6.12.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 417/150


ARUANNE

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastusega

(2017/C 417/23)

SISSEJUHATUS

1.

Lissabonis asuv Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (edaspidi „keskus“) asutati nõukogu määrusega (EMÜ) nr 302/93 (1). Keskuse peamine ülesanne on koguda, analüüsida ja levitada andmeid narkootikumide ja narkomaania kohta, et koostada ja avaldada objektiivset, usaldusväärset ja Euroopa tasandil võrreldavat teavet. Teave peaks võimaldama analüüsida nõudlust narkootikumide järele ning võimalusi nii selle kui ka muu narkootikumituruga seotud tegevuse vähendamiseks.

2.

Tabelis esitatakse keskuse peamised arvandmed (2).

Tabel

Keskuse peamised arvandmed

 

2015

2016

Eelarve (miljonites eurodes) (3)

18,5

15,4

Töötajate arv seisuga 31. detsember (4)

100

101

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

3.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning keskuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

ARVAMUS

4.

Kontrollikoda auditeeris:

a)

keskuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (5) ja eelarve täitmise aruannetest (6)31. detsembril 2016. aastal lõppenud eelarveaasta kohta,

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust,

nagu sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 287.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

5.

Kontrollikoja hinnangul annab keskuse raamatupidamise aastaaruanne 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta kohta kõikides olulistes aspektides õiglase pildi keskuse finantsolukorrast 31. detsembri 2016. aasta seisuga, finantstulemustest, rahavoogudest ja netovara muutustest lõppenud aastal vastavalt selle finantsmäärusele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud arvestuseeskirjadele. Viimased põhinevad rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditel.

Raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsus

Tulud

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

6.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Maksed

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

7.

Kontrollikoja hinnangul on 31. detsembril 2016 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad maksed kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

Juhtkonna ja majandusüksuse valitsemise eest vastutavate isikute kohustused

8.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 310–325 ja keskuse finantsmäärusele vastutab juhtkond raamatupidamise aastaaruande koostamise ja esitamise eest vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud avaliku sektori raamatupidamisstandarditele ning raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest. Juhtkonna kohustused hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja esitamiseks vajalike sisekontrollimehhanismide kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulist väärkajastamist. Juhtkond vastutab ka selle eest, et finantsaruannetes kajastatud tegevus, finantstehingud ja teave oleksid kooskõlas vastavate õigusaktidega. Keskuse juhtkonnal on lõplik vastutus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest.

9.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkonna ülesanne hinnata keskuse vastavust tegevuse jätkuvuse põhimõttele, avaldades tegevuse jätkuvusega seotud küsimused, kui see on asjakohane, ja lähtudes raamatupidamises tegevuse jätkuvuse põhimõttest.

10.

Isikud, kelle ülesandeks on majandusüksuse valitsemine, vastutavad majandusüksuse finantsaruandluse üle järelevalve tegemise eest.

Audiitori kohustused raamatupidamise aastaaruande ja selle aluseks olevate tehingute auditeerimisel

11.

Kontrollikoja eesmärk on saada piisav kindlus selle kohta, et keskuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ning selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed, ning esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule või muudele asjaomastele eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutavatele institutsioonidele kinnitav avaldus, mis kinnitab raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Piisav kindlus on väga suurt tõenäosust tähistav kindlus, kuid see ei taga, et oluline väärkajastamine või nõuete mittejärgimine auditi käigus alati avastatakse. Need võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majandusotsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad.

12.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning aruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Audiitor valib protseduurid, tuginedes oma hinnangule, sh hinnates aruandes pettusest või vigadest põhjustatud olulise väärkajastamise ja selle aluseks olevate tehingute Euroopa Liidu õigusraamistiku olulise nõuetele mittevastavuse riski. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks (kuid mitte arvamuse esitamiseks sisekontrollimehhanismide tulemuslikkuse kohta) võtab audiitor riskihinnangu tegemisel arvesse aruande koostamise ja õiglaseks esitamise ning selle alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud sisekontrollimehhanisme. Auditi käigus hinnatakse ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ja juhtkonna koostatud arvestushinnangute põhjendatust, samuti aruande üldist esituslaadi.

13.

Tulude puhul kontrollib kontrollikoda komisjonilt saadud toetust ning hindab keskuse tasude ja muude tulude kogumise korda (kui keskus on sellist tulu saanud).

14.

Kulude puhul auditeerib kontrollikoda maksetehinguid, kui kulud on kantud, kirjendatud ja heaks kiidetud. Ettemakseid auditeeritakse siis, kui vahendite saaja on nende korrakohast kasutamist tõendanud ning keskus on need kas samal aastal või hiljem tasaarvestuse tegemisega heaks kiitnud.

15.

Käesoleva aruande ja kinnitava avalduse koostamisel võttis kontrollikoda arvesse sõltumatu välisaudiitori audititööd, mis hõlmas keskuse raamatupidamise aastaaruande kontrollimist vastavalt ELi finantsmääruse artikli 208 lõikes 4 (7) sätestatud nõuetele.

16.

Järgnevad kommentaarid ei sea kontrollikoja arvamust kahtluse alla.

KOMMENTAARID TEHINGUTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE KOHTA

17.

Kahe raamlepingu puhul, mille maksimaalsed mahud olid 135 000 eurot ja 650 000 eurot, tegutses üks keskuse töötaja hindamiskomisjoni määramisel volitatud eelarvevahendite käsutajana, tehes lepingute sõlmimise otsuseid ja kirjutades alla lepinguid. Eelarvevahendite käsutajale antud volitused piirdusid aga 130 000 euroga ega viidanud sõnaselgelt raamlepingutele. 2016. aastal tehti nende raames makseid kokku summas 35 310 eurot.

KOMMENTAARID SISEKONTROLLIMEHHANISMIDE KOHTA

18.

2016. aasta jaanuaris avaldatud auditiaruandes rõhutas Euroopa Komisjoni siseauditi talitus, et keskusepoolset IT-projektide haldamist tuleb oluliselt parandada. Siseauditi talitus leidis, et keskuse peamiseid tegevusi toetavate IT-süsteemide osas puudub üldine pikaajaline strateegiline visioon, et IT-projektide juhtimise metoodika oli vaid osaliselt vajadustele kohandatud ning süsteeminõuete haldamise protsess on puudulik. Keskus ja komisjoni siseauditi talitus koostasid parandusmeetmete võtmise kava.

EELMISTE AASTATE KOMMENTAARIDE PÕHJAL VÕETUD MEETMED

19.

Ülevaade kontrollikoja eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud parandusmeetmetest on esitatud lisas.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Baudilio TOMÉ MUGURUZA, võttis käesoleva aruande vastu 17. oktoobri 2017. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE


(1)  EÜT L 36, 12.2.1993, lk 1. Kõnealune määrus ja selle muudatused tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1920/2006 (ELT L 376, 27.12.2006, lk 1).

(2)  Keskuse pädevust ja tegevust tutvustav täiendav teave on leitav keskuse veebisaidil www.emcdda.europa.eu.

(3)  Eelarve arvandmed põhinevad maksete assigneeringutel.

(4)  Töötajaskond hõlmab ametnikke, ajutisi teenistujaid, lepingulisi töötajaid ja lähetatud riiklikke eksperte.

Allikas: keskuse edastatud andmed.

(5)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, tähtsamate arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat teavet.

(6)  Eelarve täitmise aruanded sisaldavad kõiki eelarvetoiminguid koondavaid aruandeid ja selgitavaid lisasid.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).


LISA

Eelmiste aastate kommentaaride põhjal võetud meetmed

Aasta

Kontrollikoja kommentaarid

Parandusmeetmete võtmise seis

(lõpetatud / pooleli / alustamata / ei kohaldata)

2015

2012. aastal allkirjastas keskus edasiste lepingute sõlmimiseks raamlepingu summas 250 000  eurot, mis oli hanketeates märgitud. Keskus ei pidanud sellest piirmäärast siiski kinni. 2015. aasta lõpuks oli selle lepingu raames tehtud maksete summa kokku 382 181  eurot, st piirmäär oli ületatud 50 % võrra. Piirmäära ületavad maksed näitavad, et keskuse kasutatavat raamlepingute järelevalvemenetlust tuleks parandada.

Pooleli


SEIREKESKUSE VASTUS

20.

Kooskõlas asjakohaste eeskirjadega näitasid mõlema raamlepingu maksimumväärtused üksnes nende täitmise ajal tõenäoliselt sõlmitavate üksiklepingute summaarset kogusummat.

EMCDDA parandab seepärast otsust eelarvevahendite käsutaja volituste delegeerimise kohta nii, et see sätestab delegeerimisega hõlmatud tegevust üksikasjalikumalt.