Kommenteeritud kokkuvõte

Vahendajatepoolse kohustusliku avalikustamise eeskirjade mõjuhinnang

A. Vajadus meetmete järele

Miks? Mis on lahendamist vajav probleem?

Hiljuti lekkinud info on näidanud, et teatavad finantsvahendajad on aktiivselt aidanud oma klientidel kasutada agressiivse maksuplaneerimise skeeme, vähendamaks maksukoormust ja varjamaks raha välismaal.

Läbipaistvuse puudumine võimaldab teatavatel vahendajal edendada ja müüa agressiivse maksuplaneerimise skeeme. Selle tulemusena seisavad liikmesriigid silmitsi kasumi ümberpaigutamisega, mis saadakse nende territooriumil ja oleks seal maksustatav, kuid see kantakse üle madala maksumääraga jurisdiktsioonidesse, mis toob sageli kaasa liikmesriikide maksubaasi kahanemise. Avastatud probleem seisneb selles, et vahendajad kavandavad ja maksumaksjad kasutavad teatavaid maksuplaneerimise skeeme maksustamise vältimiseks või maksudest kõrvalehoidumiseks.

Mida selle algatusega loodetakse saavutada?

Algatuse rakendamine peaks andma riiklikele maksuametitele õigeaegselt teavet piiriüleste võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemide kavandamise ja kasutamise kohta. Maksuhaldurid saavad eeldatavasti kasu sellisest varajasest avalikustamisest, ning saavad võtta viivitamata meetmeid, et takistada selliste skeemide rakendamist, mis liigituvad maksudest kõrvalehoidumiseks, nt kohandada maksualaseid õigusakte riiklikul tasandil või keskenduda konkreetsele maksuauditile protsessi varases etapis.

Milline on ELi tasandi meetmete lisaväärtus? 

Kogemused on näidanud, et riiklikud sätted agressiivse maksuplaneerimise vastu ei ole kuigi tõhusad, kuna keskenduvad üksnes ebaseaduslike skeemide riigisisesele mõõtmele. Paljud maksustamise vältimiseks kavandatud struktuurid evivad piiriülest mõõdet ning hõlmavad maksustatava tulu suunamist madala maksumääraga riikidesse. Kapital ja isikud on samuti järjest liikuvamad, eriti integreeritud turul, nagu ELi siseturg. Seepärast on teabevahetuse süsteemi tõhususe ja täielikkuse tagamisel EL paremas olukorras kui üksikult tegutsevad liikmesriigid.

B. Lahendused

Milliseid seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke poliitikavariante on kaalutud? Kas on olemas eelistatud variant? Miks?

Erinevaid poliitikavariante hinnati tõhususe, tulemuslikkuse ja sidususe seisukohast võrreldes baasstsenaariumiga. Eelistatud variant on nõue, et liikmesriigid i) kehtestavad sõnaselgelt oma riigi maksuhalduritele kohustuse avalikustada võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemid, millel on piiriülene element; ning ii) tagavad, et oma riigi maksuhaldurid vahetavad seda teavet automaatselt teiste liikmesriikide maksuhalduritega vastava mehhanismi kaudu.

Kes millist varianti toetab?

Algatus on saanud üldise toetuse liikmesriikidelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja üksikisikutelt. Ettevõtlusega seotud sidusrühmad ja vahendajad tundsid muret tulevase algatuse selguse ning võimaliku halduskoormuse üle.

C. Eelistatud poliitikavariandi mõju

Millised on eelistatud poliitikavariandi (kui see on olemas, vastasel korral peamiste poliitikavariantide) eelised?

Nõue teatada kohustusliku avalikustamise korra raames paneb vahendajad tõenäoliselt hoiduma agressiivse maksuplaneerimise skeemide kasutamisest. Samuti ei soovi maksumaksjad luua või kasutada selliseid skeeme, kui nad teavad, et nendest tuleb teatada kohustusliku avalikustamise korra kohaselt. Maksuhalduritel on praegu piiratud teadmised välismaistest maksuplaneerimisskeemidest ning sellised andmed võiks anda neile ajakohast teavet, et oleks võimalik kiiresti reageerida, võttes meetmeid ning tehes õigusandlikke ja/või regulatiivseid muudatusi. Lisaks võiks seda teavet kasutada riskide hindamiseks ja auditeerimiseks.

Millised kulud eelistatud poliitikavariandiga kaasnevad (kui kaasnevad, muul juhul märkida peamised kulud)?

On ette nähtud, et teabevahetuse liikmesriikide vahel saab korraldada suhteliselt lihtsalt, kasutades olemasolevaid aruandlus- ja teabevahetusvõimalusi, nagu maksualased eelotsuste puhul, mis on juba sätestatud halduskoostöö direktiivis. Kulud vahendajatele peaks olema piiratud, kuna ametiasutustele avalikustatav teave on tõenäoliselt olemas teabelehtedel, millega skeeme maksumaksjatele selgitatakse.

Milline on mõju ettevõtjatele, VKEdele ja mikroettevõtjatele?

Algatus mõjutab kõiki ettevõtjaid ja loob võrdsed võimalused ELis. Otsene mõju VKEdele oleks vähene, sest nad on vähem seotud piiriüleste agressiivse maksuplaneerimise skeemidega. Kavandatud eeskirjad mõjutavad tõenäoliselt hoopis rohkem suuremaid ettevõtjaid, kes tegutsevad piiriüleselt.

Kas on ette näha märkimisväärset mõju riigieelarvetele ja ametiasutustele?

Üldiselt peaks algatus keskpikas perspektiivis aitama tõsta/koguda maksutulu meetmete abil, mida liikmesriigid võtavad, et võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu oma residentide poolt ning takistada agressiivse maksuplaneerimise skeemide kasutamist.

Kas on oodata muud olulist mõju?

Kuna meedet on käsitletud ka rahvusvahelistes soovitustes, mille on heaks kiitnud G20, tagatakse selle algatuse rakendamisega ELi kooskõla soovitustega.

D. Järelmeetmed

Millal poliitika läbi vaadatakse?

Halduskoostöö direktiivi artikli 27 kohaselt esitab komisjon aruande direktiivi toimimise kohta iga viie aasta järel. Esimene aruanne esitatakse 1. jaanuariks 2018. Kavandatavat halduskoostöö direktiivi muudatust seoses vahendajate kohustusliku avalikustamise eeskirjadega hinnatakse läbivaatamise käigus, mis viiakse lõpule 1. jaanuariks 2023.