EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.11.2017

COM(2017) 772 final

2017/0309(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek edendab ühte kümnest komisjoni poolt aastateks 2015–2019 seatud poliitilisest prioriteedist, milleks on „vastastikusel usaldusel põhinev õigusruum ja põhiõigused“. Vastastikune usaldus on sätestatud solidaarsuse põhimõttes, millel põhineb otsus nr 1313/2013/EL, ning sellele antakse käesoleva ettepanekuga jagatud vastutuse ja aruandekohustuse kõrval suurem kaal.

Kavandatavad muudatused on täielikult kooskõlas kaitsva Euroopa laiema eesmärgiga, mis on olnud komisjoni jõupinguste aluseks viimastel aastatel ning on seda jätkuvalt ka edaspidi. Käesolev ettepanek tugineb olemasoleva raamistiku headele tulemustele. Ettepaneku raames kavatsetakse puudused kõrvaldada tõhustatud sätete abil, et kõnealuses valdkonnas liikmesriikide meetmete toetamist, koordineerimist ja täiendamist ka tulevikus jätkata.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Läbivaadatud liidu mehhanismi raames kavandatavad meetmed on kooskõlas liidu üldise eesmärgiga tagada, et kõik asjaomased ELi tegevuspõhimõtted ja rahastamisvahendid aitaksid kaasa liidu suutlikkuse tugevdamisele õnnetuste ohu ohjamisel, hõlmates meetmeid õnnetuste ennetamisest, nendeks valmisoleku, neile reageerimise ja neist taastumiseni. Ettepanekus võetakse arvesse ka Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikes 3 sätestatud eesmärki toetada liikmesriikidevahelist solidaarsust.

Erilist tähelepanu pööratakse eelkõige sellele, et tagada tihe koordineerimine ning kooskõla selliste meetmetega, mida võetakse ELi muude tegevuspõhimõtete raames nagu kliimamuutustega kohanemine, ning rahastamisvahenditega, mida kasutatakse õnnetuste ennetamise ja katastroofiohu vähendamise valdkonnas. Sellisteks valdkondadeks on näiteks ühtekuuluvus, maaelu areng, teadusuuringud, tervishoid ning ränne ja julgeolekupoliitika. Samuti soovitakse ettepanekuga luua tugevamat sünergiat humanitaarabipoliitika raames, eelkõige väljaspool liitu aset leidvatele hädaolukordadele reageerimisel.

Ükski liidu muude tegevusvaldkondade õigusakt ei suuda praegu käesoleva ettepanekuga seatud eesmärki täita. Samuti ei tohiks meetmed kohapeal üksteisega kattuda.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 196.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Sidusrühmadega konsulteerimine

Puudused, mida käesoleva ettepaneku abil kõrvaldada soovitakse, tehti kindlaks tegevuse käigus ning hiljuti liidu mehhanismi vahehindamise raames korraldatud laiahaardelise sidusrühmadega konsulteerimise 7 tulemuste abil. Viimase üldine eesmärk oli anda kõigile asjaomastele sidusrühmadele võimalus väljendada arvamust liidu mehhanismi tegevuse kohta selle rakendamise algetapis. Konkreetsed eesmärgid olid järgmised:

(a)koguda Euroopa kodanike seisukohti ja arvamusi liidu mehhanismi abil siiani saavutatud tulemuste kohta;

(b)määrata kindlaks, kuidas nähakse üle ELi õnnetuste ohu ohjamisega seotud erinevate prioriteetide tähtsust;

(c)saada liidu mehhanismi esmaste sidusrühmade käest sihtotstarbelist tagasisidet ja tehnilist nõu;

(d)koguda liidu mehhanismi vahehindamist toetavaid tõendeid kõigi peamiste hindamiskriteeriumide jaoks.

Konsulteerimise käigus küsitleti nelja peamist sidusrühmade gruppi:

–Liidu mehhanismi rakendavad üksused: liikmesriikide kodanikukaitseasutused, kes osalevad moodulite ja/või ekspertide kaudu Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse arendamises; liikmesriikide muud kodanikukaitseasutused; osalevate riikide kodanikukaitseasutused 8 .

–Liidu kodanikukaitse mehhanismist mõjutatud üksused: liidu kodanikukaitse mehhanismist abi saanud vastuvõtvad riigid (EL, läbirääkijariigid, Euroopa naabruses asuvad riigid ja muud kolmandad riigid), Euroopa Parlament, Regioonide Komitee, kohalikud ametiasutused.

–Liidu kodanikukaitse mehhanismi vastu huvi väljendanud üksused: liikmesriikide muud ametiasutused, osalevate riikide muud ametiasutused, ÜRO ametid, Maailmapank, vabaühendused, erasektor, fondid, jne.

–Liidu kodanikukaitse mehhanismi jaoks vajalikke teadmisi omavad üksused (nt õnnetuste ohu ohjamine): ülikoolid/tippkeskused ja mõttekojad, peamiselt erasektoris.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Käesoleva ettepaneku aluseks olev vahehindamine teostati välishindaja poolt ajavahemikus 2016. aasta septembrist 2017. aasta juunini. Vahehindamise aluseks on osalevate riikidega (kodanikukaitse komitees, kodanikukaitse nõukogu töörühmas ja peadirektorite kohtumistel) peetud aruteludes saadud vastused ning selles võeti arvesse avaliku konsultatsiooni, Euroopa Kontrollikoja liidu kodanikukaitse mehhanismi käsitleva eriaruande ning Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusega seoses tehtud edusamme ja allesjäänud puudujääke käsitleva komisjoni aruande kaudu saadud andmeid.

Hindamine koosnes kolmest etapist:

i)ettevalmistus, liidu kodanikukaitse mehhanismi tegevuse dokumentaalne hindamine ja vastutavate ametnike küsitlemine;

ii)uurimine, sealhulgas liidu kodanikukaitse mehhanismi peamiste sidusrühmade 9 suunatud konsulteerimine veebipõhiste uuringute, silmast silma ja telefoniintervjuude ning kolme juhtuuringu (Küprose metsatulekahjud, Eesti moodulõppus ja rändekriis) kaudu.

iii)analüüs ja süntees, sealhulgas andmete triangulatsioon ning järelduste ja soovituste ettevalmistamine ja koostamine.

Veebis korraldati kolme kuu vältel (2016. aasta novembrist 2017. aasta veebruarini) eespool nimetatud avatud avalik konsultatsioon, millel osales ligikaudu 130 vastajat kõikjalt Euroopast, kes andsid tagasisidet liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta. Avatud avaliku konsultatsiooni tulemuste aruanne avaldati 2017. aasta märtsi lõpus 10 .

Mõju hindamine

Kõnealuse ettepanekuga seoses mõjuhindamist ei teostatud, kuna tulenevalt Euroopa tasandil esinevast kriitilise tähtsusega vahendite puudusest, mille tõestuseks on eelkõige 2017. aasta metsatulekahjude hooaeg, on kavandatud muudatuste rakendamine äärmiselt hädavajalik. Need puudused on oluliselt mõjutanud ELi reageerimist õnnetustele ning on kaasa toonud suurel hulgal kannatanuid, raskeid majanduslikke tagajärgi ja kahju keskkonnale.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Kavandatud muutmine on oma ulatuselt ja laadilt piiratud, tasakaalustab liikmesriikide huve ning on operatiivtegevuseks nõutavaga kooskõlas.

Kuna tegemist on kehtiva õigusakti muutmisega, on komisjon kaalunud võimalusi, kuidas koormust lihtsustada ja vähendada. Kuigi tehti kindlaks mitmed lihtsustamismeetmed, on nende kvantifitseerimine andmete piiratud kättesaadavuse tõttu pingelise ajakava tingimustes võimatu.

Käesoleva ettepanekuga vähendatakse bürokraatiat, võttes seoses transpordikulude kaasrahastamisega kasutusele otsesed viited ühikuhindadele, ühekordsetele maksetele ja kindlamääralistele maksetele. Lisaks sellele lihtsustatakse kaasrahastamiseeskirju ühtlustades olemasolevaid haldusmenetlusi.

Üldisemalt on käesoleva ettepaneku eesmärk ajakohastada operatiivmenetlusi, et tagada nende asjakohasus, paindlikkus ning arusaadavus ja rakendamislihtsus, tagades nii, et liikmesriigid oleksid suutelised liidu mehhanismi abi ja tuge vajaduse korral vastu võtma. Hiljutised õnnetused on näiteks näidanud, et liit ei pruugi olla hädaolukordadeks piisavalt hästi varustatud, kui ulatuslikud õnnetused mõjutavad mitut liikmesriiki samaaegselt (nt metsa- või maastikutulekahjud, äärmuslikud ilmastikutingimused, ulatuslikud üleujutused, maavärinad, epideemiad (nt ebola), terrorirünnakud). Sellises olukorras ei ole liikmesriigid alati suutelised abi pakkuma.

4.MÕJU EELARVELE

–liikmesriikide ja liidu õnnetustele reageerimise kollektiivse suutlikkuse tõhustamine reageerimissuutlikkuse sihtotstarbelise reservi loomise abil, mida juhib ja kontrollib komisjon (rescEU),

–kõrgemad suutlikkuse kaasrahastamismäärad (75 %), mis antakse Euroopa reservi käsutusse. See hõlmab kohandamis-, remondi-, transpordi- ja tegevuskulusid;

–keskendumist senisest enam ennetamisele ja sidususe tugevdamist teiste ELi tegevuspõhimõtetega ning

–koostöö tihendamist naaberriikidega.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

–Sihtotstarbelise reservi loomine: rescEU. Käesoleva ettepanekuga lubatakse komisjonil sõnaselgelt soetada endale operatiivvahendid ning seada sisse kord, millega tagatakse nendele vahenditele kiire juurdepääs, et luua sihtotstarbeline reserv, mis aitab katta olemasolevaid puudusi liikmesriikide tasandil. ELi kokkulepete alusel renditud või liisitud vahendid või täielikult ELi vahenditega soetatud vahendid muutuvad rescEU osaks. EL katab kõik kõnealuste vahenditega seonduvad kulud ning vastutab nende juhtimise ja kontrolli eest ning otsustab nende kasutamise üle kohe kui mehhanism tööle rakendub. Täiendavad suutlikkused tehakse kindlaks rescEU eksperdirühmaga konsulteerides.

–Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse tõhustamine, kuhu liikmesriigid saavad ennetavalt eraldada riiklikke reageerimisvahendeid (nt keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohu tuvastamine ja proovide võtmine, veepuhastus, metsatulekahjude kustutamine maastikul, paatidega päästetööd üleujutuse korral ning muud vahendid nagu mobiilsed laboratooriumid) saavad jätkuvalt olema liidu mehhanismi tuumikuks, mis hakkab kandma nime Euroopa kodanikukaitse ühisressurss. Käesolevas ettepanekus vaadatakse läbi stiimulite süsteem Euroopa kodanikukaitse ühisressursile vahendite eraldamiseks, suurendades selleks kaasrahastamise määrasid ning abikõlblike kulude liikide arvu. Uue ettepaneku kohaselt kaetakse Euroopa kodanikukaitse ühisressurssi suunatud vahendite puhul 75 % kõigist ELi piires liidu mehhanismi operatsioonide käigus tekkinud kuludest, sealhulgas kohandamis-, parandamis-, transpordi- ja tegevuskulud.

2017/0309 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse otsust nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 196,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Liidu kodanikukaitse mehhanismiga (edaspidi „liidu mehhanism“), mille tegevust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL 12 , tugevdatakse liidu ja liikmesriikide vahelist koostööd ning lihtsustatakse kodanikukaitsealast koordineerimist, et parandada liidu reageerimist loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetustele.

(2)Tunnistades liikmesriikide esmavastutust loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetuste ennetamisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel, edendab liidu mehhanism liikmesriikide vahelist solidaarsust kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 3.

(3)Loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused võivad meid tabada ükskõik kus üle maailma, sageli ilma hoiatuseta. Kliimamuutustest tulenevad ja riikide piire ületavad loodusõnnetused ja inimtegevusest tingitud õnnetused on muutunud üha sagedasemaks, äärmuslikumaks ja keerukamaks. Õnnetustest tulenevad inimlikud, keskkonnaalased või majanduslikud tagajärjed võivad olla tohutud.

(4)Hiljutised kogemused on näidanud, et lootmine liidu mehhanismi poolt koordineeritud ja vahendatud vabatahtlikult pakutavale abile ei taga alati õnnetusest mõjutatud inimeste põhivajaduste rahuldaval viisil täitmiseks piisavate vahendite olemasolu, samuti ei ole asjakohaselt kaitstud keskkond ja vara. Eriti kehtib see juhul, kui liikmesriike tabavad samaaegselt korduvad õnnetused ja kollektiivne suutlikkus jääb ebapiisavaks.

(5)Ennetustegevus on õnnetustevastases kaitses üliolulise tähtsusega ning see nõuab edasisi meetmeid. Selleks peaksid liikmesriigid regulaarselt jagama riskihindamisi ja õnnetustega seotud riskijuhtimise kavade kokkuvõtteid, et tagada õnnetuste ohjamisel integreeritud lähenemisviisi rakendamine, mis seob endas riskide ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimisega seotud meetmeid. Lisaks sellele peaks komisjon olema suuteline nõudma liikmesriikidelt spetsiaalsete, konkreetsete õnnetustega seotud ennetus- ja valmisolekukavade esitamist, seda eelkõige selleks, et maksimeerida õnnetustega seotud riskijuhtimiseks antavat üldist liidu toetust. Halduskoormust peaks vähendama ja ennetusstrateegiaid tõhustama muu hulgas tagades vajalikud seosed muude oluliste liidu tegevuspõhimõtete ja rahastamisvahenditega, eelkõige määruse (EL) nr 1303/2013 13 põhjenduses 2 loetletud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega.

(6)Tõhustada tuleb kollektiivset võimet õnnetusteks valmistuda ja nendele reageerida eelkõige Euroopas vastastikuse abi andmise kaudu. Lisaks Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse (nüüdsest „Euroopa kodanikukaitse ühisressurss“) poolt juba pakutavate võimaluste tugevdamisele peaks komisjon kasutusele võtma ka rescEU. rescEU peaks hõlmama suutlikkust reageerida sellistele hädaolukordadele nagu metsa- või maastikutulekahjud, ulatuslikud üleujutused ja maavärinad, samuti peaks sinna kuuluma Maailma Terviseorganisatsiooni standarditele vastavad välihaiglad ja meditsiini rühmad, keda on võimalik kiiresti tööle rakendada.

(7)Liit peaks olema suuteline toetama liikmesriike juhul, kui olemasolevad vahendid on õnnetustele tõhusalt reageerimiseks ebapiisavad, andes oma panuse liisingu- või rendilepingute rahastamisse, et tagada sellistele vahenditele kiire juurdepääsu, või rahastades nende soetamist. See tõstaks oluliselt liidu mehhanismi tõhusust, tagades vahendite olemasolu juhtumite korral, kus tõhus reageerimine õnnetustele ei oleks muidu tagatud, seda eelkõige õnnetuste puhul, millel on ulatuslik mõju ja mis mõjutavad paljusid liikmesriike. Vahendite hanked liidu poolt peaksid võimaldama mastaabisäästu ning paremat koordineerimist õnnetustele reageerimisel.

(8)Euroopa kodanikukaitse ühisressursi tugevdamine nõuab liidu rahastamise laiendamist, mis hõlmaks vahendite kohandamist ja parandamist ning samuti tegevuskulusid.

(9)Koolituse ja õppuste tõhususe ja tulemuslikkuse parandamiseks ning liikmesriikide riiklike kodanikukaitseasutuste ja -teenistuste vahelise koostöö tugevdamiseks on vaja luua liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik, mis toetuks olemasolevatele struktuuridele.

(10)rescEU käivitamiseks tuleb kättesaadavaks teha täiendavad rahalised vahendid, et oleks võimalik rahastada meetmeid liidu mehhanismi raames.

(11)Liidu mehhanismi menetlusi tuleb lihtsustada, et oleks tagatud liikmesriikide juurdepääs abile ja vahenditele, mis on vajalikud loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele võimalikult kiireks reageerimiseks.

(12)Olemasolevate rahastamisvahendite kasutamise maksimeerimiseks ja liikmesriikide toetamiseks abi osutamisel, eelkõige väljaspool liitu aset leidnud õnnetustele reageerimisel tuleks rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 966/2012 14 artikli 129 lõike 1 erandit, kui tegemist on rahastamisega, milleks antakse luba tulenevalt otsuse nr 1313/2013 artiklitest 21, 22 ja 23.

(13)On oluline tagada, et liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed, et tõhusalt ennetada loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud õnnetuste teket ning leevendada nende tagajärgi. Sätetega tuleks tugevdada ennetamise, valmisoleku ja liidu mehhanismi raames võetavate abimeetmete vahelist seost. Sidusus tuleks tagada ka muude asjaomaste, ennetamist ja õnnetustega seotud riskijuhtimist käsitlevate liidu õigusaktidega, sealhulgas piiriüleste ennetusmeetmete puhul ja tõsistele piiriülestele terviseohtudele reageerimisel 15 . Samuti tuleks sidusus tagada selliste rahvusvaheliste kohustustega nagu Sendai katastroofiohu vähendamise raamistik aastatel 2015–2030, Pariisi kokkulepe ja kestliku arengu tegevuskava 2030.

(14)Komisjonile otsusega nr 1313/2013/EL delegeeritud volitusi tuleks muuta, et võimaldada luua Euroopa Liidu tõhus hädaabi suutlikkus (rescEU). Komisjonile tuleks delegeerida õigus võtta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 vastu õigusakte, et määratleda kindlaks tehtud ohtude alusel täiendavaid reageerimissuutlikkuse liike ning võtta arvesse mitme ohu põhist lähenemisviisi.

(15)Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda üksi tegutsevad liikmesriigid piisavalt täita, küll aga on neid meetme ulatuse või toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)Seepärast tuleks otsust nr 1313/2013/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust nr 1313/2013/EL muudetakse järgmiselt:

1)Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) lõikele 1 lisatakse punkt e:

„e)suurendada õnnetusi käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste kättesaadavust ja kasutamist.“

b) lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)edusammud õnnetuse ennetamise raamistiku rakendamisel, mida mõõdetakse liikmesriikide arvuga, kes on teinud komisjonile kättesaadavaks oma riskihindamised, oma riskijuhtimissuutlikkuse hindamise ja kokkuvõtte oma õnnetuste ohjamise planeerimisest, nagu on sätestatud artiklis 6;“

(2)Artiklisse 4 lisatakse punkt 12:

„12) „osalev riik“ - liidu mehhanismis vastavalt artikli 28 lõikele 1 osalev kolmas riik;“

3)Artikli 5 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)võtab meetmeid, et parandada teadmusbaasi õnnetusohtude kohta ning hõlbustada teadmiste, teadusuuringute tulemuste, heade tavade ja teabe jagamist, sealhulgas ühiste riskidega liikmesriikide hulgas;“

4)Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a)punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)töötama välja riskihindamised riiklikul ja asjakohasel piirkondlikul tasandil ning tegema need komisjonile kättesaadavaks 22. detsembriks 2018 ning seejärel iga kolme aasta tagant;

b)arendama ja täiustama oma õnnetustega seotud riskijuhtimise planeerimist riiklikul või asjaomasel piirkondlikul tasandil, võttes aluseks punktis a osutatud riskihindamised ja võttes arvesse punktis c osutatud riskijuhtimissuutlikkuse hindamist ning artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaadet.“

b)lisatakse teine lõik järgmises sõnastuses:

„Komisjonile esitatakse 31. jaanuariks 2019 ning seejärel iga kolme aasta tagant riskijuhtimise planeerimise asjaomaste elementide kokkuvõte, sealhulgas teave valitud ennetus- ja valmisolekumeetmete kohta. Lisaks sellele võib komisjon nõuda liikmesriikidelt konkreetsete ennetus- ja valmisolekukavade esitamist, mis hõlmavad nii lühiajalisi kui ka pikemaajalisi meetmeid. Liit kaalub nõuetekohaselt liikmesriikide edusamme õnnetuste ennetamisel ja nendeks valmisolekul osana tulevasest eeltingimuste mehhanismist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames.“

c)Lisatakse punkt e:

„e)Komisjon võib luua samalaadseid õnnetusi kogevate liikmesriikide jaoks ennetamise ning valmisoleku asjakohase planeerimise ja koordineerimise edendamiseks spetsiaalseid konsulteerimismehhanisme.“

4)Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Komisjon ja liikmesriigid töötavad koos selle nimel, et parandada õnnetustele reageerimise operatsioonide kavandamist liidu mehhanismi raames, sealhulgas töötades välja õnnetustele reageerimise stsenaariume, mille aluseks on artikli 6 punktis a osutatud riskihindamised ja artikli 5 lõike 1 punktis c osutatud riskide ülevaade, kaardistades vahendeid ja koostades kavasid reageerimisvahendite kasutamiseks.“

5)Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a)Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa kodanikukaitse ühisressurss“

b) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.Käesolevaga luuakse Euroopa kodanikukaitse ühisressurss. See koosneb liikmesriikide varem eraldatud reageerimisvahenditest ning hõlmab mooduleid, muid reageerimisvahendeid ja eksperte.

2.Kindlaks tehtud riskide põhjal määrab komisjon kindlaks Euroopa kodanikukaitse ühisressursi jaoks vajatavate põhiliste reageerimisvahendite liigid ja arvu („suutlikkuse eesmärgid“). Komisjon jälgib edusamme suutlikkuse eesmärkide saavutamisel ja jätkuvaid puudujääke, ning julgustab liikmesriike neid puudujääke kõrvaldama. Komisjon võib vastavalt artiklile 20, artikli 21 lõike 1 punktile i ja artikli 21 lõikele 2 liikmesriike toetada.“

c)Lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmistega:

„7.Euroopa kodanikukaitse ühisressursi osaks olevad liikmesriikide reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismi raames hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks, välja arvatud juhul, kui liikmesriikides on erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist.

8.Selliste reageerimisvahendite kasutuselevõtu korral jäävad need kättesaadavaks tegeva liikmesriigi juhtimise ja kontrolli alla ning need võib tagasi võtta, kui liikmesriike tabab erakorraline olukord, mis mõjutab oluliselt riigi ülesannete täitmist, takistades neil nimetatud reageerimisvahendeid kättesaadavana hoidmast. Sellistel juhtudel tuleb konsulteerida komisjoniga.

Eri reageerimisvahendite koordineerimist hõlbustab vajaduse korral komisjon ERCC kaudu vastavalt artiklitele 15 ja 16.“

d)lisatakse järgmine lõige 10:

„10.Viiteid Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusele, EERC´ile ja vabatahtlikkuse alusel eraldatud reageerimisvahenditele käsitatakse viidetena Euroopa kodanikukaitse ühisressursile.“

6)Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„rescEU“

1.rescEU luuakse abi osutamiseks olukorras, kus olemasolevad vahendid ei võimalda õnnetustele tõhusalt reageerida.

2.rescEU koosneb järgmistest vahenditest:

a)    metsatulekahjude kustutamine õhust;

b)    suure võimsusega pumbad;

c)    otsingu- ja päästetööd linnas;

d)    välihaiglad ja erakorralise meditsiini rühmad.

3.Komisjon võib vastavalt liidu finantseeskirjadele soetada, rentida, liisida ja/või hankida muul viisil vahendeid, mida kasutatakse lõikes 1 osutatud juhtudel.

4.Kindlaks tehtud riskide põhjal ja võttes arvesse mitme ohu põhist lähenemisviisi antakse komisjonile õigus võtta vastavalt artiklile 30 vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda, millist liiki reageerimisvahendid on vajalikud lisaks käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud reageerimisvahenditele, ning vaadata rescEU koosseis vastavalt läbi. Tagada tuleb kooskõla liidu muude tegevuspõhimõtetega.

Kui see osutub õnnetuse või õnnetuse ohu korral tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalikuks, kohaldatakse artiklis 31 sätestatud menetlust käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes.

5.Komisjon määrab kindlaks rescEU moodustavate reageerimisvahendite kvaliteedinõuded. Kvaliteedinõuded põhinevad kehtivatel rahvusvahelistel standarditel, kui sellised standardid on olemas.

6.Komisjon tagab liidu mehhanismi raames lõikes 2 osutatud reageerimisvahendite kättesaadavuse ja kasutuselevõtu.

7.rescEU reageerimisvahendid peavad olema abitaotluse esitamisel ERCC kaudu kättesaadavad liidu mehhanismis sätestatud hädaolukordadele reageerimise operatsioonideks. Otsuse nende rakendamise kohta teeb komisjon, võttes endale rescEU reageerimisvahendite üle juhtimis- ja kontrollülesanded.

8.Kasutuselevõtmise korral lepib komisjon taotlevate liikmesriikidega kokku rescEU reageerimisvahendite kasutamises. Taotlev liikmesriik lihtsustab operatsioonide käigus oma vahendite ja rescEU tegevuse kooskõlastamist.

9.Eri reageerimisvahendite koordineerimist hõlbustab vajaduse korral komisjon ERCC kaudu vastavalt artiklitele 15 ja 16.

10.Juhul kui komisjon hangib soetamise, liisimise või rentimise teel sellist varustust nagu metsatulekahjude õhust kustutamise varustus, tuleb tagada järgmine:

a)varustuse soetamisel sätestatakse komisjoni ja liikmesriigi vahelises lepingus varustuse registreerimine asjaomases liikmesriigis;

b)liisimisel ja rentimisel varustuse registreerimine liikmesriigis.

11.Liikmesriike teavitatakse rescEU vahendite operatiivseisundist CECISe kaudu.“

7)Lisatakse artikkel 12a:

„Artikkel 12 a
Euroopa Parlamendi ja nõukogu teavitamine

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu iga kahe aasta tagant artiklite 11 ja 12 alusel teostatud operatsioonidest ja tehtud edusammudest.“

8)Artikli 13 lõike 1 pealkiri ja esimene lause asendatakse järgmisega:

„Liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik

1. Komisjon loob asjaomaste kodanikukaitse ja õnnetuste ohjamise valdkonna esindajate ja institutsioonide võrgustiku, millest moodustub koos komisjoniga liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustik.

Võrgustik täidab vajaduse korral tihedas koostöös asjaomaste teadmuskeskustega koolituste, õppuste, saadud kogemustele toetumise ja teadmiste levitamise valdkonnas järgmisi ülesandeid:“

9)Artikli 15 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Liidu territooriumil toimunud õnnetuse või selle ohu korral võib liikmesriik, keda kõnealune õnnetus võib mõjutada, taotleda abi ERCC kaudu. Taotlus peab olema võimalikult täpne. Abitaotlus aegub maksimaalselt 90 päeva pärast, välja arvatud juhul, kui ERCC`ile esitatakse jätkuva või täiendava abi andmist põhjendavaid uusi andmeid.“

10)Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Väljaspool liidu territooriumi toimunud õnnetuse või õnnetuse ohu korral võib kannatanud riik taotleda abi ERCC kaudu. Abi taotlemine võib toimuda ka ÜRO või tema asutuste või mõne muu asjaomase rahvusvahelise organisatsiooni kaudu või nende poolt. Abitaotlus aegub maksimaalselt 90 päeva pärast, välja arvatud juhul, kui ERCC`ile esitatakse jätkuva või täiendava abi andmist põhjendavaid uusi andmeid.“

11)Artikli 19 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.Rahastamispakett liidu mehhanismi rakendamiseks ajavahemikuks 2014–2020 on jooksevhindades 631 566 000 eurot.

Jooksevhindades 480 630 000 eurot saadakse mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 3 „Julgeolek ja kodakondsus” ning jooksevhindades 150 936 000 eurot rubriigist 4 „Globaalne Euroopa”.

12)Lisatakse artikkel 20 a:

„Artikkel 20 a
Nähtavus

Käesoleva otsuse alusel antud abi või rahaliste vahenditega suurendatakse liidu asjakohast nähtavust, sealhulgas tõstetakse artiklites 11, 12 ja artikli 21 lõike 2 punktis c osutatud vahendite puhul esile liidu embleemi.

13)Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)lõike 1 punkt j asendatakse järgmisega:

„j)rescEU loomine, juhtimine ja ülalpidamine kooskõlas artikliga 12;“

b)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) punkt c asendatakse järgmisega:

„c)kulud, mis on vajalikud, et ajakohastada või parandada reageerimisvahendite valmisolekut ja kättesaadavust, nii et need muutuksid kasutatavaks osana Euroopa kodanikukaitse ühisressursist, kooskõlas Euroopa kodanikukaitse ühisressursi kvaliteedinõuetega ja vajaduse korral sertifitseerimisprotsessi käigus koostatud soovitustega („kohandamiskulud“). Nimetatud kulud võivad hõlmata moodulite ja teiste reageerimisvahendite toimimisvõime, koostoimimisvõime, autonoomsuse, sõltumatuse, transporditavuse ja pakendamisega seotud kulusid ning muid vajalikke kulusid, tingimusel et need kulud on seotud konkreetselt Euroopa kodanikukaitse ühisressursist eraldatud vahenditega.

Kohandamiskulud võivad hõlmata:

i) 75 % rahastamiskõlblikest kuludest ajakohastamise korral, tingimusel et see ei ületa 50 % vahendi arendamise keskmisest kulust;

ii) 75 % rahastamiskõlblikest kuludest parandamise korral.

Reageerimisvahendid, mida rahastatakse punktide i ja ii alusel, peavad olema osana Euroopa kodanikukaitse ühisressursist kättesaadavad minimaalselt vastavalt 5 ja 10 aastat, välja arvatud juhul, kui nende majanduslik kasutusiga on lühem.

Kohandamiskulud võivad põhineda ühikuhindadel või ühekordsetel maksetel, mis määratakse kindlaks vastavalt vahendi liigile.“

ii) punkt d jäetakse välja.

c) lisatakse järgmised lõiked:

„3.Lõike 1 punktis j osutatud meetmele antav rahaline abi hõlmab kõiki kulusid, mis on vajalikud rescEU vahendite liidu mehhanismi raames kättesaadavuse ja kasutatavuse tagamiseks, kui neid kasutatakse õnnetuse või õnnetuse ohu korral liidu või osaleva riigi piires.

Esimeses lõigus osutatud kulud hõlmavad vastavalt vajadusele järgmist:

(a)rescEU vahendite soetamise, rentimise ja/või liisimisega soetud kulud;

(b)rescEU vahendite toimimise, sealhulgas transpordiga seotud kulud;

(c)rescEU vahendite toimimiseks vajalike avaliku sektori või erasektori üksuse teenuste hankimisega seotud kulud.

4.Lõike 3 punktis a osutatud kulud võivad vastavalt vajadusele põhineda reageerimisvahendi kategooria või liigi alusel kindlaks määratud ühikuhindadel, ühekordsetel maksetel või kindlamääralistel maksetel.“

14)Artiklit 23 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Varustuse ja operatsioonidega seotud abikõlblikud meetmed“

b) lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa kodanikukaitse ühisressursile eraldatava liidu rahalise toetuse summa on õnnetuse või õnnetuse ohu korral liidu või osaleva riigi piires piiratud maksimaalselt 75 % reageerimisvahendite käitamiseks vajaminevatest kuludest, sealhulgas transport.

3. Transpordile antava liidu rahalise toetuse summa võib katta maksimaalselt 75 % rahastamiskõlblikest kogukuludest, mis on seotud eelnevalt Euroopa kodanikukaitse ühisressursile eraldatud reageerimisvahendite transpordiga, kui seda kasutatakse õnnetuse või õnnetuse ohu korral väljaspool liitu vastavalt artiklis 16 osutatule.

4. Transpordiressurssidele antav liidu rahaline toetus, mis on seotud vastavalt artiklile 11 eelnevalt Euroopa kodanikukaitse ühisressursile eraldatud reageerimisvahenditega, võib lisaks katta maksimaalselt 100 % punktides a, b, c ja d kirjeldatud rahastamiskõlblikest kogukuludest, kui see on vajalik liikmesriikide vahendite reservi kasutamise tõhustamiseks ning kui kulud on seotud ühega järgmistest:

a)laopinna lühiajaline rentimine liikmesriikidelt saadud abi ajutiseks ladustamiseks, et lihtsustada selle koordineeritud transportimist;

b) transport abi pakkuvast liikmesriigist abi koordineeritud transporti lihtsustavasse liikmesriiki;

c)liikmesriikide abi ümberpakkimine, eesmärgiga kasutada maksimaalselt ära olemasolevaid transpordivahendeid või täita konkreetseid tegevusalaseid nõudeid; või

e)reservi antud abi kohalik transportimine, transiit ja ladustamine, et tagada selle koordineeritud kättetoimetamine abi taotleva riigi lõppsihtkohas.“

e) lisatakse järgmine lõige:

„8.    Transpordikulud võivad põhineda kulukategooria alusel kindlaks määratud ühikuhindadel, ühekordsetel maksetel või kindlamääralistel maksetel.“

15) Artikli 26 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1.    Käesoleva otsuse alusel rahalist abi saavad meetmed ei saa abi liidu muudest rahastamisvahenditest. Käesoleva otsuse artiklite 21, 22 ja 23 alusel antud rahaline toetus ei takista erandina otsuses kehtestatud tingimuste alusel rahastamist liidu teistest rahastamisvahenditest.

Komisjon tagab, et käesoleva otsuse alusel rahalise abi taotlejad ja sellise abi saajad annavad komisjonile teavet muudest allikatest, sealhulgas liidu üldeelarvest, saadud rahalise abi ning sellise abi saamiseks menetluses olevate taotluste kohta.

2.    Taotletakse koostoimet ja vastastikust täiendavust muude liidu vahenditega, millega toetatakse selliseid valdkondi nagu ühtekuuluvus, maaelu areng, teadusuuringud, tervishoid ning ränne ja julgeolekupoliitika. Kolmandates riikides humanitaarkriisidele reageerimiseks osutatava abi korral tagab komisjon käesoleva otsuse alusel rahastatud meetmete ja määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel rahastatud meetmete vastastikuse täiendavuse ja sidususe.“

16)Artikli 28 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Rahvusvahelised organisatsioonid, piirkondlikud organisatsioonid või Euroopa naabruspoliitikas osalevad riigid võivad teha liidu mehhanismi raames koostööd kui asjaomased kahe- ja mitmepoolsed lepingud seda võimaldavad.“

17)Artikli 32 lõike 1 punktid g ja h asendatakse järgmistega:

„g)    rescEU loomine, juhtimine ja ülalpidamine vastavalt artiklis 12 sätestatule, sealhulgas kasutuselevõtu otsuseid ja töökorda käsitlevad kriteeriumid;

h)    liidu kodanikukaitsealaste teadmiste võrgustiku loomine ja tegevuse korraldamine vastavalt artiklis 13 sätestatule;“

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB 16 ) struktuurile 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 17  

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

◻ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

X Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

X rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 1.1.2018–31.12.2020,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 18  

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

X Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

X rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustage);

◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

◻ avalik-õiguslikele asutustele;

◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

◻    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt.

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

X    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

X    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:*

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

* Kõnealuseid andmeid võidakse täiendada veel 15 täistööajale taandatud töötajaga, kes paigutatakse ümber teistest peadirektoraatidest konkursi alusel.

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

◻    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

X    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Ümber paigutatakse järgmised summad:

X    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

X    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

◻    omavahenditele

◻    mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

(1)    ICF, „Liidu kodanikukaitse mehhanismi vahehindamine. 2014–2016“, lõpparuanne, august 2017 (edaspidi „vahehindamine“). Vahehindamise lõpparuanne on kättesaadav aadressil: https://publications.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/eb41bfee-78c3-11e7-b2f2-01aa75ed71a1/language-en/format-PDF

(2)    Euroopa Kontrollikoda, eriaruanne (2016), ELi kodanikukaitse mehhanism: väljaspool ELi toimunud katastroofidele reageerimise koordineerimine on olnud üldjoontes mõjus. Kättesaadav aadressil: http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR16_33/SR_DISASTER_RESPONSE_ET.pdf

(3)    Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkusega seoses tehtud edusammude ja allesjäänud puudujääkide kohta, 17.2.2017.

(4)    Vt joonealune märkus nr 2.

(5)    Vt joonealune märkus nr 3.

(6)    Komisjoni talituste töödokument, „Overview of Natural and Man-made Disaster Risks the European Union may face“ (Euroopa Liidu võimalike looduslike ja inimtekkeliste katastroofide riskide ülevaade), 23.5.2017, SWD(2017) 176 final.

(7)    Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule liidu kodanikukaitse mehhanismi vahehindamise kohta ajavahemikus 2014–2016, 30.8.2017, COM(2017) 460 final.

(8)    endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Island, Montenegro, Norra, Serbia ja Türgi.

(9)    Vastanud sidusrühmade hulka kuulusid: 26 osaleva riigi kodanikukaitseasutused (veebipõhised uuringud); 17 osaleva riigi kodanikukaitseasutused (intervjuud); 21 osaleva riigi riiklikud koolituskoordinaatorid (veebipõhised uuringud); 137 ekspertide vahetamise programmis osalenud eksperti ja 23 projektijuhti 13 osalevast riigist, mida rahastati liidu kodanikukaitse mehhanismist (veebipõhised uuringud); 14 rahvusvahelist partnerit, sealhulgas ÜRO ametid, OECD, Maailmapank, Punane Rist jne (intervjuud); 15 ELi peadirektoraati ja talitust (intervjuud).

(10)    Aruanne on kättesaadav aadressil:  http://ec.europa.eu/echo/EUCPM-consult_en .

(11)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(12)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(13)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(14)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(15)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsus nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1).

(16)    ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(17)    Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(18)    Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(19)    Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(20)    EFTA Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

(21)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(22)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(23)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

(24)    Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(25)    Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid...”

(26)    Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid...”

(27)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(28)    Lepingulised töötajad, kohalik töötaja (Intérimaire), noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

(29)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(30)    Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EFF).

(31)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud, suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.