EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.12.2017

COM(2017) 827 final

2017/0333(APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Valuutafond

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Sellest ajast, kui Euroopa kodanike igapäevaellu ilmusid esimesed euromündid ja rahatähed, on möödunud peaaegu 16 aastat. Seda vääringut kasutab nüüd iga päev 340 miljonit eurooplast 19 liikmesriigis („euroalal“) ja see on teine enim kasutatud vääring maailmas. 60 muud maailma riiki ja piirkonda, kus elab kokku 175 miljonit inimest, on otsustanud kasutada eurot oma vääringuna või siduda oma vääringu euroga.

Finants- ja majanduskriis, mis tabas Euroopat 2008. aastal ja mille tagajärgi on senini tunda, ei saanud küll algust euroalal, ent paljastas siiski mõned selle institutsioonilised nõrgad kohad. Vastuseks kiiret sekkumist nõudvatele probleemidele on hädaabinõuna vastu võetud mitu vahendit. Niiviisi on loodud uued finantstulemüürid, abistatud enim kannatada saanud riike ja tugevdatud poliitika koordineerimist ELi tasandil. Enamik neist, välja arvatud nõukogu määrusel (EL) nr 407/2010 põhinev Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (edaspidi „EFSM“), on kehtestatud väljaspool liidu õigusraamistikku. Liikmesriigid on andnud rahalist abi Kreekale ja asutanud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (edaspidi „EFSF“). 2010. aastal leiti Euroopa Ülemkogu kohtumisel, et EFSF, mis asutati vaid ajutise mehhanismina, tuleks asendada alalise institutsiooniga, milleks sai Euroopa stabiilsusmehhanism (edaspidi „ESM“). Tugevdatud on ka eelarve- ja finantseeskirju, et vältida kriisi edasist süvenemist. Otsustav tähtsus on olnud Euroopa Keskpanga rahapoliitika meetmetel.

Pärast aeglase majanduskasvuga või kasvuta aastaid on kõikide tasandite järjepidevad jõupingutused hakanud nüüd vilja kandma ja Euroopa majandus näitab jõudsa elavnemise märke. Kõigi liikmesriikide majandus on nüüdseks kasvu teel ja ELi kui terviku majanduskasv on mitu aastat järjest püsinud keskmiselt 2 % juures 1 . Majandususalduse indikaator on ELis ja euroalal kõrgeimal tasemel pärast 2000. aastat ning töötus madalaimal tasemel pärast 2008. aasta lõppu. Inimeste toetus eurole on euroalal suurim alates europangatähtede ja -müntide kasutuselevõtust 2002. aastal 2 . Paraku – nagu märkis ametisse astudes praegune komisjon – ei ole kriis möödas seni, kuni töötus püsib sedavõrd suur: oktoobris 2017 oli euroalal endiselt tööta 14,3 miljonit inimest.

Kriisiaastatest tuli nii mõndagi õppida. Olulised küsimused sõnastati selgelt juba 2015. aasta juuni viie juhi aruandes 3 . Sellest saadik on palju ära tehtud, et majandus- ja rahaliitu „tegusalt süvendada“. Majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaastat on tugevdatud, selle raames on euroala kui terviku jaoks ette nähtud selgemad suunised ja nüüd keskendutakse ka rohkem sotsiaalsetele aspektidele. Euroopa Eelarvenõukogu ja riiklike tootlikkuse komiteede moodustamise kaudu on parandatud majandusjuhtimist. Struktuurireformi tugiteenistuse loomine on aidanud võimendada tehnilise abi andmist liikmesriikidele. On astutud olulisi samme pangandusliidu 4 ja kapitaliturgude liidu 5 loomise lõpuleviimiseks, eelkõige on pangandussektoris paralleelselt edasi arendatud riskivähendus- ja riskijagamismeetmeid. Omaluse suurendamiseks kõikidel tasanditel on süvendatud ka dialoogi liikmesriikide ja Euroopa poliitiliste osalejate ning sotsiaalpartneritega.

Kõige selle tulemusena on euroala struktuur kindlam kui iial varem, aga mitte veel valmis. Komisjoni Euroopa tulevikku käsitleva valge raamatu 6 järelmeetmetena esitatud aruteludokumentides majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta 7 ja ELi rahanduse tuleviku kohta 8 võetakse kokku praegune olukord ja kavandatakse võimalikud tulevased sammud aastani 2025.

Euroopa jõud on silmnähtavalt taastumas. Tal on avanenud võimalus tegutseda nii majanduses kui ka poliitikas ning positiivsed suundumused annavad talle veelgi julgust juurde. Praegu ei ole siiski aega loorberitele puhkama jääda: katust tuleks ikka parandada, kui paistab päike.

President Juncker esitas oma 13. septembri 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus 9 seisukohad ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamiseks ning ütles selgelt, et Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine on oluline osa tegevuskavast, mis kulmineerub juhtide kohtumisega Sibius. Eesistuja Donald Tuski kutsel toimub see 9. mail 2019 ning sellel kohtumisel tuleks vastu võtta kaalukad otsused Euroopa tuleviku kohta.

Sama kajastub ka juhtide tegevuskavas 10 . ELi juhid plaanivad korraldada 15. detsembril 2017 euroala tippkohtumise, et leppida kokku ajakava Euroopa majandus- ja rahaliitu ja pangandusliitu käsitlevate otsuste tegemiseks. Spetsiaalselt sellele teemale on pühendatud 28.–29. juunil 2018 toimuv kohtumine, kus tahetakse teha konkreetsed otsused.

Euroopa Liidu olukorda käsitlevas kõnes esitatud üleskutse ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma liidu kujundamisele on Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise seisukohast eriti asjakohane.

•    Ühtsus. Euro on ELi ühtne vääring ja see, mis on kavandatud euroala jaoks, peaks olema kavandatud ka nende liikmesriikide jaoks ja koos nende liikmesriikidega, kes peaksid euro kasutusele võtma tulevikus. Kõigil euroalasse mittekuuluvatel liikmesriikidel, välja arvatud Ühendkuningriigil ja Taanil, on õiguslik kohustus edaspidi euroalaga ühineda 11 . Lisaks annavad euroala majandused pärast Ühendkuningriigi väljaastumist ligikaudu 85 % kogu ELi sisemajanduse koguproduktist (SKP). ELi poliitiline ja majanduslik integratsioon, mille keskmes on ühtne turg, näitab, et Euroala liikmesriikide ja euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide tulevik on juba omavahel põimunud, ning tugev ja stabiilne euroala on nii selle liikmesriikide kui ka kogu ELi jaoks äärmiselt tähtis.

See selgitab, miks on oluline, et euroala liikmesriigid ja pangandusliidus osalevad euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid näeksid Euroopa Valuutafondi (European Monetary Fund, edaspidi „EMF“) kaudu üheskoos ja samaväärsetel tingimustel ette kaitsemeetme Ühtse Kriisilahendusnõukogu jaoks, et kriisilahendusnõukogul oleks võimalik seda meedet vajaduse korral kasutada kriiside edukaks lahendamiseks pangandusliidus.

•    Tugevus. Tugevam majandus- ja rahaliit eeldab tugevamat juhtimist ja olemasolevate vahendite tõhusamat kasutamist. Praegune süsteem peegeldab endiselt selliste otsuste segu, mis tehti ennenägematu majanduskriisiga toimetulekuks. See on teinekord viinud vahendite paljususe ja aina üksikasjalikumate eeskirjade koostamiseni ning muutnud tegutsemise keeruliseks ja põhjustanud dubleerimise riski. Juhtimis- ja otsustusprotsessi aitaksid tugevdada suurem sünergia, ühtlustatud menetlused ja valitsustevaheliste kokkulepete integreerimine ELi õigusraamistikku. Lisaks aitaks süsteemi tulemuslikkust suurendada see, kui kõiki muudatusi, mille komisjon on oma käesolevas paketis ette pannud, saaks rakendada ELi kehtivate aluslepingute raames.

Kogemus on näidanud, kui keeruline ja koormav on nõuda liikmesriikidelt kollektiivset tegutsemist, kui majanduspoliitika koordineerimise volitused on antud liidule. Laiemalt vaadates loob liidu institutsioonide ja alalise valitsustevahelise mehhanismi (nagu ESM) kooseksistents keerulise maastiku, millel rakendatakse vaid osaliselt ja ebaühtlaselt kohtulikku kaitset, põhiõigusi ja demokraatliku vastutuse põhimõtet. Lisaks eeldab valitsustevahelise menetluse raames toimuv otsustusprotsess harilikult tülikaid siseriiklikke menetlusi ja on seetõttu sageli aeglasem kui kriiside tõhusaks ohjamiseks tarvis. Selle näiteks võib tuua EFSMi kasutamise 2015. aasta juulis, et katta ajutiselt ajavahemik kuni ESMist toetuse andmiseni Kreekale: ELi määruse muutmine ja selle kasutamise otsuse tegemine osutus kiiremaks kui ESMi tavapärase väljamakseotsuse tegemine. See kandub samamoodi üle meetmete kohandamisele uute olukordadega. Kuna isegi kõige väiksemate muudatuste tegemiseks peavad kõrgeimal poliitilisel tasandil allkirja andma kõik osapooled, võib nende muudatuste tegemiseks olla tarvis riikide parlamentide heakskiitu. Sellised menetlused on aeganõudvad ja võivad takistada võtmast meetmeid ajal, mil neid on tarvis. ELi õigusraamistik teiselt poolt pakub kehtivate õigusaktide muutmiseks mitmesuguseid võimalusi, mis vastavad oma keerukuselt asjaomase küsimuse tõsidusele ja vastuvõetava meetme vormile. ELi otsustusraamistik aitaks seega asjaomaste sätete kohandamise protsessi kiirendada, kui tarvis. Suurem sünergia ja ühtlasem otsustusprotsess aitaks juhtimist ja menetlusi tugevdada.

•    Demokraatia. Majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine tähendab ka suuremat poliitilist vastutust ja suuremat läbipaistvust küsimuses, kes eri tasanditel mida ja kuna otsustab. See eeldab, et otsuste tegemise Euroopa mõõde tuuakse kodanikele lähemale ja nihutatakse esiplaanile ka siseriiklikes aruteludes, ning et riikide parlamentidele ja Euroopa Parlamendile antakse piisavad volitused valvata ELi majandusjuhtimise korralduse järele. Samuti peaks see viima kollektiivsete otsuste suurema omaluseni ja avatuseni selles, kuidas neid otsuseid tehakse ja kuidas neid üldsusele esitletakse. See kehtib eelkõige EFMi kui ESMi järglase kohta. Demokraatlik aruandekohustus on Euroopa tulevikku käsitleva arutelu üks põhiaspekt. ESM on omandanud aastate jooksul väga tähtsa rolli. Selle ümberkujundamisel EFMiks tuleks püüda asetada fondi haldamine liidu tugevasse aruandekohustuslikku raamistikku ja tagada täiemahuline kohtulik kontroll. Euroopa Parlamendi kaasamine aitaks eelkõige tugevdada demokraatlikku järelevalvet ning riikide parlamentide roll jääb endiselt päevakorrale, sest liikmesriigid teevad Euroopa Valuutafondi suuri sissemakseid.

Kõigil eespool nimetatud põhjustel saab euroala liikmesriikidele finantsstabiilsuse toetuse andmiseks vajalikke struktuure kõige paremini hallata liidu tasandil ja selleks spetsiaalselt loodud liidu organi kaudu. Ent võttes arvesse liidu enda majandusraskusi ja tema ees olevaid ülesandeid ning oskusteavet, mis on ESMi tegevuse raames selles valdkonnas kogutud, oleks sellise organi loomine tühjale kohale ebamõistlikult kulukas. Seetõttu peaks kavandatav EMF praeguse ESMi pigem endaga liitma ja oma struktuuri sulandama ning võtma üle selle eesmärgid, ülesanded ja vahendid. Komisjoni kavandatavat EMFi saab rakendada kehtivate aluslepingute alusel. Lisaks muule pakub see ideaalse võimaluse luua ühine kaitsemeede Ühtse Kriisilahendusnõukogu jaoks. Kaitsemeetme loomises ühtse kriisilahendusfondi jaoks leppisid liikmesriigid kokku juba 2013. aastal. Selle kokkuleppega täiendati poliitilist kokkulepet, mis oli saavutatud ühtse kriisilahenduskorra määruse 12 suhtes. Viimase abinõuna kasutatav ühine kaitsemeede pakuks kõikidele asjaomastele pooltele suuremat kindlustunnet Ühtse Kriisilahendusnõukogu võetavate meetmete usaldusväärsuse ja ühtse kriisilahendusfondi finantssuutlikkuse suurendamise suhtes. Viimase abinõuna kasutatava vahendina aktiveeritakse see meede vaid juhul, kui ühtse kriisilahendusfondi vahenditest asjaomase panga või asjaomaste pankade kriisilahenduseks ei piisa. Kaitsemeede eelarvet ei mõjutaks, sest kõik kasutatud vahendid nõutakse sisse pangandusliidus osalevate liikmesriikide pangandussektorilt.

Euroala liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamine on põhijoon, mis ühendab Ühtset Kriisilahendusnõukogu EMFi ja selle eelkäija, ESMiga, sest mõlema eesmärk on tagada euroala finantsstabiilsus. Riigi ja pankade vaheline seos, mis on nüüdseks hästi välja kujunenud, osutab sellele, et euroala ja ühisraha finantsstabiilsuse seisukohast on väga tähtis mitte ainult riikide, vaid ka süsteemselt oluliste pankade rahanduslik usaldusväärsus. Seega on ainult loomulik, et käesolev ettepanek aitab siduda Ühtse Kriisilahendusnõukogu ja fondi tegevust vahendina, mis võimaldab pakkuda kriisilahendusnõukogule krediidiliini või tagatisi tema tegevuse toetamiseks.

Möödunud aastatel on avaldatud mitmesuguseid arvamusi majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise kohta. Need arvamused võivad küll erineda, aga neid ühendab üksmeel edusammude tegemise vajaduse suhtes. Väga suure panuse on andnud ka Euroopa Parlament, 13 samuti eurorühm 14 oma oluliste arutelude raames.

Kavandatav määrus EMFi loomise kohta on üks algatustest, mis on välja kuulutatud komisjoni teatises majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta. Kõnealuses teatises antakse ülevaade kõigi komisjoni esitatud algatuste olemusest ja sisust. Selles tuletatakse ka meelde, kuidas sobitub käesolev pakett laiemasse tegevuskavasse, mille eesmärk on viia majandus- ja rahaliidu loomine lõpule 2025. aastaks, ja nähakse ette järgmise 18 kuu tegevuse ajakava.

Käesolev ettepanek tugineb Euroopa stabiilsusmehhanismi väljakujunenud struktuurile ja Euroopa Valuutafond luuakse juba ELi õigusraamistikul põhinevana. See kuulutati välja juba viie juhi aruandes ja seda on nõudnud ka Euroopa Parlament, kes rõhutas vajadust anda Euroopa Valuutafondile piisav laenuandmis- ja laenuvõtmisvõime ja selgepiiriline mandaat 15 .

Euroopa stabiilsusmehhanism loodi oktoobris 2012 kriisi haripunktis. Toimunud sündmuste survel leiti valitsustevaheline lahendus. Ent juba toona oli selge, et samasugune lahendus oleks leitud ka ELi aluslepingute raamistikus. Sellele on osutatud näiteks komisjoni dokumendis „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava“ 16 . 

Aastate jooksul on Euroopa stabiilsusmehhanism euroalal finantsstabiilsuse säilitamisele otsustavalt kaasa aidanud. Selleks on ta pakkunud täiendavat finantstoetust raskustes olevatele euroala liikmesriikidele. Tema ümberkujundamine Euroopa Valuutafondiks tugevdab veelgi tema rolli institutsioonina. See aitab luua uut sünergiat ELi tasandil, eelkõige läbipaistvuse, kohtuliku kontrolli ja ELi finantsvahendite tõhususe näol, ning pakub seega liikmesriikidele paremat tuge. Samuti aitab see veelgi parandada koostööd komisjoniga ja aruandlust Euroopa Parlamendi ees. Seejuures ei mõjutata seda, kuidas riikide valitsused on oma riiklike parlamentide ees vastutavad, ja säilitatakse senise Euroopa stabiilsusmehhanismi võetud kohustused.

Algatuse vorm on nõukogu määruse ettepanek, mis vajab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 352 alusel Euroopa Parlamendi nõusolekut. Artikkel 352 võimaldab lõimida Euroopa stabiilsusmehhanismi liidu raamistikku, kuna seda on vaja euroala finantsstabiilsuse 17 jaoks ja aluslepingutes ei ole ette nähtud ühtegi muud õiguslikku alust, mis võimaldaks ELil täpselt seda eesmärki saavutada 18 . Selle artikli lõikes 2 on sõnaselgelt sätestatud riikide parlamentide roll. Varem on artikliga 352 samaväärne artikkel olnud aluseks mitmele olulisele otsusele, mis on sillutanud teed majandus- ja rahaliidu loomisele. Näiteks tehti otsused Euroopa Valuutakoostöö Fondi, Euroopa rahaühiku ja esimeste maksebilansimehhanismide kohta Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu artikli 235 alusel, mis oli artikli 352 eelkäija.

Ettepanekule on lisatud kavand, millest võiks saada valitsustevaheline kokkulepe, et euroala liikmesriigid saaksid omavahel kokku leppida rahaliste vahendite ülekandmises Euroopa stabiilsusmehhanismist Euroopa Valuutafondi. Samuti nähakse ettepanekuga ette, et fond on ESMi õigusjärglane ja asendab seda ning võtab üle selle õigusliku seisundi koos kõigi õiguste ja kohustustega.

Tänase ettepaneku kohaselt luuakse Euroopa Valuutafond unikaalse juriidilise isikuna liidu õiguse alusel. Sellest saab Euroopa stabiilsusmehhanismi mantlipärija, samas kui mehhanismi senised finants- ja institutsioonilised struktuurid jäävad sisuliselt samaks. See tähendab, et Euroopa Valuutafond annab raskustes olevatele liikmesriikidele endiselt finantsstabiilsuse toetust, kogub raha, emiteerides kapitalituru instrumente, ja osaleb rahaturu tehingutes. Liikmeskond ei muutu ja endiselt on ka teistel liikmesriikidel võimalik selles osalema hakata, kui nad on euro kasutusele võtnud.

Arvestades, et Euroopa Valuutafondist saaks liidu organ, on Euroopa stabiilsusmehhanismi praeguses struktuuris vaja teha mõningaid sihtotstarbelisi kohandusi. Nende hulka kuulub Euroopa Valuutafondi poolt kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuste kinnitamine nõukogu poolt 19 .

Lisaks on tänase ettepanekuga lisatud mitmesuguseid uusi funktsioone.

Esiteks võib Euroopa Valuutafond luua ühtsele kriisilahendusfondile ühise kaitsemeetme. See on pangandusliidu teise samba ehk nn ühtse kriisilahenduskorra oluline element 20 . Kui ühtne kriisilahenduskord 2013. aastal vastu võeti, leppisid liikmesriigid ühtlasi kokku kaitsemeetme loomises ühtse kriisilahendusfondi jaoks. Meede oli mõeldud kasutamiseks viimase abinõuna ja seda kasutataks üksnes juhul, kui ühtse kriisilahendusfondi kohe kättesaadavad vahendid osutuvad kapitali või likviidsuse seisukohast ebapiisavaks. Samuti leppisid liikmesriigid kokku, et see peaks keskpikas perspektiivis olema eelarveliselt neutraalne, st et kaitsemeetme kasutamise peaks alati hüvitama euroala pangandussektor.

Uued ELi pangandusjärelevalve ja kriisilahenduse eeskirjad, mis töötati välja pärast kriisi, on pankade maksejõuetuse tõenäosust ja võimalikku mõju kõvasti vähendanud. Siiski on endiselt vaja ühist eelarvepõhist kaitsemeedet, et suurendada ühtse kriisilahendusfondi finantssuutlikkust. Selline kaitsemeede sisendab usaldust pangandussüsteemi vastu, toetades Ühtse Kriisilahendusnõukogu võetud meetmete usaldusväärsust. See omakorda vähendab sellise olukorra tõenäosust, kus kaitsemeedet oleks tegelikult vaja kasutada.

Praegu valitseb laialdane üksmeel selles, et Euroopa stabiilsusmehhanism – tulevane Euroopa Valuutafond – on parim võimalus luua selline kaitsemeede krediidiliini või ühtsesse kriisilahendusfondi antavate tagatiste vormis. See kajastub ka tänases ettepanekus, milles sätestatakse ühtlasi sobivad otsustusprotsessid, tagamaks, et kaitsemeedet saaks vajaduse korral kiiresti rakendada. Samuti on välja pakutud erikord, et arvestada euroalasse mittekuuluvate, ent pangandusliiduga ühinenud liikmesriikide huve.

Teiseks on ettepanekus juhtimise valdkonnas ette nähtud võimalus kiirendada teatavates pakilistes olukordades otsuste tegemist. Tehakse ettepanek säilitada kõigi olulisemate finantsmõjuga otsuste (nt kapitali sissenõudmiste) puhul ühehäälne otsustamine. Ent stabiilsustoetust käsitlevate otsuste, väljamaksete ja kaitsemeetme kasutuselevõtu puhul oleks ettepaneku kohaselt vaja suurendatud kvalifitseeritud häälteenamust, mille puhul on nõutav 85 % häältest.

Kolmandaks on ettepanekus finantsabi programmide juhtimise valdkonnas ette nähtud EMFi vahetum osalus kõrvuti Euroopa Komisjoniga.

Neljandaks on ettepanekus mainitud Euroopa Valuutafondi võimalust töötada välja uusi rahastamisvahendeid. Aja jooksul võivad sellised vahendid teisi ELi vahendeid ja programme täiendada või toetada. Selline koostoime võib osutuda eriti kasulikuks, kui Euroopa Valuutafondil tuleb tulevikus toetada võimalikku stabiliseerimisfunktsiooni.

Nende muutuste tulemusena saab Euroopa Valuutafondist liidu tasandil töökindel kriisiohjamisorgan, mis tegutseb täielikus koostoimes teiste ELi institutsioonidega. Nõukogu ja komisjon säilitavad oma pädevuse ja vastutuse majandus- ja eelarvejärelevalve ning poliitika koordineerimise alal, nagu on sätestatud ELi aluslepingutes.

Ka praktilist koostööd saab tihendada, et liikmesriike paremini teenindada, koos turuosalistega tegutseda ja tegevuse dubleerimist vältida. Lisaks võiks kaaluda tihedamat koostööd edusammude tegemiseks majandus- ja rahaliidu tugevdamisel.

•Kavandatud parandused ESMi struktuuris

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

Ettepaneku eesmärk on tagada euroala ja kogu ELi, selle liikmesriikide ja pangandusliidus osalevate liikmesriikide finantsstabiilsus. Selles on sätestatud ühtlustatud raamistik finantsstabiilsuse toetuse andmiseks EMFi liikmetele ning krediidiliinide ja tagatiste andmiseks Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, et aidata rahastada tema võimalikke kriisilahenduse meetmeid pangandusliidus osalevates liikmesriikides.

Ettepanekus on samuti sätestatud EMFi juhtorganite ja muude osalevate liidu institutsioonide ülesanded ja vastutus ning nähtud EMFile ette finantsinstrumendid tema eesmärkide saavutamiseks.

Kuna ettepanekuga luuakse liidu keskne organ, mille ülesanne on anda liikmesriikidele finantsabi, antakse sellega panus euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsust ohustavate riskide ohjamisse ja säilitatakse samal ajal liikmesriikide vastutustundlik eelarvepoliitika, nõudes abisaavatelt EMFi liikmetelt, et nad peaksid kinni rangetest majanduspoliitilistest tingimustest, mis on valitud finantsabi andmise vahendi puhul asjakohased, ja et nad tegeleksid oma puuduste kõrvaldamisega. Lisaks tehtaks EMFile ülesandeks anda finantstoetust Ühtsele Kriisilahendusnõukogule. EMFi kaasamine aitaks kaasa riikide valitsuste, pankade ja reaalmajanduse vahelise negatiivse mõjuahela kaotamisele – see on majandus- ja rahaliidu sujuvaks toimimiseks äärmiselt vajalik.

Samal ajal ei lähe ettepanek kaugemale sellest, mida on vaja, et saavutada EMFi eesmärk vähendada euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsust ohustavaid riske. Kogu abi suhtes, mida EMF oma liikmetele annab, kohaldatakse majanduspoliitilisi tingimusi, mille eesmärk on kõrvaldada neis riikides esinevad puudused, taastada kiiresti usaldusväärne ja jätkusuutlik majanduslik ja rahaline olukord ning ennistada nende suutlikkus end täielikult finantsturgudel rahastada või siis sellist suutlikkust suurendada.

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2017/0333 (APP)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse Euroopa Valuutafond

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 352,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 22 ,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Enneolematu finants- ja majanduskriis, mis tabas maailma ja Euroopa Liitu 2007. aastal, ohustas tõsiselt finantsstabiilsust ja pärssis majanduskasvu, ning kriisi tulemusena suurenes mitmes liikmesriigis märgatavalt valitsemissektori ülemäärane eelarvepuudujääk ja võlakoormus, mis sundis neid taotlema finantsabi nii liidu raamistikus kui ka sellest väljaspool.

(2)Kriis tõi nähtavale asjaolu, et liidul puudusid piisavalt tugevad vahendid, millega astuda kiiresti ja otsustavalt vastu finantsstabiilsust ohustavatele probleemidele. Need vahendid on euroala, selle liikmesriikide, liidu kodanike ja teiste majanduselus osalejate stabiilsuse tagamiseks äärmiselt olulised ja aitavad väga suurel määral tugevdada usaldust ühisraha vastu.

(3)Vastuseks mitme liikmesriigi laenuvõtmise tingimuste erakordsele halvenemisele, mida ei olnud enam võimalik selgitada majanduse põhinäitajatega ja mis ohustas liidu finantsstabiilsust, võeti vastu hulk meetmeid, mõned neist väljaspool liidu raamistikku.

(4)Esiteks loodi 2010. aastal Euroopa finantsstabiilsusmehhanism (edaspidi „EFSM“), mille kaudu sai liit anda liikmesriikidele finantsabi. See mehhanism võimaldas liidul koordineeritult, kiiresti ja aktiivselt reageerida konkreetses riigis tekkinud akuutsetele raskustele, aga selle finantssuutlikkus oli piiratud ja see oli loodud ajutise vahendina.

(5)Teiseks lõid rahaühikuna eurot kasutavad liikmesriigid 2010. aastal isekeskis veel ajutise Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (edaspidi „EFSF“). Sellest fondist on finantsabi antud Iirimaale, Portugalile ja Kreekale. EFSF emiteeris antava finantsabi rahastamiseks kapitaliturgudel võlakirju ja muid võlainstrumente. Fondist muud finantsabi ei anta, sest seda ülesannet täidab praegu ainult Euroopa stabiilsusmehhanism (edaspidi „ESM“).

(6)Kolmandaks jõudis Euroopa Ülekogu 17. detsembril 2010 kokkuleppele vajaduses luua nende liikmesriikide jaoks, kelle rahaühik on euro, alaline stabiilsusmehhanism, millega asendatakse EFSF ja mille kaudu antakse võimalikku uut rahalist toetust.

(7)Euroopa stabiilsusmehhanism loodi rahvusvahelise finantseerimisasutusena 2. veebruari 2012. aasta asutamislepinguga, mis sõlmiti väljaspool liidu raamistikku. ESM võttis üle EFSFi ülesande anda finantsabi liikmesriikidele, kelle rahaühik on euro, ja alustas tegevust 2012. aasta oktoobris.

(8)Aastate jooksul on ESM euroalal finantsstabiilsuse säilitamisele otsustavalt kaasa aidanud. Selleks on ta pakkunud täiendavat finantstoetust raskustes olevatele euroala liikmesriikidele. ESMi ümberkujundamine Euroopa Valuutafondiks (edaspidi „EMF“) tugevdab veelgi tema rolli institutsioonina. See aitab luua ELi tasandil uut sünergiat, eelkõige läbipaistvuse, ELi finantsvahendite tõhususe ja õigusliku kontrolli näol, ning pakub liikmesriikidele paremat tuge. Samuti aitab see veelgi parandada koostööd komisjoniga ja aruandlust Euroopa Parlamendi ees. Seejuures ei mõjutata seda, kuidas riikide valitsused oma parlamentide ees vastutavad, ja säilitatakse ESMi kohustused.

(9)ESMi integreerimine liidu raamistikku, luues EMFi, aitab samuti kaasa läbipaistvuse suurendamisele ja aruandekohustuse tugevdamisele Euroopa majandus- ja rahaliidus. Kriisi haripunktis tehti euroala liikmesriikide ja nende kodanike jaoks kaugeleulatuvaid otsuseid. Keskne roll, mida ESM täitis finantsstabiilsuse tagamisel rangete tingimuste alusel, õigustab tema integreerimist liidu raamistikku, et tagada tihedam dialoog, vastastikune usaldus ning tugevam demokraatlik aruandekohustus liidu otsustusprotsessides ja nende protsesside legitiimsus. EMF peaks seetõttu andma aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(10)Euroopa Parlamendi tehtava demokraatliku kontrolli tõhustamiseks peaks EMF andma igal aastal aru oma ülesannete täitmise kohta. Parlamendile tuleks anda õigus esitada suulisi ja kirjalikke küsimusi ja korraldada kuulamisi. Arvestades EMFi tegevuse tundlikku olemust ja selle mõju finantsturgudele, peaks parlamendil olema võimalik korraldada EMFi tegevdirektoriga konfidentsiaalseid suulisi arutelusid seoses edusammudega, mida on tehtud EMFi liikmele finantsstabiilsuse toetuse andmisel või selle rakendamisel, aga ka seoses Ühtsele Kriisilahendusnõukogule antava finantstoetusega.

(11)Läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli tagamiseks peaks riikide parlamentidel olema õigus saada EMFi tegevuse kohta teavet ja alustada fondiga dialoogi. EMFi liikme parlament peaks saama kutsuda fondi tegevdirektori osalema arutelul, millel käsitletakse edusamme, mis on tehtud finantsstabiilsuse toetuse andmisel, ja selle meetme mõju asjaomasele EMFi liikmele. Selline mõttevahetus võib aidata süvendada EMFi ja selle asjaomase liikme vahelist vastastikust mõistmist.

(12)Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus ei ole konkreetse õigusliku aluse vormis ette nähtud vajalikke volitusi, mille alusel luua alaline liidu organ, mille ülesanne on anda toetust finantsstabiilsuse tagamiseks euroalal ja neis liikmesriikides, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes osalevad pangandusliidus.

(13)Kuna selline konkreetne õiguslik alus puudub, võib nõukogu Euroopa Parlamendi nõusolekul luua EMFi meetmena, mis on vajalik aluslepingute mõne eesmärgi saavutamiseks ELi toimimise lepingu artikli 352 tähenduses.

(14)Kuna rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide vahel on tugevad vastastikused seosed, võivad nende liikmesriikide finantsstabiilsust ohustavad tõsised riskid ohustada kogu euroala finantsstabiilsust. Seepärast peaks EMF andma rahaühikuna eurot kasutavatele liikmesriikidele finantsstabiilsuse toetust, kui see on hädavajalik euroala või selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks.

(15)Liidu meetmed on seega vajalikud, et saavutada kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 4 eesmärk rajada majandus- ja rahaliit, mille rahaühik on euro, ning kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 3 eesmärk taotleda Euroopa kestlikku arengut, mis põhineb tasakaalustatud majanduskasvul, hindade stabiilsusel ja tugeva konkurentsivõimega sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress. Veelgi enam – euroala, rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide ja eurot mittekasutavate, kuid pangandusliidus osalevate liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamine teenib eesmärki kujundada välja tihedam, õiglasem ja vastupidavam majandus- ja rahaliit.

(16)Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt saavutada ja neid saab seega meetme ulatuse tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

(17)EMF tuleks liidu õiguse kohaselt luua liidu organi ja juriidilise isikuna.

(18)EMFi toimimist tuleks reguleerida käesoleva määruse ja EMFi põhikirjaga (põhikiri on käesoleva määruse lahutamatu osa). EMFi põhikiri peaks sisaldama asjakohaseid sätteid, milles käsitletakse fondi õiguslikku seisundit, liikmeskonda, eesmärke ja ülesandeid, korraldust ja otsuste tegemise menetlusi, laenuandmisvõimet ja kapitali, korda, mille alusel antakse stabiilsustoetust rahaühikuna eurot kasutavatele liikmesriikidele, ja korda, mille alusel antakse toetust Ühtsele Kriisilahendusnõukogule, fondi finantssätteid ja finantsjuhtimise korda, üleminekukorda EMFi uute liikmete algkapitali sissemaksete tegemiseks, kapitali märkimise aluse ajutise korrigeerimise korda ja mitmesuguseid üldsätteid.

(19)ESMi tegevuse sujuva jätkumise ja nõutava õiguskindluse tagamiseks tuleks ESM asendada EMFiga nii, et viimane võtaks üle ESMi õigusliku seisundi, sealhulgas kõik õigused ja kohustused.

(20)Kui EMFist saab ESMi õigusjärglane, ei kaasne sellega rahaühikuna eurot kasutavatele liikmesriikidele uusi rahalisi kohustusi seoses nende sissemaksetega EMFi lubatud aktsiakapitali, mille nad on juba märkinud.

(21)Kuna ESM on oma õiguslikult laadilt rahvusvaheline finantseerimisasutus, mis põhineb nende liikmesriikide vahel sõlmitud rahvusvahelisel lepingul, kelle rahaühik on euro, peaks juhatajate nõukogu kui ESMi kõrgeim otsuseid tegev organ, kes esindab ESMi asutamislepingu osalisi, andma õigusjärgluse ja märgitud kapitali üleminekule oma eelneva heakskiidu. Üleminek lõppeb käesoleva määruse jõustumisega või ESMi nõusoleku saamisega, olenevalt sellest, kumb neist on hilisem.

(22)Kui käesolev määrus jõustub, peaksid kõik liikmesriigid, kelle rahaühik on euro ja kes on praegu ESMi asutamislepingu osalised, saama EMFi liikmeks. Igast liikmesriigist, kes võtab kasutusele euro, peaks seega saama EMFi liige, kellel on kõik samad õigused ja kohustused nagu olemasolevatel EMFi liikmetel.

(23)Selleks et EMFi uus liige saaks kasutada käesoleva määrusega antud õigusi, sealhulgas hääleõigust, peaks ta märkima oma lubatud aktsiakapitali.

(24)Liikmesriikide suhtes, kes võtavad euro kasutusele pärast käesoleva määruse jõustumist, tuleks kehtestada ESMi asutamislepingus sisalduvaga sarnane üleminekukord. Nendel liikmetel peaks olema võimalus tasuda oma sissemakse EMFi kapitali osamaksetena. Kui EMFi uue liikme SKP elaniku kohta on EMFiga ühinemisele eelnenud aastal alla 75 % liidu keskmisest SKPst elaniku kohta, tuleks tema kapitali märkimise alust sissemaksete tegemiseks ajutiselt korrigeerida. Sellist ajutist korrigeerimist tuleks kohaldada kaheteistkümne aasta jooksul.

(25)EMFi stabiilsustoetust tuleks anda rangetel majanduspoliitilistel tingimustel. Nimetatud tingimused peaksid olema asjaomase finantsabi andmise vahendi puhul asjakohased.

(26)Finantsabi andmise majanduspoliitilised tingimused tuleks kindlaks määrata vastastikuse mõistmise memorandumis ja need peaksid olema täielikult kooskõlas ELi toimimise lepinguga ette nähtud majanduspoliitika koordineerimise meetmetega. Vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimisel ning selle rakendamise jälgimisel ja kontrollimisel tuleks lähtuda sotsiaalse mõju hinnangust.

(27)Selleks et astuda kriisile reageerimiseks samm pangandusliidu suunas, loodi nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 23 ühtne järelevalvemehhanism ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 806/2014 24 ühtne kriisilahenduskord, mis hõlmab nii liikmesriike, kelle rahaühik on euro, kui ka liikmesriike, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes otsustavad vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artiklile 7 osaleda ühtses järelevalvemehhanismis (edaspidi „osalevad liikmesriigid“) ning kellele laienevad seetõttu seoses krediidiasutustega EKP järelevalvevolitused ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu kriisilahendusvolitused.

(28)Liidu tasandi järelevalve ja kriisilahendusmeetmetega toetatakse pangandusliidu loomist. Selleks et määrusega (EL) nr 806/2014 loodud Ühtne Kriisilahendusnõukogu saaks kesktasandi kriisilahendusasutusena täita ülesandeid, mis talle pangandusliidu raames krediidiasutuste puhul on usaldatud või usaldatakse, peaks EMF pakkuma talle krediidiliinide ja tagatiste kaudu finantstoetust.

(29)Ühtse kriisilahenduskorra raames loodi ka ühtne kriisilahendusfond. Seda rahastatakse riigi tasandil pankadelt kogutavatest ja liidu tasandil koondatavatest osamaksetest. Vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklile 74 võib Ühtne Kriisilahendusnõukogu sõlmida kriisilahendusfondile täiendavate rahaliste vahendite tagamiseks avaliku rahastamise kokkulepped, kui ex ante ja ex post osamaksed ei ole fondi kohustuste täitmiseks piisavad.

(30)EMFil peaksid olema piisavad rahalised vahendid, et täita oma ülesandeid tulemuslikult. Võttes arvesse liidu vahendite piiratust, peaksid EMFi liikmed eraldama piisavad vahendid vastavalt neile käesoleva määrusega antud õigustele. See peaks kajastuma asjakohases juhtimis- ja hääletamiskorras, mis tagab liikmetele piisava kontrolli nende eraldatud vahendite kasutamise üle.

(31)EMFi konkreetsest rahastamise struktuurist tulenevalt peaks iga EMFi liikme hääleõigus peegeldama tema rahalise osaluse kaalu EMFis. Seega tuleks hääletamiskorras, mida EMFi juhtorganid otsuste tegemisel kasutavad, lähtuda ESMi asutamislepingus juba sätestatud korrast, et tagada võimalikult suurel määral olemasolevate hääletamistavade jätkumine.

(32)Selliste liikmesriikide esindajad, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes osalevad pangandusliidus, peaksid samuti osalema juhatajate nõukogu koosolekutel, kui arutatakse Ühtse Kriisilahendusnõukogu toetuseks pakutavate krediidiliinide või tagatistega seotud küsimusi.

(33)Juhatajate nõukogul ja direktorite nõukogul peaks olema võimalik luua alalisi või ajutusi komiteesid ja allorganeid, kui nad leiavad, et see on vajalik või asjakohane nende või tegevdirektori nõustamiseks või muul viisil abistamiseks nende ülesannete täitmisel. Nende ülesanded, koosseis ja tegevus tuleks määrata kindlaks asjaomase organi siseselt. Sellistel komiteedel ega allorganitel ei tohiks olla õigust teha otsuseid.

(34)Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleks teha EMFi raames majanduspoliitikaga seotud ja suurt kaalutlusõigust hõlmavaid otsuseid ainult liidu institutsioonide heakskiidul ja vastutusel. Volitus selliseid otsuseid ELi toimimise lepingu artikli 291 kohaselt heaks kiita tuleks anda nõukogule tulenevalt aluslepingutes sätestatud volitustest liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimiseks ja liidu teistest õigusaktidest.

(35)Vahendite puhul, mille eesmärk on anda EMFi liikmetele stabiilsustoetust, kujutab käesolev määrus endast ELi toimimise lepingu artikli 352 kohast vajalikku meedet selliste volituste täiendamiseks, mis on sätestatud neid liikmesriike käsitlevates aluslepingute sätetes, kelle rahaühik on euro (ELi toimimise lepingu artiklid 136–138). Nende sätete kohaselt hääletavad nõukogu meetmete vastuvõtmisel ainult neid liikmesriike esindavad liikmed, kelle rahaühik on euro. Stabiilsustoetuse puhul piirdub käesolev määrus selliste vahendite kasutamisega, mille liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, on teinud üksteisele kättesaadavaks, et tagada euroala stabiilsus. Seepärast tuleks eelmises põhjenduses osutatud otsuste heakskiitmisel nõukogus peatada nende liikmesriikide hääleõigus, kes ei kuulu euroalasse, et hääletaksid ainult neid liikmesriike esindavad nõukogu liikmed, kelle rahaühik on euro.

(36)Tuleks ette näha kiirmenetlus, et nõukogu saaks EMFi juhtorganite otsuseid heaks kiita või neile vastuväiteid esitada, kui olukord nõuab kiireloomulist finantsstabiilsuse toetuse andmist EMFi liikmele. Sellisel juhul peaks juhatajate nõukogu esimehel olema võimalik taotleda, et nõukogu kiidaks otsuse heaks või esitaks sellele vastuväiteid 24 tunni jooksul alates otsuse edastamisest. Kiirmenetlust võiks kasutada finantstingimuste ja finantsabi andmise lepingute heakskiitmiseks, kui EMF pakub Ühtsele Kriisilahendusnõukogule krediidiliinide ja tagatiste kaudu toetust.

(37)Juhatajate nõukogul peaks olema õigus võtta vastu EMFi tegevuse praktilisi külgi reguleeriv kodukord. Selle kodukorraga tuleks asendada ESMi muud õigusaktid ning juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu kodukord.

(38)EMFi laenuandmisvõime peaks olema vähemalt 500 000 miljonit eurot. Nimetatud summa vastab ESMi praegusele laenuandmisvõimele. Juhatajate nõukogul peaks olema võimalik laenuandmisvõimet suurendada, kui ta peab seda asjakohaseks, et EMF saaks täita oma eesmärki ja sellega seotud ülesandeid. Kuna sellisel otsusel on EMFi liikmetele oluline finantsmõju, peaks juhatajate nõukogu võtma selle vastu ühehäälselt. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel peaks juhatajate nõukogul olema samuti võimalik laenuandmisvõimet ajutiselt vähendada, kui seda on vaja, et EMF saaks täita oma ülesandeid.

(39)EMFi algne lubatud aktsiakapital peaks mahult vastama ESMi lubatud aktsiakapitalile. EMFi lubatud aktsiakapital peaks olema 704 798,7 miljonit eurot ja jagunema võrdse väärtusega aktsiateks, mida peaksid saama märkida ainult liikmesriigid, kelle rahaühik on euro. EMFi iga liikme vastutus peaks piirduma tema osaga lubatud aktsiakapitalis. EMFi liikmed ei tohiks vastutada EMFi kohustuste eest. Liit ei tohiks vastutada oma eelarvega EMFi kulude ega kahjumi eest.

(40)Juhatajate nõukogul peaks olema võimalik algset lubatud aktsiakapitali suurendada, kui ta peab seda asjakohaseks, et EMF saaks täita oma eesmärki ja sellega seotud ülesandeid. Uus aktsiakapitali summa ja aktsiate jaotus EMFi liikmete vahel tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas.

(41)Sarnaselt ESMiga annab EMF oma liikmele stabiilsustoetust, kui kõnealuse liikme tavapärane juurdepääs turupõhisele rahastamisele on häiritud või on oht, et see võib aset leida.

(42)Kuna EMFi finantsabi tagasimaksmine sõltub olulisel määral finantsabiga seotud tingimustest, tuleks EMF kaasata vastastikuse mõistmise memorandumi läbirääkimisse ja sellele allakirjutamisse.

(43)EMFil peaks olema võimalik kasutada kõiki praegu ESMile kättesaadavaid rahastamisvahendeid, sealhulgas anda ennetavat finantsabi, EMFi liikmete krediidiasutuste rekapitaliseerimiseks antavat finantsabi ja EMFi liikmete krediidiasutuste otseseks rekapitaliseerimiseks antavat abi, pakkuda laenu ning osta esmas- ja järelturul EMFi liikmete võlakirju.

(44)Ennetava finantsabi kujul antava finantsstabiilsuse toetuse eesmärk on võimaldada EMFi liikmetel saada EMFi abi enne, kui neil tekivad suured raskused rahastamise leidmisel kapitaliturgudel, et toetada usaldusväärset poliitikat ja hoida ära kriisiolukordi. Ennetav finantsabi aitab EMFi liikmetel, kelle majandustingimused on endiselt usaldusväärsed, säilitada pideva juurdepääsu turupõhisele rahastamisele, sest see suurendab nende makromajanduslike tulemuste usaldusväärsust ja tagab samal ajal piisava kaitse.

(45)EMFi liikmetele krediidiasutuste rekapitaliseerimiseks antavat finantsabi, mida antakse laenu kujul, tuleks kasutada juhul, kui rahalised või majandusraskused ei tulene otseselt eelarve- ega struktuuripoliitikast, vaid finantssektorist. Seepärast tuleks krediidiasutuste rekapitaliseerimiseks antavat finantsabi EMFi liikmetele anda väljaspool makromajandusliku kohandamise programmi.

(46)Krediidiasutuste otsese rekapitaliseerimise vahendiga soovitakse tagada kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsus erijuhtudel, mil EMFi liikme finantssektoris tekivad järsku tõsised raskused, mida ei saa kõrvaldada ilma oluliselt ohustamata riigi eelarve jätkusuutlikkust, kuna esineb tõsine oht, et raskused kanduvad finantssektorist üle riigile. Selle vahendi kasutamist võiks kaaluda ka juhul, kui muude lahenduste tulemusena satuks ohtu EMFi liikme pidev juurdepääs turule. Vahendi eesmärk on aidata krediidiasutuse otsese rekapitaliseerimisega kõrvaldada oht, et raskused kanduvad finantssektorist üle riigile, ning vähendada tõenäosust, et haavatava finantssektori ja riigi halveneva krediidivõimelisuse vahel tekib nõiaring, juhul kui krediidiasutust ei saa rekapitaliseerida EMFi laenuga.

(47)Samuti tuleks ette näha laenu kujul antav finantsstabiilsuse toetus, et aidata EMFi liikmeid, kes vajavad ulatuslikku rahastamist, kuid on suurel määral kaotanud juurdepääsu turupõhisele rahastamisele, sest nad ei suuda leida laenuandjat või laenuandjad pakuvad rahastamist ülemäärase hinnaga, mis kahjustaks riigi rahanduse jätkusuutlikkust.

(48)Nii nagu ESMi laenudel, peaks ka EMFi laenudel ja tagasimaksmata ESMi laenudel tulevikus olema sarnaselt Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) laenudega eelisvõla staatus. Samal ajal peaks IMFi laenudel olema eelisvõla staatus EMFi laenude suhtes. Selline staatus peaks kehtima alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

(49)Kuna selleks et säilitada või taastada EMFi liikme juurdepääs turule, ei piisa makromajandusliku kohandamisprogrammi raames pakutavatest tavapärastest laenudest või ennetava finantsabi raames ette nähtud vahendite kasutamisest, peaks EMFil ühtlasi olema võimalik osta esmasturu toetusvahendi raames esmasturul võlakirju või muid võlaväärtpabereid, mille EMFi liige on emiteerinud.

(50)EMFil peaks olema võimalik osta EMFi liikmete võlakirju ka järelturul. Järelturu toetusvahendi eesmärk on toetada EMFi liikme valitsemissektori võlaturu nõuetekohast toimimist erandolukorras, kui turu puudulik likviidsus ohustab finantsstabiilsust, sest riigivõlakirjade intressimäärade tase võib muutuda jätkusuutmatuks ja EMFi liikme pangandussüsteemil võivad tekkida refinatseerimisraskused. EMFi sekkumine järelturul peaks tagama turutegemise, mis looks võlaturul teatava likviidsuse ja stimuleeriks investoreid ulatuslikumalt osalema EMFi liikme rahastamises.

(51)Liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, toetavad seda, et EMFi võlausaldaja staatus on võrdne teiste liikmesriikide staatusega, kes EFMi koordineerimisel annavad kahepoolselt laenu.

(52)Käesolev määrus ei tohiks mõjutada kohustust, mille ESMi asutamislepingu osalised on võtnud selle artikli 12 lõikega 3 ja mille kohaselt lisatakse euroala riikide kõigi selliste uute väärtpaberite tingimustesse, mille lunastustähtaeg on üle ühe aasta, ühise tegutsemise klauslid, ning seda tehakse ühtsel viisil, millega tagatakse nende samasugune õiguslik mõju.

(53)Kui määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 alusel kogutud summadest ei piisa kriisilahenduse meetmete käigus ühtse kriisilahendusfondi kasutamise tulemusena tekkinud kahjumi või kulude katmiseks ning sama määruse artikliga 71 ette nähtud ex post osamakseid ei saa kohe kasutada, tuleks pakkuda Ühtsele Kriisilahendusnõukogule toetust krediidiliinide või tagatiste kaudu.

(54)Võrdse kohtlemise nõuetekohaseks tagamiseks pangandusliidus peaksid selles osalevad liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, pakkuma Ühtsele Kriisilahendusnõukogule krediidiliine ja tagatisi koos EMFiga ja samaväärsetel tingimustel.

(55)Samuti peaksid pakkuma krediidiliine ja tagatisi liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro ja kes ei osale pangandusliidus, kuid teatavad ülejäänud liikmesriikidele, komisjonile, EKP-le ja Euroopa Pangandusjärelevalvele, et nad soovivad seada sisse tiheda koostöö EKPga talle nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013 usaldatud ülesannete täitmisel, tingimusel et EKP võtab vastu sellesisulise otsuse.

(56)1. jaanuaril 2024 võetakse ühtse kriisilahendusfondi vahendid täielikult ühiskasutusse. Määruses (EL) nr 806/2014 on sätestatud, et alates sellest kuupäevast peavad kõik pangandusliidus osalevad liikmesriigid tegema ühtsesse kriisilahendusfondi osamakseid ja erakorralisi ex post osamakseid kolmandatelt isikutelt saadud laenude tagasimaksmiseks vastavalt alusele, mis on määratud kindlaks nende osaluse suuruse ja riskiprofiili põhjal. Kuna Ühtsele Kriisilahendusnõukogule pakutava toetuse eesmärk on täiendada ühtse kriisilahendusfondi vahendeid, tuleks selleks, et määrata kindlaks, millise osa sellest toetusest annavad liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes osalevad pangandusliidus ja EMFis, kasutada sama alust.

(57)Juhatajate nõukogu peaks võtma vastu EMFi loodava kaitsemeetme suhtes kohaldatavad finantstingimused. Selleks et nõuetekohaselt kaasata osalevad liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, peaks EMF leppima nendega kokku Ühtsele Kriisilahendusnõukogule pakutavate krediidiliinide ja tagatiste finantstingimustes ning neile kehtestatavas üldises ülempiiris, mida tuleks proportsionaalselt muuta iga kord, kui pangandusliiduga ühineb liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro.

(58)Tegevdirektoril peaks olema õigus otsustada 12 tunni jooksul alates Ühtse Kriisilahendusnõukogu taotluse saamisest krediidiliini kasutuselevõtmise või tagatise andmise üle Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohustuste jaoks.

(59)Selleks et ühtne kriisilahendusfond saaks täiendavaid rahalisi vahendeid kohe kasutada, peaks Ühtsel Kriisilahendusnõukogul olema võimalik esitada toetustaotlus enne asjaomase kriisilahendusskeemi vastuvõtmist. Seejuures tuleks määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 18 sätestatud menetluse kohaselt konsulteerida komisjoniga. Tegevdirektori otsus kriisilahendusskeemi kohta peaks jõustuma alles pärast seda, kui kriisilahendusskeem on kõnealuse määruse artikli 18 kohaselt jõustunud. Nimetatud taotlus ja otsus ei tohiks pikendada määruse (EL) nr 806/2014 artiklis 18 sätestatud kriisilahendusmenetluse kehtivaid tähtaegu.

(60)Vahendite väljamaksmist ja tagatise andmist käsitlevate otsuste tegemisel peaks tegevdirektor lähtuma ainult tingimusest, et Ühtse Kriisilahendusnõukogu tegevus vastab määrusele (EL) nr 806/2014, sealhulgas kohaldatavatele kohustuste teisendamise normidele. Muid tingimusi ei tohiks seada.

(61)Selleks et EMFil oleks võimalik jätkata finantstoetuse andmist oma liikmetele, kui nad seda vajavad, tuleks Ühtsele Kriisilahendusnõukogule pakutava toetuse ülempiiriks kehtestada 60 000 miljonit eurot. EMFil peaks siiski olema võimalik paindlikult reageerida kriisilahendusmeetmetest tulenevatele ettenägematutele rahastamisvajadustele. Seepärast peaks juhatajate nõukogul olema õigus seda ülempiiri vastavalt suurendada.

(62)Ühtne Kriisilahendusnõukogu peaks kogu finantstoetuse, mille ta on saanud EMFilt ja osalevatelt liikmesriikidelt, kelle rahaühik ei ole euro, täielikult oma vahenditest, sealhulgas finantssektorilt saadud osamaksetest, tagasi maksma.

(63)EMFi eelarve ning raamatupidamisarvestuse sise- ja välisauditi kohta tuleks kehtestada asjakohased õigusnormid. Kuna EMF on finantsturu osaleja, peaks tema finantsaruandeid ja raamatupidamisaruandeid auditeerima ja kinnitama sõltumatu välisaudiitor. Lisaks tuleks luua sõltumatu auditikomisjon, kelle ülesanne on kontrollida ja auditeerida EMFi raamatupidamisarvestust ning tagada EMFi nõuete järgimine, toimimine ja nõuetekohane riskijuhtimine. Ta peaks samuti jälgima ja vaatama läbi EMFi sise- ja välisauditi protsessi.

(64)Sõltumatule välisaudiitorile ja auditikomisjonile antud volitused ei piira ELi toimimise lepingu artiklist 287 tulenevaid Euroopa Kontrollikoja volitusi.

(65)EMFi suhtes tuleks kohaldada ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta. Juhatajate nõukogu esimehel, eelkõige juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu liikmetel ning nende asendusliikmetel, peaksid EMFi liikmete esindajatena olema nimetatud protokolli artikliga 10 kehtestatud privileegid ja immuniteedid.

(66)Selleks et EMF saaks täita nii praegu ESMile usaldatud ülesandeid kui ka uusi ülesandeid, tuleks ette näha üleminekumeetmed, eelkõige tegevdirektori, tegevjuhtkonna ja selliste töötajate puhul, kes on praegu palgatud ESMiga sõlmitud lepingu alusel. Üleminekumeetmed peaksid hõlmama ka praegu ESMis töötavaid kolmandate riikide kodanikke. Enne käesoleva määruse jõustumist palgatud ESMi töötajate suhtes tuleks ka edaspidi kohaldada kehtivat lepingulist korda. Pärast käesoleva määruse jõustumist palgatavate EMFi töötajate suhtes tuleks kohaldada personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ja nende kohaldamiseeskirju.

(67)EMFi töö konfidentsiaalsuse säilitamiseks tuleks tema juhtorganite liikmete ja töötajate, sealhulgas EMFi ülesannete täitmiseks tema liikmetega vahetatud töötajate või kõnealuste liikmete lähetatud töötajate suhtes kohaldada ametisaladuse hoidmise nõudeid, isegi pärast nende töökohustuste lõppemist. Tuleks kehtestada sellealane käitumisjuhend.

(68)Konfidentsiaalsusnõue peaks kehtima ka juhatajate nõukogu koosolekule kutsutud vaatlejate ja nende liikmesriikide esindajate suhtes, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes osalevad pangandusliidus. EMFil peaks talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks olema lubatud teatavatel tingimustel vahetada teavet oma liikmete, liidu asutuste ja organite ning teatavate riiklike ametiasutustega.

(69)EMF peaks oma eesmärkide saavutamiseks tegema koostööd liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega ning nende kolmandate riikide ametiasutustega, kes annavad rahalist abi EMFi liikmele. Ühtlasi peaks EMFil olema õigus teha koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide või üksustega, kes tegutsevad EMFi tegevusega seotud valdkondades. See hõlmab muu hulgas IMFi ja keskpankasid.

(70)EMFi suhtes tuleks kohaldada liidu õigusnorme, milles käsitletakse üldsuse juurdepääsu dokumentidele. Hinnangu andmisel sellele, kas juurdepääs dokumendile tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 25 artikli 4 põhjal keelata, peaks EMF võtma nõuetekohaselt arvesse vajadust kaitsta juhatajate nõukogu, direktorite nõukogu, nende komiteede, tegevjuhtkonna ja auditikomisjoni menetluse konfidentsiaalsust, EMFi finantsseisundit, samuti euroala, EMFi liikme või nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artiklis 2 nimetatud osaleva liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust ning rahvusvahelisi, finants-, raha- või majandussuhteid.

(71)Tulevikus võiks EMFi käsutusse anda ka uusi rahastamisvahendeid, näiteks selliste poliitiliste algatuste toetamiseks, mis on seotud stabiliseerimisfunktsiooni loomisega. Stabiliseerimisfunktsiooni eesmärk on leevendada suurte asümmeetriliste šokkide mõju. Selleks võetaks kõnealuse funktsiooni raames varem kindlaksmääratud kõlblikkuskriteeriumide alusel kiiresti ja automaatselt kasutusele vastutsüklilised ressursid. EMF saaks sellise funktsiooni rakendamist toetada, korraldades ja tehes kättesaadavaks kogu selle funktsiooni täitmiseks vajaliku turupõhise rahastamise.

(72)Üks võimalusi, kuidas EMF saaks sel viisil stabiliseerimisfunktsiooni toetada, oleks pakkuda selle käivitamise korral asjaomasele EMFi liikmele laenu. Seejuures võiks EMFi laenu pakkuda ilma tingimusi esitamiseta, kuid stabiliseerimisfunktsiooni käivitamine nõuaks varem kindlaksmääratud kõlblikkuskriteeriumide täitmist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I OSA

EUROOPA VALUUTAFOND

Artikkel 1

Euroopa Valuutafondi loomine

1. Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Valuutafond (edaspidi „EMF“).

2. EMFi põhikiri on esitatud käesoleva määruse lisas ja moodustab selle lahutamatu osa.

Artikkel 2

Euroopa stabiilsusmehhanismi õigusjärglus ja asendamine

1. EMFiga asendatakse Euroopa stabiilsusmehhanism (edaspidi „ESM“) ja jätkatakse selle tegevust, sealhulgas läheb EMFile üle ESMi õiguslik seisund koos kõigi õiguste ja kohustustega. Üleminek lõppeb käesoleva määruse jõustumisega või ESMi nõusoleku saamisega, olenevalt sellest, kumb neist on hilisem.

2. Kui ESM on isiku juba ametisse nimetanud või teda volitanud, siis kehtib see tema ametiaja lõpuni ka EMFi raames.

II OSA

NÕUKOGU ROLL JA ARUANDEKOHUSTUS

I jaotis

Nõukogu roll

Artikkel 3

Nõukogu roll

1. EMFi põhikirja artikli 8 lõike 6, artikli 9 lõike 1, artikli 10, artikli 11 lõike 4, artikli 11 lõike 5, artikli 11 lõike 6, artikli 13 lõike 2, artikli 13 lõike 4, artikli 14 lõike 1, artikli 14 lõike 2, artikli 15 lõike 1, artikli 15 lõike 2, artikli 19 lõike 1, artikli 19 lõike 4, artikli 16 lõike 1, artikli 16 lõike 2, artikli 17 lõike 1, artikli 17 lõike 2, artikli 18 lõike 1, artikli 18 lõike 3, artikli 22 lõike 4, artikli 22 lõike 5 ja artikli 23 lõike 1 kohased juhatajate nõukogu otsused, finantsabi andmise lepinguid käsitlevad artikli 13 lõike 3 kohased juhatajate nõukogu otsused ning artikli 9 lõike 2, artikli 14 lõike 4, artikli 15 lõike 4, artikli 19 lõike 5, artikli 16 lõike 4, artikli 17 lõike 4, artikli 18 lõike 5 ja artikli 23 lõike 3 kohased direktorite nõukogu otsused edastatakse viivitamata pärast nende vastuvõtmist koos põhjendustega nõukogule. Sellised otsused jõustavad ainult juhul, kui nõukogu need heaks kiidab.

2. Kui olukord nõuab kiireloomulist finantsstabiilsuse toetuse andmist EMFi liikmele vastavalt artiklile 16, võib otsuse vastu võtta kiirmenetluse teel. Sellisel juhul edastatakse asjaomane juhatajate nõukogu või direktori nõukogu otsus viivitamata pärast selle vastuvõtmist koos põhjendustega nõukogule. Esimehe taotluse korral arutab nõukogu otsust 24 tunni jooksul alates selle edastamisest. Nõukogu võib esitada otsuse suhtes vastuväiteid. Kui nõukogul on vastuväiteid, võib ta ise võtta selles küsimuses vastu teistsuguse otsuse või saata küsimuse tagasi juhatajate nõukogule uue otsuse tegemiseks.

Juhatajate nõukogu võib kasutada kiirmenetlust ka artikli 22 lõigete 4 ja 5 ning artikli 23 lõike 1 kohase otsuse vastuvõtmiseks.

3. Kui nõukogu kasutab lõikega 1 talle antud volitust keelduda otsust heaks kiitmast või lõikega 2 talle antud volitust esitada otsusele vastuväiteid, põhjendab ta seda. Uue otsuse tegemisel samas küsimuses võtab juhatajate nõukogu või direktorite nõukogu arvesse nõukogu esitatud põhjendusi.

4. Kui nõukogu kohaldab lõiget 1 või 2, peatatakse nende liikmesriikide hääleõigus, kelle rahaühik ei ole euro, välja arvatud artiklite 22 ja 23 kohaste otsuste puhul. Kvalifitseeritud häälteenamust määratletakse vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 238 lõikele 3. Juhatajate nõukogu esimees võib osaleda nõukogu istungitel.

Artikkel 4

Avaldamine

Juhatajate nõukogu otsused, mille nõukogu on vastavalt artikli 3 lõikele 1 heaks kiitnud, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

II jaotis

Aruandekohustus

Artikkel 5

Aruandekohustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastu

1. EMF annab oma ülesannete täitmisest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. EMF esitab kord aastas Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande oma ülesannete täitmise kohta, samuti oma raamatupidamise aastaaruande ja finantsaruande. Tegevdirektor tutvustab neid dokumente Euroopa Parlamendile ja nõukogule, kes võivad mõlemad korraldada nende alusel üldise mõttevahetuse.

3. Euroopa Parlamendi taotlusel või tegevdirektori enda algatusel võivad Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid tegevdirektori ära kuulata EMFi ülesannete täitmise küsimuses.

4. EMF vastab Euroopa Parlamendi või nõukogu küsimustele suuliselt või kirjalikult, vastavalt oma menetlustele.

5. Taotluse korral peab tegevdirektor Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni esimehe ja aseesimeestega kinniseid konfidentsiaalseid suulisi arutelusid oma ülesannete, sealhulgas sotsiaalse mõju hindamise ja finantsstabiilsuse toetuse rakendamise ning Ühtse Kriisilahendusnõukogu toetuseks pakutavate krediidiliinide ja tagatiste üle. Euroopa Parlament ja EKP lepivad kokku selliste arutelude korraldamise üksikasjalikus korras, pidades silmas täieliku konfidentsiaalsuse tagamist.

Artikkel 6

Aruandekohustus liikmesriikide parlamentide vastu

1. Artikli 5 lõikega 2 ette nähtud aruande esitamisel edastab EMF selle samal ajal otse nende liikmesriikide parlamentidele, kes on EMFi liikmed või osalevad liikmesriigid määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 tähenduses. Liikmesriikide parlamendid võivad esitada EMFile nimetatud aruande kohta põhjendatud tähelepanekuid.

2. Lõikes 1 osutatud liikmesriikide parlamendid võivad taotleda EMFilt kirjalikku vastust tähelepanekutele või küsimustele, mille nad on esitanud EMFile seoses talle antud ülesannetega.

3. Sellise liikmesriigi parlament, kes on EMFi liige, võib kutsuda tegevdirektori osalema finantsstabiilsuse toetuse rakendamisel tehtud edusamme käsitlevas arutelus.

III OSA

LÕPPSÄTTED

Artikkel 7

Viited liidu õigusaktides

Liidu õigusaktides esinevaid viiteid Euroopa stabiilsusmehhanismile (ESMile) käsitatakse viidetena Euroopa Valuutafondile (EMFile).

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1)    Euroopa Liidu 2017. aasta sügisene majandusprognoos, institutsiooni töödokument 63.

(2)    Eurobaromeetri kiiruuring nr 458, 4. detsember 2017.

(3)    „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“ – 22. juuni 2015. aasta aruanne, mille esitas Jean-Claude Juncker koos Donald Tuski, Jeroen Dijsselbloemi, Mario Draghi and Martin Schulziga.

(4)    Vt eelkõige COM(2017) 592 final, 11. oktoober 2017.

(5)    COM(2017) 292 final, 8. juuni 2017.

(6)    COM(2017) 2025, 1. märts 2017.

(7)    COM(2017) 291, 31. mai 2017.

(8)    COM(2017) 358, 28. juuni 2017.

(9)    President Jean-Claude Junckeri 13. septembri 2017. aasta kõne olukorrast Euroopa Liidus.

(10)    „Juhtide tegevuskava. Ehitades üheskoos meie tulevikku“, heaks kiidetud Euroopa Ülemkogu 20. oktoobri 2017. aasta kohtumisel.

(11)    Märgime, et euroalasse mittekuuluvatest liikmesriikidest on Taani ja Bulgaaria sidunud oma vääringu euroga alates euro kasutuselevõtmisest 1999. aastal. Erinevalt Taanist ei osale Bulgaaria vahetuskursimehhanismis (ERM II), aga leev on euroga seotud valuutakomitee süsteemi raames.

(12)    Eurorühma ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 18. detsembri 2013. aasta avaldus ühtse kriisilahenduskorra kaitsemeetme kohta.

(13)    Vt eelkõige Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioonid i) euroala eelarvesuutlikkuse kohta (2015/2344(INI)), ii) võimalike muutuste ja kohanduste kohta Euroopa Liidu praeguses institutsioonilises ülesehituses (2014/2248(INI)) ja iii) Euroopa Liidu toimimise parandamise kohta Lissaboni lepingu võimalusi kasutades (2014/2249(INI)).

(14)    Vt eelkõige eurorühma 6. novembri 2017. aasta arutelu teemal „Majandus- ja rahaliidu fiskaalvõimekus ja -eeskirjad“, eurorühma 9. oktoobri 2017. aasta arutelu teemal „Majandus- ja rahaliidu süvendamine – ESMi roll“ (ecfin.cef.cpe(2017)5598799) või eurorühma 10. juuli 2017. aasta arutelu teemal „Majandus- ja rahaliidu süvendamise järelmeetmed“ (ecfin.cef.cpe(2017)3980511).

(15)    Euroopa Parlamendi 16. veebruari 2017. aasta resolutsioon euroala eelarvesuutlikkuse kohta (2015/2344(INI)).

(16)    COM(2012) 777, „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava“, 28. november 2012.

(17)    Vajadus Euroopa stabiilsusmehhanismi suguse asutuse järele, mis kaitseks euroala stabiilsust, põhineb faktidel ning seda on kinnitatud ELi toimimise lepingu artikli 136 lõikes 3 ja Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu teises põhjenduses, milles nimetatakse praegust ESMi „stabiilsusmehhanismiks, mis võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala finantsstabiilsuse tagamiseks hädavajalik“.

(18)    Euroopa Kohus on juba kaalunud võimalust kasutada artiklit 352 selleks, et moodustada liidu organ, mis vastutab rahalise toetuse andmise eest, et tagada euroala stabiilsus. Vt Pringle’i kohtuasi – 27. novembri 2012. aasta kohtuotsus, kohtuasi C-370/12, EU:C:2012:756, punkt 67.

(19)    See tagab vastavuse nn Meroni doktriiniga. Meroni doktriin, mis tulenes kohtuasjadest 9/56 ja 10/56 (Meroni vs.. ülemamet [1957/1958] EKL 133), käsitleb seda, mil määral ja millistel tingimustel võivad ELi institutsioonid delegeerida oma ülesandeid reguleerivatele ametitele.

(20)    Määrus (EL) nr 806/2014. Ühtne Kriisilahendusnõukogu on euroala suurte ja süsteemsete pankade kriisilahendusasutus, mis on tegutsenud alates jaanuarist 2016. Ühtset kriisilahendusfondi rahastatakse euroala pangandussektori osamaksetest. Seda võib kasutada ka selleks, et rahastada kriisilahenduskulusid, tingimusel, et kõik reguleeriva raamistiku tingimused on täidetud, sealhulgas tingimus, mille kohaselt teisendatakse asjaomase panga kogukohustised ja nõudeõigused 8 % ulatuses.

(21)    Kohtuotsus Pringle, C-370/12, EU:C:2012:756. Iirimaa ülemkohus esitas Euroopa Kohtule eelotsusetaotluse küsimuses, kas aluslepingute eri sätetega, sealhulgas ELi toimimise lepingu artiklitega 119–123 ja 125–127 takistatakse euroala liikmesriikidel sõlmida omavahel ESMi asutamisleping.

(22)    ELT C , , lk .

(23)    Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.7.2014, lk 1).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30.mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.12.2017

COM(2017) 827 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:

nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Valuutafond

EUROOPA VALUUTAFONDI PÕHIKIRI

I OSA

LIIKMED JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

EMFi õiguslik seisund

EMF on juriidiline isik. Tal on igas liikmesriigis kõige laialdasem teo- ja õigusvõime, mida selle riigi õigusnormid juriidilisele isikule võimaldavad. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks.

Artikkel 2

Liikmed

1. EMFi liikmed on liikmesriigid, kelle rahaühik on euro.

2. Liikmesriik, kelle rahaühik ei ole euro, saab EMFi liikmeks kuupäeval, mil jõustub ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 kohane nõukogu otsus, millega tunnistatakse kehtetuks tema suhtes seoses euro kasutuselevõtmisega kehtestatud erand. Uus liikmesriik võetakse EMFi liikmeks samadel tingimustel nagu olemasolevad EMFi liikmed.

3. Selleks et kasutada kõiki käesoleva määrusega antud õigusi, sealhulgas hääleõigust, peab EMFi liige märkima oma lubatud aktsiakapitali.

4. Uus liige saab EMFi aktsiaid kapitali sissemakse eest, mis arvutatakse vastavalt artiklis 14 sätestatud märkimise alusele.

Artikkel 3

Eesmärk ja ülesanded

1. EMF aitab tagada euroala finantsstabiilsuse ja määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 tähenduses „osalevate liikmesriikide“ finantsstabiilsuse.

2. EMF saavutab selle eesmärgi järgmiselt:

a) koondab vahendeid ja annab rangetel majanduspoliitilistel tingimustel, mis on asjakohased asjaomase finantsabi andmise vahendi puhul, stabiilsustoetust oma liikmetele, kes on tõsistes rahalistes raskustes või kellel on oht sellistesse raskustesse sattuda, kui see on hädavajalik kogu euroala ja sellesse kuuluvate liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks;

b) pakub krediidiliine või tagatisi vastavalt määrusele (EL) nr 806/2014 loodud Ühtse Kriisilahendusnõukogu tegevuse toetamiseks talle usaldatud ülesannete täitmisel.

II OSA

KORRALDUS JA OTSUSTE TEGEMINE

Artikkel 4

Struktuur ja hääletamiskord

1. EMFil on juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu, samuti tegevdirektor ja teised vajalikuks peetavad töötajad. EMF ei maksa juhatajate nõukogu ega direktorite nõukogu liikmetele ega asendusliikmetele nende ülesannete täitmise eest töötasu.

2. Juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu otsused võetakse vastu ühehäälselt või suurendatud kvalifitseeritud, kvalifitseeritud või lihthäälteenamusega, nagu on sätestatud käesolevas määruses. Kõigi otsuste puhul peab kohal olema kaks kolmandikku EMFi hääleõiguslikest liikmetest, kellele kuulub kokku vähemalt kaks kolmandikku hääleõigustest.

3. Isiklikult kohalviibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine ei takista ühehäälsust nõudva otsuse vastuvõtmist.

4. Otsuse vastuvõtmiseks suurendatud kvalifitseeritud häälteenamusega on vaja 85 % antud häältest.

5. Otsuse vastuvõtmiseks kvalifitseeritud häälteenamusega on vaja 80 % antud häältest.

6. Otsuse vastuvõtmiseks lihthäälteenamusega on vaja häälteenamust.

7. Iga EMFi liikme hääleõigus, mida tema esindaja kasutab juhatajate nõukogus või direktorite nõukogus, vastab EMFi lubatud aktsiakapitalis liikmele eraldatud aktsiate arvule.

8. Kui EMFi liige ei tasu kogu summat, mis kuulub maksmisele seoses põhikirja artiklite 8, 9 ja 10 kohaselt sissemakstavate aktsiate või sissenõutava kapitaliga seotud kohustustega või seoses artiklite 16 või 17 kohase finantsabi tagasimaksmisega seotud kohustustega, peatatakse tema hääleõigus seni, kuni ta on kõnealuse summa tasunud. Häälte jaotus arvutatakse vastavalt ümber.

Artikkel 5

Juhatajate nõukogu

1. Iga EMFi liige nimetab juhatajate nõukogu liikme ja asendusliikme. Sellise nimetamise võib igal ajal tühistada. Juhatajate nõukogu liige on rahandusvaldkonna eest vastutav EMFi liikme valitsuse liige. Juhatajate nõukogu asendusliikmel on täielik õigus tegutseda juhatajate nõukogu liikme puudumise korral tema nimel.

2. Juhatajate nõukogu esimees (edaspidi „esimees“) on eurorühma esimees, kellele on osutatud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 14. Juhatajate nõukogu valib oma liikmete hulgast aseesimehe, kelle ametiaeg kestab kaks aastat. Aseesimehe võib ametisse tagasi valida. Kui ametikoha pidaja ei vasta enam lõikes 1 sätestatud nõudele, korraldatakse viivitamata uued valimised.

3. Euroopa Komisjoni liige ning Euroopa Keskpanga (edaspidi „EKP“) president osalevad juhatajate nõukogu koosolekutel hääleõiguseta liikmena.

4. Selliste liikmesriikide esindajad, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes konkreetsetel juhtudel osalevad koos EMFiga stabiilsustoetuse andmisel liikmesriigile, kelle rahaühik on euro, kutsutakse samuti osalema vaatlejana juhatajate nõukogu koosolekutel, kui arutatakse kõnealuse stabiilsustoetuse ja selle kontrollimisega seotud küsimusi.

5. Konkreetsetel juhtudel võib kutsuda juhatajate nõukogu koosolekutel vaatlejana osalema ka muid isikuid, sealhulgas selliste liikmesriikide esindajaid, kelle rahaühik ei ole euro, kui nende osalemist on vaja muul kui lõikes 4 nimetatud eesmärgil, ning institutsioonide ja organisatsioonide esindajaid.

6. Juhatajate nõukogu võtab ühehäälselt vastu järgmised põhikirjakohased otsused:

a) minimaalse laenuandmisvõime suurendamine või vähendamine vastavalt artikli 8 lõikele 6;

b) kapitali sissenõudmine vastavalt artikli 9 lõikele 1;

c) lubatud aktsiakapitali suurendamine vastavalt artikli 10 lõikele 1;

d) EKP kapitali märkimise aluse võimaliku ajakohastamise arvessevõtmine ja EMFi lubatud aktsiakapitali märkimise aluse muutmine vastavalt artikli 11 lõikele 4;

e) selliste muudatuste heakskiitmine EMFi liikmete vahelises kapitali jaotuses, mis tulenevad otseselt uue liikmesriigi ühinemisest EMFiga, ja sellise jaotuse arvutamine vastavalt artikli 11 lõikele 3;

f) Ühtse Kriisilahendusnõukogu tegevuse toetamiseks pakutavate krediidiliinide või tagatiste tingimuste kinnitamine või muutmine ning ühtsele kriisilahendusnõukogule antava toetuse ülempiiri suurendamine vastavalt artikli 22 lõikele 5;

g) Ühtse Kriisilahendusnõukogu tegevuse toetuseks pakutavate krediidiliinide finantstingimuste vastuvõtmine või tagatiste ülempiiri kindlaksmääramine vastavalt artikli 22 lõikele 5 ja artikli 23 lõikele 1.

7. Juhatajate nõukogu võtab suurendatud kvalifitseeritud häälteenamusega vastu järgmised põhikirjakohased otsused:

a) EMFi liikmetele stabiilsustoetuse andmine, sealhulgas artikli 13 lõikes 3 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised tingimused, ning võimalike vahendite ja finantstingimuste kehtestamine vastavalt artiklitele 14–18;

b) taotluse esitamine, et komisjon lepiks koostöös EKPga kokku iga finantsabi andmisega seotud majanduspoliitilised tingimused vastavalt artikli 13 lõikele 3;

c) finantsabi hinnakujunduspõhimõtete ja -suuniste muutmine vastavalt artiklile 20.

8. Juhatajate nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu järgmised põhikirjakohased otsused:

a) uue liikmesriigi EMFiga ühinemise tehniliste tingimuste koostamine;

b) aseesimehe valimine vastavalt lõikele 2;

c) vastavalt artikli 6 lõikele 8 selliste tegevuste kindlaksmääramine, mis ei ole kooskõlas direktorite nõukogu liikme või asendusliikme ametikohustustega;

d) tegevdirektori ametikohale esitatavate kandidaatide nimekirja vastuvõtmine ja tegevdirektori ametist tagandamise taotlemine Euroopa Kohtult vastavalt artiklile 7;

e) EMFi kodukorra koostamine;

f) muude vahendite kogumine vastavalt artiklile 27;

g) meetmete võtmine EMFi liikme võla kompenseerimiseks vastavalt artikli 28 lõigetele 2 ja 3;

h) EMFi raamatupidamise aastaaruande heakskiitmine vastavalt artiklile 31 ja EMFi aastaaruande heakskiitmine vastavalt artiklile 32;

i) välisaudiitorite heakskiitmine vastavalt artiklile 34;

j) auditikomisjoni liikmete nimetamine vastavalt artikli 35 lõikele 1;

k) EMFi töökeele valimine vastavalt artiklile 47.

9. Esimees kutsub kokku juhatajate nõukogu koosolekud ja juhatab neid. Aseesimees juhatab kõnealuseid koosolekuid esimehe puudumise korral.

Artikkel 6

Direktorite nõukogu

1. Iga juhatajate nõukogu liige nimetab isikute hulgast, kellel on suur majandus- ja rahandusalane pädevus, ametisse ühe direktorite nõukogu liikme ja asendusliikme. Sellise nimetamise võib igal ajal tühistada. Direktorite nõukogu asendusliikmel on täielik õigus tegutseda direktorite nõukogu liikme puudumise korral tema nimel.

Iga direktorite nõukogu liige ja asendusliige pühendab EMFi tegevusele piisavalt aega ja tähelepanu. Juhatajate nõukogu määrab vastavalt lõikele 8 kindlaks, missuguse tegevusega ei tohi direktorite nõukogu liikmed ja asendusliikmed oma ametiajal ega sellele järgneval kuuel kuul tegeleda.

2. Komisjon võib nimetada hääleõiguseta liikme. EKP võib nimetada vaatleja.

3. Selliste liikmesriikide esindajad, kelle rahaühik ei ole euro, kuid kes konkreetsetel juhtudel osalevad koos EMFiga finantsstabiilsustoetuse ja finantsabi andmisel liikmesriigile, kelle rahaühik on euro, kutsutakse samuti osalema vaatlejana direktorite nõukogu koosolekutel, kui arutatakse kõnealuse finantsabi ja selle kontrollimisega seotud küsimusi.

4. Konkreetsetel juhtudel võib kutsuda direktorite nõukogu koosolekutel vaatlejana osalema ka muid isikuid, sealhulgas selliste liikmesriikide esindajaid, kelle rahaühik ei ole euro, kui nende osalemist on vaja muul kui lõikes 3 nimetatud eesmärgil, ning institutsioonide ja organisatsioonide esindajaid.

5. Direktorite nõukogu teeb otsused kvalifitseeritud häälteenamusega, välja arvatud juhul, kui põhikirjas on sätestatud teisiti.

6. Ilma et see mõjutaks artikli 5 kohast juhatajate nõukogu pädevust, tagab direktorite nõukogu, et EMFi juhitakse vastavalt käesolevale põhikirjale ja EMFi kodukorrale.

7. Direktorite nõukogu liikme täitmata ametikoht täidetakse viivitamata vastavalt lõikele 1.

8. Juhatajate nõukogu näeb ette, missugune tegevus on vastuolus direktorite nõukogu liikme või asendusliikme kohustustega.

Artikkel 7

Tegevdirektor

1. Nõukogu nimetab tegevdirektori tema saavutuste põhjal kandidaatide hulgast, kellel on EMFi liikme kodakondsus, asjakohane rahvusvaheline kogemus ning kõrgetasemelised majandus- ja rahandusalased oskused, teadmised ja pädevus.

Tegevdirektori ametikohale esitatavate kandidaatide nimekirja koostab juhatajate nõukogu. Nimekirjas püütakse järgida soolise tasakaalu põhimõtet.

Nõukogu nimetab tegevdirektori pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Hääletamisest võtavad osa ainult neid liikmesriike esindavad liikmed, kelle rahaühik on euro.

Tegevdirektor töötab täistööajaga. Lisaks võib ta täita Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) tegevjuhi ülesandeid. Tegevdirektoril ei tohi olla muud ametikohta riigi, liidu või rahvusvahelisel tasandil ning ta ei tohi olla juhatajate nõukogu ega direktorite nõukogu liige ega asendusliige.

2. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Teda võib uuesti ametisse nimetada üks kord. Tegevdirektor jääb ametisse, kuni määratakse tema järglane. Kui tegevdirektor ei vasta enam ülesannete täitmiseks nõutavatele tingimustele või on süüdi raskes üleastumises, võib Euroopa Kohus juhatajate nõukogu ettepanekul ja pärast Euroopa Parlamendi teavitamist võtta vastu otsuse tema ametist tagandamiseks.

3. Tegevdirektor juhatab direktorite nõukogu koosolekuid ja osaleb juhatajate nõukogu koosolekutel.

4. Tegevdirektor on EMFi personali ülem ning vastutab töötajate töökorralduse, ametisse määramise ja ametist vabastamise eest vastavalt põhikirja artiklile 39.

5. Tegevdirektor on EMFi seaduslik esindaja.

Ilma et see piiraks põhikirja artikli 13 lõike 4, artikli 14 lõike 3, artikli 15 lõike 3, artikli 16 lõike 3, artikli 17 lõike 3, artikli 18 lõike 4 ja artikli 23 lõike 2 kohaldamist, on suhetes kolmandate isikutega volitatud EMFi esindama:

a) tegevdirektor või tema puudumise korral kaks tegevjuhtkonna liiget ühiselt ning

b) mis tahes isik konkreetsete volituste piires, mille tegevdirektor on talle delegeerinud.

6. Tegevdirektor juhib direktorite nõukogu juhendamisel EMFi igapäevast tegevust ja teda abistab tegevjuhtkond.

Tegevjuhtkond koosneb selle tegevust juhtivast tegevdirektorist ja muudest EMFi töötajatest, kelle tegevdirektor määrab teatavate ajavahemike tagant.

KAPITAL JA LAENUANDMISVÕIME

Artikkel 8

Algne lubatud aktsiakapital ja laenuandmisvõime

1. EMFi algne lubatud aktsiakapital on 704 798,7 miljonit eurot. See jagatakse seitsme miljoni neljakümne seitsme tuhande üheksasaja kaheksakümne seitsmeks aktsiaks, millest igaühe nimiväärtus on 100 000 eurot ja mida saab märkida EMFi kapitali ülekandmise kaudu vastavalt algsele märkimise alusele, mis on ette nähtud 1. tabelis ja arvutatud vastavalt põhikirja artiklile 11. Algse lubatud aktsiakapitali märkimine on esitatud 2. tabelis.

2. EMFi algne lubatud aktsiakapital jaguneb sissemakstavateks aktsiateks ja sissenõutavateks aktsiateks. Sissemakstavate aktsiate algne nimiväärtus on kokku 80 548,4 miljonit eurot. Lubatud aktsiakapitali algselt märgitavad aktsiad antakse välja nimiväärtusega. Muud aktsiad antakse välja samuti nimiväärtusega.

3. Lubatud aktsiakapitali aktsiaid ei koormata ega pandita ühelgi viisil ning neid ei võõrandata, välja arvatud juhul, kui aktsiad võõrandatakse seoses põhikirja artikli 11 lõikes 5 ette nähtud märkimise aluse korrigeerimisega, et tagada aktsiate jaotus vastavalt korrigeeritud alusele.

4. EMFi iga liikme vastutus piirdub igal juhul tema osaga lubatud aktsiakapitalis, mida arvestatakse väljalaskehinnas. Ükski EMFi liige ei vastuta tulenevalt oma liikmesusest EMFi kohustuste eest. EMFi liikmete kohustust märkida lubatud aktsiakapitali vastavalt käesolevale määrusele ei mõjuta see, kui asjaomane EMFi liige saab EMFilt finantsabi või kui tal on õigus seda saada.

5. Liit ei vastuta oma eelarvega EMFi kulude ega kahjumi eest.

6. EMFi algne laenuandmisvõime on vähemalt 500 000 miljonit eurot. EMFi finantskohustuste kogusumma ei tohi kunagi ületada tema minimaalset laenuandmisvõimet. Juhatajate nõukogu võib otsustada laenuandmisvõimet suurendada. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib juhatajate nõukogu samuti laenuandmisvõimet ajutiselt vähendada, kui seda on vaja, et EMF saaks täita oma ülesandeid.

Artikkel 9

Kapitali sissenõudmine

1. Juhatajate nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali igal ajal sisse nõuda ja kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad EMFi liikmed sissemakse tegema.

2. Direktorite nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali sisse nõuda lihthäälteenamusega tehtud otsusega, et taastada sissemakstud kapitali tase, kui see on kahju kandmise tõttu vähenenud allapoole põhikirja artikli 8 lõikes 2 sätestatud taset, mida juhatajate nõukogu võib põhikirja artikliga 10 ette nähtud korras muuta, ja kehtestada asjakohase tähtaja, mille jooksul peavad EMFi liikmed sissemakse tegema.

3. Tegevdirektor nõuab lubatud sissemaksmata kapitali sisse õigel ajal, kui seda on vaja, et vältida EMFi võlausaldajate suhtes võetud maksegraafikute järgsete või muude maksekohustuse täitmatajätmist. Tegevdirektor teavitab direktorite nõukogu ja juhatajate nõukogu sellisest kapitali sissenõudmisest. Juhul kui tuvastatakse EMFi vahendite võimalik puudujääk, nõuab tegevdirektor sellise lubatud sissemaksmata kapitali sisse võimalikult kiiresti, tagamaks, et EMFil on piisavalt vahendeid, et tähtajaks täielikult täita võlausaldajate ees võetud maksekohustused. EMFi liikmed kohustuvad tingimusteta ja pöördumatult tegema kapitali sissemakse, mida tegevdirektor on neilt käesoleva lõike kohaselt nõudnud, seitsme päeva jooksul pärast sellise nõude saamist.

4. EMFi liikmed täidavad õigel ajal kõik kapitali sissenõudmise nõuded.

5. Direktorite nõukogu määrab kindlaks üksikasjalikud tingimused, mida kohaldatakse käesoleva artikli kohase kapitali sissenõudmise korral.

Artikkel 10

Kapitali suurendamine

1. Juhatajate nõukogu võib vastavalt artiklile 11 suurendada EMFi lubatud aktsiakapitali. Uued aktsiad eraldatakse EMFi liikmetele vastavalt artikliga 11 ette nähtud märkimise alusele.

2. Kui liikmesriik saab EMFi uueks liikmeks, suurendatakse EMFi lubatud aktsiakapitali automaatselt, korrutades põhikirja artiklis 11 ette nähtud kohandatud märkimise aluse raames vastavad kehtivad summad uue EMFi liikme ja EMFi olemasolevate liikmete kaalutud suhtega.

Artikkel 11

Märkimise alus

1. Alus, mida liikmesriigid, kelle rahaühik on euro, kasutavad EMFi kapitali märkimisel ja mille suhtes kohaldatakse lõikeid 2 ja 3, põhineb EKP kapitali märkimise alusel, mida kohaldatakse EMFi liikmeks olevate riikide keskpankade suhtes vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 4 (Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta) artiklile 29.

2. EMFi algne lubatud aktsiakapitali märkimise alus on kindlaks määratud põhikirjale lisatud 1. tabelis.

3. EMFi lubatud aktsiakapitali märkimise alust muudetakse järgmistel juhtudel:

a) kui liikmesriik saab EMFi uueks liikmeks ja EMFi lubatud aktsiakapitali automaatselt suurendatakse või

b) kui lõppeb kaheteist aasta pikkune ajutise korrigeerimise periood, mida kohaldatakse EMFi liikme suhtes vastavalt artiklile 44.

4. Juhatajate nõukogu võib otsustada võtta arvesse lõikes 1 osutatud EKP kapitali märkimise aluse võimalikke muudatusi, kui märkimise alust kohandatakse kooskõlas lõikega 3.

5. EMFi lubatud aktsiakapitali märkimise aluse kohandamise korral kannavad EMFi liikmed omavahel lubatud aktsiakapitali üle sel määral, et lubatud aktsiakapitali jaotus vastaks kohandatud alusele.

6. Direktorite nõukogu võtab kõik muud käesoleva artikli rakendamise tagamiseks vajalikud meetmed.

IV OSA

EMFi STABIILSUSTOETUS

I jaotis

EMFi stabiilsustoetuse andmise põhimõtted

Artikkel 12

Põhimõtted

1. EMF võib anda stabiilsustoetust artiklitega 14–19 kehtestatud vahendite abil rangetel ja valitud finantsabi andmise vahendile sobivatel majanduspoliitilistel tingimustel, kui see on hädavajalik euroala või selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Kõnealused tingimused võivad küündida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 1 kohasest kohandamisprogrammist kuni eelnevalt kehtestatud kõlblikkustingimuste pideva järgimiseni.

2. EMF, nõukogu, komisjon ja liikmesriigid järgivad täielikult ELi toimimise lepingu artiklit 152 ning võtavad arvesse siseriiklikke õigusnorme ja tavasid ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 28. Sellest tulenevalt ei mõjuta käesoleva määruse kohaldamine õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega siseriikliku õiguse kohast kollektiivse tegutsemise õigust.

II jaotis

Finantsstabiilsuse toetus EMFi liikmetele

Artikkel 13

EMFi liikmetele finantsstabiilsuse toetuse andmise menetlus

1. EMFi liige võib esitada stabiilsustoetuse taotluse juhatajate nõukogu esimehele. Kõnealuses taotluses tuleb märkida kavandatavad finantsabi vahendid. Pärast sellise taotluse saamist palub juhatajate nõukogu esimees komisjonil, kes tegutseb koostöös EKPga, teha järgmist:

a) hinnata, kas on oht kogu euroala või selle liikmesriikide finantsstabiilsusele, välja arvatud juhul, kui EKP on juba esitanud põhikirja artikli 18 lõike 2 kohase analüüsi;

b) hinnata, kas valitsemissektori võlg on jätkusuutlik;

c) hinnata EMFi asjaomase liikme tegelikku või potentsiaalset rahastamisvajadust.

2. EMFi liikme taotluse ja lõikes 1 osutatud hindamise alusel võib juhatajate nõukogu põhimõtteliselt otsustada anda asjaomasele EMFi liikmele stabiilsustoetust finantsabi vormis.

3. Kui lõike 2 kohane otsus võetakse vastu, palub juhatajate nõukogu komisjonil pidada koostöös EKP ja EMFiga läbirääkimisi, et sõlmida EMFi asjaomase liikmega vastastikuse mõistmise memorandum, milles määratakse täpselt kindlaks finantsabi andmisega seotud tingimused. Vastastikuse mõistmise memorandumi sisu peegeldab lahendamist vajavate puuduste tõsidust ja valitud finantsabi andmise vahendit. Samal ajal koostab EMFi tegevdirektor finantsabi andmise lepingu ettepaneku, mis hõlmab finantstingimusi ja vahendi valikut ning mille võtab vastu juhatajate nõukogu.

Vastastikuse mõistmise memorandum peab olema täielikult kooskõlas ELi toimimise lepingus sätestatud majanduspoliitika koordineerimise meetmetega, eelkõige Euroopa Liidu õigusaktidega, sealhulgas asjaomasele EMFi liikmele adresseeritud arvamuse, hoiatuse, soovituse või otsusega, ja kohandamisprogrammiga, mille peab heaks kiitma nõukogu vastavalt määruse (EL) nr 472/2013 artikli 7 lõikele 2. Enne seda tuleb koostada sotsiaalse mõju hinnang.

4. Vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutavad alla komisjon ja EMF, tingimusel et eelnevalt on täidetud lõikes 3 sätestatud tingimused ja memorandumi on eelnevalt heaks kiitnud juhatajate nõukogu.

5. Kõnealune vastastikuse mõistmise memorandum avalikustatakse.

6. Juhatajate nõukogu kiidab heaks finantsabi andmise lepingu, milles on kindlaks määratud antava stabiilsustoetuse finantsaspektid ja vajaduse korral abi esimese osa väljamaksmise kord.

7. EMF kehtestab asjakohase hoiatussüsteemi, millega tagatakse, et EMFi liige teeb EMFile õigel ajal stabiilsustoetusega seotud mis tahes tagasimaksed.

8. Komisjon jälgib koostöös EKPga finantsabi andmisega seotud tingimuste täitmist.

Artikkel 14

EMFi ennetav finantsabi

1. Juhatajate nõukogu võib kooskõlas põhikirja artikli 12 lõikega 1 otsustada anda ennetavat finantsabi ennetava tingimusliku krediidiliini või täiendavate tingimustega seotud krediidiliini vormis.

2. EMFi ennetava finantsabiga seotud majanduspoliitilised tingimused määratakse üksikasjalikult kindlaks artikli 13 lõike 3 kohases vastastikuse mõistmise memorandumis.

3. EMFi ennetava finantsabiga seotud finantstingimused sätestatakse ennetava finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor.

4. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised EMFi ennetava finantsabi rakendamise korra kohta.

5. Direktorite nõukogu otsustab tegevdirektori ettepaneku alusel ja pärast komisjonilt artikli 13 lõike 8 kohase seirearuande saamist suurendatud kvalifitseeritud häälteenamusega, kas krediidiliin tuleks säilitada.

6. Pärast seda, kui EMFi liige on esimest korda kasutanud vahendeid kas laenu või esmasturul tehtud tehingu abil, otsustab direktorite nõukogu tegevdirektori ettepaneku ja komisjoni poolt koostöös EKPga koostatud hinnangu alusel suurendatud kvalifitseeritud häälteenamusega, kas krediidiliin on ikka veel asjakohane või tuleks anda muud laadi finantsabi.

Artikkel 15

Finantsabi EMFi liikme krediidiasutuse rekapitaliseerimiseks

1. Juhatajate nõukogu võib otsustada anda EMFi liikmele tema krediidiasutuse rekapitaliseerimiseks laenu vormis sihtotstarbelist finantsabi.

2. EMFi liikme krediidiasutuse rekapitaliseerimiseks antava finantsabiga seotud majanduspoliitilised tingimused sätestatakse artikli 13 lõike 3 kohases vastastikuse mõistmise memorandumis.

3. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, sätestatakse EMFi liikme krediidiasutuse rekapitaliseerimiseks antava finantsabiga seotud finantstingimused finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor.

4. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised EMFi liikme krediidiasutuse rekapitaliseerimiseks antava finantsabi rakendamise korra kohta.

5. Vajaduse korral teeb direktorite nõukogu tegevdirektori ettepanekul ja pärast komisjonilt artikli 13 lõike 8 kohase seirearuande saamist suurendatud kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse finantsabi esimesele osale järgnevate osade väljamaksmise kohta.

Artikkel 16

EMFi laenud

1. Vastavalt artikli 12 lõikele 1 võib juhatajate nõukogu otsustada anda EMFi liikmele laenu vormis finantsabi.

2. EMFi laenuga seotud majanduspoliitilised tingimused määratakse artikli 13 lõike 3 kohaselt kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumiga ette nähtud makromajanduslikus kohandamisprogrammis.

3. Iga EMFi laenu finantstingimused määratakse kindlaks finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor.

4. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised EMFi laenude rakendamise korra kohta.

5. Direktorite nõukogu teeb tegevdirektori ettepanekul ja pärast komisjonilt artikli 13 lõike 8 kohase seirearuande saamist suurendatud kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse finantsabi esimesele osale järgnevate osade väljamaksmise kohta.

Artikkel 17

Esmasturu toetusvahend

1. Finantsabi kulutõhususe maksimeerimiseks võib juhatajate nõukogu kooskõlas artikli 12 lõikega 1 otsustada korraldada EMFi liikme võlakirjade ostmist esmasturul.

2. Esmasturu toetusvahendiga seotud majanduspoliitilised tingimused määratakse üksikasjalikult kindlaks artikli 13 lõike 3 kohases vastastikuse mõistmise memorandumis.

3. Võlakirjade ostmise finantstingimused määratakse kindlaks finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor.

4. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised esmasturu toetusvahendi rakendamise korra kohta.

5. Direktorite nõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel ja pärast komisjonilt artikli 13 lõike 8 kohase seirearuande saamist suurendatud kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse abisaavale liikmesriigile finantsabi väljamaksmise kohta esmasturu tehingute kaudu.

Artikkel 18

Järelturu toetusvahend

1. Juhatajate nõukogu võib kooskõlas artikli 12 lõikega 1 otsustada korraldada järelturul tehinguid seoses EMFi liikme võlakirjadega.

2. Järelturul sekkumise otsus probleemide ülekandumise vältimiseks tehakse juhul, kui EKP analüüsi põhjal on finantsturu tingimused erandlikud ja ohus on finantsstabiilsus.

3. Järelturu toetusvahendiga seotud majanduspoliitilised tingimused määratakse üksikasjalikult kindlaks artikli 13 lõike 3 kohases vastastikuse mõistmise memorandumis.

4. Järelturul tehtavate tehingute finantstingimused määratakse kindlaks finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor.

5. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised järelturu toetusvahendi rakendamise korra kohta.

6. Direktorite nõukogu teeb tegevdirektori ettepaneku alusel suurendatud kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse tehingute tegemiseks järelturul.

Artikkel 19

Krediidiasutuse otsese rekapitaliseerimise vahend

1. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108, määruse (EL) nr 806/2014 artikli 18 lõike 4 punkti d ja artikli 27 lõike 9 ning direktiivi 2014/59/EL artiklite 56, 57 ja 58 kohaldamist, võib EMFi juhatajate nõukogu otsustada EMFi liikme taotluse alusel anda finantsabi EMFi liikme krediidiasutuse otseseks rekapitaliseerimiseks. Abi hõlmab erijuhtusid, mille korral EMFi liikme finantssektoris tekivad järsku raskused, mida ei saa kõrvaldada ilma oluliselt ohustamata tema eelarve jätkusuutlikkust, kuna esineb suur oht, et see kandub finantssektorist üle riigile, või et muud lahendused ohustaksid EMFi liikme pidevat juurdepääsu turule.

2. Asjaomane krediidiasutus peab olema süsteemselt oluline või kujutama endast tõsist ohtu kogu euroala finantsstabiilsusele või abi taotlevale EMFi liikmele.

3. EMFi liige, kelle territooriumil lõikes 2 osutatud krediidiasutus asub, peab lisaks EMFile eraldama piisavas mahus ja piisava kvaliteediga kapitali.

4. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised krediidiasutuse otsese rekapitaliseerimise vahendi rakendamise korra kohta.

5. Direktorite nõukogu peab rekapitaliseerimise heaks kiitma. Vajaduse korral võib kõnealune heakskiitmine sõltuda abi saava krediidiasutuse olukorrast.

6. Lõike 1 kohaselt vastu võetud otsustest tulenevad finantskohustused ei tohi kokku ületada 60 000 miljonit eurot.

III jaotis

EMFi hinnakujunduspõhimõtted ja laenutehingud

Artikkel 20

Hinnakujunduspõhimõtted

1. Stabiilsustoetuse andmisel ja krediidiliinide või tagatiste pakkumisel üritab EMF täielikult katta oma rahastamis- ja tegevuskulud ning lisab asjakohase marginaali.

2. Kõigi vahendite puhul määratakse hinnakujundus kindlaks seda käsitlevates suunistes, mille võtab vastu juhatajate nõukogu.

3. Juhatajate nõukogu võib hinnakujunduspõhimõtted läbi vaadata.

Artikkel 21

Laenutehingud

1. EMF võib kaasata vahendeid, andes välja finantsinstrumente või sõlmides oma liikmete, finantseerimisasutuste või muude kolmandate isikutega finants- või muid kokkuleppeid või lepinguid.

2. Laenutehingute korra määrab kindlaks tegevdirektor kooskõlas direktorite nõukogu vastu võetud üksikasjalike suunistega.

3. EMF kasutab asjakohaseid riskijuhtimisvahendeid, mille vaatab korrapäraselt läbi direktorite nõukogu.

V OSA

TOETUS ÜHTSELE KRIISILAHENDUSNÕUKOGULE

Artikkel 22

Krediidiliin või tagatised Ühtsele Kriisilahendusnõukogule

1. Finantstoetust Ühtsele Kriisilahendusnõukogule annavad ühiselt EMF ja määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 kohased osalevad liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, samaväärsetel tingimustel, avades kriisilahendusnõukogu kohustuste jaoks krediidiliini või andes ülempiiri ulatuses tagatisi või tehes mõlemat.

Ühtsele Kriisilahendusnõukogule lõike 1 kohaselt antav toetussumma jaguneb EMFi ja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud osalevate liikmesriikide vahel vastavalt valemile, mille esitab kriisilahendusnõukogu toetust taotledes. Valemi kindlaksmääramiseks arvutab Ühtne Kriisilahendusnõukogu kogu toetuse tagasimaksmiseks vajalikud erakorralised ex post osamaksed ning liidab kokku vastavalt kõigi EMFi liikmete territooriumi ja määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 kohaste selliste osalevate liikmesriikide territooriumi tulemused, kelle rahaühik ei ole euro. Ühtne Kriisilahendusnõukogu teeb kõnealuse arvutuse talle määruse (EL) nr 806/2014 artikli 70 kohaldamisel kättesaadava värskeima teabe alusel. Kõnealuse arvutuse tegemisel ei kohalda Ühtne Kriisilahendusnõukogu osamaksete fondi ülekandmist ja ühiskasutusse võtmist käsitleva lepingu artikli 5 lõike 1 punkti e.

2. Lõike 1 alusel vastu võetud otsustest tulenevate täitmata kulukohustuste kogusumma puhul kehtib algne ülempiir 60 000 miljonit eurot.

3. Ühtne Kriisilahendusnõukogu peab talle antud vahendid vastavalt määruse (EL) nr 806/2014 artiklile 73 tagasi maksma.

4. Juhatajate nõukogu teeb kokkuleppel lõikes 1 osutatud osalevate liikmesriikidega järgmist:

a) võtab vastu toetuse finantstingimused;

b) võib otsustada suurendada lõikes 2 osutatud ülempiiri.

5. Kui liikmesriigist, kelle rahaühik ei ole euro, saab osalev liikmesriik määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 tähenduses, lepib ta EMFi ja teiste selliste määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 kohaste osalevate liikmesriikidega, kelle rahaühik ei ole euro, vajaduse korral kokku lõikes 4 osutatud tingimuste kinnitamises või läbivaatamises.

Kui liikmesriigist, kelle rahaühik ei ole euro, saab osalev liikmesriik määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 tähenduses, suurendatakse lõikes 3 osutatud ülempiiri proportsionaalselt määruse (EL) nr 806/2014 artikli 69 kohasele sihttaseme suurenemisele.

6. Lõike 4 punktis a osutatud finantstingimusi täpsustakse täiendavalt ühes või mitmes finantsabi andmise lepingus, mis tuleb sõlmida ühelt poolt Ühtse Kriisilahendusnõukogu ning teiselt poolt EMFi ja lõikes 1 osutatud osalevate liikmesriikide vahel.

7. Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohustustele krediidiliini avamise või tagatise andmise otsused võetakse vastu hiljemalt 12 tundi pärast kriisilahendusnõukogult taotluse saamist.

8. Kui Ühtse Kriisilahendusnõukogu taotlus on seotud kriisilahendusskeemiga, võib ta pärast komisjoniga konsulteerimist taotleda toetust enne kõnealuse kriisilahendusskeemi vastuvõtmist. Sellisel juhul jõustuvad otsused Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohustuste jaoks krediidiliini kasutuselevõtu või nendele tagatise andmise kohta kriisilahendusskeemiga samal ajal.

Artikkel 23

EMFi suhtes kohaldatavad sätted

1. Juhatajate nõukogu võtab vastu EMFi toetuse finantstingimused.

2. Tegevdirektor

a) allkirjastab lepingu, mille peab heaks kiitma direktorite nõukogu;

b) tal on õigus otsustada Ühtse Kriisilahendusnõukogu kohustuste jaoks krediidiliini kasutuselevõtu või neile tagatise andmise üle.

3. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised EMFi poolt Ühtsele Kriisilahendusnõukogule krediidiliinide avamise või tagatiste andmise korra kohta.

Artikkel 24

Reeglid, mida kohaldatakse määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 kohase sellise osaleva liikmesriigi suhtes, kelle rahaühik ei ole euro

Enne kui liikmesriigist, kelle rahaühik ei ole euro, saab osalev liikmesriik määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 tähenduses, peab kõnealune liikmesriik avama krediidiliini või pakkuma tagatist Ühtse Kriisilahendusnõukogu toetuseks vastavalt põhikirja artiklile 22, tingimusel et EKP on vastu võtnud otsuse, millega kehtestatakse tihe koostöö EKP ja kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste vahel vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikele 2.

Kõnealused liikmesriigid kehtestavad menetlused põhikirja artikli 22 kohaseks krediidiliinide ja tagatiste aktiveerimiseks.

VI OSA

FINANTSJUHTIMINE

Artikkel 25

Investeerimispoliitika

1. Et tagada EMFi maksimaalne krediidivõimelisus, rakendab tegevdirektor kooskõlas direktorite nõukogu vastu võetud ja korrapäraselt läbivaadatavate suunistega EMFis konservatiivseid investeerimispõhimõtteid. EMF võib kasutada osa oma investeerimisportfelli tootlusest tegevus- ja halduskulude katmiseks.

2. EMFi tegevus peab olema kooskõlas usaldusväärse finants- ja riskijuhtimise põhimõtetega.

Artikkel 26

Dividendipoliitika

1. Juhul kui sissemakstud kapital ja reservfond ületavad taseme, mida on vaja EMFi laenuandmisvõime säilitamiseks, ning investeerimisest saadud tulu ei ole vaja selleks, et vältida võlausaldajatele tehtavate maksete katkemist, võib direktorite nõukogu teha lihthäälteenamusega otsuse maksta EMFi liikmetele dividende. Dividendid makstakse vastavalt osalusele sissemakstud kapitalis, võttes arvesse artikli 44 lõikes 3 osutatud võimalikku kiirendatud sissemaksmist.

2. Ilma et see piiraks põhikirja artikli 8 lõike 6 ja artikli 9 lõike 1 kohaldamist ning tingimusel, et EMF ei ole andnud finantsabi mõnele oma liikmele, tagastatakse EMFi sissemakstud kapitali investeerimisest saadud tulud, millest on maha arvatud tegevuskulud, EMFi liikmetele vastavalt nende osale sissemakstud kapitalis.

3. Tegevdirektor rakendab EMFi dividendipoliitikat kooskõlas direktorite nõukogu vastu võetud suunistega.

Artikkel 27

Reserv ja muud fondid

1. Juhatajate nõukogu loob reservfondi ja vajaduse korral muud fondid.

2. Ilma et see piiraks põhikirja artikli 26 kohaldamist, kantakse EMFi tehingutest saadav puhastulu ja ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 6 ja artikliga 126 ette nähtud mitmepoolse järelevalve menetluse, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames EMFi liikmete suhtes kehtestatud trahvidest saadav tulu reservfondi.

3. Reservfondi vahendeid investeeritakse kooskõlas direktorite nõukogu vastu võetud suunistega.

4. Direktorite nõukogu võtab vastu sellised eeskirjad, mida võib olla vaja muude fondide loomiseks, haldamiseks ja kasutamiseks.

Artikkel 28

Kahju katmine

1. EMFi tehingute käigus tekkiv kahju kaetakse:

a) esiteks reservfondist;

b) teiseks sissemakstud kapitalist, ning

c) kolmandaks lubatud sissemaksmata kapitali asjakohasest osast, mis nõutakse sisse vastavalt artikli 9 lõikele 3.

2. Kui EMFi liige ei suuda teha artikli 9 lõigete 2 või 3 kohase kapitali sissenõudmise raames nõutavat sissemakset, suurendatakse ülejäänud EMFi liikmete puhul sissenõutava kapitali mahtu, et tagada EMFile nõutav sissemakstud kapital täies mahus. Pärast komisjoni teavitamist otsustab juhatajate nõukogu asjakohaste meetmete üle tagamaks, et asjaomane EMFi liige tasub oma võla EMFile mõistliku aja jooksul. Juhatajate nõukogu võib tasumata summalt nõuda viivist.

3. Kui EMFi liige tasub EMFile võla, nagu sätestatud lõikes 2, makstakse üleliigne kapital teistele EMFi liikmetele tagasi vastavalt juhatajate nõukogu poolt vastu võetud eeskirjadele.

VII OSA

FINANTSSÄTTED

Artikkel 29

Eelarve

1. EMFil on oma eelarve, mida rahastatakse liidu eelarvest eraldi.

2. EMFi eelarveaasta algab iga aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

Artikkel 30

Eelarve koostamine

1. Tegevdirektor koostab iga eelarveaasta halduseelarve ja esitab selle direktorite nõukogule hiljemalt eelmise eelarveaasta 15. novembriks.

Direktorite nõukogu kiidab halduseelarve heaks hiljemalt eelneva eelarveaasta 15. detsembriks.

2. Aastaeelarve, mille on heaks kiitnud direktorite nõukogu, esitatakse juhatajate nõukogule selle järgmisel aastakoosolekul.

Artikkel 31

Raamatupidamise aastaaruanded

1. Direktorite nõukogu vastutab EMFi raamatupidamise eest ja koostab selle raamatupidamise aastaaruanded, samuti iga kvartali finantsseisundi kokkuvõtte ja kasumiaruande (väljendatuna eurodes) üldtunnustatud arvestuspõhimõtete või raamatupidamistavade kohaselt, mida nõuab direktorite nõukogu ja mille on heaks kiitnud auditikomisjon.

EMF peab eraldi sisearvestust põhikirja artikli 19 kohase tegevuse üle vastavalt üldtunnustatud arvestuspõhimõtetele või raamatupidamistavadele, mis on vastu võetud vastavalt käesoleva artikli lõikele 1.

3. EMFi raamatupidamist auditeeritakse vastavalt üldtunnustatud auditeerimisstandarditele vähemalt korra aastas vastavalt käesoleva põhikirja artiklile 34.

4. EMFi raamatupidamise aastaaruande kiidab heaks juhatajate nõukogu.

5. Tegevdirektor saadab EMFi liikmetele igas kvartalis finantsseisundi kokkuvõtte ja kasumiaruande, milles esitatakse EMFi tegevuse tulemused.

Artikkel 32

Finantsaruanded ja aastaaruanne

1. Direktorite nõukogu koostab iga eelarveaasta finantsaruanded hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks ning need sisaldavad bilanssi, kasumiaruannet ja lisasid. Lisad sisaldavad kokkuvõtet bilansi ja kasumiaruande kirjetest, mis on seotud krediidiasutuste otsese rekapitaliseerimise vahendi tegevusega ja võetud artikli 31 lõikes 2 osutatud arvestusest.

2. Tegevdirektor koostab aastaaruande iga eelarveaasta kohta ja esitab selle juhatajate nõukogule selle aastakoosolekul kinnitamiseks.

Aastaaruanne peaks sisaldama järgmist:

a) EMFi põhimõtete ja tegevuse kirjeldus;

b) asjaomase eelarveaasta finantsaruanded;

c) välisaudiitori aruanne seoses artikli 34 kohase finantsaruannete auditiga ja

c) artikli 35 kohane auditikomisjoni finantsaruandeid käsitlev aruanne.

5. Pärast seda, kui juhatajate nõukogu on aastaaruande heaks kiitnud, avaldatakse see EMFi veebisaidil.

Artikkel 33

Siseaudit

Siseauditi funktsioon määratakse kooskõlas rahvusvaheliste standarditega.

Artikkel 34

Välisaudit

1. EMFi raamatupidamist auditeerivad sõltumatud välisaudiitorid, kelle on heaks kiitnud juhatajate nõukogu kolmeks aastaks ja kes kuuluvad hea mainega audiitorühingusse, millel on tegevusluba ja mille üle tehakse järelevalvet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/43/EÜ 2 .

Audiitorühingut tuleb vahetada iga kuue aasta järel.

2. Sõltumatud välisaudiitorid vastutavad raamatupidamise aastaaruannete kinnitamise eest ning neil on täielik õigus kontrollida EMFi kogu raamatupidamisarvestust ja saada EMFi tehingute kohta täielik teave.

Artikkel 35

Auditikomisjon

1. Auditikomisjon koosneb viiest liikmest, kelle on nimetanud juhatajate nõukogu kolme aasta pikkuseks ametiajaks, mida ei saa pikendada. Audikomisjoni kuuluvad:

a) kaks esimehe esitatud liiget;

b) kaks liiget, kelle on nimetanud EMFi kahe liikme kõrgeimad kontrolliasutused, kusjuures üks nendest esindab seda poolt EMFi liikmetest (ümardatuna allapoole lähima täisarvuni), kellele kuulub suurim arv EMFi aktsiaid, ja teine EMFi ülejäänud liikmeid, vastavalt rotatsioonisüsteemile kummagi rühma EMFi liikmete tähestikulises järjekorras inglise keele põhjal, nagu esitatud käesoleva põhikirja 1. tabelis;

c) üks Euroopa Kontrollikoja nimetatud liige.

Auditikomisjoni liikmeks nimetamiseks peab kandidaat olema pädev auditi- ja finantsküsimustes ning tal peavad olema kutsealased teadmised, oskused ja auditikogemus, mida on vaja komisjoni ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.

Auditikomisjon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg kestab ühe aasta, mida võib pikendada.

Auditikomisjon kehtestab oma tegevuse kodukorra.

2. Auditikomisjoni liikmed on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatud. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid EMFi juhtorganitelt, selle liikmetelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult organilt.

Auditikomisjoni liikmed hoolitsevad vastavalt rahvusvahelistele standarditele huvide konfliktide vältimise eest ja hoiduvad igasugusest tegevusest, mis on kokkusobimatu nende ülesannetega nende ametisse nimetamise ajal ja nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist.

3. Auditikomisjon teeb sõltumatud auditid. Ta kontrollib EMFi raamatupidamisarvestust ning tegevusaruannete ja bilansi õigsust. Auditikomisjon auditeerib EMFi korrektsust, nõuete järgimist, toimimist ja riskijuhtimist vastavalt rahvusvahelistele auditeerimisstandarditele. Ta kontrollib ja vaatab läbi EMFi nii sise- kui ka välisauditi protsessi ja nende tulemused.

Auditikomisjonil on täielik juurdepääs EMFi mis tahes dokumendile ja teabele, sealhulgas sise- ja välisauditi protsessiga seotud andmetele, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks.

4. Auditikomisjon võib igal ajal teavitada direktorite nõukogu oma töö tulemustest. Igal aastal koostab ta aruande, mis sisaldab tegevusaruannete ja bilansiga seotud auditileidusid ning järeldusi ja soovitusi, ning esitab selle juhatajate nõukogule.

5. Juhatajate nõukogu teeb aastaaruande kättesaadavaks EMFi liikmete valitsustele ja kõrgeimatele auditeerimisasutustele ning Euroopa Kontrollikojale hiljemalt 30 päeva pärast selle auditikomisjonilt saamist. Samal ajal saadab ta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

6. Auditikomisjon võib juhatajate nõukogu või tegevdirektori taotluse korral otsustada koostada lisaaruande.

7. Auditikomisjoni liikmed ja selle määratud eksperdid hoiavad ametiülesannete täitmisel saadud mitteavaliku teabe rangelt konfidentsiaalsena ega avalda seda, sealhulgas pärast nende ametiaja lõppu.

VIII OSA

ÜLDSÄTTED

Artikkel 36

Asukoht

1. EMFi asukoht ja peakorter on Luxembourgis.

2. EMF võib luua kontaktasutusi direktorite nõukogu otsuse alusel vastavalt käesoleva põhikirja artikli 6 lõikele 5.

Artikkel 37

Asukohaleping

Luksemburgi Suurhertsogiriigi poolt EMFile pakutavat büroopinda ja vahendeid käsitlev kord sätestatakse EMFi ja Luksemburgi vahelises asukohalepingus. Kuni asukohalepingu jõustumiseni kohaldatakse EMFi suhtes jätkuvalt ESMi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelist 8. oktoobri 2012. aasta peakorteri lepingut.

Artikkel 38

Privileegid ja immuniteedid

1. EMFi ja selle töötajate suhtes kohaldatakse ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli (nr 7).

2. EMF vabastatakse selliste nõuete täitmisest, mis on seotud tegevusloa või litsentsi taotlemisega tegutsemiseks krediidiasutusena, investeerimisteenuste osutajana või muu tegevusluba vajava litsentseeritud või reguleeritud üksusena liidu õiguse ja liikmesriikide õigusnormide kohaselt.

Artikkel 39

EMFi personal

1. Personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning liidu institutsioonide poolt personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks ühiselt vastu võetud kohaldamiseeskirju kohaldatakse EMFi personali suhtes vastavalt personalieeskirjade artikli 1a lõikele 2, välja arvatud töötajate suhtes, kes määruse jõustumise kuupäeva seisuga on palgatud ESMiga sõlmitud lepingu alusel. Selliseid lepinguid, sealhulgas kolmandate riikide kodanikega, reguleeritakse jätkuvalt käesoleva määruse jõustumise ajal kohaldatava lepingulise korraga.

Muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt pakub käesoleva artikli lõike 5 kohaste lepingute sõlmimiseks volitatud ametiisik kõikidele isikutele, kes käesoleva määruse jõustumise kuupäeval töötavad ESMi sõlmitud tähtajatu lepingu alusel, võimaluse asuda tähtajatu lepingu alusel tööle ajutise või lepingulise töötajana. Tööpakkumise aluseks on tööülesanded, mida täidetakse ajutise või lepingulise töötajana.

ESMi sõlmitud tähtajalised lepingud lõppevad nendes sätestatud kuupäeval ja neid ei saa käesoleva määruse jõustumise ajal kohaldatava lepingulise korra alusel uuendada.

2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võrdsustatakse tegevdirektor Euroopa Liidu Kohtu asepresidendiga seoses töötasude ja pensionieaga, mis on kindlaks määratud nõukogu määruses (EL) nr 300/2016 3 . Tegevjuhtkonna liikmed võrdsustatakse määruse (EL) 2016/300 kohase erikohtu liikmega. Küsimustes, mida määrusega (EL) nr 2016/300 ei reguleerita, kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi.

3. EMFi personal koosneb ametnikest ning ajutistest ja/või lepingulistest töötajatest. Tegevjuhtkonda teavitatakse igal aastal tegevdirektori sõlmitud tähtajatutest lepingutest.

4. Direktorite nõukogu võtab vastu vajalikud rakendusmeetmed personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras.

5. EMFi tegevdirektor kasutab oma töötajate suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale ametiisikule personalieeskirjadega ja lepinguid sõlmimiseks volitatud ametiisikule muude teenistujate teenistustingimustega.

Artikkel 40

Ametisaladus ja teabevahetus

1. Juhatajate nõukogu või direktorite nõukogu liikmed ja endised liikmed ning muud isikud, kes töötavad või on töötanud EMFis või teinud sellega koostööd, ei avalikusta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ja liidu õiguse asjaomastele sätetele ametisaladusega kaitstud teavet isegi pärast ametiaja lõppu. Eelkõige ei tohi nad avalikustada ametisaladuse hoidmise kohustuse alla kuuluvat teavet, mille nad on saanud töö käigus, ühelegi isikule ega asutusele, välja arvatud juhul, kui see toimub nende käesolevale määrusele vastavate ülesannete täitmisel.

2. Direktorite nõukogu võtab vastu käitumisjuhendi, mis on siduv tegevdirektorile, kõigile direktorite nõukogu liikmetele, nende asendusliikmetele ja EMFi töötajatele ning selles määratakse kindlaks kohustused sellistes küsimustes nagu konfidentsiaalsus, üldsusele tehtavad avaldused ja kontaktid meediaga, isiklikud investeeringud ning finants- ja ärihuvide avalikustamine.

3. Direktorite nõukogu võtab vastu vajalikud meetmed seoses konfidentsiaalse teabe turvalise käitlemise, töötlemise, avaldamise ja jagamisega.

4. Tegevdirektor tagab enne mis tahes teabe avalikustamist, et see ei sisalda konfidentsiaalset teavet, hinnates selleks eelkõige kõnealuse avalikustamise mõju avalikule huvile seoses euroala, EMFi liikme või nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 kohase osaleva liikmesriigi finantsstabiilsusega, samuti rahvusvahelisele, finants-, raha- või majanduspoliitikale ja -suhetele, füüsiliste ja juriidiliste isikute ärihuvidele, kohtulahenditele ning kontrollidele, uurimistele ja audititele. Teabe avalikustamise mõju kontrollimise menetlus peab sisaldama põhikirja artiklis 16 osutatud finantsstabiilsuse toetuse andmist või käesoleva põhikirja artiklites 22–24 osutatud kriisilahendusnõukogu toetuseks krediidiliinide või tagatiste pakkumist käsitlevate dokumentide sisu ja üksikasjade avaldamise mõju erihindamist.

5. Sobivate kaitsemeetmete kohaldamise korral, millega tagatakse käesoleva määruse lõike 3 kohane konfidentsiaalsus, ei keela direktorite nõukogu EMFi ülesannete täitmiseks EMFil, selle liikmetel, nõukogul, komisjonil, EKP-l, sealhulgas nende töötajatel ja ekspertidel jagada mis tahes teavet, sealhulgas konfidentsiaalset teavet, omavahel ja keskpankade, määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 kohaste pädevate asutuste, hoiuste tagamise skeemide, investeeringute tagamise skeemide, kriisilahendusnõukogu, riikide kriisilahendusasutuste, tavalise maksejõuetusmenetluse eest vastutavate ametiasutuste ja määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 kohaste osalevate liikmesriikidega, kelle rahaühik ei ole euro, või nende pädevate asutustega, millel on käesolevas lõigus nimetatuga samaväärsed funktsioonid. Tegevdirektor kohaldab teabe jagamise suhtes käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud vajalikke meetmeid.

8. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira artikli 5 kohast EMFi aruandekohustust Euroopa Parlamendi ees ja käesoleva määruse artikli 6 lõike 3 kohast kohustust EMFi liikmete parlamentide ees.

9. Lõikes 1 osutatud ametisalatuse hoidmise nõudeid kohaldatakse ka artikli 5 lõigete 3, 4 ja 5 kohaste vaatlejate ning artikli 22 kohaste juhatajate nõukogu kohtumisel osalejate suhtes.

Artikkel 41

Koostöö

1. EMF võib luua ja säilitada koostöösuhteid liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutustega vastavalt nende asjaomastele eesmärkidele, ning liikmesriikide ja kolmandate riikide ametiasutustega, kes annavad konkreetsetel juhtudel finantsabi EMFi liikmele, ja rahvusvaheliste organisatsioonide või üksustega, kes tegelevad asjaomase valdkonnaga.

2. Lõike 1 kohaldamisel võib EMF leppida kokku koostöökorra eelkõige komisjoni ja Euroopa Keskpangaga. Need on tehnilist ja/või operatiivset laadi ning nende eesmärk on eelkõige pooltevahelise koostöö ja teabevahetuse hõlbustamine vastavalt põhikirja artikli 40 lõikele 5. Koostöölepingud ei ole õiguslikult siduvad.

IX OSA

ÜLEMINEKUKORD

Artikkel 42

Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi juhtimine

EMF võib juhtida Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi sellega sõlmitud halduslepingu alusel, mis sisaldab tasustamistingimusi. Kui ESM on sõlminud samal eesmärgil mis tahes lepingu, kohaldatakse selle suhtes käesoleva määruse artiklit 2.

Artikkel 43

Algkapitali sissemaksmine EMFi uute liikmete puhul

1. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 4 ja käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, sõltub EMFi uue liikme puhul käesoleva määrusega antud õiguste kasutamine, sealhulgas hääleõiguse kasutamine, sellest, kas ta on lubatud aktsiakapitali algselt märkinud.

2. Algse märkimise korral tasub EMFi uus liige sissemakstavate aktsiate eest viie aastase osamaksega, kusjuures iga osamakse suurus on 20 % kogusummast. Ülejäänud neli osamakset tasutakse vastavalt ühe, kahe, kolme ja nelja aasta möödumisel esimese osamakse tegemise kuupäevast.

3. Osamaksete tasumise viieaastase perioodi jooksul tasuvad EMFi uued liikmed sissemakstud kapitali õigel ajal enne väljaandmiskuupäeva, tagamaks, et sissemakstud kapitali suhe EMFi poolt emiteeritud ja lunastamata võlakirjade kogusummasse on vähemalt 15 % ja et EMFi laenuandmisvõime on 500 000 miljonit eurot.

4. EMFi uus liige võib otsustada maksta oma osa sissemakstud kapitalist sisse kiirendatud korras.

Artikkel 44

Märkimise aluse ajutine korrigeerimine

1. Algse märkimise aluse ajutist korrigeerimist kohaldatakse 12 aasta jooksul pärast kuupäeva, mil asjaomane EMFi liige võttis kasutusele euro.

2. Kui EMFi uue liikme sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta turuhindades (eurodes) on EMFi ühinemisele vahetult eelnenud aastal alla 75 % liidu keskmisest SKPst elaniku kohta turuhindades, korrigeeritakse artikli 8 kohast EMFi lubatud kapitali märkimise alust ajutiselt järgmiselt, liites selle saamiseks järgmised summad:

a) 25 % EMFi kõnealuse liikme keskpanga osalusest EKP kapitalis, mis on kindlaks määratud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 29 kohaselt, ning

b) 75 % EMFi kõnealuse liikme osakaalust euroala kogurahvatulus turuhindades (eurodes) tema EMFiga ühinemisele vahetult eelnenud aastal.

Punktides a ja b osutatud protsendid ümardatakse lähima 0,0001 protsendipunktini. Kasutatakse Eurostati avaldatud statistilisi andmeid.

3. Lõikes 2 osutatud ajutist korrigeerimist kohaldatakse 12 aasta jooksul pärast kuupäeva, mil asjaomane EMFi liige võttis kasutusele euro.

4. Märkimise aluse ajutise korrigeerimise tulemusel jaotatakse käesoleva artikli lõike 2 kohaselt EMFi liikmele eraldatud asjaomane osa aktsiatest ümber nende EMFi liikmete vahel, kelle suhtes ei kohaldata ajutist korrigeerimist, vastavalt nende osalusele EKP aktsiakapitalis, mis on kindlaks määratud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 29 kohaselt ja mis kehtib vahetult enne aktsiate väljaandmist ühinevale EMFi liikmele.

X OSA

MUUD SÄTTED

Artikkel 45

PETTUSEVASTASED MEETMED

1. Selleks et võidelda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 4 osutatud pettuse, korruptsiooni ja mis tahes muu ebaseadusliku tegevuse vastu, ühineb EMF kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab viivitamata vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse institutsioonidevahelise kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2. Kontrollikojal on õigus auditeerida nii dokumentide alusel kui ka kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on EMFi vahenditest rahastatud.

3. OLAF võib nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 5 ja määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 sätestatud korra kohaselt korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas EMFi rahastatud lepinguga seoses on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Artikkel 46

Juurdepääs dokumentidele

1. EMFi valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001 6 .

2. EMF võtab kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest vastu sisemeetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.

3. Otsuste suhtes, mille EMF teeb määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada kaebuse Euroopa Ombudsmanile või algatada menetluse Euroopa Liidu Kohtus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimustele.

4. Isikutel, kelle suhtes kohaldatakse EMFi otsuseid, on õigus tutvuda EMFi toimikuga, võttes arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega EMFi ametialaseks kasutuseks ettenähtud ettevalmistavaid dokumente.

Artikkel 47

Keelenõuded

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse EMFi suhtes nõukogu määrust 1/1958 7 .

2. EMFi töökeel või -keeled, sealhulgas juhatajate nõukogu, direktorite nõukogu, tegevjuhtkonna ja auditikomisjoni koosolekukeele määrab kindlaks juhatajate nõukogu vastavalt põhikirja artikli 5 lõikele 8.

3. EMF võib otsustada, milliseid ametlikke keeli kasutatakse liidu institutsioonidele, asutustele või organitele saadetavates dokumentides.

4. EMFi kõigi dokumentide autentne versioon on ingliskeelne versioon, v.a juhul, kui:

a) direktorite nõukogu otsustab seoses konkreetse tehinguga teisiti;

b) tegevdirektor kinnitab EMFi liikme taotlusel ja kulul autentsena juhatajate nõukogu või direktorite nõukogu teatava otsuse tõlke kõnealuse EMFi liikme ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse, kui seda on vaja kohaldatava siseriikliku menetluse järgimiseks.

I TABEL

EMFi algne märkimise alus

EMFi liige	EMFi märkimise alus (%)
Belgia Kuningriik	3,4534
Saksamaa Liitvabariik	26,9616
Eesti Vabariik	0,1847
Iirimaa	1,5814
Kreeka Vabariik	2,7975
Hispaania Kuningriik	11,8227
Prantsuse Vabariik	20,2471
Itaalia Vabariik	17,7917
Küprose Vabariik	0,1949
Läti Vabariik	0,2746
Leedu Vabariik	0,4063
Luksemburgi Suurhertsogiriik	0,2487
Malta	0,0726
Madalmaade Kuningriik	5,6781
Austria Vabariik	2,7644
Portugali Vabariik	2,4921
Sloveenia Vabariik	0,4247
Slovakkia Vabariik	0,8184
Soome Vabariik	1,7852
Kokku	100,0

Eespool esitatud arvud on ümardatud nelja kümnendkohani.

Tabel 2

Lubatud algse aktsiakapitali märkimine

EMFi liige	Aktsiate arv	Kapitali märkimine (eurodes)
Belgia Kuningriik	243 397	24 339 700 000
Saksamaa Liitvabariik	1 900 248	190 024 800 000
Eesti Vabariik	13 020	1 302 000 000
Iirimaa	111 454	11 145 400 000
Kreeka Vabariik	197 169	19 716 900 000
Hispaania Kuningriik	833 259	83 325 900 000
Prantsuse Vabariik	1 427 013	142 701 300 000
Itaalia Vabariik	1 253 959	125 395 900 000
Küprose Vabariik	13 734	1 373 400 000
Läti Vabariik	19 353	1 935 300 000
Leedu Vabariik Luksemburgi Suurhertsogiriik	28 634 17 528	2 863 400 000 1 752 800 000
Malta	5 117	511 700 000
Madalmaade Kuningriik	400 190	40 019 000 000
Austria Vabariik	194 838	19 483 800 000
Portugali Vabariik	175 644	17 564 400 000
Sloveenia Vabariik	29 932	2 993 200 000
Slovakkia Vabariik	57 680	5 768 000 000
Soome Vabariik	125 818	12 581 800 000
Kokku	7 047 987	704 798 700 000

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 472/2013, millega tugevdatakse majanduse ja eelarve järelevalvet euroala liikmesriikide üle, millel on või võivad tekkida tõsised raskused finantsstabiilsuse tagamisel (ELT L 140, 27.5.2013, lk 1).

(2)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2016. aasta direktiiv 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohustuslikku auditit ning millega muudetakse nõukogu direktiive 78/660/EÜ ja 83/449/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 84/253/EMÜ (ELT L 157, 9.6.2006, lk 87).

(3)    Nõukogu 29. veebruari 2016. aasta määrus (EL) 2016/300, millega määratakse kindlaks ELi kõrgete ametnike rahalised tasud (ELT L 58, 4.3.2016, lk 1).

(4)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(5)    Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(7)    Nõukogu 15. aprilli 1958. aasta määrus nr 1, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled (EÜT 17, 6.10.1958, lk 385).