EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.9.2017
COM(2017) 538 final
2017/0232(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
{SWD(2017) 313 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Finantskriisi järel loodi 1 ELis Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mille aluseks on kahesambaline makro- ja mikrotasandi usaldatavusjärelevalve.
Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi makrotasandi usaldatavussambaks on 2010. aasta detsembris asutatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab ELi finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. Selle ülesanded on järgmised: i) toetada ELi finantsstabiilsust ohustavate ja finantssüsteemis asetleidvatest arengutest tulenevate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, võttes seejuures arvesse makromajanduse arenguid, et hoida ära laiaulatuslikud finantsprobleemid; ii) toetada siseturu sujuvat toimimist, tagades et finantssektor panustab majanduskasvu jätkusuutlikult.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul on laiapõhjaline liikmeskond, hõlmates liikmesriikide keskpanku, järelevalveasutusi ja Euroopa institutsioone. Nõukogu käsutuses on konkreetsed vahendid nagu soovitused ja hoiatused, mille abil ELi makrotasandi usaldatavuspoliitikat kujundada. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu süsteemiülene mandaat on eriti asjakohane valdkonnaüleste ning piiriüleste riskide ja ülekanduvate mõjude järelevalvel ja hindamisel ning nõukogu kooskõlastav roll piirab riskide levimise ohtu. Samuti tagab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu siseriiklike makrotasandi usaldatavusmeetmete lihtsustamise abil, et piiriülesed lekked ja õiguslik arbitraaž oleksid võimalikult minimaalsed. Seetõttu mõjutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otseselt ELi riikide makrotasandi usaldatavusmeetmete tõhusust ja omakorda finantsstabiilsust ELis. Sellega seoses eeldatakse, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toimimise parandamine muudab tõhusamaks ka makrotasandi usaldatavuspoliitika.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on alates oma loomisest:
·andnud paljudele adressaatidele soovitusi ja hoiatusi;
·panustanud ELi makrotasandi usaldatavusraamistiku käimasolevasse arendamisse;
·kasutanud edukalt oma laiapõhjalisest institutsioonilisest liikmeskonnast tulenevaid vahendeid ja teadmisi ning teadusliku nõuandekomitee sõltumatut akadeemilist panust;
·täitnud olulist rolli ELis võetud makrotasandi usaldatavusmeetmete kooskõlastamisel ja hindamisel.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tähtsus tuleneb tema tegevusest kooskõlastamisplatvormi ja teabekeskusena, mis keskendub riskide järelevalvele ELi tasandil ning annab juhiseid makrotasandi usaldatavusinstrumentide kasutamiseks.
Pangandusliiduga seotud hiljutised institutsioonilised muudatused ja katsed luua kapitaliturgude liitu on siiski muutnud keskkonda, kuhu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esialgselt loodi. See mõjutab peamiselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosseisu ja ülesehitust. Selleks et võtta arvesse makrotasandi usaldatavusraamistikus toimuvaid järkjärgulisi muutusi ja ulatuslikke aset leidnud regulatiivseid muutusi, tuleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosseisu ja Euroopa institutsioonidega tehtavat koostööd parandada.
Muudatusi on vaja ka selleks, et tagada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu suutlikkus teha kogu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet olukorras, kus turupõhise rahastamise tähtsus kasvab, seda eelkõige kapitaliturgude liidu loomisest tulenevalt.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevuse tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine parandab ELis makrotasandi usaldatavuspoliitika kooskõlastamist ning võimaldab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul oma ülesandeid paremini täita. Ettepanekut kirjeldatakse üksikasjalikumalt mõju analüüsis.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Käesolevat ettepanekut tuleks vaadelda Euroopa järelevalveasutuste käimasoleva läbivaatamise kontekstis. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutused on Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi makro- ja mikrotasandi usaldatavussambad.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu läbivaatamine toimub ka pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise kontekstis. ELi kapitaliturgude eeldatav süvendamine ja täiendav integreerimine nõuab süsteemsete riskide järelevalveraamistiku samaulatuslikku kohandamist.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Kavandatavate muudatuste õiguslik alus on sama, mis muudetava õigusakti puhul, st Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114. Määrust, millega asutatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, täiendab nõukogu määrus, millega antakse Euroopa Keskpangale ülesanne juhtida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaati.
•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on ilma juriidilise isiku staatuseta asutus. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab ELi finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest. Ettepaneku eesmärgid muuta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevus tõhusamaks ning tugevdada ELis makrotasandi usaldatavusjärelevalve kooskõlastamist on võimalik saavutada juba kehtivate ELi õigusaktide täiendamise abil. See tähendab, et kõige soodsam viis nende saavutamiseks on pigem ELi tasandi meetmed, mitte erinevad siseriiklikud algatused. Lisaks sellele aitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu märkimisväärselt kaasa siseriiklike makrotasandi usaldatavusmeetmete vastastikusele sidususele, mis aitab riiklikel ametiasutustel siseriiklikul tasandil süsteemseid riske kõrvaldada.
•Proportsionaalsus
Ettepanekuga muudetakse kehtivat õigusakti. Muudatused on sihtotstarbelised ning nende eesmärk on kehtivate sätete sisu selgitada või nende mõju tugevdada ning on seega kindlakstehtud probleemidega proportsionaalsed. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu põhistruktuur jääb suures osas samaks.
•Vahendi valik
Kehtiva õigusakti muutmine
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Tulenevalt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määrusest vaatas komisjon määruse läbi, tegemaks kindlaks, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanded ja korraldus vajab ajakohastamist. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määruse esimene läbivaatamine toimus 2014. aastal.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
2016. aasta teises pooles korraldati makrotasandi usaldatavusraamistikku käsitlev avalik konsultatsioon ja avalik kuulamine. Sidusrühmad pidasid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mandaati ja ülesandeid makrotasandi usaldatavuspoliitika tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks üldiselt sobivateks ning väljendasid teatavat toetust Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökorralduse kohandamisele, et seda tõhusamaks muuta. Enamik vastajatest toetas Euroopa Keskpanga (edaspidi „EKP“) presidendi jätkamist Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esimehena. Mõned vastajad toetasid mõtet, et ühtne järelevalvemehhanism ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu võiksid olla Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogus esindatud, et toetada pangandusliidu loomist, kuid enamik ei näinud vajadust haldusnõukogu koosseisu oluliselt muuta. Mõned vastajad toetasid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi tugevdamist ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu rolli edendamist teatamismenetluste lihtsustamisel ELi tasandil.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Ei kohaldata – sidusrühmadega konsulteerimise ja avaliku kuulamise kaudu, vt eespool.
•Mõjuhinnang
Komisjon tegi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määrusesse kavandatavate muudatuste mõju analüüsi. Seadusandliku ettepanekuga kavandatavate muudatuste suunatud laadi tõttu ametlikku mõjuhindamist ei korraldatud.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
[ei kohaldata]
•Põhiõigused
[ei kohaldata]
4.MÕJU EELARVELE
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi eelarvekulud kannab EKP ning ettepanekul ei ole otsest mõju ELi eelarvele.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Määrus vaadatakse 5 aasta pärast uuesti läbi.
•Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)
[ei kohaldata]
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Eesistuja
Praeguse struktuuri puhul tegutseb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujana EKP president. Eesistujana annab EKP president Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule volitused ja usaldusväärsuse ning tagab, et nõukogu saab tõhusalt lähtuda EKP eksperditeadmistest finantsstabiilsuse alal ning neile toetuda. Seetõttu tehakse ettepanek, et EKP president tegutseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujana alaliselt.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat
Kuna Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogus puuduvad täiskohaga liikmed ning täiskohaga eesistuja ja eesistuja asetäitjad, ei ole ühtegi liiget, kes saaks pühendada kogu oma aja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga seotud küsimustele ja ülesannetele. Peale selle on piiratud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametlikud ülesanded. See võib piirata Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus tehtava töö nähtavust vaatamata sellele, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja osaleb regulaarselt Euroopa Parlamendi kuulamistel. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja suurem roll suurendaks hoiatuste ja soovituste mõju ja tõhusust.
Tehakse ettepanek võtta kasutusele konsulteerimismenetlus, mille käigus haldusnõukogu hindab EKP poolt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaate, eelkõige sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevaid oskusi ja kogemusi. Menetlusest teavitatakse Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Nii säilib seos EKPga ning sekretariaadi juhataja jääb aruandekohuslaseks haldusnõukogu ees. See muudaks menetluse ka läbipaistvamaks ning suurendaks sekretariaadi juhataja autoriteeti. Tehakse ettepanek täpsustada täiendavalt sekretariaadi juhatajale antud ülesandeid, sealhulgas võimalust, mille puhul eesistuja delegeerib juhatajale ülesande esindada eesistujat asutuseväliselt.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koosseis
Ettepanekuga ajakohastatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määrust nii, et selles võetakse arvesse pangandusliidu loomist ning lisatakse ühtne järelevalvemehhanism ja Ühtne Kriisilahendusnõukogu Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu hääleõigusega liikmete hulka. Vastavad muudatused tuleks teha ka tehnilises nõuandekomitees ja juhtkomitees.
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuste ja soovituste adressaadid
Tehakse ka ettepanek lisada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatuste ja soovituste võimalike adressaatide hulka EKP, et täita talle ühtse järelevalvemehhanismi määrusega (määrus (EÜ) nr 1024/2013) antud ülesandeid, st järelevalveülesanded, mis ei ole seotud rahapoliitika korraldamisega. See aitaks kõrvaldada praeguse asümmeetria, kus liikmesriikide ametiasutused võivad haldusnõukogu liikmetena selliseid hoiatusi ja soovitusi vastu võtta, kuid neid ei saadeta EKP-le kui pangandusliidu tasandi pädevale või määratud asutusele.
Parem õigusloome
Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega ning vajaduse korral peaksid Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu nõuandekomiteed konsulteerima oma arvamuste, soovituste ja otsustega seoses selliste sidusrühmadega nagu turuosalised, tarbijaorganisatsioonid ja eksperdid.
2017/0232 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 2 ,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Parlament ja nõukogu on kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 3 (Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu määrus) artikliga 20 kõnealuse määruse komisjoni aruandele 4 tuginedes läbi vaadanud, et otsustada, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesandeid ja korraldust on vaja muuta. Samuti on läbi vaadatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja määramise kord.
(2)Komisjoni 2017. aasta aruandes Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete ja korralduse kohta 5 järeldati, et kuigi Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toimib üldiselt hästi, tuleks teatavates konkreetsetes punktides parandusi teha.
(3)Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu laiapõhjaline liikmeskond on suur väärtus. Hiljutised suundumused liidu finantsjärelevalve ülesehituses ning eelkõige pangandusliidu loomine haldusnõukogu koosseisus kahjuks ei peegeldu. Seetõttu peaksid EKP järelevalvenõukogu esimees ja Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees saama Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu hääleõigusega liikmeteks. Vastavad muudatused tuleks teha ka juhtkomitees ja tehnilises nõuandekomitees.
(4)EKP president on olnud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja selle 5 esimese tegutsemisaasta jooksul ning pärast seda on EKP president jätkanud eesistumist ajutiselt. Selle aja jooksul on EKP president andnud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule volitused ja usaldusväärsuse ning taganud, et nõukogu saab lähtuda Euroopa Keskpanga eksperditeadmistest finantsstabiilsuse alal ning neile toetuda. Seetõttu on asjakohane, et EKP president tegutseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujana alaliselt.
(5)Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kui oma üksikliikmetest eraldiseisva asutuse nähtavuse parandamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja olema suuteline delegeerima Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadile.
(6)Nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 6 artikli 3 lõikes 2 sätestatakse, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja määrab ametisse EKP, konsulteerides Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukoguga. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja autoriteedi suurendamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames hindama, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevad oskused ja kogemused. Haldusnõukogu peaks Euroopa Parlamenti ja nõukogu hindamismenetlusest teavitama. Lisaks sellele tuleks täpsustada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametiülesandeid.
(7)Kooskõlas määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 5 lõikega 2 on Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja esimene asetäitja valitud siiani EKP üldnõukogu liikmete poolt nende endi seast, võttes arvesse kõikide liikmesriikide tasakaalustatud esindatust ning tasakaalustatud esindatust nende liikmesriikide vahel, kus on käibel euro, ja nende liikmesriikide vahel, kus euro ei ole käibel. Pangandusliidu loomise järel on asjakohane asendada viide liikmesriikidele, kus on käibel euro, ja nendele liikmesriikidele, kus ei ole käibel euro, viitega liikmesriikidele, kes osalevad pangandusliidus, ja liikmesriikidele, kes pangandusliidus ei osale.
(8)Tulenevalt Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi „EMP“) lepingusse 7 tehtud muudatustest ja eelkõige määruse (EL) nr 1092/2010 vastuvõtmisest EMP liikmesriikide poolt ei ole kõnealuse määruse artikli 9 lõige 5 enam asjakohane ja tuleks seetõttu välja jätta.
(9)Kulude vähendamiseks ja menetlustõhususe suurendamiseks tuleks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tehnilises nõuandekomitees vähendada komisjoni esindajate arvu praeguselt kahelt esindajalt ühele esindajale.
(10)Määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 16 lõike 3 kohaselt tuleb Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused edastada nõukogule ja komisjonile ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, tuleb need edastada ka Euroopa järelevalveasutustele. Demokraatliku kontrolli ja läbipaistvuse suurendamiseks tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused edastada ka Euroopa Parlamendile ja Euroopa järelevalveasutustele.
(11)Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvamuste, soovituste ja otsuste kvaliteedi ning asjakohasuse tagamiseks peaks teaduslik nõuandekomitee konsulteerima vajaduse korral varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega.
(12)Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1092/2010 vastavalt muuta,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 1092/2010 muudetakse järgmiselt.
1) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
a) lisatakse järgmine lõige 2a:
„2a. Kui haldusnõukoguga konsulteeritakse nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 3 lõike 2* alusel Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametisse nimetamise küsimuses, hindab haldusnõukogu avatud ja läbipaistva menetluse raames, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhataja ametikohale esitatud kandidaatidel on sekretariaadi töö juhtimisel vajaminevad oskused ja kogemused. Haldusnõukogu teavitab konsulteerimismenetlusest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.
* Nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).“,
____________________________________________________________________________
b) lisatakse järgmine lõige 3a:
„3a. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi juhatajale nõukogu määruse (EL) nr 1096/2010 artikli 4 lõike 1 alusel juhiseid andes võivad Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja juhtkomitee käsitleda eelkõige järgmisi küsimusi:
a) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadi igapäevase töö juhtimine;
b) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaadiga seotud haldus- ja eelarveküsimused;
c) haldusnõukogu töö ja otsustusprotsessi koordineerimine ja ettevalmistamine,
d) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aastaprogrammi projekti ettevalmistamine ja selle rakendamine;
e) Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevust käsitleva aastaaruande ettevalmistamine ning selle rakendamise kohta haldusnõukogule aruandmine“.
2) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:
a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:
„1. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistujaks on EKP president.
2. Eesistuja esimese asetäitja valivad viieks aastaks endi seast EKP üldnõukogu liikmed, võttes arvesse kõikide liikmesriikide tasakaalustatud esindatust ning tasakaalustatud esindatust nende liikmesriikide vahel, mis on nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013** artikli 2 lõike 1 alusel osalevad liikmesriigid, ja nende liikmesriikide vahel, mis ei ole osalevad liikmesriigid. Eesistuja esimese asetäitja võib üks kord tagasi valida.
__________________________________________________________________
** Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).“;
b) lõige 8 asendatakse järgmisega:
„8. Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt. Eesistuja võib delegeerida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutusevälise esindamisega seotud ülesanded sekretariaadi juhatajale.“.
3) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i) lisatakse punktid fa ja fb:
„fa) EKP järelevalvenõukogu esimees;
fb) Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees;“;
ii) punkt g asendatakse järgmisega:
„g) teadusliku nõuandekomitee eesistuja;“;
b) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
i) punkt a asendatakse järgmisega:
„a) kooskõlas lõikega 3 igast liikmesriigist üks kõrgetasemeline esindaja, kes esindab pädevaid riiklikke asutusi või riiklikke asutusi, mis on määratud kohaldama süsteemseid või makrotasandi riske käsitlevaid meetmeid;“;
c) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Lõike 2 punktis a osutatud liikmesriikide asutuste esindamisel vahetub iga liikmesriigi kõrgetasemeline esindaja vastavalt käsitlemisel olevale küsimusele, välja arvatud juhul, kui mõne liikmesriigi asutused on kokku leppinud ühise esindaja kasutamises.“.
4) Artikli 9 lõige 5 jäetakse välja.
5) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i) punkt c asendatakse järgmisega:
„c) neli teist haldusnõukogu liiget, kes on samuti EKP üldnõukogu liikmed, võttes arvesse kõikide liikmesriikide tasakaalustatud esindatust ning tasakaalustatud esindatust nende liikmesriikide vahel, mis on nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 lõike 1 alusel osalevad liikmesriigid, ja nende liikmesriikide vahel, mis ei ole osalevad liikmesriigid. Haldusnõukogu liikmed, kes on samuti EKP üldnõukogu liikmed, valivad nad endi hulgast kolmeks aastaks;“;
ii) lisatakse punktid ga ja gb:
„ga) EKP järelevalvenõukogu esimees;
gb) Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimees;“.
6) Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Vajaduse korral konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet.“.
7) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:
a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i) punkt f asendatakse järgmisega:
„f) komisjoni esindaja;“;
ii) lisatakse punktid fa ja fb:
„fa) EKP järelevalvenõukogu esindaja;
fb) Ühtse Kriisilahendusnõukogu esindaja;“;
b) lisatakse järgmine lõige 4a:
„4a. Vajaduse korral konsulteerib tehniline nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, võttes seejuures arvesse konfidentsiaalsusnõuet.“.
8) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 2 esimene lause asendatakse järgmisega:
„Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud välja vastavalt artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed, suunatud eelkõige liidule, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi pädevale asutusele või EKP-le määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõigetega 1 ja 2 ning artikli 5 lõikega 2 EKP-le antud ülesannete täitmiseks.“;
b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Samal ajal kui hoiatused ja soovitused edastatakse lõike 2 kohaselt adressaatidele, edastatakse need ka kooskõlas rangete konfidentsiaalsusnõuetega nõukogule, Euroopa Parlamendile, komisjonile ja Euroopa järelevalveasutustele.“.
9) Artikli 17 lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:
„1. Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud komisjonile, ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi pädevale asutusele, teatavad adressaadid soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning esitavad meetmete võtmata jätmise korral põhjendused. Vajaduse korral teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega viivitamata Euroopa järelevalveasutusi saadud vastustest.
2. Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et soovitust ei ole järgitud ja adressaatide põhjendused meetmete võtmata jätmise kohta ei ole piisavad, teavitab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sellest kooskõlas range konfidentsiaalsusnõudega adressaate, Euroopa Parlamenti, nõukogu ja asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi.“.
10) Artikkel 20 asendatakse järgmisega:
„Mitte varem kui viis aastat pärast [ELT, palun lisage jõustumise kuupäev] hindab komisjon käesolevat määrust ja esitab tulemuste kohta aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.“
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja