EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.12.2017
COM(2017) 798 final
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Jordaania ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
Üleilmastunud maailmas, kus raske kuritegevus ja terrorism on üha rahvusvahelisemad ja mitmetahulisemad, peaks õiguskaitseasutustel olema kõik vahendid, et teha välispartneritega koostööd oma kodanike julgeoleku tagamiseks. Europol peaks seetõttu saama vahetada kolmandate riikide õiguskaitseasutustega isikuandmeid oma ülesanne täitmiseks vajalikus ulatuses.
Alates määruse 2016/794 kohaldamise algusest 1. mail 2017 1 on vastavalt aluslepingule komisjoni ülesanne pidada liidu nimel läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks kolmandate riikidega, et Europol saaks vahetada nendega isikuandmeid. Kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik, võib Europol sõlmida välispartneritega koostöösuhteid ja teha nendega töö- ja halduskokkulepete raames koostööd, kuid see ei ole piisav õiguslik alus isikuandmete vahetamiseks.
Võttes arvesse Euroopa julgeoleku tegevuskavas, 2 nõukogu järeldustes 3 ja üldises strateegias 4 esitatud poliitilist strateegiat, õiguskaitseasutuste operatiivvajadusi kõikjal ELis ning selles valdkonnas tehtava tihedama koostöö võimalikke eeliseid, peab komisjon vajalikuks alustada lähiajal läbirääkimisi kaheksa riigiga, keda on nimetatud üheteistkümnendas eduaruandes tulemusliku ja tegeliku julgeolekuliidu suunas liikumise kohta 5 .
Komisjon on koostanud tähtsaimate riikide kohta oma hinnangu, võttes arvesse Europoli operatiivvajadusi. Europoli 2016.–2020. aasta strateegias nimetatakse Vahemere piirkonda laiendatud partnerluse esmatähtsaks piirkonnaks 6 . Europoli 2017.–2020. aasta välisstrateegias rõhutatakse ka vajadust Europoli ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika vahelise tihedama koostöö järele praeguse terrorismiohu ja rändega seotud probleemide tõttu 7 .
Europol ei ole sõlminud ühegi kõnealuses piirkonnas asuva riigiga ühtegi lepingut.
Kuigi kõikide Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidega tehtavat koostööd tuleb vaadelda piirkonna kui terviku olukorda arvestades, käsitletakse käesolevas soovituses eelkõige läbirääkimisi Jordaaniaga. Piirkonna praegune ebastabiilsus, eelkõige olukord Süürias ja Iraagis, kujutab endast ELile olulist pikaajalist julgeolekuohtu, millega tuleb viivitamata tegeleda. See tähendab nii tulemuslikku võitlust terrorismi ja sellega seotud organiseeritud kuritegevusega 8 kui ka rändega seotud probleemide lahendamist, nagu võitlust ebaseaduslikule rändele ja inimkaubandusele kaasaaitamisega. Nende probleemide lahendamisel on oluline koostöö kohalike õiguskaitseasutustega.
Lähtudes tehnilistest dialoogidest, mille eesmärk oli määrata kindlaks teabevahetuse parandamise ühismeetmed ja ühised õiguskaitsealased operatiivmeetmed tulirelvakaubanduse vastu, on EL juba leppinud Jordaaniaga kokku meetmete loetelus, et parandada asjaomaste õiguskaitseasutuste vahelist koostööd, tagada asjaomaste piirkondlike ja/või kahepoolsete programmide raames suutlikkuse suurendamiseks antav abi ning arendada ühiselt kokkulepitud raamistiku kohaselt operatiivmeetmeid 9 . Jordaania on väljendanud huvi teha ELi õiguskaitseasutustega koostööd terrorismivastases võitluses, eelkõige osaleda CEPOLi pakutud koolitustes ja terrorismi rahastamise vastases tegevuses. Kõnealused meetmed ei hõlma aga isikuandmete edastamist.
Poliitiline taust
Jordaania on ELi jaoks oluline partner eelkõige seetõttu, et ta toetab Lähis-Idas stabiilsust, mõõdukust ja sallivust eri usundite suhtes. EL ja Jordaania on sõlminud tugeva partnerluse, mis hõlmab mitut sektorit, ja neid seob alates 2002. aastast assotsieerimisleping (edasijõudnud riigi staatus alates 2010. aastast).
Jordaania seisab silmitsi suurte majanduslike, sotsiaalsete ja julgeolekuprobleemidega. Jordaanias elab üle 650 000 registreeritud Süüria pagulase (ligikaudu 10 % Jordaania elanikkonnast enne Süüria kriisi), aga ka pagulasi muudest riikidest.
EL ja Jordaania võtsid detsembris 2016 vastu ELi ja Jordaania partnerluse prioriteedid ning ELi ja Jordaania kokkuleppe aastateks 2016–2018. Partnerluse prioriteetidega kinnitasid EL ja Jordaania oma kavatsust üksteist veelgi rohkem toetada, leppides kokku strateegilises tegevuskavas, mille üks sammas on piirkondliku stabiilsuse ja julgeoleku, sealhulgas terrorismivastase võitluse alase koostöö edendamine. Eelkõige lubasid EL ja Jordaania tihendada konkreetset koostööd ja teabe vahetamist, et tegeleda terrorismiprobleemide, vägivaldse äärmusluse ja radikaliseerumisega kooskõlas õigusriigi põhimõttega.
ELi ja Jordaania kokkulepe sisaldab vastastikuseid kohustusi, mille kaudu mõlemad pooled täidavad veebruaris 2016 Londonis Süüria ja piirkonna toetamise teemalisel konverentsil antud lubadused. 5. aprillil 2017 toimunud Brüsseli konverentsil „Süüria ja ümbritseva piirkonna tuleviku toetamine“ kinnitati neid kohustusi, et tugevdada Jordaania vastupanuvõimet, arvestades Süüria kriisi mõju.
15. märtsil 2016 toimunud ELi ja Jordaania terrorismivastasel ning julgeoleku tugevdamise alasel seminaril, millele osutatakse ELi ja Jordaania kokkuleppes, leppisid EL ja Jordaania kokku jätkata tööd järgmises kolmes valdkonnas: võitlus vägivaldse äärmusluse vastu; võitlus terrorismi rahastamise vastu ning lennundusjulgestus ja piirijulgeolek, sealhulgas ELi spetsialiseerunud asutuste kaasamise kaudu. EL ja Jordaania on samuti leppinud kokku tõhustada koostööd eesmärgiga võidelda inimkaubanduse, terroristist välisvõitlejate ja ebaseadusliku tulirelvakaubandusega kaasnevate probleemidega.
EL ja Jordaania on ülemaailmse terrorismivastase võitluse foorumi 10 ja ülemaailmse Daeshi-vastase koalitsiooni liikmed. Ammanis asub üks ELi rahastatavatest piirkondlikest KBRT tippkeskustest.
Operatiivvajadused
Võttes aluseks raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude 2017. aasta hinnangus 11 ja 2017. aasta TE-SAT-aruandes 12 esitatud andmed, eespool osutatud arutelud ning muu hulgas Europoli eksperditeadmised, on Jordaaniaga vaja teha koostööd eelkõige selleks, et võidelda järgmiste kuritegevuse vormidega.
Terrorism: Süüria ja Iraagi destabiliseerumine ning Daeshi ja muude terrorirühmituste levik kujutavad endast otsest julgeolekuohtu Jordaaniale ja ELile, kes mõlemad on olnud terrorirühmituste sihtmärgiks. Nii Euroopa kui ka Jordaania terroristid on sõitnud Süüriasse, Iraaki ja muudesse konfliktipiirkondadesse, et seal väljaõpe saada ja võidelda. Tihedam õiguskaitsealane koostöö, sealhulgas isikuandmete vahetamine, aitab avastada terrorismis kahtlustatavaid isikuid ja esitada neile süüdistusi, hoida ära terrorismi eesmärgil reisimist (kaasa arvatud rändevoogudega ühinemise või teistesse konfliktipiirkondadesse ümberasumise ohtu) ning terrorismi rahastamist (kaasa arvatud sidemeid organiseeritud kuritegevusega).
Tulirelvadega kauplemine: EL ja Jordaania teevad koostööd tulirelvade alal ja on leppinud kokku tegevuskavas, mis hõlmab parima tava vahetamist, koolitusi ja suutlikkuse suurendamist. Koostöö arenedes suureneb ka vajadus parema teabevahetuse ja sellega kaasnevate uurimiste järele. Süüriaga piirneva riigina võib Jordaanial olla oluline roll, et hoida ära tulirelvade jõudmine relvakonfliktide piirkondadesse ja tagada ebaseaduslike saadetiste kinnipidamine, eelkõige tagasiteel ELi.
Rändega seotud probleemid: püsiva konflikti tõttu Süürias on palju rändega seotud probleeme. Põgenikelaagrite ümbruses ja Süüria piiri ääres asuvatel aladel on probleeme relva-, inim- ja seksikaubandusega. On väljendatud muret, et oht ähvardab märkimisväärset hulka Süüria lapsi, kes on kaitsetud ärakasutamise vastu organiseeritud kuritegelike rühmituste poolt, sest neil on väga halb juurdepääs põhitaristule, nagu koolidele.
Ebaseaduslik uimastikaubandus: Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riigid on ebaseaduslike uimastite olulised päritolu- ja transiidiriigid ning tarbijad. Piirkonnast põhjas asuva püsiva tarbijaskonna ja piirkonda idast läände läbiva heroiinitee tõttu mõjutavad need riigid ebaseaduslike ainete tarvitamist ja tootmist ning kannatavad ka ise selle tõttu. 2016. aastal loodi ELi rahastatud kokaiini liikumistee programmi (AIRCOPi projekti osa) raames Jordaanias ühine töörühm kuritegevuse tõkestamiseks lennujaamades (JAITF).
2.SOOVITUSE ÕIGUSLIK KÜLG
Määruses (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol), nähakse ette Europoli õigusraamistik, eelkõige tema eesmärgid, ülesanded, pädevus, andmekaitsealased turvameetmed ja välispartneritega koostöö tegemise viisid.
Käesolev soovitus on kooskõlas Europoli määruse sätetega.
Käesoleva komisjoni soovituse eesmärk on saada nõukogult luba pidada ELi nimel tulevase lepingu üle läbirääkimisi. Õiguslik alus, mille alusel nõukogu annab loa läbirääkimiste alustamiseks, on ELi toimimise lepingu artikli 218 lõiked 3 ja 4.
Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 218 nimetatakse komisjon liidu läbirääkijaks, et sõlmida Euroopa Liidu ja Jordaania vahel leping, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Jordaania ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga.
Soovitus:
NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Jordaania ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust
ning arvestades järgmist:
(1)11. mail 2016 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/794 13 ja seda kohaldatakse alates 1. maist 2017.
(2)Kõnealuses määruses, eelkõige selle artiklis 25, on sätestatud eeskirjad isikuandmete edastamiseks Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametilt (Europol) kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Europol võib edastada isikuandmeid kolmanda riigi ametiasutusele liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel ELi toimimise lepingu artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, millega nähakse ette piisavad turvameetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks.
(3)Tuleks alustada läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel kõnealune leping.
(4)Lepingus tuleks austada põhiõigusi ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta põhimõtteid, eelkõige harta artiklis 7 tunnustatud õigust era- ja perekonnaelu puutumatusele, artiklis 8 sätestatud õigust isikuandmete kaitsele ja artiklis 47 sätestatud õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele. Lepingut tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega,
(5)
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Komisjoni volitatakse pidama liidu nimel läbirääkimisi, et sõlmida Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel leping, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Jordaania ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga.
Artikkel 2
Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas.
Artikkel 3
Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse [erikomiteega, mille nime lisab nõukogu].
Artikkel 4
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.12.2017
COM(2017) 798 final
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS,
millega antakse luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Jordaania ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga
LISA
Juhised läbirääkimiste pidamiseks Euroopa Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahelise lepingu üle, mis käsitleb isikuandmete vahetamist Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Jordaania ametiasutuste vahel, kelle pädevusse kuulub võitlemine raske kuritegevuse ja terrorismiga
Läbirääkimiste käigus peaks komisjon püüdma saavutada allpool üksikasjalikult esitatud eesmärgid.
(1)Lepingu eesmärk on luua õiguslik alus isikuandmete edastamiseks Europoli ja Jordaania pädevate ametiasutuste vahel, et toetada ja tugevdada kõnealuse riigi ja liikmesriikide pädevate ametiasutuste meetmeid ning nende vastastikkust koostööd raske rahvusvahelise kuritegevuse ja terrorismi tõkestamisel ja nendega võitlemisel, tagades samas nõuetekohased turvameetmed üksikisikute eraelu puutumatuse, isikuandmete ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks.
(2)Eesmärgikohasuse põhimõtte tagamiseks piirdub lepingu alusel tehtav koostöö ainult selliste kuritegude ja seotud kuritegudega (ühiselt „kuriteod“), mis kuuluvad Europoli pädevusse vastavalt määruse 2016/794 artiklile 3. Koostöö eesmärk peaks eelkõige olema võidelda terrorismiga ja ennetada radikaliseerumist, takistada organiseeritud kuritegevust, nagu ebaseaduslikku tulirelvakaubandust, rändajate salaja üle piiri toimetamist ja ebaseaduslikku uimastikaubandust, ning võidelda küberkuritegevusega.
(3)Lepingus sõnastatakse selgelt ja täpselt Europoli ja Jordaania pädevate ametiasutuste vahelise isikuandmete vahetamise suhtes kohaldatavad vajalikud turvameetmed ja kontrollid isikuandmete ning üksikisikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks, sõltumata nende isikute kodakondsusest ja elukohast.
Eelkõige nähakse lepinguga ette järgmine.
(a)Eesmärgid, mille kohaselt lepinguosalised lepingu raames isikuandmeid töötlevad, sõnastatakse selgelt ja täpselt ning need ei tohi olla ulatuslikumad kui konkreetsel juhul vajalik lepingus osutatud terrorismi ja kuritegude tõkestamiseks ja nendega võitlemiseks.
(b)Kooskõlas lepinguga Europoli poolt edastatud isikuandmeid töödeldakse õiglaselt, seaduslikul alusel ja ainult sellel eesmärgil, milleks need edastati. Lepinguga nähakse Europolile ette võimalus andmete edastamise ajal teatada juurdepääsu- või kasutuspiirangutest, sealhulgas seoses andmete edastamise, kustutamise või hävitamisega. Isikuandmed peavad olema asjakohased, piisavad ja piirduma sellega, mis on edastamise eesmärgi saavutamiseks vajalik. Andmed peavad olema täpsed ja ajakohastatud. Neid ei säilitata kauem, kui on vajalik nende edastamise eesmärgi saavutamiseks.
(c)Välja arvatud üksikjuhul, kui see on rangelt vajalik ja proportsionaalne, et ennetada kuritegusid või võidelda kuritegevusega, millele on osutatud lepingus, ja tingimusel, et kohaldatakse nõuetekohaseid turvameetmeid, on Europolil keelatud edastada isikuandmeid, mis paljastavad rassilise või etnilise päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused, kuuluvuse ametiühingusse, geneetilised andmed ja andmed tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta. Leping peaks samuti sisaldama konkreetseid turvameetmeid, mis on seotud kuriteoohvrite, tunnistajate või teiste teo kohta teavet anda võivate isikute või alaealiste isikuandmete edastamisega.
(d)Lepinguga tagatakse nende üksikisikute kohtulikult kaitstavad õigused, kelle isikuandmeid töödeldakse, nähes ette eeskirjad, mis käsitlevad õigust tutvuda andmetega ning parandada ja kustutada andmed, samuti tuleb ette näha vajalike ja proportsionaalsete piirangute lubamise konkreetsed põhjused. Lepinguga tagatakse ka iga sellise isiku kohtulikult kaitstav õigus haldus- ja õiguskaitsele, kelle andmeid lepingu alusel töödeldakse, ja kehtestatakse tõhusad õiguskaitsevahendid.
(e)Lepinguga nähakse ette eeskirjad, mis käsitlevad isikuandmete säilitamist, läbivaatamist, parandamist ja kustutamist, logide pidamist ja dokumenteerimist ning teavet, mis tuleb üksikisikutele kättesaadavaks teha. Samuti tuleks selles sätestada turvameetmed isikuandmete automatiseeritud töötlemise korral.
(f)Lepingus täpsustatakse kriteeriumid, mille alusel märgitakse allika usaldusväärsus ja andmete täpsus.
(g)Lepinguga nähakse ette kohustus tagada asjaomaste tehniliste ja korralduslike meetmetega isikuandmete turvalisus, sealhulgas võimaldades isikuandmetele juurdepääsu ainult volitatud isikutele. Lepinguga nähakse ette teavitamiskohustus lepingu alusel edastatud isikuandmetega seotud rikkumise korral.
(h)Jordaania pädevad ametiasutused tohivad teavet edastada muudele ametiasutustele Jordaanias ainult lepingu täitmise eesmärgil ning teabe selline edastamine toimub asjaomastel tingimustel ja selle suhtes kohaldatakse nõuetekohaseid turvameetmeid.
(i)Punktis h osutatud tingimusi kohaldatakse ka juhul, kui Jordaania pädevad ametiasutused edastavad teavet kolmandate riikide ametiasutustele; seejuures kehtib lisanõue, et teavet on lubatud edastada ainult sellistele kolmandatele riikidele, kellele Europol võib määruse 2016/794 artikli 25 lõike 1 alusel isikuandmeid edastada.
(j)Lepinguga tagatakse järelevalvesüsteem, mis hõlmab ühte või mitut sõltumatut avaliku sektori asutust, kes vastutavad andmekaitse eest ja kellel on tegelik uurimis- ja sekkumisõigus, et teostada järelevalvet nende Jordaania avaliku sektori asutuste üle, kes kasutavad isikuandmeid või vahetavad teavet, ja osaleda kohtumenetlustes. Eelkõige on sõltumatutel ametiasutustel volitused vaadata läbi üksikisikute kaebused nende isikuandmete kasutamise kohta. Avaliku sektori asutused, kes kasutavad isikuandmeid, vastutavad lepingu kohaselt isikuandmete kaitse normide täitmise eest.
(4)Seoses lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega nähakse selles ette tõhus vaidluste lahendamise kord tagamaks, et lepinguosalised järgivad ühiselt kokkulepitud eeskirju.
(5)Leping sisaldab sätteid selle jõustumise ja kehtivuse kohta ning sätet, mille kohaselt lepinguosaline võib lepingu lõpetada või selle täitmise peatada.
(6)Lepingusse võib vajaduse korral lisada klausli selle territoriaalse kohaldamisala kohta.
(7)Lepingusse võib lisada sätted lepingu järelevalve ja korrapärase hindamise kohta.
(8)Komisjon toetab läbirääkimiste raames Jordaania ühinemist Euroopa Nõukogu konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel.
(9)Leping on võrdselt autentne bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles ning sisaldab asjakohast keeleklauslit.