EUROOPA KOMISJON
Brüssel,29.6.2017
SWD(2017) 240 final
KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT
Kokkuvõtlik aruanne
Lisatud dokumendile:
Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile
Euroopa terviseühtsuse tegevuskava antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks
{COM(2017) 339 final}
KOKKUVÕTLIK ARUANNE
1.Sissejuhatus
Käesolev aruanne sisaldab kodanikelt, ametiasutustelt, ühingutelt ja muudelt organisatsioonidelt (edaspidi „sidusrühmad“) saadud tagasisidet komisjoni teatise kohta, mis käsitleb terviseühtsuse põhimõttel rajanevat tegevuskava, mille eesmärk on toetada liikmesriike antimikroobikumiresistentsuse vastases võitluses (edaspidi „uus terviseühtsuse tegevuskava“).
Sidusrühmadel oli võimalus esitada 24. oktoobrist 2016 kuni 28. märtsini 2017 tagasisidet komisjoni tegevuskava kohta, mis käsitleb antimikroobikumiresistentsuse vastast terviseühtsuse tegevuskava 1 . Peale selle korraldati 2017. aasta 27. jaanuarist 28. aprillini kodanikele ja sidusrühmadele suunatud avalik konsultatsioon 2 antimikroobikumiresistentsuse vastase uue terviseühtsuse tegevuskava teemal 3 .
Komisjoni tegevuskava kohta andis tagasisidet 22 sidusrühma. Avaliku konsultatsiooni ajal saadi vastused 584 osalejalt: 421 kodanikult ja 163 sidusrühmalt. 16 sidusrühma 163st esitas komisjoni tegevuskava kohta ka märkusi.
Sidusrühmad esindasid paljusid eri valdkondi. Enam kui viiendik vastanutest olid avaliku või erasektori haldusasutused, neile järgnesid valitsusvälised organisatsioonid, ravimitööstuse sidusrühmad ja inimtervishoiuteenuste osutajad. Enam kui pooled vastanutest (52 %) olid sidusrühmade huve esindavad katusorganisatsioonid või ühendused.
406 vastanud kodanikku olid pärit 22 liikmesriigist ja 15 ELi mittekuuluvatest riikidest. Valdav enamik vastanutest oli kõrgharidusega (87 %-l oli kolmanda taseme haridus), töötas inimtervishoiu- (39 %) või loomatervishoiusektoris (12 %) ning kinnitas, et on antimikroobikumiresistentsuse ja selle tagajärgedega väga hästi kursis (vastavalt 48 % ja 40 %). See näitab, et avalikul konsultatsioonil osalenute valim oli kõrgelt kvalifitseeritud.
Saadud vastused kinnitasid kodanike ja sidusrühmade tugevat toetust uuele terviseühtsuse tegevuskavale ning tervikliku käsitluse tähtsust. Saadud vastuseid võeti arvesse uue terviseühtsuse tegevuskava kolme peamise samba meetmete kindlaksmääramisel. Enamik arvessevõetud vastustest sisaldas poliitikavariante, millel on liikmesriikide jaoks selge Euroopa lisaväärtus ja mis on olulised antimikroobikumiresistentsuse alase teadus- ja arendustegevusega seotud probleemide seisukohast või mis aitaksid tagada, et EL on rahvusvahelisel tasandil antimikroobikumiresistentsuse valdkonnas jõuliselt esindatud. Arvesse ei võetud vastuseid, mis jäid väljapoole ELi pädevuse ulatust.
Üksikasjalik faktilisi andmeid sisaldav aruanne avaliku konsultatsiooni käigus saadud tagasiside kohta avaldatakse paralleelselt2. See annab saadud vastustest põhjalikuma ülevaate.
2.ELi muutmine parima tava piirkonnaks
Peaaegu pool (46 %) vastanud kodanikest pidas antimikroobikumiresistentsuse vastu meetmete võtmist inimtervishoiu, loomatervishoiu ja keskkonna valdkonnas võrdselt oluliseks ning enam kui veerand (27 %) pooldas meetmete võtmist nii inim- kui ka loomatervishoiu valdkonnas. Sidusrühmade esitatud seisukohad olid kooskõlas ka terviseühtsuse põhimõttel rajaneva, kõigi kolme valdkonna meetmeid (inimtervishoid, loomatervishoid ja keskkond) käsitleva lähenemisviisiga.
2.1.Paremad tõendid ja teadlikkus antimikroobikumiresistentsusega seotud probleemidest
ELi seiresüsteeme tundvad sidusrühmad leidsid, et andmete kogumist on vaja parandada pigem loomatervishoiu kui inimtervishoiu valdkonnas. Nad osutasid järgmistele ELis toimuva seire parandamise võimalustele, mida uuritakse täpsemalt uue terviseühtsuse tegevuskava rakendusetapis:
·liikumine standarditud andmekogumissüsteemi poole, et vähendada erinevusi riikides kogutud andmete kvaliteedis;
·antimikroobikumide tarbimise andmete puhul:
oinimtervishoiu valdkonnas suurem detailsus andmete kogumisel (nt kogumine piirkondlikul, allpiirkondlikul või isegi kohalikul tasandil; jaotamine tervishoiuvaldkondade kaupa; vanuse-/soopõhised andmed);
oloomatervishoiu valdkonnas tarbimist käsitlevad andmed loomaliikide kaupa; sihtpopulatsioonide kaupa (nt nuumsead, aretusemised ja kuldid, mitte kõik sead); põllumajandussüsteemide kaupa (nt intensiivpõllumajandus); hakata koguma andmeid antimikroobikumide kasutamise kohta lemmikloomadel (nt kassid ja koerad);
omõlemas valdkonnas andmete kogumine diagnooside või väljakirjutamise põhjuste kohta;
·antimikroobikumiresistentsust käsitlevate andmete puhul nõudsid sidusrühmad seiresüsteemide ulatuse laiendamist, et inimtervishoiu valdkonnas oleks hõlmatud rohkem patogeene. Sidusrühmad toetasid mõlemas valdkonnas resistentsete geenide andmebaasi ja geneetiliste meetodite kasutamist andmete kvaliteedi parandamise eesmärgil.
Tõendibaasi tugevdamiseks aitab veel üks sidusrühmade ettepanek, mis leidis uues terviseühtsuse tegevuskavas konkreetset rakendust, liikmesriikidel hinnata antimikroobikumiresistentsuse põhjustatud koormust majandusele ja tervishoiule.
Sidusrühmade muud ettepanekud vajavad lähemat kaalumist ja need ei leidnud uues terviseühtsuse tegevuskavas konkreetset rakendust. Nende hulka kuulub inimestel esinevate peamiste nakkushaiguste vastu vaktsineerimise majandusliku ja tervisele avalduva mõju ning vaktsineerimiskavade, nakkustõrje meetmete, põllumajandussüsteemide ja loomade söötmistavade tulemuslikkuse hindamine.
Sidusrühmad olid väga positiivselt meelestatud komisjoni tegevuse suhtes, mille eesmärk on täiendada liikmesriikide meetmeid antimikroobikumiresistentsuse alase teadlikkuse suurendamiseks. Neid vastanuid, kes hindasid komisjoni jõupingutusi kas kasulikuks või väga kasulikuks, oli peaaegu neli korda rohkem (79 %) kui neid, kes pidasid komisjoni meetmeid vähem kasulikuks (21 %).
Sidusrühmad nõudsid peamiselt liikmesriikide juhitud algatusi, mis oleksid riigipõhised, kohandatud ja võimalikult suurel määral suunatud kodanikele ja tarbijatele, kuid ka proviisoritele, arstidele, hambaarstidele, patsientidele, loomaarstidele ja põllumajandustootjatele. Sellised riiklikud kampaaniad ei kuulu uue terviseühtsuse tegevuskava kohaldamisalasse.
2.2.ELi eeskirjade parem koordineerimine ja rakendamine antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks
Liikmesriikide antimikroobikumiresistentsuse vastaste meetmete koordineerimise parandamiseks pidasid sidusrühmad oluliseks antimikroobikumiresistentsuse teemal korrapäraste arutelude pidamist spetsiaalses terviseühtsuse võrgustikus, mis toob kokku inimtervishoiu, loomatervishoiu ja keskkonna valdkonna eksperdid. Nad palusid ka komisjonil koordineerida ja lihtsustada parimate tavade jagamist ja teabe vahetamist liikmesriikide antimikroobikumiresistentsuse vastaste riiklike tegevuskavade kohta. Komisjon võttis seda soovi uues terviseühtsuse tegevuskavas arvesse.
87 % sidusrühmadest leidis, et oleks kas väga kasulik või kasulik, kui liikmesriigid määraksid kindlaks mõõdetavad eesmärgid, et vähendada inimeste ja loomade nakkushaigusi, antimikroobikumide kasutamist inim- ja loomatervishoius ning antimikroobikumiresistentsust kõigis kolmes valdkonnas. Uude terviseühtsuse tegevuskavva lisati konkreetsed meetmed liikmesriikide toetamiseks nende riiklike antimikroobikumiresistentsuse vastaste tegevuskavade rakendamisel.
2.3.Antimikroobikumiresistentsuse parem ennetamine ja ohjamine
Antimikroobikumide kasutamise vähendamisel ja antimikroobikumiresistentsuse levimise ennetamisel pooldasid sidusrühmad komisjoni uusi inimtervishoiuga seotud algatusi, millele järgnesid komisjoni uued algatused loomatervishoiu ja põllumajanduse valdkonnas.
Sidusrühmad nõudsid tungivalt ELi algatusi nakkuste ennetamise ja tõrje ning antimikroobikumide mõistliku kasutamise valdkonnas. Uues terviseühtsuse tegevuskavas leidsid konkreetset rakendust järgmised ettepanekud:
·toetada inimtervishoiu valdkonna meetmeid, nt koolitus ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste tõrje põhimõtted kõigile tervishoiutöötajatele;
·edendada haiglates ja tervishoiuasutustes antimikroobikumiresistentsuse vältimise töörühmade moodustamist ning tõhustada antimikroobikumiresistentsuse vältimise meetmeid kõigi esmatasandi tervishoiu ja haiglate arstide jaoks;
·toetada liikmesriike ravisuuniste koostamisel ja otsuste tegemist toetavate vahendite väljatöötamisel;
·edendada loomatervishoiu valdkonna algatusi, mille eesmärk on parandada nakkuste ennetamise ja tõrjega seotud loomakasvatustavasid;
·edendada riiklike ametiasutuste ja söödatööstuse ekspertide koostöös välja töötatud sööda- ja loomade toitmise strateegiaid .
Sidusrühmad tegid ettepanekuid ka liikmesriikide pädevusse kuuluvate meetmete kohta. Neid komisjon uude terviseühtsuse tegevuskavva ei lisanud. Nende hulka kuulusid järgmised ettepanekud:
·liikmesriigid peaksid inimtervishoiu valdkonnas välja töötama selged, vaktsineerimiseesmärke sisaldavad riiklikud vaktsineerimisprogrammid, milles tunnistatakse vaktsiinide tähtsust antimikroobikumiresistentsuse vastases võitluses, ning kindlaks tegema ja kõrvaldama peamise takistused riiklike vaktsineerimiskavade väljatöötamisel ja kasutuselevõtmisel;
·liikmesriigid peaksid loomatervishoiu valdkonnas looma riiklikud vaktsineerimisprogrammid, mis kajastavad kariloomade liigilist mitmekesisust ja loomakasvatustingimuste mitmekesisust;
·liikmesriigid peaksid lisama vaktsineerimiskavad oma riiklikesse antimikroobikumiresistentsuse vastastesse tegevuskavadesse;
·liikmesriigid peaksid julgustama ravimi väljakirjutajaid rakendama kiirdiagnostikat, et aidata neid otsuste tegemisel, ning kehtestama meetmed inim- ja loomatervishoiuteenuste pakkujatele, edendamaks kiirdiagnostika kasutamist;
·liikmesriigid peaksid lisama kiirdiagnostika kasutamise haridus-, koolitus- ja antimikroobikumiresistentsuse vältimise programmidesse.
Lõpuks nõudsid mõned homöopaatilise ja alternatiivmeditsiini valdkonna sidusrühmad antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemisel homöopaatiliste ja alternatiivsete ravimite propageerimist (traditsiooniline, täiendav ja alternatiivmeditsiin). Komisjon neid ettepanekuid kindlate tõendite puudumise tõttu uues terviseühtsuse tegevuskavas ei käsitlenud.
2.4.Keskkonna rolli suurem arvessevõtmine
Sidusrühmad avaldasid suurt poolehoidu algatustele, mille eesmärk on seirata keskkonnas esinevaid antimikroobikume ja resistentseid mikroorganisme. Mõned sidusrühmad juhtisid tähelepanu sellele, et enne antimikroobikumide keskkonda laskmise piirangute kindlaksmääramist tuleks uurida tervisele avalduvat ja majanduslikku mõju.
Antimikroobikumide keskkonda sattumise viise tundvad sidusrühmad olid arvamusel, et meetmeid tuleks võtta ravimitootmise protsessidest tuleneva antimikroobikumide keskkonda sattumise piiramiseks . Mitu sidusrühma soovitasid komisjonil vastu võtta ELi strateegia ravimite kohta keskkonnas. See meede lisati uude terviseühtsuse tegevuskavva ja vajaduse korral järgnevad sellele ettepanekud meetmete võtmiseks. Strateegias võiks kaaluda mitmeid võimalusi, nt seoses tootmisjäätmete ja kasutamata antimikroobikumide kogumisega. Nagu komisjon oma teatises märgib, kavatseb ta maksimeerida olemasolevatest seiresüsteemidest saadud andmete kasutamist, et parandada teadlikkust antimikroobikumiresistentsuse esinemisest ja antimikroobikumide levikust keskkonnas ning seega poliitikameetmete võtmist paremini põhjendada.
2.5.Tugevam partnerlus antimikroobikumiresistentsuse vastases võitluses ja antimikroobikumide parem kättesaadavus
Antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse edu oleneb kõigi valitsemistasandite ja paljude ühiskonnaliikmete jõupingutustest. Sidusrühmad leidsid, et dialoogi edendamine kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel on väga oluline, et arutada inim- ja loomatervishoius kasutatavate antimikroobikumide väljatöötamisega seotud probleeme, antimikroobikumide asemel alternatiivide kasutamist reguleerivat õigusraamistikku ning kiirendada vaktsiinide väljatöötamist multiresistentsete patogeensete bakterite jaoks.
Tootearenduskavade optimeerimiseks soovitasid ravimitööstuse sidusrühmad tungivalt, et kogu tootearenduse tsükli jooksul peetaks aegsasti ja pidevalt dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Eeskätt nõudsid nad dialoogi pidamist õigusraamistiku üle, milles seatakse esikohale antimikroobsete ravimite, vaktsiinide ja diagnostiliste testide väljatöötamine; mis võimaldab veelgi tulemuslikumaid ravimite väljatöötamise viise ning mis kiirendab raskete ja eluohtlike nakkuste vastaste antimikroobsete ravimite läbivaatamise protsesse. Loomatervishoiu valdkonna sidusrühmad soovisid arutleda selle üle, kuidas teha arendusetapis nõuetekohaselt vahet, millised uued antimikroobikumid on mõeldud kasutamiseks inimtervishoius ja millised loomatervishoius.
Kooskõlas nende märkuste ja soovitustega ning nagu on märgitud uut terviseühtsuse tegevuskava käsitlevas teatises, lisas komisjon algatused, et edendada korrapäraseid dialooge sidusrühmade seas ning julgustada neid välja töötama ja jagama oma antimikroobikumiresistentsuse vastaseid strateegiaid.
Sidusrühmad tegid arvukalt konstruktiivseid ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada tõhusate antimikroobikumide kättesaadavus (nt kaitstes internetimüüki ning täiustades ja muutes vanemaid antimikroobikume, et neid hoitaks turul kauem). Komisjon kaalus neid ettepanekuid hoolikalt ja käsitles neid uues terviseühtsuse tegevuskavas.
3.Antimikroobikumiresistentsusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine
Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse olulised strateegilised osad. Ravimite väljatöötamist tundvad sidusrühmad nimetasid peamiste takistustena uute antimikroobikumide patsientideni toomisel Euroopas antimikroobikumiresistentsusega seotud teadus- ja arendustegevuse vähest rahastamist, nimetatud teadus- ja arendustegevust stimuleerivate majandusmudelite puudumist ning keerukat õiguskeskkonda.
3.1.Paremad teadmised avastamise, tõhusa nakkustõrje ja seire kohta
Teadus- ja arendustegevuses osalevad sidusrühmad nõudsid alusuuringute, aga ka teabevahetuse, käitumisteaduste ja meetodite uuringute rahastamist, et edendada antimikroobikumide kasutamise muutmist. Nagu märgitakse komisjoni teatises uue terviseühtsuse tegevuskava kohta, kohustub komisjon jätkuvalt toetama teadusuuringuid, et mõista paremini epidemioloogiaga, resistentsuse mehhanismide või antimikroobikumiresistentsusega seotud probleeme ja et parandada haiguspuhangute varajast avastamist.
3.2.Uute raviviiside ja alternatiivide väljatöötamine
76 % sidusrühmadest nõustus sellega, et teadusuuringute esikohale seadmiseks peaks EL koostama resistentsete patogeenidega seotud teadus- ja arendustegevuse prioriteetide nimekirja, st prioriteetsete patogeenide loetelu. Seda võimalust uuritakse edasi uue terviseühtsuse tegevuskava rakendusetapis.
Lisaks nõuti sidusrühmade arvamustes ja ettepanekutes teadusringkondade toetamist selles, et nad pääseksid hõlpsasti ligi ressurssidele ja jagaksid neid ning kasutaksid olemasolevaid andmeid eesmärgiga muundada need uuteks teadmisteks; samuti nõuti antimikroobikumide uusi alternatiive käsitlevate teadusuuringute toetamist (nt ravimi otstarbe muutmine). Need arvamused kujundatakse poliitikavariantideks, et hõlbustada uute antimikroobikumide ja uute alternatiivide väljatöötamisel tehtavat tööd ning et lahendada teadusprobleeme.
3.3.Uute preventiivsete vaktsiinide väljatöötamine
Sidusrühmad leidsid, et antimikroobikumiresistentsete patogeenide ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste vastaste uute vaktsiinide väljatöötamiseks sobivate patogeenide valimise seisukohast oleks kasulik määrata kindlaks selged prioriteedid ja luua vajalikud vahendid selle arendustöö toetamiseks. Uues terviseühtsuse tegevuskavas viitas komisjon endale võetud kohustusele toetada uute tõhusate preventiivsete vaktsiinide väljatöötamist.
3.4.Uute diagnostikavahendite väljatöötamine
Sidusrühmad pidasid ravimi põhjendatud väljakirjutamiseks ja seega antimikroobikumide asjakohaseks kasutamiseks inim- ja loomatervishoius väga oluliseks diagnostilisi kiirteste. Nad nõudsid ka uuenduslikke, kiireid ja mobiilsemaid tehnoloogiaid käsitlevate sihtotstarbeliste uuringute toetamist ja rahastamist, et hõlbustada ja kiirendada patogeenide avastamist ja tuvastamist.
Muud sidusrühmade käsitletud võimalused kuuluvad liikmesriikide pädevusse ja hõlmavad diagnostiliste kiirtestide alternatiivsete hüvitussüsteemide edendamist ning kiirdiagnostika kasutuselevõtu soodustamist inim- ja loomatervishoius.
3.5.Uute majandusmudelite ja stiimulite väljatöötamine
Sidusrühmad toetasid laialdaselt uute rahastamis- ja ärimudelite väljatöötamist, et hõlbustada juurdepääsu antimikroobikumiresistentsuse ja tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamise ja tõrje uuenduslikele tehnoloogilistele lahendustele.
Stiimulitega seoses olid rahastamisvahendeid tundvad sidusrühmad vaimustunud rahastamisvõimalustest Euroopa raamprogrammi „Horisont 2020“ raames (95 % pidas seda väga oluliseks või oluliseks), millele järgnesid innovatiivsete ravimite algatuse (IMI) avaliku ja erasektori partnerluse raames antavad rahastamisvahendid (92 % pidas seda väga oluliseks või oluliseks).
Kuigi neid tõukemehhanisme peeti väga heaks, pooldasid ravimitööstuse sidusrühmad nende täiendamist tõmbemehhanismidega, millega tunnustatakse uuendustegevust toote olelusringi varasemas etapis ja vähendatakse tootja antimikroobikumide müügimahust tuleneva tulu osakaalu, et järgida resistentsuse vältimise põhimõtteid. Neid võimalusi uuritakse edasi uue terviseühtsuse tegevuskava rakendusetapis.
3.6.Lünkade täitmine teadmistes antimikroobikumiresistentsuse esinemise kohta keskkonnas ja ülekandumise ennetamise kohta
Sidusrühmad olid nõus, et puudub selge arusaam antimikroobikumiresistentsuse ülekandumise dünaamikast keskkonna ning inimeste, loomade ja toidu vahel. Oma seisukohtades osutasid sidusrühmad korduvalt sellele, et tuleb rahastada antimikroobikumide keskkonda laskmise mõju ja sellega kaasneva võimaliku riski maandamist käsitlevaid teadusuuringuid.
4.Üleilmse tegevuskava kujundamine
Antimikroobikumiresistentsuse probleemid on kogu maailmas ühised ning reisimine ja kaubavahetus võivad antimikroobikumiresistentsuse levikut veelgi soodustada.
Kodanikud avaldasid tugevat toetust nii ELi-kesksetele kui ka üleilmsetele antimikroobikumiresistentsuse vastastele meetmetele, mis on kooskõlas käesoleva aruande punktides 2 ja 4 kirjeldatud meetmetega. Sidusrühmad pidasid ülemaailmselt koordineeritud meetmeid väga oluliseks ja eelistasid ELi jõupingutusi Euroopa ELi-välises piirkonnas, millele järgnesid Lõuna-Aasia piirkond ja Põhja-Aafrika piirkond. Neid eelistusi kajastati uues terviseühtsuse tegevuskavas suutlikkuse suurendamise tegevuste näol, mis on ette nähtud ELi kandidaatriikides ja potentsiaalsetes kandidaatriikides ning naaberriikides (sealhulgas riikides, mille suhtes kohaldatakse Euroopa naabruspoliitikat) ja mida kohaldatakse teatavates ELi mittekuuluvates Euroopa riikides ja Põhja-Aafrika riikides. Peale selle on algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ raames ette nähtud tegevused Lõuna-Aasia piirkonnas.
4.1.ELi suurem osalus ülemaailmsel tasandil
Sidusrühmad avaldasid selget toetust koostöö tõhustamisele rahvusvaheliste normeerimisorganisatsioonidega (nt WHO, OIE, FAO 4 ja codex alimentarius), et võidelda antimikroobikumiresistentsuse vastu. Peale selle nimetasid sidusrühmad rahvusvahelisi meetmeid, sealhulgas seda, et importimisel ELi (nt toidu importimisel) tuleks täita ELi standardeid ja et komisjon peaks toetama antimikroobikumide kasutamise ja resistentsuse kujunemise seire rahvusvaheliste andmebaaside loomist. Uues terviseühtsuse tegevuskavas kajastati sidusrühmade soovitusi antimikroobikumiresistentsust käsitlevate ELi standardite ja meetmete toetamise ja tehnilise koostöö tõhustamise kohta WHO antimikroobikumiresistentsust käsitleva üleilmse tegevuskavaga hõlmatud valdkondades.
Mõned sidusrühmad nõudsid, et tuleb võtta ka meetmeid ravimitööstuse heidete keskkonda sattumisega tegelemiseks, tehes kohapealseid kontrolle ja muutes hea tootmistava eeskirju, lisades sinna keskkonna- ja jäätmekäitluskriteeriumid. Oma teatises rõhutas komisjon, et toetab jõupingutusi ravimitööstuse jäätmete tõhusa käitlemise tagamiseks. Keskkonna-alaste kohapealsete kontrollide kehtestamine ELi-välistes riikides ei kuuluks komisjoni volituste hulka.
4.2.Tugevamad kahepoolsed partnerlussuhted tugevama koostöö nimel
Sidusrühmad pidasid positiivseks kahepoolsete partnerlussuhete tugevdamist ELi peamiste kaubanduspartneritega ning oluliste piirkondlike ja ülemaailmsete partneritega (nt USA, Kanada, Brasiilia, Hiina, India ja Lõuna-Aafrika). Komisjon kohustus uues terviseühtsuse tegevuskavas tegema strateegiliste partneritega koostööd. Sidusrühmad kiitsid heaks suutlikkuse suurendamise, kaubandus- ja partnerluslepingud, samuti mittesiduva koostöö. Mitu sidusrühma nõudis tõhusamate meetmete võtmist riikide puhul, kes ekspordivad Euroopasse suures koguses antimikroobikume, kuid riikide suveräänsust kahjustavaid ettepanekuid ei võetud arvesse.
4.3.Koostöö arenguriikidega
Oma märkustes palusid sidusrühmad võtta rahvusvahelisi meetmeid, sealhulgas antimikroobikumiresistentsuse alase teadlikkuse ülemaailmne suurendamine ja nende riikide abistamine, kes vajavad kõige rohkem tuge, seire ja antimikroobikumiresistentsuse vältimise suutlikkuse suurendamise kaudu. Kuigi EL saab suurendada poliitilist teadlikkust rahvusvahelistel foorumitel (nt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon), ei kuulu kolmandate riikide üldsuse teadlikkuse suurendamise tegevus komisjoni pädevusse ning seega ei arvestatud ettepanekuid, mille kohaselt algataks komisjon otse üldsuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid kolmandates riikides.
4.4.Üleilmse teadusuuringute tegevuskava väljatöötamine
Sidusrühmad avaldasid teadustöö koordineerimise kohta pooldavaid arvamusi. Rahvusvaheliste meetmete puhul toetasid nad ülemaailmsete teadus- ja arendustegevusalaste jõupingutuste väljaselgitamise ja koordineerimise parandamist ning nende jõupingutuste ülemaailmset toetamist, eelkõige seoses WHO antimikroobikumiresistentsusalase teadus- ja arendustegevuse prioriteetide nimekirjaga ning multiresistentse tuberkuloosi probleemi lahendamisega.
5.Kokkuvõte
Üldiselt avaldasid kodanikud ja sidusrühmad oma vastustes komisjoni uuele teatisele terviseühtsuse tegevuskava kohta, mille eesmärk on toetada liikmesriike antimikroobikumiresistentsuse vastases võitluses, väga tugevat toetust. Nad leidsid, et antimikroobikumiresistentsus on oluline rahvatervise küsimus, milles EL võib anda tõelist lisaväärtust ja pakkuda välja konkreetseid meetmeid.
Komisjoni tegevuskava kohta esitatud tagasisidet kasutati antimikroobikumiresistentsuse valdkonna poliitikakujundajate teavitamiseks ja tegevusvaldkondade kindlaksmääramiseks uue terviseühtsuse tegevuskava kolme peamise samba raames. Avaliku konsultatsiooni tulemused kinnitasid tegevuskava kohta saadud arvamusi ning andsid uusi teadmisi. Käesolevas aruandes nimetatud seisukohtadele leiti suurel määral rakendust uues terviseühtsuse tegevuskavas või neid analüüsitakse edasi, et rakendada need võib-olla ellu rakendusetapi ajal.
Selleks et muuta EL parima tava piirkonnaks, pidasid sidusrühmad tähtsaks tõhusate kontrolli- ja seiresüsteemide väljatöötamist ELi tasandil, et anda teavet poliitikakujundamiseks. Kuigi sidusrühmad hindasid positiivselt praeguste ELi anitmikroobikumiresistentsuse ja antimikroobikumide tarbimise seire süsteemide abil kogutud teavet, nõudsid nad eelkõige loomatervishoiu valdkonnas antimikroobikumide tarbimise andmete kogumist loomaliikide kohta. Tõendibaasi tugevdamiseks toetasid nad ka tõendite saamist tervisealaste majandus- ja hindamisuuringute kaudu, mis näitavad poliitika- või sekkumismeetmete väärtust.
Sidusrühmad rõhutasid ka antimikroobikumiresistentsuse tekke aeglustamise tähtsust nakkuste ennetamise ja tõrje meetmete, antimikroobikumiresistentsuse vältimise programmide ja antimikroobikumide mõistliku kasutamise põhimõtete väljatöötamise teel. Inimtervishoiu valdkonna sidusrühmad nõudsid prioriteetsete meetmete võtmist nakkuste ennetamiseks ja patsientide ohutuse tagamiseks haiglakeskkonnas. Samuti nõudsid nad, et eelkõige liikmesriikide tasandil edendataks vaktsineerimist kui tulemuslikku rahvatervise meedet nakkuste ennetamiseks ja selle tulemusena antimikroobikumide kasutamise vajaduse vähendamiseks. Loomatervishoiu valdkonna sidusrühmad omakorda nõudsid uusi algatusi nakkuste ennetamise, loomakasvatustavade ja parima tava kohaste söötmisrežiimide valdkonnas ning väljendasid muret olemasolevate antimikroobikumide piiratud kättesaadavuse pärast ja vaktsiinide kehva kättesaadavuse pärast teatavatel turgudel.
Sidusrühmad toetasid igati algatusi, mille eesmärk on seirata antimikroobikume ja antimikroobikumiresistentsust keskkonnas, tingimusel et need algatused toetuvad kindlatele teaduspõhistele tõenditele. Nad soovitasid komisjonil võtta vastu ELi strateegia ravimite kohta keskkonnas.
Antimikroobikumiresistentsusalase teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni puhul pooldasid sidusrühmad laialdaselt prioriteetsete patogeenide loetelu koostamist ELi tasandil, et seada teadus- ja arendustegevus esikohale ning suunata ravimitööstuse teadus- ja arendustegevuse investeeringud kõige suuremate ohtudega tegelemisse. Ravimitööstuse sidusrühmad avaldasid suurt toetust aegsale ja pidevale dialoogipidamisele kõigi asjaomaste sidusrühmadega kogu tootearendustsükli jooksul ning õigusraamistikule, millega seatakse esikohale uute antimikroobikumide, alternatiivide, vaktsiinide ja diagnostiliste testide väljatöötamine. Teadus- ja arendustegevuses osalevad sidusrühmad palusid jagada ka rohkem ressursse ja kasutada olemasolevaid andmeid paremini. Seoses uute diagnostikavahendite väljatöötamisega nõudsid sidusrühmad sihtotstarbelist rahaliste vahendite eraldamist uuenduslike, kiirete tehnoloogiate jaoks, kuid eelkõige meetmete jaoks, millega soodustada nende kasutuselevõttu ja lisada need antimikroobikumiresistentsuse vältimise programmidesse.
Sidusrühmad avaldasid toetust uute rahastamis- ja ärimudelite väljatöötamisele, et soodustada uute antimikroobikumide, alternatiivide, vaktsiinide ja kiirdiagnostika vahendite väljatöötamist resistentsete nakkuste ja eelkõige tervishoiuteenustega seotud nakkuste ennetamiseks ja tõrjeks. Nad pidasid väga tähtsaks selliseid tõukemehhanisme nagu Euroopa raamprogramm „Horisont 2020“ ja innovatiivsete ravimite algatused, kuid ravimitööstuse sidusrühmad pooldasid ka tõmbemehhanisme, millega tunnustatakse uuendustegevust toote olelustsükli varases etapis.
Rahvusvahelisel tasandil pooldasid sidusrühmad laialdaselt koostöö tõhustamist rahvusvaheliste organisatsioonidega võitluses antimikroobikumiresistentsuse vastu ning kahepoolsete partnerlussuhete tugevdamist ELi peamiste kaubanduspartneritega ning oluliste piirkondlike ja ülemaailmsete partneritega. Sidusrühmad eelistasid suutlikkuse suurendamist ja koostööd Euroopa ELi-välises piirkonnas, kuid kutsusid ka üles looma tugevamaid partnerlussuhteid Hiina ja Indiaga, arvestades nende rolli antimikroobikumide tootmises ja toiduainete peamiste eksportijatena Euroopa Liitu. Sidusrühmad nõudsid ka rohkem suutlikkuse arendamist ja koostöötegevusi väikese ja keskmise sissetulekuga riikides.
http://ec.europa.eu/dgs/health_food-safety/amr/docs/communication_amr_2011_748_en.pdf
http://ec.europa.eu/dgs/health_food-safety/amr/consultations/consultation_20170123_amr-new-action- plan_en.htm
Lõpptähtaeg on 28. aprill 2017. Käesoleva aruande koostamisel ei olnud võimalik arvesse võtta vastuseid, mille Euroopa Komisjon sai pärast nimetatud kuupäeva.
WHO – Maailma Terviseorganisatsioon, OIE – Maailma Loomatervise Organisatsioon, FAO – ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon.