Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase taotluse avaldamine

(2017/C 33/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 artiklile 51 (1).

KOONDDOKUMENT

„CHAROLAIS DE BOURGOGNE“

EL nr: PGI-FR-02099 – 8.12.2015

KPN ( ) KGT ( X )

1.   Nimetus

„Charolais de Bourgogne“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Prantsusmaa

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.1. Värske liha (ja rups)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Charolais de Bourgogne“ on veiseliha, mis on saadud šarolee (Charolais) tõugu loomadelt (ema ja isa on šarolee tõugu) ja millel on järgmised omadused:

„Charolais de Bourgogne“ on erepunase värvusega, veidi marmorjas, väherasvane, vähekiuline, pehme ja mahlane liha.

Liha turustatakse värske või külmutatuna. Keelatud on turustada kord juba sulatatud liha jahutatud kujul.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Loomade kasvatamisel järgitakse traditsioonilist tsüklit, kus karjatamine (vähemalt 6 kuud aastas) ja laudas pidamine vahelduvad kogu kasvatusperioodi jooksul. See tähendab 14–24-kuuste veiste puhul üht tsüklit ja emasloomade puhul vähemalt kaht tsüklit.

Põllumajandusliku majapidamise rohumaa pindala moodustab vähemalt 70 % peamisest söödamaast.

Kõikide loomade sööt koosneb rohust ja koresöödast. Koresööt (v.a õled) pärinevad üksnes geograafilisest piirkonnast. Seega väärtustatakse ka geograafilise piirkonnas rikkalikult leiduvaid looduslikke rohumaid, mida iseloomustavad mitmekülgsus ja kvaliteetne taimestik.

Jõu- või täiendsööta võib veistele anda aastas looma kohta keskmiselt kuni 2 kg päevas, välja arvatud söötmise lõppetapis.

Uurea andmine on keelatud kogu kasvatusperioodi vältel.

Loomade söötmise lõppetapp toimub karjamaal või söötmisnõudesse pandud sööda abil.

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

Loomad peavad olema sündinud, kasvatatud ja nuumatud geograafilises piirkonnas.

3.5.   Sellise toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

—

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Toote „Charolais de Bourgogne“ märgisel on:

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Kaitstud geograafilise tähisega „Charolais de Bourgogne“ toote geograafiline tootmispiirkond hõlmab järgmisi kommuune.

Aini departemangu järgmised kommuunid:

Arbigny, Asnières-sur-Saône, Bagé-le-Châtel, Beaupont, Beny, Bey, Boz, Chavannes-sur-Reyssouze, Chevroux, Coligny, Cormoranche-sur-Saône, Cormoz, Courtes, Crottet, Curciat-Dongalon, Domsure, Feillens, Garnerans, Genouilleux, Gorrevod, Grièges, Guereins, Lescheroux, Mantenay-Montlin, Manziat, Marboz, Mogneneins, Montmerle-sur-Saône, Ozan, Peyzieux-sur-Saône, Pirajoux, Pont-de-Vaux, Pont-de-Veyle, Replonges, Reyssouze, Saint-André-de-Bagé, Saint-Bénigne, Saint-Didier-sur-Chalaronne, Saint-Etienne-sur-Reyssouze, Saint-Jean-sur-Reyssouze, Saint-Julien-sur-Reyssouze, Saint-Laurent-sur-Saône, Saint-Nizier-le-Bouchoux, Saint-Trivier-de-Courtes, Salavre, Sermoyer, Servignat, Thoissey, Valeins, Verjon, Vernoux, Vescours, Vesines, Villemotier.

Cheri departemangu järgmised kommuunid:

Apremont-sur-Allier, Argenvières, Bannay, Beffes, Belleville-sur-Loire, Boulleret, Bué, La Chapelle-Hugon, La Chapelle-Montlinard, Charentonnay, Le Chautay, Couargues, Cours-les-Barres, Couy, Crézancy-en-Sancerre, Cuffy, Feux, Gardefort, Garigny, Germigny-l’Exempt, Groises, La Guerche-sur-l’Aubois, Herry, Jalognes, Jouet-sur-l’Aubois, Jussy-le-Chaudrier, Lère, Lugny-Champagne, Marseilles-les-Aubigny, Ménetou-Ratel, Ménétréol-sous-Sancerre, Précy, Saint-Bouize, Sainte-Gemme-en-Sancerrois, Saint-Léger-le-Petit, Saint-Martin-des-Champs, Saint-Satur, Sancergues, Sancerre, Savigny-en-Sancerre, Sens-Beaujeu, Sevry, Sury-près-Lère, Sury-en-Vaux, Thauvenay, Torteron, Veaugues, Verdigny, Vinon.

Côte d’Ori departemangus:

kantonid Arnay-le-Duc, Beaune, Ladoix-Serrigny, Semur-en-Auxois.

Samuti järgmised kommuunid:

Agencourt, Agey, Alise-Sainte-Reine, Ancey, Argilly, Athié, Aubigny-en-Plaine, Aubigny-les-Sombernon, Auvillars-sur-Saône, Bagnot, Barbirey-sur-Ouche, Baulme-la-Roche, Benoisey, Bessey-les-Cîteaux, Blaisy-Bas, Blaisy-Haut, Bligny-le-sec, Bonnencontre, Boux-sous-Salmaise, Brazey-en-Plaine, Broin, Buffon, Bure-les-Templiers, Bussy-la-Pesle, Bussy-le-Grand, Chamblanc, Champagny, Champ-d’Oiseau, Chanceaux, Charencey, Charrey-sur-Saône, Chaugey, Chaume-les-Baigneux, Chivres, Comblanchien, Corcelles-lès-Cîteaux, Corgoloin, Corpoyer-la-Chapelle, Courcelles-les-Montbard, Crépand, Darcey, Detain-et-Bruant, Drée, Echalot, Echannay, Epernay-sous-Gevrey, Eringes, Esbarres, Etormay, Fain-les-Montbard, Fain-les-Moutiers, Flavigny-sur-Ozerain, Fresnes, Frôlois, Fussey, Gerland, Gissey-sous-Flavigny, Glanon, Grenant-lès-Sombernon, Grésigny-Sainte-Reine, Grignon, Grosbois-en-Montagne, Hauteroche, Izeure, Jailly-les-Moulins, Jallanges, Jours-les-Baigneux, Labergement-les-Seurre, Labruyère, Lanthes, Lechâtelet, Magny-les-Aubigny, Magny-les-Villers, Mâlain, Marigny-le-Cahoüet, Menesble, Ménetreux-le-Pitois, Mesmont, Minot, Moitron, Montigny-Montfort, Montmain, Montoillot, Montot, Moutiers-Saint-Jean, Mussy-la-Fosse, Nogent-les-Montbard, Pagny-la-Ville, Panges, Pellerey, Poiseul-la-Grange, Poncey-sur-l’Ignon, Pouillenay, Pouilly-sur-Saône, Prâlon, Quincerot, Quincey, Quincy-le-Vicomte, Recey-sur-Ource, Remilly-en-Montagne, La Roche-Vanneau, Saint-Anthot, Saint-Bernard, Saint-Broing-les-Moines, Saint-Germain-les-Senailly, Saint-Jean-de-Bœuf, Saint-Nicolas-les-Cîteaux, Saint-Rémy, Saint-Seine-l’Abbaye, Saint-Victor-sur-Ouche, Salmaise, Savigny-sous-Mâlain, Savouges, Seigny, Senailly, Seurre, Sombernon, Source-Seine, Terrefondrée, Thénissey, Trouhaut, Trugny, Turcey, Vaux-Saules, Venarey-les-Laumes, Verrey-sous-Drée, Verrey-sous-Salmaise, Vieilmoulin, Villaines-les-Prévôtes, Villebichot, La Villeneuve-les-Convers, Villotte-Saint-Seine, Villy-le-Moutier, Viserny.

Loire’i departemangu järgmised kommuunid:

Ambierle, Arcinges, Arçon, Belleroche, Belmont-de-la-Loire, La Bénisson-Dieu, Boyer, Briennon, Le Cergne, Chandon, Changy, Charlieu, Le Crozet, Cuinzier, Ecoche, La Gresle, Jarnosse, Mably, Maizilly, Mars, Nandax, Noailly, Les Nöés, La Pacaudière, Pouilly-sous-Charlieu, Renaison, Sail-les-Bains, Saint-Alban-les-Eaux, Saint-André-d’Apchon, Saint-Bonnet-des-Quarts, Saint-Denis-de-Cabanne, Saint-Forgeux-Lespinasse, Saint-Germain-la-Montagne, Saint-Germain-Lespinasse, Saint-Haon-le-Châtel, Saint-Haon-le-Vieux, Saint-Hilaire-sous-Charlieu, Saint-Martin-d’Estreaux, Saint-Nizier-sous-Charlieu, Saint-Pierre-la-Noaille, Saint-Rirand, Saint-Romain-la-Motte, Sevelinges, Urbise, Villers, Vivans.

Nièvre’i departemangus:

kõik kommuunid, välja arvatud Annay, Dornecy ja Neuvy-sur-Loire.

Rhône’i departemangus:

kanton Belleville.

Samuti järgmised kommuunid:

Aigueperse, Azolette, Monsols, Ouroux, Propières, Saint-Bonnet-des-Bruyères, Saint-Christophe, Saint-Clément-de-Vers, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Igny-de-Vers, Saint-Jacques-des-Arrêts, Saint-Mamert, Trades.

Saône-et-Loire’i departemangus:

kõik kommuunid, välja arvatud Beauvernois, Bosjean, Champagnat, Cuiseaux.

Yonne’i departemangus:

kanton Avallon.

Samuti järgmised kommuunid:

Andryes, Angely, Asquins, Bierry-les-Belles-Fontaines, Blacy, Chamoux, Cisery, Coutarnoux, Diges, Dissangis, Domecy-sur-Cure, Dracy, Foissy-les-Vézelay, Fontaines, Fontenay-près-Vézelay, Fontenoy, Givry, Guillon, L’Isle-sur-Serein, Joux-la-Ville, Lalande, Lavau, Leugny, Levis, Marmeaux, Merry-la-Vallée, Mézilles, Montréal, Moulins-sur-Ouanne, Moutiers-en-Puisaye, Parly, Pierre-Perthuis, Pisy, Sainpuits, Saint-André-en-Terre-Plaine, Sainte-Colombe-sur-Loing, Saint-Fargeau, Saint-Martin-des-Champs, Saint-Martin-sur-Ocre, Saint-Père, Saints-en-Puisaye, Saint-Sauveur-en-Puisaye, Santigny, Sauvigny-le-Beuréal, Savigny-en-Terre-Plaine, Sceaux, Talcy, Tannerre-en-Puisaye, Tharoiseau, Thizy, Toucy, Treigny, Trévilly, Vassy-sous-Pisy, Vézelay, Vignes

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Kaitstud geograafilise tähise „Charolais de Bourgogne“ geograafiline tootmispiirkond hõlmab Euroopa kõige viljakamate hulka kuuluvaid väikesi põllumajanduspiirkondi, kus kasutatakse ekstensiivset karjakasvatussüsteemi. Ligikaudu neli viiendikku põllumajandusmaast moodustab rohumaa. Kõnealuses piirkonnas moodustavad suure osa rohumaast looduslikud karjamaad (keskmiselt 73 %), mida iseloomustavad mitmekesisus ja kvaliteetne taimestik.

Ookeanikliima, millel on piirkonna sektorist tulenevalt kas mandrilised või lõunamaised mõjutused, tagab aasta peale ühtlaselt jaotunud sademed. Kevadised kõrgemad temperatuurid soojendavad kiiresti ja soodustavad rohumaadel rohu ühtlast kasvu, heinategu ja mõnes sektoris ka heinateojärgset teist niitmist.

Burgundia hekkidega ääristatud maatükkide süsteem loodi 19. sajandil, mil piirkonnas keskenduti veisekasvatusele ja eelkõige toote „Charolais de Bourgogne“ valmistamisele. Tegemist on geomeetriliste maatükkidega, kus hekid koosnevad eri liiki ogalistest põõsastest (koer-kibuvitsad, laukapuud…), mustadest leedritest, pajudest jne. Hekid toetuvad akaatsiavaiadest ja okastraadist valmistatud taradele, mille alla ladestub linnusõnnik. Loomakasvatajad hoiavad hekke korras, pügades neid regulaarselt. Tänu sellele tekib side ka loodusliku floora ja faunaga (kes toodavad ja kasutavad hekki), ühtlasi pakub hekk sageli karjamaal viibivatele loomadele teatavat mugavust ja iseloomustab sealset maastikku.

Pariisi nõo lubjarikka pinnase ja Keskmassiivi kristalse struktuuriga pinnase vahelise üleminekualana on geograafilise piirkonna mullastik mitmekesine, mis on võimaldanud kujundada üksteist täiendavad kasvatustavad: loomakasvatajad lasevad loomadel sündida ja kasvatavad neid väheviljakal kristalsel pinnasel ning lihatöötlejad „viivad nad lõpule“ viljakatel savi- ja lubjakivimuldadel.

„Charolais de Bourgogne“ tootmissüsteemi iseloomustab maa ekstensiivne väärtustamine ning karja ekstensiivne kasvatamine, järgides karjatamis- ja talvitumistsüklite vaheldumist. Šarolee tõugu loomade potentsiaali rohumaaloomadena rakendatakse piirkonnas vastavalt juba sajandeid tagasi välja kujunenud traditsioonilistele põhimõtetele.

Loomade valikuprotsessi teostavad loomakasvatajad. Nende eesmärk on parandada põlvkondade vältel edasi antud karja. Oskusteavet antakse edasi nii loomakasvatajate (loomade omaduste visuaalne hindamine, konkursid…) kui ka põlvkondade vahel (aretuskari).

Talvel saab kari sööta, mis põhineb peamiselt põllumajanduslikust majapidamisest ja täielikult geograafilisest piirkonnast saadaval heinal ja õlgedel, mida täiendatakse piiratud koguses teravilja ja õlikookidega, mis võimaldavad söödaratsiooni tasakaalustada. Loomakasvataja peamine eesmärk on võimalikult lühendada talvitumisaega. Loomad viiakse enamasti lauta rohumaa võimalusi arvestades viimasel hetkel ja nad lastakse kevadel esimeste rohuliblede tärgates karjamaale tagasi. Vasikatega lehmad lastakse karjamaale esimeste rohuliblede olemasolul, et rohtu võimalikult hästi ära kasutada.

Loomakasvataja haldab rohumaid range täpsusega, et võimaldada rohul optimaalselt kasvada. Selleks laseb ta karja teatavatele rohumaadele ja viib selle sealt ära ning kogub rohtu ka varuks. Sellised tavad võimaldavad säilitada rohumaade kvalitatiivset ja kvantitatiivset potentsiaali ning pakkuda suurema osa aastast loomadele juurdepääsu rohule. Lehmadest ja nende vasikatest koosnev kari veedab seega karjamaal pika perioodi, mis lõpeb noorloomade valimisega.

Kõnealuses piirkonnas on rohu kasvatamiseks soodsad hekkidega ümbritsetud maalapid ja karjatamine arenenud käsikäes. Šarolee tõug on sellega eriti hästi kohanenud. Kuna kõnealuses piirkonnas järgitakse karjakasvatussüsteemi, mida iseloomustab maa ja karja ekstensiivne kasutamine, on seal võimalik hallata ja korras hoida suuri alasid.

Rümp „Charolais de Bourgogne“ on säilitanud skeleti robustsuse ja lihakeha on väga heade omadustega.

Rümp sisaldab üle 70 % liha, mis on suurepärane. Lihaste osakaal on suur ja nahaalust rasva on vähe. See ületab märkimisväärselt sarnaste loomade liharohkust ja sellest saab ligikaudu 50 % ulatuses grillimiseks sobivat liha. Lihakusklass on selle kategooria parimaid – ligikaudu 95 % loomadest klassifitseeritakse headeks (R) ja suurepärasteks (E).

Liha „Charolais de Bourgogne“ on erepunane ja läikiv. Õrn ja kerge rasvakiht on jaotunud hapra võrgustikuna lihakiudude vahele. Sellest tulenevalt klassifitseeritakse seda marmorjaks lihaks, mis on ühtlasi väga maitsev. Liha tunnustatakse selle toiteväärtuse poolest, kuna see sisaldab märkimisväärses koguses valku, rauda ja vitamiine, mis on kvaliteetsed toitained. Kuumtöötlemisel on iseloomulik omadus hea veesiduvusvõime, mistõttu lihamahla kadu on väike. Organoleptilisest vaatepunktist on selle liha peamine omadus pehme ja keskmiselt rasvane tekstuur, milles on säilinud maitse ja mahlakus.

Liha „Charolais de Bourgogne“ saadakse tänu loomakasvatajate oskusteabele. Need on aja jooksul edasi antud kasvatustavad, mille mõjul on kujunenud Bourgogne’i hekkidega ümbritsetud maatükke, kus veised kuni täiskasvanuks saamiseni kasvavad ja mis annavad lihale selle iseloomulikud omadused.

Toote „Charolais de Bourgogne“ valmistamine on seega arenenud tänu pinnase kvaliteedile, rohumaa mitmekülgsusele, soodsale kliimale ja vesikonnale, samuti mullastiku ja geoloogilisele mitmekesisusele.

Imetamine aitab kaasa tervete noorloomade arengule. Kuna loomad saadetakse rohumaale varakult ja neid karjatatakse võimalikult pika perioodi vältel, seisavad loomad kuivematel perioodidel kohati silmitsi sööda vähese kättesaadavusega. Sel viisil võtab loom kasutusele oma rasvavarud. Sellise kasvatusviisi tulemusena saadakse marmorjas liha, mille maitset toob esile lihatükkide vahel jaotunud rasv.

Sööda laad (eelkõige karjatamise oluline osakaal) ja liikumine rohumaade vahel soodustavad nüansirikka ja õrna liha teket. Rohu osakaal söödaratsioonis annab lihale erepunase värvuse ja lisab sellesse looduslikke antioksüdante (E-vitamiin), mis stabiliseerivad värvust kuni turustamiseni. Lihaskiudude vaheline rasvavaru on kaetud rümba rasvakihiga, mis soodustab laagerdumist ning maitse ja õrna tekstuuri kujunemist.

Toote „Charolais de Bourgogne“ seos geograafilise piirkonnaga põhineb mainel.

Tootel „Charolais de Bourgogne“ on juba ammusest ajast oluline koht toidukultuuris ja kohalikel pidudel. Sellele osutatakse kõikides reisijuhtides kui Burgundia iseloomulikule toiduainele. Kõnealust mainet kajastavad toidukultuuris tippkokkade retseptid ja kommentaarid. Näiteks Thierry ja Damien BROIN i kulinaarne tippteos on lühikese tarneahelaga „Bœuf Charolais de Bourgogne“. Paljudes reisijuhtides soovitatud ja arvustustes mainitud restoranis tõdeb selle omanik tippkokk Yannick VAILLANT, et „veiseliha „Charolais de Bourgogne“ on tuntud oma maitseomaduste poolest“.

Tootest „Charolais de Bourgogne“ valmistatud delikatesse pakutakse kõrgetasemelistel õhtusöökidel, nagu tõendab „Carpaccio de Charolais de Bourgogne“ pakkumine Prantsusmaa Põllumeeste Koja galaõhtusöögil 8. juuli 1997 Savigny-les-Beaune’i lossis.

Toode „Charolais de Bourgogne“ saab šarolee tõu ametlikel konkurssidel alati tunnustuse osaliseks. 2014. aasta augustis toimunud šarolee tõu maailmakongressi riiklikul konkursil oli 750 konkursile esitatud looma seas rohkem kui 50 % laureaatidest pärit Burgundiast.

Viide spetsifikaadi avaldamisele

(käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

https://www.inao.gouv.fr/fichier/4-CDCCharolaisdeBourgogne-Novembre2016-Propre.pdf

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.