6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/156


ARUANNE

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastusega

(2017/C 417/24)

SISSEJUHATUS

1.

Lissabonis asuv Euroopa Meresõiduohutuse Amet (edaspidi „amet“) asutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (1). Ameti ülesanneteks on meresõiduohutuse kõrge taseme tagamine ja laevade põhjustatud merereostuse vältimine, komisjonile ja liikmesriikidele tehnilise abi andmine, liidu õigusaktide rakendamise jälgimine, nagu ka nende mõjususe hindamine.

2.

Tabelis esitatakse ameti peamised arvandmed (2).

Tabel

Ameti peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes) (3)

64,8

71,1

Töötajate arv seisuga 31. detsember (4)

246

246

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning ameti järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

ameti raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab ameti raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi ameti finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja ameti finantsmäärusele vastutab juhtkond raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise eest vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditele ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleks kooskõlas vastavate õigusaktidega. Ameti juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata ameti vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et ameti raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamise ja õiglaseks esitamise ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab ameti tasude ja muude tulude kogumise korda (kui amet on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning amet on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas ameti raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (7) sätestatud nõuetele.

16.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

17.

2014. aastal sõlmis amet kuueks aastaks 3,5 miljoni euro suuruse raamlepingu IT-alaste toodete ja teenuste hankimiseks. Amet alahindas oma vajadusi ja lepingute tõenäolist mahtu, mistõttu kasutati 2016. aasta lõpuks ära 80 % raamlepingu mahust. Seetõttu tuleb neli aastat oodatust varem alustada uut hankemenetlust, millega kaasnevad täiendavad halduskulud.

18.

2016. aastal sõlmis amet seitse raamlepingut naftareostuse kõrvaldamise süsteemide hankimiseks. Iga raamleping moodustas ühe osa hankemenetlusest ja hõlmas ühte konkreetset seadmete liiki. Hankemenetluse alustamisel eeldati, et kõigi seitsme raamlepingu kogumaht on 7 miljonit eurot. Seejuures oli aga alahinnatud ameti vajadusi ja tegelikult sõlmiti seitse raamlepingut, millest igaühe maht oli 7 miljonit eurot, ning lepingute kogumaht kokku 49 miljonit eurot.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 17. oktoobri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1.

(2)  Ameti pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav selle veebisaidil www.emsa.europa.eu.

(3)  Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(4)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: ameti edastatud andmed.

(5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(6)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


EMSA VASTUS

18.

Selle lepingu kuluvajaduste määratlemine oli eriti keeruline, sest Copernicuse teenuste delegeerimislepingu läbirääkimised hanke ajal alles kestsid, ning mis veel olulisem, ei olnud selge, kas ja mil määral vastavad selle lepingu IT-kulud tingimustele, sest ei olnud teada, kuidas sobitada Copernicuse teenuste erinõuded EMSAs toimiva hübriidse ja kombineeritud IT-keskkonnaga. Lepingu sõlmimise ajal ei suudetud ette näha, et Copernicuse teenustele kulub oluline osa eespool nimetatud raamlepingu vahenditest.

19.

Algselt plaaniti välja kuulutada kuueosaline hankemenetlus hinnangulise kogueelarvega 7 miljonit eurot (käibemaksuta). Kuid kuluvajaduste esialgsete hinnangute ja hanke tegeliku väljakuulutamise vahelisel perioodil eeldatavad kulud suurenesid ning selle tulemusel kuulutati välja hange, mille osade arv ja osa eelarve ülempiir algsest erinesid.

Kogu hankedokumentatsioon (hanke kirjeldus, lepingukavand, lepinguteade, aruanne eelarvevahendite käsutajale, lepingu sõlmimise otsus ja lepingu sõlmimise teade) võeti vastu ja avaldati ühtse paketina, määrates osa maksumuseks 7 miljonit eurot.