I.

Kontrollikoda auditeeris:

II.

Kontrollikoja hinnangul annab Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides tõepärase pildi liidu finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, tehingute tulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal, vastavalt finantsmäärusele ja rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel põhinevatele raamatupidamiseeskirjadele.

III.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

IV.

Välja arvatud punktis „Alus märkusega arvamuse esitamiseks raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta“ kirjeldatud asjaolude mõju, on 2016. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kontrollikoja hinnangul kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

V.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditistandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nimetatud standarditega hõlmatud kontrollikoja kohustusi kirjeldatakse täpsemalt käesoleva aruande audiitori kohustusi käsitlevas osas. Kooskõlas rahvusvahelise arvestusekspertide eetikakoodeksite nõukogu (IESBA) eetikakoodeksi ja auditeerimisega seotud eetikanõuetega on kontrollikoda sõltumatu ning täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nimetatud nõuetele ja IESBA eetikakoodeksile. Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane arvamuse avaldamiseks.

VI. 2016.

aastal kulude hüvitamisel põhineva rahastamisena (3) kajastatud kulud on olulisel määral vigadest mõjutatud. Kontrollikoja hinnangul on kulude hüvitamisel põhineva rahastamise veamäär4,8 %. Kontrollikoja üldine hinnanguline veamäär (3,1 %) ületab endiselt olulisuse piirmäära, kuid vead ei ole läbiva iseloomuga. Toetusõigustel põhinevad maksed ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud (4). Kontrollikoja üldist järeldust toetab ELi eelarve aasta haldus- ja tulemusaruandes esitatud komisjoni analüüs veariski sisaldavate summade kohta.

VII.

Peamised audititeemad on teemad, mis kontrollikoja audiitorite kutsealase otsustuse kohaselt olid vaadeldava perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimisel kõige olulisemad. Neid teemasid käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimisel üldiselt ja nende alusel kontrollikoja arvamuse kujundamisel, ning nende teemade kohta kontrollikoda eraldi arvamust ei koosta.

VIII.

ELi bilanss hõlmas 2016. aasta lõpus pensione ja muid töötajate hüvitisi summas 67,2 miljardit eurot. Tegemist on ühe suurima kohustusega bilansis, moodustades ligi kolmandiku 2016. aasta kohustustest kogusummas 234,8 miljardit eurot.

IX.

Suurem osa pensionide ja muude töötajatele makstavate hüvitiste eraldisest (58,7 miljardit eurot) on seotud Euroopa Liidu ametnike ja muude teenistujate pensioniskeemiga (PSEO). Pensionikohustus katab kindlaksmääratud hüvitise, mis on tagatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikliga 83 ja Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikega 3. Raamatupidamise aastaaruandes kirjendatud kohustus vastab summale, mis oleks pensioniskeemi lisatud, kui selline oleks loodud, et katta olemasolevad vanaduspensioni kohustused (5). Lisaks vanaduspensionile hõlmab see invaliidsuspensionit ning ELi ametnike leskedele ja orbudele makstavat pensionit. Personalieeskirjade artikli 83 kohaselt makstakse pensioniskeemi järgseid hüvitisi ELi eelarvest, liikmesriigid tagavad ühiselt toetuste maksmise ja ametnikud maksavad ühe kolmandiku pensioniskeemi rahastamisest.

X.

PSEO on ELi ametnike kohustuslik tööandjapensioni skeem, mille alusel kasutatakse töötajate ning nende tööandjaks olevate institutsioonide ja asutuste osamakseid tulevase pensioni rahastamiseks. Skeem on üles ehitatud nii, et see oleks osamaksete määra ja pensioniea kohandamise abil kindlustusmatemaatilises tasakaalus. Pensionikulude pikaajalise prognoosi arvutamiseks kasutatavate parameetrite arv ja mitmekesisus näitab arvutuse kindlustusmatemaatilist olemust. Arvutuse teeb Eurostat igal aastal.

XI.

Auditi käigus hindas kontrollikoda pensionimaksete eraldise kindlustusmatemaatilisi eeldusi ja väärtuse arvestamist. Kontrolliti arvnäitajaid, kindlustusmatemaatilisi parameetreid, eraldise arvutamist ning selle esitamist konsolideeritud bilansis ja konsolideeritud finantsaruannete lisades. Kontrollikoja audit eraldise õiglase väärtuse kohta näitas mõningaid lünki ja ebatäpsusi andmete aluseks olevas esmases andmebaasis, mis ei avalda ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele olulist mõju. Nagu komisjon konsolideeritud finantsaruannete lisas 2.9 märgib, on tal kavas võtta meetmeid, et tõhustada töötajate hüvitiste kohustuse arvutamise korda. Kontrollikoda jätkab protsessi jälgimist.

XII.

Komisjoni hinnangul oli 2016. aasta lõpus selliste kantud rahastamiskõlblike kulude, mis kuuluvad toetusesaajatele väljamaksmisele, kuid mida ei ole veel kajastatud, summa 102 miljardit eurot (2015. aasta lõpus 106 miljardit eurot). Komisjon kajastas need viitkuludena.

XIII.

Kontrollikoda uuris aasta lõpus koostatud prognoosidele kohaldatud metoodikat ja kontrollisüsteeme peamistes peadirektoraatides. Kontrollikoda koostas arvete ja eelmaksete põhjal valimid ning uuris neid elemente, et käsitleda viitkulude väärkajastamise riski. Komisjoni raamatupidamistalituselt küsiti täiendavaid selgitusi rakendatud üldmeetodite ning eriti ühtekuuluvuse valdkonnas programmitöö perioodil 2014–2020 rakendatud uue meetodi kohta.

XIV.

Tehtud töö lubab kontrollikojal järeldada, et konsolideeritud bilansis kajastatud viitkulude kogusumma on peamiste peadirektoraatide puhul õiglaselt esitatud. Mõnes väiksemas peadirektoraadis leiti aga süsteemseid puudusi seoses aasta lõpu kirjetega. Komisjon töötas välja sellekohase tegevuskava.

XV.

Liikmesriikide ametiasutused kannavad osa komisjoni poolt ettemakstavatest vahenditest laenude, omakapitaliinstrumentide või tagatiste vormis rahastamisvahenditesse üle.

XVI.

Perioodi 2007–2013 mitmeaastases finantsraamistikus ei pidanud nimetatud ametiasutused ELi õigusaktide kohaselt kõnealustes vahendites raamatupidamisaruande koostamise ajal sisalduvate summade kohta perioodilisi aruandeid esitama. Sellest tulenevalt koostas komisjon viimase kättesaadava (2015. aasta lõpust pärineva) aruande alusel prognoosi ettemaksete kasutamise kohta, eeldades, et vahendid kasutatakse tegevusperioodi jooksul (algselt kuni 31. detsembrini 2015, kuid hiljem seda pikendati kuni 31. märtsini 2017) ära täies mahus ja ühtlaselt. Kontrollikoda märgib, et ehkki tema hinnangul jääb rahastamisvahendite kasutamine 2016. aastal toetuskõlblikkuse perioodist välja (vt 6. peatüki punktid 6.20 ja 6.21), ei tee komisjon samme nende vahendite tagasinõudmiseks. Seetõttu kajastab andmete esitamine bilansis ja konsolideeritud finantsaruannete lisas 2.5 komisjoni eelnimetatud seisukohta.

XVII.

Perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku raames peavad ametiasutused igas väljamaksetaotluses esitama teabe rahastamisvahenditele makstud ettemaksete ja nendest lõplikele toetusesaajatele tehtud väljamaksete kohta. Selle teabe põhjal arvutatakse hinnanguline summa ja kirjendatakse see viimase saadud väljamaksetaotluse ja aasta lõpu vahelisele perioodile.

XVIII.

Kontrollikoda vaatas läbi nimetatud ettemaksete kirjendamise korra ja järeldab, et bilansis esitatud summa on õiglane.

XIX.

Juhtkond vastutab muu teabe eest. Muu teave hõlmab finantsaruandeid selgitavat arutelu ja analüüsi, kuid ei sisalda konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega seda käsitlevat kontrollikoja auditiaruannet. Kontrollikoja arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud teavet ja kontrollikoda ei esita selle suhtes mingit kinnitust. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi raames on kontrollikoja ülesanne muu teabega tutvuda ja otsustada, kas see erineb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või kontrollikoja auditi käigus hangitud teabest, või tundub muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui kontrollikoda otsustab tehtud töö põhjal, et muu teave on oluliselt väärkajastatud, tuleb tal sellest asjaolust aru anda. Kontrollikojal ei ole sellel teemal tähelepanekuid.

XX.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja finantsmäärusele vastutab juhtkond rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandardite kohase Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajaliku sisekontrollimehhanismi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Komisjonil on lõplik vastutus Euroopa Liidu raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 317).

XXI.

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ELi vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb üksuse likvideerida või tegevuse lõpetada, või kui tal puuduvad muud realistlikud alternatiivid.

XXII.

Komisjon vastutab ELi finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

XXIII.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et Euroopa Liidu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või vigadest ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

XXIV.

Tulude puhul lähtub kontrollikoda käibemaksul ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite auditeerimisel makromajanduslikest agregeeritud andmetest, mida omavahendite arvutamiseks kasutatakse. Seejärel hindab kontrollikoda komisjoni andmetöötlussüsteeme kuni liikmesriikide osamaksete laekumiseni ja nende konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandesse kandmiseni. Traditsiooniliste omavahendite auditeerimisel kontrollib kontrollikoda tolliasutuste arvepidamist ja analüüsib tollimaksude voogu kuni summade komisjonile laekumiseni ja raamatupidamisarvestusse kandmiseni.

XXV.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Kõiki makseliike (sealhulgas vara soetamiseks tehtud makseid), välja arvatud ettemaksed, auditeeritakse nende tegemise seisuga. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning makseasutus või -institutsioon need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

XXVI.

Kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega tugineb kontrollikoda kogu auditi vältel oma professionaalsusele ja kutsealasele skeptitsismile. Kontrollikoja ülesandeks on ka

XXVII.

Kontrollikoda vahetab juhtkonnaga teavet muu hulgas auditi kavandatud ulatuse ja ajakava ning kontrollikoja auditi käigus tehtud oluliste leidude (sh sisekontrolli oluliste puuduste) kohta.

XXVIII.

Komisjoni ja teiste auditeeritavatega arutatavate teemade seast valib kontrollikoda vaatlusaluse perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise seisukohast kõige olulisemad teemad, mida nimetatakse seetõttu peamisteks audititeemadeks. Nimetatud teemasid kirjeldatakse kontrollikoja koostatud audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui teabe avalikustamine on õigusaktiga keelatud, või kui äärmiselt erandlikel juhtudel otsustab kontrollikoda, et teemat ei tohi kontrollikoja aruandes käsitleda, kuna vastasel juhul võib see tõenäoliselt avaliku huviga saadava kasu üles kaaluda.