Brüssel,26.4.2017

SWD(2017) 200 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

Sotsiaalnäitajate tulemustabel

Lisatud dokumendile:

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Sotsiaalõiguste samba loomine

{COM(2017) 250 final}
{SWD(2017) 201 final}
{SWD(2017) 206 final}


Sotsiaalsema ja õiglasema Euroopa loomine on Euroopa Komisjoni üks peamine prioriteet. Euroopa sotsiaalõiguste sammas on loodud näitamaks suunda teel uuenenud sotsiaal-majanduslikule lähenemisele ja juhtida reforme riikide tasandil. Nimetatud raamistikus toetab sammast sotsiaalnäitajate tulemustabel, mille abil jälgitakse sotsiaal- ja tööhõivenäitajaid osalevates liikmesriikides. Kõnealune seirevahend võimaldab saavutusi võrrelda, et võrdlusanalüüsi veelgi parandada.

Tulemustabel on võrdlusraamistik ühiskonna edusammude jälgimiseks käega katsutaval, terviklikul ja objektiivsel viisil, mis on Euroopa kodanike jaoks kergesti kättesaadav ja mõistetav. Selle abil tehakse aegsasti kindlaks, millised on liikmesriikide, ELi ja euroala ees seisvad kõige olulisemad tööhõive- ja ühiskondlikud probleemid, samuti aja jooksul saavutatud edusammud. Käesolevas tulemustabelis määratletakse „ühiskonna edusamme“ kui võimet suurendada ja säilitada heaolu ja võimalusi, luues inimeste jaoks tingimused nende täieliku potentsiaali saavutamiseks ja põhivajaduste rahuldamiseks.

Kõnealune määratlus osutab ühiskonna edusammude kolmele ulatuslikule mõõtmele: 1) võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, 2) dünaamilised tööturud ja õiglased töötingimused ning 3) avaliku sektori toetused / sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus.

1)Võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule – see hõlmab õiglusaspekte, mis on seotud hariduse, oskuste ja elukestva õppega, soolise võrdõiguslikkusega tööturul, ebavõrdsuse ja sotsiaalse liikuvuse, elamistingimuste ning noortega.

2)Dünaamilised tööturud ja õiglased töötingimused – see vastab küsimusele, kas turud toimivad tõhusalt ja vabalt, et toetada ümberpaiknemist ja töö otsimist konkurentsitihedas majanduses. Kõnealuse pealkirja alla kuuluvad näitajad hõlmavad tööturgude toimimist, toetust töökoha leidmisel ja vahetamisel ning samuti töötingimuste ja palkadega seotud õigluse mõõdet.

3)Avaliku sektori toetused / sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus – see hõlmab õiglasi tulemusi, mis saavutatakse avaliku sektori toetuste ja/või sotsiaalkaitse abil. Need näitajad kajastavad eelkõige teenuste osutamist ja sotsiaalseid turvavõrke.

Tulemustabel võrdleb ELi liikmesriikide tulemusi ELi ja euroala keskmiste näitajatega. Lisaks on selle abil võimalik vähemalt teatavate osade puhul võrrelda ELi tulemuslikkust teiste rahvusvaheliste osalejate omaga. Sellist võrdlusanalüüsi võib kasutada empiirilise alusena vastastikuse parimatest tavadest õppimise protsesside uuendamiseks. Tulemustabeli abil on ühtlasi võimalik visualiseerida pikemaajalisi suundumusi. Näitajad on võimaluse ja vajaduse korral jaotatud vanuse, soo ja/või haridustaseme järgi.

On valitud 12 valdkonda, mille alusel on võimalik ühiskonna edusamme mõõta ja mis on seotud ühega kolmest eespool osutatud peatükist. Kõnealuste valdkondade hõlmamiseks kavandatud näitajad on esitatud lisas ja põhinevad olemasolevatel kvantitatiivsetel andmetel, mille on kogunud Eurostat (saadud peamiselt sissetulekuid ja elamistingimusi käsitlevast ELi statistikast (EU-SILC), igal neljandal aastal tehtavast töötasu struktuuri uuringust, mis on ühendatud riikide hinnangute ja ELi tööjõu-uuringuga (LFS)) ning OECD.

Majanduspoliitika koordineerimise iga-aastane tsükkel Euroopa poolaasta on oluline vahend ELi ja liikmesriikide tasandi arengute vahetuks jälgimiseks ning sellega kaetakse arvukalt Euroopa sotsiaalõiguste sambaga hõlmatud valdkondi. Sellega seoses arutatakse tulemustabelit asjaomastes nõukogu komiteedes, et kasutada seda Euroopa poolaasta raames ning lisada see ühisesse tööhõivearuandesse, mis avaldatakse igal sügisel koos iga-aastase majanduskasvu analüüsiga. Iga valdkonna esimesi näitajaid (paksus kirjas) tuleks käsitada tulemustabeli põhinäitajatena, mis lisatakse ühisesse tööhõivearuandesse. Muud näitajad on teisesed näitajad, mille kohta antakse vajaduse korral teavet ühise tööhõivearuande põhiosas. Kuna tööhõive ja sotsiaalsete aspektide tähtsus on Euroopa poolaastas viimastel aastatel kasvanud, võimaldab tulemustabel täpsemalt käsitleda tööhõivet ja ühiskondlikke probleeme Euroopa poolaasta raames ning sellest tulenevaid euroala hõlmavaid ja riigipõhiseid soovitusi, mis võivad kajastada ja edendada riikide eripäradest tulenevaid asjakohaseid, sihtotstarbelisi reforme. Samuti võiks see olla võrdlusaluseks euroala sotsiaalset mõõdet ja Euroopat üldiselt käsitlevas tegevuses.



Lisa – Sotsiaalnäitajate tulemustabel: põhi- ja teisesed näitajad

Võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule

Haridus, oskused ja elukestev õpe

1.Haridussüsteemist varakult lahkunud noored

(Haridussüsteemist varakult lahkunud (18–24aastased), soo järgi)

Eurostati andmed

Täiskasvanute osalemine õppes

(Elukestev õpe – 25–64aastaste õppes osalejate %, soo järgi)

Eurostati andmed

 

Kehv haridusalane edasijõudmine (madalad PISA tulemused matemaatikas – 15aastased)

OECD

Kolmanda taseme hariduse omandanud, vanuserühm 30–34

(Kolmanda taseme hariduse omandanud – 30–34aastaste kolmanda taseme hariduse omandanute %, soo järgi)

Eurostati andmed

Sooline võrdõiguslikkus tööturul

2.Sooline tööhõivelõhe

(Sooline tööhõivelõhe tööhõive määras)

Eurostati andmed

Sooline tööhõivelõhe osalise tööaja puhul

(Sooline tööhõivelõhe osalise tööaja puhul osana kogutööhõivest)

Eurostati andmed

Korrigeerimata sooline palgalõhe

(Korrigeerimata sooline palgalõhe tunnitasu puhul (%))

Eurostati andmed

Ebavõrdsus ja sissetuleku kasv

3.Sissetulekute ebavõrdsus

(Mõõdetuna ülemise ja alumise sissetulekukvintiili suhtena – S80/S20)

Eurostati andmed

Erinevus tulemuslikkuses õpilaste sotsiaal-majandusliku staatuse järgi (sotsiaal-majandusliku ja kultuurilise staatuse mõju PISA tulemustele)

OECD

Elamistingimused ja vaesus

4.Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elanike määr (AROPE)

(Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus elanike osakaal % kogu elanikkonnast, soo järgi)

Eurostati andmed

1.

Vaesuse ohus elanike määr

(Vaesuse ohus elanike % kogu elanikkonnast, soo järgi)  

Eurostati andmed

2.

Tõsise materiaalse puuduse määr

(Tõsises materiaalses puuduses elanike % kogu elanikkonnast, soo järgi)  

Eurostati andmed

3.

Väga vähese tööhõivega leibkonnas elavad inimesed

(% kõigist kuni 60aastastest elanikest, kes elavad väga vähese tööhõivega leibkonnas, soo järgi)

Eurostati andmed

4.

Halbades elutingimustes elavate inimeste määr

(ülerahvastatud eluruumides ja halbades elutingimustes elavate inimeste % koguelanikkonnast, eluruumi kasutamise aluse järgi)

Eurostati andmed

Noored

5.Mittetöötavad ja mitteõppivad noored, vanuserühm 15–24

(NEET-noorte määr, soo järgi)

Eurostati andmed

Dünaamilised tööturud ja õiglased töötingimused

Tööjõu struktuur

6.Tööhõive määr

(20–64aastased, soo, vanuse ja haridustaseme järgi)

Eurostati andmed

7.Töötuse määr

(15–74aastased, soo, vanuse ja haridustaseme järgi)

Eurostati andmed

Tööjõus osalemise määr

(15–64aastased, soo ja vanuse järgi)

Eurostati andmed

Noorte töötuse määr

(15–24aastased, soo järgi)

Eurostati andmed

Pikaajalise töötuse osakaal

(kogu aktiivsest elanikkonnast, soo järgi)

Eurostati andmed

Tööturu dünaamika

8.Aktiveerimismeetmed – tööturupoliitikas osalejate arv 100 tööd otsiva inimese kohta (kokku)

Eurostati andmed

Praegusel töökohal töötamise kestus

(Praegusel töökohal teatava aja (aasta või vähem, 1–2 aastat, 2–5 aastat, rohkem kui 5 aastat) töötanud inimeste osakaal)

Eurostati andmed

Tähtajaliselt lepingult alalisele lepingule ülemineku määr (kolme aasta keskmine)

(Selliste vähemalt 18aastaste elanike %, kes läksid eelmise aasta tähtajaliselt lepingult sel aastal üle alalisele lepingule, soo järgi)

Eurostati andmed

Sissetulek, sh tööhõivest

9.Leibkondade tegelik kohandatud kasutada olev kogutulu (ostujõustandard elaniku kohta: indeks 2008=100)

Eurostati andmed

10.Töötajatele makstavad hüvitised töötatud tunni kohta

Eurostati andmetel põhinevad arvutused

Vaesusohus olevate tööga hõivatute määr

(% vähemalt 18aastastest tööga hõivatud elanikest, kes on vaesuse ohus, soo järgi)

Eurostati andmed

Avaliku sektori toetused / sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus

Avaliku poliitika mõju vaesuse vähendamisele

11.Sotsiaalsiirete (v.a pensionid) mõju vaesuse vähendamisele

(Koguelanikkonna vaesusohus elanike osakaalu erinevus enne ja pärast sotsiaalsiirdeid, soo järgi)

Eurostati andmed

Valitsemissektori kulutused funktsioonide järgi

(Valitsemissektori kulutused %-na SKPst, funktsiooni (sotsiaalkaitse, tervis ja haridus) järgi)

Eurostati andmed

Asenduse kogumäär pensionide puhul

(Vanuserühma 65–74aastased keskmise individuaalse brutopensioni ja vanuserühma 50–59aastased keskmise individuaalse brutotöötasu suhe)

Eurostati andmed

Lastehoid

12.Ametlikus lastehoius olevad alla kolme aastased lapsed

(Ametlikus lastehoius olevad lapsed (osakaal samas vanuserühmas lastest – 0-3aastased)

Eurostati andmed

Tervishoid

13.Rahuldamata vajadus arstiabi järele inimeste endi hinnangul (EL SILC))

(% kogu elanikkonnast, kes teatasid rahuldamata vajadusest arstiabi järele, soo järgi)

Eurostati andmed

Tervena elatud aastad (65aastaselt)

Eurostati andmed

Jooksvad kulutused tervishoiule

Eurostati andmed

Digitaalne juurdepääs

14.Inimeste digitaaloskuste tase

(Algtaseme või sellest kõrgema tasemega üldiste digitaaloskustega inimeste osakaal soo järgi)

Eurostati andmed

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi ühendatusmäära näitajad: lairiba püsiühenduse kasutuselevõtt (33%), mobiilse lairibaühenduse kasutuselevõtt (22%), kiirus (33%) ja taskukohasus (11%)

Digitaalarengu tegevuskava tulemustabel