EUROOPA KOMISJON
Brussels, 21.11.2017
COM(2017) 672 final
2017/0306(NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2018. aastaks
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
·Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) soovitakse tagada vee-elusressursside kasutamine säästvates majandus-, keskkonna- ja sotsiaalsetes tingimustes. Tähtis vahend nende eesmärkide saavutamiseks on iga-aastane kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine.
Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks liikmesriikide 2018. aasta kalapüügivõimalused Musta mere majanduslikult kõige tähtsamate kalavarude osas.
Musta mere kilu puhul on ettepaneku tegemisel aluseks võetud autonoomse kvoodi kohta esitatud teaduslik nõuanne ning ettepaneku eesmärk on hoida kalastussuremus praegusel tasemel.
Hariliku kammelja puhul on ettepaneku tegemisel aluseks võetud lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid, nagu need on sätestatud GFCMi soovituses (GFCM/41/2017/4) 29. geograafilise alapiirkonna (Must meri) kammeljapüügi mitmeaastase majandamiskava kohta.
·Üldine taust
·Komisjoni teatises 2018. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevate konsultatsioonide kohta (COM(2017) 368 (final)) kirjeldatakse ettepaneku tausta.
·Kalapüügivõimaluste kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta artikli 16 lõiget 1 (milles osutatakse suhtelise stabiilsuse põhimõttele) ja artikli 16 lõiget 4 (milles osutatakse ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja mitmeaastastes majandamiskavades sätestatud eesmärkidele).
Bulgaaria ja Rumeenia kasutavad Musta mere kalavarusid koos ELi mittekuuluvate riikidega, nt Türgi, Ukraina, Gruusia ja Venemaa Föderatsiooniga. Euroopa Liidu ja liitu mittekuuluvate riikide vahel ei oldud aga kuni 2016. aastani piirkondlikul tasandil otsust lubatud kogupüügi (TAC) kohta vastu võetud. 2008. aastast alates on Euroopa Liit igal aastal määranud kindlaks autonoomsed kvoodid hariliku kammelja ja Musta mere kilu varude jaoks, et tagada ühise kalanduspoliitika eeskirjade kohaldamine.
STECF esitas Musta mere 2018. aasta kalapüügivõimalusi käsitlevad teaduslikud nõuanded 2017. aasta septembri istungjärgul.
Kilu püük on Musta mere äärsete riikide jaoks olulise sotsiaal-majandusliku tähtsusega. Vastavalt 2015.–2016. aastal kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) tehtud Musta mere hindamisele moodustas ELi riikide osa Musta mere kilu püügi ametlikult teatatud lossimistest 2014. aastal 4 %, 2013. aastal 14 % ja 2012. aastal 9 %. Vastavalt Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 2017. aasta istungjärgu aruandele on Musta mere kiluvarusid kasutatud säästvalt. Et tagada Musta mere kilu varude jätkusuutlikkus, on sellegipoolest vaja kalastussuremus hoida praegusel tasemel (11 475 tonni).
Hariliku kammelja püük on Musta mere äärsete riikide jaoks olulise sotsiaal-majandusliku tähtsusega. GFCM võttis oma 2017. aastal peetud 41. istungjärgul vastu soovituse 29. geograafilise alapiirkonna (Must meri) kammeljapüügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Soovituses GFCM/41/2017/4 on järgmiseks kaheks aastaks (2018 ja 2019) lepinguosalistele ajutiselt eraldatud kvoodina kehtestatud hariliku kammelja lubatud kogupüük (644 tonni). Juhul kui GFCMi Musta mere töörühma 2018. aasta nõuanne ei kinnita, et kalastussuremus areneb konstruktiivselt Musta mere kammeljavaru taastumise poole, võib GFCM lubatud kogupüügi ja kvoodid uuesti läbi vaadata. ELile 2018. aastaks eraldatud kvoot on 114 tonni. Hariliku kammelja jaoks ettenähtud TAC ja kvoot, püügikoormuse majandamine ja püügipäevade arvu piiramine 180 päevale aastas ning praegu kohaldatav kahekuune püügikeeld ajavahemikuks 15. aprillist 15. juunini tuleb käesolevasse määrusesse üle võtta.
Kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 2 tehakse ettepanek, et artikleid 3 ja 4 ei kohaldata käesoleva määrusega reguleeritud kalavarude suhtes. Sellegipoolest kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 9 sätestatud paindlikku ühest aastast teise ülekandmist lossimiskohustusega hõlmatud kalavarude suhtes.
·Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid
Kalapüügivõimalusi ja nende eraldamist liikmesriikidele reguleeritakse kord aastas. Viimane selline õigusakt on nõukogu 19. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2372, millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude püügivõimalused 2017. aastaks.
Lisaks iga-aastastele kalapüügivõimalustele tuleks rõhutada järgmisi meetmeid, mis on olulised käesoleva ettepanekuga hõlmatud kalapüügi jaoks Mustal merel. Komisjon tegeleb GFCMi soovituste ülevõtmise ettepanekuga, samas on osa soovitustest lahutamatult seotud iga-aastaste kalapüügivõimalustega ja neid tuleks arvestada ka käesolevas ettepanekus.
–Kalavarude kaitseks kehtestatavad alammõõdud ja võrgusilma miinimumsuurused hariliku kammelja püügil Mustal merel on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määruses (EL) nr 227/2013, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 850/98 (kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu) ja (EÜ) nr 1434/98 (millega täpsustatakse tingimusi, mille alusel võib lossida heeringat muuks tööstuslikuks otstarbeks kui vahetult inimtoiduks).
–Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 37. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/37/2013/2, millega kehtestatakse miinimumnõuded hariliku kammelja püügiks põhjanakkevõrkudega ja vaalaliste kaitseks Mustas meres (Split, 2013. aasta mai).
–Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 39. istungjärgul vastu võetud soovitus GFCM/39/2015/3, millega kehtestatakse meetmed hariliku kammelja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata püügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks Mustal merel (Milano, 2015. aasta mai).
–Bukaresti deklaratsioon, mis kiideti heaks Musta mere kalavarude majandamiseks korraldatud GFCMi kõrgetasemeline kohtumisel 2016. aasta oktoobris. Konverentsil vastu võetud deklaratsioonis rõhutati, et Musta mere äärsetel riikidel on vaja ühiseid ja koostööl põhinevaid lähenemisviise, et parandada Musta mere kalavarude jätkusuutlikkust.
–GFCMi mitmeaastane strateegia 2017–2020, mille eesmärk on säästlik kalapüük Vahemerel ja Mustal merel, mille raames võeti muu hulgas vastu meetmepakett Musta mere kalavarude majandamise mitmepoolseks tugevdamiseks.
–Kohustusi, mida Bulgaaria ja Rumeenia võtsid 2016. aasta detsembris 2017. aasta kalapüügivõimaluste määruse raames ning millega parandatakse kontrolli, võideldakse ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning rakendatakse hariliku kammelja ja hariliku ogahai puhul ettenähtud meetmeid, on edukalt rakendatud. Nii Bulgaaria kui ka Rumeenia on võtnud meetmeid, st on piiranud kalapüügilubade väljastamist 2016. aasta tasemel, on registreerinud kogu püügi (sh alla 50 kg püügikoguse puhul), tõhustanud kontrolle turul ja merel ning teinud EFCAga koostöös ühiskontrolle.
·Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega
Esitatud meetmed on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja eeskirjadega ning liidu säästva arengu poliitikaga.
2.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
·Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega on konsulteeritud
Teadusorganisatsioon, kellega konsulteeriti, on kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF).
Euroopa Liit taotleb igal aastal STECFilt teaduslikke nõuandeid tähtsate kalavarude kohta. STECF annab nõu vastavalt komisjonilt saadud pädevusele. Nõukogus käesoleva ettepaneku arutamise käigus esitatavad kõige uuemad ja täpsemad nõuanded hõlmavad kõiki Musta mere kalavarusid, mille kvootide kohta tehakse ettepanek.
Lõplik eesmärk on taastada kalavarud ja säilitada neid tasemel, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. See eesmärk on lisatud sõnaselgelt ühise kalanduspoliitika uude alusmäärusesse, mille artikli 2 lõikes 2 sätestatakse, et see eesmärk „tuleb saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning [...] 2020. aastaks kõigi kalavarude puhul.“ See kajastab liidu võetud kohustusi seoses ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisega 2002. aastal Johannesburgis ja eesmärgi saavutamiseks väljatöötatud rakenduskavaga.
·Konsulteerimine huvitatud isikutega
Huvitatud isikutega konsulteerimiseks esitas komisjon teatise 2018. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva konsultatsiooni kohta. STECF esitab ettepaneku teadusliku põhjenduse. Kõik STECFi aruanded on kättesaadavad merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi veebisaidil.
·Mõju hindamine
ELi tasandil on kalavaru populatsiooni taastamisele avaldatava negatiivse mõju oht vähenenud, sest Rumeenia ja Bulgaaria on kehtestanud ja rakendanud lisakontrollimeetmed. Kõnealused liikmesriigid täidavad oma kohustusi kooskõlas vastuvõetud määrusega, millega on määratud 2017. aastaks kindlaks teatavate kalavarude püügivõimalused Mustal merel.
Mitmepoolsel tasandil on kalavaru populatsiooni taastamisele avaldatava negatiivse mõju ohtu piiratud mitme uue meetmega. Need meetmed on 1) Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) 41. istungjärgul vastu võetud GFCMi piirkondlik tegevuskava ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu võitlemiseks, 2) GFCMi projekt „BlackSea4Fish“, mille raames tehakse piirkondlikku koostööd teaduslike andmete kogumisel ja kasutamisel, 3) GFCMi 41. istungjärgul vastu võetud Musta mere (29. geograafiline alapiirkond) kammeljapüügi mitmeaastane majandamiskava. See majandamiskava on kaheastmeline ning sellega kehtestatakse a) püügilimiit kaheks aastaks (2018–2019) ja mereinspektsiooni katseprojekt; b) lubatud kogupüük (TAC) ja selle jaotamispõhimõtted koos 2020. aastaks läbiviidava lõpliku inspekteerimiskavaga. Majandamiskavas sätestatud läbivaatamisklausel annab võimaluse järgmisel aastal kogupüük ja kvoodid uuesti läbi vaadata, kui teaduslik nõuanne ei kinnita kalastussuremuse konstruktiivse arengu jätkumist. Majandamiskava aitab kõigil Musta mere äärsete riikidel võidelda ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga (ETR-kalapüük) ning hallata efektiivselt hariliku kammelja varusid.
Ettepanekus ei käsitleta mitte ainult lühiajalisi probleeme, vaid see on ka osa pikaajalisest strateegiast, mille puhul kalapüüki kohandatakse järk-järgult nii, et see saavutaks pikaajaliselt jätkusuutliku taseme.
Ettepaneku strateegia järgimine võib seega viia keskmises perspektiivis väiksema püügikoormuseni, kuid pikas perspektiivis stabiilsete või suurenevate kvootideni. Seega oodatakse strateegia pikaajalise tulemusena püügikoormuse ja püügivõimaluste kohandamisest tulenevat väiksemat keskkonnamõju. Pikas perspektiivis suureneb püügitegevuse jätkusuutlikkus.
3.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG
·Kavandatud meetmete kokkuvõte
Ettepanekus sätestatakse püügipiirangud, mida kohaldatakse Mustal merel ELi püügipiirkondades, et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada kalapüügi bioloogiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlik maht.
·Õiguslik alus
Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.
Liidu kohustused vee-elusressursside säästvaks kasutamiseks tulenevad ühise kalanduspoliitika alusmääruse artiklis 2 sätestatud kohustustest.
·Subsidiaarsuse põhimõte
Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.
·Proportsionaalsuse põhimõte
Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.
Ühine kalanduspoliitika on ühine kogu liidule. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.
Nõukogu kavandatava määrusega eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused. Võttes arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikeid 6 ja 7 ning artiklit 17, on liikmesriikidel otsustusvabadus oma püügivõimaluste jaotamisel nende lipu all sõitvate laevade vahel. Seega on liikmesriikidel piisavalt manööverdamisruumi selliste otsuste tegemisel, mis on seotud neile eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise sotsiaalse ja majandusliku mudeli valikuga.
Käesolev ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Sellise konkreetse määruse võtab nõukogu vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.
·Vahendi valik
Kavandatav vahend: määrus.
Tegemist on ettepanekuga kalavarude majandamiseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 alusel ja kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikliga 16.
4.MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.
2017/0306 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega määratakse kindlaks teatavate Musta mere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2018. aastaks
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
1.Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.
2.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt tuleb kaitsemeetmete vastuvõtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) koostatud aruandeid.
3.Nõukogul on kohustus võtta vastu meetmed Mustal merel kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta kalavaru või kalavarurühma kaupa ning sealhulgas määrata vajaduse korral kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõigete 1 ja 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused jaotada liikmesriikide vahel selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus ning järgitaks kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 osutatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.
4.Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM) võttis oma 2017. aastal toimunud 41. istungjärgul vastu soovituse GFCM/40/2017/4 29. geograafilise alapiirkonna (Must meri) kammeljapüügi mitmeaastase majandamiskava kohta. Soovituses on kehtestatud hariliku kammelja lubatud kogupüük järgmiseks kaheks aastaks (2018 ja 2019) ajutiselt eraldatud kvootidega. See meede tuleks liidu õigusesse üle võtta.
5.Kalapüügivõimalused tuleks kehtestada olemasoleva teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samal ajal eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.
6. Kättesaadava STECFi teadusliku nõuande kohaselt on vaja kalastussuremus hoida praegusel tasemel, et Musta mere kiluvarude jätkusuutlikkus oleks tagatud.
7.Kilupüügil kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 osutatud lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2015. Kammeljapüügil kohaldatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 osutatud lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2017.
8.Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, mis käsitlevad püügi registreerimist ja andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.
8.Nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 2 kohaselt tuleb kindlaks määrata, milliste kalavarude puhul kehtivad kõnealuses artiklis kindlaks määratud meetmed.
9.Hariliku kammelja varude puhul tuleks vastu võtta täiendavad parandusmeetmed. Jättes kehtima praegu kohaldatava kahekuuse püügikeelu ajavahemikuks 15. aprillist 15. juunini, on varude kaitse kammelja kudemisajal jätkuvalt tagatud. Püügikoormuse majandamine ja püügipäevade arvu piiramine 180 päevale aastas mõjub hästi kammeljavarude säilimisele.
10.Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, on oluline kõnealused Musta mere kalavarud 1. jaanuaril 2018 avada. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,
11.Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täies kooskõlas kohaldatava liidu õigusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
Reguleerimisese, kohaldamisala ja mõisted
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega määratakse kindlaks Bulgaaria ja Rumeenia lipu all sõitvate liidu kalalaevade 2018. aasta kalapüügivõimalused Mustal merel järgmiste kalavarude puhul:
a) Mustas meres elunev kilu (Sprattus sprattus);
b) Mustas meres elunev harilik kammeljas (Psetta maxima).
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse Mustal merel Bulgaaria ja Rumeenia lipu all sõitvate liidu kalalaevade suhtes.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
a)„GFCM“ – Vahemere üldine kalanduskomisjon;
b)„Must meri“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 I lisas määratletud geograafiline alapiirkond 29;
c)„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks;
d)„liidu kalalaev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;
e)
„varu“ – mere bioloogiline ressurss teataval majandamisalal;
f)„liidu autonoomne kvoot“ – liidu kalalaevadele autonoomselt eraldatud püügi piirnorm juhul, kui kokkulepitud lubatud kogupüük (TAC) on määramata;
g)„analüütiline kvoot“ – liidu kalalaevadele eraldatud autonoomne kvoot juhul, kui analüütiline hinnang on olemas.
II PEATÜKK
Kalapüügivõimalused
Artikkel 4
Kalapüügivõimaluste eraldamine
1. Liidu autonoomne kvoot kilu osas, sellise kvoodi jagunemine liikmesriikide vahel ning sellega funktsionaalselt seotud tingimused, kui need on asjakohased, on esitatud lisas.
2. Hariliku kammelja lubatud kogupüük, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes ja kõnealuse lubatud kogupüügi jagunemine liikmesriikide vahel, samuti sellega funktsionaalselt seotud tingimused, kui need on asjakohased, on esitatud lisas.
Artikkel 5
Kalapüügivõimaluste eraldamist käsitlevad erisätted
Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel ilma, et see piiraks:
a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;
b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast vähendamist ega ümberjaotamist;
c)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast vähendamist.
Artikkel 6
Hariliku kammelja püügikoormuse majandamine
Liidu kalalaevadel on lubatud Mustal merel püüda harilikku kammeljat laeva üldpikkusest olenemata mitte rohkem kui 180 püügipäeva aastas.
III PEATÜKK
Lõppsätted
Artikkel 7
Andmete edastamine
Kui liikmesriigid saadavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmeid kalavarude lossitud koguste kohta, kasutavad nad käesoleva määruse lisas sätestatud kalavarude koode.
Artikkel 8
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Done at Brussels,