) nr 528/2012)– kemikaalid, mida kasutatakse inimeste ja loomade tervisele kahjulike ning looduslikke või toodetud materjale kahjustavate organismide tõrjeks. Nimetatud kahjulikud organismid hõlmavad kahjureid ja mikroobe (st hallitust ja baktereid). Biotsiidid on näiteks desinfektsioonivahendid ja põllumajanduskemikaalid.

— Desinfektsioon – protsess, millega hävitatakse, inaktiveeritakse või kõrvaldatakse mikroorganismid.

— Desinfektsioonivahendid – ained või süsteemid, mis hävitavad või kõrvaldavad elututel pindadel või elututes keskkondades leiduvad bakterid. Desinfektsioonivahendeid liigitatakse nõrkadeks, keskmise tugevusega ja tugevateks vastavalt sellele, mitut liiki mikroorganisme nad hävitavad. Käesolevates suunistes määratletakse desinfektsioonivahendeid või -süsteeme kui aineid, millega kõrvaldatakse mikroorganismid põllumajandusveest, sealhulgas veest, mida kasutatakse saagikoristuse järgsetes etappides, nagu pesemine ja loputamine. Desinfektsioonivahendid on biotsiidid.

— Desinfitseeritud vesi – vesi, mida on töödeldud mikroorganismide kõrvaldamiseks. Võidakse kohaldada erinevaid desinfitseerimismeetodeid. Vesi võib pärineda eri allikatest, nagu vihmavesi, töödeldud heitvesi, põhjavesi jne. Vajaduse korral töödeldakse vett teatava mikrobioloogilise kvaliteedi saavutamiseks.

— Esmatootmine – põllumajandusettevõttes toimuv tootmine ning selliste taimsete saaduste nagu teraviljade, puuviljade, köögiviljade ja ürtide kasvatamine, sealhulgas saagikoristus. Värske puu- ja köögivilja esmatootmisega on seotud järgmised tegevused:

i)	põllumajanduslike esmatoodete sortimine, välimiste lehtede eemaldamine, pesemine/loputamine, pakendamine, jahutamine, vedu, ladustamine ja käitlemine tootmiskohas, tingimusel et sellega ei muudeta märkimisväärselt nende omadusi.

ii)	Mõistet „esmatootmine“ tuleks käesolevates suunistes käsitada kui esmatootmist, mis hõlmab nimetatud tegevusi.

iii)	Metsaseente, merevetikate ja marjade korjamine ning nende vedu ettevõttesse.

— Head hügieenitavad – on seotud toiduainete tootmise hügieeni üldiste põhinõuetega, sealhulgas nõuded, mis käsitlevad ettevõtte hügieenilist planeeringut, ehitust ja toimimist, seadmete hügieenilist konstruktsiooni ja kasutamist, korrapärast hooldust ja puhastust ning töötajate koolitust ja hügieeni. Häid hügieenitavasid käsitleva kava väljatöötamine ja rakendamine on ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteemi eeldus.

— Head põllumajandustavad – nendega rakendatakse olemasolevaid teadmisi kohapealse tootmise ja tootmisjärgsete protsesside keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse käsitlemiseks, et saada ohutuid ja tervislikke toiduaineid ning toiduks mittekasutatavate põllumajandustooteid (FAO, 2003) (2). Suunis põhineb headel põllumajandustavadel ja headel hügieenitavadel.

— Joogikõlbmatu vesi – vesi, mis ei vasta nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiivis 98/83/EÜ sätestatud olmevee kvaliteedi kriteeriumidele.

— Joogivesi – vesi, mis vastab nõukogu direktiivis 98/83/EÜ sätestatud nõuetele.

— Kastmisväetamine – väetiste, mullaparandusainete ja muude vees lahustuvate toodete lisamine niisutussüsteemi.

— Kasvatamine – mis tahes põllumajanduslik tegevus või tava, millega taimekasvatajad määravad/tagavad põllul (katmata või kaetult) või kaitstud rajatistes (mullata kasvatussüsteemid) kasvatatava värske puu ja köögivilja kasvutingimused või täiustavad neid.

— Kasvuhooned – üldiselt klaasist või plastist siseruum, kus kasvatatakse taimi.

— Marjad – kuigi marjakasvatuses kasvatatakse arvukalt taimeliike, on ELi värskete marjade turu kõige olulisemad liigid maasikad, vaarikad, pamplid ja mustikad. Marjad kasvavad väikestel rohttaimedel (nt maasikad), põõsastel (nt pamplid, mustad sõstrad, mustikad, karusmarjad, vaarikad) või väikestel puudel (mooruspuu marjad, musta leedri viljad). Marjad on riknevad toiduained, mida võib tarbida värskelt või sügavkülmutatult paljudele toitudele lisatuna.

— Mullata kasvatussüsteemid – üldmõiste, mis tähistab taimekasvatust ilma mullata vee kasvukeskkonnas või substraadil.

— Oht – toidu bioloogiline, keemiline või füüsikaline mõjur või seisund, mis võib avaldada kahjulikku mõju tervisele

— Pakendamisettevõte või pakendamiskeskus – ettevõte, kus värsket puu- ja köögivilja pärast saagikoristust töödeldakse ja pakendatakse.

— Pinnavesi – – ojadest, järvedest, jõgedest, kanalitest jne pärit vesi, mis ei ole täielikult taimekasvatajate kontrolli all (nt ülesvoolu asuva allika saastumise korral).

— Puhas vesi – vesi, mis ei vähenda toiduohutust selle kasutamistingimustes. See on puhas merevesi (looduslik, tehislik või puhastatud merevesi või riimvesi, mis ei sisalda mikroorganisme, kahjulikke aineid ja mürgist mereplanktonit koguses, mis võib otseselt või kaudselt kahjustada toidu tervisekvaliteeti) ja sarnase kvaliteediga magevesi.

— Põhjavesi – ka puurkaevuvesi või kaevuvesi, on vesi, mida pumbatakse maa seest, kas sügavamatest või kõrgemal asuvatest kihtidest.

— Põllumajanduskemikaalid – keemilised mõjurid, näiteks fungitsiidid ja insektitsiidid, mida kasutatakse värsket puu- ja köögivilja kahjustavate organismide (nt seened, ümarussid, lestad, putukad ja närilised) või viiruste tõrjeks. Neid klassifitseeritakse vastavalt nende kasutuseesmärgile: insektitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, rodentitsiidid, taimekasvuregulaatorid, repellendid jne.

— Põllumajanduslik sisendmaterjal – mis tahes sissetulev materjal (nt seemned, väetised, vesi, põllumajanduskemikaalid, taimetoed jne), mida kasutatakse värske puu- ja köögivilja esmatootmises.

— Põllumajandusvesi – vesi, mida kasutatakse peamiselt esmatootmises (saagikoristuseelsetes, koristusaegsetes ja saagikoristusjärgsetes tegevustes) toodangu puhul, kus selle eesmärk on või kus see võib tõenäoliselt kokku puutuda toote enda või tootega kokku puutuvate pindadega. See hõlmab muu hulgas niisutusvett ja pesuvett saagikoristuse ajal ja pärast seda ning vett, mida kasutatakse väetiste või põllumajanduskemikaalide laotamisel, toodangu jahutamisel, seadmete puhastamisel jne.

— Reoveesete (nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ)– reoveesete reoveepuhastitest, mis töötlevad olme- või asulareovett, septikutest ning muudest samalaadset heitvett töötlevatest reoveepuhastitest.

— Reovesi – peamiselt omavalitsusüksuste kogutud vesi, mis võib hõlmata kasutatud vett kodumajapidamistest, ettevõtetest ning kaubanduslikest ja tööstuslikest allikatest (vastavalt standardile ISO 16075-2:2015).

— Rohelised lehtköögiviljad – erinevate lehttaimede köögiviljadena ja üksnes toorelt söödavad lehed, varred ja võrsed. Värske puu- ja köögivilja peamised lehtköögiviljade liigid on: aedsalat, lehtkapsad, peakapsas, sigur ja ürt-allikkerss. Aedsalati tüüpi rohelisi lehtköögivilju võib koristada erinevas valmidusastmes, nt valmis peadena, võrsetena või lehtedena.

— Saagikoristus – on protsess, mis hõlmab värske puu- ja köögivilja kogumist põldudelt kaubanduslikul eesmärgil ning nende vahetut käitlemist.

— Saagikoristuseelne tegevus – kõik põllumajandusettevõttes toimuvad tegevused, mida tehakse enne värske puu- ja köögivilja koristamist.

— Saagikoristusjärgne tegevus – värske puu- ja köögivilja tootmise etapp, mis toimub pärast saagikoristust ja hõlmab jahutamist, puhastamist, sortimist ja pakendamist.

— Saastest puhastamise meetodid – mehaanilised, füüsikalised ja keemilised meetodid, mida rakendatakse saasteainete, sealhulgas mikroobide hävitamiseks või vähendamiseks. Neid võib kasutada vee ja toiduga kokku puutuvate pindade puhul (nagu seadmed ja tootmisalad). Vahel nimetatakse seda ka desinfektsiooniks.

— Sõnnik (määrus (EÜ) nr 1069/2009)– kõik põllumajandusloomade (v.a tehistingimustes peetavad kalad) väljaheited ja/või uriin, koos allapanuga või ilma.

— Söögivalmis toit – toit, mille tootja või valmistaja on ette näinud vahetult inimtoiduna kasutamiseks, ilma et seda oleks mikroorganismide tõhusaks kõrvaldamiseks või nende taseme vastuvõetava piirini vähendamiseks vaja kuumutada või muul viisil töödelda (vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2073/2005). Käesolevates suunistes on see otseselt seotud söögivalmis värske puu- ja köögiviljaga, mis hõlmab kõiki värskeid puu- ja köögivilju, mida võib süüa toorelt (mõned näited on esitatud vooskeemil nr 2, st õunad, pirnid, ploomid, rohelised lehtköögiviljad, tomatid, marjad jne).

— Taimekaitsevahendid – „pestitsiidid“, millega kaitstakse värsket puu- ja köögivilja ning soovitavaid või kasulikke taimi. Pestitsiide kasutatakse enamasti taimekaitsevahenditena. Eelkõige kasutatakse neid põllumajandussektoris, aga ka metsanduses, aianduses, puhkealadel ja koduaedades. Määratlust „pestitsiid“ kasutatakse sageli määratluse „taimekaitsevahend“ sünonüümina, kuid pestitsiid on tegelikult laiem mõiste, mis hõlmab ka muid kui taimede ning värske puu- ja köögiviljaga seotud kasutusviise, nt biotsiidid.

— Taimekasvatusala – maa-ala, mida kasutatakse värske puu- ja köögivilja viljelemiseks (kasvamise või koristamise/korjamise ajal).

— Tootmisala – hooned, kus koristatud saaki käideldakse, töödeldakse ja pakendatakse.

— Traditsiooniliselt töödeldud reoveesete – Traditsiooniline töödeldud reoveesete hõlmab tiigis säilitatud, paksendatud ja mesofiilselt anaeroobselt kääritatud setet. Töötlemisega tuleb tagada, et 99 % haigusetekitajatest on hävitatud (vähendamine kahe logaritmitud väärtuse võrra).

— Töödeldud reoveesete (nõukogu direktiiv 86/278/EMÜ)– reoveesete, mida on töödeldud bioloogiliselt, keemiliselt või termiliselt, pikaajalise ladustamise või muu asjakohase protsessi abil, et märkimisväärselt vähendada selle käärimisvõimet (vähendades selle kasutamisest tulenevat ohtu tervisele).

— Töödeldud reovesi – töödeldud reovett saadakse füüsikaliste (mehaaniliste) üksuste tegevuse ning keemiliste ja bioloogiliste protsesside koosmõjul, mille eesmärk on vähendada orgaanilisi ja anorgaanilisi saasteaineid reovees (vastavalt standardile ISO 16075-2:2015). Nimetatud vett on töödeldud mehaaniliselt ja bioloogiliselt, samuti on selle suhtes võidud kohaldada saastest puhastamise meetodeid.

— Töötlemine – mis tahes tegevused, millega muudetakse märkimisväärselt esialgset toodet, sealhulgas koorimine, riivimine, lõikamine, külmutamine, blanšeerimine või nimetatud protsesside kombinatsioon.

— Ulatuslikumalt töödeldud reoveesete – ulatuslikumalt töödeldud reoveesete hõlmab pastöriseerimist, termofiilset kääritamist, lubjaga stabiliseerimist ja kompostimist. Töötlemisega tuleb tagada, et 99,9999 % haigusetekitajatest on hävitatud (vähendamine kuue logaritmitud väärtuse võrra).

— Vee taaskasutamine – töödeldud reovee kasutamine heaotstarbeliselt (vastavalt standardile ISO 16075-2:2015).

— Veevärgivesi – vesi, mille tootja saab munitsipaal- või riigiorganisatsioonidelt. Tegemist on joogiveega.

— Vihmavesi – vihmast (või lumest) kogutud vesi. Vahel nimetatakse seda ka kogutud vihmaveeks.

— Värske toodang – värske puu- ja köögivili, mida tõenäoliselt müüakse tarbijatele töötlemata (st värskel) kujul ning mida käsitatakse riknevana. Värske toodang võib olla tervel kujul, nagu maasikad, terved porgandid ja värskelt turustatavad tomatid, või saagikoristuse käigus juurelt/tüvelt lõigatuna, nagu seller, spargelkapsas ja lillkapsas.

— Üleujutus – põllu üleujutamine veega, mis on väljaspool taimekasvataja kontrolli. Veeloike (nt pärast vihmasadu), mis tõenäoliselt ei põhjusta värske toodangu söödavate osade saastumist, ei käsitata üleujutusena.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

(2) Põllumajanduskomitee – 17. istung – Rooma, 31. märts – 4. aprill 2003 – Heade põllumajandustavade raamistiku väljatöötamine – http://www.fao.org/docrep/meeting/006/y8704e.htm

II LISA

NÄIDE MAATRIKSIST, MILLEGA TOETATAKSE PÕLLUMAJANDUSVEE MIKROBIOLOOGILISE RISKI HINDAMIST

See maatriks annab taimekasvatajatele vahendi, millega teha põllumajanduslikus esmatootmises kasutatavat vee riskihindamist tulenevalt järgmiste asjaolude kombinatsioonist – veeallikas, niisutusmeetod või võimalik kokkupuude värske puu- ja köögiviljaga ja kauba liik (söögivalmis või mitte).

Sellega määratakse veeanalüüsi sagedused (sageli, keskmise sagedusega, väikese sagedusega) fekaalse saastumise näitajate puhul (näitaja E.coli) vee kasutusperioodil (kasvatamisperiood või veeallika kasutamise periood) ning vastavad piirmäärad, mis sõltuvad vee kavandatavast kasutusviisist, veeallikast ning värske puu- ja köögivilja tunnustest ja omadustest.

Sage analüüs tähendaks üht analüüsi kuus; keskmise sageduse korral üht analüüsi kaks korda aastas ja väikese sageduse korral üks kord aastas. Kuid skeem ja soovitatavad meetmed on vaid näited, mida võib muuta vastavalt iga põllumajandusettevõte riskihindamisele. Aastat võib käsitada kalendriaastana, kui tegemist on aastaringse tootmisega (nt kasvuhooned), või kasvuperioodina.

Maatriksist nähtub, et taimekasvataja peaks võtma mitu proovi (mis on suurem tarbijate poolt toorelt söödava ja suurema riskiga värske puu- ja köögivilja puhul), samuti soovitatakse meetmeid värske puu- ja köögivilja saastumisohu vähendamiseks. Niisutamise puhul tuleks proovid võtta niisutusperioodi haripunktis ja kui on suvevilju, tuleks vähemalt üks proov võtta sellel hooajal.

Kui veeallika testitulemused ei ole rahuldavad või kui ilmneb võimalik probleem, peaks taimekasvataja võtma punktides 7.3.4.1 ja 7.3.4.2 esitatud teatavaid parandusmeetmeid, et vähendada tarbijale tekkivat riski, ning seejärel tuleks teha järgmine veeanalüüs, et kontrollida võetud meetmete tõhusust.

Märkide koodi ja numbrite tähendused on järgmised (veeallikas):

x tumehall: ei tohiks kasutada. Kui taimekasvatajal ei ole vee kasutamisel alternatiivi, peaks ta vett väga sageli testima või kaaluma vee puhastamist/desinfektsiooni, lähtudes veerus 8 esitatud E.coli piirmääradest kui kõnealuses tegevuses kasutatava vee rahuldava kvaliteedi olulisest näitajast.

keskmiselt tume hall: võib kasutada, kuid tuleb proove võtta. Taimekasvataja peaks vett keskmise sagedusega testima, lähtudes veerus 8 esitatud E.coli piirmääradest kui kõnealuses tegevuses kasutatava vee rahuldava kvaliteedi olulisest näitajast.

helehall: võib kasutada, kuid tuleb proove võtta. Taimekasvataja peaks vett mõnikord testima, lähtudes veerus 8 esitatud E.coli piirmääradest kui kõnealuses tegevuses kasutatava vee rahuldava kvaliteedi olulisest näitajast.

√ valge: võib kasutada, võtmata proove ja tegemata analüüse või tehes analüüse üksnes vee desinfektsiooni jälgimiseks.

Vee kavandatav kasutusviis	Veeallikas (1)						Väljaheitega saastumise näitaja: E.coli (kolibakterid (2))
Vee kavandatav kasutusviis	Töötlemata pinnavesi/lahtised kanalid (3)	Kaevudest kogutud töötlemata põhjavesi (4)	Töötlemata vihmavesi	Töödeldud (5) reovesi/pinnavesi/heitvesi/vee taaskasutamine	Desinfitseeritud vesi (6)	Veevärgivesi	Väljaheitega saastumise näitaja: E.coli (kolibakterid (2))
SAAGIKORISTUSEELNE ja SAAGIKORISTUSAEGNE
Sellise värske puu- ja köögivilja niisutamine, mida tõenäoliselt süüakse toorelt (st söögivalmis värske puu- ja köögivili) (niisutusvesi puutub vahetult kokku värske puu- ja köögivilja söödavate osadega). Pestitsiidide, väetiste või põllumajanduskemikaalide lahjendamine või kasutamine ja puhastusseadmed söögivalmis värske puu- ja köögivilja puhul ning vahetul kokkupuutel.	x	x				√	100 CFU/100 ml
Sellise värske puu- ja köögivilja niisutamine, mida tõenäoliselt süüakse toorelt (st söögivalmis värske puu- ja köögivili) (niisutusvesi ei puutu vahetult kokku värske puu- ja köögivilja söödavate osadega). Pestitsiidide, väetiste või põllumajanduskemikaalide lahjendamine või kasutamine ja puhastusseadmed söögivalmis värske puu- ja köögivilja puhul, vahetu kokkupuude puudub.	x	x				√	1 000 CFU/100 ml (7)
Sellise värske puu- ja köögivilja niisutamine, mida tõenäoliselt süüakse kuumtöödeldult (niisutusvesi puutub vahetult kokku värske puu- ja köögivilja söödavate osadega). Pestitsiidide, väetiste või põllumajanduskemikaalide lahjendamine või kasutamine ja puhastusseadmed, mida kasutatakse kõnealuse värske puu- ja köögiviljaga vahetul kokkupuutel.						√	1 000 CFU/100 ml
Sellise värske puu- ja köögivilja niisutamine, mida tõenäoliselt süüakse kuumtöödeldult (niisutusvesi ei puutu vahetult kokku värske puu- ja köögivilja söödavate osadega). Pestitsiidide, väetiste või põllumajanduskemikaalide lahjendamine või kasutamine ja puhastusseadmed, mida kasutatakse kõnealuse värske puu- ja köögivilja puhul, vahetu kokkupuude puudub.			√	√	√	√	10 000 CFU/100 ml
SAAGIKORISTUSJÄRGNE TEGEVUS
Saagikoristusjärgne jahutamine ja vedu mittesöögivalmis värske puu- ja köögivilja puhul Toodete esimeseks pesemiseks kasutatav vesi söögivalmis toodete puhul. Puhastusseadmed ja pinnad, kus tooteid käideldakse.	x	x				√	100 CFU/100 ml
Vesi, mida kasutatakse tõenäoliselt kuumtöödeldult söödavate toodete (kartulid) pesemiseks – mittesöögivalmis värske puu- ja köögivili.						√	1 000 CFU/100 ml
AINULT JOOGIVESI (8)
Söögivalmis värske puu- ja köögivilja lõplik pesemine ning jää/vesi jahutamiseks	x	x				√	Joogivee mikrobioloogilised nõuded

(1) Vesi, mida kasutatakse kaks nädalat enne saagikoristust sellise värske puu- ja köögivilja niisutamiseks, mida võib süüa kuumtöötlemata (söögivalmis), peaks olema saastevaba, st joogivee kvaliteediga kui vähegi võimalik.

(2) Kõnealused soovitatud piirmäärad on seotud maksimaalse kontsentratsiooniga proovides.

(3) Pinnavesi ja kaevudest tulev põhjavesi (nt puurkaevud) võiks olla hea mikrobioloogilise kvaliteediga ja vastata piirmäärale 100 CFU/100 ml ka puhastamata.

(4) Pinnavesi ja kaevudest tulev põhjavesi (nt puurkaevud) võiks olla hea mikrobioloogilise kvaliteediga ja vastata piirmäärale 100 CFU/100 ml ka puhastamata.

(5) Kõnealuses maatriksis tähendab töödeldud reovesi heitvett, mida on töödeldud nii, et selle kvaliteet vastab kavandatud kasutusviisile ja liikmesriigi õigusaktides sätestatud standarditele või, kui sellised õigusaktid puuduvad, WHO suunistele heitvee ja väljaheidete ohutu kasutamise kohta põllumajanduses.

(6) Desinfektsiooni tuleb hoolega kontrollida ja jälgida. Kohaldatav desinfektsioon on taimekasvataja või tootja kontrolli all.

(7) Kuna niisutusvesi ei puutu kokku värske puu- ja köögivilja söödava osaga, tuleb E.coli bakteri suhtes kohaldada suuremat väärtust kui 1 000 CFU/100 ml. Niisutusmeetodid, nagu maa-alune või tilkkastmine saastavad värske lehtköögivilja söödavat osa väiksema tõenäosusega kui pealtkastmine.

(8) Võib kasutada eri veeallikaid, kuid vesi peab olema joogivee kvaliteediga. Seega kasutatakse siin tegelikkuses veevärgivett või desinfitseeritud vett.

III LISA

NÄIDE OTSUSTAMISSKEEMIST, MILLEGA TOETATAKSE PÕLLUMAJANDUSVEE MIKROBIOLOOGILISE RISKI HINDAMIST

Kõnealune lähenemisviis on lihtsustatud, võrreldes II lisas kirjeldatuga, kuna tulemuses võetakse arvesse piiratud arvul proovivõtusoovitusi. Tuleb märkida, et kõnealusest otsustamisskeemist (III lisa) ja maatriksist (II lisa) saadud tulemused ei ole võrreldavad.

Liide

Määruse (EÜ) nr 852/2004 kohaldamisala seoses mitteloomse toiduga