EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.9.2017

COM(2017) 536 final

2017/0230(COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta, määrust (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta, määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) nr 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta, määrust (EL) nr 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ja määrust (EL) nr 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2017) 308 final}

{SWD(2017) 309 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Integreeritud finantsturud toovad märkimisväärset kasu Euroopa majanduse rahastamisele ning tööhõive ja majanduskasvu edendamisele usaldusväärsel ja jätkusuutlikul alusel. Et soodustada finantsintegratsiooni ja turu usaldusväärsust ning kaitsta samal ajal finantsstabiilsust, vajab ELi finantsteenuste siseturg ühiseid eeskirju ja tõhusat järelevalvealast koostööd. Kui EL oma finantssüsteemi finantskriisiga toimetulekuks ja kooskõlas ülemaailmsete jõupingutustega uuendas, kehtestas ta selle tulemusel Euroopa finantsvaldkonna reguleerimise ühtsed eeskirjad ja asutas Euroopa järelevalveasutused. Euroopa järelevalveasutused on tervikliku reformipaketi institutsiooniliseks nurgakiviks ja nende osa kogu ELi finantsturgude reguleerituse, tugevuse ja stabiilsuse tagamisel on olnud suur. Nad aitavad välja töötada ühtseid eeskirju ja neid järjekindlalt kohaldada, lahendavad piiriüleseid probleeme ning edendavad sellega nii õigusnormide lähendamist kui ka järelevalvealast ühtsust.

Kriisijärgsetest meetmetest hoolimata on õigusnormide lähendamiseks ja järelevalvealase ühtsuse suurendamiseks siseturul veel võimalik palju ära teha. Integreeritud finantsturud vajavad tõhusaks toimimiseks integreeritumat järelevalvekorraldust, samal ajal kui tsentraliseeritum järelevalvekorraldus võib omakorda turgude integreerimist soodustada.

Seetõttu on EL tegelenud üldisemalt finantssektori edasise integreerimisega usaldusväärsel ja stabiilsel alusel. Eelkõige on algatatud kapitaliturgude liidu loomine, et panna alus täielikult toimivale kapitaliturgude siseturule. Sellega seoses rõhutati viie juhi 2015. aasta juuni aruandes „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“ 1 vajadust tugevdada ELi järelevalveraamistikku, mille lõpptulemusena luuakse üksainus kapitaliturgude järelevalveasutus. Hiljuti märgiti komisjoni aruteludokumendis majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta, 2 et ELi järelevalveraamistiku – eriti Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) – läbivaatamise tulemusel peaks tehtama esimesed sammud sellise üheainsa järelevalveasutuse loomise suunas 2019. aastaks. Aruteludokumendis kutsuti ka üles kujundama 2019. aastaks välja rahandusliit (hõlmab nii pangandusliitu kui ka kapitaliturgude liitu), et tagada euro usaldusväärsus ning parandada euroala ja ELi kui terviku toimimist. Ülemaailmsed finantsturud on omavahel tihedalt seotud ja ELi õigusraamistik põhineb suuresti rahvusvahelistel standarditel, mille leppisid pärast finantskriisi kokku eelkõige G20 riigid. Kuna EL püüab kiirendada kapitaliturgude liidu väljakujundamist, on oluline, et ELi järelevalvekorraldus areneks viisil, mis võimaldab kasutada rahvusvaheliselt integreeritud finantsturgude kogu potentsiaali, tagades samal ajal, et nii üle ELi kui ka kogu ülejäänud maailma riikide piiride ulatuvaid riske saab tõhusalt jälgida ja juhtida. Euroopa järelevalveasutuste osa selles on suur.

Lisaks kõigele tuleb märkida, et Ühendkuningriigi otsus EList lahkuda muudab need järelevalvekorraldusega seotud probleemid ülejäänud EL 27 jaoks keerulisemaks. ELi praeguse suurima finantskeskuse tulevane lahkumine tähendab, et EL 27 kapitaliturge tuleb edasi arendada ja järelevalvekorraldust tuleb tugevdada, et tagada finantsturgude jätkuvalt piisav ja usaldusväärne toetus majandusele.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on kohandada ja uuendada Euroopa järelevalveasutuste raamistikku, et nad võtaksid järelevalve eest finantsturgude üle suurema vastutuse. Euroopa järelevalveasutustel peavad olema piisavad volitused, juhtimistavad ja rahalised vahendid.

Esiteks tuleb tugevdada ja parandada Euroopa järelevalveasutuste olemasolevate volituste neid aspekte, kus need on osutunud osaliselt ebapiisavaks ja ebaselgelt kindlaks määratuks, näiteks seoses ELi õiguse ühtse kohaldamise, tehniliste nõuannete koostamise või samaväärsust kinnitavate otsuste tegemisel jätkuva toetamisega. Euroopa järelevalveasutuste volituste praegune ulatus tuleb üle vaadata ka kapitaliturgude liidu poliitiliste eesmärkide valguses. ELi finantsteenuste eeskirjade järjekindlama järelevalve ja rakendamise tagamiseks on sihtvaldkondades vaja rohkem teha ühist otsest järelevalvet. Euroopa järelevalveasutuste määruste 2017. aasta läbivaatamise põhjal jõuti järeldusele, et teatavate liidu kui terviku jaoks eriti oluliste või märkimisväärses mahus piiriüleste tegevuste ja üksuste järele peaksid valvama Euroopa järelevalveasutused, mitte riiklikud pädevad asutused. Euroopa järelevalveasutused peaksid ka rohkem osalema liidus tegutsevatele ELi mittekuuluvate riikide üksustele tegevuslubade andmises ja järelevalves nende üle.

Teiseks on käesoleva ettepaneku eesmärk tõhustada Euroopa järelevalveasutuste juhtimist. Euroopa järelevalveasutuste otsustusprotsessi praegune stimuleerimissüsteem toob kaasa otsuste puudumise, eriti õigusnormide lähendamise ja järelevalvealase ühtsuse valdkonnas, või soodustab selliste otsuste tegemist, mis lähtuvad peamiselt riiklikest, mitte ELi huvidest üldisemalt. See kajastab mingil määral vastuolu Euroopa järelevalveasutuste Euroopa volituste ja Euroopa järelevalveasutuste järelevalvenõukogude liikmeks olevate pädevate asutuste riiklike volituste vahel 3 . See olukord ei ole heas kooskõlas järelevalvealase ühtsuse eesmärgiga. Euroopa järelevalveasutuste suurem tähtsus finantsintegratsiooni süvendamisel või siseturu stabiilsuse tugevdamisel nõuab ka tõhusamaid ühtlustamisvolitusi 4 .

Kolmandaks vajavad Euroopa järelevalveasutused asjakohast rahastamisalust, mis võimaldab neil eraldada vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks. Praegune eelarvekorraldus piirab Euroopa järelevalveasutuste tegevust, sest liikmesriigid ei pruugi eri põhjustel olla huvitatud riiklike osamaksete suurendamisest.

Käesolev ettepanek sisaldab Euroopa järelevalveasutuste määruste 5 ja mitme valdkondliku õigusakti 6 konkreetseid muudatusi, et tugevdada Euroopa järelevalveasutuste volitusi, juhtimist ja rahastamisraamistikku, sest neid valdkondi on vaja tugevdada, et Euroopa järelevalveasutused saaksid lahendada eespool kirjeldatud probleeme.

Käesolevale ettepanekule lisatud mõju hindamise aruandes käsitletakse nende muudatustega kaasnevaid kulusid ja neist oodatavat kasu. Selles esitatakse mitu võimalust meetmete võtmiseks, mille eesmärk on suurendada Euroopa järelevalveasutuste volitusi ELi tasandil, parandada nende juhtimist (sh otsuste tegemist) ning tagada nende rahastamisraamistiku jätkusuutlikkus ja vastavus praegustele ja tulevastele ülesannetele. Mõjuhinnang pakub ulatuslikke tõendeid selle kohta, et kavandatud muudatused aitavad tõhusalt kaasa Euroopa järelevalveasutuste raamistiku tugevdamisele ja seega ELi finantssüsteemi üldisele stabiilsusele, hoides samal ajal ELi üldeelarve ja sidusrühmade kulud võimalikult väikesed. Kavandatud muudatused aitavad kaasa ka kapitaliturgude liidu edasiarendamisele ja süvendamisele komisjoni poliitiliste prioriteetide kohaselt.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesolev ettepanek on kooskõlas mitme muu poliitikavaldkonnas praegu kehtiva õigusnormi ja poolelioleva algatusega, mille eesmärk on tagada tõhus ja tulemuslik ELi tasandi järelevalvekorraldus.

EL ja selle liikmesriigid on finantskriisi algusest saadik tegelenud finantsjärelevalve ja finantsvaldkonna reguleerimise põhjaliku uuendamisega. EL on algatanud mitu reformi, et luua ohutum, usaldusväärsem, läbipaistvam ja vastutustundlikum finantssüsteem, mis toimib majanduse ja ühiskonna kui terviku huvides. Muu hulgas on loodud ühtne järelevalvemehhanism ja ühtne kriisilahenduskord ning Ühtne Kriisilahendusnõukogu, kellel on konkreetsed ja diskreetsed järelevalvekohustused. Käesolev ettepanek on nende organite ülesannete ja funktsioonidega kooskõlas ja täiendab neid.

Ettepanek on kooskõlas ka ühtsete finantseeskirjadega, millesse Euroopa järelevalveasutused annavad oma tööga märkimisväärse panuse. Ühtsete eeskirjade eesmärk on kehtestada kogu ELis ühised eeskirjad, mis tagab finantsstabiilsuse ja võrdsed võimalused ning kõrgetasemelise tarbija- ja investorikaitse. Ettepanek on näiteks kooskõlas kehtiva kapitalinõuete direktiivi ja määrusega (pangad) ning Solventsus II direktiiviga (kindlustusandjad), mille eesmärk on muuta finantssektor stabiilsemaks. Ettepanek on kooskõlas ka kehtiva makseteenuste ja hüpoteeklaenude tarbijakaitseraamistikuga.

Seoses pooleliolevate algatustega teeb komisjon lähiajal ka seadusandliku algatuse ettepaneku, et tugevdada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mis moodustab koos Euroopa järelevalveasutustega Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi, mis loodi finantskriisi ajel. Veel mõned hiljutised näited on komisjoni ettepanek Euroopa turu infrastruktuuri määruse sihtotstarbeliste muudatuste kohta, 7 et tõhustada ELi tasandi järelevalvet seoses kesksetele vastaspooltele tegevusloa andmise ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte tunnustamise nõuetega, ning komisjoni ettepanek võtta vastu määrus personaalsete pensionitoodete kohta, 8 mis suurendab EIOPA osatähtsust, andes talle volitused lubada need uued tooted turule, et anda neile üleeuroopaline kvaliteedimärk ja võimaldada neid turustada kogu ELis.

Peale selle on ettepanek kooskõlas nende poliitikavaldkonnas praegu kehtivate ELi õigusnormidega, mis puudutavad selliste kolmandaid riike käsitlevate sätete rakendamist ja täitmise tagamist, mis sisalduvad ELi finantsalastes õigusaktides ning mida on käsitletud komisjoni talituste töödokumendis samaväärsuse kohta 9 . Komisjoni talituste töödokumendis antakse ülevaade kolmandaid riike hõlmavast samaväärsuse hindamise protsessist finantsteenuseid reguleerivates ELi õigusaktides. Selles on kirjeldatud asjakohaseid kogemusi ja nimetatud teatavad suuremat tähelepanu vajavad valdkonnad, mida käesolev ettepanek osaliselt käsitleb. Arvestades ELi poliitilisi eesmärke, on poliitika edasiarendamisel olulised hea maksuhaldustava ja ülemaailmsete standardite kohane rahapesuvastane võitlus. Poliitika sidususe tagamiseks ning maksustamise vältimise ja rahapesu vastaste kaitsemeetmete tugevdamiseks jätkab komisjon nende küsimuste integreerimist asjakohastesse ELi õigusaktidesse, sealhulgas finantsteenuseid käsitlevatesse õigusaktidesse, ja võib kaaluda nende integreerimist samaväärsuse hindamise protsessidesse.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on kooskõlas komisjoni praeguste püüdlustega arendada edasi kapitaliturgude liitu. Tõhusam järelevalveraamistik on integreeritumate kapitaliturgude oluline element, sest see aitab kaasa finantssektori eeskirjade järjekindlamale rakendamisele. Sellega seoses rõhutati viie juhi 2015. aasta aruandes 10 vajadust tugevdada ELi järelevalveraamistikku, mille lõpptulemusena luuakse üksainus kapitaliturgude järelevalveasutus. ELi kapitaliturgude edasiarendamise ja integreerimise vajadust on rõhutatud 2016. aasta septembri teatises kapitaliturgude liidu kohta 11 ja teatises kapitaliturgude liidu vahearuande kohta 12 .

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka komisjoni poolt kapitaliturgude liidu raames võetud kohustustega, et vastata kahele uuele katsumusele tänapäeva turgudel, milleks on jätkusuutlik rahandus ja finantstehnoloogia.

Seoses jätkusuutliku rahandusega on komisjon võtnud kapitaliturgude liidu raames kohustuse tugevdada ELi juhtpositsiooni jätkusuutlike investeeringute ja rahanduse valdkonnas. Uued keskkonnaalased, sotsiaalsed ja juhtimisega seotud riskid ja võimalused muudavad finantssektorit ning nõuavad järelevalveraamistiku ja -meetodite kohandamist. Pealegi on finantssektori osa vähese CO2-heitega energiatõhusale majandusele ülemineku tagamisel suur. Järelevalvealaseid hoiakuid on vaja ELi tasandil tugevalt kooskõlastada ja jätkusuutlikkuse suunas ühtlustada. Sellega seoses on käesolev ettepanek kooskõlas energialiidu strateegia, ELi ringmajandusalaste kohustuste ja kestliku arengu eesmärkidega.

Euroopa järelevalveasutused peaksid aitama kaasa ka finantstehnoloogia potentsiaali ja võimaluste ärakasutamisele, maandades samal ajal selles valdkonnas avalduda võivaid riske näiteks regulatiivsete nõuete järjekindlama kohaldamise abil. See hõlmab finantstehnoloogiaga seotud aspektide paremat integreerimist Euroopa järelevalveasutuste järelevalvetööga. Sellega seoses on käesolev ettepanek kooskõlas ka digitaalse ühtse turu strateegiaga. Uued tehnoloogiad muudavad finantssektorit. See nõuab ka järelevalveraamistiku ja järelevalvemeetodite kohandamist. Riiklike järelevalveasutuste mitmesugused algatused võivad siseturu nõuetekohast toimimist kahjustada, kui neid ei koordineerita nõuetekohaselt. Järelevalvealaseid hoiakuid on vaja ELi tasandil tugevamalt kooskõlastada ja tehnoloogiliste uuenduste suunas ühtlustada, näiteks ELi innovatsioonikeskuse loomisega Euroopa järelevalveasutustes.

Praeguse juhtimismudeli sihtotstarbelised muudatused on kooskõlas ka komisjoni jõupingutustega ELi detsentraliseeritud asutuste otsuste langetamise foorumite toimimise parandamiseks ja sõltumatuse suurendamiseks. Finantsteenuste valdkonnas on teistel Euroopa asutustel ja institutsioonidel, nagu Euroopa Keskpangal või Ühtsel Kriisilahendusnõukogul, alaline ja sõltumatu ettevalmistav organ, millel on oma pädevus ja ülesanded ning mis võib otsustada teatud küsimusi või osaleda otsustusprotsessis. Euroopa järelevalveasutustes alaliste liikmete ja ainuvolitustega juhatuse loomine on kooskõlas olemasolevate kaitsemeetmetega ELi mõõtme suurendamiseks asutuste otsustusprotsessis.

Peale selle mis puudutab rahastamist, siis kuigi enamikku ELi detsentraliseeritud asutustest rahastatakse ELi eelarvest, on mitu ELi asutust, mida rahastatakse osaliselt või täielikult erasektorist. Selles suhtes on üleminek ettevõtjate poolt Euroopa järelevalveasutuste eelarvesse osamaksete tegemisele kooskõlas ELi praeguse tavaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Kõigi muudatuste õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114. See säte on kõikide käesoleva ettepanekuga hõlmatud määruste õiguslik alus.

Tehakse ettepanek kohandada Euroopa järelevalveasutuste asutamismäärusi uute suundumustega, et parandada Euroopa järelevalveasutuste toimimist siseturu ühtsuse ja sujuvama toimimise huvides. Mõju hindamise aruande osana tehtud analüüsi käigus tehti kindlaks need Euroopa järelevalveasutuste raamistiku valdkonnad, mida tuleb muuta, et suurendada ELi järelevalvekorralduse ja sellest tulenevalt ELi finantssüsteemi stabiilsust ja tõhusust.

Muuta tuleb ka valdkondlikke õigusakte, et Euroopa järelevalveasutused saaksid kasutada oma laiemate volituste täit potentsiaali. Mõju hindamise aruanne ja lisatud hinnang näitavad, et ELi meetmed on Euroopa järelevalveasutuste volituste, juhtimisraamistiku ja rahastamisraamistiku puhul kindlakstehtud probleemide lahendamiseks põhjendatud ja vajalikud.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kuna Euroopa järelevalveasutused on liidu asutused, saab neid reguleerivaid eeskirju muuta ainult liidu seadusandja. Lisaks sellele aitavad muudatused kaasa siseturu järjekindlamale toimimisele – eesmärgile, mida liikmesriigid üksinda ei suuda saavutada.

Euroopa riskikapitalifondide määruse, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide määruse ja Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide määrusega hõlmatud fondide puhul tagab ESMA määramine üheksainsaks järelevalveasutuseks kolme määruse ühtsete nõuete ja tingimuste järjekindla kohaldamise kõikides liikmesriikides. Ühtne järelevalve vähendab halduskulusid ja nende erilaadsust ja haldusele kuluvat aega ning võimaldab seega juhtidel vähendada tehingu- ja tegevuskulusid. See tõhustab Euroopa riskikapitalifondide, Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide ja Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide tegevuslubade andmise / registreerimise aluseks olevaid haldusprotsesse ning tugevdab võrdseid võimalusi, tsentraliseerides fondide üle tehtava järelevalve sõltumata nende asutamiskohast. Ühtne järelevalve toetab ka nende sektorite turgude integreerimist ja tõhustab ELi majanduse turupõhist rahastamist nende fondide kaudu.

Seoses finantsinstrumentide turgude määrusega/direktiiviga ja nii nagu kriitilise tähtsusega võrdlusalused on aruandlusteenused oma olemuselt kogu liitu hõlmav ettevõtlusvorm ning neist tulenevaid regulatiivseid ja järelevalveprobleeme ei saa lahendada liikmesriik üksi.

Seoses võrdlusaluste määrusega on kriitilise tähtsusega võrdlusalused majanduslikult väga olulised, sest neid kasutatakse finantsinstrumentides (eriti tuletisinstrumentides), finantslepingutes ja investeerimisfondide poolt kogu liidus. Nõue luua mõningate kriitilise tähtsusega võrdlusaluste puhul järelevalveasutuste kolleegiumid vähemalt võrdlusaluste haldurite ja võrdlusaluste järelevalvealuste sisendandmete esitajate liikmesriikide esindajatest juba osutab asjaolule, et selliste võrdlusaluste üle ei saa järelevalvet teha üks riiklik järelevalveasutus ja seetõttu tuleb kehtestada vajalik kord liidu tasandil.

Kõikide kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurite ESMA otsese järelevalve alla jätmine on proportsionaalne, sest need võrdlusalused on liidu jaoks olulised ja praegused järelevalveasutuste kolleegiumid on suured, millega kaasneb risk, et kriisiolukorras ei pruugita olla piisavalt paindlikud.

Kolmandates riikides esitatud võrdlusaluseid saab liidus kasutada, kui liidu pädev asutus on neid tunnustanud või need kinnitanud või kui nende asukohariigi õigus- ja järelevalvekord on tunnistatud samaväärseks võrdlusaluste määrusega kehtestatud korraga. Kuigi samaväärsust kinnitava otsuse teeb komisjon ja kolmanda riigi järelevalveasutus peab sõlmima ESMAga koostöökokkulepped, otsustavad kinnitamise ja tunnustamise üle riiklikud pädevad asutused. See nõuab selliste taotlustega tegelemist lugematutelt riiklikelt pädevatelt asutustelt ja sellega kaasneb risk, et kolmanda riigi võrdlusaluste haldurid püüavad leida riikliku pädeva asutuse, mille otsused ja sellest tulenevalt halduri üle tehtav järelevalve näivad olevat vabamad (meelepärase järelevalve valimine – forum shopping). Kuna haldur asub kolmandas riigis, siis riikliku järelevalve põhiargument – lähedus järelevalvealustele üksustele – ei kehti. ESMA määramine kolmandate riikide võrdlusaluste haldurite pädevaks asutuseks suurendaks tõhusust ning vähendaks meelepärase järelevalve valimise riski ja nende üksuste üle tehtava järelevalve erinevusi. Seda ei saa siiski saavutada ainult liikmesriigi meetmetega.

Selleks et ESMA saaks teatavate võrdlusaluste haldurite üle otsest järelevalvet teha, on vaja muuta võrdlusaluste määrust mitme delegeeritud õigusaktiga, et selle määruse teatavaid sätteid veelgi täpsustada.

•Proportsionaalsus

Ükski kavandatud element ei lähe seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Lisaks sellele ei lähe Euroopa järelevalveasutuste tegevuse ja meetmete sisu ja vorm aluslepingus sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt kaugemale käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalikust ning on proportsionaalne asjakohase Euroopa järelevalveasutuse tegevusest mõjutatud institutsioonide või ettevõtjate finants- või äritegevusega kaasnevate riskide olemuse, ulatuse ja keerukusega.

•Vahendi valik

Ettepaneku eesmärk on muuta praegusi Euroopa järelevalveasutuste määrusi ja mitut valdkondlikku finantsalast õigusakti 13 . Kõik käesoleva ettepanekuga muudetavad õigusaktid on määrused ning asjakohased muudatused koondatakse seetõttu ühte määruse muutmise määruse ettepanekusse.

Peale selle tehakse ettepanek muuta finantsinstrumentide turgude direktiivi 14 (peamiselt selleks, et kajastada finantsinstrumentide turgude määruse muudatusi) ning teha piiratud muudatusi direktiivi 2009/138/EÜ (Solventsus II). Neil kahel eesmärgil tehakse eraldi ettepanek võtta vastu direktiivi muutmise direktiiv.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ettepanekule lisatud mõjuhinnang ja hinnang sisaldavad kehtiva Euroopa järelevalveasutuste raamistiku analüüsi, et veenduda, kas see on võimaldanud Euroopa järelevalveasutustel saavutada oma eesmärgi suurendada jätkusuutlikult finantssüsteemi stabiilsust ja tõhusust ning tõhustada tarbija- ja investorikaitset.

Analüüsis järeldatakse Euroopa järelevalveasutuste tõhususe ja tulemuslikkuse kohta, et Euroopa järelevalveasutused on oma praegused eesmärgid üldiselt saavutanud. Et tulla toime tulevikus tekkivate probleemidega, on siiski vaja olukorda sihtotstarbeliselt parandada. Analüüsis järeldati eelkõige järgmist:

a)Euroopa järelevalveasutuste volitusi võiks teatavates valdkondades suurendada, et ülesandeid saaks paremini täita. Selle tulemusel võib eeldada paremat reguleerimist ja järelevalvet kõikide turuosaliste ja tarbijate jaoks kogu ELis ning piiriülese riski tõhusat ja tulemuslikku juhtimist;

b)praegune Euroopa järelevalveasutuste juhtimisraamistik raskendab ELi ja riiklike huvide konfliktide lahendamist, millega kaasneb risk, et Euroopa järelevalveasutuste otsuseid ei tehta alati ELi ühistes huvides, et otsustamine viibib või tuleb ette kallutatud tegevusetust, eriti seoses mitteregulatiivse tegevusega (siduv vahendamine, ELi õiguse rikkumise menetlused, vastastikuste eksperdihinnangute tegemise algatamine);

c)praegune rahastamisraamistik ei vasta Euroopa järelevalveasutuste ülesannetele ja teeb seda veelgi vähem edaspidi, arvestades Euroopa järelevalveasutuste tulevasi ülesandeid; sellega näib kaasnevat ka riiklike pädevate asutuste ebavõrdne panus, mida ei ole lihtne põhjendada.

Kooskõla seisukohalt on Euroopa järelevalveasutuste regulatiivsete küsimuste alane töö täielikult kooskõlas laiema ELi järelevalveraamistiku ülesehitamisega. See on kooskõlas ka ühtsete eeskirjade valmimisega. Juhtimis- ja rahastamisstruktuurist tulenevad piirangud ja Euroopa järelevalveasutuste volituste tõhusus ei ole Euroopa järelevalveasutustel siiski võimaldanud piisavalt keskenduda ELi asjakohaste finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide järjekindla kohaldamise edendamisele.

Asjakohasuse kohta järeldati analüüsis, et Euroopa järelevalveasutuste raamistik on asjakohane.

Lisaks kõigele on Euroopa järelevalveasutuste raamistik loonud ELile selgelt lisaväärtust, sest nende töö on finantsteenuste ühtse turu edendamiseks hädavajalik.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Komisjoni talitus korraldas 2017. aasta kevadel ulatusliku avaliku konsultatsiooni Euroopa järelevalveasutuste tegevuse üle. Konsultatsiooni käigus saadi ligi 230 vastust. Arvamust avaldasid mitmesugused vastanute rühmad: 26 % neist olid avaliku sektori asutused või rahvusvahelised organisatsioonid, 71 % organisatsioonid või äriühingud ning 3 % eraisikud.

Hulk märkusi, seisukohti ja arvamusi, sealhulgas mõne valitsuse ametlikud seisukohad, esitati ka väljaspool avalikku konsultatsiooni. Kuigi need ei kajastu ELi uuringu statistikas, on neid käesoleva ettepaneku aluseks olevas analüüsis arvesse võetud.

Vastanud peavad Euroopa järelevalveasutuste asutamist üldiselt suureks edasiminekuks ja oluliseks sammuks liidu järelevalvealase ühtsuse suunas. Enamik neist toetab Euroopa järelevalveasutuste osaluse suurendamist järelevalvealase ühtsuse parandamisel. Paljud sidusrühmad tunnistavad, et kapitaliturgude liidu rakendamine ja Ühendkuningriigi otsus liidust lahkuda toovad kaasa uue olukorra, mistõttu tuleb kaaluda ELi tasandi järelevalve tugevdamist, eelkõige seoses piiriülese tegevuse ja kolmandate riikidega samaväärsusega.

Euroopa järelevalveasutuste volitustega seoses on paljud vastanud Euroopa järelevalveasutuste volituste praeguse märkimisväärse suurendamise vastu, kuid mõned tunnistavad nende piiratust ja sooviksid olukorra sihtotstarbelist parandamist. Enamik vastanutest väitis, et kättesaadavatest vahenditest üldiselt piisab ning neid tuleks paremini ja täielikumalt ära kasutada. Laialdaselt toetatakse samaväärsuse kontrollimise volituste laiendamist/täpsustamist.

Tarbijaorganisatsioonide arvates esineb tarbijakaitse-eeskirjade täitmise tagamisel märkimisväärseid puudusi, ning nad peavad neid eeskirju ebatõhusaks või kõige teravamatest riiklikest probleemidest eemaldunuks. Nad peavad vajalikuks lisada Euroopa järelevalveasutuste tegevusvaldkonda ka tarbijakaitse. Enamik vastanuid märkis, et Euroopa järelevalveasutuste sidusrühmade nõuetekohast tasakaalu koos geograafilise tasakaaluga on raske tagada. Tarbijate ja kasutajate esindajad kurtsid, et finantseerimisasutuste esindajad on nendega võrreldes arvulises ülekaalus ja sidusrühmade arvamused ei ole seetõttu tasakaalus. Mitme organisatsiooni arvates tuleks Euroopa järelevalveasutuste volitusi tooteid keelustada laiendada toodetele, mis võivad tarbijatele kahju tekitada.

Euroopa järelevalveasutuste avalikule konsultatsioonile vastanud toetavad sõnaselgelt ELi tasandi otsest järelevalvet nende keskse vastaspoolega kliiringukodade (edaspidi „keskne vastaspool“) 16 ja aruandlusteenuste pakkujate üle, kes teenindavad pigem kogu ELi kui konkreetsete liikmesriikide turge. Paljud vastanud ei vastanud otsese järelevalve kohta esitatud küsimusele. Mõned vastasid küsimusele, kas ESMA-le tuleks usaldada otsene järelevalve üleeuroopaliste ühisinvesteerimisfondide üle, jaatavalt, kuid enamasti nad ei tee vahet eri liiki fondidel.

Vastuseis ESMA otsese järelevalve laiendamisele uutele valdkondadele on seotud peamiselt järgmiste argumentidega: riiklikku järelevalvet peetakse liikmesriikide eri turustruktuuridega tegelemiseks sobivaimaks. ESMA tehtav järelevalve võib minna vastuollu riikliku jaeinvestorite kaitse ja finantsstabiilsuse tagamise ning maksustamise, kohtumõistmise ja konfliktide lahendamise pädevusega. Osutatakse ka tegevusraskustele, mis võivad esineda näiteks levitamiskorralduse või turustamisega seotud kohalike nõuete kontrolli puhul. Selle asemel tuleks integreeritud kapitaliturgude arendamiseks paremini uurida olemasolevaid järelevalvealase ühtsuse tagamise vahendeid.

ESMA otsese järelevalve peamised pooltargumendid on järgmised: mõned vastanud tunnistavad, et ESMA järelevalvel üleeuroopalise mõõtmega üksuste või vahendite üle võib olla eeliseid, mis võimaldaks kaotada järelevalvetavade vahelised erinevused, kuid ei takistaks võtta asjakohastel juhtudel arvesse erinevaid turustruktuure. Nad leiavad, et sellised lahendused sobivad asjakohaste ELi eeskirjade erinevast kohaldamisest tuleneva killustatuse probleemi ja praegusele korrale iseloomuliku õigusliku arbitraaži riski kõrvaldamiseks.

Mis puutub Euroopa järelevalveasutuste juhtimisse üldiselt, siis leiavad sidusrühmad, et Euroopa järelevalveasutuste juhatused ja eesistujad on hästi toime tulnud. Umbes pooled vastanud peavad avaliku konsultatsiooni dokumendis osutatud juhtimismuudatusi lisaväärtust andvateks. Kuigi enamik avaliku sektori asutusi ei toeta Euroopa järelevalveasutuste juhtimise muutmist, võib mõni neist seisukohtadest olla teataval määral seotud sellega, et nad ei soovi oma mõjuvõimu vähenemist.

Euroopa järelevalveasutuste juhatustesse hääleõiguse ja konkreetsete ülesannetega sõltumatute liikmete lisamist toetatakse eri määral. Samal ajal kui avalik sektor on enamasti selle vastu (ehkki pooled isegi ei vastanud selleteemalisele küsimusele), lähevad erasektori seisukohad lahku ning mitmes neist juhitakse tähelepanu praeguse süsteemi olemuslikele huvide konfliktidele. Eesistujate mõjuvõimu suurendamisele on enamik, peamiselt avaliku sektori asutused vastu, samal ajal kui suurem osa ettevõtjate ühendusi pooldab olukorra parandamist.

Mis puutub rahastamisse, siis tunnistavad paljud sidusrühmad Euroopa järelevalveasutuste praegust ressursside piiratust ning ELi ja liikmesriikide eelarvelisi piiranguid. Suur hulk vastanuid nõustuvad, et Euroopa järelevalveasutused vajavad piisavat ja jätkusuutlikku rahastamist, et saavutada kaugeleulatuvaid eesmärke ja oma tegevust tõhustada. Paljud vastanud märkisid, et Euroopa järelevalveasutuste rahastamise tase peaks sõltuma nende kohustustest ja põhinema Euroopa järelevalveasutuste kontrolli tulemustel.

Umbes pooled vastanud avaldasid arvamust selle kohta, kas Euroopa järelevalveasutusi peaks osaliselt või täielikult rahastama ettevõtjad. Selge enamus ei toeta praeguse rahastamisraamistiku muutmist nii, et riiklike pädevate asutuste osamaksed asendatakse ettevõtjate osamaksetega. Kuigi osaliselt ettevõtjate rahastatava süsteemi toetajad on endiselt vähemuses, on see toetus siiski suurenenud.

•Mõjuhinnang

Komisjon hindas asjakohaste poliitikavariantide mõju. Neid variante hinnati lähtudes peamisest üldeesmärgist, milleks on finantssüsteemi stabiilsuse ja tõhususe jätkusuutlik tugevdamine kogu ELis ning tarbija- ja investorikaitse tõhustamine.

Komisjon hindas mõjuhinnangu koostamisel Euroopa järelevalveasutuste tegevust ja selle käigus ilmnesid mõned olulised puudused. Need olid järgmised: a) ebapiisavalt kindlaks määratud volitused ühtedele ja samadele nõuetele vastava tõhusa järelevalve tagamiseks kogu ELis; b) volituse puudumine tõhusaks toimetulekuks ELi-siseste ning ELi ja ülejäänud maailma omavahelise seotusega kaasnevate piiriüleste riskidega; c) juhtimisraamistik, mis toob kaasa stiimulite vastuolud otsustusprotsessides, ning d) rahastamisraamistik, mis ei ole Euroopa järelevalveasutustele antud ülesandeid arvestades piisav.

Mõju hindamisel käsitleti järgmisi valdkondi: 1) Euroopa järelevalveasutuste volitused, 2) juhtimine ning 3) rahastamine, et tulla toime tuvastatud puuduste ja uute ülesannetega, nagu õigusnormide lähendamine ja järelevalvealase ühtsuse tagamine. Juhtimises ja rahastamises esinevad puudused on kolmel Euroopa järelevalveasutusel samad, sest nad järgivad samu eeskirju. Nende volituste muudatused on peamiselt suunatud ESMA konkreetsetele sektoritele ja järelevalvele kõikide Euroopa järelevalveasutuste järelevalvealase ühtsuse üle.

Hinnati järgmisi poliitikavariante:

juhtimise vallas: a) poliitikameetmeid ei võeta; praeguse juhtimisstruktuuri muutmist ette ei nähta; b) praegusesse juhtimismudelisse sihtotstarbeliste muudatuste tegemine, nagu otsuste tegemise volituste eristamine nende laadi järgi, eesistuja valikumenetluse tõhustamine, ning c) järelevalvenõukogu avamine sõltumatutele alalistele (mittehääletavatele) liikmetele;

volituste vallas: a) poliitikameetmeid ei võeta; praegused volitused seoses õigusnormide lähendamise ja järelevalvealase ühtsuse ülesannetega ning ESMA otsese järelevalvega seotud kohustused jäävad samaks; b) teatavate olemasolevate volituste täpsustamise ja järelevalve tugevdamise variant; c) teatavate olemasolevate volituste täpsustamise ja ESMA-le sihtvaldkondades täiendavate otsese järelevalve volituste andmise variant ning d) finantsteenuste, panganduse ja kindlustuse üle tehtava järelevalve tsentraliseerimine kolmes Euroopa järelevalveasutuses;

rahastamise vallas: a) poliitikameetmeid ei võeta 17 ; b) kohandatud riiklikest vahenditest rahastamine, et võtta arvesse iga konkreetse liikmesriigi finantssektori suurust; c) nii riiklikest kui ka erasektori vahenditest rahastamine, mille puhul liikmesriikide erasektori osamaksed asendavad riiklike pädevate asutuste osamaksed, ning d) rahastamissüsteemi rahastab täielikult erasektor.

Nimetatud variante võrreldi seejärel mitmesuguste kriteeriumide 18 alusel, et teha kindlaks, millised neist on mõjuhinnangu probleemimääratluses ja hinnangus tuvastatud puuduste kõrvaldamisel kõige tulemuslikumad.

Selle analüüsi põhjal:

·juhtimise puhul on eelistatud variant hääleõigusega sõltumatute liikmete osalemine otsustusprotsessis pädevate asutuste kõrval; kehtestatakse uus eesistuja ametisse nimetamise protsess ja roll ning praegune juhatus asendatakse sõltumatu juhatusega, mis koosneb väljastpoolt määratud täiskohaga liikmetest;

·volituste puhul on eelistatud variant teatavate volituste täpsustamine, näiteks antakse Euroopa järelevalveasutustele ametlik roll samaväärsuse hindamise protsessi pidevas kontrollis; parandatakse Euroopa järelevalveasutuste suutlikkust tagada liidu õiguse nõuetekohane kohaldamine ning antakse järelevalvevolitused sihtvaldkondades, mis on peamiselt seotud kolmandate riikidega või piiriülese tähtsusega, üle Euroopa järelevalveasutustele;

·rahastamise puhul on eelistatud variant ELi praeguse iga-aastase osamakse jätkuv tegemine Euroopa järelevalveasutuste eelarvesse, kuid ülejäänud rahastamine, mis tuleb riiklikelt pädevatelt asutustelt, asendatakse erasektori vahenditest rahastamisega.

Eelistati neid variante, mis tagavad kõige paremini Euroopa järelevalveasutuste suutlikkuse tulla toime suureneva töökoormusega ja olla valmis valdkondlikest õigusaktidest tulenevateks järelevalveraamistiku muutusteks. Lisaks sellele keskendusid eelistatud variandid enamasti pigem praegusesse korda sihtotstarbeliste muudatuste tegemisele kui selle täielikule uuendamisele. See oli kooskõlas hinnangus esitatud järeldusega, et Euroopa järelevalveasutuste raamistik on toiminud suhteliselt hästi, kui arvestada märkimisväärseid ülesandeid, millega nad pidid toime tulema, ja neile volituste täitmiseks kättesaadavaid vahendeid.

Mõjuhinnangus käsitleti ka eelistatud variantide kumulatiivset mõju nii kvaliteedi kui ka kvantiteedi seisukohalt. Analüüs näitas, et eelistatud variantide kohaldamise korral saavad Euroopa järelevalveasutused oma olemasolevaid volitusi paremini täita ja tagada lisaks regulatiivsete toodete väljatöötamisele suurema järelevalvealase ühtsuse.

Konkreetsemalt on Euroopa järelevalveasutuste eeldatavalt suuremal tulemuslikkusel kolm põhjust: esiteks parandatakse Euroopa järelevalveasutuste juhtimise stimuleerimissüsteemi, tasakaalustades stiimulid, et kaitsta otsustusprotsessis riiklikke huvisid, nii et eelkõige saab tõhusamalt kasutada õigusnormide lähendamise ja järelevalvealase ühtsuse edendamise volitusi. Teiseks võib otsus vähendada sõltuvust riiklikest vahenditest rahastamisest riiklike pädevate asutuste osamaksete näol, mida täiendatakse erasektori rahaga, et Euroopa järelevalveasutustel on piisavalt ressursse olemasolevate ülesannete täitmiseks ja tulevaste muutustega hõlpsamini kohanemiseks. Lõpuks võib teatavate Euroopa järelevalveasutuste volituste sihtotstarbeline muutmine tagada, et Euroopa järelevalveasutused suudavad täita oma ülesandeid tõhusalt ja tulemuslikult, võttes arvesse oma kuue tegevusaasta jooksul saadud kogemusi ning eri finantsturgude ja ELi õigusaktide arengut. Need sihtotstarbelised muudatused on kooskõlas ka sihtrühmade seisukohaga, et Euroopa järelevalveasutuste suurem koordineeriv roll on õigustatud ja et Euroopa järelevalveasutused peaksid oma olemasolevaid volitusi paremini kasutama.

Seoses otsese mõjuga eri sidusrühmade kuludele ja ESMA-le otseste volituste andmise erandiga on eelistatud variantidel erasektorile eeldatavasti piiratud mõju, sest nende osamaksed erasektori vahenditest rahastatavatele riiklikele asutustele vähenevad, kuna riiklikud pädevad asutused ei pea enam Euroopa järelevalveasutuste iga-aastasesse eelarvesse sissemakseid tegema. Otsene mõju ELi eelarvele on neutraalne, kuigi esimestel aastatel pärast ettepaneku vastuvõtmist on vaja eelrahastamist ELi eelarvest, sest eelrahastatud summad makstakse hiljem ELi eelarvesse tagasi, kui uued rahastamismehhanismid jõustuvad. Lisaks sellele on otsene mõju riiklikele pädevatele asutustele samuti neutraalne, sest ühest küljest lõpetavad riiklikud pädevad asutused Euroopa järelevalveasutuste rahastamise ja teisest küljest peaksid nad (proportsionaalselt) vähendama oma tuluvajadust nende kulutuste katmiseks. Kuludega seotud mõju tarbijatele oodata ei ole.

Mõjuhinnang esitati õiguskontrollikomiteele 14. juunil 2017. Õiguskontrollikomitee esitas mõjuhinnangu kohta negatiivse arvamuse ja andis mitu parandussoovitust. Dokumenti muudeti vastavalt ja see esitati uuesti 19. juulil. 27. juulil esitas õiguskontrollikomitee positiivse arvamuse reservatsioonidega ja loetles parandamisvõimalused, mida on võimalikus ulatuses arvesse võetud. Mõjuhinnangusse tehti õiguskontrollikomitee märkuste arvessevõtmiseks järgmised olulised muudatused:

1. Tuleks lõpuni viia järelevalvesüsteemidel järgmistel aastatel seoses panganduse, kindlustuse ja väärtpaberiturgude tõenäolise arenguga tekkivate probleemide analüüs. Käsitleda tuleks Ühendkuningriigi EList lahkumise eri mõju Euroopa järelevalveasutuste põhitegevusele.

Mõjuhinnangut on muudetud, et see selgitaks täpsemalt, et see poliitikaalgatus on ELi ühtse turu ja selle integreerimise huvides ning on jätkuks viie juhi aruandes teatavaks tehtud ja hiljuti aruandedokumendis majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta 19 nimetatud kohustusele liikuda tõelise finantsliidu, sealhulgas kapitaliturgude üheainsa järelevalveasutuse loomise suunas. Mõjuhinnangu võrdlusraamistikuks on ülesanded, mida on neis dokumentides märgitud seoses majandus- ja rahaliiduga üldiselt ja finantsturgudega konkreetsemalt. Mõjuhinnangu peamistes peatükkides on pööratud suuremat tähelepanu Ühendkuningriigi lahkumisele ja selle tagajärgedele.

2. Tuleks viia lõpuni lähtestsenaariumi ja eri variantide korral kaasnevate Euroopa järelevalveasutuste kulude ja rahastamispuudujääkide hindamine.

Rohkem on arutatud ja koguliselt hinnatud ressursse, mida Euroopa järelevalveasutused vajavad lisaülesannete (otsesed ja kaudsed volitused) täitmiseks; juhtimisse tehtavate muudatuste ja kaudse järelevalve rahastamise metoodika muutumise mõju ressurssidele.

Kaudse ja otsese järelevalve ning muude tegevuste kulud on diferentseeritud ning on paremini selgitatud, kes kannab eelistatud variantide kulud.

Edasi on arendatud arutelu eelistatud variantide otsese mõju kohta (kuludele), et käsitleda paremini rahastamispuudujääkide küsimust ja üldiste järelevalvekulude mõju sektorile.

Eelkõige on tehtud järgmist.

1.Ülevaatlikku kulude tabelit on ajakohastatud kooskõlas finantstoimikuga. Meil on nüüd väga üksikasjalik prognoos selle kohta, millised on nii praeguse Euroopa järelevalveasutuste raamistiku muudatuste kui ka otseste volituste kulud ja mõju.

2.Rahastamisvariantide võrdluse osa on täielikult ümber tehtud, nii nagu nõutud, et see kajastaks 3. variandi täielikke kulusid ja eeliseid võrreldes lähtestsenaariumi ja eriti 2. variandiga.

3.Kogumismehhanismi osa on täielikult ümber tehtud, et see vastaks siseauditi standarditele, ja lisatud põhiteksti, sest see on seadusandliku ettepaneku osa.

Otsest mõju konkreetsetele sektoritele ei saanud praegu ammendavalt hinnata, sest see sõltub mudelist, mida liikmesriigis riiklike pädevate asutuste rahastamiseks kasutatakse. Näiteks kui konkreetse liikmesriigi turuosalised ei maksa praegu oma järelevalve eest (nagu täielikult riiklikest vahenditest rahastatavate pädevate asutuste puhul), siis suurendab eelistatud variandi tasude määramise metoodika oma olemusest tulenevalt nende turuosaliste kulusid, kuid on soodsam nende liikmesriikide maksumaksjatele ja riigieelarvele. Ent kui turuosalised juba rahastavad Euroopa järelevalveasutusi oma riiklike pädevate asutuste eelarvesse tehtavate osamaksete kaudu, sõltub otsene mõju (lisakulu/-tulu) eri meetoditest, mida riiklikud pädevad asutused konkreetsetelt üksustelt tasude nõudmiseks kasutavad, ning sellest, kui suure osa Euroopa järelevalveasutuste rahastamisest nad üksuste kanda jätavad. Sel juhul on kogu ELis tekkiva lisakulu/-tulu täpseks ja usaldusväärseks prognoosimiseks vaja põhjalikku võrdlusanalüüsi, millesse tuleb kaasata need riiklikud pädevad asutused, kes kohaldavad tasude määramise suhtes oma metoodikat. Ent igal juhul võib põhjendatult väita, et võrdsete võimaluste loomine kogu ühtsel turul finantssektori ettevõtjate ühtse tasude kehtestamise mehhanismi kaudu tuleb lõppkokkuvõttes kasuks kõikidele turuosalistele. Lisaks tuleb märkida, et Euroopa järelevalveasutuste rahastamiseks vajalikud summad ei tohiks põhimõtteliselt ohtu seada konkreetsete üksuste tegevusmudeleid.

3. Variantide võrdlemist tuleks parandada ja eelistatud valikuvarianti tuleks kättesaadavate tõendite ja analüüsiga paremini toetada.

Variante on võimalust mööda üksikasjalikumalt ja täiendavalt kirjeldatud ning analüüsitud, eelkõige volituste ja rahastamise, aga ka juhtimise vallas.

Volituste üle peetud arutelu põhjenduseks on mõjuhinnangu lisas esitatud lisateavet ja argumente. Eelistatud varianti toetavate tõendite võimalikku puudumist volituste osas saab kohati selgitada sellega, et poliitikat on mõnikord motiveerinud poliitiline otsus.

Juhtimise osas sisalduvat variantide arutelu on põhjalikult selgitatud ning näidete ja mitteametlike tõenditega põhjendatud ja seda toetavad ka nii Euroopa Parlamendi kui ka komisjoni hindamistulemused. Kindlaks tehtud juhtimisprobleemi olemus muudab tõsiseltvõetavate kontrollitavate andmete hankimise väga keeruliseks.

Rahastamisega seoses on näiteks eelistatud 3. variandi osa täiustatud täiendavate hindamiselementide lisamise ja olemasolevate argumentide parema selgitamise teel.

4. Hinnang peaks tuginema rohkem tõenditele ja olema põhjendatum.

Hinnangut on muudetud, et dokumentidel põhinevaid hinnanguid ja argumente ning sidusrühmadega konsulteerimise põhjal kujunenud arvamusi paremini eristada. Arutelu ulatus on veidi suurenenud ja võimaluse korral on hinnangu parandamiseks lisatud rohkem tõendeid. Kasutatud tõendite liik on piiratud ning mõned hinnangu osad tuginevad suuresti mitteametlikele tõenditele ja sidusrühmade kogemustele Euroopa järelevalveasutustega. Selle kompenseerimiseks on püütud tuua palju näiteid mitmesugustest eri teabeallikatest, vt nt juhtimise osa. Muud osad, näiteks rahastamise oma, toetuvad rohkem viidetele ja põhjendatud argumentidele.

Hinnang on ka retroaktiivne, s.o tagasivaatav, selles võrreldakse viimaseid aastaid lähtestsenaariumiga, st stsenaariumiga, mille puhul Euroopa järelevalveasutusi ei ole veel olemas. Hinnang keskendub seetõttu juba olemuselt vähem vajadusele ESMA-le vajalikele uute täiendavate otsese järelevalve volituste järele.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Käesolev ettepanek ei ole seotud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi või lihtsustamisega. Ettepaneku eesmärk on parandada Euroopa järelevalveasutuste raamistikku ja tugevdada praegust järelevalvekorraldust. Euroopa järelevalveasutuste volituste, juhtimisraamistiku ja rahastamissüsteemi kavandatud muudatused peaksid suurendama ELi tasandi järelevalve tõhusust ja tulemuslikkust. Tõhusam Euroopa järelevalveasutuste raamistik parandaks peale finantsstabiilsuse tagamise ja riskide maandamise õigus- ja majanduslikku kindlust. See on kooskõlas komisjoni parema õigusloome tegevuskavaga.

Niivõrd kui käesolev ettepanek toob kaasa teatava järelevalvetegevuse tsentraliseerimise ELi tasandil ESMAs, kaotab algatus riigi ametiasutuste poolse ülesannete dubleerimise. See peaks andma ELi tasandil mastaabisäästu ja vähendama spetsiaalsete ressursside vajadust riikide tasandil. Finantseerimisasutused ja finantsturu osalised peaksid tänu üheainsa järelevalveasutuse määramisele teatavates valdkondades toimuvast halduskoormuse vähenemisest peamiselt kasu saama.

•Põhiõigused

Ettepanekus arvestatakse põhiõigusi ja järgitakse eriti Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. See aitab eelkõige kaasa eesmärgile tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse säästva arengu põhimõtte kohaselt, nagu on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta 20 artiklis 37.

4.MÕJU EELARVELE

Euroopa järelevalveasutuste praegune rahastamine tugineb üldisele osamaksele ELi üldeelarvest (40 %) ja riiklike pädevate asutuste osamaksetele (60 %). ESMA puhul on see jaotus veidi teistsugune, sest ESMA otsese järelevalve all olevad üksused (nagu reitinguagentuurid ja kauplemisteabehoidlad) maksavad samuti sellele asutusele järelevalvetasu. Käesoleva ettepanekuga muudetakse Euroopa järelevalveasutuste rahastamisstruktuuri. Euroopa järelevalveasutuste eelarve toetub nüüdsest kolmele eri rahastamisallikale:

·Euroopa järelevalveasutuste kaudse järelevalve all olevate finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed;

·Euroopa järelevalveasutuste otsese järelevalve all olevate üksuste makstavad järelevalvetasud. See on eriti asjakohane ESMA puhul, sest seadusandlik ettepanek näeb ette otsese järelevalve volituste ülemineku riiklikelt pädevatelt asutustelt ESMA-le (teatavate ELi fondide, aruandlusteenuste pakkujate, teatavate võrdlusaluste haldurite ja prospektide puhul);

·ELi tasakaalustav osamakse, mis ei ületaks 40 % iga asutuste kogutulust. Selle tasakaalustava osamakse suurus määratakse kindlaks mitmeaastases finantsraamistikus.

Euroopa järelevalveasutuste uus tuluallikas (otsese järelevalve all olevate finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed) eeldab siiski komisjoni delegeeritud õigusakti vastuvõtmist, milles sätestatakse: i) iga-aastaste osamaksete kogusumma jaotus eri kategooria finantseerimisasutuste vahel ning ii) objektiivsed kriteeriumid, mis võimaldavad arvutada iga finantseerimisasutuse konkreetse iga-aastase osamakse. Üleminekuperioodil (st kuni iga-aastaste osamaksete teatavaid parameetreid kindlaks määrava delegeeritud õigusakti vastuvõtmiseni) säilitatakse praegune rahastamisstruktuur, mis tugineb ELi osamaksele (40 %) ja riiklike pädevate asutuste osamaksetele (60 %). See avaldab mõju ELi eelarvele ning mitmesuguste riiklike pädevate asutuste eelarvele.

Euroopa järelevalveasutuste juhtimisstruktuuri, kaudse järelevalve volituste, rahastamissüsteemi ja otsese järelevalve volituste kavandatud muudatused eeldavad uusi ressursse. EBA, EIOPA ja ESMA vajavad pärast ettepaneku eri sätete jõustumist vastavalt 29, 35 ja 156 täistööajaga lisatöötajat. Tuleb märkida, et ESMA puhul on enamik neist täistööajaga lisatöötajatest seotud otsese järelevalve ülesannetega (97 156st). Euroopa järelevalveasutustel tekivad ka täiendavad IT-kulud (2019.–2020. aastal hinnanguliselt 10,2 miljonit eurot) ja tõlkekulud (2019.–2020. aastal hinnanguliselt 1,8 miljonit eurot).

Tuleb märkida, et Euroopa järelevalveasutuste eelarvevajaduste suhtes kohaldatakse endiselt kõiki Euroopa järelevalveasutuste määrustes nende aastaeelarvete koostamise, vastuvõtmise ja täitmise suhtes kehtestatud aruandlus- ja auditimehhanisme. Lisaks sellele peavad iga-aastase otsuse Euroopa järelevalveasutustele tehtava ELi tasakaalustava osamakse kohta ja nende ametikohtade loetelud (nt töötajate arvu käsitlevad otsused) endiselt kinnitama parlament ja nõukogu ning otsuse peab heaks kiitma parlament nõukogu soovituse alusel.

Käesoleva ettepaneku finantsmõju ja mõju eelarvele on üksikasjalikult selgitatud ettepanekule lisatud finantsselgituses.

Tuleb märkida, et finantsselgituses esitatud teave ei piira 2018. aasta maiks esitatava 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku kohaldamist. Sellega seoses tuleb märkida ka seda, et kui otsese järelevalve jaoks vajalike töötajate arv sõltub järelevalve alla kuuluvate kapitalituru osaliste arvu ja suuruse muutumisest ajas, rahastatakse asjaomaseid kulusid põhimõtteliselt nendelt turuosalistelt kogutavatest tasudest.

Käesoleva ettepaneku finantsmõju ja mõju eelarvele on üksikasjalikult selgitatud ettepanekule lisatud finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepandud määruse rakendamine vaadatakse läbi kahel viisil: Euroopa järelevalveasutuste korrapärase läbivaatamise käigus iga kolme aasta tagant ja valdkondlike määruste läbivaatamise käigus enamasti kaks või kolm aastat pärast vastavat kohaldamiskuupäeva.

·Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

(1)Euroopa järelevalveasutuste määruste muudatused 21  

Euroopa järelevalveasutuste määruste põhjenduse 11 kohaselt aitavad Euroopa järelevalveasutused parandada siseturu toimimist, tagades sealhulgas eelkõige reguleerimise ja järelevalve kõrge, tõhusa ja ühtse taseme.

Euroopa järelevalveasutuste määruste artikli 1 lõike 2 kohaselt tegutsevad need asutused neis määrustes viidatud õigusaktide kohaldamisala piires, st liidu seadusandja kehtestatud ja korrapäraselt ajakohastatava proportsionaalse raamistiku piires.

EBA määruse, EIOPA määruse ja ESMA määruse muudatusi käsitletakse vastavalt kavandatud määruse artiklites 1, 2 ja 3.

(a) Volitused

Allpool esile toodud muudatused on seotud Euroopa järelevalveasutuste üldiste volitustega, mida käesolev ettepanek suurendab. ESMA-le antavaid uusi otsese järelevalve volitusi käsitletakse punktides 2–5.

Uued tegevus- ja tähelepanu keskmes olevad valdkonnad

Euroopa järelevalveasutuste määruste artiklis 1 on loetletud Euroopa järelevalveasutuste pädevusse kuuluvad õigusaktid. Artikli 1 ülesehitusest nähtub, et loetleda tuleb ainult enne Euroopa järelevalveasutuste asutamist vastu võetud õigusaktid ja õigusaktid, milles ei ole ette nähtud Euroopa järelevalveasutuste ülesandeid. Kõik pärast Euroopa järelevalveasutuste määrusi vastu võetud õigusaktid, sealhulgas muudatused ja Euroopa järelevalveasutuste pädevusse kuuluvatel õigusaktidel põhinevad õigusaktid, ning Euroopa järelevalveasutuste ülesandeid sätestavad õigusaktid kuuluvad automaatselt Euroopa järelevalveasutuste pädevusse ega pea selleks olema artiklis 1 loetletud.

Iga Euroopa järelevalveasutuse määruse artikli 1 kavandatud muudatused on järgmised: tarbijakrediidi direktiivi 2008/48 ja maksekontode direktiivi 2014/92 lisamine EBA määruse kohaldamisalasse; liikluskindlustuse direktiivi 2009/103 lisamine EIOPA määruse kohaldamisalasse ning raamatupidamisdirektiivi 2013/34 lisamine ESMA määruse kohaldamisalasse.

EBA määruse artikli 4 muudatustega täiendatakse määruses kasutatavate mõistete loetelu. Täpsemalt muudetakse mõiste „finantseerimisasutus“ määratlust, et kõik asjakohaste valdkondlike õigusaktidega hõlmatud üksused kuuluksid EBA pädevusse. Ettepandud „pädevate asutuste“ uus määratlus tagab, et sellega on hõlmatud kõik asjakohased järelevalve- ja muud asutused, isegi kui neid ei ole kohaldatavates õigusaktides „pädevate asutustena“ määratletud.

Tehakse ettepanek muuta EIOPA ja ESMA määruse artiklit 8, et lisada ülesanne töötada välja liidu järelevalvekäsiraamat järelevalve kohta finantseerimisasutuste üle kogu liidus ja seda ajakohastada. Sellega viiakse need kaks määrust kooskõlla EBA määrusega. Peale selle tehakse ettepanek anda EBA-le ülesandeks töötada välja liidu kriisilahenduskäsiraamat finantseerimisasutuste kriiside lahendamise kohta kogu liidus ja seda ajakohastada.

Euroopa järelevalveasutuste määruste artiklite 8 ja 9 muudatustega täpsustatakse, et Euroopa järelevalveasutused peaksid aitama kaasa tarbijakaitse edendamisele. Kõigile kolmele Euroopa järelevalveasutusele pannakse ka kohustus arvestada oma ülesannete täitmisel tehnoloogilisi uuendusi ning keskkonna-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid. EIOPA ja ESMA puhul on lisaks täpsustatud, et nad peaksid oma ülesannete täitmisel järgima parema õigusloome põhimõtteid. Sellega viiakse need määrused kooskõlla EBA määrusega. Peale kõige muu on lisatud, et ülesanded peaksid hõlmama turukäitumise põhjalike temaatiliste ülevaadete koostamist, ühise arusaama kujundamist turutavadest, võimalike probleemide tuvastamist ja nende mõju analüüsimist ning jaeriski näitajate väljatöötamist tarbijakahjude võimalike põhjuste õigeaegseks tuvastamiseks. 

Tehnoloogilised uuendused

Artikli 8 lõikega 1a nõutakse sõnaselgelt, et Euroopa järelevalveasutused arvestaksid Euroopa järelevalveasutuste määrustest tulenevate ülesannete täitmisel tehnoloogilisi uuendusi, kui nad käesoleva määruse kohaselt oma ülesandeid täidavad. Tehnoloogilised uuendused parandavad juurdepääsu ja suurendavad mugavust. Need vähendavad tegevuskulusid ja turuletuleku takistusi ning Euroopa järelevalveasutused peaksid neid uuendusi toetama. Tehnoloogilise uuenduste võimaluste realiseerimiseks tuleb tagada ka andmekasutuse usaldusväärsus, nõuetele vastavad ja õiglased turud, finantssüsteemi ebaseaduslikel eesmärkidel kasutamise vältimine ja küberturvalisus.

Peale selle tugevdavad Euroopa järelevalveasutuste määruste artikli 29 muudatused Euroopa järelevalveasutuste koordineerivat rolli seoses uuenduslike äriühingute ja teenuste turule tulekuga eelkõige riiklike järelevalveasutuste ja Euroopa järelevalveasutuste vahelise teabevahetuse kaudu.

Keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimistegurid

Kõigile kolmele Euroopa järelevalveasutusele pannakse kohustus võtta oma ülesannete täitmisel arvesse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisteguritega seotud riske. See võimaldab Euroopa järelevalveasutustel ühtlasi jälgida, kuidas finantseerimisasutused tuvastavad riskid, mida keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimistegurid võivad finantsstabiilsusele põhjustada, ning nende kohta aru annavad ja neid maandavad, suurendades sellega finantsturutegevuste kooskõla jätkusuutlike eesmärkidega.

Euroopa järelevalveasutused saavad anda ka suuniseid selle kohta, kuidas jätkusuutlikkuskaalutlused asjakohastes ELi finantsalastes õigusaktides tõhusalt sätestada ja kuidas edendada nende sätete sidusat rakendamist pärast vastuvõtmist.

Suunised ja soovitused

Kuigi suuniste ja soovituste koostamise volitus on osutunud järelevalvealase ühtsuse tagamisel oluliseks ja edukaks vahendiks, on sidusrühmad rõhutanud vajadust jääda nende dokumentide koostamisel Euroopa järelevalveasutuste pädevuse piiresse ning tagada kulude ja tulude täielik hindamine. Euroopa järelevalveasutuste artikli 16 muudatuste kohaselt tuleb alati teha kulude-tulude analüüs. Muudatuste eesmärk on ka tagada, et kui enamik asjaomase Euroopa järelevalveasutuse sidusrühmade kogude liikmeid leiab, et Euroopa järelevalveasutus on suuniseid või soovitusi välja andes oma pädevust ületanud, esitatakse komisjonile arvamus. Sel juhul hindab komisjon suuniste kohaldamisala ja võib nõuda asjaomaselt Euroopa järelevalveasutuselt suuniste tagasivõtmist.

Lisaks on nende artiklite muudatustes ette nähtud võimalus, et Euroopa järelevalveasutused annavad suuniseid asutustele, keda ei ole Euroopa järelevalveasutuste määrustes pädevate asutustena määratletud, kuid kes on volitatud tagama Euroopa järelevalveasutuste pädevusse kuuluvate õigusaktide kohaldamine, et kehtestada Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis järjekindlad, tõhusad ja tulemuslikud järelevalvetavad.

Liidu õiguse rikkumine

Komisjon teeb ettepaneku muuta ka Euroopa järelevalveasutuste määruste artiklit 17 seoses liidu õiguse rikkumistega. Et Euroopa järelevalveasutuste volitus uurida õigusrikkumisi oleks tõhus, on oluline, et neil oleks juurdepääs kogu asjakohasele teabele. Muudatustega tagatakse, et Euroopa järelevalveasutused saavad ELi õiguse rikkumiste uurimisel saata nõuetekohaselt põhjendatud teabetaotluse otse teistele pädevatele asutustele või asjakohastele finantseerimisasutustele / finantsturu osalistele. Kui Euroopa järelevalveasutused otsustavad taotleda teavet otse asjakohaselt finantseerimisasutuselt / finantsturu osaliselt, teatatakse sellest riiklikule pädevale asutusele, kes aitab Euroopa järelevalveasutusi taotletud teabe kogumisel. Lisaks sellele tuleks rõhutada, et õigusrikkumised kuuluvad juhatuse pädevusse (vt allpool), mis suurendab selle vahendi tõhusust veelgi.

Erimeelsuste lahendamine

Tehakse ettepanek muuta Euroopa järelevalveasutuste määruste artiklit 19 seoses pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamisega. Eesmärk on tagada, et kui selliseid erimeelsusi esineb, võivad Euroopa järelevalveasutused otsustavalt tegutseda ja sekkuda. Muudatustes selgitatakse, et piiriülese olukorra puhul saavad Euroopa järelevalveasutused alustada pädevate asutuste vaheliste erimeelsuste lahendamist ka omal algatusel, kui objektiivsete kriteeriumide alusel on võimalik kindlaks teha pädevate asutuste erimeelsus. Viimasel juhul eeldatakse erimeelsuse olemasolu, kui Euroopa järelevalveasutuse pädevusse kuuluv õigusakt nõuab ühisotsuse tegemist, kuid sellist otsust ei tehta asjakohases õigusaktis ettenähtud tähtaja jooksul. Sellega seoses kehtestatakse muudatustega ka pädevate asutuste kohustus teavitada Euroopa järelevalveasutusi kokkuleppele mittejõudmisest. Lisaks vastutab erimeelsuste lahendamise eest juhatus (vt allpool), mis suurendab selle vahendi tõhusust.

Järelevalvealane ühtsus ja koordineerimine

EIOPA ja ESMA määruse artikli 29 muudatustega täpsustatakse, et need kaks Euroopa järelevalveasutust peaksid välja töötama järelevalvekäsiraamatu, et arendada järelevalveasutustes edasi ühist järelevalvekultuuri, ja seda ajakohastama. See põhineb EBA-le juba antud volitustel. Panganduse valdkonnaga seoses täpsustatakse muudatustega, et EBA peaks välja töötama sarnase käsiraamatu kriisilahenduse valdkonnas.

Kavandatud uue artikli 29a kohaselt antakse Euroopa järelevalveasutustele suuremad üldised koordineerimisvolitused, et edendada kogu ELis tunduvalt rohkem ja tõhusamalt kõikide pädevate asutuste tehtava igapäevase järelevalve ühtsust. Euroopa järelevalveasutused peavad kehtestama kogu ELi hõlmavad järelevalveprioriteedid strateegilise järelevalvekava vormis, mille alusel hinnatakse kõiki pädevaid asutusi. Pädevad asutused peavad koostama iga-aastased tööprogrammid kooskõlas strateegilise kavaga. See võimaldab kõigil kolmel Euroopa järelevalveasutusel tagada ühtsus seoses selliste finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega, mis tegutsevad peamiselt muudes liikmesriikides kui need, kus nad on asutatud ja järelevalve all, kusjuures see on eriti oluline EIOPA puhul.

Selle ettepanekuga muudetakse ka Euroopa järelevalveasutuste määruste praegust artiklit 30 seoses vastastikuste eksperdihinnangutega. Nende hinnangute lisaväärtuse suurendamiseks ja erapooletuse tagamiseks ei ole need enam „vastastikused“ eksperdihinnangud, vaid „sõltumatud“ hinnangud uue juhatuse vastutusalas. Euroopa järelevalveasutused koostavad hindamistulemuste kohta aruande ja pädevad asutused püüavad igati järgida suuniseid ja soovitusi, mida Euroopa järelevalveasutused võivad vastastikuse eksperdihinnangu järelemeetmena anda.

Käesolev ettepanek sisaldab uut artiklit 31a, mille eesmärk on tugevdada Euroopa järelevalveasutuste koordineerimisfunktsiooni, et tagada pädevate asutuste tõhus järelevalve tegevuse edasiandmise, ülesannete delegeerimise ja riski ülekandmise korralduse üle kolmandates riikides. Järelevalvetavad on liikmesriigiti erinevad. Euroopa järelevalveasutused jälgivad neid nii eelnevalt kui ka pidevalt.

ESMA koordineeriv roll seoses turu kuritarvitamise juhtumite uurimisega

Kui ettevõtjate tegevus kuulub ESMA pädevusse ja on tugeva piiriülese elemendiga, võivad ESMA-l olla parimad võimalused uurimiste algatamiseks ja koordineerimiseks. Kavandatud uue artikliga 31b antakse ESMA-le suurem koordineeriv rolli, mis seisneb pädevatele asutustele uurimise algatamise soovitamises ja nende uurimistega seotud teabevahetuse hõlbustamises, kui ESMA-l on piisavalt alust kahtlustada märkimisväärse piiriülese mõjuga tegevust, mis ohustab finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantsstabiilsust. ESMA peab seetõttu andmehoidlat, et koguda pädevatelt asutustelt kokku kogu asjakohane teave ja seda nende vahel levitada.

Stressitestimine

Euroopa järelevalveasutuste määruste artikli 32 muudatustega saavutatakse kaks eesmärki. Esiteks viiakse nendega EIOPA ja ESMA määrus stressitestimise poolest kooskõlla EBA määrusega. Teiseks antakse käesoleva ettepanekuga luba avaldada stressitestide läbipaistvuse tagamiseks konkreetsete finantseerimisasutuste või finantsturu osaliste tulemused. Selles täpsustatakse ka, et pädevate asutuste ametisaladuse hoidmise kohustus ei takista neil edastada stressitestide tulemusi Euroopa järelevalveasutustele avaldamiseks. Teist muudatust kohaldatakse kõigi kolme Euroopa järelevalveasutuse suhtes. Selleks et stressiteste käsitlevad otsused tehtaks täielikult ühtset turgu arvesse võttes, tehakse ettepanek anda need otsused, sealhulgas stressitestide tulemustest teatamise meetodid ja käsitlused, kõigi kolme Euroopa järelevalveasutuse uue juhatuse pädevusse.

Kolmandate riikide samaväärsus

Kolmandate riikide samaväärsus on oluline vahend, mis võimaldab rahvusvaheliselt turge integreerida, tagades samal ajal tõhusa järelevalve (vt komisjoni talituste töödokument samaväärsust kinnitavate otsuste kohta finantsteenuste poliitikas 22 ). Euroopa järelevalveasutuste määruste artikli 33 muudatustes sätestatakse, et Euroopa järelevalveasutused aitavad komisjoni samaväärsust kinnitavate otsuste koostamisel, kui komisjon seda palub. Kui sellised otsused on tehtud, on oluline tagada nende kohandamine uute suundumustega. Muudatustega pannakse Euroopa järelevalveasutustele seega ka ülesanne pidevalt jälgida nende riikide regulatiivseid ja järelevalvealaseid suundumusi ning nõuete täitmise tagamise tavasid, mille kohta komisjon on teinud samaväärsust kinnitava otsuse, ning esitada oma järelduste kohta komisjonile igal aastal konfidentsiaalne aruanne. Euroopa järelevalveasutused sõlmivad sel eesmärgil ka halduskokkulepped kolmandate riikidega.

Teabe kogumine

Juurdepääs kogu asjakohasele teabele võimaldab Euroopa järelevalveasutustel oma tegevust tõhusalt ellu viia. Teavet esitavad tavaliselt need riiklikud järelevalveasutused, kes asuvad finantsturgudele ja finantseerimisasutustele kõige lähemal, kuid viimase võimalusena võivad Euroopa järelevalveasutused esitada teabenõude otse finantseerimisasutusele või turuosalisele. Näiteks juhul kui riiklik pädev asutus ei esita või ei saa esitada sellist teavet õigel ajal. On asjakohane tagada, et Euroopa järelevalveasutustel oleks võimalik saada juurdepääs teabele, mida nad oma ülesannete täitmiseks vajavad. Seetõttu luuakse käesoleva ettepanekuga mehhanism, mis tugevdab Euroopa järelevalveasutuse teabe kogumise õiguse tulemuslikku teostamist (vt Euroopa järelevalveasutuste määruste artiklid 35–35h). Euroopa järelevalveasutused saavad enda käsutusse vajalikud vahendid, et tagada teabe esitamise nõude või otsuse täitmine. Muudatustega volitatakse Euroopa järelevalveasutusi kehtestama haldusliku iseloomuga trahve ja karistusmakseid, mille peale saab esitada kaebuse Euroopa Kohtule, kuid nende tingimuseks on üksuse õigus ärakuulamisele, kui finantseerimisasutus ja/või finantsturu osaline ei esita piisavalt teavet.

Kindlustussektori sisemudelid

EIOPA määruse kavandatud uus artikkel 21a tugevdab EIOPA rolli sisemudelite järelevalvealase ühtsuse tagamisel. Sisemudelite üle tehtava järelevalve ja heakskiitmise erinevusega võivad kaasneda järjekindlusetus ja ebavõrdsed tingimused. EIOPA saab teabenõude abil õigel ajal hankida kogu asjakohase teabe ja esitada asjakohastele pädevatele asutustele arvamusi. Kui pädevate asutuste vahel on kindlustusgrupi sisemudelite suhtes erimeelsusi, saab EIOPA omal algatusel või ühe või mitme pädeva asutuse taotlusel või teatavatel asjaoludel asjaomase kindlustusgrupi taotlusel aidata asutustel asutamismääruse artikli 19 kohaselt kokkuleppele jõuda.

Muud sätted

Euroopa järelevalveasutuste määruste artikli 37 muudatustega tugevdatakse Euroopa järelevalveasutuste sidusrühmade kogude nõuandvat rolli – nende kogude arvamused ja nõuanded on Euroopa järelevalveasutuste igapäevatöös olulised. Kui sidusrühmade kogu liikmed ei jõua ühisele arvamusele või nõule, võivad üht sidusrühma esindavad liikmed esitada eraldi arvamuse või nõuande.

Euroopa järelevalveasutuste määruste artikli 39 muudatustega täpsustatakse, et Euroopa järelevalveasutuste otsused, välja arvatud uurimisotsused, mis tehakse juhul, kui teabenõude alusel ei esitata piisavalt teavet, avalikustatakse koos otsuse kokkuvõttega, milles on ära toodud otsuse põhjused.

(b)Juhtimine

Käesoleva ettepanekuga nähakse ette Euroopa järelevalveasutuste tõhusam juhtimisstruktuur, luues täiskohaga liikmetega sõltumatu juhatuse (Executive Board), millega asendatakse praegune juhatus (Management Board) (Euroopa järelevalveasutuste määruste artiklid 45 ja 47), ning kohandades järelevalvenõukogu koosseisu (Euroopa järelevalveasutuste määruste artikkel 40). Käesoleva ettepanekuga täpsustatakse nende kahe organi volitusi (artiklid 43 ja 47). Lisaks sellele antakse eesistujale olulisem staatus ja suuremad volitused (artikkel 48).

Uus juhatus

Uue juhatuse põhifunktsioon on järelevalvenõukogu otsuste koostamine. See peaks järelevalvenõukogu otsuste tegemist kiirendama ja tõhustama. See aitab kaasa ka suuremal määral ELi huvidest lähtumisele otsuste tegemisel. Et kajastada pangandussektori konkreetset olukorda, kus enamik liikmesriike osaleb pangandusliidus, nõutakse sõnaselgelt, et EBA juhatus oleks tasakaalustatud ja proportsionaalne ning kajastaks kogu liitu.

Uude juhatusse kuuluvad eesistuja ja mitu täiskohaga liiget. Nende arv ühelt poolt ESMAs ning teiselt poolt EBAs ja EIOPAs on erinev, sest ettepanekuga pannakse ESMA-le kahe ülejäänud Euroopa järelevalveasutusega võrreldes märkimisväärne arv eri valdkondade lisaülesandeid. Täiskohaga liikmed nimetatakse ametisse komisjoni korraldatud avaliku kandideerimismenetluse alusel. Komisjon koostab väljavalitud kandidaatide nimekirja ja esitab selle Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. Kui nimekiri on heaks kiidetud, teeb nõukogu täiskohaga liikmete ametisse nimetamise otsuse. Ametist vabastamise menetlus sarnaneb ametisse nimetamise menetlusega ja lõppotsuse teeb nõukogu. Üks alaline liige võtab enda peale praeguse tegevdirektori ülesanded, sest see ametikoht kaotatakse.

Uus juhatus säilitab eelmise juhatuse rolli seoses Euroopa järelevalveasutuste tööprogrammide ja eelarve koostamisega.

Juhatusele antakse mitmes valdkonnas otsustusõigus. Näiteks konkreetsete pädevate asutuste suhtes seoses teatavate mitteregulatiivset laadi küsimuste, nagu erimeelsuste lahendamise, liidu õiguse rikkumise ja sõltumatute hinnangutega. See peaks tagama tõhusad, erapooletud ja ELi huvidest lähtuvad otsused. Juhatus vastutab ka pädevate asutuste järelevalveprioriteetide kindlaksmääramise eest uues strateegilises järelevalvekavas. Nad kontrollivad pädevate asutuste tööprogrammide kooskõla ELi prioriteetidega ja nende rakendamist. Juhatus vastutab ka ELi mittekuuluvatele riikidele ülesannete delegeerimise, tegevuse edasiandmise ja riski ülekandmise korralduse jälgimise eest, et tagada olemuslike riskide maandamine. Ta teeb otsused stressitestide ja stressitestide tulemustest teatamise viiside kohta. Juhatus vastutab ka teabenõuetega seotud otsuste eest. Igal juhatuse liikmel on üks hääl ja eesistujal on otsustav hääl. Artikli 47 kavandatud versioonis sätestatakse juhatuse ülesanded.

Muudatustega asendatakse ka viide eelmisele juhatusele (Management Board) viitega uuele juhatusele (Executive Board). [Muudatused ei puuduta eestikeelset versiooni.] Lisaks kaotatakse tegevdirektori ametikoht. Tema kohustused võtab enda peale üks juhatuse täiskohaga liige.

Järelevalvenõukogu

Järelevalvenõukogu jääb Euroopa järelevalveasutuste peamiseks üldisi juhiseid andvaks ja otsuseid tegevaks organiks. Artikli 40 kavandatud muudatustega muudetakse siiski järelevalvenõukogu koosseisu, lisades sinna juhatuse täiskohaga liikmed, kuid kellel ei ole hääleõigust. Muudatustega tagatakse ka tarbijakaitseasutuste juuresolek, kui see on asjakohane.

Igal järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmel on üks hääl. Kuna otsuseid teatavate mitteregulatiivset laadi ülesannete üle (erimeelsuste lahendamine, liidu õiguse rikkumised ja sõltumatud hinnangud), hakkab tegema juhatus, muudetakse praegusi otsustuseeskirju.

Kuigi Ühendkuningriigi tulevase lahkumisega väheneb pangandusliidus mitteosalevate liikmesriikide arv ja kaal ning pangandusliiduga võib ühineda veel liikmesriike, tehakse ettepanek säilitada EBA järelevalvenõukogu meetmete ja otsuste puhul topeltenamusega hääletussüsteem, mis kehtestati 2013. aastal pangandusliidu paketi osana kui kaitsemeede, mis tagab, et EBA otsused kajastavad nii pangandusliidus osalevate kui ka teiste liikmesriikide konkreetset olukorda. Järelevalvenõukogu jätkab seetõttu otsuste tegemist oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamuse alusel, mis peaks hõlmama vähemalt pangandusliidus osalevate riiklike pädevate asutuste lihthäälteenamust ja pangandusliidus mitteosalevate riiklike pädevate asutuste lihthäälteenamust.

Praegune süsteem muudab EBAs otsuste tegemise siiski ülemäära koormavaks, sest otsuseid ei saa teha isegi juhul, kui enamik mitteosalevaid liikmesriike ei pea hääletust piisavalt oluliseks, et kohal viibida. Et EBA saaks jätkata tõhusat otsuste langetamist oludes, kus mitteosalevate liikmesriikide kaitsemeetmed täielikult säiliksid, kui nad hääletusel kohal viibivad, tuleks praegusi hääletamiseeskirju muuta, et hääletamist ei tuleks puudumiste korral edasi lükata. See on riiklikele pädevatele asutustele ka selgeks stiimuliks EBA koosolekutel kohal viibida ja annab koosolekutel tehtavatele otsustele seega suurema legitiimsuse. Muudatusega täpsustatakse seega, et otsust peab toetama hääletusel kohal viibivate mitteosalevate liikmesriikide pädevate asutuste ja hääletusel kohal viibivate osalevate liikmesriikide riiklike pädevate asutuste lihthäälteenamus.

Pädevuse jaotus kahe organi vahel

Euroopa järelevalveasutuste määruste artiklite 43 ja 47 muudatustes sätestatakse järelevalvenõukogu ja juhatuse vahelise pädevuse jaotuse peamine põhimõte. Järelevalvenõukogu vastutab iga määruses viidatud otsuse eest, kui ei ole ette nähtud teisiti (vt eespool seoses juhatusega). Olukordades, kus ESMA kasutab otsese järelevalve volitusi, saab järelevalvenõukogu juhatuse esitatud otsuse ettepaneku tagasi lükata ainult kolmandikulise hääleenamusega. Sel juhul peab juhatus kavandi läbi vaatama (ESMA määruse artikli 44 muudatused).

Järelevalvenõukogu vabastatakse distsiplinaarvõimust eesistuja üle, sest järelevalvenõukogu ei ole enam pädev teda ametisse nimetama (vt allpool).

Artikli 41 muudatuste ja uue artikliga 45b lubatakse nii järelevalvenõukogul kui ka juhatusel moodustada konkreetsete ülesannetega asutusesiseseid komiteesid. Töörühmade moodustamine kaotatakse.

Eesistuja

Eesistuja on Euroopa järelevalveasutuse oluline esindaja. Seetõttu antakse eesistujale olulisem staatus ja ulatuslikumad volitused, et suurendada tema seadusest tulenevaid võimupiire.

Euroopa järelevalveasutuste määruste artikli 48 muudatustega täpsustatakse eesistuja ametisse nimetamise menetlust. Ta nimetatakse ametisse komisjoni korraldatud avaliku kandideerimismenetluse alusel. Komisjon koostab väljavalitud kandidaatide nimekirja ja esitab selle Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. Kui Euroopa Parlament on nimekirja heaks kiitnud, nimetab nõukogu täiskohaga liikmed ametisse kvalifitseeritud häälteenamusega tehtud otsusega. Ametist vabastamise menetlus sarnaneb ametisse nimetamise menetlusega ja lõppotsuse teeb nõukogu. See peaks suurendama eesistuja legitiimsust ja volitusi. Eesistuja saab ka otsustava hääle juhatuses.

Muud sätted

Ühiskomitee tegevusvaldkonda on Euroopa järelevalveasutuste määruste artikli 54 muudatustega laiendatud tarbija- ja investorikaitse võrra.

(c)Finantssätted

Selleks et tagada Euroopa järelevalveasutuste rahastamissüsteemi jätkusuutlikkus ja vastavus nende praegustele ja tulevastele ülesannetele ning rahastamissüsteemis kohaldatavate tasude ja osamaksete proportsionaalsus Euroopa järelevalveasutuste tegevusega, tehakse ettepanek praegust rahastamissüsteemi muuta. Kavandatud süsteemis säilib praegune ELi vahenditest rahastamise element, mis kombineeritakse liikmesriikide ettevõtjate ja muude turuosaliste osamaksetega, mis asendavad praegused riiklike pädevate asutuste osamaksed. Euroopa järelevalveasutuste asutamise õiguslik alus (ELi toimimise lepingu artikkel 114) võimaldab rahastamissüsteemi muuta ja ettevõtjatelt osamakseid koguda.

ELi üldeelarvest saadava osamakse ja riiklike pädevate asutuste osamaksete praegune kindlaksmääratud jaotus (40 % / 60 %) kaotatakse.

Muudatuste kohaselt tuleb Euroopa järelevalveasutuste tulu nüüd kolmest põhiallikast.

Artikli 62 muudatustega määratletakse liidu tasakaalustav osamakse. Kavandatud ELi maksimaalne iga-aastane osamakse, mis määratakse ette kindlaks mitmeaastases finantsraamistikus, katab kuni 40 % Euroopa järelevalveasutuste aastaeelarvest. See järgib ELi eelarvega seotud piiranguid. See kaotab ka praeguse kindlaksmääratud jaotuse (40 % / 60 %), mis võib piirata Euroopa järelevalveasutuste suutlikkust oma muid tuluallikaid suurendada. Sellega seoses peaksid Euroopa järelevalveasutused esitama komisjonile iga järgmise mitmeaastase finantsraamistiku koostamiseks oma eeldatavate eelarvevajaduste keskpika perioodi prognoosi (vähemalt viie aasta kohta) vastavalt metoodikale, mida nad kohaldavad oma iga-aastaste eelarveettepanekute koostamisel.

Teiseks on lisatud uus tuluallikas erasektorist: finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed. See tuluallikas asendab praegused riiklike pädevate asutuste kohustuslikud osamaksed Euroopa järelevalveasutuste eelarvesse. Iga-aastaseid osamakseid hakkavad tegema finantseerimisasutused, kes on Euroopa järelevalveasutuste kaudse järelevalve all ja kuuluvad asutamismääruste artikli 1 lõike 2 kohaldamisalasse. Muudatuste kohaselt peaks finantseerimisasutuste iga-aastaste osamaksete suurus põhinema asutuse hinnangulisel kavandatud töökoormusel iga asutamismääruste ja valdkondlike õigusaktide kohase turuosaliste kategooria puhul. Muudatustest nähtub, et neid iga-aastaseid osamakseid hakkavad koguma liikmesriikide määratud pädevad asutused. Muudatustega nähakse ka ette delegeeritud õigusakti vastuvõtmine, millega määratakse kindlaks iga-aastaste osamaksete kogusumma jagamine eri liiki finantseerimisasutuste vahel, lähtudes nende asutuste puhul vajalikust tegevusest. Delegeeritud õigusaktiga kehtestatakse iga finantseerimisasutuste liigi suhtes ka asjakohased ja objektiivsed kriteeriumid tegeliku iga-aastase osamakse arvutamiseks. Need kriteeriumid peaksid põhinema finantseerimisasutuste suurusel, et kajastada nende olulisust turul. Lisaks kõigele kehtestatakse delegeeritud õigusaktiga miinimumkünnised, millest väiksemad finantseerimisasutused ei tasu osamakseid, või määratakse kindlaks minimaalsed osamaksed.

Kolmandaks jäetakse kolmes määruses muutmata praegu kehtivad sätted, mis võimaldavad kolmel Euroopa järelevalveasutusel saada tasusid otsese järelevalve all olevatelt üksustelt. See säte on praegu eriti oluline ESMA-le.

Selle uue rahastamismehhanismi raames ei nõuta üksustelt sama teenuse eest kaks korda tasu. Samal ajal, kui Euroopa järelevalveasutuste otsese järelevalve all olevad üksused maksavad valdkondlike õigusaktidega ette nähtud järelevalvetasusid, tasuvad teised finantseerimisasutused (kes on riiklike pädevate asutuste otsese ja Euroopa järelevalveasutuste kaudse järelevalve all) osamakseid.

Muudatustega nähakse ette ka kaks täiendavat tuluallikat. Muudatustega luuakse liikmesriikide ja vaatlejate osamaksete vabatahtliku tasumise võimalus, tingimusel et see ei kahjusta Euroopa järelevalveasutuste sõltumatust ja erapooletust. Nende vabatahtlike osamaksetega võidakse näiteks rahastada riiklike pädevate asutuste ülesannete ja kohustuste delegeerimist Euroopa järelevalveasutustele. Muudatustega luuakse Euroopa järelevalveasutustele ka võimalus võtta tasu väljaannete, koolituse ja muude teenuste eest, mida riiklikud pädevad asutused taotlevad.

(d)Üldsätted

Euroopa järelevalveasutuste määruste artikli 70 muudatustega laiendatakse ametisaladuse hoidmise kohustust asutuste mittekoosseisulistele töötajatele (isikud, kes osutavad otseselt või kaudselt, püsivalt või aeg-ajalt asutuse ülesannete täitmisega seotud teenuseid, sealhulgas selleks juhatuse ja järelevalvenõukogu poolt volitatud või pädevate asutuste ametisse nimetatud ametnikud ja muud isikud). Samad ametisaladuse hoidmise nõuded kehtivad ka asutuse tegevuses osalevatele juhatuse ja järelevalvenõukogu koosolekutest osa võtvatele vaatlejatele. See muudatus peaks tagama, et isikutele, kes ei pea praegu täitma Euroopa järelevalveasutuste määruste artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust ja osalevad juhtorganite koosolekutel, töörühmades, allkomiteedes ja eksperdivõrgustikes, kehtivad ametisaladuse hoidmise ja konfidentsiaalsuse tagamise nõuded.

Määrustega (EL) nr 1093/2010, 1094/2010 ja 1095/2010 ning valdkondlike finantsteenustealaste õigusaktidega on nõutud, et Euroopa järelevalveasutused püüaksid sõlmida kolmandate riikide järelevalveasutustega tõhusaid halduskokkuleppeid, mis hõlmavad teabevahetust. Tõhusa koostöö ja teabevahetuse vajadus peaks veelgi suurenema, kui mõni Euroopa järelevalveasutus asub käesoleva muutmismääruse kohaselt täitma ulatuslikumaid lisakohustusi, mis on seotud järelevalvega ELi-väliste üksuste ja tegevuste üle. Kui Euroopa järelevalveasutused töötlevad sellega seoses isikuandmeid, sealhulgas edastavad neid andmeid väljapoole liitu, kehtivad nende suhtes määruse (EL) 2018/XXX (ELi institutsioonide ja asutuste andmekaitsemäärus) nõuded. Kui ei ole tehtud kaitse piisavuse otsust või kehtestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid, mis on ette nähtud näiteks halduskokkulepetes ELi institutsioonide ja asutuste andmekaitsemääruse artikli 49 lõike 3 tähenduses, võivad Euroopa järelevalveasutused vahetada kolmandate riikide asutustega isikuandmeid vastavalt nimetatud määruse artikli 51 lõike 1 punktis d sätestatud avaliku huviga seotud erandile ja selle tingimuste kohaselt, mida eelkõige kohaldatakse eri riikide finantsjärelevalveasutuste vahelise teabevahetuse suhtes.

(2)Artikkel 4, 5 ja 7 käsitlevad vastavalt määruse (EL) nr 345/2013 (EuVECA), määruse (EL) nr 346/2013 (EuSEF) ja määruse (EL) 2015/760 (ELTIF) muudatusi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrusega (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta 23 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrusega (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta 24 loodi eriotstarbelised fondistruktuurid, et hõlbustada turuosalistel koguda ja investeerida kapitali uuenduslikesse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse (VKEd) ja sotsiaalsetesse ettevõtetesse kogu Euroopas. Sätestati ühtsed nõuded ja tingimused investeerimisfondide valitsejatele, kes soovivad seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide või sotsiaalettevõtlusfondidega kasutada nimetusi „EuVECA“ või „EuSEF“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrusega (EL) 2015/760 pikaajaliste investeerimisfondide kohta 25 loodi veel üks fondivorm – ELTIF, mille sihiks on investeeringud reaalmajandusse, näiteks infrastruktuuriprojekt, mille puhul pööratakse suuremat tähelepanu pikemaajalisele investeerimisele. Määruses (EL) 2015/760 on sätestatud ühtsed nõuded, millele pikaajalised investeerimisfondid peavad vastama, et ELTIFina tegevusluba saada.

EuVECA, EuSEF ja ELTIF on ühtlustatud ühisinvesteerimisfondid. Määrused (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) 2015/760 reguleerivad kvalifitseeruvaid investeeringuid, kvalifitseeruvaid portfelliettevõtjaid, kontsentratsioonieeskirju ja aktsepteeritavaid investoreid. Eeskirjades on kindlaks määratud ka järelevalvevolitused, sealhulgas registreerimise ja tegevuslubade andmise, pideva järelevalve ning registreeringute või tegevuslubade tühistamise nõuded.

Määruste (EL) nr 345/2013, nr 346/2013 ja 2015/760 põhieesmärgid on tööhõive ja majanduskasvu, VKEde rahastamise ning sotsiaalsete ja pikaajaliste investeeringute suurendamine ja ELi investeerimiskultuuri edendamine. Nende kolme määrusega saavutatud ühtlustamise tasemest hoolimata on siiski säilinud kaalutlusõiguse erinev kasutamine riiklike pädevate asutuste poolt, nende eri haldustavad ning järelevalvekultuuride ja järelevalve tulemuslikkuse erinevused. Need erinevused on takistuseks eri liikmesriikide kvalifitseeruvate riskikapitalifondide, kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide ja pikaajaliste investeerimisfondide valitsejatele vajalikele võrdsetele võimalustele, suurendades samal ajal nimetatud valitsejate tehingu- ja tegevuskulusid. Üheainsa ELi järelevalveasutuse määramine toetab nende määruste eesmärke, sest see soodustab veelgi selliste fondistruktuuride piiriülest integreerimist, arendamist ja turundamist.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on veelgi tõhustada nende ELi märgisega fondide tegevuslubade andmist ja registreerimist reguleerivaid haldusmenetlusi ELis ning tugevdada võrdseid võimalusi, tsentraliseerides nende fondide üle tehtava järelevalve hoolimata fondi asutamis- või turundamiskohast. Eeskirjade ühtne kohaldamine võimaldaks valitsejatel vähendada tehingu- ja tegevuskulusid ning suurendada investorite valikut.

ESMA-le usaldatakse nimetatud ELi fondidele ja nende valitsejatele tegevuslubade andmise ja nende registreerimise ning nende üle tehtava järelevalve funktsioon, tõhustades sel viisil neid haldusmenetlusi. Selliste fondide valitsejad peavad taotlema tegevusluba või registreerimist ühtselt pädevalt asutuselt – ESMA-lt – kes vastutab ka neis määrustes sätestatud eeskirjade järjekindla kohaldamise eest. Seepärast tehakse sihtotstarbelised muudatused, et anda riiklike pädevate asutuste volitused üle ESMA-le.

Neid ELi fonde reguleerivad vahetult kohaldatavad määrused, milles on juba sätestatud eeskirjad, mille täitmist ESMA hakkab tagama.

ESMAst saab ka nende EuVECA ja EuSEFi fondide pädev asutus, mis ületavad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 punktis b viidatud künniseid ja mida seetõttu valitsevad selle direktiivi kohaselt tegevusloa saanud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad. ESMA tagab, et need valitsejad järgivad lisaks EuVECA või EuSEFi määruse valdkondlikele sätetele, mis on loetletud nende määruste artikli 2 lõikes 2, liikmesriigi õigusakte, millega rakendatakse alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivi valitseja asukoha liikmesriigis. Selle käsitluse eesmärk on tagada järelevalvealane ühtsus ja leevendada halduskoormust, mis tekiks, kui nende üksuste üle teeksid järelevalvet seoses sama fondiga samal ajal nii ESMA kui ka riiklikud pädevad asutused.

Käesolev ettepanek sisaldab vastavalt vajadusele mitut mõjuvõimu suurendamise sätet, millega täpsustatakse kolme määruse nõudeid, et teatavate õiguslike kohustuste sisu ja ESMA kaalutlusõiguse ulatus oleksid piisavalt täpsed, et tagada soovitud ühtlustamise tase.

Määrused (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2014 on hiljuti läbi vaadatud, 26 eelkõige seoses konkreetsete fondieeskirjade, kohaldamisala muudatuste või kõlblike investeeringutega. Järelevalveaspekte selle läbivaatamise käigus ei käsitletud. Kaasseadusandjad leppisid neid kahte määrust muutva määruse ettepanekus kokku ja Euroopa Parlament kiitis selle heaks 27 . Kuigi selle ettepaneku lõplik vastuvõtmine nõukogus ja avaldamine Euroopa Liidu Teatajas on veel ees, on asjakohane võtta nende kahe määruse tekstid koos kaasseadusandjate kokku lepitud muudatustega käesoleva ettepaneku võrdlusaluseks. Kui eelseisvatel päevadel lõplikult vastu võetavatesse kahe määruse kokkulepitud muudatustesse peaks vastuvõtmise käigus muudatusi tehtama, on komisjon valmis käesolevat ettepanekut muutma, et see oleks nende muudatustega kooskõlas.

Artikli 11 kohaselt hakatakse artikleid 4 ja 6 kohaldama 36 kuud pärast määruse jõustumist, mis jätab piisavalt aega määruses ettenähtud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide väljatöötamiseks ja vastuvõtmiseks. Ettepanekus sätestatakse ka üleminekumeetmed pädevuse ja kohustuste üleandmiseks riiklikelt pädevatelt asutustelt ESMA-le.

(3)Määruse (EL) nr 600/2014 (finantsinstrumentide turgude määrus – aruandlusteenuste pakkujad) muudatused

Artikliga 6 tehakse järgmised muudatused:

·määruse (EL) nr 600/2014 (finantsinstrumentide turgude määrus) kohaldamisalasse lisatakse aruandlusteenuste pakkujatele tegevuslubade andmine ja nende üle tehtav järelevalve koos otseste aruandluseks ja läbipaistvusega seotud arvutusteks andmete kogumise volitustega;

·finantsinstrumentide turgude määruses kasutatud mõistetesse lisatakse kolme liiki aruandlusteenuste pakkujad;

·volitatakse ESMA-t taotlema teavet, mida ta oma järelevalveülesannete täitmiseks vajab;

·määratakse ESMA aruandlusteenuste pakkujate järelevalveasutuseks;

·määratakse kindlaks volitused ja pädevus, mis ESMA-l peaks pädeva asutuse ülesannete täitmisel olema;

·kehtestatakse kauplemiskoondteabe toimimise kohta komisjonile aru andmise nõuded;

·täpsustatakse volituste üleandmine riiklikelt pädevatelt asutustelt ESMA-le.

Käesolevas ettepanekus sätestatakse ka sõnaselgelt, et finantsinstrumentide turgude määruse kohane sekkumispädevus hõlmab ka vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate 28 ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid, 29 kui asjaomast tegevust viivad ellu vahetult nende valitsejad.

Konkreetsemalt annab finantsinstrumentide turgude määruse artikkel 40 juba praegu ESMA-le ajutise sekkumise volitused, mis võimaldavad ESMA-l teatavatel tingimustel ajutiselt keelata või piirata teatavate finantsinstrumentide või teatud konkreetsete omadustega finantsinstrumentide turundamist, levitamist või müüki liidus või teatavat liiki finantsteenust või -tegevust. Need toodetesse sekkumise volitused kehtivad finantsinstrumentide, sealhulgas investeerimisfondide üksuste turundamise, levitamise või müügiga tegelevate investeerimisühingute ja krediidiasutuste suhtes. Kuna investeerimisfondide üksusi võivad vahetult turundada, levitada või müüa ka vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) fondivalitsejad ja äriühinguna asutatud eurofondid, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt, ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, kes on saanud tegevusloa direktiivi 2011/61/EL kohaselt, tuleb sõnaselgelt sätestada, et eespool kirjeldatud finantsinstrumentide turgude määruse kohased toodetesse sekkumise volitused kehtivad ka eurofondide fondivalitsejate ja äriühinguna asutatud eurofondide ning teatavatel asjaoludel ka alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate suhtes.

Ettepanekuga direktiivi kohta, millega muudetakse direktiivi 2014/65/EL (MiFID 2), soovitakse jätta aruandlusteenuste pakkujad direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalast välja.

(4)Määruse (EL) 2016/1011 (võrdlusaluste määrus) muudatused

Käesoleva määruse artikliga 8 muudetakse määrust (EL) 2016/1011 (võrdlusaluste määrus). Lõikega 11 määratakse ESMA kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldurite ja kõigi liidus kasutatavate, kuid väljastpoolt hallatavate võrdlusaluste haldurite pädevaks asutuseks. Lõiked 4, 5, 12, 13, 14, 15, 16, 17 ja 19 on seda kajastavad tehnilised kohandused, kusjuures lõikes 4 sätestatakse, et komisjon määrab kriitilise tähtsusega võrdlusalusteks indeksid, mida kasutatakse võrdlusalusena üle 500 miljardi euro suuruse mahu puhul. Lõikes 18 määratakse kindlaks volitused ja pädevus, mis ESMA-l peaks pädeva asutuse ülesandeid täites olema.

Lõikes 10 sätestatakse, et ESMA peaks andma tegevuslube kriitilise tähtsusega võrdlusaluste halduritele. Lõikega 16 kaotatakse kriitilise tähtsusega võrdlusaluste järelevalveasutuste kolleegiumid, sest ESMA kui nende võrdlusaluste uus järelevalveasutus vaatleb riskide hindamist jms kogu liidu perspektiivist.

Lõigetega 8 ja 9 määratakse ESMA vastavalt kolmandate riikide haldurite ja võrdlusaluste kinnitamise tunnustamise ja heakskiitmise puhul pädevaks asutuseks.

Lõigetega 1, 2, 3 ja 6 volitatakse komisjoni määruse (EL) 2016/1011 teatavaid sätteid veelgi täpsustama, et ESMA saaks asjakohaseid sätteid vahetult kohaldada.

Kõigele lisaks tagatakse määruse (EL) 2016/1011 artikli 30 muudatustega, et kolmandate riikide samaväärsust määruse (EL) 2016/1011 nõuetega jälgitakse pidevalt. Asjakohaseks teabevahetuseks ja koostööks kolmandate riikide võrdlusaluste haldurite järelevalve käigus peab ESMA sõlmima koostöökokkulepped kolmandate riikide järelevalveasutustega. Kui aga kolmas riik on lisatud nende riikide loetellu, kelle riiklikus rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise vastase võitluse korras on strateegilisi puudusi, mis on märkimisväärseks ohuks liidu finantssüsteemile, ei ole ESMA-l lubatud selle kolmanda riigi järelevalveasutustega sellist koostöökokkulepet sõlmida.

(5)Määruse (EL) 2017/1129 (prospektimäärus) muudatused

Käesoleva määruse artikliga 9 muudetakse määrust (EL) 2017/1129 nii, et järelevalve teatavat liiki prospektide üle antakse üle ESMA-le.

Peamine muudatus on sätestatud lõikes 10, millega antakse ESMA-le nelja liiki prospektide „päritoluliikmesriigi pädeva asutuse“ roll. Nende prospektide puhul pannakse ESMA-le kontrolli ja kinnitamise ning luba käsitlevate teadete töötlemise ülesanne. Kehtestatakse „tõlgendamiseeskiri“ prospektimääruse sätete kohaldamiseks olukordades, kus otsest järelevalvet teeb ESMA. Lõikes 1 esitatakse mitu spetsialiseerunud emitentidega seotud mõiste määratlust. Lõikega 4 antakse ESMA-le üle ka volitus teha järelevalvet nende prospektidega seotud reklaamide üle, mille ta peab päritoluliikmesriikide pädevate asutuste asemel kinnitama. Kuigi nende reklaamide eeskirjadele vastavuse tegelik ESMA-poolne kontrollimine jääb vabatahtlikuks, muutub see kohustuslikuks, kui pädev asutus ametlikult taotleb, et ESMA seda kontrollivolitust kasutaks, kui ESMA kinnitatud prospekte kasutatakse tema pädevusse kuuluval pakkumisel või kauplemisele lubamisel.

Lõiked 2, 3, 4, 6, 8, 11 ja 12 sisaldavad selgitusi ESMA uue rolli kohta olukordades, kus lõikes 10 sätestatud „tõlgendamiseeskiri“ võib osutuda õigusselguse (keelekasutuse kord, koostöökokkulepped, teated) saavutamiseks ebapiisavaks.

Lõikes 7 täpsustatakse ja tõhustatakse kolmanda riigi eeskirjade kohaselt koostatud prospektide samaväärsuse korra toimimist. Kui komisjon tunnistab sellised eeskirjad rakendusotsusega samaväärseks, esitatakse kolmanda riigi järelevalveasutuse poolt juba kinnitatud kolmanda riigi prospekt ainult ESMA-le ja ESMA saadab esitamistunnistuse (kinnitamistunnistuse asemel, vrd lõike 5 punkt b) iga sellise vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, kus sellisest samaväärsest kolmanda riigi prospektist teavitatakse. ESMA peab kolmandate riikide emitentide prospektide üle järelevalve tegemiseks sõlmima koostöökokkulepped kolmandate riikide järelevalveasutustega. Kui aga kolmas riik on lisatud nende riikide nimekirja, kelle riiklikus rahapesuvastase ja terrorismi rahastamise vastase võitluse korras on strateegilisi puudusi, mis on märkimisväärseks ohuks liidu finantssüsteemile, ei ole ESMA-l lubatud selle kolmanda riigi järelevalveasutustega sellist koostöökokkulepet sõlmida (vrd lõike 9 punkt a). Lõike 5 punktiga a parandatakse väljajätt määruse (EL) 2017/1129 artikli 25 lõikes 4, täpsustades, et kooskõlas sellega, mida nõuti direktiiviga 2003/71/EÜ, peavad pädevad asutused pärast põhiprospektide kõigi lõplike tingimuste esitamist edastama ESMA-le need ka elektrooniliselt, isegi kui asjaomasele põhiprospektile ei anta üheski vastuvõtvas liikmesriigis kasutamise luba.

Lõikega 13 parandatakse määruses (EL) 2017/1129 sisalduv viga, ühtlustades kuupäeva, millal liikmesriigid peavad olema teatanud komisjonile ja ESMA-le oma sanktsioonide määramise eeskirjad, määruse artikli 49 lõikes 3 sätestatud kuupäevaga, millal nad peavad tagama vastavuse määruse VIII peatükiga.

Lõikega 14 lisatakse uus peatükk, milles sätestatakse ESMA volitused ja pädevus, mis on vajalikud prospektimääruse nõuete täitmise järelevalveks ja tagamiseks, sealhulgas rahatrahvide ja perioodiliste karistusmaksete kehtestamise volitused.

2017/0230 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), määrust (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), määrust (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), määrust (EL) nr 345/2013 Euroopa riskikapitalifondide kohta, määrust (EL) nr 346/2013 Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta, määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta, määrust (EL) nr 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta, määrust (EL) nr 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ja määrust (EL) nr 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust 30 ,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 31 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 32

ning arvestades järgmist:

(1)Pärast finantskriisi on liit Jacques de Larosière'i juhitud kõrgetasemelise eksperdirühma soovitusi järgides teinud olulisi edusamme mitte üksnes tugevamate, vaid ka ühtsemate finantsturu eeskirjade loomisel, kehtestades ühtse reeglistiku. Samuti on liit loonud Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi, mis põhineb kahe samba süsteemil, milles on ühendatud Euroopa järelevalveasutuste koordineeritav mikrotasandi usaldatavusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu pädevusse kuuluv makrotasandi usaldatavusjärelevalve. Kolm Euroopa järelevalveasutust – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/2010 33 asutatud Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/2010 asutatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 34 asutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) (nimetatud aktid üheskoos edaspidi „asutamismäärused“) – alustasid tegevust 2011. aasta jaanuaris. Euroopa järelevalveasutuste üldine eesmärk on jätkusuutlikult tugevdada finantssüsteemi stabiilsust ja tulemuslikkust kogu liidus ning edendada tarbijate ja investorite kaitset.

(2)Euroopa järelevalveasutused on oluliselt aidanud kaasa finantsturgude eeskirjade ühtlustamisele liidus, aidates komisjonil ette valmistada nõukogu ja parlamendi poolt vastu võetavaid määrusi ja direktiive. Samuti on Euroopa järelevalveasutused esitanud komisjonile üksikasjalike tehniliste standardite eelnõusid, mis on vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega.

(3)Samuti on Euroopa järelevalveasutused aidanud ühtlustada finantsjärelevalvet ja järelevalvetavasid liidus, esitades pädevatele asutustele suuniseid ja koordineerides järelevalvetavade läbivaatamist. Kuid lisaks Euroopa järelevalveasutuste käsutuses olevate vahendite ebapiisavusele ja asutamismääruste laadile on takistanud asutustel täielikult oma potentsiaali ära kasutamist ka nendes määrustes sätestatud otsustusprotsess.

(4)Pärast seitset tegutsemisaastat ning komisjoni poolt läbi viidud hindamisi ja avalikke konsultatsioone näib, et Euroopa järelevalveasutustel on järjest piiratumad võimalused oma eesmärkide täitmiseks finantsturgude ja -teenuste edasisel integreerimisel ja tarbijakaitse edendamisel kehtivas õigusraamistikus nii liidus kui ka liidu ja kolmandate riikide vahel.

(5)Euroopa järelevalveasutuste volituste suurendamine, mis võimaldaks neil kõnealuseid eesmärke täita, eeldab ka asjakohast juhtimist ja piisavat rahastamist. Suurematest volitustest üksi ei piisa Euroopa järelevalveasutuste eesmärkide saavutamiseks, kui asutustel ei ole piisavalt vahendeid või kui neid ei juhita tulemuslikul ja tõhusal viisil.

(6)Komisjoni 8. juuni 2017. aasta teatises kapitaliturgude liidu tegevuskava vahearuande kohta rõhutati, et finantsturgude ja -teenuste tulemuslikum ja järjepidevam järelevalve on esmatähtis õigusliku arbitraaži kõrvaldamiseks liikmesriikide vahel asutuste järelevalveülesannete täitmisel, turu integratsiooni kiirendamiseks ning ühtse turu võimaluste loomiseks finantsüksuste ja investorite jaoks.

(7)Seepärast on järelevalve edasine integreerimine eriti kiireloomuline kapitaliturgude liidu lõpuleviimise seisukohast. Kümme aastat pärast finantskriisi algust ja uue järelevalvesüsteemi loomist mõjutavad finantsteenuseid ja kapitaliturgude liitu üha enam kaks peamist suundumust: jätkusuutlik rahandus ja tehnoloogiline innovatsioon. Mõlemad võivad muuta finantsteenuseid ja meie finantsjärelevalve süsteem peaks selleks valmis olema.

(8)Seepärast on esmatähtis, et finantssüsteem täidaks igati oma rolli kriitiliste jätkusuutlikkusprobleemide lahendamisel. Selleks tuleb finantssüsteem olulisel määral ümber korraldada, milles Euroopa järelevalveasutustel peaks olema aktiivne roll selliste reformide algatamisel, mille eesmärk on luua õige õigus- ja järelevalveraamistik, et kaasata ja suunata erakapitalivood jätkusuutlikesse investeeringutesse.

(9)Euroopa järelevalveasutustel peaks olema oluline roll selliste riskide kindakstegemisel ja neist teatamisel, mida keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurid finantsstabiilsusele avaldavad, ja finantsturgude toimimise muutmisel nii, et see oleks rohkem kooskõlas jätkusuutlikkuse eesmärkidega. Euroopa järelevalveasutused peaksid esitama suuniseid selle kohta, kuidas jätkusuutlikkusega seotud kaalutlusi saaks tulemuslikult kajastada asjaomastes ELi finantslastes õigusaktides, ja soodustama kõnealuste sätete ühtset rakendamist pärast nende vastuvõtmist.

(10)Tehnoloogilisel innovatsioonil on järjest suurem mõju finantssektorile ning seepärast on pädevad asutused teinud tehnoloogiliste suundumustega kaasaskäimiseks mitmeid algatusi. Selleks et edendada järelevalvealast ühtsust ja vahetada parimaid tavasid asjaomaste asutuste vahel ning asjaomaste asutuste ja finantseerimisasutuste või finantsturu osaliste vahel, tuleks tugevdada Euroopa järelevalveasutuste rolli järelevaatamisel ja järelevalve koordineerimisel.

(11)Tehnoloogilised arengud finantsturgudel võivad parandada finantsteenuste ja rahastamise kättesaadavust, suurendada turu usaldusväärsust ja talitlustõhusust ning samuti vähendada kõnealustele turgudele sisenemise tõkkeid. Niivõrd kuivõrd see on asjakohane kohaldatavate materiaalõiguse normide seisukohast, peaks pädevate asutuste koolitus hõlmama ka tehnoloogilist innovatsiooni. See peaks aitama hoida ära, et liikmesriigid kujundavad nendes küsimustes välja erinevad lähenemisviisid.

(12)Paljud riiklikud asutused ei ole asutamismäärustes määratletud pädevate asutustena, kuigi neile on antud volitused tagada liidu õigusaktide kohaldamine finantsteenuste ja -turgude valdkonnas. Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade tagamiseks Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis tuleks need asutused määratleda pädevate asutustena. Eelkõige võimaldaks see Euroopa järelevalveasutustel esitada kõnealustele pädevatele asutustele suuniseid ja soovitusi.

(13)Selleks et tagada sidusrühmade huvide asjakohane kaitse juhtudel, mil Euroopa järelevalveasutused kasutavad oma suuniste ja soovituste andmise pädevust, peaks erinevatel sidusrühmadel olema võimalik esitada arvamus, kui kaks kolmandikku nende liikmetest leiavad, et asjaomane Euroopa järelevalveasutus on oma pädevust ületanud. Sel juhul peaks komisjonil olema õigus pärast põhjalikku hindamist nõuda, et Euroopa järelevalveasutus tunnistaks kõnealused suunised või soovitused kehtetuks.

(14)Lisaks on asutamismääruste artikli 17 kohase menetluse kohaldamisel ja liidu õiguse nõuetekohase kohaldamise huvides asjakohane hõlbustada ja kiirendada Euroopa järelevalveasutuste juurdepääsu teabele. Seepärast peaks neil olema võimalik nõuda nõuetekohaselt põhjendatud taotlusega teavet otse kõigilt asjaomastelt pädevatelt asutustelt, finantseerimisasutustelt ja finantsturu osalistelt, isegi juhul, kui kõnealused asutused või turuosalised ei ole rikkunud ühtegi liidu õiguse sätet. Euroopa järelevalveasutused peaksid teavitama asjaomast pädevat asutust sellisest taotlusest ja pädev asutus peaks aitama Euroopa järelevalveasutustel nõutud teavet koguda.

(15)Finantssektori ühtseks järelevalveks on vaja pädevate asutuste ühtset lähenemisviisi. Selleks peaksid Euroopa järelevalveasutused pädevate asutuste tegevust korrapäraselt ja sõltumatult läbi vaatama, millele peaksid kaasa aitama nendes loodud läbivaatamiskomiteed. Euroopa järelevalveasutused peaksid selliste läbivaatamiste jaoks välja töötama metoodikaraamistiku. Sõltumatud läbivaatamised ei peaks keskenduma ainult järelevalvetavade lähendamisele, vaid samuti pädevate asutuste suutlikkusele tagada kõrgekvaliteedilised järelevalvetulemused ning pädevate asutuste sõltumatuse hindamisele. Kõnealuste läbivaatamiste tulemused tuleks avaldada, et edendada nõuete täitmist ja suurendada läbipaistvust, välja arvatud juhul, kui selline avaldamine võib ohustada finantsstabiilsust.

(16)Finantssektori ühtne järelevalve tagab samuti, et eri liikmesriikide pädevate asutuste erimeelsused piiriülestel juhtudel tõhusalt lahendatakse. Selliste erimeelsuste lahendamise kehtivad eeskirjad ei ole täielikult rahuldavad. Seepärast tuleks neid kohandada nii, et neid oleks lihtsam kohaldada.

(17)Euroopa järelevalveasutuste poolt järelevalvetavade ühtlustamiseks tehtava töö lahutamatu osa on liidu järelevalvekultuuri edendamine. Kuid Euroopa järelevalveasutustel ei ole selle eesmärgi saavutamiseks kõiki vahendeid. Tuleb võimaldada Euroopa järelevalveasutustel kehtestada üldised järelevalve-eesmärgid ja prioriteedid mitmeaastases strateegilises järelevalvekavas, mis peaks aitama pädevatel asutustel määrata kindlaks kõige probleemsemad valdkonnad seoses EL-ülese turu usaldusväärsuse ja finantsstabiilsusega, sealhulgas seoses piiriülese tegevusega tegelevate ettevõtete usaldatavusnõuete täitmise järelevalvega, ja keskenduda neile. Strateegiline järelevalvekava peaks olema riskipõhine ja võtma arvesse järelevalvetoimingute üldisi majanduslikke ja õiguslikke suundumusi, samuti asjaomaseid mikrotasandi usaldatavusjärelevalve suundumusi ning võimalikke riske ja nõrku kohti, mille Euroopa järelevalveasutused on kindlaks teinud pädevate asutuste läbivaatamisel ning üleliiduliste ja stressitestide raames. Pädevad asutused peaksid seejärel koostama iga-aastased tööprogrammid, et rakendada strateegilist järelevalvekava, milles liidu prioriteedid ja eesmärgid teisendatakse kõnealuste asutuste tegevuseesmärkideks. Tagamaks, et Euroopa järelevalveasutused saavutaksid järelevalvetavade ühtlustamise eesmärgi, peaks neil olema õigus vaadata läbi igapäevase järelevalvetegevuse iga-aastaste tööprogrammide rakendamine, sealhulgas valimi põhjal üksikjuhtudel võetud järelevalvemeetmed.

(18)Praegused ühelt tegevusloa saanud üksuselt teisele üksusele tegevuse edasiandmise, delegeerimise ja riski ülekandmise (back-to-back business või fronting) järelevalvetavad erinevad liikmesriigiti. Kõnealuste erinevate järelevalvetavadega kaasneb liikmesriikidevahelise õigusliku arbitraaži oht (võimalikult leebete nõuete kehtestamine – nn „race to the bottom“) Edasi antud, delegeeritud või üle kantud tegevuste ebatõhus järelevalve tekitab liidus finantsstabiilsuse riske. Need riskid on eriti suured juhul, kui üksused, kelle üle tehakse järelevalvet, annavad tegevuse edasi, delegeerivad selle või kannavad riski kolmandatesse riikidesse, kus järelevalveasutustel ei pruugi olla vajalikke vahendeid, et piisavalt ja tulemuslikult teha järelevalvet oluliste tegevuste ja põhifunktsioonide üle. Euroopa järelevalveasutustel peaks olema aktiivne roll järelevalvealase ühtsuse edendamisel, tagades ühtse arusaama riskide ülekandmisest ning oluliste tegevuste ja põhifunktsioonide delegeerimisest kolmandatesse riikidesse ning sellega seotud ühtsed järelevalvetavad vastavalt liidu õigusele ning võttes arvesse suuniseid, soovitusi ja arvamusi, mida Euroopa järelevalveasutused võivad vastu võtta. Seepärast peaks Euroopa järelevalveasutustel olema vajalikud õigused, et tulemuslikult koordineerida riiklike järelevalveasutuste järelevalvetegevust nii ettevõtjatele tegevusloa andmisel või nende registreerimisel kui ka järelevalvetavade pideva läbivaatamise raames. Koordineerimisel peaksid Euroopa järelevalveasutused eelkõige keskenduma olukordadele, mis võivad viia eeskirjade täitmisest kõrvalehoidmisele, ja jälgima finantseerimisasutusi või finantsturu osalisi, kes kavatsevad laialdaselt kasutada tegevuse edasiandmist, delegeerimist, ja riskide ülekandmist kolmandatesse riikidesse, et kasutada ELi passi, teostades tegelikult olulised tegevused ja funktsioonid väljaspool liitu.

(19)Finantsstabiilsuse püsivaks tagamiseks tuleb pidevalt jälgida komisjoni otsuseid kolmandate riikide õigusnormide samaväärsuse kohta. Seepärast peaksid Euroopa järelevalveasutused kontrollima, kas kriteeriumid, mille põhjal on tehtud otsused kolmandate riikide õigusnormide samaväärsuse kohta, ja nendes otsustes sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Lisaks peaksid Euroopa järelevalveasutused jälgima nii õigus- ja järelevalvealaseid suundumusi kui ka nõuete täitmise tagamise tavasid kõnealustes kolmandates riikides. Selles kontekstis peaksid Euroopa järelevalveasutused samuti sõlmima halduskokkuleppe kolmandate riikide pädevate asutustega, et saada teavet seireks ja järelevalvetegevuse koordineerimiseks. Selline laiendatud järelevalvekord tagab, et kolmandate riikide õigusnormide samaväärsus on läbipaistvam ja asjaomaste kolmandate riikide jaoks paremini prognoositav ning ühtsem kõigi sektorite lõikes.

(20)Täpse ja täieliku teabe kogumine ja koondamine on Euroopa järelevalveasutuste jaoks esmatähtis tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks. Selleks et vältida finantseerimisasutuste ja finantsturu osaliste aruandekohustuste dubleerimist, peaks kõnealuse teabe esitama asjaomased pädevad asutused või liikmesriikide järelevalveasutused, kes on finantsturgudele ja finantseerimisasutustele kõige lähemal. Kui liikmesriigi pädev asutus ei esita või ei saa esitada sellist teavet tähtajaks, peaks Euroopa järelevalveasutustel siiski olema õigus esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõue otse finantseerimisasutustele või finantsturu osalisele. Euroopa järelevalveasutuste teabekogumisõiguse tulemuslikkuse tagamiseks peaks neil olema võimalus määrata karistusmakseid või trahve finantseerimisasutustele või finantsturu osalisele, kes ei täida korralikult, täielikult või õigeaegselt teabenõuet või sellekohast otsust. Sõnaselgelt tuleks tagada asjaomasele finantseerimisasutustele või finantsturu osalisele õigus avaldada Euroopa järelevalveasutustele oma arvamust.

(21)Euroopa järelevalveasutuste asutamismäärustes on ette nähtud, et pädevatel asutustel on esmatähtis roll oma juhtimisstruktuuri raames. Samuti on kõnealuste määrustega ette nähtud, et huvide konfliktide vältimiseks tegutsevad järelevalvenõukogu ja juhatuse liikmed sõltumatult üksnes liidu huvides. Euroopa järelevalveasutuste algne juhtimisstruktuur ei näinud ette piisavalt kaitsemeetmeid huvide konfliktide täielikuks vältimiseks, mis võib mõjutada Euroopa järelevalveasutuste suutlikkust teha järelevalvealase ühtsuse tagamiseks kõiki vajalikke otsuseid ja tagada, et nende otsustes võetakse täielikult arvesse liidu laiemaid huvisid. Seepärast tuleb Euroopa järelevalveasutuste otsustusprotsessi tulemuslikkuse ja tõhususe tagamiseks uuesti kindlaks määrata otsustusõiguse jaotus Euroopa järelevalveasutustes.

(22)Lisaks tuleks laiendada järelevalvenõukogu otsustusprotsessis liidu mõõdet, kaasates nõukogu liikmeteks sõltumatud täistööajaga liikmed, kellel ei tohiks olla huvide konflikte. Regulatiivset laadi küsimustega ja otsese järelevalvega seotud otsustusõigus peaks jääma täielikult järelevalvenõukogu pädevusse. Juhatuse senine struktuur (Management Board) tuleks asenda uue struktuuriga (Executive Board), mille kohaselt kuuluvad juhatusse täistööajaga liikmed, kes teevad otsuseid teatavates mitteregulatiivsetes küsimustes, mis muu hulgas käsitlevad pädevate asutuste sõltumatut hindamist, vaidluste lahendamist, liidu õiguse rikkumist, strateegilist järelevalvekava, kolmandatesse riikidesse tegevuse edasiandmise, delegeerimise ja riskide ülekandmise jälgimist, stressiteste ja teabenõudeid. Juhatus peaks üle vaatama ja ette valmistama ka kõik järelevalvenõukogu otsused. Eesistuja positsiooni ja rolli tugevdamiseks tuleks talle ette näha ametlikud ülesanded ja anda otsustav hääl juhatuses. Samuti tuleks tugevdada Euroopa järelevalveasutuste juhtimisel liidu mõõdet, muutes juhatuse eesistuja ja liikmete valikumenetlust nii, et selles saaksid oma rolli nii nõukogu kui ka Euroopa Parlament. Juhatuse koosseis peaks olema tasakaalustatud.

(23)Asjakohase oskusteabe ja vastutuse tagamiseks tuleks eesistuja ja juhatuse liikmed määrata ametisse teenete, oskuste ja teadmiste põhjal, mis neil on seoses kliirimisalaste, kauplemisjärgsete ja finantsküsimustega, samuti finantsjärelevalve valdkonnas saadud kogemuste põhjal. Läbipaistvuse ja demokraatliku kontrolli tagamiseks ning liidu institutsioonide õiguste kaitsmiseks tuleks eesistuja ja juhatuse liikmed valida avatud valikumenetluse alusel. Komisjon peaks koostama kandidaatide nimekirja ja esitama selle Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. Pärast kõnealuse nimekirja heakskiitmist peaks nõukogu vastu võtma otsuse juhatuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Eesistuja ja juhatuse täistööajaga liikmed peaksid vastutama Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees kõigi asutamismääruse alusel tehtud otsuste eest.

(24)Selleks et tagada ühest küljest tegevusülesannete tõhus jaotus ja teisest küljest igapäevase haldustegevuse juhtimine, peaks iga Euroopa järelevalveasutuse tegevdirektori praegused ülesanded võtma üle üks juhatuse liige, kes valitakse kõnealuste konkreetsete ülesannete alusel.

(25)On asjakohane, et finantseerimisasutused ja finantsturu osalised aitavad rahastada Euroopa järelevalveasutuste tegevust, kuna Euroopa järelevalveasutuste tegevuse üldine eesmärk on tagada finantsstabiilsus ja konkurentsimoonutuste ärahoidmise kaudu ühtse turu nõuetekohane toimimine. Euroopa järelevalveasutuste tegevusest saavad kasu kõik finantseerimisasutused ja finantsturu osalised, olenemata sellest, kas nad tegutsevad piiriüleselt või mitte. Euroopa järelevalveasutuste eesmärk on tagada neile tegutsemiseks stabiilne keskkond ja võrdsed tingimused. Seepärast peaksid ka need finantseerimisasutused ja finantsturu osalised, kelle üle Euroopa järelevalveasutused ei tee otseselt järelevalvet, aitama rahastada Euroopa järelevalveasutuste tegevust, mis toob neile kasu. Lisaks peaksid Euroopa järelevalveasutustele maksma tasu need finantseerimisasutused ja finantsturu osalised, kelle üle nad teevad otseselt järelevalvet.

(26)Iga finantseerimisasutuste ja finantsturu osaliste kategooria puhul tuleks osamaksete taseme määramisel arvesse võtta seda, kui palju saab iga finantseerimisasutus ja finantsturu osaline Euroopa järelevalveasutuste tegevusest kasu. Seega tuleks iga finantseerimisasutuse ja finantsturu osalise konkreetsete osamaksete kindlaksmääramisel võtta aluseks tema suurus, et kajastada tema tähtsust asjaomasel turul. Väga väikeste osamaksete kogumisel tuleks kohaldada miinimumkünnist, et tagada nende kogumise majanduslik mõttekus, ja samal ajal tuleks tagada, et suured ettevõtted ei pea maksma ebaproportsionaalselt palju.

(27)Selleks et kindlaks määrata, kuidas tuleb arvutada üksikute finantseerimisasutuste ja finantsturu osaliste iga-aastased osamaksed, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas aluslepingu artikliga 290 vastu õigusakte. Delegeeritud õigusaktidega kehtestatakse metoodika, mille kohaselt jaotatakse prognoositavad kulud finantseerimisasutuste või finantsturu osaliste kategooriate vahel, ja kriteeriumid, mille alusel määratakse suuruse põhjal kindlaks individuaalsed osamaksed. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(28)Euroopa järelevalveasutuste tegevuse konfidentsiaalsuse säilitamiseks tuleks ametisaladuse hoidmise nõudeid kohaldada ka iga isiku suhtes, kes osutab asjaomase Euroopa järelevalveasutuse ülesannetega seoses otseselt või kaudselt, alaliselt või ajutiselt mis tahes teenust.

(29)Määrustega (EÜ) 1093/2010, 1094/2010 ja 1095/2010 ning finantsteenuste sektoripõhiste õigusaktidega on ette nähtud, et Euroopa järelevalveasutused üritavad sõlmida tõhusaid halduskokkuleppeid, mis käsitlevad teabe vahetamist kolmandate riikide järelevalveasutustega. Vajadus tõhusa koostöö ja teabevahetuse järele muutub veelgi olulisemaks seetõttu, et käesoleva muutmismääruse kohaselt saavad mõned Euroopa järelevalveasutused täiendavad laiemad ülesanded seoses ELi-väliste üksuste ja tegevuste järelevalvega. Euroopa järelevalveasutused peavad isikuandmete töötlemisel, sealhulgas selliste andmete edastamisel väljapoole liitu järgima määruse (EL) nr 2018/XXX (ELi institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatav andmekaitsemäärus) nõudeid. Kaitse piisavuse otsuse või sobivate kaitsemeetmete (nt nagu ette nähtud ELi institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatava andmekaitsemääruse artikli 49 lõike 3 kohaste halduskokkulepete puhul) puudumisel võivad Euroopa järelevalveasutused vahetada isikuandmeid kolmandate riikide ametiasutustega vastavalt kõnealuse määruse artikli 51 lõike 1 punktis d sätestatud avaliku huvi erandi tingimustele, eelkõige andmete vahetamisel rahvusvahelisel tasandil finantsjärelevalveasutuste vahel.

(30)On esmatähtis, et Euroopa Pangandusjärelevalve otsustusmenetluses oleks ette nähtud asjakohased kaitsemeetmed liikmesriikide jaoks, kes ei osale pangandusliidus, võimaldades samas EBA-l jätkata otsuste tegemist tõhusal viisil, kui mitteosalevate liikmesriikide arv väheneb. Tuleks säilitada kehtivad hääletuseeskirjad, mille kohaselt on EBA otsuse tegemiseks vaja osalevate liikmesriikide häälteenamust ja mitteosalevate liikmesriikide häälteenamust. Siiski on vaja täiendavaid kaitsemeetmeid, et vältida olukorda, kus otsuseid ei saa teha üksnes liikmesriikide pädevate asutuste puudumise tõttu, ja tagada, et hääletusel osaleb võimalikult palju riiklikke pädevaid asutusi, mis tagab tugeva ja õiguspärase hääletustulemuse.

(31)Euroopa järelevalveasutuste asutamismäärustega on ette nähtud, et Euroopa järelevalveasutused peaksid koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga algatama ja koordineerima kogu liitu hõlmavaid stressiteste, mida viiakse läbi selleks, et hinnata finantseerimisasutuste või finantsturu osaliste vastupanuvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral. Samuti peaksid Euroopa järelevalveasutused tagama, et selliste testide läbiviimisel kohaldatakse liikmesriikide tasandil võimalikult ühtset metoodikat. Selleks et tagada õige tasakaal pädevate asutuste järelevalveprobleemide ja üleliiduliste kaalutuste vahel, on asjakohane anda Euroopa järelevalveasutuste juhatustele õigus teha otsuseid stressitestide algatamise ja koordineerimise kohta. Samuti tuleks kõigi Euroopa järelevalveasutuste puhul täpsustada, et ametisaladuse hoidmise kohustus ei tohi pädevaid asutusi takistada edastamast stressitestide tulemusi Euroopa järelevalveasutustele avaldamiseks.

(32)Selleks et tagada ühtsus sisemudelite järelevalve ja heakskiitmise valdkonnas, peaks EIOPA-l olema võimalik esitada arvamusi, et kõrvaldada võimalikud ebakõlad ja aidata pädevatel asutustel jõuda kokkuleppele sisemudelite heakskiitmise osas. Pädevad asutused peaksid tegema otsused kooskõlas kõnealuste arvamustega või põhjendama, miks tehtud otsused ei ole arvamustega kooskõlas.

(33)Võttes arvesse, et kauplemistegevus ja eelkõige teatavate investeerimisühingute tegevus, millel selle süsteemse laadi tõttu võib olla piiriülene mõju finantsstabiilsusele, on muutumas üha piiriülesemaks, peaks ESMA-l olema suurem koordineeriv roll pädevatele asutustele vastavate uurimiste algamise soovitamisel. Lisaks peaks ESMA-l olema võimalik hõlbustada kõnealuste uurimistega seotud teabevahetust, kui tal on põhjendatud kahtlus, et märkimisväärse piiriülese mõjuga tegevus võib ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist või usaldusväärsust või liidu finantsstabiilsust. Selleks peaks ESMA pidama andmepanka, et koguda pädevatelt asutustelt kogu vajalikku teavet ja levitada seda nende vahel.

(34)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 345/2013, 35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 346/2013 36 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/760 37 peamine eesmärk on edendada töökohtade loomist ja majanduskasvu, VKEde rahastamist, sotsiaalseid ja pikaajalisi investeeringuid ning edendada ELi investeerimiskultuuri. Kuid hoolimata kolme määrusega saavutatud ühtlustamisest on jätkuvalt erinevusi selles, kuidas riiklikud pädevad asutused kasutavad oma kaalutlusõigust, samuti haldustavades ning järelevalvekultuuris ja -tulemustes. Kõnealused erinevused ei võimalda tagada võrdeid tingimusi kvalifitseeruvate riskikapitalifondide, kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide ja pikaajaliste investeerimisfondide valitsejatele eri liikmesriikides ning suurendavad samal ajal kõnealuste valitsejate tehingu- ja tegevuskulusid.

(35)Tehingu- ja tegevuskulude vähendamiseks, investoritele valiku suurendamiseks ja õiguskindluse edendamiseks on asjakohane anda pädevatelt asutustelt ESMA-le üle teatavad järelevalvevolitused, sealhulgas registreerimine ja tegevuslubade andmine või registreerimise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamine määruses (EL) nr 345/2013 osutatud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate ja kõnealuste fondide puhul, määruses (EL) nr 346/2013 osutatud kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate ja kõnealuste fondide puhul ning määruses (EL) 2015/760 osutatud pikaajaliste investeerimisfondide puhul. Selleks peaks ESMA-l olema võimalik viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle, määrata karistusi või perioodilisi karistusmakseid, et sundida isikuid lõpetama rikkumine, esitama ESMA nõutav täielik ja õige teave või nõustuma uurimise või kohapealse kontrolliga.

(36)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määruses (EL) 2015/760 Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta on sätestatud ühtsed nõuded, mida pikaajalised investeerimisfondid peavad Euroopa pikaajalise investeerimisfondi (ELTIF) tegevusloa saamiseks täitma. Määruses (EL) 2015/760 on sätestatud eeskirjad kvalifitseeruvate investeeringute, kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate, kontsentreerumise ja aktsepteeritavate investorite kohta. Eeskirjades on määratletud ka järelevalvevolitused, sealhulgas tegevusloa andmise ja pideva järelevalve nõuded. Säilitades määruse (EL) 2015/760 usaldatavusnõuded, antakse käesoleva määrusega ESMA-le järelevalvevolitused, sealhulgas tegevusloa andmise, pideva järelevalve tegemise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise õigus. Käesoleva määrusega antakse ESMA-le õigus koostada komisjonile esitamiseks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõusid, mis ei hõlma poliitikavalikuid, nii et määruse (EL) 2015/760 kohased ESMA õiguslikud kohustused ja kaalutuslõigus on piisavalt selged. ESMA-le järelevalvevolituste andmiseks on tehtud sarnased muudatused ka määrustes (EL) nr 345/2013 ja (EL) nr 346/2013.

(37)Selleks et tulemuslikult kasutada järelevalvevolitusi seoses kvalifitseeruvate riskikapitalifondide, kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide ja Euroopa pikaajaliste investeerimisfondidega ning nende valitsejatega, peaks ESMA-l olema võimalik viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle. ESMA järelevalvesuutlikkuse toetuseks peaks ESMA-l olema õigus määrata perioodilisi karistusmakseid, et sundida isikuid lõpetama rikkumine, esitama ESMA nõutav täielik ja õige teave või nõustuma uurimise või kohapealse kontrolliga. Seepärast tuleks käesoleva määrusega selgelt kindlaks määrata selliste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete piirid ning need karistused ja meetmedpeaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagama ühise lähenemisviisi ja hoiatava mõju. ESMA uurimistegevusele ja nõuete täitmise tagamisega seotud tegevusele peaksid vajaduse ja taotluse korral aitama kaasa liikmesriikide ametiasutused. ESMA-l peaks olema õigus delegeerida mõned neist funktsioonidest liikmesriikide pädevatele asutustele.

(38)Määruse (EL) nr 600/2014 artikliga 40 on antud ESMA-le ajutise sekkumise volitused, mis võimaldavad ESMA-l teatavatel tingimustel ajutiselt keelata liidus teatavate finantsinstrumentide või teatavate konkreetsete omadustega finantsinstrumentide turustamine, levitamine või müük või teatavat liiki finantstegevus või -tava või piirata seda. On selge, et kõnealuseid määruse (EL) nr 600/2014 kohaseid toodetesse sekkumise õigusi kohaldatakse investeerimisühingute ja krediidiasutuste suhtes, kes tegelevad finantsinstrumentide (sh ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakud) turustamise, levitamise või müügiga. Kuna ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate osakuid võivad otseselt turustada, levitada või müüa ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ kohaselt tegevusloa saanud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid) valitsejad ja äriühinguna asutatud fondid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL kohaselt tegevusloa saanud alternatiivsete investeerimisfondide valitsejad, tuleb õiguskindluse suurendamise huvides sõnaselgelt sätestada, et eespool nimetatud määruse (EL) nr 600/2014 kohaseid toodetesse sekkumise õigusi kohaldatakse ka eurofondide valitsejate ja äriühinguna asutatud eurofondide suhtes, samuti alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate suhtes.

(39)Rangelt piiritletud ja erandlikel juhtudel võib ESMA kasutada oma sekkumise õigusi, et piirata eurofondide või alternatiivsete investeerimisfondide aktsiate või osakute turustamist, levitamist või müüki ka nende valitsejate poolt. See oleks asjakohane, kui väljapakutud meetmega lahendatakse märkimisväärset probleemi seoses investorite kaitsega või ohtu finantsturgude nõuetekohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi või selle osa stabiilsusele, vastava finantsinstrumendi või tegevuse suhtes kohaldatavad liidu õiguse regulatiivsed nõuded ei maanda seda ohtu ning pädev asutus või pädevad asutused ei ole rakendanud selle ohu kõrvaldamiseks meetmeid või meetmed, mida on rakendatud, ei maanda seda ohtu piisavalt.

(40)Kauplemisandmete kvaliteedi, vormingu, usaldusväärsuse ja kulude ebaühtsus mõjutab negatiivselt läbipaistvust, investorite kaitset ja turu tõhusust. Selleks et edendada kauplemisandmete jälgimist ja taasesitamist, parandada nende ühtsust ja kvaliteeti ning nende kättesaadavust ja nendele juurdepääsu mõistliku hinnaga kogu liidus asjaomaste kauplemiskohtade jaoks, on direktiiviga 2014/65/EL kehtestatud uus õiguskord, millega reguleeritakse aruandlusteenuseid, sealhulgas aruandlusteenuste pakkujatele tegevuslubade andmist ja nende järelevalvet.

(41)Kauplemisandmete endi kvaliteet ning nende töötlemise ja pakkumise kvaliteet, sealhulgas piiriülese andmetöötluse ja andmepakkumise kvaliteet on esmatähtis, et tagada määruse (EL) nr 600/2014 peamine eesmärk, milleks on finantsturgude läbipaistvuse suurendamine. Põhiandmeteenuste pakkumine on seega äärmiselt oluline nii kasutajatele liidu finantsturgudel toimuvast kauplemisest soovitud ülevaate saamiseks kui ka pädevatele asutustele tehingute kohta täpse ja ülevaatliku teabe hankimiseks.

(42)Lisaks on kauplemisandmed määrusest (EL) nr 600/2014 tulenevate nõuete täitmise tagamiseks järjest olulisemad. Võttes arvesse andmetöötluse piiriülest mõõdet, andmete kvaliteeti ja vajadust saavutada mastaabisääst ning selleks, et vältida nii andmete kvaliteedi kui ka aruandlusteenuste pakkujate ülesannete võimalike erinevuste negatiivset mõju, on kasulik ja põhjendatud anda aruandlusteenuste pakkujatele tegevusloa andmise ja nende üle järelevalve teostamise õigused pädevatelt asutustelt üle ESMA-le ning määrata kõnealused õigused kindlaks määruses (EL) nr 600/2014, võimaldades samas saada võimalikult palju kasu andmetega seotud pädevuste koondamisest ESMA raames.

(43)Jaeinvestoreid tuleb asjakohaselt teavitada võimalikest riskidest, kui nad otsustavad investeerida finantsinstrumenti. Liidu õigusraamistiku eesmärk on vähendada ebasobivate toodete müügi riski, st riski, et jaeinvestoritele müüakse finantstooteid, mis ei vasta nende vajadustele ega ootustele. Selleks on direktiiviga 2014/65/EL ja määrusega (EL) nr 600/2014 tugevdatud organisatsioonilisi ja äritegevuse nõudeid, tagamaks, et investeerimisühingud tegutsevad oma klientide parimates huvides. Kõnealused nõuded hõlmavad riskide suuremat avalikustamist klientidele, soovitatavate toodete sobivuse paremat hindamist, samuti kohustust turustada finantsinstrumente kindlaks määratud sihtturul, võttes arvesse selliseid tegureid nagu emitentide maksevõime. ESMA peaks täielikult kasutama kõiki oma õigusi, et tagada järelevalvealane ühtsus ja toetada liikmesriikide ametiasutusi kõrgetasemelise investorite kaitse ja finantstoodetega seotud riskide tulemusliku jälgimise tagamisel.

(44)Kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse ning kohustusliku kauplemiskoha korra nõuete arvutamiseks, samuti võrdlusandmete tarbeks vastavalt määrusele (EL) nr 600/2014 ja määrusele (EL) nr 596/2014 38 , tuleb tagada andmete tõhus ja tulemuslik esitamine, koondamine, analüüs ja avaldamine. Seepärast tuleks ESMA-le anda õigus koguda andmeid otse turuosalistelt seoses kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuetega, samuti anda tegevuslubasid aruandlusteenuste pakkujatele ja teha nende üle järelevalvet.

(45)Kõnealuste õiguste andmine ESMA-le tagab keskse tegevuslubade andmise ja järelevalve, mis aitaks ära hoida praegust olukorda, kus paljud kauplemiskohad, kliendi korralduste süsteemsed täitjad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad peavad esitama andmed mitmele pädevale asutusele, kes alles seejärel esitavad need andmed ESMA-le. Selline keskselt hallatav süsteem peaks tooma turuosalistele suurt kasu andmete suurema läbipaistvuse, investorite parema kaitse ja turu suurema tõhususe seisukohast.

(46)Andmete kogumise õiguse andmine ESMA-le ning tegevuslubade andmise ja järelevalve õiguse andmine pädevatelt asutustelt üle ESMA-le on esmatähtis ka muude ülesannete jaoks, mida ESMA täidab määruse (EL) nr 600/2014 alusel, nagu turuseire, ESMA ajutise sekkumise õigused, positsioonide juhtimise õigused, samuti kauplemiseelse ja -järgse läbipaistvuse nõuete ühtse järgimise tagamiseks.

(47)Oma järelevalvevolituste tulemuslikuks kasutamiseks andmete töötlemise ja pakkumise valdkonnas peaks ESMA-l olema võimalik viia läbi uurimisi ja teha kohapealseid kontrolle. ESMA-l peaks olema võimalik määrata karistusi või perioodilisi karistusmakseid, et sundida aruandlusteenuste pakkujaid lõpetama rikkumine, esitama ESMA nõutav täielik ja õige teave või nõustuma uurimise või kohapealse kontrolliga, ja kehtestada halduskaristusi või muid haldusmeetmeid, kui nad leiavad, et isik on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikkunud määrust (EL) nr 600/2014.

(48)Kriitilise tähtsusega võrdlusalustel põhinevad finantstooted on kättesaadavad kõigis liikmesriikides. Seepärast on kõnealused võrdlusalused finantsturgude toimimise ja liidu finantsstabiilsuse seisukohast kriitilise tähtsusega. Seepärast tuleks kriitilise tähtsusega võrdlusaluse järelevalve puhul jälgida võimalikku mõju terviklikult mitte üksnes liikmesriigis, kus asub haldaja, ja liikmesriikides, kus asuvad sellesse panustajad, vaid kogu liidus. Seega on asjakohane, et kriitilise tähtsusega võrdlusaluste järelevalvet liidu tasandil teeb ESMA. Ülesannete dubleerimise vältimiseks peaks kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldajate üle, sealhulgas mis tahes mittekriitiliste võrdlusaluste üle, mida nad võivad hallata, tegema järelevalvet üksnes ESMA.

(49)Kui võrdlusalus on kriitilise tähtsusega üksnes ühes liikmesriigis, võib tulenevalt kõnealuse liikmesriigi pädeva asutuse turulähedusest olla asjakohane, et ESMA delegeerib kõnealuse võrdlusaluse järelevalve täielikult või osaliselt selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus haldaja asub, tingimusel et ESMA on saanud selleks eelnevalt kõnealuse pädeva asutuse nõusoleku.

(50)Kuna kriitilise tähtsusega võrdlusaluste haldajate ja panustajate suhtes kohaldatakse rangemaid nõudeid kui muude võrdlusaluste haldajate ja panustajate suhtes, peaks võrdlusaluse määratlema kriitilise võrdlusalusena komisjon või ESMA ning selle peaks kodifitseerima komisjon. Kuna liikmesriikide pädevatel asutustel on parim juurdepääs nende järelevalve all olevate võrdlusalustega seotud andmetele ja teabele, peaksid nad teavitama komisjoni või ESMAt võrdlusalustest, mis nende arvates vastavad kriitilise tähtsusega võrdlusaluste kriteeriumidele. .

(51)Määruse (EL) 2016/1011 nõuete kohaldamise ühtlustamiseks ja järelevalvetavade lähendamiseks olid ette nähtud kriitilise tähtsusega võrdlusaluste järelevalvekolleegiumid. Kuna ESMA on otseselt kontaktis kõigi riiklike järelevalveasutustega või koosneb kõnealustest järelevalveasutustest, ei ole kõnealuseid järelevalvekolleegiume enam vaja.

(52)Menetlus viidatava liikmesriigi kindlaksmääramiseks võrdlusaluse haldajate puhul, kes asuvad kolmandates riikides ja kes taotlevad tunnustamist liidus, on koormav ja aeganõudev nii taotlejate kui ka liikmesriikide pädevate asutuste jaoks. Taotlejad võivad üritada kõnealust kindlaksmääramist mõjutada järelevalvealase arbitraaži eesmärgil, nagu ka teised kolmandates riikides asuvad võrdlusaluse haldajad, kes soovivad liitu pääsu heakskiitmise korra raames. Kõnealused võrdlusaluse haldajad võivad strateegiliselt valida oma seadusliku esindaja liikmesriigis, kus nende arvates on järelevalve kõige leebem. Ühtne lähenemisviis, mille puhul on kolmandate riikide võrdlusaluste ja nende haldajate puhul pädevaks asutuseks ESMA, hoiab ära need riskid ja kulud, mis kaasnevad viidatava liikmesriigi kindlaksmääramisega ja hilisema järelevalvega. Kolmandate riikide võrdlusaluste pädeva asutusena oleks ESMA kolmandate riikide pädevate asutuste suhtluspartner liidus, mis muudab piiriülese koostöö tõhusamaks ja tulemuslikumaks. 

(53)Paljud, kui mitte kõik võrdlusaluste haldajad on pangad või finantsteenuseid osutavad äriühingud, kes haldavad klientide raha. Selleks, et mitte õõnestada liidu võitlust rahapesu ja/või terrorismi rahastamise vastu, peaks samaväärsuskorra alusel järelevalveasutusega sõlmitava koostöökokkuleppe sõlmimise eeltingimuseks olema see, et järelevalveasutuse asukohariik ei kuulu selliste jurisdiktsioonide loetellu, kelle siseriiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases korras on strateegilisi puudusi, mis märkimisväärselt ohustavad liidu finantssüsteemi.

(54)Peaaegu kõik võrdlusalused on kajastatud finantstoodetes, mis on kättesaadavad mitmes liikmesriigis, kui mitte kogu liidus. Et avastada riske, mis on seotud selliste võrdlusalustega, mis ei pruugi enam olla usaldusväärsed või kajastada tegelikku turu- või majandusolukorda, mida nad peaksid mõõtma, peaksid pädevad asutused, sealhulgas ESMA, tegema koostööd ja vajaduse korral aitama üksteist.

(55)Tulenevalt asjaomaste väärtpaberite ja emitentide laadist on määruse (El) 2017/1129 kohaselt koostatavatel teatavat liiki prospektidel liidus piiriülene mõõde ja need on tehniliselt keerukad ja/või hõlmavad võimalikke õigusliku arbitraaži riske, mistõttu ESMA tehtav keskne järelevalve tagaks tulemuslikumad ja tõhusamad tulemused kui järelevalve liikmesriikide tasandil. Selliste prospektide heakskiitmise koondamine ESMA pädevusse, samuti sellega seotud järelevalve ja nõuete täitmise tagamine ESMA tasandil peaks vähendama nõuete täitmisega seotud kulusid ja haldustõkkeid, edendades samas järelevalve kvaliteeti, ühtsust ja tõhusust liidus.

(56)Mittekapitaliväärtpaberite suunatud pakkumised on emitentide jaoks oluline kapitaliallikas ja need on piiriülest laadi. Kuigi kutselistele investoritele suunatud pakkumiste puhul ei ole prospekti vaja, tuleb vastavalt määrusele (EL) 2017/1129 prospekt avaldada hilisemal väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele lubamisel. Prospektikorraga on ette nähtud, et emitendid võivad valida päritoluliikmesriigi, kui mittekapitaliväärtpaberite ühiku nominaalväärtus on üle 1 000 euro. Kuna mittekapitaliväärtpaberite suunatud pakkumiste puhul on ühiku nominaalväärtus tavaliselt üle 1 000 euro, kaasneb sellega liikmesriikide vahel meelepärase regulatiivse korra valimise oht. See, et ESMA-le seatakse ülesandeks selliste mittekapitaliväärtpaberite avaliku pakkumise prospektide heakskiitmine, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turul, või selle konkreetse osana üksnes kutselistele investoritele suunatud pakkumiste prospektide heakskiitmine, peaks aitama saavutada kaks eesmärki – tagada võrdsed tingimused emitentidele ja suurem tõhusus heakskiitmiskorra märkimisväärse sujundamise kaudu.

(57)Varaga tagatud väärtpaberitega seotud prospektide heakskiitmiseks, samuti spetsialiseerunud emitentide (nt kinnisvaraettevõtted, kaevandusettevõtted, teadusuuringutega tegelevad ettevõtted või transpordiettevõtted) koostatud prospektide heakskiitmiseks peavad liikmesriikide pädevatel asutustel olema kõrgelt kvalifitseeritud töötajad, samas kui selliste prospektide arv on küllalti väike. Lisaks ei ole teatav spetsialiseerunud emitentide poolt avalikustamisele kuuluv mittefinantsteave sätestatud määruse (EL) 2017/1129 artikli 13 osutatud delegeeritud õigusaktides, vaid selle määravad kindlaks liikmesriikide pädevad asutused kaalutlusõiguse alusel. See võib põhjustada ebatõhusust ja õigusliku arbitraaži. Sellist liiki prospektide heakskiitmise andmine ESMA pädevusse peaks ühest küljest tagama võrdsed tingimused teabe avalikustamise seisukohast ja kõrvaldama õigusliku arbitraaži ohu ning teisest küljest ESMA eriteadmiste keskuseks kujundamise kaudu optimeerima järelevalvevahendite paigutust liidu tasandil, edendades seeläbi asjaomaste prospektide järelevalve tõhusust.

(58)Kolmanda riigi emitentidel, kes koostavad prospekti vastavalt liidu õigusele, on õigus valida oma päritoluliikmesriik prospekti heakskiitmiseks, millega kaasneb liikmesriikide vahel meelepärase järelevalve valimise oht. Sellise heakskiitmise koondamine ESMA pädevusse tagaks täielikult ühtse lähenemisviisi kolmandate riikide emitentide suhtes ja kõrvaldaks õigusliku arbitraaži ohu. Seega oleks kolmandate riikide emitentide ühtseks kontaktpunktiks liidus ESMA, olenemata liikmesriigist või liikmesriikidest, kus nad pakuvad oma väärtpabereid või taotlevad luba kauplemiseks. Seoses sellega kaob vajadus määrata kindlaks selliste kolmandate riikide emitentide päritoluliikmesriik.

(59)Kolmandate riikide õiguse kohaselt koostatud prospektide samaväärsuse hindamise korda tuleks muuta, nähes ette, et samaväärsuse hindamisel ja sellele järgneval komisjoni otsuse vastuvõtmisel ei võeta arvesse üksnes selliste kolmandate riikide õiguses sätestatud teabenõudeid, vaid ka õigusraamistikku, mille kohaselt kolmandate riikide järelevalveasutused prospekte, sealhulgas vajaduse korral nende täiendusi kontrollivad ja heaks kiidavad, ja selliste prospektidega seotud pakkumiste ja kauplemisele lubamise tulemuslikku järelevalvet ja nendega seotud nõuete täitmise tagamist. Selleks et järgida komisjoni töödokumendis „ELi samaväärsusotsused finantsteenuste poliitikas: hindamine“ (SWD(2017) 102 final) ette nähtud lähenemisviisi, peaks komisjonil olema võimalik kohaldada samaväärsusotsuste puhul täiendavaid tingimusi, et kaitsta turu usaldusväärsust liidus ja edendada finantsteenuste siseturgu, samuti ühiseid väärtusi ja ühiseid regulatiivseid eesmärke rahvusvahelisel tasandil. Sellised tingimused võivad seisneda nõudes, et kolmandal riigil peab olema tulemuslik samaväärsuse hindamise süsteem määruse (EL) 2017/1129 kohaselt koostatud prospektide tunnustamiseks või ESMA-l peab olema võimalik teha koostööd asjaomase kolmanda riigi järelevalveasutusega, et pidevalt jälgida kolmanda riigi eeskirju.

(60)Kui komisjon on kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorra seoses kõnealuse kolmanda riigi õiguse kohaselt koostatud prospektidega tunnistatud samaväärseks ning kui ESMA ja kõnealuse kolmanda riigi järelevalveasutuse vahel on sõlmitud asjakohane koostöökokkulepe, tuleks kõik kõnealuse kolmanda riigi järelevalveasutuse poolt heaks kiidetud prospektid, mida kasutatakse liidus väärtpaberite avalikuks pakkumiseks või nende lubamiseks kauplemisele reguleeritud turul, esitada ESMA-le ning päritoluliikmesriigi kindlaksmääramise eeskirjade kohaldamine tuleks lõpetada.

(61)Kuna määruse (EL) 2017/1129 kohase samaväärsuskorraga on ette nähtud, et pakkumiste ja kolmanda riigi eeskirjade kohaselt koostatud prospekti alusel liidus kauplemisele lubamise asjus tuginevad pädevad asutused ja ESMA kolmanda riigi järelevalveasutustele, peavad pädevad asutused ja ESMA olema kindlad, et asjaomases kolmandas riigis on tagatud, et finantssüsteemi ei kasutata rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil. Seepärast – ja samuti selleks, et mitte õõnestada liidu võitlust rahapesu ja/või terrorismi rahastamise vastu – peaks ESMA poolt määruse (EL) 2017/1129 kohase samaväärsuskorra alusel kolmanda riigi järelevalveasutusega sõlmitava koostöökokkuleppe sõlmimise eeltingimuseks olema see, et kolmas riik ei kuulu selliste jurisdiktsioonide loetellu, kelle siseriiklikus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases korras on strateegilisi puudusi, mis märkimisväärselt ohustavad liidu finantssüsteemi.

(62)ESMA-le tuleks anda õigus määrata halduskaristusi või võtta muid haldusmeetmeid selliste määruse (EL) 2017/1129 nõuete rikkumiste korral, mis on seotud teatavat liiki prospektidega, mille heakskiitmine on ESMA pädevuses. Seepärast tuleks käesoleva määrusega selgelt kindlaks määrata selliste halduskaristuste ja muude haldusmeetmete piirid, mis peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(63)Samuti tuleks ESMA pädevusse anda järelevalve selliste prospektidega seotud reklaami üle, mille heakskiitmine on ESMA pädevuses. ESMA-l peaks olema võimalus kontrollida kõnealuste reklaamide vastavust nõuetele. Samas peaks ESMA selle kontrolli teostama alati sellise reklaami puhul, mida levitatakse liikmesriigis, kelle pädev asutus on ametlikult taotlenud, et ESMA teostaks kontrolli alati, kui ESMA heakskiidetud prospekti kasutatakse pakkumiseks või kauplemisele lubamiseks kõnealuse liikmesriigi jurisdiktsioonis. Selle ülesande täitmiseks peaks ESMA-l olema piisavalt töötajaid, kellel on piisavalt teadmisi asjaomaste siseriiklike tarbijakaitsenõuete kohta.

(64)ESMA peaks kontrollima kõiki käesolevas määruses kindlaks määratud liiki prospekte, mis on esitatud heakskiitmiseks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast, ja kiitma need heaks. Käesolevas määruses kindlaks määratud liiki prospektide üle, mille pädev asutus on heaks kiitnud enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva või mis on esitatud pädevale asutusele heakskiitmiseks, kuid mida ei ole selleks kuupäevaks veel heaks kiidetud, teeb jätkuvalt järelevalvet kõnealune pädev asutus. Igasuguste segaduste vältimiseks peaks selline järelevalve hõlmama eelkõige seni veel heaks kiitmata prospektide kontrolli ja heakskiitmise lõpuleviimist, samuti seotud täienduste ja lõppsätete heakskiitmise ja teavitamisega seotud ülesandeid, kui see on asjakohane.

(65)Asjakohane on ette näha mõistlik ajavahemik, et teha vajalikud korraldused kavandatud juhtimisstruktuuri jaoks ning võtta vastu delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid, et Euroopa järelevalveasutused ja muud asjaomased isikud saaksid kohaldada käesoleva määrusega kehtestatud nõudeid.

(66)Seepärast tuleks määrusi (EL) nr 1093/2010), (EL) nr 1094/2010, (EL) nr 1095/2010, (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 2015/760, (EL) 2016/2011 ja (EL) 2017/1129 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1
Määruse (EL) nr 1093/2010 muutmine

Määrust (EL) 1093/2010 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 2002/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/48/EÜ*, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/49/EL**, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/92/EL***, Euroopa Parlamendi ja nõukogu**** määrus (EL) 2015/847*****, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2366 ****** ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/65/EÜ ja direktiivi (EL) 2015/849******* asjakohased osad sellises ulatuses, mil neid kohaldatakse krediidi- ja finantseerimisasutuste ning nende üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste suhtes, sh kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele ülesandeid. Ühtlasi tegutseb Euroopa Pangandusjärelevalve kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013********.

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2008. aasta direktiiv 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 87/102/EMÜ (ELT L 133, 22.5.2008, lk 66).

**Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste tagamise skeemide kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149).

***Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL, maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja põhimaksekontole juurdepääsu kohta (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214).

****Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1).

****Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

*****Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

*****    Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63).”

(2)Artikli 2 lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevas määruses olevad viited järelevalvele hõlmavad kõigi pädevate asutuste tegevusi, mida tehakse artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt.“

(3)Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

(a)punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1) „finantseerimisasutused” – ettevõtjad, keda reguleeritakse või kelle üle tehakse järelevalvet artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt;“

(b)punkti 2 alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) pädevad asutused, nagu on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 40, sealhulgas Euroopa Keskpank talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannetega seotud küsimustes;“

(c)punkti 2 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii) direktiivide 2002/65/EÜ ja (EL) 2015/849 puhul asutused ja organid, kes on pädevad tagama, et krediidi- ja finantseerimisasutused järgivad kõnealustes direktiivides sätestatud nõudeid;“

(d)punkti 2 alapunkt iii asendatakse järgmisega:

„iii) hoiuste tagamise skeemide puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/49/EL kohased hoiuste tagamise skeeme haldavad asutused, või juhul kui hoiuste tagamise skeemi toimimist haldab eraettevõte, kõnealuse direktiivi kohaselt selliste skeemide üle järelevalvet teostav ametiasutus ja kõnealuses direktiivis osutatud asjaomased haldusasutused ning“;

(e)punkti 2 lisatakse alapunktid v ja vi:

„v) direktiivis 2014/17/EL, määruses 2015/751, direktiivis EL 2015/2366, direktiivis 2009/110/EÜ, määruses (EÜ) nr 924/2009 ja määruses (EL) nr 260/2012 osutatud pädevad asutused;

vi) direktiivi 2008/48/EÜ artiklis 20 osutatud organid ja asutused.“

(4)Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(b)punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2) juhatus, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;“

(c)punkt 4 jäetakse välja.

(5)Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

(b)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)punkt aa asendatakse järgmisega:

„aa) töötada välja liidu järelevalvekäsiraamat, mis käsitleb finantseerimisasutuste järelevalvet, ning ajakohastada seda;“

ii)lisatakse punkt ab:

„ab) töötada välja liidu kriisilahenduskäsiraamat, mis käsitleb finantseerimisasutuste kriisilahendust liidus ja milles määratakse kindlaks parimad järelevalvetavad ning kvaliteetsed metoodikad ja menetlused, ning ajakohastada seda;“

iii) punktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e) korraldada ja viia läbi pädevate asutuste hindamisi ning anda sellega seoses välja suuniseid ja soovitusi ning määrata kindlaks parimaid tavad, et suurendada järelevalvetulemuste sidusust;

f) jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas vajaduse korral suundumusi laenude andmises eelkõige kodumajapidamistele ja VKEdele ning uuenduslikes finantsteenustes;“

iv)punkt h asendatakse järgmisega:

„h) tugevdada hoiustajate, tarbijate ja investorite kaitset;“

(c)lõikesse 1a lisatakse punkt c:

„c) võtab arvesse tehnoloogilist innovatsiooni, uuenduslikke ja jätkusuutlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud tegurite koosmõju.“;

(d)lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) lisatakse punkt ca:

„ca) anda välja artiklite 29a ja 31a kohaseid soovitusi;“

ii) punkt h asendatakse järgmisega:

„h) koguda finantseerimisasutuste kohta vajalikku teavet vastavalt artiklitele 35 ja 35b;“.

(6)Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

(b)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude turvalisemaks ja usaldusväärsemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtlustamiseks.“;

(c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Pangandusjärelevalve moodustab oma lahutamatu osana finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjakohaste pädevate asutuste ja tarbijakaitse eest vastutavate asutuste esindajaid, et saavutada uute või uuenduslike finantstegevuste reguleerimise ja järelevalve suhtes kooskõlastatud lähenemisviis ning esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele sellekohaseid arvamusi, mille Euroopa Pangandusjärelevalve edastab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Pangandusjärelevalve võib komitee koosseisu kaasata ka liikmesriikide andmekaitseasutusi.“

(7)Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

(b)lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Samuti võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada suuniseid ja soovitusi liikmesriikide asutustele, kes ei ole käesoleva määruse kohaselt määratletud pädevate asutustena, kuid kellele on antud õigus tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamine.“;

(c)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve viib esitatavate suuniste ja soovituste kohta erandjuhtudel läbi avaliku konsultatsiooni ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevat võimalikku kulu ja kasu. Kõnealused konsultatsioonid ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituste kohaldamisala, laadi ja mõjuga. Erandjuhtudel küsib Euroopa Pangandusjärelevalve ka artiklis 37 osutatud pangandussektori sidusrühmade kogu nõuandeid või arvamust.“;

(d)lõikesse 4 lisatakse järgmine lause:

„Aruandes selgitatakse ka seda, kuidas Euroopa Pangandusjärelevalve on suuniste ja soovituste esitamist põhjendanud, ja esitatakse kokkuvõtlik teave kõnealuste suuniste ja soovituste puhul korraldatud avalike konsultatsioonide raames saadud tagasiside kohta.“;

(e)lisatakse lõige 5:

„5. Kui kaks kolmandikku pangandussektori sidusrühmade kogu liikmetest on arvamusel, et Euroopa Pangandusjärelevalve on teatavate suuniste või soovituste esitamisega ületanud oma pädevust, võivad nad esitada komisjonile põhjendatud arvamuse.

Komisjon palub Euroopa Pangandusjärelevalvel asjaomaste suuniste või soovituste esitamist põhjendada. Pärast Euroopa Pangandusjärelevalvelt põhjenduste saamist hindab komisjon suuniste või soovituste ulatust Euroopa Pangandusjärelevalve pädevuse seisukohast. Kui komisjon leiab, et Euroopa Pangandusjärelevalve on oma pädevust ületanud, ja kui ta on andnud Euroopa Pangandusjärelevalvele võimaluse esitada oma seisukohad, võib komisjon võtta vastu rakendusotsuse, millega nõutakse, et Euroopa Pangandusjärelevalve oma suunised või soovitused tühistaks. Komisjoni otsus avalikustatakse.“

(8)Artikli 17 lõikesse 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Ilma et see piiraks artiklis 35 sätestatud õigusi, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse teistele pädevatele asutustele või asjaomastele finantseerimisasutustele, kui seda on vaja liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks. Kui põhjendatud teabenõue on adresseeritud finantseerimisasutusele, selgitatakse selles, miks asjaomast teavet on vaja liidu õiguse väidetava rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks.

Sellise teabenõude saajad esitavad Euroopa Pangandusjärelevalvele põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.

Kui teabenõue on adresseeritud finantseerimisasutusele, teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve sellisest teabenõudest asjaomaseid pädevaid asutusi. Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvel teavet koguda.“

(9)Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

(b)    lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides kindlaks määratud juhtudel ja ilma, et see piiraks artiklis 17 sätestatud õigusi, võib Euroopa Pangandusjärelevalve aidata pädevatel asutustel jõuda lõigetes 2–4 sätestatud korra kohaselt kokkuleppele järgmistel asjaoludel:

a)    ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotlusel, kui pädev asutus ei nõustu teise pädeva asutuse meetme või kavandatud meetme menetluse või sisuga või sellega, et meedet ei võeta;

b)    omal algatusel, kui objektiivsete kriteeriumite alusel on kindlaks tehtud, et pädevad asutused on eriarvamusel.

Juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on ette nähtud, et pädevad asutused peavad tegema ühisotsuse, eeldatakse erimeelsuste olemasolu juhul, kui kõnealused asutused ei suuda teha ühisotsust kõnealustes õigusaktides sätestatud tähtajaks.“;

(c)lisatakse lõiked 1a ja 1b:

„1a. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet viivitamata sellest, et kokkuleppele ei ole jõutud, järgmistel juhtudel:

a)    kui artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega on ette nähtud tähtaeg pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja leiab aset varasem järgmistest:

i) tähtaeg on möödunud;

ii) üks või mitu asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsete kriteeriumite alusel, et on olemas erimeelsused;

b)    kui artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega ei ole ette nähtud tähtaega pädevate asutuste vahel kokkuleppele jõudmiseks ja leiab aset varasem järgmistest:

i)    üks või mitu asjaomast pädevat asutust järeldavad objektiivsete kriteeriumite alusel, et on olemas erimeelsused või

ii)    möödunud on kaks kuud sellest, kui pädev asutus sai teiselt päevalt asutuselt taotluse võtta teatavaid meetmeid, et järgida kõnealuseid liidu õigusakte, ja taotluse saanud asutus ei ole veel võtnud vastu otsust, mis kõnealust taotlust rahuldaks.

1b. Eesistuja hindab, kas Euroopa Pangandusjärelevalve peaks tegutsema vastavalt lõikele 1. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve sekkub omal algatusel, teavitab ta asjaomast pädevat asutust oma otsusest sekkuda.

Oodates Euroopa Pangandusjärelevalve otsust, mis tehakse artikli 47 lõikes 3a sätestatud korra kohaselt, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused juhtudel, mil artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on ette nähtud ühisotsuse tegemine, oma individuaalsete otsuste tegemise edasi. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve otsustab tegutseda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõpule viidud.“;

(d)lõige 3 asendatakse järgmisega:

Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Pangandusjärelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma teatavaid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Pangandusjärelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. . Euroopa Pangandusjärelevalve otsus võib ette näha, et pädevad asutused peavad tühistama juba vastu võetud otsuse või muutma seda või kasutama oma volitusi, mis neile on liidu õigusega antud.“;

(e)lisatakse lõige 3a:

„3 a. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohase menetluse lõpetamisest ja vajaduse korral lõike 3 kohaselt tehtud otsusest.“;

(f)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Pangandusjärelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantseerimisasutus täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide alusel tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Pangandusjärelevalve, ilma et see piiraks aluslepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine.“

(10)Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

(b)lõige 1a jäetakse välja;

(c)lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

Selleks võib Euroopa Pangandusjärelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artiklitega 35 ja 35b antud volitusi.“

(11)Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

(b)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)lisatakse punkt aa:

„aa) esitada vastavalt artiklile 29a strateegiline järelevalvekava;“

ii)punkt b asendatakse järgmisega:

„b) edendada tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust pädevate asutuste vahel, käsitledes kõiki olulisi küsimusi, sealhulgas vajaduse korral küberturvalisust ja küberrünnakuid ning järgides samas asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid;“

iii) punkt e asendatakse järgmisega:

„e) koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, sealhulgas tehnoloogilise innovatsiooni teemal, ja soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid.“;

(c)    lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Ühise järelevalvekultuuri väljakujundamiseks töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja liidu järelevalvekäsiraamatu, mis käsitleb finantseerimisasutuste järelevalvet, ja ajakohastab seda, võttes arvesse finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ja -mudeleid. Euroopa Pangandusjärelevalve töötab välja liidu kriisilahenduskäsiraamatu, mis käsitleb finantseerimisasutuste kriisilahendust liidus, ja ajakohastab seda. Nii liidu järelevalvekäsiraamatus kui ka liidu kriisilahenduskäsiraamatus esitatakse parimad tavad ja määratakse kindlaks kvaliteetsed metoodikad ja menetlused.“

(12)Lisatakse artikkel 29a:

„Artikkel 29a

Strateegiline järelevalvekava

1. Määruse [XXX märkida viide muutmismäärusele] kohaldamise alguses ja seejärel iga kolme aasta järel esitab Euroopa Pangandusjärelevalve 31. märtsiks pädevatele asutustele adresseeritud soovituse, milles pannakse paika strateegilised järelevalve-eesmärgid ja -prioriteedid („strateegiline järelevalvekava“) ning võetakse arvesse pädevate asutuste panust. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab strateegilise järelevalvekava Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile teadmiseks ning avaldab selle oma veebisaidil.

Strateegilises järelevalvekavas määratakse kindlaks järelevalve prioriteedid, et edendada järjepidevat, tõhusat ja tulemuslikku järelevalvetava ning liidu õiguse ühist, ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist ning võtta meetmeid seoses artikli 32 kohaselt kindlaks tehtud asjaomaste mikrotasandi usaldatavusjärelevalve suundumuste, võimalike riskide ja nõrkade kohtadega.

2. Iga aasta 30. septembriks esitab iga pädev asutus Euroopa Pangandusjärelevalvele arutamiseks järgmise aasta tööprogrammi kavandi ja märgib konkreetselt, kuidas kõnealune programmi kavand on kooskõlas strateegilise järelevalvekavaga.

Iga-aastase tööprogrammi kavandis esitatakse konkreetsed järelevalve-eesmärgid ja -prioriteedid ning kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed kriteeriumid, mille alusel iga-aastase tööprogrammi kavandi esitanud pädev asutus valib välja finantseerimisasutused, turutavad ja -käitumise ning finantsturud, mida ta kavatseb kõnealuse programmiga hõlmatud aastal uurida.

3. Euroopa Pangandusjärelevalve hindab iga-aastase tööprogrammi kavandeid ja kui tema hinnangul on oluline oht, et strateegilises järelevalvekavas seatud prioriteete ei saavutata, esitab ta asjaomasele pädevale asutusele soovituse, mille eesmärk on viia kõnealuse asutuse iga-aastane tööprogramm kooskõlla strateegilise järelevalvekavaga.

Iga aasta 31. detsembriks võtavad pädevad asutused vastu oma iga-aastase tööprogrammi, võttes arvesse selliseid soovitusi.

4. Iga aasta 31. märtsiks esitab iga pädev asutus Euroopa Pangandusjärelevalvele aruande iga-aastase tööprogrammi rakendamise kohta.

Aruanne sisaldab vähemalt järgmist teavet:

a)    finantseerimisasutuste, turutavade ja -käitumise ning finantsturgude järelevalve ja uurimise kirjeldus ning selliste haldusmeetmete ja -karistuste kirjeldus, mis on kehtestatud finantseerimisasutuste suhtes liidu ja siseriikliku õiguse rikkumise eest;

b)    sellise tegevuse kirjeldus, mis toimus, kuid mida ei olnud strateegilises järelevalvekavas ette nähtud;

c)    iga-aastases tööprogrammis ette nähtud, kuid teostamata tegevused ja programmi saavutamata jäänud eesmärgid, samuti põhjused, miks neid tegevusi ei rakendatud või eesmärke ei saavutatud.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve hindab pädevate asutuste esitatud rakendusaruandeid. Kui on oluline oht, et strateegilises järelevalvekavas seatud prioriteete ei saavutata, esitab Euroopa Pangandusjärelevalve igale asjaomasele pädevale asutusele soovituse selle kohta, kuidas saab tema tegevuse puudusi kõrvaldada.

Euroopa Pangandusjärelevalve teeb aruannete ja omaenda riskihindamise põhjal kindlaks pädeva asutuse tegevused, mis on strateegilise järelevalvekava täitmiseks kriitilise tähtsusega, ja vajaduse korral hindab neid tegevusi kooskõlas artikliga 30.

6. Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab parimad tavad, mis on tuvastatud iga-aastaste tööprogrammide hindamise käigus.“

(13)Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

(b)artikli pealkiri asendatakse järgmisega:

„Pädevate asutuste hindamine“;

(c)    lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Pangandusjärelevalve teostab korrapäraselt mõne pädeva asutuse või kõigi pädevate asutuste hindamist, et täiendavalt suurendada järelevalvetulemuste sidusust. Selleks töötab Euroopa Pangandusjärelevalve välja meetodid, mille kohaselt asjaomaseid pädevaid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Hindamisel võetakse arvesse olemasolevat teavet asjaomase pädeva asutuse kohta ning asjaomase asutuse suhtes juba läbiviidud hindamisi, sealhulgas kogu teavet, mis on artikli 35 kohaselt esitatud Euroopa Pangandusjärelevalvele, ja igasugust sidusrühmadelt saadud teavet.“;

(d)    lisatakse lõige 1a:

„1a. Käesoleva artikli kohaldamisel asutab Euroopa Pangandusjärelevalve hindamiskomitee, kuhu kuuluvad üksnes Euroopa Pangandusjärelevalve töötajad. Euroopa Pangandusjärelevalve võib delegeerida teatavad ülesanded või otsused hindamiskomiteele.“;

(e)    lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Hindamine hõlmab vähemalt järgmiste elementide hindamist:“;

ii)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) pädeva asutuse ressursside piisavus, sõltumatuse määr ja juhtimiskord, eelkõige seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide tulemusliku kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;“

(f)    lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Pangandusjärelevalve koostab hindamise tulemuste kohta aruande. Kõnealused aruandes määratakse kindlaks hindamise tulemusel ette nähtud järelmeetmed ja selgitatakse neid. Kõnealused järelmeetmed võidakse vastu võtta artikli 16 kohaste suuniste ja soovitustena või artikli 29 lõike 1 punkti a kohaste arvamustena.

Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused järgida Euroopa Pangandusjärelevalve esitatud suuniseid ja soovitusi. Kui pädevad asutused ei astu vastuseks aruandes kindlaks määratud järelmeetmetele asjakohaseid samme, esitab Euroopa Pangandusjärelevalve järelaruande.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel vastavalt artiklitele 10–15 või suuniste või soovituste koostamisel vastavalt artiklile 16 võtab Euroopa Pangandusjärelevalve arvesse hindamise tulemust ja mis tahes muud teavet, mida Euroopa Pangandusjärelevalve on oma ülesannete täitmisel saanud, et tagada kõrgeima kvaliteediga järelevalvetavade ühtsus.“;

(g)    lisatakse lõige 3a:

„3 a. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve leiab hindamistulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabe põhjal, et finantseerimisasutuste või pädevate asutuste suhtes kohaldatavad eeskirjad vajavad täiendavat ühtlustamist, esitab ta komisjonile arvamuse.“;

(h)    lõige 4 asendatakse järgmisega:

4. Euroopa Pangandusjärelevalve avaldab lõikes 3 aruanded, sealhulgas järelaruanded, välja arvatud juhul, kui avaldamine võib ohustada finantssüsteemi stabiilsust. Pädevale asutusele, keda hinnati, antakse võimalus esitada enne mis tahes aruande avaldamist märkusi. Kõnealused märkused avalikustatakse, välja arvatud juhul, kui avalikustamine võib ohustada finantssüsteemi stabiilsust.“

(14)Artiklisse 31a lisatakse järgmine lõige:

„Pädevate asutuste tegevuse puhul, mille eesmärk on lihtsustada tehnoloogilisele innovatsioonile tuginevate ettevõtjate või toodete turulepääsu, edendab Euroopa Pangandusjärelevalve järelevalvealast ühtsust, tehes seda eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Pangandusjärelevalve võtta artikli 16 kohaselt vastu suuniseid või soovitusi.“

(15)Lisatakse artikkel 31 a:

„Artikkel 31a

Tegevuste delegeerimise ja edasiandmise ning riskide ülekandmise koordineerimine

1.    Euroopa Pangandusjärelevalve koordineerib pidevalt pädevate asutuste järelevalvetegevust, et edendada järelevalvealast ühtsust finantseerimisasutuste tegevuste delegeerimise ja edasiandmise ning nendepoolse riskide ülekandmise valdkonnas kooskõlas lõigetega 2, 3, 4 ja 5.

2. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet, kui nad kavatsevad anda tegevusloa finantseerimisasutusele või registreerida finantseerimisasutuse, mis on asjaomase pädeva asutuse järelevalve all vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele ning mille äriplaan näeb ette selle tegevuse või põhifunktsioonide olulise osa edasiandmist või delegeerimist või selle tegevustega seotud riskide olulise osa ülekandmist kolmandatesse riikidesse, et kasutada ELi passi, teostades tegelikult olulised tegevused või funktsioonid väljaspool liitu. Euroopa Pangandusjärelevalvele esitatav teade peab olema piisavalt üksikasjalik, et Euroopa Pangandusjärelevalve saaks seda nõuetekohaselt hinnata.

Kui Euroopa Pangandusjärelevalve peab vajalikuks esitada pädevale asutusele arvamuse selle kohta, et esimese lõigu kohaselt teatatud tegevusloa andmine või registreerimine ei ole vastavuses liidu õigusega või Euroopa Pangandusjärelevalve suuniste, soovituste või arvamustega, teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve pädevat asutust sellest 20 tööpäeva jooksul alates pädevalt asutuselt teate saamisest. Asjaomane pädev asutus ootab sellisel juhul enne tegevusloa andmist või registreerimist ära Euroopa Pangandusjärelevalve arvamuse.

Euroopa Pangandusjärelevalve taotluse korral esitab pädev asutus 15 tööpäeva jooksul taotluse saamisest teabe, mis on seotud tema otsusega anda tegevusluba finantseerimisasutusele või registreerida finantseerimisasutus, mis on asjaomase pädeva asutuse järelevalve all vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

Ilma et see piiraks liidu õigusnormidega sätestatud tähtaegu, väljastab Euroopa Pangandusjärelevalve arvamuse hiljemalt 2 kuu möödudes esimeses lõigus osutatud teate saamisest.

3. Finantseerimisasutus teavitab pädevat asutust oma tegevuse või põhifunktsioonide olulise osa edasiandmisest või delegeerimisest ja oma tegevustega seotud riskide olulise osa ülekandmisest muule üksusele või oma filiaalile, mis on asutatud kolmandas riigis. Asjaomane pädev asutus teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet sellistest teadetest üks kord poolaastas.

Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, esitab pädev asutus Euroopa Pangandusjärelevalve taotluse korral teabe finantseerimisasutuste poolt kokku lepitud edasiandmise, delegeerimise ja riskide ülekandmise korra kohta.

Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib, kas asjaomased pädevad asutused kontrollivad esimeses lõigus osutatud edasiandmise, delegeerimise ja riskide ülekandmise korra vastavust liidu õigusele ning Euroopa Pangandusjärelevalve suunistele, soovitustele ja arvamustele ning seda, kas selline kord ei takista pädevate asutuste poolset tõhusat järelevalvet ja nõuete täitmise tagamist kolmandas riigis.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve võib esitada asjaomasele pädevale asutusele soovitusi, sh soovitusi vaadata mõni otsus läbi või tühistada tegevusluba. Kui asjaomane pädev asutus ei järgi Euroopa Pangandusjärelevalve soovitusi 15 tööpäeva jooksul, esitab pädev asutus oma põhjendused ning Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab oma soovitused koos nimetatud põhjendustega.“

(16)Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

(b)lisatakse lõige 2a:

„2a. Euroopa Pangandusjärelevalve kaalub vähemalt üks kord aastas, kas on asjakohane läbi viia lõikes 2 osutatud kogu liitu hõlmav hindamine, ning esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile oma põhjendused. Kui viiakse läbi selline kogu liitu hõlmav hindamine ning Euroopa Pangandusjärelevalve peab seda asjakohaseks, avaldab ta hindamise tulemused iga osaleva finantseerimisasutuse kohta.

Pädevate asutuste ametisaladuse kohustus ei takista neid lõikes 2 osutatud kogu liitu hõlmavate hindamiste tulemusi avaldamast või selliseid hindamistulemusi Euroopa Pangandusjärelevalvele edastamast, kui Euroopa Pangandusjärelevalve kavatseb kogu liitu hõlmava finantseerimisasutuste vastupanuvõimet käsitleva hindamise tulemused avaldada.“;

(c)lõiked 3a ja 3b asendatakse järgmisega:

„3a. Euroopa Pangandusjärelevalve võib nõuda pädevatelt asutustelt erikontrolle. Ta võib nõuda pädevatelt asutustelt kohapealseid kontrolle, milles ta võib osaleda kooskõlas artikliga 21 selles sätestatud tingimustel, et tagada meetodite, tavade ja tulemuste võrreldavus ja usaldusväärsus.“

(17)Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

(b)    lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjoni konkreetse nõustamistaotluse alusel või juhul, kui on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega, aitab Euroopa Pangandusjärelevalve komisjonil ette valmistada kolmandate riikide õigus- ja järelevalvekorra samaväärsust kinnitavaid otsuseid.“;

(c)lisatakse lõiked 2a, 2b ja 2c:

„2a. Euroopa Pangandusjärelevalve jälgib korrapäraselt õigus- ja järelevalvealaseid suundumusi, nõuete täitmise tagamise tavasid ja asjaomaseid turusuundumusi kolmandates riikides, kelle suhtes on komisjon vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele teinud samaväärsust kinnitavad otsused, et kontrollida, kas kriteeriumid, mille alusel kõnealused otsused on tehtud, ja otsustes sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Euroopa Pangandusjärelevalve esitab komisjonile igal aastal tulemuste kohta konfidentsiaalse aruande.

Ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud erinõudeid ja kohaldades lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Pangandusjärelevalve koostööd selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega ja vajaduse korral ka kriisilahendusasutustega, kelle õigus- ja järelevalvekord on tunnistatud samaväärseks. Seda koostööd tehakse kõnealuste kolmandate riikide asjaomaste asutustega sõlmitud halduskokkulepete alusel. Selliste halduskokkulepete üle läbirääkimisi pidades tagab Euroopa Pangandusjärelevalve, et halduskokkuleppesse lisatakse sätted, mis käsitlevad järgmist:

a)    mehhanismid, mis võimaldavad Euroopa Pangandusjärelevalvel saada asjakohast teavet, sealhulgas teavet õiguskorra, järelevalves rakendatava lähenemisviisi, asjakohaste turusuundumuste ja mis tahes muutuste kohta, mis võivad mõjutada samaväärsust kinnitavat otsust;

b)    järelevalvetegevuse, sh kohapealsete kontrollide koordineerimise menetlus määral, mil see on vajalik samaväärsust kinnitavate otsustega seotud järelmeetmeteks.

Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab komisjoni, kui kolmanda riigi pädev asutus keeldub sellist halduskokkulepet sõlmimast või tulemuslikku koostööd tegemast. Komisjon võtab seda teavet asjaomaste samaväärsusotsuste läbivaatamisel arvesse.

2b. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve tuvastab lõikes 2a osutatud kolmandates riikides mis tahes õigus- või järelevalvealaseid suundumusi, mis võivad mõjutada liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust või investorite kaitset või siseturu toimimist, teavitab ta sellest viivitamata ja konfidentsiaalselt komisjoni.

Euroopa Pangandusjärelevalve esitab komisjonile igal aastal konfidentsiaalse aruande, mis käsitleb õigus- ja järelevalvealaseid ning nõuete täitmise tagamisega seotud suundumusi ja turusuundumusi lõikes 2a osutatud kolmandates riikides, võttes eelkõige arvesse nende mõju finantsstabiilsusele, turu usaldusväärsusele, investorite kaitsele või siseturu toimimisele.

2c. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Pangandusjärelevalvet aegsasti oma kavatsusest sõlmida kolmanda riigi järelevalveasutustega halduskokkulepe artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega hõlmatud valdkonnas, sealhulgas seoses kolmandate riikide üksuste filiaalidega. Nad esitavad samal ajal Euroopa Pangandusjärelevalvele sellise kavandatud kokkuleppe kavandi.

Ühtsete, tõhusate ja tulemuslike järelevalvetavade kehtestamiseks liidus ning rahvusvahelise järelevalvealase koordineerimise edendamiseks võib Euroopa Pangandusjärelevalve välja töötada näidishalduskokkuleppe. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused sellist näidishalduskokkulepet järgida.

Artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandesse lisab Euroopa Pangandusjärelevalve teabe järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide haldusasutustega sõlmitud halduskokkulepete, Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile samaväärsusotsuste ettevalmistamiseks antud abi ja lõike 2a kohase Euroopa Pangandusjärelevalve jälgimistegevuse kohta.“

(18)Artikli 34 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Seoses direktiivi 2013/36/EÜ artikli 22 kohase hindamisega, mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldab vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikuseid konsultatsioone, võib Euroopa Pangandusjärelevalve asjaomase pädeva asutuse taotlusel esitada ja avaldada arvamuse, mis käsitleb sellist hindamist, välja arvatud kõnealuse direktiivi artikli 23 lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumidega seonduvat. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne kõnealuses direktiivis osutatud hindamisperioodi lõppu. Valdkondade suhtes, mille kohta Euroopa Pangandusjärelevalve võib esitada arvamuse, kohaldatakse artikleid 35 ja 35b.“

(19)Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

(b)lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Pangandusjärelevalve teabenõude alusel esitavad pädevad asutused Euroopa Pangandusjärelevalvele kogu teabe, mis on talle vajalik käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav.

Esitatav teave peab olema täpne ja täielik ning see esitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve määratud tähtajaks.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve võib ka nõuda, et teavet esitatakse korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis või kasutades võrreldavaid aruandevorme, mille ta on heaks kiitnud. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul ühtseid aruandevorme.

3. Euroopa Pangandusjärelevalve annab pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude alusel teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.”;

(c)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui lõike 1 kohaselt nõutud teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda kättesaadavaks Euroopa Pangandusjärelevalve määratud tähtajaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude järgmistele asutustele:

a) muud järelevalveülesandeid täitvad asutused;

b) asjaomases liikmesriigis rahandusvaldkonna eest vastutav ministeerium, kui tal on usaldatavusnõuetega seotud teavet;

c) asjaomase liikmesriigi keskpank;

d) asjaomase liikmesriigi statistikaamet.

Euroopa Pangandusjärelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused tal teavet koguda.“;

(d)lõiked 6 ja 7a jäetakse välja.

(20)Lisatakse artiklid 35a–35h:

„Artikkel 35a

Artiklis 35b osutatud õiguste kasutamine

Euroopa Pangandusjärelevalvele või selle ametnikele või teistele Euroopa Pangandusjärelevalve poolt volitatud isikutele artikliga 35b antud õigusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artikkel 35b

Teabe nõudmine finantseerimisasutustelt, asjaomaste finantseerimisasutuste valdusettevõtjatelt või filiaalidelt ja finantskontserni või konglomeraadi reguleerimata tegevusüksustelt

1. Kui artikli 35 lõike 1 või lõike 5 kohaselt nõutud teave ei ole kättesaadav või seda ei ole tehtud kättesaadavaks Euroopa Pangandusjärelevalve määratud tähtajaks, võib Euroopa Pangandusjärelevalve lihtteabenõude või otsusega nõuda, et järgmised asutused ja üksused esitaksid kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks käesoleva määruse kohaselt:

a) asjaomased finantseerimisasutused;

b) asjaomase finantseerimisasutuse valdusettevõtjad või filiaalid;

c) finantskontserni või konglomeraadi reguleerimata tegevusüksused, mis on asjaomase finantseerimisasutuse finantstegevuse seisukohast olulised.

2. Lõikes 1 osutatud lihtteabenõudes:

a)    viidatakse käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;

b)    märgitakse teabenõude eesmärk;

c)    täpsustakse nõutav teave;

d)    määratakse tähtaeg, mille jooksul tuleb teave esitada;

e)    esitatakse märkus selle kohta, et isik, kellelt teavet taotletakse, ei ole kohustatud teavet esitama, kuid teabenõudele vabatahtlikult vastates ei tohi esitatav teave olla ebaõige ega eksitav;

f)    märgitakse sellise trahvi suurus, mis määratakse artikli 35c kohaselt juhul, kui esitatud teave on ebaõige või eksitav.

3. Teabe taotlemisel otsusega teeb Euroopa Pangandusjärelevalve järgmist:

a)    viitab käesolevale artiklile kui nõude õiguslikule alusele;

b)    märgib teabenõude eesmärgi;

c)    täpsustab nõutava teabe;

d)    määrab tähtaja, mille jooksul tuleb teave esitada;

e)    esitab teabe perioodiliste karistusmaksete kohta, mida kohaldatakse vastavalt artiklile 35d juhul, kui esitatud teave on mittetäielik;

f)    viitab trahvile, mis määratakse artikli 35c kohaselt juhul, kui esitatud teave on ebaõige või eksitav;

g)    viitab õigusele kaevata otsus edasi apellatsiooninõukogule ja õigusele vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus vastavalt artiklitele 60 ja 61.

4. Nõutud teabe esitavad lõikes 1 loetletud asjaomased asutused ja üksused või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud juristid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks, kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve edastab lihtteabenõude või oma otsuse koopia viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud asjaomane üksus, kellele teabenõue on suunatud, asub või on asutatud.

6. Euroopa Pangandusjärelevalve võib kasutada käesoleva artikli alusel saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 35c

Trahvide määramise menetluseeskirjad

1. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast artikli 35d lõikes 1 osutatud rikkumist, määrab Euroopa Pangandusjärelevalve juhtumi uurimiseks Euroopa Pangandusjärelevalves sõltumatu uurija. Määratud uurija ei tohi olla ei asjaomasel ajal ega minevikus otseselt või kaudselt seotud artikli 35b lõikes 1 loetletud asjaomaste asutuste või üksuste otsese või kaudse järelevalvega ning ta täidab oma ülesandeid järelevalvenõukogust sõltumatult.

2. Lõikes 1 osutatud uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute esitatud seisukohti, ning esitab järelevalvenõukogule uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

3. Oma ülesannete täitmiseks on uurijal õigus nõuda teavet vastavalt artiklile 35b.

4. Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele Euroopa Pangandusjärelevalve poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

5. Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist järelevalvenõukogule annab uurija isikutele, kelle suhtes on algatatud uurimine, võimaluse esitada uurimise all olevates küsimustes oma seisukohad. Uurija uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

6. Käesoleva artikli kohase uurimise ajal tagatakse uurimise all olevatele isikutele kaitseõigus.

7. Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel järelevalvenõukogule teavitab uurija sellest uurimise all olevaid isikuid. Kõnealustel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei laiene konfidentsiaalsele teabele, mis mõjutab kolmandaid isikuid.

8. Uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui uurimise all olevad isikud seda taotlevad, otsustab Euroopa Pangandusjärelevalve pärast kõnealuste isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile 35f, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu artikli 35d lõikes 1 osutatud rikkumist, ning võtab rikkumise korral meetme vastavalt kõnealusele artiklile.

9. Uurija ei osale järelevalvenõukogu aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil järelevalvenõukogu otsustusprotsessi.

10. Komisjon võtab vastavalt artiklile 75a vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendavalt täpsustada menetluseeskirju trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise õiguse kasutamiseks, sealhulgas eeskirju, mis käsitlevad järgmist:

a) kaitseõigus;

b) ajalised sätted;

c) trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumine;

d) perioodiliste karistusmaksete ja trahvide määramise ja täitmise aegumistähtajad.

11. Euroopa Pangandusjärelevalve annab asjad kriminaalkorras süüdistuse esitamiseks üle asjaomastele riigiasutustele, kui ta leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib olla kuriteo koosseis. Euroopa Pangandusjärelevalve hoidub trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata õigusmõju.

Artikkel 35d

Trahvid

1. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab vastu otsuse trahvi määramise kohta, kui ta leiab, et artikli 35b lõikes 1 loetletud asutus või üksus ei ole vastuseks artikli 35b lõike 3 kohasele teabenõude otsusele teavet tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu esitanud või on vastuseks artikli 35b lõike 2 kohasele lihtteabenõudele esitanud ebatäieliku, ebaõige või eksitava teabe.

2. Lõikes 1 osutatud trahvi põhisumma on vähemalt 50 000 eurot ning see ei ületa 200 000 eurot.

3. Lõikes 2 osutatud trahvi põhisumma määramisel peaks Euroopa Pangandusjärelevalve võtma arvesse asjaomase asutuse või üksuse eelmise majandusaasta käivet ning trahvi põhisumma peaks jääma:

a) alammäära lähedusse, kui üksuse aastakäive on alla 10 miljoni euro;

b) keskmise määra lähedusse, kui üksuse aastakäive on 10 kuni 50 miljonit eurot;

c) ülemmäära lähedusse, kui üksuse aastakäive on üle 50 miljoni euro.

Lõikes 2 sätestatud piirides põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kooskõlas lõikes 5 sätestatud asjaomaste koefitsientidega.

Asjaomaseid raskendava asjaolu koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

Asjaomaseid kergendava asjaolu koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

4. Lõikes 2 osutatud põhisumma suhtes kohaldatakse kumulatiivselt järgmisi kohandamiskoefitsiente:

a)    raskendavate asjaoludega seotud kohandamiskoefitsiendid on järgmised:

i) kui rikkumine on toime pandud korduvalt, kohaldatakse iga korduva rikkumise puhul koefitsienti 1,1;

ii) kui rikkumise kestus on pikem kui kuus kuud, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

iii) kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;

iv) kui rikkumise tuvastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7;

v) kui üksuse kõrgem juhtkond ei ole teinud Euroopa Pangandusjärelevalvega koostööd, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

b)    kergendavate asjaoludega seotud kohandamiskoefitsiendid on järgmised:

i) kui rikkumise kestus on lühem kui 10 tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9;

ii) kui asutuse või üksuse kõrgem juhtkond suudab tõendada, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed, et hoida ära artikli 35 lõike 6a kohase teabenõude mittejärgimine, kohaldatakse koefitsienti 0,7;

iii) kui üksus on Euroopa Pangandusjärelevalvet rikkumisest teavitanud kiiresti, tulemuslikult ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4;

iv) kui üksus on võtnud vabatahtlikult meetmeid, et tagada sarnase rikkumise edaspidine ärahoidmine, kohaldatakse koefitsienti 0,6.

5. Olenemata lõigetest 2 ja 3 ei tohi trahvi kogusumma ületada 20 % asjaomase üksuse eelmise majandusaasta käibest, välja arvatud juhul, kui üksus on saanud rikkumisest otseselt või kaudselt rahalist kasu. Sel juhul peab trahvi kogusumma olema vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

Artikkel 35e

Perioodilised karistusmaksed

1. Euroopa Pangandusjärelevalve võtab vastu otsuse perioodiliste karistusmaksete määramise kohta, et sundida artikli 35b lõikes 1 osutatud asutusi või üksuseid esitama artikli 35b lõike 3 kohase otsusega nõutud teavet.

2. Perioodiline karistusmakse peab olema mõjus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse iga päeva kohta, kuni asjaomane asutus või üksus täidab lõikes 1 osutatud asjakohast otsust.

3. Olenemata lõikest 2 on perioodilise karistusmakse summa 3 % asjaomase asutuse või üksuse eelmise majandusaasta keskmisest päevakäibest. See arvutatakse alates päevast, mis on sätestatud otsuses, millega määratakse perioodiline karistusmakse.

4. Perioodilise karistusmakse võib määrata kuni kuueks kuuks alates Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse teatavakstegemise kuupäevast.

Artikkel 35f

Õigus olla ära kuulatud

1. Enne otsuse tegemist trahvi ja perioodilise karistusmakse määramise kohta vastavalt artiklitele 35d ja 35e annab Euroopa Pangandusjärelevalve asutusele või üksusele, kellele teabenõue esitati, võimaluse olla ära kuulatud.

Euroopa Pangandusjärelevalve otsused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel asutustel või üksustel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

2. Menetluse ajal tagatakse lõikes 1 osutatud asutusele või üksusele täielikult kaitseõigus. Asutusel või üksusel on õigus saada juurdepääs Euroopa Pangandusjärelevalve toimikule, tingimusel et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Euroopa Pangandusjärelevalve asutusesiseseks kasutuseks ettenähtud ettevalmistavaid dokumente.

Artikkel 35g

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmine ja eelarvesse kandmine

1. Vastavalt artiklitele 35d ja 35e määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on halduslikku laadi ja täitmisele pööratavad.

2. Trahvi ja perioodilise karistusmakse täitmist reguleerivad selles liikmesriigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Täitekorralduse lisab trahvi või perioodilise karistusmakse määramise otsusele ilma muu formaalsuseta kui kõnealuse otsuse autentsuse tõestamine ametiasutus, kelle iga liikmesriik selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Pangandusjärelevalvele ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb.

3. Kui lõikes 2 osutatud formaalsused on asjaomase isiku avalduse põhjal lõpetatud, võib kõnealune isik taotleda täitmist kooskõlas siseriikliku õigusega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

4. Trahvi või perioodilise karistusmakse täitmise võib peatada üksnes Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Asjaomase liikmesriigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused trahvi või perioodilise karistusmakse ebaõige täitmise kohta.

5. Euroopa Pangandusjärelevalve avalikustab kõik vastavalt artiklitele 35d ja 35e määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

6. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Artikkel 35h

Otsuste läbivaatamine Euroopa Liidu Kohtus

Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Euroopa Pangandusjärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Liidu Kohus võib Euroopa Pangandusjärelevalve määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.“

(21)Artikli 36 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vajaduse korral kasutab Euroopa Pangandusjärelevalve käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada õigeaegne järelmeetmete võtmine seoses hoiatuste või soovitustega, mida Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esitab pädevale asutusele.“

(22)Artiklit 37 muudetakse järgmiselt:

(b)    lõike 4 esimese lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:

„Pangandussektori sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida korraldatakse uus valikumenetlus.“;

(c)    lõikesse 5 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui pangandussektori sidusrühmade kogu liikmed ei jõua ühisele arvamusele või ei suuda kokku leppida ühises nõuandes, võivad ühte sidusrühmade gruppi esindavad liikmed esitada eraldi arvamuse või eraldi nõuande.

Pangandussektori sidusrühmade kogu, väärtpaberituru sidusrühmade kogu, kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ning tööandjapensionide sidusrühmade kogu võivad esitada Euroopa järelevalveasutuste tegevusega seotud küsimustes ühisarvamusi ja -nõuandeid vastavalt käesoleva määruse artiklile 56, mis käsitleb ühised seisukohti ja õigusakte.“

(23)Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Otsustamismenetlus

1. Euroopa Pangandusjärelevalve tegutseb käesoleva määrusega ettenähtud otsuseid vastu võttes lõigete 2–6 kohaselt, v.a otsuste puhul, mis on vastu võetud vastavalt artiklitele 35b, 35d ja 35e.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve teavitab otsuse adressaati otsuse tegemise kavatsusest, määrates tähtaja, mille jooksul võib adressaat otsusega seotud küsimuses esitada oma seisukohti, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Esimese lause sätet kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

3. Euroopa Pangandusjärelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

5. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve võtab vastu artikli 18 lõigete 3 või 4 kohase otsuse, vaatab ta selle sobivate ajavahemike järel läbi.

6. Artiklite 17, 18 või 19 kohased Euroopa Pangandusjärelevalve otsused avalikustatakse. Avalikustamisel esitatakse asjaomase pädeva asutuse või finantseerimisasutuse andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus kõnealuste finantseerimisasutuste õigustatud huviga või nende ärisaladuste kaitsega või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja usaldusväärsust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.“

(24)Artiklit 40 muudetakse järgmiselt:

(b)    lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)lisatakse punkt aa:

„aa) artikli 45 lõikes 1 osutatud juhatuse täistööajaga liikmed, kellel ei ole hääleõigust;“

(c)lõike 7 teine lõik jäetakse välja;

(d)lisatakse lõige 8:

„8. Kui lõike 1 punktis b osutatud riiklik ametiasutus ei vastuta tarbijakaitsenõuete täitmise tagamise eest, võib kõnealuses punktis osutatud järelevalvenõukogu liige otsustada kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis vastutab tarbijakaitse eest mitu asutust, lepivad kõnealused asutused kokku, kes on nende ühine esindaja.“

(25)Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Sisekomiteed

„Järelevalvenõukogu võib teatavate ülesannete täitmiseks luua sisekomiteesid. Järelevalvenõukogu võib delegeerida sisekomiteedele, juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.“

(26)Artikli 42 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.“

(27)Artiklit 43 muudetakse järgmiselt:

(b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu annab Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuseks juhiseid. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võtab järelevalvenõukogu juhatuse ettepaneku põhjal vastu Euroopa Pangandusjärelevalve arvamusi, soovitusi, suuniseid ja otsuseid ning annab II peatükis osutatud nõu.“;

(c)lõiked 2 ja 3 jäetakse välja;

(d)lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku põhjal vastu Euroopa Pangandusjärelevalve järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile teadmiseks.“;

(e)    lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandil põhineva Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse aastaaruande, mis muu hulgas käsitleb ka eesistuja ülesannete täitmist, ning edastab kõnealuse aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.“;

(f)lõige 8 jäetakse välja.

(28)Artiklit 44 muudetakse järgmiselt:

(b)lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Artiklites 10–16 osutatud õigusaktide ning artikli 9 lõike 5 kolmanda lõigu ja VI peatüki kohaselt võetud meetmete ja otsuste puhul teeb järelevalvenõukogu erandina käesoleva lõike esimesest lõigust otsused vastavalt ELi lepingu artikli 16 lõikele 4 oma liikmete kvalifitseeritud häälteenamusega, kusjuures see hõlmab vähemalt hääletusel osalevate sellistest liikmesriikidest pärit liikmete lihthäälteenamust, kes on osalevad liikmesriigid määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punkti 1 tähenduses (osalevad liikmesriigid), ja hääletusel osalevate sellistest liikmesriikidest pärit liikmete lihthäälteenamust, kes ei ole osalevad liikmesriigid määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 2 punkti 1 tähenduses (mitteosalevad liikmesriigid).

Juhatuse täistööajaga liikmed ja eesistuja kõnealuste otsuste üle ei hääleta.“;

(c)lõike 1 kolmas, neljas, viies ja kuues lõik jäetakse välja;

(d)    lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisti.

Esimest lõiku ei kohaldata eesistuja, selliste liikmete, kes on ka juhatuse liikmed, ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud Euroopa Keskpanga esindaja suhtes.“

(29)III peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„2. jagu

Juhatus“

(30)Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45

Koosseis

1. Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kolm täistööajaga liiget. Eesistuja määrab igale täistööajaga liikmele selgelt määratletud poliitilised ja juhtimisülesanded. Ühele täistööajaga liikmele määratakse Euroopa Pangandusjärelevalve eelarve ja tööprogrammiga seotud ülesanded („vastutav liige“). Üks täistööajaga liige tegutseb eesistuja asetäitjana ja täidab eesistuja ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele eesistuja puudumise korral või kui eesistuja poolt ülesannete täitmine on põhjendatult takistatud.

2. Täistööajaga liikmed valitakse teenete, oskuste ja teadmiste põhjal, mis neil on seoses finantseerimisasutuste ja -turgudega, ning finantsjärelevalve ja reguleerimise valdkonnas saadud kogemuste põhjal. Täistööajaga liikmetel peab olema laialdane juhtimiskogemus. Valiku tegemiseks korraldatakse avalik kandideerimismenetlus, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas ning mille järel koostab komisjon sobivate kandidaatide nimekirja.

Komisjon esitab nimekirja Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. Pärast kõnealuse nimekirja heakskiitmist võtab nõukogu vastu otsuse juhatuse täistööajaga liikmete, sealhulgas vastutava liikme ametisse nimetamise kohta. Juhatuse koosseisu puhul on tagatud tasakaalustatud ja proportsionaalne esindatus ning see kajastab liitu tervikuna.

3. Kui juhatuse täistööajaga liige ei vasta enam artiklis 46 sätestatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu otsuse tema ametist tagandamise kohta.

4. Täistööajaga liikmete ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Täistööajaga liikme viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a) esimesel ametiajal saavutatud tulemused ja viis, kuidas need saavutati;

b) Euroopa Pangandusjärelevalve ülesanded ja vajadused järgmistel aastatel.

Võttes arvesse seda hinnangut, esitab komisjon nõukogule selliste täistööajaga liikmete nimekirja, kelle ametiaega soovitakse pikendada. Kõnealuse nimekirja põhjal ja võttes arvesse hinnangut, võib nõukogu täistööajaga liikmete ametiaega pikendada.“

(31)Lisatakse artikkel 45 a:

„Artikkel 45a

Otsuste tegemine

1. Juhatuse otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

2. Komisjoni esindaja osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta, välja arvatud artiklis 63 osutatud küsimuste puhul.

3. Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

4. Juhatuse koosoleku kutsub kokku eesistuja kas omal algatusel või juhatuse mõne liikme taotlusel ning koosolekut juhib eesistuja.

Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt viis korda aastas.

5. Juhatuse liikmeid võivad abistada nõustajad või eksperdid, kui kodukorras ei ole ette nähtud teisiti. Hääleõiguseta liikmed ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi.“

(32)Lisatakse artikkel 45b:

„Artikkel 45b

Sisekomiteed

Juhatus võib teatavate ülesannete täitmiseks luua sisekomiteesid.“

(33)Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.“

(34)Artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47

Ülesanded

1. Juhatus tagab, et Euroopa Pangandusjärelevalve täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Ta võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sisekorraeeskirjad ja avaldab teated, et tagada Euroopa Pangandusjärelevalve toimimine vastavalt käesolevale määrusele.

2. Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi.

3. Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 63 ja 64.

Artiklite 17, 19, 22, 29a, 30, 31a, 32 ja 35b–35h kohaldamisel peab juhatus olema tegutsemiseks ja otsuste tegemiseks pädev. Juhatus teavitab oma otsustest järelevalvenõukogu.

3a. Juhatus uurib kõiki küsimusi, mille kohta järelevalvenõukogu peab tegema otsuse, ning esitab nende kohta arvamusi ja ettepanekuid.

4. Juhatus võtab vastu Euroopa Pangandusjärelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade („personalieeskirjad“) rakendusmeetmed.

5. Juhatus võtab vastavalt artiklile 72 vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Pangandusjärelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust.

6. Juhatus teeb artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandi alusel ettepaneku Euroopa Pangandusjärelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande kohta, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.

7. Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5.

8. Juhatuse liikmed avalikustavad kõik kohtumised ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.

9. Vastutaval liikmel on järgmised ülesanded:

a) rakendada Euroopa Pangandusjärelevalve iga-aastast tööprogrammi lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning juhatuse kontrolli all;

b) võtta kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtta vastu sisekorraeeskirjad ja avaldada teated, et tagada Euroopa Pangandusjärelevalve toimimine vastavalt käesolevale määrusele;

c) koostada artikli 47 lõikes 2 osutatud mitmeaastane tööprogramm;

d) koostada iga aasta 30. juuniks artikli 47 lõikes 2 osutatud tööprogramm järgmiseks aastaks;

e) koostada Euroopa Pangandusjärelevalve esialgne eelarveprojekt vastavalt artiklile 63 ja täita Euroopa Pangandusjärelevalve eelarvet vastavalt artiklile 64;

f) koostada igal aastal aruande kavand, mille ühes jaos käsitletakse Euroopa Pangandusjärelevalve õigus- ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi;

g) kasutada Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate suhtes talle artikli 68 kohaselt antud volitusi ja lahendada personaliküsimusi.“

(35)Artiklit 48 muudetakse järgmiselt:

(b)lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid.“;

(c)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Eesistuja valitakse avaliku kandideerimismenetluse raames, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas, võttes arvesse pädevust, oskusi ja teadmisi finantseerimisasutuste ja -turgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Komisjon esitab eesistuja kandidaatide nimekirja Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. Pärast kõnealuse nimekirja heakskiitmist võtab nõukogu vastu otsuse eesistuja ametisse nimetamise kohta.

Kui eesistuja ei vasta enam artiklis 49 sätestatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu otsuse tema ametist tagandamise kohta.“;

(d)lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

Komisjoni ettepanekul ja võttes arvesse hinnangut, võib nõukogu eesistuja ametiaega ühe korra pikendada.“;

(e)lõige 5 jäetakse välja.

(36)Artikkel 49a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 49a

Kulud

Eesistuja avalikustab kõik kohtumised ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.“

(37)Artiklid 51, 52, 52a ja 53 jäetakse välja.

(38)Artikli 54 lõikele 2 lisatakse järgmine taane:

„ — hoiustajate, tarbijate ja investorite kaitse;“.

(39)Artikli 55 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Üks juhatuse liige, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja kutsutakse ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 57 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.“

(40)Artiklit 58 muudetakse järgmiselt:

(b)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Pangandusjärelevalve juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.“;

(c)lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Euroopa Pangandusjärelevalve juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.“

(41)Artikli 59 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita muid ülesandeid seoses Euroopa Pangandusjärelevalve, selle juhatuse ega järelevalvenõukoguga.“

(42)Artikli 60 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kõik füüsilised või juriidilised isikud, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebuse artiklite 17, 18, 19 ja 35 kohaste Euroopa Pangandusjärelevalve otsuste ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Pangandusjärelevalve otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis on küll vormiliselt adresseeritud teisele isikule, ent mis neid siiski otseselt ja isiklikult puudutab.“

(43)Artiklit 62 muudetakse järgmiselt:

(b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see mõjutaks muud liiki tulusid, koosnevad Euroopa Pangandusjärelevalve tulud järgmiste vahendite kombinatsioonist:

a) liidu tasakaalustav toetus, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jagu) ja mis ei tohi ületada 40 % Euroopa Pangandusjärelevalve prognoositavatest tuludest;

b) finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed, mis põhinevad käesoleva määrusega või artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega ettenähtud tegevuste iga-aastastel prognoositavatel kuludel, kõigi Euroopa Pangandusjärelevalve pädevusvaldkonda kuuluvate osalejate kategooriate puhul;

c) Euroopa Pangandusjärelevalvele makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides;

d) vabatahtlik toetus liikmesriikidelt või vaatlejatelt;

e) tasud väljaannete, koolituste ja muude pädevatele asutustele nende taotlusel osutatud teenuste eest.“;

(c)lisatakse lõiked 5 ja 6:

„5. Lõike 1 punktis b osutatud iga-aastasi osamakseid koguvad igal aastal finantseerimisasutustelt iga liikmesriigi määratud ametiasutused. Iga eelarveaasta 31. märtsiks maksab iga liikmesriik Euroopa Pangandusjärelevalvele summa, mida ta peab vastavalt artiklis 62a osutatud delegeeritud õigusaktis sätestatud kriteeriumidele koguma.

6. Lõike 1 punktis d osutatud vabatahtlikku toetust liikmesriikidelt ja vaatlejatelt ei võeta vastu juhul, kui selle vastuvõtmine seaks kahtluse alla Euroopa Pangandusjärelevalve sõltumatuse ja erapooletuse.“

(44)Lisatakse artikkel 62 a:

„Artikkel 62a

   Finantseerimisasutuste iga-aastaste osamaksete arvutamist käsitlevad delegeeritud õigusaktid

Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 75a õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega määratakse kindlaks, kuidas tuleb arvutada artikli 62 punktis e osutatud konkreetsete finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed, ja milles sätestatakse järgmine:

a) metoodika, mille kohaselt jaotatakse prognoositavad kulud finantseerimisasutuste kategooriate vahel, et määrata kindlaks iga finantseerimisasutuste kategooria osamaksete osakaal;

b) asjakohased ja objektiivsed kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvate konkreetsete finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed, võttes aluseks kõnealuste asutuste suuruse, et asjakohaselt kajastada nende olulisust turul.

Esimese lõigu punktis b osutatud kriteeriumidega võib kehtestada miinimumkünnise, millest allapoole ei tule osamakseid tasuda, või osamakse miinimumväärtuse.“

(45)Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63

Eelarve koostamine

1. Vastutav liige koostab igal aastal iga-aastase ja mitmeaastase programmi põhjal ühtse programmdokumendi kavandi Euroopa Pangandusjärelevalve tulude ja kulude eelarvestuse ja personali kohta kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule.

1a. Juhatus võtab järelevalvenõukogu heakskiidetud kavandi alusel vastu järgmise kolme eelarveaasta ühtse programmdokumendi kavandi.

1b. Juhatus edastab ühtse programmdokumendi kavandi komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. jaanuariks.

2.    Ühtse programmdokumendi kavandi põhjal kannab komisjon vastavalt aluslepingu artiklitele 313 ja 314 Euroopa Liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatava tasakaalustava toetuse summa.

3.    Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Euroopa Pangandusjärelevalve ametikohtade loetelu. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa Pangandusjärelevalve tasakaalustavaks toetuseks kasutatavad assigneeringud.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. Euroopa Pangandusjärelevalve eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.

5. Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral.“

(46)Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64

Eelarve täitmine ja kontroll

„1. Vastutav liige on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Pangandusjärelevalve eelarvet.

2. Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale iga järgmise aasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande.

3. Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab iga järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed komisjoni peaarvepidaja sätestatud viisil ja vormis.

4. Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande ka järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

5. Pärast kontrollikojalt finantsmääruse artikli 148 kohaselt Euroopa Pangandusjärelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta esitatud märkuste saamist koostab Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja Euroopa Pangandusjärelevalve lõpliku raamatupidamisaruande. Vastutav liige esitab lõpliku raamatupidamisaruande järelevalvenõukogule, kes esitab selle kohta arvamuse.

6. Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega järgmise aasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Euroopa Pangandusjärelevalve peaarvepidaja edastab järgmise aasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale ka aruandepaketi standardvormis, mille komisjoni peaarvepidaja on konsolideerimise eesmärgil ette näinud.

7. Lõplik raamatupidamise aastaaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

8. Vastutav liige saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Vastuse koopia saadab ta ka juhatusele ja komisjonile.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab vastutav liige Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal kiidab Euroopa Parlament heaks Euroopa Pangandusjärelevalve tegevuse aasta N eelarve täitmisel enne 15. maid aastal N + 2.“

(47)Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65

Finantseeskirjad

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Asutuste puhul, millele viidatakse määruse (EÜ, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208, ei tohi kõnealused eeskirjad kalduda kõrvale komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013*, välja arvatud juhul, kui see on vajalik lähtuvalt Euroopa Pangandusjärelevalve toimimiseks vajalikest konkreetsetest vajadustest ning kui on olemas komisjoni eelnev nõusolek.

*    Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).“

(48)Artikli 66 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013** Euroopa Pangandusjärelevalve suhtes piiranguteta.

**Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).“

(49)Artiklit 68 muudetakse järgmiselt:

(b)    lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate, sealhulgas juhatuse täistööajaga liikmete ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

2. Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras.“;

(c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Pangandusjärelevalvesse.“

(50)Artiklit 70 muudetakse järgmiselt:

(b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu liikmetel ning Euroopa Pangandusjärelevalve kõigil töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõikidel teistel Euroopa Pangandusjärelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel, on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.“;

(c)lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Peale selle ei takista lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused Euroopa Pangandusjärelevalvet ja pädevaid asutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise õiguspärastes menetlustes.“;

(d)lisatakse lõige 2a:

„2a. Juhatus ja järelevalvenõukogu tagavad, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või vahetevahel Euroopa Pangandusjärelevalve ülesannetega seotud teenuseid, sh juhatuse ja järelevalvenõukogu poolt heaks kiidetud või pädevate asutuste määratud ametnike ja isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, mis on samaväärsed eelnevates lõigetes sätestatud nõuetega.

Samad ametisaladuse nõuded kehtivad ka vaatlejatele, kes osalevad juhatuse ja järelevalvenõukogu koosolekutel ning võtavad osa Euroopa Pangandusjärelevalve tegevusest.“;

(e)lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Pangandusjärelevalvet vahetamast teavet pädevate asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes.“

(51)Artikkel 71 asendatakse järgmisega:

„Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ega Euroopa Pangandusjärelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kookõlas määrusega (EL) 2018/XXX (ELi institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatav andmekaitsemäärus), kui nad täidavad oma ülesandeid.“

(52)Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Juhatus võtab vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.“

(53)Artikli 73 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Pangandusjärelevalve sisese keelte kasutamise korra otsustab juhatus.“

(54)Artikli 74 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse Euroopa Pangandusjärelevalvele asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Pangandusjärelevalve asukohaliikmesriigis Euroopa Pangandusjärelevalve töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Euroopa Pangandusjärelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.“

(55)Lisatakse artikkel 75 a:

„Artikkel 75a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklites 35c ja 62a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse määramata ajaks.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 35c ja 62a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artiklite 35c ja 62a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavakstegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

(56)Artikkel 76 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 76

Suhe Euroopa Pangandusjärelevalve Komiteega

Euroopa Pangandusjärelevalvet käsitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee õigusjärglasena. Kõik Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Pangandusjärelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Pangandusjärelevalvele. Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee ja komisjon.“

(57)Lisatakse artikkel 77a:

„Artikkel77a

Üleminekusätted

Määruse nr 1093/2010 (viimati muudetud direktiiviga (EL) 2015/2366) kohaselt ametisse nimetatud tegevdirektori, kes on sellel ametikohal [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikoht kaotatakse nimetatud kuupäeval.

Määruse nr 1093/2010 (viimati muudetud direktiiviga (EL) 2015/2366) kohaselt ametisse nimetatud eesistuja, kes on sellel ametikohal [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikoht säilivad kuni ametiaja lõpuni.

Määruse nr 1093/2010 (viimati muudetud direktiiviga (EL) 2015/2366) kohaselt ametisse nimetatud juhatuse liikmete, kes on sellel ametikohal [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikohad kaotatakse nimetatud kuupäeval.“.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1094/2010 muutmine

Määrust (EL) 1094/2010 muudetakse järgmiselt.

(1)Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 2009/138/EÜ, välja arvatud selle IV jaotis, direktiivid 2002/92/EÜ, 2003/41/EÜ, 2002/87/EÜ, direktiiv 2009/103/EÜ* ning direktiivide (EL) 2015/849 ja 2002/65/EÜ asjakohased osad, mida kohaldatakse kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, tööandjapensioni kogumisasutuste ja kindlustusvahendajate suhtes, sealhulgas kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning mis tahes hilisemad õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele täiendavad ülesanded.

*    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/103/EÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmise kohta (ELT L 263, 7.10.2009, lk 11–31).“

(2)Artikli 2 lõikesse 5 lisatakse järgmine lõik:

„Käesolevas määruses sisalduvad viited järelevalvele hõlmavad kõigi pädevate asutuste artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaseid tegevusi.“

(3)Artikli 4 punkti 2 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii) direktiivide 2002/65/EÜ ja (EL) 2015/849 puhul asutused, kes on pädevad tagama, et lõikes 1 määratletud finantseerimisasutused järgivad kõnealustes direktiivides sätestatud nõudeid.“

(4)Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(b)    punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2) juhatus, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;“;

(c)    punkt 4 jäetakse välja.

(5)Artiklit 8 muudetakse järgmiselt.

(b)    Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)lisatakse punkt aa:

„aa) koostada ajakohastatud käsiraamat liidu finantsinstitutsioonide järelevalve kohta, ning seda hallata;”;

ii)alapunktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e) korraldada ja läbi viia pädevate asutuste hindamine, koostada sellega seotud suunised ja soovitused ning määrata kindlaks parimad tavad, et tagada järelevalvetulemuste sidusus;

f) jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas vajaduse korral uuenduslike finantsteenuste arengut;“;

iii)punkt h asendatakse järgmisega:

„h) tugevdada kindlustusvõtjate, pensioniskeemi liikmete ja soodustatud isikute, tarbijate ja investorite kaitset;“

iv)punkt l jäetakse välja;

v)lisatakse punkt m:

„m) esitada arvamusi sisemudelite kaohaldamise kohta, lihtsustada otsuste tegemist ja anda abi kooskõlas artikliga 21a.“

(c)Lisatakse lõige 1 a:

„1a. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvesse tehnoloogilist innovatsiooni, innovatiivseid ja kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud tegurite lõimimist.“

(d)Lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) lisatakse punkt ca:

„ca) esitada soovitusi kooskõlas artiklitega 29a ja 31a;“;

ii) punkt h asendatakse järgmisega:

„h) koguda finantseerimisasutuste kohta vajalikku teavet kooskõlas artiklitega 35 ja 35b.“

(e)    Lisatakse järgmine lõige 3:

„3. Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 osutatud volituste kasutamisel pöörab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuetekohast tähelepanu parema õigusloome põhimõtetele, sealhulgas kooskõlas käesoleva määrusega tehtud tasuvusanalüüsi tulemustele.“

(6)Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõikele 1 lisatakse punktid aa ja ab:

„aa) koostab põhjalikke temaatilisi ülevaateid turukäitumise kohta, mis loovad ühist arusaama turgude tavadest, et teha kindlaks võimalikud probleemid ja analüüsida nende mõju;

ab) töötab välja jaesektori riskinäitajad, et teha õigeaegselt kindlaks tarbijale tekitatava võimaliku kahju põhjused;“;

(c)lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) töötab välja ühtsed avalikustamiseeskirjad.“

(d)Lõige 2 asendatakse järgmisega:    

„2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtlustamiseks.“

(e)Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutab oma lahutamatu osana finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjaomaseid pädevaid riiklikke järelevalveasutusi ja tarbijakaitseasutusi, et luua uute või uuenduslike finantstegevuste reguleerimise või järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning et nõustada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib komitee koosseisu arvata riiklikud andmekaitseasutused.“

(7)Artiklit 16 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib anda suuniseid ja soovitusi ka liikmesriikide asutustele, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt pädevate asutustena määratletud, kuid millel on volitused tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamine.“

(c)Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve korraldab oma suuniste ja soovituste avaliku konsultatsiooni (v.a erandlike asjaolude korral) ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevaid võimalikke kulusid ja saadavat kasu. Sellised konsultatsioonid ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, olemuse ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve nõuandeid või arvamust kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensionide sidusrühmade kogult (v.a erandlike asjaolude korral).“

(d)Lõike 4 lõppu lisatakse järgmine lause:

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve selgitab aruandes oma suuniste ja soovituste väljaandmise põhjusi ning teeb kokkuvõtte nende suuniste ja soovituste kohta avalikul konsultatsioonil saadud tagasisidest.“

(e)Lisatakse järgmine lõige 5:

„5. Kui kaks kolmandikku kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu või tööandjapensionide sidusrühmade kogu liikmetest on arvamusel, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on teatavate suuniste või soovituste väljaandmisega oma pädevuse ületanud, võivad nad saata komisjonile põhjendatud arvamuse.

Komisjon nõuab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt selgitust asjaomaste suuniste või soovituste väljaandmise põhjuste kohta. Pärast Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt selgituste saamist hindab komisjon suuniste või soovituste kohaldamisala, võttes arvesse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevust. Kui komisjon leiab, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on oma pädevuse ületanud ning pärast seda, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele on antud võimalus esitada oma seisukohad, võib komisjon vastu võtta rakendusotsuse, millega nõutakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvelt asjaomaste suuniste ja soovituste tagasivõtmist. Komisjoni otsus avalikustatakse.“

(8)Artikli 17 lõikele 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Ilma et see piiraks artiklis 35 sätestatud volitusi, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse muudele pädevatele asutustele või asjaomastele finantseerimisasutustele, kui seda peetakse vajalikuks liidu õiguse võimaliku rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks. Kui põhjendatud teabenõue esitatakse finantseerimisasutusele, selgitatakse selles, miks teave on vajalik liidu õiguse võimaliku rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks.

Sellise teabenõude saaja esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.

Kui teabenõue on suunatud finantseerimisasutusele, teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomaseid pädevaid asutusi sellisest nõudest. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused teavet koguda.“

(9)Artiklit 19 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides sätestatud juhtudel ja ilma et see piiraks artiklis 17 sätestatud volitusi, aidata pädevatel asutustel jõuda lõigetes 2–4 osutatud korras kokkuleppele mõlemal järgmisel juhul:

a)    ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotluse korral, kui pädev asutus ei ole nõus meetme menetluse või sisuga, kavandatud meetmega või teise pädeva asutuse tegevusetusega;

b)    omal algatusel, kui objektiivsete kriteeriumite alusel on kindlaks tehtud, et pädevad asutused on eriarvamusel.

Kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt peavad pädevad asutused vastu võtma ühisotsuse, eeldatakse, et nad on eriarvamusel, kui nad ei ole jõudnud ühisotsuseni nimetatud õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul.“

(c)Lisatakse järgmised lõiked 1a ja 1b:

„1a. Kui kokkuleppele ei jõuta, teavitavad asjaomased pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet sellest viivitamata järgmistel juhtudel:

a)    kui artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides on sätestatud tähtaeg, mille jooksul pädevad asutused peavad jõudma kokkuleppele, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem:

i) tähtaeg on möödunud;

ii) üks või mitu asjaomast pädevat asutust jõuab objektiivsete kriteeriumite alusel järeldusele, et ollakse eriarvamusel;

b)    kui artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul pädevad asutused peavad jõudma kokkuleppele, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem:

i.    ii) üks või mitu asjaomast pädevat asutust jõuab objektiivsete kriteeriumite alusel järeldusele, et ollakse eriarvamusel; või

ii.    kaks kuud on möödunud kuupäevast, kui pädev asutus sai teiselt pädevalt asutuselt taotluse võtta teatavaid meetmeid liidu õiguse järgimiseks ning taotluse saanud asutus ei ole veel vastu võtnud otsust taotluses esitatud nõude rahuldamiseks.“;

(d)lõike 1 teine lõik jäetakse välja;

„1b. Eesistuja hindab, kas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaks tegutsema kooskõlas lõikega 1. Kui sekkumine toimub Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve algatusel, teavitab ta asjaomaseid pädevaid asutusi oma sekkumisotsusest.

Kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt peavad pädevad asutused vastu võtma ühisotsuse, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma üksikotsuste tegemise edasi, kuni Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on teinud artikli 47 lõikes 3a sätestatud menetluse kohase otsuse. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsustab sekkuda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõppenud.“

(e)Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma konkreetseid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsusega võib pädevatelt asutustelt nõuda nende vastuvõetud otsuse tühistamist või muutmist või asjaomase liidu õiguse alusel neile antud volituste kasutamist.“

(f)Lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohaste menetluste lõpetamisest ja vajaduse korral oma lõike 3 alusel tehtud otsusest.“

(g)Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantseerimisasutus täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks aluslepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine.“

(10)Artiklit 21 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edendab ja jälgib direktiivis 2009/138/EÜ osutatud järelevalvekolleegiumide tõhusat, tulemuslikku ja järjepidevat toimimist ning liidu õiguse ühetaolist kohaldamist kõigis järelevalvekolleegiumides. Parimate järelevalvetavade lähendamiseks on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatel võimalus osaleda järelevalvekolleegiumide tegevuses või vajaduse korral nende tegevust juhtida (sealhulgas kohapealsed kontrollid, mida teevad koos kaks või enam pädevat asutust).“

(c)Lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesoleva lõike ja käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel käsitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet pädeva asutuse või järelevalveasutusena asjakohaste õigusaktide tähenduses.“

(11)Lisatakse artikkel 21a:

„Artikkel 21a

Sisemudelid

1. Et toetada kvaliteetsete ühtsete järelevalvestandardite ja -tavade loomist, teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve omal algatusel või ühe või mitme järelevalveasutuse palvel järgmist:

a) väljastab asjaomastele järelevalveasutustele arvamusi sisemudeli kasutamise ja muutmise taotluste kohta. Selleks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve küsida asjaomastelt järelevalveasutustelt kogu vajalikku teavet ning

b) kui sisemudeli heakskiitmise osas on erimeelsusi, aitab asjaomasel järelevalveasutusel artiklis 19 sätestatud menetluse kohaselt kokkuleppele jõuda.

2. Direktiivi 2009/138/EÜ artikli 231 lõikes 6a sätestatud tingimustel võivad ettevõtjad paluda, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab pädevatel asutustel artiklis 19 sätestatud menetluse kohaselt kokkuleppele jõuda.“

(12)Artikli 22 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artiklitega 35 ja 35b antud volitusi.“

(13)Artiklit 29 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)lisatakse punkt aa:

„aa) koostada strateegiline järelevalvekava kooskõlas artikliga 29a;“;

ii)punkt b asendatakse järgmisega:

„b) edendada pädevate asutuste vahel tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust, mis hõlmab vajaduse korral kõiki asjakohaseid küsimusi, sh küberturvalisust ja küberrünnakuid, järgides samas asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõuded;“;

iii) punkt e asendatakse järgmisega:

„e) koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, mis hõlmavad muu hulgas tehnoloogilisi uuendusi, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid.“

(c)Lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Ühise järelevalvekultuuri loomiseks koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ajakohastatud järelevalve käsiraamatu liidu finantseerimisasutuste järelevalve kohta, võttes arvesse finantseerimisasutuste muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid, ning haldab seda. Liidu järelevalvekäsiraamat käsitleb järelevalve parimaid tavasid ning selles kirjeldatakse kvaliteetseid metoodikaid ja menetlusi.“

(14)Lisatakse artikkel 29 a:

„Artikkel 29a

Strateegiline järelevalvekava

1. Määruse [XXX lisage viide muutmismäärusele] jõustumisel ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve 31. märtsiks pädevatele asutustele adresseeritud soovituse, milles pannakse paika strateegilised järelevalve-eesmärgid ja prioriteedid (edaspidi „Strateegiline järelevalvekava”) ning võetakse arvesse pädevate asutuste panust. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edastab strateegilise järelevalvekava teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning teeb selle oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

Strateegilises järelevalvekavas määratakse kindlaks järelevalvetegevuse konkreetsed prioriteedid, et edendada järjepidevaid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalvetavasid, tagada liidu õiguse ühetaoline ja järjepidev kohaldamine ning tegeleda artikli 32 kohaselt kindlaks tehtud asjakohaste mikrousaldatavuse suundumuste ning võimalike riskide ja nõrkustega.

2. Kõik pädevad asutused esitavad iga aasta 30. septembriks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele hindamiseks oma iga-aastase tööprogrammi järgmise aasta kavandi ning kirjeldavad konkreetselt oma programmikavandi seotust strateegilise järelevalvekavaga.

Iga-aastase tööprogrammi kavand peab sisaldama konkreetseid järelevalve-eesmärke ja prioriteete ning kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid kriteeriume finantseerimisasutuste ja turutavade ja -käitumise ning finantsturgude valimiseks, mida iga-aastase tööprogrammi kavandit esitav pädev asutus programmiaasta jooksul kontrollib.

3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hindab iga-aastase tööprogrammi kavandit ning kui on oht, et strateegilise järelevalvekava prioriteete ei saavutata, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomasele pädevale asutusele soovituse selle iga-aastase tööprogrammi strateegilise järelevalvekavaga vastavusse viimiseks.

Pädevad asutused võtavad oma iga-aastased tööprogrammid, milles on kõiki neid soovitusi arvesse võetud, vastu iga aasta 31. detsembriks.

4. Kõik pädevad asutused esitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele iga aasta 31. märtsiks aruande oma iga-aastase tööprogrammi rakendamise kohta.

Aruandes tuleb kirjeldada vähemalt järgmist:

a)    finantseerimisasutuste, turutavade ja -käitumise ning finantsturgude järelevalve ja kontrollimisega seotud tegevused ning liidu ja liikmesriigi õigust rikkunud finantseerimisasutuste suhtes võetud haldusmeetmed ja -karistused;

b)    sellised teostatud tegevused, mida ei olnud iga-aastases tööprogrammis ette nähtud;

c)    iga-aastases tööprogrammis ette nähtud, kuid teostamata tegevused ja programmi saavutamata jäänud eesmärgid, samuti põhjused, miks neid tegevusi ei rakendatud või eesmärke ei saavutatud.

5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hindab pädevate asutuste rakendamisaruandeid. Kui on tõsine oht, et strateegilise järelevalvekava prioriteete ei saavutata, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve igale asjaomasele pädevale asutusele soovituse tema tegevuses leiduvate puuduste kõrvaldamiseks.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb aruannete ja oma riskihindamise alusel kindlaks pädeva asutuse tegevused, mis on määrava tähtsusega strateegilise järelevalvekava täitmiseks ning hindab neid tegevusi kooskõlas artikliga 30.

6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb iga-aastaste tööprogrammide hindamise käigus kindlaks tehtud parimad tavad üldsusele kättesaadavaks.“

(15)Artiklit 30 muudetakse järgmiselt.

(b)Artikli pealkiri asendatakse järgmisega:

„Pädevate asutuste hindamine“.

(c)Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve hindab korrapäraselt pädevate asutuste mõnd toimingut või kogu tegevust, et veelgi suurendada järelevalvetulemuste sidusust. Selleks töötab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve välja meetodid, mille alusel asjaomaseid pädevaid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Hindamisel võetakse arvesse olemasolevat teavet ja asjaomase pädeva asutuse varasemaid hindamisi, sealhulgas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele artikli 35 kohaselt esitatud kogu teavet ja sidusrühmadelt saadud teavet.“

(d)Lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve moodustab käesoleva artikli kohaldamiseks hindamiskomitee, mis koosneb ainult Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajatest. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib delegeerida teatavad ülesanded või teatavate otsuste tegemise hindamiskomiteele.“

(e)Lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Hindamine hõlmab vähemalt järgmiste elementide läbivaatamist:“;

ii)punkt a asendatakse järgmisega:

„a) pädeva asutuse ressursside, iseseisvuse määra ja juhtimiskorra vastavus vajadustele, eelkõige seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide tõhusa kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;“.

(f)Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koostab hindamistulemuste aruande. Aruandes nimetatakse hindamise tulemusena ette nähtud järelmeetmed ja selgitatakse neid. Nimetatud järelmeetmed võib heaks kiita suuniste ja soovitustena kooskõlas artikliga 16 ja arvamustena kooskõlas artikli 29 lõike 1 punktiga a.

Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused igati järgida kõiki esitatud suuniseid ja soovitusi. Kui pädevad asutused aruandes osutatud meetmeid ei võta, esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelaruande.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab artiklite 10–15 kohaste regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude või artikli 16 kohaste suuniste või soovituste koostamisel arvesse hindamistulemusi koos muu oma ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabega, et tagada kvaliteetsete järelevalvetavade ühtlustamine.“

(g)Lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve leiab hindamistulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabe põhjal, et finantseerimisasutuste või pädevate asutuste suhtes kohaldatavad eeskirjad vajavad täiendavat ühtlustamist, esitab ta arvamuse komisjonile.“

(h)Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab lõikes 3 osutatud aruande ja kõik järelaruanded, v.a juhul, kui avaldamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust. Hindamisalusele pädevale asutusele antakse enne aruande avalikustamist võimalus selle kohta märkusi esitada. Kõnealused märkused tehakse avalikult kättesaadavaks, v.a juhul, kui avaldamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust.“

(16)Artiklile 31 lisatakse lõige 2:

„2. Pädevate asutuste tegevuse puhul, mille eesmärk on lihtsustada tehnoloogilise innovatsiooniga seotud ettevõtjate või toodete turulepääsu, edendab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järelevalvealast ühtsust, tehes seda eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suunised ja soovitused.“

(17)Lisatakse uus artikkel 31a:

„Artikkel 31a

Tegevuste delegeerimise ja edasiandmise ning riskide ülekandmise koordineerimine

„1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve koordineerib pidevalt pädevate asutuste järelevalvetegevust, et edendada järelevalvealast ühtsust finantseerimisasutuste tegevuste delegeerimise ja edasiandmise ning nendepoolse riskide ülekandmise valdkonnas kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4.

2. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet, kui nad kavatsevad anda tegevusloa finantseerimisasutusele või registreerida finantseerimisasutuse, mis on asjaomase pädeva asutuse järelevalve all vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele ning mille äriplaan näeb ette, et oluline osa selle tegevusest või mis tahes põhifunktsioon antakse edasi või delegeeritakse või tegevuste olulise osaga seotud riskid kantakse üle kolmandatesse riikidesse, et kasutada ELi passi, toimetades tegelikult põhiosa oma olulistest tegevustest ja funktsioonidest väljaspool liitu. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele esitatav teade peab olema piisavalt üksikasjalik, et viimane saaks seda nõuetekohaselt hinnata.

Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peab vajalikuks väljastada pädevale asutusele arvamuse seoses esimese lõigu kohaselt teatatud tegevusloa andmise või registreerimise mittevastavusega liidu õigusele või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suunistele, soovitustele või arvamusele, teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevat asutust sellest 20 tööpäeva jooksul alates pädevalt asutuselt teate saamisest. Asjaomane pädev asutus ootab sellisel juhul enne loa andmist või registreerimist ära Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamuse.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotluse korral esitab pädev asutus 15 tööpäeva jooksul taotluse saamisest teabe, mis on seotud tema otsusega anda tegevusluba finantseerimisasutusele või registreerida finantseerimisasutus, mis on asjaomase pädeva asutuse järelevalve all vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

Rikkumata liidu õiguses sätestatud mis tahes ajapiirangut, väljastab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamuse hiljemalt 2 kuu möödudes esimeses lõigus osutatud teate saamisest.

3. Finantseerimisasutus teavitab pädevat asutust oma tegevuse olulise osa või mis tahes põhifunktsiooni edasiandmisest või delegeerimisest ja tegevuste olulise osaga seotud riskide ülekandmisest muule üksusele või oma filiaalile, mis on asutatud kolmandas riigis. Asjaomane pädev asutus teavitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet sellistest teadetest üks kord poolaastas.

Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, esitab pädev asutus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotluse korral teabe finantseerimisasutuste kokkulepete kohta, mis käsitlevad tegevuse edasiandmist, delegeerimist ja riskide ülekandmist.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib, kas asjaomased pädevad asutused kontrollivad esimeses lõigus osutatud tegevuse edasiandmist, delegeerimist ja riskide ülekandmist käsitlevate kokkulepete sõlmimist vastavalt liidu õigusele ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suunistele, soovitustele ja arvamustele, ning seda, kas sellised kokkulepped ei takista pädevate asutuste poolset tõhusat järelevalvet [ja jõustamist] kolmandas riigis.

4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib esitada asjaomasele pädevale asutusele soovitusi, sh soovitusi vaadata otsus läbi või tegevusluba tühistada. Kui asjaomane pädeva asutus ei järgi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve soovitusi 15 tööpäeva jooksul, esitab pädev asutus oma põhjendused ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab oma soovitused koos nimetatud põhjendustega.

(18)Artiklit 32 muudetakse järgmiselt.

(19)Lisatakse lõige 2a:

„2a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kaalub vähemalt üks kord aastas, kas on asjakohane läbi viia lõikes 2 osutatud kogu liitu hõlmav hindamine ning teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni oma kaalutlustest. Kui viiakse läbi selline kogu liitu hõlmav hindamine ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peab seda asjakohaseks, avaldab ta hindamise tulemused iga osaleva finantseerimisasutuse kohta.

Pädevate asutuste ametisaladuse kohustus ei takista neid lõikes 2 osutatud kogu liitu hõlmavate hindamiste tulemusi avaldamast või selliseid hindamistulemusi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele edastamast, kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kavatseb finantseerimisasutuste vastupanuvõimet käsitleva kogu liitu hõlmava hindamise tulemused avaldada.“

(20)Artiklit 33 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve aitab komisjonil ette valmistada kolmandate riikide regulatiivse ja järelevalvekorra samaväärsust kinnitavaid otsuseid, kui komisjon on konkreetset abi palunud või kui see on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides.“

(c)Lisatakse lõiked 2a, 2b ja 2c:

„2a. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve jälgib regulatiivseid ja järelevalvealaseid arenguid, samuti jõustamistavasid ja asjakohaseid turusuundumusi kolmandates riikides, mille kohta komisjon on vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele vastu võtnud samaväärsust kinnitavad otsused, et kontrollida, kas selliste otsuste aluseks olnud kriteeriumid ja nendes sätestatud tingimused on endiselt täidetud. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab arvesse asjaomaste kolmandate riikide turu olulisust. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab komisjonile igal aastal konfidentsiaalse aruande, mis sisaldab tema järeldusi.

Piiramata artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud konkreetseid nõudeid ning võttes arvesse lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võimaluse korral koostööd selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutuste ja vajaduse korral kriisilahendusasutustega, mille õigus- ja järelevalvekorda on samaväärsena tunnustatud. Selline koostöö peab tuginema nimetatud kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega sõlmitud halduskokkulepetele. Halduskokkuleppeid sõlmides lisab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sinna sätted järgmise kohta:

a)    mehhanismid, mis võimaldavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel saada asjakohast teavet, sh õigus- ja järelevalvekorra, asjakohaste turusuundumuste ja mis tahes muutuste kohta, mis võivad samaväärsust kinnitavat otsust mõjutada;

b)    järelevalvetegevuse, sh kohapealsete kontrollide koordineerimise menetlus määral, mil see on vajalik samaväärsust kinnitavate otsustega seotud järelmeetmeteks.

Kui kolmanda riigi pädev asutus keeldub sellise halduskokkuleppe sõlmimisest või tulemuslikust koostööst, teatab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sellest komisjonile. Komisjon võtab seda teavet arvesse asjaomaste samaväärsust kinnitavate otsuste läbivaatamisel.

2b. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb kindlaks, et lõikes 2a osutatud kolmandate riikide regulatiivsetes, järelevalve- või jõustamistavades on toimunud muutusi, mis võivad mõjutada liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset või siseturu toimimist, teatab ta sellest komisjonile viivitamata ja konfidentsiaalselt.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitab igal aastal komisjonile konfidentsiaalse aruande lõikes 2a osutatud kolmandate riikide regulatiivsetes, järelevalve- või jõustamistavades toimunud muutuste kohta, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuidas need muutused võivad mõjutada finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset või siseturu toimimist.

2c. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet eelnevalt oma kavatsusest sõlmida kolmandate riikide järelevalveasutustega mis tahes halduskokkuleppeid artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega reguleeritud valdkondades, k.a seoses kolmanda riigi üksuste filiaalidega. Nad esitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele samaaegselt selliste kavandatud kokkulepete eelnõu.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib koostada halduskokkuleppe näidise, et edendada liidus järjepidevaid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalvetavasid ning tugevdada rahvusvahelist järelevalvealast koordineerimist. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused sellist näidiskokkulepet igati järgida.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lisab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandesse teabe järgmise kohta: kolmandate riikide järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või valitsusasutustega sõlmitud halduskokkulepped, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve samaväärsust kinnitavate otsuste ettevalmistamisega seotud abi komisjonile ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lõike 2a kohane järelevalvetegevus.“

(21)Artikli 34 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Seoses direktiivi 2009/138/EÜ reguleerimisalasse kuuluvate ühinemiste ja omandamistega seotud usaldusväärsuse hindamisega, mis kõnealuse direktiivi kohaselt eeldavad vähemalt kahe liikmesriigi pädevate asutuste vastastikusi konsultatsioone, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asjaomase pädeva asutuse taotluse korral esitada ja avaldada arvamuse, mis käsitleb usaldusväärsuse hindamist, välja arvatud direktiivi 2009/138/EÜ artikli 59 lõike 1 punktis e sätestatud kriteeriumidega seonduv. Arvamus esitatakse viivitamata ja igal juhul enne hindamisperioodi lõppu vastavalt direktiivile 2009/138/EÜ. Valdkondade suhtes, mille kohta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib esitada arvamuse, kohaldatakse artikleid 35 ja 35b.“

(22)Artiklit 35 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teabenõude alusel esitavad pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele kogu teabe, mida tal on vaja käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav.

Esitatav teave peab olema täpne ja täielik ning esitatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt ettenähtud tähtaja jooksul.

2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib ka nõuda, et teavet esitatakse korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis või kasutades võrreldavaid aruandevorme, mille ta on heaks kiitnud. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul ühtseid aruandevorme.

3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve annab pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude alusel teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.”

(c)Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui lõike 1 kohaselt nõutud teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda kättesaadavaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud nõude järgmistele:

a) muudele järelevalvefunktsiooniga asutustele;

b) finantsvaldkonna eest vastutavale ministeeriumile asjaomases liikmesriigis (juhul kui ministeeriumi käsutuses on usaldatavusnõuete täitmisega seotud teavet);

c) asjaomase liikmesriigi keskpangale;

d) asjaomase liikmesriigi statistikaametile.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotluse korral aitavad pädevad asutused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel teavet koguda.“

(d) Lõiked 6 ja 7 jäetakse välja.

(23)Lisatakse järgmised artiklid 35a kuni 35h:

„Artikkel 35a

Artiklis 35b osutatud volituste kasutamine

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele või selle ametnikele või teistele Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt volitatud isikutele artikliga 35b antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artikkel 35b

Finantseerimisasutustele esitatav teabenõue

1. Kui artikli 35 lõike 1 või lõike 5 kohaselt nõutud teave ei ole kättesaadav või seda ei tehta kättesaadavaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lihtteabenõude või otsusega nõuda, et finantseerimisasutused esitavad kogu teabe, mida Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. Lõikes 1 osutatud lihtteabenõudes tuleb:

a)    viidata käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b)    nimetada teabenõude eesmärk;

c)    täpsustada, millise teabe esitamist nõutakse;

d)    määrata tähtaeg, mille jooksul teave tuleb esitada;

e)    esitada märkus selle kohta, et isik, kellelt teavet taotletakse, ei ole kohustatud teavet andma, kuid taotlusele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav;

f)    näidata ära sellise trahvi summa, mis tuleb kooskõlas artikliga 35c määrata juhul, kui esitatud teave on ebaõige või eksitav.

3. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve taotleb teavet otsuse alusel, märgib ta ära järgmise:

a)    viitab käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b)    nimetab teabenõude eesmärgi;

c)    täpsustab, millise teabe esitamist nõutakse;

d)    määrab tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

e)    teavitab artiklis 35d sätestatud perioodilistest karistusmaksetest puhuks, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;

f)    teavitab artiklis 35c sätestatud trahvist puhuks, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad;

g)    teavitab õigusest kaevata otsus edasi apellatsiooninõukogule ja õigusest vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus vastavalt artiklitele 60 ja 61.

4. Nõutud teabe esitavad finantseerimisasutused või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve edastab koopia lihtteabenõudest või oma otsusest viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud asjaomane üksus, kellele teabenõue on suunatud, asub või on asutatud.

6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võib kasutada käesoleva artikli kohaselt saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.“

Artikkel 35c

Trahvide määramise menetluseeskirjad

1. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutavad endast artikli 35d lõikes 1 osutatud rikkumist, määrab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhtumi uurimiseks oma sõltumatu uurija. Määratud uurija ei tohi olla ega ole varem olnud otseselt ega kaudselt seotud asjaomaste finantseerimisasutuste järelevalvega ning täidab oma ülesandeid järelevalvenõukogust sõltumatult.

2. Lõikes 1 osutatud uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute esitatud seisukohti, ja esitab järelevalvenõukogule uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

3. Oma ülesannete täitmisel on uurijal õigus esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 35b.

4. Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

5. Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist järelevalvenõukogule annab uurija isikutele, kelle suhtes on algatatud uurimine, võimaluse esitada uurimise esemeks olevates küsimustes oma seisukohad. Uurija uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

6. Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult uurimise all olevate isikute kaitseõigus.

7. Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel järelevalvenõukogule teavitab uurija sellest isikuid, kelle suhtes on algatatud uurimine. Uurimise all olevatel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet, mis mõjutab kolmandaid isikuid.

8. Uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui uurimise all olevad isikud seda taotlevad, otsustab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pärast nende isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile 35f, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu artikli 35d lõikes 1 loetletud rikkumistest, ning võtab rikkumise toimepaneku korral meetme vastavalt sellele artiklile.

9. Uurija ei osale järelevalvenõukogu aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil järelevalvenõukogu otsustusprotsessi.

10. Komisjon võtab vastavalt artiklile 75a vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada menetlusnorme trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise õiguse kasutamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad järgmist:

a) kaitseõigus

b) ajalised sätted

c) trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist käsitlevad sätted

d) trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ja täitmise aegumistähtajad.

11. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve annab asjad kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele riiklikele asutustele, kui ta leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib olla kuriteo koosseis. Lisaks sellele hoidub Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata õigusmõju.

Artikkel 35d

Trahvid

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teeb otsuse trahvi määramise kohta, kui ta leiab, et artiklis 35b osutatud finantseerimisasutus on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu jätnud esitamata teabe vastuseks artikli 35b lõike 3 kohasele otsusele teabe nõudmise kohta või esitanud mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe vastuseks lihtteabenõudele või artikli 35b lõike 2 kohasele otsusele.

2. Lõikes 1 osutatud trahvide põhisumma on vähemalt 50 000 eurot ega ületa 200 000 eurot.

3. Lõikes 2 osutatud trahvi põhisumma kindlaksmääramisel võtab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvesse asjaomase finantseerimisasutuse eelmise majandusaasta käivet ning trahvisumma peab olema:

a) alammäära lähedal üksuste puhul, mille aastane käive on alla 10 miljoni euro;

b) keskmise määra lähedal üksuste puhul, mille aastane käive on 10–50 miljonit eurot;

c) ülemmäära lähedal üksuste puhul, mille aastane käive on üle 50 miljoni euro.

Vajaduse korral trahvide põhisummasid kohandatakse lõikes 2 sätestatud piirides, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kooskõlas lõikes 5 sätestatud asjaomaste koefitsientidega.

Asjaomaseid raskendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

Asjaomaseid kergendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

4. Lõikes 2 osutatud põhisummade suhtes kohaldatakse kumulatiivselt järgmisi kohandamiskoefitsiente:

a)    raskendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid on järgmised:

i) kui rikkumine on toime pandud korduvalt, kohaldatakse iga korduva rikkumise puhul lisakoefitsienti 1,1;

ii) kui rikkumine kestis üle kuue kuu, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

iii) kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;

iv) kui rikkumise kindlakstegemisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7;

v) kui finantseerimisasutuse kõrgem juhtkond ei ole Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega koostööd teinud, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

b)    kergendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid on järgmised:

i) kui rikkumine kestis alla 10 tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9;

ii) kui finantseerimisasutuse kõrgem juhtkond suudab tõendada, et nad on võtnud kõik vajalikud meetmed, et ära hoida artikli 35 lõike 6a kohase nõude täitmata jätmist, kohaldatakse koefitsienti 0,7;

iii) kui finantseerimisasutus on Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet rikkumisest teavitanud kiiresti, tõhusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4;

iv) kui finantseerimisasutus on vabatahtlikult võtnud meetmeid eesmärgiga tagada, et sarnast rikkumist ei oleks tulevikus võimalik toime panna, kohaldatakse koefitsienti 0,6.

5. Olenemata lõigetest 2 ja 3, ei tohi trahvisumma ületada 20 % asjaomase finantseerimisasutuse eelmise majandusaasta käibest, välja arvatud juhul, kui finantseerimisasutus on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu. Sellisel juhul peab trahvi kogusumma olema vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

Artikkel 35e

Perioodilised karistusmaksed

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastu otsuseid perioodilise karistusmakse määramise kohta, et sundida artikli 35b lõikes 1 osutatud asutusi või üksuseid esitama artikli 35b lõike 3 kohase otsusega nõutud teavet.

2. Perioodiline karistusmakse peab olema mõjus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse igapäevaselt, kuni asjaomane finantseerimisasutus täidab lõikes 1 osutatud asjakohast otsust.

3. Olenemata lõikest 2 on perioodilise karistusmakse summa 3 % asjaomase finantseerimisasutuse keskmisest päevasest käibest eelmisel majandusaastal. See summa arvutatakse alates kuupäevast, mis on sätestatud otsuses, millega määratakse perioodiline karistusmakse.

4. Perioodiline karistusmakse määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse teatavakstegemisest.

Artikkel 35f

Õigus olla ära kuulatud

1. Enne otsuse tegemist trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta artiklite 35d ja 35e alusel annab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve finantseerimisasutustele, kelle suhtes on esitatud teabenõue, võimaluse avaldada arvamust.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsused põhinevad üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta on asjaomastel finantseerimisasutustel olnud võimalik esitada märkusi.

2. Menetluse kestel tagatakse täielikult lõikes 1 osutatud finantseerimisasutuse kaitseõigus. Finantseerimisasutusel on õigus tutvuda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametialaseks kasutuseks ettenähtud ettevalmistavaid dokumente.

Artikkel 35g

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmisele pööramine ja eelarvesse kandmine

1. Artiklite 35d ja 35e kohaselt määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusliku iseloomuga ja kuuluvad täitmisele.

2. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete täitmisele pööramise tagamist reguleerivad selles liikmesriigis kehtivad menetlusnormid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Täitekorralduse ilma nõudeta muude formaalsuste kohta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab trahvi või perioodilise karistusmakse määramise otsusele ametiasutus, kelle iga liikmesriik selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb.

3. Kui lõikes 2 osutatud formaalsused on asjaomase poole avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud pool asuda otsust täitma kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

4. Trahvi või perioodilise karistusmakse täitmisele pööramise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Asjaomase liikmesriigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused trahvi või perioodilise karistusmakse täitmisele pööramise ebaseaduslikkuse kohta.

5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve avalikustab kõik vastavalt artiklitele 35d ja 35e määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

6. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Artikkel 35h

Otsuste läbivaatamine Euroopa Liidu Kohtus

Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Liidu Kohus võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.“

(24)Artikli 36 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve saab hoiatuse või soovituse, mille Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on teinud pädevale asutusele, kasutab ta vajaduse korral talle käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada õigeaegsete järelmeetmete võtmine.“

(25)Artiklit 37 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõike 5 esimese lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:

„Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida tuleb läbi viia uus valikumenetlus.“

(c)Lõikele 6 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui pangandussektori sidusrühmade kogu ei suuda arvamuses või nõuandes kokku leppida, võivad üht sidusrühmade kogu esindavad liikmed esitada eraldi arvamuse või nõuande.

Kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu, tööandjapensionide sidusrühmade kogu, pangandussektori sidusrühmade kogu ja väärtpaberituru sidusrühmade kogu võivad esitada ühisarvamusi ja ühiseid nõuandeid küsimustes, mis on seotud Euroopa järelevalveasutuste tööga vastavalt käesoleva määruse artiklile 56, mis käsitleb ühiseid seisukohti ja õigusakte.“

(26)Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Otsustamismenetlus

1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimib käesoleva määrusega ettenähtud otsuseid vastu võttes lõigete 2–6 kohaselt, v.a otsuste puhul, mis on vastu võetud vastavalt artiklitele 35b, 35d ja 35e.

2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve teavitab iga adressaati otsuse tegemise kavatsusest, määrates tähtaja, mille jooksul adressaat võib esitada oma seisukohad otsuse sisu kohta, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Esimeses lauses ettenähtud sätteid kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

5. Kui Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve võtab vastu artikli 18 lõike 3 või artikli 18 lõike 4 kohase otsuse, vaatab ta selle läbi asjakohase ajavahemiku järel.

6. Artiklite 17, 18 või 19 kohaselt vastu võetud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsused avalikustatakse. Sellega avalikustatakse ka asjaomase pädeva asutuse või finantseerimisasutuse andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus finantseerimisasutuste õigustatud huviga või nende ärisaladuste kaitsmisega või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.“

(27)Artiklit 40 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)lisatakse punkt aa:

„aa) artikli 45 lõikes 1 osutatud juhatuse täisliikmed, kellel ei ole hääleõigust;“.

(c)    Lõike 7 teine lõik jäetakse välja.

(d)    Lisatakse järgmine lõige 8:

„8. Kui lõike 1 punktis b osutatud riiklik avaliku sektori asutus ei ole vastutav tarbijakaitse-eeskirjade täitmise tagamise eest, võib selles punktis osutatud järelevalvenõukogu liige kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis on tarbijakaitsealane vastutus jagatud mitme ametiasutuse vahel, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas.“

(28)Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Sisekomiteed

Järelevalvenõukogu võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid. Järelevalvenõukogu võib delegeerida kõnealustele sisekomiteedele, juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.“

;

(29)Artikli 42 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.“

(30)Artiklit 43 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu annab juhiseid Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuseks. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, võtab järelevalvenõukogu vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve arvamused, soovitused, suunised ja otsused ning esitab juhatuse ettepaneku alusel II peatükis osutatud nõuandeid.“

(c)Lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

(d)Lõike 4 esimene lause asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku alusel vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.“

(e)Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandil põhineva Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.“

(f)Lõige 8 jäetakse välja.

(31)Artiklit 44 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõike 1 teisele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Juhatuse täisliikmed ja eesistuja nende otsuste üle ei hääleta.“

(c)Lõike 1 kolmas ja neljas lõik jäetakse välja.

(d)Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

Esimest lõiku ei kohaldata eesistuja, selliste liikmete, kes on ühtlasi juhatuse liikmed ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud Euroopa Keskpanga esindaja suhtes.“

(32)III peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„Juhatus“.

(33)Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45

Koosseis

„1. Juhatusse kuuluvad eesistuja ja kolm täisliiget. Eesistuja annab igale täisliikmele selgelt määratletud poliitilised ja juhtimisülesanded. Üks täisliige vastutab eelarvevaldkonna ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tööprogrammiga seotud küsimuste eest („vastutav liige“). Üks täisliige on eesistuja asetäitja ning täidab kooskõlas käesoleva määrusega eesistuja ülesandeid viimase puudumise või mõistliku takistuse korral. .

2. Täisliikmed valitakse nende finantseerimisasutuste ja finantsturgudega seotud pädevuse, oskuste ja teadmiste põhjal ning finantsjärelevalve ja -reguleerimise valdkonnas saadud kogemuste alusel. Täisliikmetel peab olema pikaaegne juhtimiskogemus. Valik tehakse avaliku kandideerimismenetluse alusel, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas ning mille põhjal komisjon koostab sobivate kandidaatide nimekirja.

Komisjon esitab selle nimekirja Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. Pärast kõnealuse nimekirja heakskiitmist võtab nõukogu vastu otsuse juhatuse täisliikmete, sh vastutava liikme ametisse nimetamise kohta.

3. Kui juhatuse täisliige ei vasta enam artikli 46 kohastele tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse tema ametist tagandamise kohta.

4. Täisliikmete ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Täisliikme viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a) esimesel ametiajal saavutatud tulemusi ja viisi, kuidas need saavutati;

b) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesandeid ja nõudeid järgmistel aastatel.

Hindamise tulemusi arvesse võttes esitab komisjon nõukogule nende täisliikmete nimekirja, kelle ametiaega pikendatakse. Nõukogu võib kõnealust nimekirja ja hindamist arvesse võttes pikendada täisliikmete ametiaega.“

(34)Lisatakse artikkel 45a:

„Artikkel 45 a

Otsuste tegemine

1. Juhatuse otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

2. Komisjoni esindaja osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta, v.a artiklis 63 osutatud küsimustes.

3. Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

4. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema enda algatusel või vähemalt ühe liikme taotluse korral ning koosolekut juhib eesistuja.

Juhatuse koosolekud toimuvad enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt viis korda aastas.

5. Juhatuse liikmeid võivad tulenevalt kodukorrast abistada nõustajad või eksperdid. Hääleõiguseta osalised ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantseerimisasutusi.“

(35)Lisatakse järgmine artikkel 45b:

„Artikkel 45b

Sisekomiteed

Juhatus võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid.“

(36)Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.“

(37)Artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47

Ülesanded

1. Juhatus tagab, et Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Ta võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sisemised halduseeskirjad ja avaldab teated, et tagada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimine vastavalt käesolevale määrusele.

2. Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi.

3. Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 63 ja 64.

Juhatus on pädev tegutsema ja otsuseid vastu võtma artiklite 17, 19, 22, 29a, 30, 31a, 32 ja 35b kuni 35h kohaldamiseks. Juhatus teavitab järelevalvenõukogu vastuvõetud otsustest.

3a. Juhatus uurib kõiki järelevalvenõukogus otsustamisele tulevaid küsimusi, esitab nende kohta oma arvamuse ja teeb ettepanekuid.

4. Juhatus võtab vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) rakendusmeetmed.

5. Juhatus võtab vastavalt artiklile 72 vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust.

6. Juhatus teeb artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandi alusel ettepaneku Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande kohta, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.

7. Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5.

8. Juhatuse liikmed avalikustavad kõik peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.

9. Vastutaval liikmel on järgmised ülesanded:

a) rakendada iga-aastast tööprogrammi lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning juhatuse kontrolli all;

b) võtta kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtta vastu sisemised halduseeskirjad ja avaldada teated, et tagada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve toimimine vastavalt käesolevale määrusele;

c) koostada artikli 47 lõikes 2 osutatud mitmeaastane tööprogramm;

d) koostada iga aasta 30. juuniks artikli 47 lõikes 2 osutatud järgmise aasta tööprogramm;

e) koostada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esialgne eelarveprojekt vastavalt artiklile 63 ja rakendada Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarvet vastavalt artiklile 64;

f) koostada igal aastal aruande kavand, mille ühes jaos käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve regulatiivset ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi;

g) kasutada talle Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate suhtes artikli 68 kohaselt antud volitusi ja lahendada personaliküsimusi.“

(38)Artiklit 48 muudetakse järgmiselt.

(b)    Lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid.“

(c)    Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Eesistuja valitakse avaliku kandideerimismenetluse alusel, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas, arvestades tema pädevust, oskusi ning teadmisi finantseerimisasutuste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Komisjon esitab eesistuja ametikoha kandidaatide nimekirja Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Pärast kõnealuse nimekirja heakskiitmist võtab nõukogu vastu otsuse eesistuja ametisse nimetamise kohta.

Kui eesistuja ei vasta enam artiklis 49 osutatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse tema ametist tagandamise kohta.“

(d)    Lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nõukogu võib komisjoni ettepanekul ja hindamist arvesse võttes pikendada eesistuja ametiaega üks kord.“

(e)    Lõige 5 jäetakse välja.

(39)Lisatakse artikkel 49a:

„Artikkel 49a

Kulud

Eesistuja avalikustab kõik peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.“

(40)Artiklid 51, 52 ja 53 jäetakse välja.

(41)Artikli 54 lõikesse 2    lisatakse järgmine taane:

„ — tarbija- ja investorikaitse;“.

(42)Artikli 55 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Üks juhatuse liige, artikli 47 lõike 8a kohane vastutav liige, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja kutsutakse ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 57 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.“

(43)Artiklit 58 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.“

(c)Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.“

(44)Artikli 59 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalves, selle juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.“

(45)Artikli 60 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebusi artiklite 17, 18, 19 ja 35 kohaste Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuste ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.“

(46)Artiklit 62 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks muude tululiikide kasutamist, koosneb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tulu eelkõige järgmiste vahendite kombinatsioonist:

a) tasakaalustav toetus liidu eelarvest, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jaotis) ning mis ei ületa 40 % Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve prognoositavatest tuludest;

b) finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed, mis põhinevad kõigi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve pädevusvaldkonda kuuluvate osalejate kategooriate puhul käesoleva määrusega või artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega ettenähtud tegevuste iga-aastastel prognoositavatel kuludel;

c) Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides;

d) mis tahes vabatahtlikud sissemaksed liikmesriikidelt või vaatlejatelt;

e) pädevate asutuste tellitud avaldamis-, koolitus- ja muude teenuste eest makstavad tasud.

(c)Lisatakse järgmised lõiked 5 ja 6:

„5. Finantseerimisasutuste lõike 1 punktis b osutatud iga-aastaseid osamakseid koguvad iga liikmesriigi määratud asutused. Iga liikmesriik maksab iga eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele summa, mille ta on kohustatud koguma vastavalt artiklis 62a osutatud delegeeritud aktis sätestatud kriteeriumidele.

6. Liikmesriikide ja vaatlejate vabatahtlikke sissemakseid, millele on osutatud lõike 1 punktis d, ei võeta vastu, kui nende vastuvõtmine seab kahtluse alla Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sõltumatuse ja erapooletuse.“

(47)Lisatakse artikkel 62a:

„Artikkel 62a

Finantseerimisasutuste iga-aastaste sissemaksete arvutamist käsitlevad delegeeritud õigusaktid

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 75a vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üksikute finantseerimisasutuste artikli 62 punktis e osutatud iga-aastaste osamaksete arvutamise kord ja määratakse kindlaks järgmine:

a) metoodika, mille kohaselt jaotatakse prognoositavad kulud finantseerimisasutuste kategooriate vahel, et määrata kindlaks iga kategooria finantseerimisasutuste osamakse suurus;

b) asjakohased ja objektiivsed kriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks üksikute finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaldamisel ning mis põhinevad nende asutuste suurusel, väljendades seega nende tähtsust turul.

Esimese lõigu punktis b osutatud kriteeriumidega kehtestatakse kas miinimumkünnis, millest allapoole ei tule osamakset tasuda või osamakse miinimumväärtus.“

(48)Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63

Eelarve koostamine

1. Vastutav liige koostab igal aastal iga-aastase ja mitmeaastase programmi põhjal ühtse programmdokumendi kavandi Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tulude ja kulude eelarvestuse ja personali kohta kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule.

1a. Juhatus võtab järelevalvenõukogu poolt heakskiidetud kavandi alusel vastu ühtse programmdokumendi kavandi kolmeks järgmiseks eelarveaastaks.

1b. Juhatus edastab ühtse programmdokumendi kavandi komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. jaanuariks.

2.    Ühtse programmdokumendi kavandi põhjal kannab komisjon liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning liidu üldeelarvest eraldatava tasakaalustava toetuse summa vastavalt aluslepingu artiklitele 313 ja 314.

3.    Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ametikohtade loetelu. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tasakaalustavaks toetuseks kasutatavad assigneeringud.

4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. Eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.

5. Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral.“

(49)Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

Artikkel 64

Eelarve täitmine ja kontroll

1. Vastutav liige on eelarvevahendite käsutaja ning täidab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve eelarvet.

2. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise aasta 1. märtsiks esialgse raamatupidamisaruande.

3. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed viimase poolt kindlaksmääratud viisil ja vormis.

4. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja saadab hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

5. Pärast kontrollikojalt finantsmääruse artikli 148 kohaselt esitatud märkuste saamist Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve lõpliku raamatupidamisaruande. Vastutav liige saadab aruande järelevalvenõukogule, kes esitab selle kohta oma arvamuse.

6. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega järgmise eelarveaasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale ka aruandepaketi standardvormis, mille komisjoni peaarvepidaja on konsolideerimise eesmärgil ette näinud.

7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

8. Vastutav liige saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Vastuse koopia saadab ta ka juhatusele ja komisjonile.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab vastutav liige Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal kiidab Euroopa Parlament heaks Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevuse aasta N eelarve täitmisel enne 15. maid aastal N + 2.“

(50)Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65

Finantseeskirjad

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad ei tohi kalduda kõrvale komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013* asutuste puhul, millele viidatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve konkreetsete operatiivvajadustega ning kui on olemas komisjoni eelnev nõusolek.

*Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).“

(51)Artikli 66 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013* Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve suhtes piiranguteta.

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).“

(52)Artiklit 68 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate, sealhulgas juhatuse täisliikmete ja eesistuja suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.    

2. Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras.“

(c)Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvesse.“

(53)Artiklit 70 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu liikmetel ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kõigil töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõikidel teistel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.“

(c)Lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Peale selle ei takista lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet ja pädevaid asutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise õiguspärastes menetlustes.“

(d)Lisatakse järgmine lõige 2a:

„2a. Juhatus ja järelevalvenõukogu tagavad, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või vahetevahel Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ülesannetega seotud mis tahes teenuseid, sh juhatuse ja järelevalvenõukogu poolt heaks kiidetud või pädevate asutuste määratud ametnike ja isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, mis on samaväärsed eelnevates lõigetes sätestatud nõuetega.

Samad ametisaladuse nõuded kehtivad ka vaatlejatele, kes osalevad juhatuse ja järelevalvenõukogu koosolekutel ning võtavad osa Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusest.“

(e)Lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel vahetamast teavet pädevate asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes.“

(54)Artikkel 71 asendatakse järgmisega:

„Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ega Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2018/XXX (ELi institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatav andmekaitsemäärus), kui nad täidavad oma ülesandeid.“

(55)Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Juhatus võtab vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.“

(56)Artikli 73 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Juhatus teeb otsuse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalves keelte kasutamise sisekorra kohta.“

(57)Artikli 74 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asukohaliikmesriigis Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.“

(58)Lisatakse artikkel 75 a:

„Artikkel 75 a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 35c ja artiklis 62a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse määramata ajaks.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 35c ja artiklis 62a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.    Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 35c või artikli 62a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

(59)Artikkel 76 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 76

Suhe Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komiteega

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet käsitatakse Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee õigusjärglasena. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee kõik varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvele. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ja komisjon.“

(60)Lisatakse uus artikkel 77a:

Artikkel 77a

Üleminekusätted

Määruse nr 1094/2010 (viimati muudetud direktiiviga 2014/51/EL) kohaselt ametisse nimetatud tegevdirektori, kes on sellel ametikohal [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikoht kaotatakse nimetatud kuupäeval.

Määruse nr 1094/2010 (viimati muudetud direktiiviga 2014/51/EL) kohaselt ametisse nimetatud eesistuja, kes on sellel ametikohal [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikoht säilivad kuni ametiaja lõpuni.

Määruse nr 1094/2010 (viimati muudetud direktiiviga 2014/51/EL) kohaselt ametisse nimetatud juhatuse liikmete, kes on sellel ametikohal [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikohad kaotatakse nimetatud kuupäeval.“

Artikkel 3

Määruse (EL) nr 1095/2010 muutmine

Määrust (EL) 1095/2010 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 1 muudetakse järgmiselt.

(b)    Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste õigusaktide reguleerimisala piires: direktiiv 97/9/EÜ, direktiiv 98/26/EÜ, direktiiv 2001/34/EÜ, direktiiv 2002/47/EÜ, direktiiv 2003/71/EÜ, direktiiv 2004/39/EÜ, direktiiv 2004/109/EÜ, direktiiv 2009/65/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/EÜ*, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1606/2002**, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/34/EL*** ja määrus (EÜ) nr 1060/2009 ning direktiivi 2002/87/EÜ, direktiivi EL/2015/849 ja direktiivi 2002/65/EÜ asjakohased osad sellises ulatuses, et neid kohaldatakse ettevõtjate suhtes, kes pakuvad investeerimisteenuseid, või ühisinvesteerimisettevõtjate suhtes, kes turustavad oma osakuid või aktsiaid, ning pädevate asutuste suhtes, kes nende üle järelevalvet teevad, sh kõik direktiivid, määrused ja otsused, mis põhinevad kõnealustel õigusaktidel, ning kõik tulevased õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ülesandeid.

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

**Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1).

***Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).“

(c)    Lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tegevusloa andmise või järelevalve funktsioon ja vastavad volitused.“

(2)Artikli 2 lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:    

„Käesolevas määruses sisalduvad viited järelevalvele hõlmavad kõigi pädevate asutuste artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaseid tegevusi.“

(3)Artikli 4 punkti 3 alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii) direktiivide 2002/65/EÜ ja EL/2015/849 puhul asutused, kes on pädevad tagama, et investeerimisteenuseid osutavad ühingud ja oma osakuid või aktsiaid turustavad ühisinvesteerimisettevõtjad järgivad kõnealustes direktiivides sätestatud nõudeid;“.

(4)Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(b)    punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2) juhatus, kes täidab artiklis 47 sätestatud ülesandeid;“;

(c)    punkt 4 jäetakse välja.

(5)Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

(b)    lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) lisatakse punkt aa:

„aa) koostada ajakohastatud järelevalve käsiraamat liidu finantsturu osaliste järelevalve kohta, ning seda hallata;“;

ii)alapunktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e) korraldada ja läbi viia pädevate asutuste hindamine, koostada sellega seotud suunised ja soovitused ning määrata kindlaks parimad tavad, et tagada järelevalvetulemuste sidusus;

f) jälgida ja hinnata turusuundumusi oma pädevusvaldkonnas, sealhulgas vajaduse korral uuenduslike finantsteenuste arengut;“;

iii)punkt h asendatakse järgmisega:

„h) tugevdada tarbijate ja investorite kaitset;“;

iv)punkt l jäetakse välja;

(c)lisatakse lõige 1a:

„1a. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse tehnoloogilist innovatsiooni, innovatiivseid ja kestlikke ärimudeleid ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud tegurite lõimimist.“

(d)Lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) lisatakse punkt ca:

„c) esitada soovitusi kooskõlas artiklitega 29a ja 31a;“;

ii) punkt h asendatakse järgmisega:

„h) koguda finantseerimisasutuste kohta vajalikku teavet kooskõlas artiklitega 35 ja 35b.“

(e)Lisatakse järgmine lõige 3:

„3. Lõikes 1 osutatud ülesannete täitmisel ja lõikes 2 osutatud volituste kasutamisel pöörab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuetekohast tähelepanu parema õigusloome põhimõtetele, sealhulgas kooskõlas käesoleva määrusega tehtud tasuvusanalüüsi tulemustele.“

(6)Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõikele 1 lisatakse punktid aa ja ab:

„aa) koostab põhjalikke temaatilisi ülevaateid turukäitumise kohta, mis loovad ühist arusaama turgude tavadest, et teha kindlaks võimalikud probleemid ja analüüsida nende mõju;

ab) töötab välja jaesektori riskinäitajad, et teha õigeaegselt kindlaks tarbijale ja investorile tekitatava võimaliku kahju põhjused;“.

(c)    Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib uusi ja olemasolevaid finantstegevuse liike ning võib võtta vastu suuniseid ja soovitusi turgude tugevdamiseks ja turvalisemaks muutmiseks ning reguleerimis- ja järelevalvetavade ühtlustamiseks.“

(d)    Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutab oma lahutamatu osana finantsalase uuendustegevuse komitee, mis koondab kõiki asjaomaseid pädevaid riiklikke järelevalveasutusi ja tarbijakaitseasutusi, et saavutada uute või uuenduslike finantstegevuste reguleerimise või järelevalve kooskõlastatud käsitlus ning et nõustada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet teabe edastamisel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib komitee koosseisu arvata riiklikud andmekaitseasutused.“

(7)Artiklit 16 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib anda suuniseid ja soovitusi ka liikmesriikide asutustele, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt pädevate asutustena määratletud, kuid millel on volitused tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaldamine.“

(c)    Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldab oma suuniste ja soovituste avaliku konsultatsiooni (v.a erandlike asjaolude korral) ning analüüsib selliste suuniste ja soovituste esitamisega kaasnevaid võimalikke kulusid ja saadavat kasu. Sellised konsultatsioonid ja analüüsid peavad olema proportsionaalsed suuniste või soovituse kohaldamisala, olemuse ja mõjuga. Lisaks küsib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuandeid või arvamust artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogult (v.a erandlike asjaolude korral).“

(d)Lõikele 4 lisatakse järgmine lause:

„Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selgitab aruandes oma suuniste ja soovituste väljaandmise põhjusi ning teeb kokkuvõtte nende suuniste ja soovituste kohta avalikul konsultatsioonil saadud tagasisidest.“

(e)Lisatakse järgmine lõige 5:

„5. Kui kaks kolmandikku väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmetest on arvamusel, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on teatavate suuniste või soovituste väljaandmisega oma pädevuse ületanud, võivad nad saata komisjonile põhjendatud arvamuse.

Komisjon nõuab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt selgitust asjaomaste suuniste või soovituste väljaandmise põhjendatuse kohta. Pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt selgituste saamist hindab komisjon suuniste või soovituste kohaldamisala, võttes arvesse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevust. Kui komisjon leiab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on oma pädevuse ületanud ning pärast seda, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele on antud võimalus esitada oma seisukohad, võib komisjon vastu võtta rakendusotsuse, millega nõutakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt asjaomaste suuniste ja soovituste tagasivõtmist. Komisjoni otsus avalikustatakse.“

(8)Artikli 17 lõikele 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Ilma et see piiraks artiklis 35 sätestatud volitusi, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude otse muudele pädevatele asutustele või asjaomastele finantsturu osalistele, kui seda peetakse vajalikuks liidu õiguse võimaliku rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks. Kui põhjendatud teabenõue esitatakse finantsturu osalistele, selgitatakse selles, miks teave on vajalik liidu õiguse võimaliku rikkumise või kohaldamata jätmise uurimiseks.

Sellise teabenõude saaja esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele põhjendamatu viivituseta selge, täpse ja täieliku teabe.

Kui teabenõue on suunatud finantsturu osalisele, teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjaomaseid pädevaid asutusi sellisest nõudest. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotlusel aitavad pädevad asutused teavet koguda.“

(9)Artiklit 19 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides sätestatud juhtudel ja ilma et see piiraks artiklis 17 sätestatud volitusi, aidata pädevatel asutustel jõuda lõigetes 2–4 osutatud korras kokkuleppele mõlemal järgmisel juhul:

a)    ühe või mitme asjaomase pädeva asutuse taotluse korral, kui pädev asutus ei ole nõus meetme menetluse või sisuga, kavandatud meetmega või teise pädeva asutuse tegevusetusega;

b)    omal algatusel, kui objektiivsete kriteeriumite alusel on kindlaks tehtud, et pädevad asutused on eriarvamusel.

Kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt peavad pädevad asutused vastu võtma ühisotsuse, eeldatakse, et nad on eriarvamusel, kui nad ei ole jõudnud ühisotsuseni nimetatud õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul.“

(c)Lisatakse järgmised lõiked 1a ja 1b:

„1a. Kui kokkuleppele ei jõuta, teavitavad asjaomased pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet sellest viivitamata järgmistel juhtudel:

a)    kui artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides on sätestatud tähtaeg, mille jooksul pädevad asutused peavad jõudma kokkuleppele, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem:

i) tähtaeg on möödunud;

ii) üks või mitu asjaomast pädevat asutust jõuab objektiivsete kriteeriumite alusel järeldusele, et ollakse eriarvamusel;

b)    kui artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktides ei ole sätestatud tähtaega, mille jooksul pädevad asutused peavad jõudma kokkuleppele, olenevalt sellest, kumb sündmus leiab aset varem:

i)    üks või mitu asjaomast pädevat asutust jõuab objektiivsete kriteeriumite alusel järeldusele, et ollakse eriarvamusel; või

ii)    kaks kuud on möödunud kuupäevast, kui pädev asutus sai teiselt pädevalt asutuselt taotluse võtta teatavaid meetmeid liidu õiguse järgimiseks ning taotluse saanud asutus ei ole veel vastu võtnud otsust taotluses esitatud nõude rahuldamiseks.“;

1b. Eesistuja hindab, kas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaks tegutsema kooskõlas lõikega 1. Kui sekkumine toimub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve algatusel, teavitab ta asjaomaseid pädevaid asutusi oma sekkumisotsusest.

Kui artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide kohaselt peavad pädevad asutused vastu võtma ühisotsuse, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma üksikotsuste tegemise edasi, kuni Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on teinud artikli 47 lõikes 3a sätestatud menetluse kohase otsuse. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustab sekkuda, lükkavad kõik ühisotsusega seotud pädevad asutused oma otsuste tegemise edasi, kuni lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlus on lõppenud.“

(d)Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„Kui lõikes 2 osutatud lepitusetapi lõpuks ei ole asjaomased pädevad asutused jõudnud kokkuleppele, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha otsuse, mille kohaselt peavad kõnealused asutused erimeelsuste lahendamiseks võtma konkreetseid meetmeid või loobuma meetmete võtmisest, et tagada kooskõla liidu õigusega. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus on asjaomaste pädevate asutuste jaoks siduv. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsusega võib pädevatelt asutustelt nõuda nende vastuvõetud otsuse tühistamist või muutmist või asjaomase liidu õiguse alusel neile antud volituste kasutamist.“

(e)Lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab asjaomaseid pädevaid asutusi lõigete 2 ja 3 kohaste menetluste lõpetamisest ja vajaduse korral oma lõike 3 alusel tehtud otsusest.“

(f)Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Kui pädev asutus ei järgi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsust ja seetõttu ei suuda tagada, et finantsturu osaline täidaks artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega tema suhtes vahetult kohaldatavaid nõudeid, võib Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve, ilma et see piiraks aluslepingu artikli 258 kohaseid komisjoni volitusi, võtta vastu finantseerimisasutustele adresseeritavaid üksikotsuseid, millega nõutakse teatavate meetmete võtmist, mis on vajalikud liidu õigusest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas mis tahes tegevuse lõpetamine.“

(10)Artikli 22 lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Selleks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kasutada talle käesoleva määrusega, sealhulgas artiklitega 35 ja 35b antud volitusi.“

(11)Artiklit 29 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) lisatakse punkt aa:

„aa) koostada strateegiline järelevalvekava kooskõlas artikliga 29a;“;

ii) punkt b asendatakse järgmisega:

„b) edendada pädevate asutuste vahel tõhusat kahe- ja mitmepoolset teabevahetust, mis hõlmab vajaduse korral kõiki asjakohaseid küsimusi, sh küberturvalisust ja küberrünnakuid, järgides samas asjakohastes liidu õigusaktides sätestatud konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõuded;“;

iii) punkt e asendatakse järgmisega:

„e) koostada valdkondlikke ja valdkondadevahelisi koolitusprogramme, mis hõlmavad muu hulgas tehnoloogilisi uuendusi, soodustada töötajate vahetust ning julgustada pädevaid asutusi rohkem kasutama lähetusi ja muid vahendeid.“

(c)Lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Ühise järelevalvekultuuri loomiseks koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ajakohastatud järelevalve käsiraamatu liidu finantsturu osaliste järelevalve kohta, võttes muu hulgas arvesse finantsturu osaliste (k.a tehnoloogiliste uuenduste tõttu) muutuvaid äritavasid ja ärimudeleid, ning haldab seda. Liidu järelevalvekäsiraamat käsitleb järelevalve parimaid tavasid ning kvaliteetseid metoodikaid ja menetlusi.“

(12)Lisatakse artikkel 29a:

„Artikkel 29a

Strateegiline järelevalvekava

1. Määruse [XXX lisage viide muutmismäärusele] jõustumisel ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve 31. märtsiks pädevatele asutustele adresseeritud soovituse, milles pannakse paika strateegilised järelevalve-eesmärgid ja prioriteedid (edaspidi „Strateegiline järelevalvekava”) ning võetakse arvesse pädevate asutuste panust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab strateegilise järelevalvekava teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile ning teeb selle oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.

Strateegilises järelevalvekavas määratakse kindlaks järelevalvetegevuse konkreetsed prioriteedid, et edendada järjepidevaid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalvetavasid, tagada liidu õiguse ühetaoline ja järjepidev kohaldamine ning tegeleda artikli 32 kohaselt kindlaks tehtud asjakohaste mikrousaldatavuse suundumuste ning võimalike riskide ja nõrkustega.

2. Kõik pädevad asutused esitavad iga aasta 30. septembriks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele hindamiseks oma iga-aastase tööprogrammi järgmise aasta kavandi ning kirjeldavad konkreetselt oma programmikavandi seotust strateegilise järelevalvekavaga.

Iga-aastase tööprogrammi kavand peab sisaldama konkreetseid järelevalve-eesmärke ja prioriteete ning kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid kriteeriume finantsturu osaliste, turutavade ja -käitumise ning finantsturgude valimiseks, mida iga-aastase tööprogrammi kavandit esitav pädev asutus programmiaasta jooksul kontrollib.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab iga-aastase tööprogrammi kavandit ning kui on oht, et strateegilise järelevalvekava prioriteete ei saavutata, esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjaomasele pädevale asutusele soovituse selle iga-aastase tööprogrammi strateegilise järelevalvekavaga vastavusse viimiseks.

Pädevad asutused võtavad oma iga-aastased tööprogrammid, milles on kõiki neid soovitusi arvesse võetud, vastu iga aasta 31. detsembriks.

4. Kõik pädevad asutused esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele iga aasta 31. märtsiks aruande oma iga-aastase tööprogrammi rakendamise kohta.

Aruandes tuleb kirjeldada vähemalt järgmist:

a)    finantseerimisasutuste, turutavade ja -käitumise ning finantsturgude järelevalve ja kontrollimisega seotud tegevused ning liidu ja liikmesriigi õigust rikkunud finantseerimisasutuste suhtes võetud haldusmeetmed ja -karistused;

b)    sellised teostatud tegevused, mida ei olnud iga-aastases tööprogrammis ette nähtud;

c)    iga-aastases tööprogrammis ette nähtud, kuid teostamata tegevused ja programmi saavutamata jäänud eesmärgid, samuti põhjused, miks neid tegevusi ei rakendatud või eesmärke ei saavutatud.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab pädevate asutuste rakendamisaruandeid. Kui on tõsine oht, et strateegilise järelevalvekava prioriteete ei saavutata, esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve igale asjaomasele pädevale asutusele soovituse tema tegevuses leiduvate puuduste kõrvaldamiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb aruannete ja oma riskihindamise alusel kindlaks pädeva asutuse tegevused, mis on määrava tähtsusega strateegilise järelevalvekava täitmiseks ning hindab neid tegevusi kooskõlas artikliga 30.

6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb iga-aastaste tööprogrammide hindamise käigus kindlaks tehtud parimad tavad üldsusele kättesaadavaks.“

(13)Artiklit 30 muudetakse järgmiselt.

(b)Artikli pealkiri asendatakse järgmisega:

„Pädevate asutuste hindamine“.

(c)Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab korrapäraselt pädevate asutuste mõnd toimingut või kogu tegevust, et veelgi suurendada järelevalvetulemuste sidusust. Selleks töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja meetodid, mille alusel asjaomaseid pädevaid asutusi objektiivselt hinnata ja võrrelda. Hindamisel võetakse arvesse olemasolevat teavet ja asjaomase pädeva asutuse varasemaid hindamisi, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele artikli 35 kohaselt esitatud kogu teavet ja sidusrühmadelt saadud teavet.“

(d)Lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve moodustab käesoleva artikli kohaldamiseks hindamiskomitee, mis koosneb ainult Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajatest. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib delegeerida teatavad pädevate asutuste hindamisega seotud ülesanded või teatavate otsuste tegemise hindamiskomiteele.“

(e)Lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Hindamine hõlmab vähemalt järgmiste elementide läbivaatamist:“;

ii) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) pädeva asutuse ressursside, iseseisvuse määra ja juhtimiskorra vastavus vajadustele, eelkõige seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide tõhusa kohaldamisega ja suutlikkusega võtta arvesse turusuundumusi;“.

(f)Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab hindamistulemuste aruande. Aruandes nimetatakse hindamise tulemusena ette nähtud järelmeetmed ja selgitatakse neid. Nimetatud järelmeetmed võib heaks kiita suuniste ja soovitustena kooskõlas artikliga 16 ja arvamustena kooskõlas artikli 29 lõike 1 punktiga a.

Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused igati järgida kõiki esitatud suuniseid ja soovitusi. Kui pädevad asutused aruandes osutatud meetmeid ei võta, esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelaruande.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab artiklite 10–15 kohaste regulatiivsete või rakenduslike tehniliste standardite eelnõude või artikli 16 kohaste suuniste või soovituste koostamisel arvesse käesoleva artikli kohaste hindamiste tulemusi koos muu oma ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabega, et tagada kvaliteetsete järelevalvetavade ühtlustamine.“

(g)Lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab hindamistulemuste või tema ülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teabe põhjal, et finantsturu osaliste või pädevate asutuste suhtes kohaldatavad eeskirjad vajavad täiendavat ühtlustamist, esitab ta arvamuse komisjonile.“

(h)Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab lõikes 3 osutatud aruande, k.a kõik järelaruanded, v.a juhul, kui avaldamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust. Hindamisalusele pädevale asutusele antakse enne aruande avalikustamist võimalus selle kohta märkusi esitada. Kõnealused märkused tehakse avalikult kättesaadavaks, v.a juhul, kui avaldamine ohustaks finantssüsteemi stabiilsust.“

(14)Artiklile 31 lisatakse uus lõige:

Pädevate asutuste tegevuse puhul, mille eesmärk on lihtsustada tehnoloogilise või muu innovatsiooniga seotud ettevõtjate või toodete turulepääsu, edendab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvealast ühtsust, tehes seda eelkõige teabe ja parimate tavade vahetamise kaudu. Vajaduse korral võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtta kooskõlas artikliga 16 vastu suunised ja soovitused.“

(15)Lisatakse uus artikkel 31a:

„Artikkel 31a

Tegevuste delegeerimise ja edasiandmise ning riskide ülekandmise koordineerimine

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koordineerib pidevalt pädevate asutuste järelevalvetegevust, et edendada järelevalvealast ühtsust finantsturu osaliste tegevuste delegeerimise ja edasiandmise ning nendepoolse riskide ülekandmise valdkonnas kooskõlas lõigetega 2, 3 ja 4.

2. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet, kui nad kavatsevad anda tegevusloa finantsturu osalisele või registreerida finantsturu osalise, mis on asjaomase pädeva asutuse järelevalve all vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele ning mille äriplaan näeb ette selle tegevuse olulise osa või mis tahes põhifunktsiooni edasiandmist või delegeerimist või tegevuste olulise osaga seotud riskide ülekandmist kolmandatesse riikidesse, et kasutada ELi passi, toimetades tegelikult põhiosa oma olulistest tegevustest ja funktsioonidest väljaspool liitu. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele esitatav teade peab olema piisavalt üksikasjalik, et viimane saaks seda nõuetekohaselt hinnata.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab vajalikuks väljastada pädevale asutusele arvamuse seoses esimese lõigu kohaselt teatatud tegevusloa andmise või registreerimise mittevastavusega liidu õigusele või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunistele, soovitustele või arvamusele, teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevat asutust sellest 20 tööpäeva jooksul alates pädevalt asutuselt teate saamisest. Asjaomane pädev asutus ootab sellisel juhul enne loa andmist või registreerimist ära Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamuse.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral esitab pädev asutus 15 tööpäeva jooksul taotluse saamisest teabe, mis on seotud tema otsusega anda tegevusluba finantsturu osalisele või registreerida finantsturu osaline, kes on asjaomase pädeva asutuse järelevalve all vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele.

Rikkumata liidu mis tahes õigusnormiga sätestatud ajapiirangut, väljastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamuse hiljemalt 2 kuu möödudes esimeses lõigus osutatud teate saamisest.

3. Finantsturu osaline teavitab pädevat asutust oma tegevuse olulise osa või mis tahes põhifunktsiooni edasiandmisest või delegeerimisest ja tegevuste olulise osaga seotud riskide ülekandmisest muule üksusele või oma filiaalile, mis on asutatud kolmandas riigis. Asjaomane pädev asutus teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet sellistest teadetest üks kord poolaastas.

Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, esitab pädev asutus Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral teabe finantsturu osaliste kokkulepete kohta, mis käsitlevad tegevuse edasiandmist, delegeerimist ja riskide ülekandmist.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib, kas asjaomased pädevad asutused kontrollivad esimeses lõigus osutatud tegevuse edasiandmist, delegeerimist ja riskide ülekandmist käsitlevate kokkulepete vastavust liidu õigusele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suunistele, soovitustele ja arvamustele, ning seda, kas sellised kokkulepped ei takista pädevate asutuste poolset tõhusat järelevalvet ja jõustamist kolmandas riigis.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib esitada asjaomasele pädevale asutusele soovitusi, sh soovitusi vaadata otsus läbi või tegevusluba tühistada. Kui asjaomane pädev asutus ei järgi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve soovitusi 15 tööpäeva jooksul, esitab pädev asutus oma põhjendused ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab oma soovitused koos nimetatud põhjendustega.“

(16)Lisatakse uus artikkel 31b:

„Artikkel 31b

Märkimisväärse piiriülese mõjuga korralduste, tehingute ja tegevuse koordineerimine

1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on põhjendatud kahtlus, et märkimisväärse piiriülese mõjuga korraldused, tehingud või mis tahes muu tegevus ohustab finantsturgude nõuetekohast toimimist või usaldusväärsust või liidu finantsstabiilsust, soovitab ta asjaomase liikmesriigi pädevatel asutustel alustada uurimist ning esitab nendele pädevatele asutustele asjakohase teabe.

2. Kui pädeval asutusel on põhjendatud kahtlus, et märkimisväärse piiriülese mõjuga korraldused, tehingud või mis tahes muu tegevus ohustab finantsturgude nõuetekohast toimimist või usaldusväärsust või liidu finantsstabiilsust, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ning esitab asjakohase teabe. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib soovitada selliste liikmesriikide pädevatel asutustel, kus oletatav tegevus toimus, võtta meetmeid pärast seda, kui ta on neile esitanud asjakohase teabe.

3. Selleks et lihtsustada teabevahetust Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevate asutuste vahel, asutab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selleks otstarbeks ette nähtud andmepanga, ning haldab seda.“

(17)Artiklile 32 lisatakse lõige 2a:

„2a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kaalub vähemalt üks kord aastas, kas on asjakohane läbi viia lõikes 2 osutatud kogu liitu hõlmav hindamine ning teavitab Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni oma kaalutlustest. Kui viiakse läbi selline kogu liitu hõlmav hindamine ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peab seda asjakohaseks, avaldab ta hindamise tulemused iga osaleva finantseerimisasutuse kohta.

Pädevate asutuste ametisaladuse kohustus ei takista neid lõikes 2 osutatud kogu liitu hõlmavate hindamiste tulemusi avaldamast või selliseid hindamistulemusi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele edastamast, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kavatseb finantseerimisasutuste vastupanuvõimet käsitleva kogu liitu hõlmava hindamise tulemused avaldada.“

(18)Artiklit 33 muudetakse järgmiselt.

(b)    Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aitab komisjonil ette valmistada kolmandate riikide regulatiivse ja järelevalvekorra samaväärsust kinnitavaid otsuseid, kui komisjon on konkreetset abi palunud või kui see on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides.“

(c)Lisatakse lõiked 2a, 2b ja 2c:

„2a. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib regulatiivseid ja järelevalvealaseid arenguid ning jõustamistavasid ja asjakohaseid turusuundumusi kolmandates riikides, mille kohta komisjon on vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidele vastu võtnud samaväärsust kinnitavad otsused, et kontrollida, kas selliste otsuste aluseks olnud kriteeriumid ja nendes sätestatud tingimused on endiselt täidetud. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab arvesse asjaomaste kolmandate riikide turu olulisust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab komisjonile igal aastal konfidentsiaalse aruande, mis sisaldab tema järeldusi.

Piiramata artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides sätestatud konkreetseid nõudeid ning võttes arvesse lõike 1 teises lauses sätestatud tingimusi, teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võimaluse korral koostööd selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutuste ja vajaduse korral kriisilahendusasutustega, mille regulatiivset ja järelevalvekorda on samaväärsena tunnustatud. Selline koostöö peab tuginema nimetatud kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega sõlmitud halduskokkulepetele. Halduskokkuleppeid sõlmides on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eesmärk lisada sinna sätted järgmise kohta:

a)    mehhanismid, mis võimaldaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel saada asjakohast teavet, sh regulatiivse- ja järelevalvekorra, asjakohaste turusuundumuste ja mis tahes muutuste kohta, mis võivad samaväärsust kinnitavat otsust mõjutada;

b)    järelevalvetegevuse, sh kohapealsete kontrollide koordineerimise menetlus määral, mil see on vajalik selliste otsustega seotud järelmeetmeteks.

Kui kolmanda riigi pädev asutus keeldub sellise halduskokkuleppe sõlmimisest või tulemuslikust koostööst, teatab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve sellest komisjonile. Komisjon võtab seda teavet arvesse asjaomaste samaväärsust kinnitavate otsuste läbivaatamisel.

2b. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb kindlaks, et lõikes 2a osutatud kolmandate riikide regulatiivsetes, järelevalve- või jõustamistavades on toimunud muutusi, mis võivad mõjutada liidu või ühe või mitme selle liikmesriigi finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset või siseturu toimimist, teatab ta sellest komisjonile viivitamata ja konfidentsiaalselt.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab igal aastal komisjonile konfidentsiaalse aruande lõikes 2a osutatud kolmandate riikide regulatiivsetes, järelevalve- või jõustamistavades toimunud muutuste kohta, pöörates erilist tähelepanu sellele, kuidas need muutused võivad mõjutada finantsstabiilsust, turu usaldusväärsust, investorite kaitset või siseturu toimimist.

2c. Pädevad asutused teavitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet eelnevalt oma kavatsusest sõlmida kolmandate riikide järelevalveasutustega mis tahes halduskokkuleppeid artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega reguleeritud valdkondades, k.a seoses kolmanda riigi üksuste filiaalidega. Nad esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele samaaegselt selliste kavandatud kokkulepete eelnõu.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib koostada halduskokkuleppe näidise, et edendada liidus järjepidevaid, tõhusaid ja tulemuslikke järelevalvetavasid ning tugevdada rahvusvahelist järelevalvealast koordineerimist. Vastavalt artikli 16 lõikele 3 püüavad pädevad asutused sellist näidiskokkulepet igati järgida.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lisab artikli 43 lõikes 5 osutatud aruandesse teabe järgmise kohta: kolmandate riikide järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või valitsusasutustega sõlmitud halduskokkulepped, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve samaväärsust kinnitavate otsuste ettevalmistamisega seotud abi komisjonile ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lõike 2a kohane järelevalvetegevus.“

(19)Artikli 34 lõike 2 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Valdkondade suhtes, mille kohta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib esitada arvamuse, kohaldatakse artikleid 35 ja 35b.“

(20)Artiklit 35 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teabenõude alusel esitavad pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mida tal on vaja käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks, eeldusel et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav.

Esitatav teave peab olema täpne ja täielik ning esitatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ettenähtud tähtaja jooksul.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka nõuda, et teavet esitatakse korrapäraste ajavahemike järel ja kindlas vormis või kasutades võrreldavaid aruandevorme, mille ta on heaks kiitnud. Võimaluse korral kasutatakse kõnealuste teabenõuete puhul ühtseid aruandevorme.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib pädeva asutuse nõuetekohaselt põhjendatud teabenõude alusel anda teavet, mis on vajalik pädeva asutuse ülesannete täitmiseks, järgides asjaomase valdkonna õigusaktides ja käesoleva määruse artiklis 70 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustust.“

(c)Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Kui lõike 1 kohaselt nõutud teave ei ole kättesaadav või kui pädevad asutused ei tee seda kättesaadavaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitada nõuetekohaselt põhjendatud nõude järgmistele:

a) muudele järelevalvefunktsiooniga asutustele;

b) finantsvaldkonna eest vastutavale ministeeriumile asjaomases liikmesriigis (juhul kui ministeeriumi käsutuses on usaldatavusnõuete täitmisega seotud teavet);

c) asjaomase liikmesriigi keskpangale või statistikaametile;

d) asjaomase liikmesriigi statistikaametile.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral aitavad pädevad asutused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel teavet koguda.“

(d)Lõiked 6 ja 7 jäetakse välja.

(21)Lisatakse artiklid 35a–35h.

„Artikkel 35a

Artiklis 35b osutatud volituste kasutamine

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikule või muule Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikule artikliga 35b antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artikkel 35b

Finantsturu osalistele esitatav teabenõue

1. Kui artikli 35 lõike 1 või lõike 5 kohaselt nõutud teave ei ole kättesaadav või seda ei tehta kättesaadavaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt määratud tähtaja jooksul, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lihtteabenõude või otsusega nõuda, et finantsturu osalised esitavad kogu teabe, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. Lõikes 1 osutatud lihtteabenõudes tuleb:

a)    viidata käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b)    nimetada teabenõude eesmärk;

c)    täpsustada, millise teabe esitamist nõutakse;

d)    määrata tähtaeg, mille jooksul teave tuleb esitada;

e)    esitada märkus selle kohta, et isik, kellelt teavet taotletakse, ei ole kohustatud teavet andma, kuid taotlusele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav;

f)    näidata ära sellise trahvi summa, mis tuleb kooskõlas artikliga 35c määrata juhul, kui esitatud teave on ebaõige või eksitav.

3. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotleb teavet otsuse alusel, märgib ta ära järgmise:

a)    viitab käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b)    nimetab teabenõude eesmärgi;

c)    täpsustab, millise teabe esitamist nõutakse;

d)    määrab tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

e)    teavitab artiklis 35d sätestatud perioodilistest karistusmaksetest puhuks, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;

f)    teavitab artiklis 35c sätestatud trahvist puhuks, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad;

g)    teavitab õigusest kaevata otsus edasi apellatsiooninõukogule ja õigusest vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus vastavalt artiklitele 60 ja 61.

4. Nõutud teabe esitavad asjaomased finantsturu osalised või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab koopia lihtteabenõudest või oma otsusest viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus asjaomane finantsturu osaline, kellele teabenõue on suunatud, asub või on asutatud.

6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib kasutada käesoleva artikli kohaselt saadud konfidentsiaalset teavet ainult käesoleva määrusega ettenähtud ülesannete täitmiseks.

Artikkel 35c

Trahvide määramise menetluseeskirjad

1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutavad endast artikli 35d lõikes 1 osutatud rikkumist, määrab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhtumi uurimiseks oma sõltumatu uurija. Määratud uurija ei tohi olla ega ole varem olnud otseselt ega kaudselt seotud asjaomaste finantsturu osaliste järelevalvega ning täidab oma ülesandeid järelevalvenõukogust sõltumatult.

2. Lõikes 1 osutatud uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute esitatud seisukohti, ja esitab järelevalvenõukogule uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

3. Oma ülesannete täitmisel on uurijal õigus esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 35b.

4. Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

5. Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist järelevalvenõukogule annab uurija isikutele, kelle suhtes on algatatud uurimine, võimaluse esitada uurimise esemeks olevates küsimustes oma seisukohad. Uurija uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

6. Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult uurimise all olevate isikute kaitseõigus.

7. Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel järelevalvenõukogule teavitab uurija sellest isikuid, kelle suhtes on algatatud uurimine. Uurimise all olevatel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet, mis mõjutab kolmandaid isikuid.

8. Uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui uurimise all olevad isikud seda taotlevad, otsustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast nende isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile 35f, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu artikli 35d lõikes 1 loetletud rikkumistest, ning võtab rikkumise toimepaneku korral meetme vastavalt sellele artiklile.

9. Uurija ei osale järelevalvenõukogu aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil järelevalvenõukogu otsustusprotsessi.

10. Komisjon võtab vastavalt artiklile 75a vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada menetlusnorme trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise õiguse kasutamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad järgmist:

a) kaitseõigus

b) ajalised sätted

c) trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumist käsitlevad sätted

d) trahvide ja perioodiliste karistusmaksete määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtajad.

11. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab asjad kriminaalmenetluse eesmärgil üle asjaomastele riiklikele asutustele, kui ta leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib olla kuriteo koosseis. Lisaks sellele hoidub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata õigusmõju.

Artikkel 35d

Trahvid

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb otsuse trahvi määramise kohta, kui ta leiab, et finantsturu osaline on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu jätnud esitamata teabe vastuseks artikli 35b lõike 3 kohasele otsusele teabe nõudmise kohta või esitanud mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe vastuseks lihtteabenõudele või artikli 35b lõike 2 kohasele otsusele.

2. Lõikes 1 osutatud trahvide põhisumma on vähemalt 50 000 eurot ega ületa 200 000 eurot.

3. Lõikes 2 osutatud trahvi põhisumma kindlaksmääramisel võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse asjaomase finantsturu osalise eelmise majandusaasta käivet ning trahvisumma peab olema:

a) alammäära lähedal üksuste puhul, mille aastane käive on alla 10 miljoni euro;

b) keskmise määra lähedal üksuste puhul, mille aastane käive on 10–50 miljonit eurot;

c) ülemmäära lähedal üksuste puhul, mille aastane käive on üle 50 miljoni euro.

Lõikes 2 sätestatud piirides trahvide põhisummasid kohandatakse vajaduse korral, võttes arvesse raskendavaid või kergendavaid asjaolusid kooskõlas lõikes 5 sätestatud asjaomaste koefitsientidega.

Asjaomaseid raskendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut raskendava asjaolu koefitsienti, liidetakse põhisummale põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku raskendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

Asjaomaseid kergendavate asjaolude koefitsiente kohaldatakse põhisumma suhtes ükshaaval. Kui korraga kohaldatakse mitut kergendava asjaolu koefitsienti, lahutatakse põhisummast põhisumma ja selle summa vahe, mis saadakse iga üksiku kergendava asjaolu koefitsiendi kohaldamise tulemusel.

4. Lõikes 2 osutatud põhisummade suhtes kohaldatakse kumulatiivselt järgmisi kohandamiskoefitsiente:

a)    raskendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid on järgmised:

i) kui rikkumine on toime pandud korduvalt, kohaldatakse iga korduva rikkumise puhul lisakoefitsienti 1,1;

ii) kui rikkumine kestis üle kuue kuu, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

iii) kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;

iv) kui rikkumise kindlakstegemisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7;

v) kui finantsturu osalise kõrgem juhtkond ei ole Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd teinud, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

b)    kergendavaid asjaolusid kajastavad kohandamiskoefitsiendid on järgmised:

i) kui rikkumine kestis alla 10 tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9;

ii) kui finantsturu osalise kõrgem juhtkond suudab tõendada, et nad on võtnud kõik vajalikud meetmed, et ära hoida artikli 35 lõike 6a kohase nõude täitmata jätmist, kohaldatakse koefitsienti 0,7;

iii) kui finantsturu osaline on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet rikkumisest teavitanud kiiresti, tõhusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4;

iv) kui finantsturu osaline on vabatahtlikult võtnud meetmeid eesmärgiga tagada, et sarnast rikkumist ei oleks tulevikus võimalik toime panna, kohaldatakse koefitsienti 0,6.

5. Olenemata lõigetest 2 ja 3, ei tohi trahvisumma ületada 20 % asjaomase finantsturu osalise eelmise majandusaasta käibest, välja arvatud juhul, kui finantsturu osaline on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu. Sellisel juhul peab trahvi kogusumma olema vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

Artikkel 35e

Perioodilised karistusmaksed

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastu otsuseid perioodilise karistusmakse määramise kohta, et sundida artikli 35b lõikes 1 osutatud finantsturu osalisi esitama artikli 35b lõike 3 kohase otsusega nõutud teavet.

2. Perioodiline karistusmakse peab olema mõjus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse igapäevaselt, kuni asjaomane finantsturu osaline täidab lõikes 1 osutatud asjakohast otsust.

3. Olenemata lõikest 2 on perioodilise karistusmakse summa 3 % asjaomase finantsturu osalise keskmisest päevasest käibest eelmisel majandusaastal. See summa arvutatakse alates kuupäevast, mis on sätestatud otsuses, millega määratakse perioodiline karistusmakse.

4. Perioodiline karistusmakse määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse teatavakstegemisest.

Artikkel 35f

Õigus olla ära kuulatud

1. Enne otsuse tegemist trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta artiklite 35d ja 35e alusel annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve finantsturu osalistele, kelle suhtes on esitatud teabenõue, võimaluse avaldada arvamust.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsused põhinevad üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta on asjaomastel finantsturu osalistel olnud võimalik esitada märkusi.

2. Menetluse kestel tagatakse täielikult lõikes 1 osutatud finantsturu osalise kaitseõigus. Finantsturu osalisel on õigus tutvuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametialaseks kasutuseks ettenähtud ettevalmistavaid dokumente.

Artikkel 35g

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmisele pööramine ja eelarvesse kandmine

1. Artiklite 35d ja 35e kohaselt määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusliku iseloomuga ja kuuluvad täitmisele.

2. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete täitmisele pööramise tagamist reguleerivad selles liikmesriigis kehtivad menetlusnormid, mille territooriumil täitmine aset leiab. Täitekorralduse ilma nõudeta muude formaalsuste kohta peale otsuse autentsuse tõestamise lisab trahvi või perioodilise karistusmakse määramise otsusele ametiasutus, kelle iga liikmesriik selleks otstarbeks määrab ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Liidu Kohtule teatavaks teeb.

3. Kui lõikes 2 osutatud formaalsused on asjaomase poole avalduse põhjal lõpetatud, võib nimetatud pool asuda otsust täitma kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, saates küsimuse otse pädevale asutusele.

4. Trahvi või perioodilise karistusmakse täitmisele pööramise võib peatada ainult Euroopa Liidu Kohtu otsusega. Asjaomase liikmesriigi kohtute pädevusse kuuluvad siiski kaebused trahvi või perioodilise karistusmakse täitmisele pööramise ebaseaduslikkuse kohta.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab kõik vastavalt artiklitele 35d ja 35e määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele osalistele ebaproportsionaalset kahju.

6. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Artikkel 35h

Otsuste läbivaatamine Euroopa Liidu Kohtus

Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Liidu Kohus võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.“

(22)Artikli 36 lõike 5 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve saab hoiatuse või soovituse, mille Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on teinud pädevale asutusele, kasutab ta vajaduse korral talle käesoleva määrusega antud volitusi, et tagada õigeaegsete järelmeetmete võtmine.“

(23)Artiklit 37 muudetakse järgmiselt.

a)Lõike 4 esimese lõigu viimane lause asendatakse järgmisega:

„Väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmete volitused kestavad neli aastat, pärast mida tuleb läbi viia uus valikumenetlus.“

b)Lõikele 5 lisatakse järgmised lõigud:

„Kui väärtpaberituru sidusrühmade kogu liikmed ei suuda arvamuses või nõuandes kokku leppida, võivad üht sidusrühmade kogu esindavad liikmed esitada eraldi arvamuse või nõuande.

Väärtpaberituru sidusrühmade kogu, pangandussektori sidusrühmade kogu, kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogu ja tööandjapensionide sidusrühmade kogu võivad esitada ühisarvamusi ja ühiseid nõuandeid küsimustes, mis on seotud Euroopa järelevalveasutuste tööga vastavalt käesoleva määruse artiklile 56, mis käsitleb ühiseid seisukohti ja õigusakte.“

(24)Artikkel 39 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 39

Otsustamismenetlus

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimib käesoleva määrusega ettenähtud otsuseid vastu võttes lõigete 2–6 kohaselt, v.a otsuste puhul, mis on vastu võetud vastavalt artiklitele 35b, 35d ja 35e.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab iga adressaati otsuse tegemise kavatsusest, määrates tähtaja, mille jooksul adressaat võib esitada oma seisukohad otsuse sisu kohta, võttes täielikult arvesse küsimuse kiireloomulisust, keerukust ja võimalikke tagajärgi. Esimeses lauses ettenähtud sätteid kohaldatakse mutatis mutandis artikli 17 lõikes 3 osutatud soovituste suhtes.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuses tuleb märkida otsuse aluseks olevad asjaolud.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse adressaate teavitatakse käesoleva määruse kohastest õiguskaitsevahenditest.

5. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab vastu artikli 18 lõike 3 või artikli 18 lõike 4 kohase otsuse, vaatab ta selle läbi asjakohase ajavahemiku järel.

6. Artiklite 17, 18 või 19 kohaselt vastu võetud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsused avalikustatakse. Sellega avalikustatakse ka asjaomase pädeva asutuse või finantsturu osalise andmed ja otsuse põhisisu, välja arvatud juhul, kui avalikustamine on vastuolus finantsturu osaliste õigustatud huviga või nende ärisaladuste kaitsmisega või kui see võib tõsiselt ohustada finantsturgude nõuetekohast toimimist ja terviklikkust või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsust.“

(25)Artiklit 40 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)lisatakse punkt aa:

„aa) artikli 45 lõikes 1 osutatud juhatuse täisliikmed, kellel ei ole hääleõigust;“.

(c)    Lõike 6 teine lõik jäetakse välja.

(d)Lisatakse järgmine lõige 7:

„7. Kui lõike 1 punktis b osutatud riiklik avaliku sektori asutus ei ole vastutav tarbijakaitse-eeskirjade täitmise tagamise eest, võib selles punktis osutatud järelevalvenõukogu liige kutsuda kohtumisele liikmesriigi tarbijakaitseameti esindaja, kellel ei ole hääleõigust. Kui liikmesriigis on tarbijakaitsealane vastutus jagatud mitme ametiasutuse vahel, lepivad kõnealused asutused kokku ühises esindajas.“

(26)Artikkel 41 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 41

Sisekomiteed

(27)Järelevalvenõukogu võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid. Järelevalvenõukogu võib delegeerida kõnealustele sisekomiteedele, juhatusele või eesistujale teatavaid selgelt kindlaks määratud ülesandeid ja otsuseid.“

(28)Artikli 42 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu hääleõigusega liikmed, samuti keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu hääleõiguslikud konkreetse keskse vastaspoolega seotud liikmed ja alalised liikmed täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ega muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.“

(29)Artiklit 43 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu annab juhiseid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuseks.

Ta võtab vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvamused, soovitused, suunised ja otsused ning esitab II peatükis osutatud nõuanded, välja arvatud nende ülesannete ja volituste puhul, mille täitmise eest vastutab artikli 44b kohaselt keskseid vastaspooli käsitlev täitevkogu ja artikli 47 kohaselt juhatus.“ Järelevalvenõukogu tegutseb juhatuse ettepaneku alusel.“

(c)Lõiked 2 ja 3 jäetakse välja.

(d)Lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Järelevalvenõukogu võtab igal aastal enne 30. septembrit juhatuse ettepaneku alusel vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järgmise aasta tööprogrammi ning edastab selle teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.“

(e)Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Järelevalvenõukogu võtab juhatuse ettepaneku põhjal vastu artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandil põhineva Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevust käsitleva aastaaruande, sealhulgas eesistuja ülesannete täitmise kohta, ning edastab nimetatud aruande iga aasta 15. juuniks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele. Aruanne avalikustatakse.“

(f)Lõige 8 jäetakse välja.

(30)Artiklit 44 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõike 1 teisele lõigule lisatakse järgmine lause:

„Juhatuse täisliikmed ja eesistuja nende otsuste üle ei hääleta.“    

(c)Lõike 1 kolmas ja neljas lõik jäetakse välja.

(d)Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Hääleõiguseta liikmed ja vaatlejad ei osale järelevalvenõukogu aruteludel, kus käsitletakse üksikuid finantseerimisasutusi, kui artikli 75 lõikes 3 või artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

Esimest lõiku ei kohaldata eesistuja, selliste liikmete, kes on ühtlasi juhatuse liikmed ja Euroopa Keskpanga järelevalvenõukogu nimetatud Euroopa Keskpanga esindaja suhtes.“

(31)III peatüki 2. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„Juhatus“.

(32)Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45

Koosseis

„1. Juhatusse kuuluvad eesistuja ja viis täisliiget. Eesistuja annab igale täisliikmele selgelt määratletud poliitilised ja juhtimisülesanded. Üks täisliige vastutab eelarvevaldkonna ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tööprogrammiga seotud küsimuste eest („vastutav liige“). Üks täisliige on eesistuja asetäitja ning täidab kooskõlas käesoleva määrusega eesistuja ülesandeid viimase puudumise või mõistliku takistuse korral. Keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu juhataja osaleb vaatlejana kõigil juhatuse koosolekutel.

2. Täisliikmed valitakse nende finantsturu osaliste ja finantsturgudega seotud pädevuse, oskuste ja teadmiste põhjal ning finantsjärelevalve ja -reguleerimise valdkonnas saadud kogemuste alusel. Täisliikmetel peab olema pikaaegne juhtimiskogemus. Valik tehakse avaliku kandideerimismenetluse alusel, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas ning mille põhjal komisjon koostab sobivate kandidaatide nimekirja.

Komisjon esitab selle nimekirja Euroopa Parlamendile heakskiitmiseks. Pärast kõnealuse nimekirja heakskiitmist võtab nõukogu vastu otsuse juhatuse täisliikmete, sh vastutava liikme ametisse nimetamise kohta. Juhatuse koosseis on tasakaalustatud ja proportsionaalne ning see kajastab liitu tervikuna.

3. Kui juhatuse täisliige ei vasta enam artikli 46 kohastele tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse tema ametist tagandamise kohta.

4. Täisliikmete ametiaeg on viis aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Täisliikme viie aasta pikkuse ametiaja lõpule eelneva üheksa kuu jooksul hindab järelevalvenõukogu järgmist:

a) esimesel ametiajal saavutatud tulemusi ja viisi, kuidas need saavutati;

b) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesandeid ja nõudeid järgmistel aastatel.

Hindamise tulemusi arvesse võttes esitab komisjon nõukogule nende täisliikmete nimekirja, kelle ametiaega pikendatakse. Nõukogu võib kõnealust nimekirja ja hindamist arvesse võttes pikendada täisliikmete ametiaega.“

(33)Lisatakse artikkel 45a:

„Artikkel 45a

Otsuste tegemine

1. Juhatuse otsused võetakse vastu liikmete lihthäälteenamusega. Igal liikmel on üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

2. Komisjoni esindaja osaleb juhatuse koosolekutel hääleõiguseta, v.a artiklis 63 osutatud küsimustes.

3. Juhatus võtab vastu ja avalikustab oma kodukorra.

4. Juhatuse koosolek kutsutakse kokku eesistuja kutsel tema enda algatusel või vähemalt ühe liikme taotluse korral ning koosolekut juhib eesistuja.

Juhatuse koosolekud toimuvad enne iga järelevalvenõukogu koosolekut ja nii tihti, kui juhatus vajalikuks peab. Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt viis korda aastas.

5. Juhatuse liikmeid võivad tulenevalt kodukorrast abistada nõustajad või eksperdid. Hääleõiguseta osalised ei osale juhatuse aruteludel, kus käsitletakse konkreetseid finantsturu osalisi.“

(34)Lisatakse järgmine artikkel 45b:

„Artikkel 45b

Sisekomiteed

Juhatus võib teatavate ülesannete täitmiseks moodustada sisekomiteesid.“

(35)Artikkel 46 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 46

Sõltumatus

Juhatuse liikmed täidavad oma ülesandeid sõltumatult ja objektiivselt üksnes liidu kui terviku huvides ning nad ei küsi ega võta vastu juhiseid liidu institutsioonidelt ja asutustelt, liikmesriikide valitsustelt ja muudelt avalik- või eraõiguslikelt isikutelt.

Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja asutused ega ükski muu avalik- või eraõiguslik isik ei püüa juhatuse liikmeid nende ülesannete täitmisel mõjutada.“

(36)Artikkel 47 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 47

Ülesanded

„1. Juhatus tagab, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve täidab oma kohustusi ja talle pandud ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele. Ta võtab kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtab vastu sisemised halduseeskirjad ja avaldab teated, et tagada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimimine vastavalt käesolevale määrusele.

2. Juhatus esitab järelevalvenõukogule vastuvõtmiseks iga-aastase ja mitmeaastase tööprogrammi, mis sisaldab keskseid vastaspooli käsitlevat osa.

3. Juhatus kasutab oma eelarvepädevust vastavalt artiklitele 63 ja 64.

Juhatus on pädev tegutsema ja otsuseid vastu võtma artiklite 17, 19, 22, 29a, 30, 31a, 32 ja 35b kuni 35h kohaldamiseks, erandiks on keskseid vastaspooli käsitlevad küsimused, mille puhul on pädevus keskseid vastaspooli käsitleval täitevkogul. Juhatus teavitab järelevalvenõukogu vastuvõetavatest otsustest.

3a. Juhatus uurib kõiki järelevalvenõukogus otsustamisele tulevaid küsimusi, esitab nende kohta oma arvamuse ja teeb ettepanekuid.

4. Juhatus vaatab läbi ja valmistab järelevalvenõukogus vastuvõtmiseks ette otsused kõigis valdkondades, kus artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktidega on Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele antud tegevusloa andmise või järelevalve funktsioon ja vastavad volitused. Juhatus võtab vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve personalipoliitika kava ja vastavalt artikli 68 lõikele 2 vajalikud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) rakendusmeetmed.

5. Juhatus võtab vastavalt artiklile 72 vastu erisätted, mis käsitlevad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve dokumentidele juurdepääsu õigust.

6. Juhatus teeb artikli 53 lõikes 7 osutatud aruande kavandi alusel ettepaneku Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevust ja selle eesistuja ülesandeid kajastava aastaaruande kohta, mis esitatakse kinnitamiseks järelevalvenõukogule.

7. Juhatus nimetab apellatsiooninõukogu liikmed ametisse ja vabastab nad ametist kooskõlas artikli 58 lõigetega 3 ja 5.

8. Juhatuse liikmed avalikustavad kõik peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulutused registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega. .

9. Vastutaval liikmel on järgmised ülesanded:

a) rakendada juhatuse kontrolli all Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve iga-aastast tööprogrammi lähtuvalt järelevalvenõukogu suunistest ning artikli 44b lõikes 1 osutatud ülesannete ja volituste puhul lähtuvalt keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu suunistest;

b) võtta kõik vajalikud meetmed, eelkõige võtta vastu sisemised halduseeskirjad ja avaldada teated, et tagada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimimine vastavalt käesolevale määrusele;

c) koostada lõikes 2 osutatud mitmeaastane tööprogramm;

d) koostada iga aasta 30. juuniks artikli 47 lõikes 2 osutatud järgmise aasta tööprogramm;

e) koostada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esialgne eelarveprojekt vastavalt artiklile 63 ja rakendada Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarvet vastavalt artiklile 64;

f) koostada igal aastal aruande kavand, mille ühes jaos käsitletakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve regulatiivset ja järelevalvealast tegevust ning teises jaos finants- ja haldusküsimusi;

g) kasutada talle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajate suhtes artikli 68 kohaselt antud volitusi ja lahendada personaliküsimusi.

Lõikes 2 osutatud keskseid vastaspooli käsitleva osa puhul täidab esimese lõigu punktides c ja d osutatud ülesandeid keskseid vastaspooli käsitlev täitevkogu.

Esimese lõigu punktis f osutatud iga-aastase aruande kavandi osas täidab selles nimetatud kesksete vastaspooltega seotud ülesandeid keskseid vastaspooli käsitlev täitevkogu.

“

(37)III peatüki 3. jao pealkiri asendatakse järgmisega:

„Eesistuja ning keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu juhataja ja direktorid“.

(38)Artiklit 48 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Eesistuja vastutab järelevalvenõukogu töö ettevalmistamise eest ning juhatab nii järelevalvenõukogu kui ka juhatuse koosolekuid.“

(c)    Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Eesistuja valitakse avaliku kandideerimismenetluse alusel, millest teatatakse Euroopa Liidu Teatajas, arvestades tema pädevust, oskusi ning teadmisi finantsturu osaliste ja finantsturgude kohta ning kogemusi finantsjärelevalve ja -regulatsiooni valdkonnas. Komisjon esitab eesistuja ametikoha kandidaatide nimekirja Euroopa Parlamendile heakskiidu saamiseks. Pärast kõnealuse nimekirja heakskiitmist võtab nõukogu vastu otsuse eesistuja ametisse nimetamise kohta.

Kui eesistuja ei vasta enam artiklis 49 osutatud tingimustele või kui ta leitakse olevat süüdi raskes üleastumises, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, võtta vastu rakendusotsuse tema ametist tagandamise kohta.“

(d)Lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Nõukogu võib komisjoni ettepanekul ja hindamist arvesse võttes pikendada eesistuja ametiaega üks kord.“

(e)Lõige 5 jäetakse välja.

(39)Lisatakse artikkel 49a:

„Artikkel 49a

Kulud

Eesistuja avalikustab kõik peetud koosolekud ja saadud hüved. Kulud registreeritakse avalikult kooskõlas personalieeskirjadega.“

(40)Artiklid 51, 52 ja 53 jäetakse välja.

(41)Artikli 54 lõikele 2 lisatakse järgmine taane:

„ — tarbija- ja investorikaitse;“.

(42)Artikli 55 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Üks juhatuse liige, komisjoni esindaja ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu esindaja kutsutakse ühiskomitee koosolekutele ja ka artiklis 57 osutatud allkomiteede koosolekutele vaatlejatena.“

(43)Artiklit 58 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhatus nimetab ametisse apellatsiooninõukogu kaks liiget ja kaks asendusliiget komisjoni esitatud nimekirja alusel pärast avaliku osalemiskutse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja olles konsulteerinud järelevalvenõukoguga.“

(c)Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhatuse poolt ametisse nimetatud apellatsiooninõukogu liiget ei tohi tema ametiaja jooksul ametist vabastada, välja arvatud juhul, kui liige on süüdi tõsises üleastumises, mille puhul juhatus teeb pärast järelevalvenõukoguga konsulteerimist sellekohase otsuse.“

(44)Artikli 59 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Apellatsiooninõukogu liikmed on oma otsuste tegemisel sõltumatud. Nad ei ole seotud ühegi juhisega. Nad ei tohi täita Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves, selle juhatuses ega järelevalvenõukogus muid ülesandeid.“

(45)Artikli 60 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas pädevad asutused, võivad esitada kaebusi artiklite 17, 18, 19 ja 35 kohaste Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuste ja muude artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaselt tehtud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuste peale, mis on neile adresseeritud, või sellise otsuse peale, mis teda vormiliselt teisele isikule adresseeritud otsusena siiski otseselt ja isiklikult puudutab.“

(46)Artiklit 62 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks muude tululiikide kasutamist, koosneb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tulu eelkõige järgmiste vahendite kombinatsioonist:

a) tasakaalustav toetus liidu eelarvest, mis kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse (komisjoni jaotis) ning mis ei ületa 40 % Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve prognoositavatest tuludest;

b) finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed, mis põhinevad kõigi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pädevusvaldkonda kuuluvate osalejate kategooriate puhul käesoleva määrusega või artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktidega ettenähtud tegevuste iga-aastastel prognoositavatel kuludel;

c) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele makstavad tasud juhtudel, mis on täpsustatud liidu vastavates õigusaktides;

d) mis tahes vabatahtlikud sissemaksed liikmesriikidelt või vaatlejatelt;

e) pädevate asutuste saadud avaldamis-, koolitus- ja muude teenuste eest makstavad tasud.“

(c)Lisatakse järgmised lõiked 5 ja 6:

„5. Finantseerimisasutuste lõike 1 punktis b osutatud iga-aastaseid osamakseid koguvad iga liikmesriigi määratud asutused. Iga liikmesriik maksab iga eelarveaasta 31. märtsiks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele summa, mille ta on kohustatud koguma vastavalt artiklis 62a osutatud delegeeritud aktis sätestatud kriteeriumidele.

6. Liikmesriikide ja vaatlejate vabatahtlikke sissemakseid, millele on osutatud lõike 1 punktis d, ei võeta vastu, kui nende vastuvõtmine seab kahtluse alla Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve sõltumatuse ja erapooletuse.“

(47)Lisatakse artikkel 62a:

„Artikkel 62a

Finantseerimisasutuste iga-aastaste sissemaksete arvutamist käsitlevad delegeeritud õigusaktid

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 75a vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse üksikute finantseerimisasutuste artikli 62 punktis e osutatud iga-aastaste osamaksete arvutamise kord, määrates kindlaks järgmise:

a) metoodika, mille kohaselt jaotatakse prognoositavad kulud finantseerimisasutuste kategooriate vahel, et määrata kindlaks iga kategooria finantseerimisasutuste osamakse suurus;

b) asjakohased ja objektiivsed kriteeriumid, mille alusel määrata kindlaks üksikute finantseerimisasutuste iga-aastased osamaksed artikli 1 lõikes 2 osutatud liidu õigusaktide kohaldamisel ning mis põhinevad nende asutuste suurusel, väljendades seega nende tähtsust turul.

Esimese lõigu punktis b osutatud kriteeriumidega kehtestatakse kas miinimumkünnis, millest allapoole ei tule osamakset tasuda või osamakse miinimumväärtus.“

(48)Artikkel 63 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 63

Eelarve koostamine

1. Vastutav liige koostab igal aastal iga-aastase ja mitmeaastase programmi põhjal ühtse programmdokumendi kavandi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tulude ja kulude eelarvestuse ja personali kohta kolmeks järgmiseks eelarveaastaks ning edastab selle koos ametikohtade loeteluga juhatusele ja järelevalvenõukogule.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kulutused ja tasud seoses artikli 44b lõikes 1 osutatud ülesannete ja õigustega esitatakse esimese lõigu kohases kalkulatsioonis eraldi. Enne kõnealuse kalkulatsiooni vastuvõtmist kinnitab vastutava liikme koostatud kulutuste ja tasude kalkulatsiooni eelnõu keskseid vastaspooli käsitlev täitevkogu.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve raamatupidamise aastaaruanne, mis koostatakse ja avaldatakse vastavalt artikli 64 lõikele 6, hõlmab artikli 44b lõikes 1 osutatud ülesannete ja õigustega seotud tulusid ja kulusid.

1a. Juhatus võtab kavandi alusel, mille on heaks kiitnud järelevalvenõukogu ning artikli 44b lõikes 1 osutatud ülesannete ja õigustega seotud kulutuste ja tasude puhul keskseid vastaspooli käsitlev täitevkogu, vastu ühtse programmdokumendi kavandi kolmeks järgmiseks eelarveaastaks.

1b. Juhatus edastab ühtse programmdokumendi kavandi komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. jaanuariks.

2.    Ühtse programmdokumendi kavandi põhjal kannab komisjon liidu eelarve projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ning liidu üldeelarvest eraldatava tasakaalustava toetuse summa vastavalt aluslepingu artiklitele 313 ja 314.

3.    Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ametikohtade loetelu. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tasakaalustavaks toetuseks kasutatavad assigneeringud.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarve võtab vastu järelevalvenõukogu. Eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vastavad kohandused.

5. Juhatus teatab eelarvepädevatele institutsioonidele viivitamata oma kavatsusest viia ellu projekte, millel võib olla oluline finantsmõju tema eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga seotud projektide, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral.“

(49)Artikkel 64 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 64

Eelarve täitmine ja kontroll

1. Vastutav liige on eelarvevahendite käsutaja ning ta täidab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve eelarvet.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaarvepidaja saadab esialgse raamatupidamisaruande komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale järgmise aasta 1. märtsiks.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaarvepidaja saadab järgmise aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale konsolideerimiseks vajalikud raamatupidamisandmed viimase poolt kindlaksmääratud viisil ja vormis.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaarvepidaja saadab hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks eelmise eelarveaasta eelarve täitmist ja finantsjuhtimist käsitleva aruande järelevalvenõukogu liikmetele, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

5. Pärast kontrollikojalt finantsmääruse artikli 148 kohaselt esitatud märkuste saamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esialgse raamatupidamisaruande kohta koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaarvepidaja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lõpliku raamatupidamisaruande. Vastutav liige saadab aruande järelevalvenõukogule, kes esitab selle kohta oma arvamuse.

6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve peaarvepidaja edastab lõpliku raamatupidamisaruande koos juhatuse arvamusega järgmise eelarveaasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale, Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale.

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve peaarvepidaja edastab järgmise eelarveaasta 1. juuliks komisjoni peaarvepidajale ka aruandepaketi standardvormis, mille komisjoni peaarvepidaja on konsolideerimise eesmärgil ette näinud.

7. Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15. novembriks.

8. Vastutav liige saadab kontrollikojale vastuse kontrollikoja märkuste kohta 30. septembriks. Vastuse koopia saadab ta ka juhatusele ja komisjonile.

9. Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab vastutav liige Euroopa Parlamendile finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjaomase eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta kohaldamiseks.

10. Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu soovituse põhjal kiidab Euroopa Parlament heaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegevuse aasta N eelarve täitmisel enne 15. maid aastal N + 2.“

(50)Artikkel 65 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 65

Finantseeskirjad

Juhatus võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Kõnealused eeskirjad ei tohi kalduda kõrvale komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 1271/2013* asutuste puhul, millele viidatakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve konkreetsete operatiivvajadustega ning kui on olemas komisjoni eelnev nõusolek.

*Komisjoni 30. septembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1271/2013 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 208 (ELT L 328, 7.12.2013, lk 42).“

(51)Artikli 66 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) nr 883/2013* Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve suhtes piiranguteta.

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).“

(52)Artiklit 68 muudetakse järgmiselt.

(b)Lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajate, sealhulgas juhatuse täisliikmete ja eesistuja ning artikli 44a lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu juhataja ja direktorite suhtes kohaldatakse personalieeskirju, muude teenistujate teenistustingimusi ning nende kohaldamiseks liidu institutsioonide poolt ühiselt vastu võetud eeskirju.

2. Juhatus võtab komisjoni nõusolekul vastu vajalikud rakendusmeetmed personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras.“

(c)Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Juhatus võtab vastu sätted, millega lubatakse lähetada liikmesriikide eksperte Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvesse.“

(53)Artiklit 70 muudetakse järgmiselt.

(b)    Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Järelevalvenõukogu liikmetel ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kõigil töötajatel, sealhulgas liikmesriikidest ajutiselt lähetatud ametnikel ja kõikidel teistel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve heaks lepingulisel alusel töötavatel isikutel on kohustus hoida ametisaladust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 339 ning asjaomastele liidu õigusaktide sätetele isegi pärast oma ametikohustuste lõppemist.“

(c)Lõike 2 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Peale selle ei takista lõike 1 ja käesoleva lõike esimese lõigu kohased kohustused Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet ja pädevaid asutusi kasutamast teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktide täitmise tagamiseks, eriti otsuste tegemise õiguspärastes menetlustes.“

(d)Lisatakse järgmine lõige 2a:

„2 a. Juhatus, keskseid vastaspooli käsitlev täitevkogu ja järelevalvenõukogu tagavad, et selliste isikute suhtes, kes osutavad otseselt või kaudselt, pidevalt või vahetevahel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ülesannetega seotud mis tahes teenuseid, sh juhatuse ja järelevalvenõukogu poolt heaks kiidetud või pädevate asutuste määratud ametnike ja isikute suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, mis on samaväärsed eelnevates lõigetes sätestatud nõuetega.

Samad ametisaladuse nõuded kehtivad ka vaatlejatele, kes osalevad juhatuse, keskseid vastaspooli käsitleva täitevkogu ja järelevalvenõukogu koosolekutel ning võtavad osa Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve tegevusest.“

(e)Lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Lõiked 1 ja 2 ei takista Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel vahetamast teavet pädevate asutustega kooskõlas käesoleva määrusega ja muude liidu õigusaktidega, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes.“

(54)Artikkel 71 asendatakse järgmisega:

„Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohustusi seoses isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2018/XXX (ELi institutsioonide ja asutuste suhtes kohaldatav andmekaitsemäärus), kui nad täidavad oma ülesandeid.“

(55)Artikli 72 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Juhatus võtab vastu praktilised meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamiseks.“

(56)Artikli 73 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Juhatus teeb otsuse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves keelte kasutamise sisekorra kohta.“

(57)Artikli 74 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Vajalikud kokkulepped, milles käsitletakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele asukohaliikmesriigis eraldatavaid ruume ja selle riigi pakutavaid vahendeid ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asukohaliikmesriigis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast juhatuse heakskiidu saamist.“

(58)Lisatakse artikkel 75a:

„Artikkel 75a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 35c ja artiklis 62a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse määramata ajaks.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 35c ja artiklis 62a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.    Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 35c või artikli 62 lõike 2a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.“

(59)Artikkel 76 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 76

Suhe Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteega

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet käsitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee õigusjärglasena. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee kõik varad ja kohustused ning kõik pooleliolevad toimingud antakse hiljemalt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutamise kuupäeval automaatselt üle Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee koostab aruande oma varade ja kohustuste lõppseisu kohta kõnealuse üleandmise kuupäeva seisuga. Kõnealuse aruande auditeerivad ja kinnitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee ja komisjon.“

(60)Lisatakse uus artikkel 77a:

Artikkel 77a

Üleminekusätted

Määruse nr 1095/2010 (viimati muudetud direktiiviga 2014/51/EL) kohaselt ametisse nimetatud tegevdirektori, kes on sellel ametikohal [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikoht kaotatakse nimetatud kuupäeval.

Määruse nr 1095/2010 (viimati muudetud direktiiviga 2014/51/EL) kohaselt ametisse nimetatud eesistuja, kes on sellel ametikohal [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikoht säilivad kuni ametiaja lõpuni.

Määruse nr 1095/2010 (viimati muudetud direktiiviga 2014/51/EL) kohaselt ametisse nimetatud juhatuse liikmete, kes on sellel ametikohal [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev 3 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist], ülesanded ja ametikohad kaotatakse nimetatud kuupäeval.“

Artikkel 4

Määruse (EL) nr 345/2013 (Euroopa riskikapitalifondide kohta) muudatused

Määrust (EL) nr 345/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(b)lõike 1 punkt c jäetakse välja;

(c)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Käesoleva määruse artikleid 3–6, artiklit 12, artikli 13 lõike 1 punkte c ja i, artikleid 14a–19, 19a–19c, 20, 20a–20c, 21, 21a–21d ja 25 kohaldatakse direktiivi 2011/61/EL artikli 6 kohaselt tegevusloa saanud ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes valitsevad kvalifitseeruvate riskikapitalifondide portfelle ja kavatsevad kasutada nimetust „EuVECA“ seoses nende fondide turustamisega liidus.“

(2)Artikli 3 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

(b)punkt m asendatakse järgmisega:

„m)    „pädev asutus“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktides f ja h osutatud pädev asutus.“;

(c)punkt n jäetakse välja.

(3)Artiklile 7 lisatakse järgmised lõigud:

„Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks kriteeriumid, mida tuleb kasutada selle hindamisel, kas kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad täidavad lõike 1 punktidest a–g tulenevaid kohustusi, tagades kooskõla direktiivi 2011/61/EL artikli 12 lõikega 1.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [[Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist]].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

(4)Artiklile 8 lisatakse lõige 3:

„3.    Komisjon võtab kooskõlas artikliga 25 vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks lõikes 2 osutatud ülesannete delegeerimisele esitatavad nõuded, et tagada kooskõla ülesannete delegeerimise suhtes kehtivate nõuetega, mis on sätestatud direktiivi 2011/61/EL artiklis 20.“

(5)Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

(b)lõike 3 teises ja viimases lauses asendatakse sõnad „päritoluliikmesriigi pädev asutus“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“;

(c)lõikes 5 asendatakse sõnad „päritoluliikmesriigi pädev asutus“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“;

(d)lisatakse lõige 7:

„7.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud piisavad tehnilised ja inimressursid kvalifitseeruvate riskikapitalifondide nõuetekohaseks valitsemiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

(6)Artiklile 11 lisatakse lõiked 3 ja 4:

„3.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud varade väärtuse hindamise eeskirjad ja kord, et tagada kooskõla varade hindamisele kohaldatavate nõuetega, mis on sätestatud direktiivi 2011/61/EL artiklis 19.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

(7)Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

(b)lõike 1 esimese lõigu esimeses lauses asendatakse sõnad „päritoluliikmesriigi pädevale asutusele“ sõnaga „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele“;

(c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb käesoleva artikli alusel kogutud teabe taotluse korral pädevatele asutustele õigeaegselt kättesaadavaks.“

(8)Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

(b)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet“;

ii)lisatakse punkt -a:

„-a)    selle liikmesriigi nimi, kus on kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registrijärgne asukoht;“

iii)    punkt b asendatakse järgmisega:

„b)    nende kvalifitseeruvate riskikapitalifondide identifitseerimisandmed ja asukoht, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad“;

(c)lõike 2 sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „päritoluliikmesriigi pädev asutus“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“;

(d)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teatab sellest, kas lõikes 1 osutatud valitsejad on registreeritud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejana, hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui nad on esitanud kõik nimetatud lõikes osutatud andmed, kõigile järgmistele isikutele:

a)    lõikes 1 osutatud valitseja;

b)    lõike 1 punktis -a osutatud liikmesriikide pädevad asutused;

c)    lõike 1 punktis d osutatud liikmesriikide pädevad asutused.“;

(e)    lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)esimeses lõigus asendatakse sõnad „päritoluliikmesriigi pädevale asutusele“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele“;

ii)teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on esimeses lõigus osutatud muudatustele vastuväiteid, teavitab ta sellest kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejat ühe kuu jooksul pärast kõnealustest muudatustest teatamist ja põhistab oma vastuseisu. Esimeses lõigus osutatud muudatusi võib rakendada ainult tingimusel, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita neile muudatustele nimetatud ajavahemiku jooksul vastuväiteid.“;

(f)    lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks kriteeriumid lõike 2 punktis a osutatud piisavalt hea maine ja piisava kogemuse hindamiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

8.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks vormid, mallid ja menetlused lõikes 1 osutatud teabe, sealhulgas lõike 2 punkti a kohaldamisel esitatava teabe esitamiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“

(9)Artiklit 14a muudetakse järgmiselt:

(b)lõike 2 sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädevale asutusele“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele“;

(c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Lõike 1 kohase registreerimistaotluse hindamise eesmärgil küsib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse esitanud valitseja pädevalt asutuselt teavet selle kohta, kas kvalifitseeruv riskikapitalifond on hõlmatud kõnealuse valitseja tegevusloaga, mille kohaselt on tal õigus valitseda alternatiivseid investeerimisfonde, ning kas on täidetud artikli 14 lõike 2 punktis a sätestatud tingimused.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib nõuda selgitusi ja teavet esimese lõigu kohaselt esitatud dokumentide ja teabe kohta.

Valitseja pädev asutus annab vastuse ühe kuu jooksul alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt esimese või teise lõigu kohaselt esitatud taotluse kättesaamise kuupäevast.“;

(d)lõikes 5 asendatakse sõnad „kvalifitseeruva riskikapitalifondi pädev asutus“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“;

(e)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teatab sellest, kas fond on registreeritud kvalifitseeruva riskikapitalifondina, hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui sellise fondi valitseja on esitanud kõik lõikes 2 osutatud andmed, kõigile järgmistele isikutele:

a)    lõikes 1 osutatud valitseja;

b)    artikli 14 lõike 1 punktis -a osutatud liikmesriigi pädevad asutused;

c)    artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud liikmesriikide pädevad asutused;

d)    artikli 14a lõike 2 punktis d osutatud liikmesriikide pädevad asutused.“;

(f)lõige 8 asendatakse järgmisega:

„8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks standardvormid, -mallid ja -menetlused lõikes 2 osutatud teabe esitamiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“;

(g)lõiked 9 ja 10 jäetakse välja.

(10)Artikkel 14b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14b

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teatab kõigist otsustest, millega keeldutakse artiklis 14 osutatud valitseja ja artiklis 14a osutatud fondi registreerimisest, neis artiklites osutatud valitsejatele.“

(11)Lisatakse artikkel 14c:

„Artikkel 14c

1.    Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, tunnistab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve EuVECA registreerimise tühiseks, kui selle EuVECA valitseja vastab ükskõik millisele järgmistest tingimustest:

a)    valitseja on tegevusloast sõnaselgelt loobunud või ei ole tegevusluba kasutanud kuue kuu jooksul pärast seda, kui talle tegevusluba anti;

b)    valitseja on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

c)    EuVECA ei täida enam tingimusi, mille alusel talle tegevusluba anti.

2.    Tegevusloa kehtetuks tunnistamine jõustub kohe kogu Euroopa Liidus.“

(12)Artiklis 15 asendatakse sõnad „päritoluliikmesriigi pädevat asutust“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet“.

(13)Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

(b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab viivitamata artikli 14 punktis 4 ja artikli 14a punktis 6 osutatud pädevaid asutusi igast kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja registreerimisest või registrist kustutamisest, igast kvalifitseeruva riskikapitalifondi registrisse lisamisest või registrist kustutamisest ning igast selliste liikmesriikide loetelus tehtavast lisamisest või kustutamisest, kus kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja kavatseb kõnealuste fondide osakuid või aktsiaid turustada.“;

(c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohase teavitamise vorm.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“;

(d)lõiked 4 ja 5 jäetakse välja.

(14)Artikkel 16a jäetakse välja.

(15)Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

1.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et käesolevat määrust kohaldatakse pidevalt.

2.    Artikli 2 lõikes 1 osutatud valitsejate puhul teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle.

3.    Artikli 2 lõikes 2 osutatud valitsejate puhul teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvet artikli 2 lõikes 2 loetletud õigusnormides sätestatud eeskirjade ja direktiiviga 2011/61/EL kvalifitseeruvatele riskikapitalifondidele esitatud asjaomaste nõuete täitmise üle.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastutab järelevalve eest selle üle, kas kvalifitseeruv riskikapitalifond täidab fondi tingimustes ja põhikirjas sätestatud kohustusi.

4.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohaldab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel ja järelevalve kõrgete standardite tagamise eesmärki silmas pidades kogu asjakohast liidu õigust, ja kui sellisteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte.

5.    Pädevad asutused kontrollivad seda, et nende territooriumil moodustatud või asutatud või turustatavaid ühisinvesteerimisettevõtjaid ei kasutaks nimetust „EuVECA“ ega viitaks sellele, et nad on EuVECAd, kui nad ei ole käesoleva määruse kohaselt registreeritud.

Kui pädeval asutusel on alust arvata, et ühisinvesteerimisettevõtja kasutab nimetust „EuVECA“ või viitab sellele, et ta on EuVECA, olemata seejuures käesoleva määruse kohaselt registreeritud, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.“

(16)Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele artiklitega 19a–19c antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.“

(17)Lisatakse artiklid 19a, 19b ja 19c:

„Artikkel 19a

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et järgmised isikud esitaksid kogu teabe, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks:

a) kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejad;

b) kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsemises osalevad isikud;

c) kolmandad isikud, kellele kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja on volitusi delegeerinud;

d) isikud, kes on muul viisil lähedalt ja oluliselt seotud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsemisega.

2. Lõikes 1 osutatud lihtteabenõudes tuleb:

a) viidata käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b) nimetada nõude eesmärk;

c) täpsustada, millise teabe esitamist nõutakse;

d) esitada tähtaeg, mille jooksul teave tuleb esitada;

e) esitada märkus selle kohta, et isik, kellelt teavet taotletakse, ei ole kohustatud teavet andma, aga taotlusele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav;

e) näidata ära sellise trahvi summa, mis tuleb artikli 20a kohaselt määrata juhul, kui esitatud teave on ebaõige või eksitav.

3. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuab teabe esitamist otsusega vastavalt lõikele 1, siis peab ta:

a) viitama käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b) nimetama nõude eesmärgi;

c) täpsustama, millise teabe esitamist nõutakse;

d) määrama tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

e) teavitama artiklis 20b sätestatud perioodilistest karistusmaksetest puhuks, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;

f) teavitama artiklis 20a sätestatud trahvist puhuks, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad;

g) teavitama õigusest kaevata otsus edasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogule ja õigusest vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus“) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 60 ja 61.

4. Nõutud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab koopia lihtteabenõudest või oma otsusest viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isikud, kellele teabenõue on suunatud, asuvad või on asutatud.

Artikkel 19b

1. Käesoleva määruse raames oma kohustuste täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldada vajalikke uurimisi artikli 19a lõikes 1 osutatud isikute suhtes. Selleks antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud ametnikele ja muudele isikutele õigus:

a) kontrollida mis tahes dokumente, andmeid, menetlusi ja muid tema ülesannete täitmisega seonduvaid materjale sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;

b) teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, menetlustest ja muudest materjalidest tõestatud koopiaid või väljavõtteid;

c) kutsuda artikli 19a lõikes 1 osutatud isikuid või nende esindajaid või töötajaid välja ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;

d) küsitleda kõiki teisi füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes annavad selleks nõusoleku, et koguda teavet uurimise sisu kohta;

e) nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.

2. Lõikes 1 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt uurimiseks volitatud ametnikud ja muud isikud rakendavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise sisu ja eesmärk. Nimetatud volituses teavitatakse ka artiklis 20b sätestatud perioodilistest karistusmaksetest puhuks, kui nõutud dokumente, andmeid, teavet protseduuride kohta ja muid materjale või vastuseid artikli 19a lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele ei esitata või kui need esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 20 sätestatud trahvidest puhuks, kui artikli 19a lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

3. Artikli 19a lõikes 1 osutatud isikud peavad alluma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses märgitakse uurimise sisu ja eesmärk, artiklis 20b sätestatud perioodilised karistusmaksed, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt olemasolevad õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

4. Aegsasti enne lõikes 1 osutatud uurimist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle liikmesriigi pädevat asutust, kus uurimist kavatsetakse korraldada, uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral neile volitatud isikutele abi nende ülesannete täitmisel. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti uurimises osaleda.

5. Kui lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt nõutav siseriikliku õigusasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

6. Kui siseriiklik õigusasutus saab taotluse anda luba nõuda lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevaid andmeid, kontrollib selline asutus, kas:

a)    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus, millele on osutatud lõikes 3, on autentne;

b)    võetavad meetmed on proportsionaalsed, mitte meelevaldsed või ülemäärased.

7. Punkti b kohaldamisel võib siseriiklik õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli siseriiklik õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Kohus, järgides määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 61 sätestatud menetlust.

Artikkel 19c

1. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldada artikli 19a lõikes 1 osutatud isikute äriruumides vajalikke kohapealseid kontrolle.

2. Ametnikud ja muud isikud, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende isikute äriruumidesse, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve uurimisotsust, ning sellistel volitatud isikutel on kõik artikli 19b lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente kontrollimise ajaks ja kontrolli läbiviimiseks vajalikus ulatuses.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab kontrollidest piisavalt varakult enne kontrolle selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kontrollimine toimub. Kui seda on vaja kontrolli nõuetekohaseks tegemiseks ja tõhususe tagamiseks, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist viia kohapealse kontrolli läbi ilma sellest eelnevalt teavitamata. Käesoleva artikli kohased kontrollid tehakse juhul, kui asjaomane asutus on kinnitanud, et tal ei ole selle kohta vastuväiteid.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kohapealseid kontrolle tegema volitatud ametnikud ja muud isikud kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 20b sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui asjaomased isikud ei allu kontrollile.

5. Artikli 19a lõikes 1 osutatud isikud peavad alluma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsusega määratud kohapealsele kontrollile. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli sisu ja eesmärk ning selle alustamise kuupäev ning teavitatakse artiklis 20b sätestatud perioodilistest karistusmaksetest ja määrusega (EL) nr 1095/2010 tagatud õiguskaitsevahenditest, samuti õigusest otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

6. Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontrollimine toimub, abistavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral aktiivselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikke ja muid isikuid. Kõnealuse pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse alusel samuti kohapealsete kontrollide juures viibida.

7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka paluda pädevatel asutustel enda nimel teha konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 19b lõikes 1 sätestatule. Sel eesmärgil on pädevatel asutustel samad käesolevas artiklis ja artikli 19b lõikes 1 sätestatud õigused nagu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel.

8. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutud kontrolliga, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi, taotledes vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt, et volitatud isikutel oleks võimalik kohapealset kontrolli läbi viia.

9. Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abiks on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt nõutav siseriikliku õigusasutuse luba, tuleb seda taotleda. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10. Kui siseriiklik õigusasutus saab taotluse korraldada lõikes 1 sätestatud kohapealne kontroll või osutada lõikes 7 sätestatud abi, kontrollib selline asutus, kas:

a)    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus, millele on osutatud lõikes 4, on autentne;

b)    võetavad meetmed on proportsionaalsed, mitte meelevaldsed või ülemäärased.

11. Punkti b kohaldamisel võib siseriiklik õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli siseriiklik õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Kohus, järgides määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 61 sätestatud menetlust.“

(18)Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

1. Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab vastavalt artikli 21 lõikele 5, et isik on toime pannud mõne artikli 20a lõikes 2 loetletud rikkumise, võtab ta ühe või mitu järgmistest meetmetest:

a) tunnistab tühiseks kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja või kvalifitseeruva riskikapitalifondi registreerimise;

b) võtab vastu otsuse, millega isikult nõutakse rikkumise lõpetamist;

c) võtab vastu otsuse, millega määratakse trahv;

d) väljastab avalikud teadaanded.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete võtmisel arvestab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

a) rikkumise kestus ja sagedus;

b) kas rikkumine on tinginud finantskuriteo või seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;

c) kas rikkumine on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu;

d) rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

e) rikkumise eest vastutava isiku finantstugevus, mida näitab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovarad;

f) rikkumise mõju jaeinvestorite huvidele;

g) rikkumise eest vastutava isiku poolt rikkumise tulemusena teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi suurus või kolmandale isikule tekitatud kahju suurus, kui neid saab kindlaks määrata;

h) rikkumise eest vastutava isiku valmidus teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi sissenõudmine;

i) rikkumise eest vastutava isiku varasemad rikkumised;

j) meetmed, mida rikkumise eest vastutav isik on pärast rikkumist võtnud, et ära hoida rikkumise kordumist.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta rikkumise eest vastutavat isikut lõike 1 alusel võetud meetmetest ning teatab neist liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab üldsusele teabe iga sellise meetme kohta oma veebisaidil kümne tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmise kuupäeva.

4. Esimeses lõigus osutatud üldsusele avalikustamine hõlmab järgmist:

a)    märkus selle kohta, et rikkumise eest vastutaval isikul on õigus otsus edasi kaevata;

b)    vajadusel märkus, millega kinnitatakse, et edasikaebus on esitatud, ja täpsustatakse, et selline kaebus ei peata otsuse täitmist;

c)    märkus selle kohta, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1095/20101 artikli 60 lõikele 3.“

(19)Lisatakse artiklid 20a, 20b ja 20c:

„Artikkel 20a

1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt artikli 21 lõikele 8 kindlaks, et isik on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud ühe või mitu lõikes 2 loetletud rikkumistest, teeb ta käesoleva artikli lõike 3 kohaselt otsuse trahvi määramise kohta.

Rikkumine loetakse tahtlikult toimepanduks, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et isik on rikkumise toime pannud tahtlikult tegutsedes.

2. Lõikes 1 osutatud rikkumiste loetelu on järgmine:

a)    portfelli struktuurile kohaldatavate nõuete täitmata jätmine, rikkudes sellega artiklit 5;

b)    kvalifitseeruva riskikapitalifondi osakute või aktsiate turustamine mitteaktsepteeritavatele investoritele, rikkudes sellega artiklit 6;

c)    nimetuse „EuVECA“ kasutamine isiku poolt, kes ei ole artikli 14 kohaselt registreeritud või kes ei ole artikli 14a kohaselt ühisinvesteerimisettevõtjat registreerinud;

d)    nimetuse „EuVECA“ kasutamine selliste fondide osakute või aktsiate turustamiseks, mis ei ole moodustatud või asutatud artikli 3 esimese lõigu punkti b alapunkti iii kohaselt;

e)    registreerimise saavutamine valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal teel, rikkudes sellega artiklit 14 või artiklit 14a;

f)    tegutsemine äris teisiti kui ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse või hoolsusega, rikkudes sellega artikli 7 esimese lõigu punkti a;

g)    kuritarvituste ärahoidmiseks asjakohaste põhimõtete ja menetluste kohaldamata jätmine, rikkudes sellega artikli 7 esimese lõigu punkti b;

h)    artiklis 12 sätestatud aastaaruande esitamise nõuete korduv täitmata jätmine;

i)    artiklis 13 sätestatud investorite teavitamise nõude korduv täitmata jätmine.

3. Lõikes 1 osutatud trahvide summa lõike 2 punktides a kuni i osutatud rikkumiste puhul on vähemalt 500 000 eurot ja ei ületa 5 miljonit eurot.

4. Trahvi suuruse kindlaksmääramisel vastavalt lõikele 3 võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse artikli 20 lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

5. Olenemata lõikest 3 on trahvisumma juhul, kui isik on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu, vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

Kui isiku tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks lõikes 2 loetletud rikkumistest, kohaldatakse üksnes kõrgemat trahvisummat, mis on seotud ühega neist rikkumistest ja arvutatud vastavalt lõikele 4.

Artikkel 20b

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:

a) isikut rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 20 lõike 1 punkti b alusel;

b) artikli 19a lõikes 1 osutatud isikut:

i)    esitama artikli 19a alusel tehtud otsuses nõutud täielikku teavet;

ii)    alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, protseduuride kirjeldused või muu vajaliku teabe ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud uurimise käigus, mis on algatatud artikli 19b kohase otsusega;

iii)    alluma artikli 19c alusel tehtud otsuses määratud kohapealsele kontrollile.

2. Perioodiline karistusmakse peab olema mõjus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse iga viivitatud päeva eest.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on perioodiliste karistusmaksete summa 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul 2 % eelmise kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Need summad arvutatakse alates kuupäevast, mis on sätestatud otsuses, millega määratakse perioodiline karistusmakse.

Perioodiline karistusmakse määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse teatavakstegemisest. Pärast selle perioodi möödumist vaatab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve meetme läbi.

Artikkel 20c

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab üldsusele kõik vastavalt artiklitele 20a ja 20b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

2. Artiklite 20a ja 20b kohaselt määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusliku iseloomuga.

3. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustab trahve või karistusmakseid mitte määrata, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi ning avaldab oma otsuse põhjused.

4. Artiklite 20a ja 20b kohaselt määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on täitmisele pööratavad.

Täitmist reguleerivad selles liikmesriigis või kolmandas riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab.

5. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.“

(20)Artiklid 21 ja 21a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast üht või mitut artikli 20a lõikes 2 loetletud rikkumistest, määrab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhtumi uurimiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves sõltumatu uurija. Määratud uurija ei tohi osaleda ega olla varem osalenud otseselt ega kaudselt rikkumisega seonduva prospekti heakskiitmises ja ta peab täitma oma ülesandeid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogust sõltumatult.

2. Lõikes 1 osutatud uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute esitatud seisukohti, ja esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

3. Oma ülesannete täitmisel on uurijal õigus esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 19a ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 19b ja 19c.

4. Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

5. Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule annab uurija isikutele, kes on uurimise all, võimaluse esitada uuritavates küsimustes oma seisukohad. Uurija uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

6. Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult uurimise all olevate isikute kaitseõigus.

7. Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule teavitab uurija sellest uurimise all olevaid isikuid. Uurimise all olevatel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet, mis mõjutab kolmandaid isikuid.

8. Uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui uurimise all olevad isikud seda taotlevad, otsustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast nende isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile 20b, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu artikli 20a lõikes 2 loetletud rikkumistest, ning võtab rikkumise toimepaneku korral järelevalvemeetme vastavalt artiklile 20.

9. Uurija ei osale Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu otsustusprotsessi.

10. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 25 hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks menetluseeskirjad trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise õiguse kasutamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalised sätted, trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumine ning trahvide ja karistusmaksete määramise ja täitmise aegumistähtajad.

11. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab asjad kriminaalkorras süüdistuse esitamiseks üle asjaomastele riiklikele asutustele, kui ta leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib olla kuriteo koosseis. Lisaks sellele hoidub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata õigusmõju.

Artikkel 21a

1. Enne otsuse tegemist artiklite 20, 20a ja 20b alusel annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukoht Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve uurimistulemuste kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsused põhinevad üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui selleks, et ennetada märkimisväärset ja otsest kahju finantssüsteemile, on vaja rakendada artikli 20 kohaseid kiireid meetmeid. Sellisel juhul võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha vaheotsuse ning peab andma asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

2. Menetluse käigus tagatakse täielikult selliste isikute kaitseõigus, kelle suhtes on algatatud menetlus. Neil on õigus tutvuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutusesiseseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.“

(21)Lisatakse artiklid 21b, 21c ja 21d:

„Artikkel 21b

Euroopa Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 21c

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejatelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja vastavalt lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele. See tasu peab täielikult katma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vajalikud kulutused, mis on seotud kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valitsejate ja kvalifitseeruvate riskikapitalifondide registreerimise, neile tegevuslubade andmise ja järelevalvega, ning kõigi nende kulutuste hüvitamise, mis pädevatel asutustel võivad tekkida kõnealuse määruse alusel ülesannete täitmisel, eelkõige tulenevalt ülesannete delegeerimisest kooskõlas artikliga 21d.

2. Konkreetselt kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitsejalt võetava üksiklõivu summa katab kõik halduskulud, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on kandnud oma sellise tegevuse käigus, mis on seotud kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja ja kvalifitseeruva riskikapitalifondi registreerimise ja pideva järelevalvega. See on proportsionaalne varadega, mida asjaomane kvalifitseeruv riskikapitalifond valitseb, või kui see on asjakohane, kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja omavahenditega.

3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 25 hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks tasu liik, see, mille eest tasu tuleb maksta, tasumäär ja tasu maksmise viis.

Artikkel 21d

1. Kui see on järelevalveülesande nõuetekohaseks täitmiseks vajalik, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve delegeerida konkreetseid järelevalveülesandeid liikmesriigi pädevale asutusele kooskõlas suunistega, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on välja andnud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16. Sellised konkreetsed järelevalveülesanded võivad eelkõige hõlmata volitusi esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 19a ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 19b ja 19c.

Erandina esimesest lõigust ei delegeerita artiklite 14 ja 14a kohast registreerimist.

2. Enne teatava ülesande delegeerimist vastavalt lõikele 1 konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjakohase pädeva asutusega järgmistes küsimustes:

a) delegeeritava ülesande ulatus,

b) ülesande täitmise ajakava ning

c) vajaliku teabe edastamine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hüvitab kulud, mida pädev asutus on kandnud delegeeritud ülesannete täitmisel, kooskõlas artikli 21c lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktidega.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab lõike 1 kohase ülesannete delegeerimise läbi sobilike ajavahemike järel. Ülesannete delegeerimine võidakse igal ajal tagasi võtta.

5. Ülesannete delegeerimine ei mõjuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastutust ega piira Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võimet täita delegeeritud ülesandeid ja teha nende täitmise üle järelevalvet.“

(22)Artikkel 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 25

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 3, artikli 21 lõikes 10 ja artikli 21c lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [Väljaannete Talitus: palun lisada jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 3, artikli 21 lõikes 10 ja artikli 21c lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.    

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 8 lõike 3, artikli 21 lõike 10 ja artikli 21c lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.“

(23)Artiklit 26 muudetakse järgmiselt:

(b)lõikes 1:

a) asendatakse punkt f järgmisega:

„f) käesoleva määruse kohaselt kehtestatud trahvide ja perioodiliste maksete tõhusus, proportsionaalsus ja kohaldamine;“

ii) lisatakse punkt k:

„k)    hinnang Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rollile, tema uurimisvolitustele, ülesannete delegeerimisele pädevatele asutustele ja võetud järelevalvemeetmete tulemuslikkusele.“;

(c)lõikele 2 lisatakse punkt c:

„c) punktide f ja k osas hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 84 kuud pärast jõustumist].“

(24)Lisatakse artikkel 27a:

„Artikkel 27a

1.     Järelevalve ja nõuete täitmise tagamise alased õigused ja ülesanded kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valdkonnas, mis on antud pädevatele asutustele, lõpetatakse [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 36 kuud pärast jõustumist]. Samal kuupäeval võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve need pädevused ja ülesanded üle.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab lõikes 1 osutatud kuupäeval üle kõik toimikud ja töödokumendid või nende tõestatud koopiad, mis on seotud järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valdkonnas, sealhulgas pooleliolevate läbivaatamiste ja jõustamismeetmetega.

Registreerimistaotlust, mille pädevad asutused on saanud enne [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 30 kuud pärast jõustumist] ei edastata siiski Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning otsuse registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta teeb asjaomane asutus.

3. Lõikes 1 osutatud pädevad asutused tagavad, et kvalifitseeruvad riskikapitalifondid edastavad kõik olemasolevad andmed ja töödokumendid või nende tõestatud koopiad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele võimalikult kiiresti ja igal juhul. Kõnealused pädevad asutused osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele samuti igakülgset abi ja annavad nõu, et lihtsustada kvalifitseeruvate riskikapitalifondide valdkonna järelevalve ja nõuete täitmise tagamise alase tegevuse tõhusat ülevõtmist ja alustamist.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb lõikes 1 osutatud pädevate asutuste õigusjärglasena kõigis haldus- või kohtumenetlustes, mis tulenevad kõnealuste pädevate asutuste järelevalve ja nõuete täitmise tagamise alasest tegevusest küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

5. Kvalifitseeruva riskikapitalifondi valitseja või kvalifitseeruva riskikapitalifondi registreering, mille on teinud lõikes 1 osutatud pädev asutus, jääb kehtima pärast pädevuste üleandmist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.”

Artikkel 5

Määruse (EL) nr 346/2013 (Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide kohta) muudatused

Määrust (EL) nr 346/2013 muudetakse järgmiselt.

(1)Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(b)lõike 1 punkt c jäetakse välja;

(c)lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Käesoleva määruse artikleid 3–6, artikleid 10 ja 13, artikli 14 lõike 1 punkte d, e ja f, artikleid 15a–20, artikleid 20a–20c, 21, 21a–21c, 22, 22a–22d ja 26 kohaldatakse direktiivi 2011/61/EL artikli 6 kohaselt tegevusloa saanud ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjate valitsejate suhtes, kes valitsevad sotsiaalettevõtlusfonde ja kavatsevad kasutada nimetust „EuSEF“ seoses nende fondide turustamisega liidus.“

(2)Artikli 3 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

(b)punkt m asendatakse järgmisega:

„m)    „pädev asutus“ – direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktides f ja h osutatud pädev asutus.“;

(c)punkt n jäetakse välja.

(3)Artiklile 7 lisatakse järgmised lõigud:

„Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks kriteeriumid, mida tuleb kasutada selle hindamisel, kas kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad täidavad lõike 1 punktidest a–g tulenevaid kohustusi, tagades kooskõla direktiivi 2011/61/EL artikli 12 lõikega 1.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

(4)Artiklile 8 lisatakse lõige 3:

„3.    Komisjon võtab kooskõlas artikliga 26 vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks lõikes 2 osutatud ülesannete delegeerimisele esitatavad nõuded, et tagada kooskõla ülesannete delegeerimise suhtes kohaldatavate nõuetega, mis on sätestatud direktiivi 2011/61/EL artiklis 20.“

(5)Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

(b)lõike 3 teises ja viimases lauses asendatakse sõnad „päritoluliikmesriigi pädev asutus“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“;

(c)lõikes 5 asendatakse sõnad „päritoluliikmesriigi pädev asutus“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“;

(d)lisatakse lõige 7:

„7.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud piisavad tehnilised ja inimressursid kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide nõuetekohaseks valitsemiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

(6)Artiklile 12 lisatakse lõiked 3 ja 4:

„3.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud varade väärtuse hindamise eeskirjad ja kord, et tagada kooskõla varade hindamisele kohaldatavate nõuetega, mis on sätestatud direktiivi 2011/61/EL artiklis 19.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

(7)Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

(b)lõike 1 esimese lõigu esimeses lauses asendatakse sõnad „päritoluliikmesriigi pädevale asutusele“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele“;

(c)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb käesoleva artikli alusel kogutud teabe taotluse korral pädevatele asutustele õigeaegselt kättesaadavaks.“

(8)Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

(b)lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i)sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „oma päritoluliikmesriigi pädevat asutust“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet“;

ii)lisatakse punkt -a:

„-a)    selle liikmesriigi nimi, kus on kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja registrijärgne asukoht;“;

iii)punkt b asendatakse järgmisega:

„b)    nende kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide identifitseerimisandmed ja asukoht, mille osakuid või aktsiaid turustatakse, ning nende investeerimisstrateegiad“;

(c)    lõike 2 sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „päritoluliikmesriigi pädev asutus“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“;

(d)lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teatab sellest, kas lõikes 1 osutatud valitsejad on registreeritud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejana, hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui nad on esitanud kõik nimetatud lõikes osutatud andmed, kõigile järgmistele isikutele:

a)    lõikes 1 osutatud valitseja;

b)    lõike 1 punktis -a osutatud liikmesriikide pädevad asutused;

c)    lõike 1 punktis d osutatud liikmesriikide pädevad asutused.“;

(e)    lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

i)esimeses lõigus asendatakse sõnad „päritoluliikmesriigi pädevale asutusele“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele“;

ii)teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on esimeses lõigus osutatud muudatustele vastuväiteid, teavitab ta sellest kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejat ühe kuu jooksul pärast kõnealustest muudatustest teatamist ja põhistab oma vastuseisu. Esimeses lõigus osutatud muudatusi võib rakendada ainult tingimusel, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ei esita neile muudatustele nimetatud ajavahemiku jooksul vastuväiteid.“;

(f)lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks kriteeriumid lõike 2 punktis a osutatud piisavalt hea maine ja piisava kogemuse hindamiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

8.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks vormid, mallid ja menetlused lõikes 1 osutatud teabe, sealhulgas lõike 2 punkti a kohaldamisel esitatava teabe esitamiseks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“

(9)Artiklit 15a muudetakse järgmiselt:

(b)lõike 2 sissejuhatavas osas asendatakse sõnad „kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi pädevale asutusele“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele“;

(c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Lõike 1 kohase registreerimistaotluse hindamise eesmärgil küsib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse esitanud valitseja pädevalt asutuselt teavet selle kohta, kas kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond on hõlmatud kõnealuse valitseja tegevusloaga, mille kohaselt on tal õigus valitseda alternatiivseid investeerimisfonde, ning kas on täidetud artikli 15 lõike 2 punktis a sätestatud tingimused.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib nõuda selgitusi ja teavet esimese lõigu kohaselt esitatud dokumentide ja teabe kohta.

Valitseja pädev asutus annab vastuse ühe kuu jooksul alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt esimese või teise lõigu kohaselt esitatud taotluse kättesaamise kuupäevast.“;

(d)lõikes 5 asendatakse sõnad „kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi pädev asutus“ sõnaga „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve“;

(e)lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teatab sellest, kas fond on registreeritud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondina, hiljemalt kaks kuud pärast seda, kui sellise fondi valitseja on esitanud kõik lõikes 2 osutatud andmed, kõigile järgmistele isikutele:

a)    lõikes 1 osutatud valitseja;

b)    artikli 15 lõike 1 punktis -a osutatud liikmesriigi pädevad asutused;

c)    artikli 15 lõike 1 punktis d osutatud liikmesriikide pädevad asutused;

d)    artikli 15a lõike 2 punktis d osutatud liikmesriikide pädevad asutused.“;

(f)lõike 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks teave, mis tuleb esitada lõike 2 kohaselt.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“;

(g)    lõiked 9 ja 10 jäetakse välja.

(10)Artikkel 15b asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15b

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teatab kõigist otsustest, millega keeldutakse artiklis 15 osutatud valitseja ja artiklis 15a osutatud fondi registreerimisest, neis artiklites osutatud valitsejatele.“

(11)Lisatakse artikkel 15c:

„Artikkel 15c

1.    Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, tunnistab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve EuSEFi registreerimise tühiseks, kui selle EuSEFi valitseja vastab ükskõik millisele järgmistest tingimustest:

a)    valitseja on tegevusloast sõnaselgelt loobunud või ei ole tegevusluba kasutanud kuue kuu jooksul pärast seda, kui tegevusluba anti;

b)    valitseja on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

c)    EuSEF ei täida enam tingimusi, mille alusel talle tegevusluba anti.

2.    Tegevusloa kehtetuks tunnistamine jõustub kohe kogu Euroopa Liidus.“

(12)Artiklis 16 asendatakse sõnad „päritoluliikmesriigi pädevat asutust“ sõnadega „Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet“.

(13)Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

(b)lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab viivitamata artikli 15 punktis 4 ja artikli 15a punktis 6 osutatud pädevaid asutusi igast kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja registreerimisest või registrist kustutamisest, igast kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi registrisse lisamisest või registrist kustutamisest ning igast selliste liikmesriikide loetelus tehtavast lisamisest või kustutamisest, kus kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja kavatseb kõnealuste fondide osakuid või aktsiaid turustada.“;

(c)lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.    Selleks et tagada käesoleva artikli ühetaoline kohaldamine, koostab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks käesoleva artikli kohase teavitamise vorm.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab kõnealuste rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.“;

(d)lõiked 4 ja 5 jäetakse välja.

(14)Artikkel 17a jäetakse välja.

(15)Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

1.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tagab, et käesolevat määrust kohaldatakse pidevalt.

2.    Artikli 2 lõikes 1 osutatud valitsejate puhul teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle.

3.    Artikli 2 lõikes 2 osutatud valitsejate puhul teeb Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvet artikli 2 lõikes 2 loetletud õigusnormides sätestatud eeskirjade ja direktiiviga 2011/61/EL kvalifitseeruvatele sotsiaalettevõtlusfondidele esitatud asjaomaste nõuete täitmise üle.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastutab järelevalve eest selle üle, kas kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond täidab fondi tingimustes ja põhikirjas sätestatud kohustusi.

4.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kohaldab talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmisel ja järelevalve kõrgete standardite tagamise eesmärki silmas pidades kogu asjakohast liidu õigust, ja kui sellisteks liidu õigusaktideks on direktiivid, neid direktiive siseriiklikusse õigusesse ülevõtvaid õigusakte.

5.    Pädevad asutused kontrollivad seda, et nende territooriumil moodustatud või asutatud või turustatavaid ühisinvesteerimisettevõtjaid ei kasutaks nimetust „EuSEF“ ega viitaks sellele, et nad on EuSEFid, kui nad ei ole käesoleva määruse kohaselt registreeritud.

Kui pädeval asutusel on alust arvata, et ühisinvesteerimisettevõtja kasutab nimetust „EuSEF“ või viitab sellele, et ta on EuSEF, olemata seejuures käesoleva määruse kohaselt registreeritud, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet.“

(16)Artikkel 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele artiklitega 20a–20c antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.“;

(17)Lisatakse artiklid 20a, 20b ja 20c:

„Artikkel 20a

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et järgmised isikud esitaksid kogu teabe, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks:

a) kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejad;

b) kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsemises osalevad isikud;

c) kolmandad isikud, kellele kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja on volitusi delegeerinud;

d) isikud, kes on muul viisil lähedalt ja oluliselt seotud kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsemisega.

2. Lõikes 1 osutatud lihtteabenõudes tuleb:

a) viidata käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b) nimetada nõude eesmärk;

c) täpsustada, millise teabe esitamist nõutakse;

d) esitada tähtaeg, mille jooksul teave tuleb esitada;

e) esitada märkus selle kohta, et isik, kellelt teavet taotletakse, ei ole kohustatud teavet andma, kuid taotlusele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav;

f) näidata ära sellise trahvi summa, mis tuleb kooskõlas artikliga 21a määrata juhul, kui esitatud teave on ebaõige või eksitav.

3. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuab teabe esitamist otsusega vastavalt lõikele 1, siis peab ta:

a) viitama käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b) nimetama nõude eesmärgi;

c) täpsustama, millise teabe esitamist nõutakse;

d) määrama tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

e) teavitama artiklis 21b sätestatud perioodilistest karistusmaksetest puhuks, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;

f) teavitama artiklis 21a sätestatud trahvist puhuks, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad;

g) teavitama õigusest kaevata otsus edasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogule ja õigusest vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus“) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 60 ja 61.

4. Nõutud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab koopia lihtteabenõudest või oma otsusest viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isikud, kellele teabenõue on suunatud, asuvad või on asutatud.

Artikkel 20b

1. Käesoleva määruse raames oma kohustuste täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldada vajalikke uurimisi artikli 20a lõikes 1 osutatud isikute suhtes. Selleks antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud ametnikele ja muudele isikutele õigus:

a) kontrollida mis tahes dokumente, andmeid, menetlusi ja muid tema ülesannete täitmisega seonduvaid materjale sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;

b) teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, menetlustest ja muudest materjalidest tõestatud koopiaid või väljavõtteid;

c) kutsuda artikli 20a lõikes 1 osutatud isikuid või nende esindajaid või töötajaid välja ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;

d) küsitleda kõiki teisi füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes annavad selleks nõusoleku, et koguda teavet uurimise sisu kohta;

e) nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.

2. Lõikes 1 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt uurimiseks volitatud ametnikud ja muud isikud rakendavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise sisu ja eesmärk. Nimetatud volituses teavitatakse ka artiklis 21b sätestatud perioodilistest karistusmaksetest puhuks, kui nõutud dokumente, andmeid, teavet protseduuride kohta ja muid materjale või vastuseid artikli 20a lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele ei esitata või kui need esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 21 sätestatud trahvidest puhuks, kui artikli 20a lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

3. Artikli 20a lõikes 1 osutatud isikud peavad alluma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses märgitakse uurimise sisu ja eesmärk, artiklis 21b sätestatud perioodilised karistusmaksed, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt olemasolevad õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

4. Aegsasti enne lõikes 1 osutatud uurimist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle liikmesriigi pädevat asutust, kus uurimist kavatsetakse korraldada, uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral neile volitatud isikutele abi nende ülesannete täitmisel. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse korral samuti uurimises osaleda.

5. Kui lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt nõutav siseriikliku õigusasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

6. Kui siseriiklik õigusasutus saab taotluse anda luba nõuda lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevaid andmeid, kontrollib selline asutus, kas:

a)    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus, millele on osutatud lõikes 3, on autentne;

b)    võetavad meetmed on proportsionaalsed, mitte meelevaldsed või ülemäärased.

Punkti b kohaldamisel võib siseriiklik õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli siseriiklik õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Kohus, järgides määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 61 sätestatud menetlust.

Artikkel 20c

1. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldada artikli 20a lõikes 1 osutatud isikute äriruumides vajalikke kohapealseid kontrolle.

2. Ametnikud ja muud isikud, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende isikute äriruumidesse, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve uurimisotsust, ning sellistel volitatud isikutel on kõik artikli 20b lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente kontrollimise ajaks ja kontrolli läbiviimiseks vajalikus ulatuses.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab kontrollidest piisavalt varakult enne kontrolle selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kontrollimine toimub. Kui seda on vaja kontrolli nõuetekohaseks tegemiseks ja tõhususe tagamiseks, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist viia kohapealse kontrolli läbi ilma sellest eelnevalt teavitamata. Käesoleva artikli kohased kontrollid tehakse juhul, kui asjaomane asutus on kinnitanud, et tal ei ole selle kohta vastuväiteid.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt kohapealseid kontrolle tegema volitatud ametnikud ja muud isikud kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 21b sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui asjaomased isikud ei allu kontrollile.

5. Artikli 20a lõikes 1 osutatud isikud peavad alluma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsusega määratud kohapealsele kontrollile. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli sisu ja eesmärk ning selle alustamise kuupäev ning teavitatakse artiklis 21b sätestatud perioodilistest karistusmaksetest ja määrusega (EL) nr 1095/2010 tagatud õiguskaitsevahenditest, samuti õigusest otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

6. Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontrollimine toimub, abistavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral aktiivselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikke ja muid isikuid. Kõnealuse pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse korral samuti kohapealsete kontrollide juures viibida.

7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka paluda pädevatel asutustel enda nimel teha konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 20b lõikes 1 sätestatule. Sel eesmärgil on pädevatel asutustel samad käesolevas artiklis ja artikli 20b lõikes 1 sätestatud õigused nagu Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel.

8. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutud kontrolliga, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi, taotledes vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt, et volitatud isikutel oleks võimalik kohapealset kontrolli läbi viia.

9. Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abiks on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt nõutav siseriikliku õigusasutuse luba, tuleb seda taotleda. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10. Kui siseriiklik õigusasutus saab taotluse korraldada lõikes 1 sätestatud kohapealne kontroll või osutada lõikes 7 sätestatud abi, kontrollib selline asutus, kas:

a)    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus, millele on osutatud lõikes 4, on autentne;

b)    võetavad meetmed on proportsionaalsed, mitte meelevaldsed või ülemäärased.

11. Punkti b kohaldamisel võib siseriiklik õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli siseriiklik õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Kohus, järgides määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 61 sätestatud menetlust.“

(18)Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

1. Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab vastavalt artikli 22 lõikele 5, et isik on toime pannud mõne artikli 21a lõikes 2 loetletud rikkumise, võtab ta ühe või mitu järgmistest meetmetest:

a) tunnistab tühiseks kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja või kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi registreerimise;

b) võtab vastu otsuse, millega isikult nõutakse rikkumise lõpetamist;

c) võtab vastu otsuse, millega määratakse trahv;

d) väljastab avalikud teadaanded.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete võtmisel arvestab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

a) rikkumise kestus ja sagedus;

b) kas rikkumine on tinginud finantskuriteo või seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;

c) kas rikkumine on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu;

d) rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

e) rikkumise eest vastutava isiku finantstugevus, mida näitab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovarad;

f) rikkumise mõju jaeinvestorite huvidele;

g) rikkumise eest vastutava isiku poolt rikkumise tulemusena teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi suurus või kolmandale isikule tekitatud kahju suurus, kui neid saab kindlaks määrata;

h) rikkumise eest vastutava isiku valmidus teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi sissenõudmine;

i) rikkumise eest vastutava isiku varasemad rikkumised;

j) meetmed, mida rikkumise eest vastutav isik on pärast rikkumist võtnud, et ära hoida rikkumise kordumist.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta rikkumise eest vastutavat isikut lõike 1 alusel võetud meetmetest ning teatab neist liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab üldsusele teabe iga sellise meetme kohta oma veebisaidil kümne tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmise kuupäeva.

4. Esimeses lõigus osutatud üldsusele avalikustamine hõlmab järgmist:

a)    märkus selle kohta, et rikkumise eest vastutaval isikul on õigus otsus edasi kaevata;

b)    vajadusel märkus, millega kinnitatakse, et edasikaebus on esitatud, ja täpsustatakse, et selline kaebus ei peata otsuse täitmist;

c)    märkus selle kohta, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1095/20101 artikli 60 lõikele 3.“

(19)Lisatakse artiklid 21a, 21b ja 21c:

„Artikkel 21a

1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt artikli 22 lõikele 8 kindlaks, et isik on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud ühe või mitu lõikes 2 loetletud rikkumistest, teeb ta käesoleva artikli lõike 3 kohaselt otsuse trahvi määramise kohta.

Rikkumine loetakse tahtlikult toimepanduks, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et isik on rikkumise toime pannud tahtlikult tegutsedes.

3. Lõikes 1 osutatud rikkumiste loetelu on järgmine:

a)    portfelli struktuurile kohaldatavate nõuete täitmata jätmine, rikkudes sellega artiklit 5;

b)    kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi osakute või aktsiate turustamine mitteaktsepteeritavatele investoritele, rikkudes sellega artiklit 6;

c)    nimetuse „EuSEF“ kasutamine isiku poolt, kes ei ole artikli 15 kohaselt registreeritud või kes ei ole artikli 15a kohaselt ühisinvesteerimisettevõtjat registreerinud;

d)    nimetuse „EuSEF“ kasutamine selliste fondide osakute või aktsiate turustamiseks, mis ei ole moodustatud või asutatud artikli 3 esimese lõigu punkti b alapunkti iii kohaselt;

e)    registreerimise saavutamine valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal teel, rikkudes sellega artiklit 15 või artiklit 15a;

f)    tegutsemine äris teisiti kui ausalt, õiglaselt ning piisava vilumuse, ettevaatuse või hoolsusega, rikkudes sellega artikli 7 esimese lõigu punkti a;

g)    kuritarvituste ärahoidmiseks asjakohaste põhimõtete ja menetluste kohaldamata jätmine, rikkudes sellega artikli 7 esimese lõigu punkti b;

h)    artiklis 13 sätestatud aastaaruande esitamise nõuete korduv täitmata jätmine;

i)    artiklis 14 sätestatud investorite teavitamise nõude korduv täitmata jätmine.

3. Lõikes 1 osutatud trahvide summa lõike 2 punktides a kuni i osutatud rikkumiste puhul on vähemalt 500 000 eurot ja ei ületa 5 miljonit eurot.

4. Trahvi suuruse kindlaksmääramisel vastavalt lõikele 3 võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse artikli 21 lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

5. Olenemata lõikest 3 on trahvisumma juhul, kui isik on saanud rikkumisest otsest või kaudset rahalist kasu, vähemalt võrdne saadud rahalise kasuga.

6. Kui isiku tegevuse või tegevusetuse tulemusel pandi toime enam kui üks lõikes 2 loetletud rikkumistest, kohaldatakse üksnes kõrgemat trahvisummat, mis on seotud ühega neist rikkumistest ja arvutatud vastavalt lõikele 4.

Artikkel 21b

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:

a) isikut rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 21 lõike 1 punkti b alusel;

b) artikli 20a lõikes 1 osutatud isikut:

i)    esitama artikli 20a alusel tehtud otsuses nõutud täielikku teavet;

ii)    alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, protseduuride kirjeldused või muu vajaliku teabe ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud uurimise käigus, mis on algatatud artikli 20b kohase otsusega;

iii)    alluma artikli 20c alusel tehtud otsuses määratud kohapealsele kontrollile.

2. Perioodiline karistusmakse peab olema mõjus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse iga viivitatud päeva eest.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on perioodiliste karistusmaksete summa 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul 2 % eelmise kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Need summad arvutatakse alates kuupäevast, mis on sätestatud otsuses, millega määratakse perioodiline karistusmakse.

Perioodiline karistusmakse määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse teatavakstegemisest. Pärast selle perioodi möödumist vaatab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve meetme läbi.

Artikkel 21c

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab üldsusele kõik vastavalt artiklitele 21a ja 21b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju.

2. Artiklite 21a ja 21b kohaselt määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusliku iseloomuga.

3. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustab trahve või karistusmakseid mitte määrata, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi ning avaldab oma otsuse põhjused.

4. Artiklite 21a ja 21b kohaselt määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on täitmisele pööratavad.

Täitmist reguleerivad selles liikmesriigis või kolmandas riigis kehtivad tsiviilkohtumenetluse normid, mille territooriumil täitmine aset leiab.

5. Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summad kantakse Euroopa Liidu üldeelarvesse.“

(20)Artiklid 22 ja 22a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve leiab käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, mis kujutaksid endast üht või mitut artikli 21a lõikes 2 loetletud rikkumistest, määrab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve juhtumi uurimiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalves sõltumatu uurija. Määratud uurija ei tohi osaleda ega olla varem osalenud otseselt ega kaudselt rikkumisega seonduva prospekti heakskiitmises ja ta peab täitma oma ülesandeid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogust sõltumatult.

2. Lõikes 1 osutatud uurija uurib väidetavaid rikkumisi, võttes arvesse uurimise all olevate isikute esitatud seisukohti, ja esitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule uurimistulemusi kajastava täieliku toimiku.

3. Oma ülesannete täitmisel on uurijal õigus esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 20a ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 20b ja 20c.

4. Oma ülesannete täitmisel on uurijal juurdepääs kõikidele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt järelevalvetegevuse käigus kogutud dokumentidele ja teabele.

5. Uurimise lõpetamisel ja enne uurimistulemusi kajastava toimiku esitamist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule annab uurija isikutele, kes on uurimise all, võimaluse esitada uuritavates küsimustes oma seisukohad. Uurija uurimistulemused põhinevad üksnes sellistel asjaoludel, mille kohta asjaomastel isikutel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

6. Käesoleva artikli kohaste uurimiste käigus tagatakse täielikult uurimise all olevate isikute kaitseõigus.

7. Uurimistulemusi kajastava toimiku esitamisel Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogule teavitab uurija sellest uurimise all olevaid isikuid. Uurimise all olevatel isikutel on õigus tutvuda toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet, mis mõjutab kolmandaid isikuid.

8. Uurimistulemusi kajastava toimiku põhjal ja juhul, kui uurimise all olevad isikud seda taotlevad, otsustab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast nende isikute seisukohtade ärakuulamist vastavalt artiklile 21b, kas uurimise all olevad isikud on toime pannud ühe või mitu artikli 21a lõikes 2 nimetatud rikkumistest, ning võtab rikkumise toimepaneku korral järelevalvemeetme vastavalt artiklile 21.

9. Uurija ei osale Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu aruteludes ega sekku ühelgi muul viisil Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvenõukogu otsustusprotsessi.

10. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 26 hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks menetluseeskirjad trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramise õiguse kasutamiseks, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, ajalised sätted, trahvide või perioodiliste karistusmaksete kogumine ning trahvide ja karistusmaksete määramise ja täitmise aegumistähtajad.

11. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab asjad kriminaalkorras süüdistuse esitamiseks üle asjaomastele riiklikele asutustele, kui ta leiab käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel, et on olulisi märke selliste asjaolude võimaliku olemasolu kohta, millel võib olla kuriteo koosseis. Lisaks sellele hoidub Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve trahvide või perioodiliste karistusmaksete määramisest, kui samadel või sisuliselt samadel asjaoludel on isik varem õigeks või süüdi mõistetud siseriikliku õiguse kohaselt toimunud kriminaalmenetluses ning õigeks- või süüdimõistev otsus on juba omandanud res judicata õigusmõju.

Artikkel 22a

1. Enne otsuse tegemist artiklite 21, 21a ja 21b alusel annab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukoht Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve uurimistulemuste kohta. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsused põhinevad üksnes sellistel uurimistulemustel, mille kohta isikutel, kelle suhtes on algatatud menetlus, on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

2. Esimest lõiku ei kohaldata, kui selleks, et ennetada märkimisväärset ja otsest kahju finantssüsteemile, on vaja rakendada artikli 21 kohaseid kiireid meetmeid. Sellisel juhul võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teha vaheotsuse ning peab andma asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

3. Menetluse käigus tagatakse täielikult selliste isikute kaitseõigus, kelle suhtes on algatatud menetlus. Neil on õigus tutvuda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikuga tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Toimikuga tutvumise õigus ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asutusesiseseks kasutuseks ette nähtud ettevalmistavaid dokumente.“

(21)Lisatakse artiklid 22b, 22c ja 22d:

„Artikkel 22b

Euroopa Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsuseid, millega Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on määranud trahve või perioodilisi karistusmakseid. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.

Artikkel 22c

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejatelt tasu vastavalt käesolevale määrusele ja vastavalt lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktidele. See tasu peab täielikult katma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vajalikud kulutused, mis on seotud kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valitsejate ja kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide registreerimise, neile tegevuslubade andmise ja järelevalvega, ning kõigi nende kulutuste hüvitamise, mis pädevatel asutustel võivad tekkida kõnealuse määruse alusel ülesannete täitmisel, eelkõige tulenevalt ülesannete delegeerimisest kooskõlas artikliga 22d.

2. Konkreetselt kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitsejalt võetava üksiklõivu summa katab kõik halduskulud, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on kandnud oma sellise tegevuse käigus, mis on seotud kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja ja kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi registreerimise ja pideva järelevalvega. See on proportsionaalne varadega, mida asjaomane kvalifitseeruv sotsiaalettevõtlusfond valitseb, või kui see on asjakohane, kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja omavahenditega.

3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 26 hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] vastu delegeeritud õigusaktid, et määrata kindlaks tasu liik, see, mille eest tasu tuleb maksta, tasumäär ja tasu maksmise viis.

Artikkel 22d

1. Kui see on järelevalveülesande nõuetekohaseks täitmiseks vajalik, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve delegeerida konkreetseid järelevalveülesandeid liikmesriigi pädevale asutusele kooskõlas suunistega, mille Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on välja andnud vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16. Sellised konkreetsed järelevalveülesanded võivad eelkõige hõlmata volitusi esitada teabenõudeid vastavalt artiklile 20a ning viia läbi uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artiklitele 20b ja 20c.

Erandina esimesest lõigust ei delegeerita artiklite 15 ja 15a kohast registreerimist.

2. Enne teatava ülesande delegeerimist vastavalt lõikele 1 konsulteerib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve asjakohase pädeva asutusega järgmistes küsimustes:

a) delegeeritava ülesande ulatus,

b) ülesande täitmise ajakava ning

c) vajaliku teabe edastamine Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hüvitab kulud, mida pädev asutus on kandnud delegeeritud ülesannete täitmisel, kooskõlas artikli 22c lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktidega.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vaatab lõike 1 kohase ülesannete delegeerimise läbi sobilike ajavahemike järel. Ülesannete delegeerimine võidakse igal ajal tagasi võtta.

5. Ülesannete delegeerimine ei mõjuta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve vastutust ega piira Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võimet täita delegeeritud ülesandeid ja teha nende täitmise üle järelevalvet.“

(22)Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 8 lõikes 3, artikli 22 lõikes 10 ja artikli 22c lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [Väljaannete Talitus: palun lisada jõustumise kuupäev].

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 8 lõikes 3, artikli 22 lõikes 10 ja artikli 22c lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses kindlaksmääratud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.    

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 8 lõike 3, artikli 22 lõike 10 ja artikli 22c lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe kuu] jooksul pärast õigusakti Euroopa Parlamendile ja nõukogule teatavaks tegemist esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.“

(23)Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

(b)lõikes 1:

i) lisatakse punkt n:

„n) käesoleva määruse kohaselt kehtestatud trahvide ja perioodiliste maksete tõhusus, proportsionaalsus ja kohaldamine;“

ii) lisatakse punkt o:

„o)    hinnang Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rollile, tema uurimisvolitustele, ülesannete delegeerimisele pädevatele asutustele ja võetud järelevalvemeetmete tulemuslikkusele.“;

(c)lõikele 2 lisatakse punkt c:

„c) punktide f ja k osas hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 84 kuud pärast jõustumist].“

(24)Lisatakse artikkel 28a:

„Artikkel 28a

1.    Järelevalve ja nõuete täitmise tagamise alased õigused ja ülesanded kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valdkonnas, mis on antud pädevatele asutustele, lõpetatakse [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 36 kuud pärast jõustumist]. Samal kuupäeval võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve need pädevused ja ülesanded üle.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võtab lõikes 1 osutatud kuupäeval üle kõik toimikud ja töödokumendid või nende tõestatud koopiad, mis on seotud järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valdkonnas, sealhulgas pooleliolevate läbivaatamiste ja jõustamismeetmetega.

Registreerimistaotlust, mille pädevad asutused on saanud enne [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 30 kuud pärast jõustumist] ei edastata siiski Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ning otsuse registreerimise või registreerimisest keeldumise kohta teeb asjaomane asutus.

3. Lõikes 1 osutatud pädevad asutused tagavad, et kvalifitseeruvad sotsiaalettevõtlusfondid esitavad kõik olemasolevad andmed ja töödokumendid või nende tõestatud koopiad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele võimalikult kiiresti ja igal juhul. Kõnealused pädevad asutused osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele samuti igakülgset abi ja annavad nõu, et lihtsustada kvalifitseeruvate sotsiaalettevõtlusfondide valdkonna järelevalve ja nõuete täitmise tagamise alase tegevuse tõhusat ülevõtmist ja alustamist.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tegutseb lõikes 1 osutatud pädevate asutuste õigusjärglasena kõigis haldus- või kohtumenetlustes, mis tulenevad kõnealuste pädevate asutuste järelevalve ja nõuete täitmise tagamise alasest tegevusest küsimustes, mis kuuluvad käesoleva määruse reguleerimisalasse.

5. Kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi valitseja või kvalifitseeruva sotsiaalettevõtlusfondi registreering, mille on teinud lõikes 1 osutatud pädev asutus, jääb kehtima pärast pädevuste üleandmist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele.“

”.

Artikkel 6

Määruse (EL) nr 600/2014 (finantsinstrumentide turgude kohta) muudatused

Määrust (EL) nr 600/2104 muudetakse järgmiselt.

(25)Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

(b)lõikesse 1 lisatakse punkt g:

„g) aruandlusteenuste pakkujatele tegevuslubade andmine ja nende järelevalve“;

(c)artiklisse 1 lisatakse lõige 5a:

„5a. Artikleid 40 ja 42 kohaldatakse samuti vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (edaspidi „eurofond“) valitsejate ja äriühinguna asutatud eurofondide suhtes, kellele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2009/65/EÜ, ning alternatiivsete investeerimisfondide (edaspidi „AIFid“) valitsejate suhtes, kellele on antud tegevusluba kooskõlas direktiiviga 2011/61/EL.“

(26)Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(b)punktid 34, 35 ja 36 asendatakse järgmisega:

„34)    „tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja“ – isik, kellel on käesoleva määruse kohaselt õigus osutada investeerimisühingute nimel kauplemisteabearuannete avaldamise teenust vastavalt artiklitele 20 ja 21;

35) „kauplemiskoondteabe pakkuja“ – isik, kellel on käesoleva määruse kohane tegevusluba, et osutada teenust, mis seisneb reguleeritud turgudelt, mitmepoolsetelt kauplemissüsteemidelt, organiseeritud kauplemissüsteemidelt ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatelt artiklites 6, 7, 10, 12, 13, 20 ja 21 loetletud finantsinstrumentidega seonduvate kauplemisteabearuannete kokkukogumises ning nende koondamises pidevaks elektrooniliseks, reaalajas jälgitavaks andmevooks, mis pakub teavet iga finantsinstrumendi hinna ja käibe kohta;

36) „tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja“ – isik, kellel on käesoleva määruse kohaselt õigus osutada investeerimisühingute nimel pädevatele asutustele või Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele tehingute üksikasjadest teatamise teenust;“

(c)lisatakse punkt 36a:

„36a) „aruandlusteenuste pakkujad“ – punktides 34–36 osutatud isikud ja artikli 38a27a lõikes 2 osutatud isikud];“.

(27)Artikkel 22 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 22

Teabe esitamine läbipaistvuse ja muude nõuete kindlaksmääramise eesmärgil

1. Selleks et teha arvutused, millega määratakse kindlaks artiklites 3–11, 14–21 ja artiklis 32 osutatud kauplemiseelse ja kauplemisjärgse läbipaistvuse nõuded ning kohustusliku kauplemiskoha kord, mida kohaldatakse finantsinstrumentide suhtes, ning et määrata kindlaks, kas investeerimisühing on kliendi korralduste süsteemne täitja, võivad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused nõuda teavet järgmistelt:

a) kauplemiskohad,

b) tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ning

c) kauplemiskoondteabe pakkujad.

2. Kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad säilitavad vajalikke andmeid piisava ajavahemiku jooksul.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks andmenõuete sisu ja sagedus, samuti aeg, mille jooksul kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad peavad vastama lõikes 1 osutatud andmenõuetele, ning nende vastuste vormingud, see, millist liiki andmed tuleb talletada, ja vähim aeg, mille jooksul kauplemiskohad, tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad ja kauplemiskoondteabe pakkujad peavad andmed säilitama, et olla võimelised vastama sellistele andmenõuetele kooskõlas lõikega 2.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

(28)Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Tehingutest teatamise kohustus

1.    Finantsinstrumentidega tehinguid sooritavad investeerimisühingud edastavad nende tehingute täielikud ja täpsed üksikasjad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb pädevatele asutustele kättesaadavaks kogu käesoleva artikli kohaselt teatatud teabe.

2.    Lõikes 1 esitatud kohustust kohaldatakse järgmise suhtes:

a) finantsinstrumendid, mis on kauplemisele võetud või millega kaubeldakse kauplemiskohas või mille kauplemisele võtmist on taotletud,

b) finantsinstrumendid, mille alusvaraks on kauplemiskohas kaubeldav finantsinstrument, ning

c) finantsinstrumendid, mille alusvaraks on indeks või kauplemiskohas kaubeldavatest finantsinstrumentidest koosnev korv.

Kohustust kohaldatakse punktides a kuni c osutatud finantsinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes, olenemata sellest, kas need tehingud tehakse kauplemiskohas või väljaspool kauplemiskohta.

3.    Aruanded peavad sisaldama eelkõige ostetud või müüdud finantsinstrumentide nimetusi ja arvu, tehingute kogust, nende tegemise kuupäevi ja kellaaegu, tehingute hindu, nende klientide identifitseerimisandmeid, kelle nimel investeerimisühing tehingud tegi, investeerimisühingus investeerimisotsuse vastuvõtmise ja tehingu sooritamise eest vastutavate isikute ja arvutialgoritmide identifitseerimisandmeid, tehingu aluseks olnud vabastuse identifitseerimisandmeid, asjaomaste investeerimisühingute identifitseerimisandmeid ning määruse (EL) nr 236/2012 artiklite 12, 13 ja 17 kohaldamisalasse kuuluvate aktsiate ja avalike võlakohustuste lühikeseks müügi identifitseerimisandmeid, nagu on määratletud kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 punktis b. Väljaspool kauplemiskohta tehtud tehingute puhul peavad aruanded sisaldama andmeid tehingute liikide tuvastamiseks kooskõlas artikli 20 lõike 3 punkti a ja artikli 21 lõike 5 punkti a kohaselt vastu võetud meetmetega. Kaubatuletisinstrumentide puhul näidatakse aruannetes seda, kas tehinguga vähendatakse riski objektiivselt mõõdetaval moel vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 57.

4.    Korraldusi edastavad investeerimisühingud peavad edastataval korraldusel ära näitama kõik lõigetes 1 ja 3 osutatud üksikasjad. Selle asemel et märkida korralduse edastamisel korraldusele eespool nimetatud üksikasjad, võib investeerimisühing teatada edastatud korraldusest pärast selle täitmist kui tehingust lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt. Sellisel juhul märgib investeerimisühing oma tehinguaruandes, et see on seotud edastatud korraldusega.

5.    Kauplemiskoha korraldaja edastab andmed oma platvormil kaubeldavate finantsinstrumentidega tehtud tehingute kohta, mille on tema süsteemide kaudu sooritanud selline investeerimisühing, kelle suhtes käesolevat määrust kooskõlas lõigetega 1 ja 3 ei kohaldata.

6.    Klientide identifitseerimisandmete esitamisel vastavalt lõigetele 3 ja 4 kasutab investeerimisühing juriidilistest isikutest klientide tuvastamiseks loodud juriidilise isiku tunnust.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] välja suunised, millega tagatakse, et juriidilise isiku tunnuste kohaldamine liidus on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega, eelkõige finantsstabiilsuse nõukogu kehtestatud standarditega.

7.    Aruanded esitab vastavalt lõigetele 1, 3 ja 9 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kas investeerimisühing ise, tema nimel tegutsev tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või kauplemiskoht, mille süsteemi kaudu tehing teostati.

Investeerimisühingud vastutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele esitatavate aruannete täielikkuse, täpsuse ja õigeaegse esitamise eest.

Kui investeerimisühing teatab nende tehingute üksikasjadest tema nimel tegutseva tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või kauplemiskoha kaudu, siis erandina eespool nimetatud vastutusest ei vastuta investeerimisühing aruannete täielikkuse, täpsuse või õigeaegse esitamise nõude täitmata jätmise eest, kui täitmata jätmise on põhjustanud aruandlussüsteemi pakkuja või kauplemiskoht. Sellistel juhtudel ja tulenevalt direktiivi 2014/65/EL artikli 66 lõikest 4 vastutab selle eest tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja või kauplemiskoht.

Investeerimisühingud peavad siiski võtma mõistlikke meetmeid, et kontrollida nende nimel esitatud tehinguaruannete täielikkust, täpsust ja õigeaegsust.

Päritoluliikmesriik nõuab, et investeerimisühingu nimel aruandeid esitav kauplemiskoht kehtestaks usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagaksid teabeedastusvahendite turvalisuse ja ehtsuse tõendamise, minimeeriksid andmetega seonduva korruptsiooni ja andmetele loata juurdepääsu ohtu ning hoiaksid ära teabe lekkimise, säilitades igal ajal andmete konfidentsiaalsuse. Päritoluliikmesriik nõuab, et kauplemiskoht tagaks piisavad ressursid ja varusüsteemid, mis võimaldavad osutada teenuseid igal ajal.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib tehinguteabe kõrvutamise või aruandlussüsteemi, sealhulgas kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 VI jaotisega registreeritud või tunnustatud kauplemisteabehoidla, kiita heaks kui tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja, kes võib edastada tehinguaruandeid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele vastavalt lõigetele 1, 3 ja 9.

Juhul kui tehingutest on vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 9 teatatud kauplemisteabehoidlale, mis on kiidetud heaks kui tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja, ning kui need teated sisaldavad lõigetes 1, 3 ja 9 nõutavaid üksikasju ja kauplemisteabehoidla edastab need Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele lõikes 1 sätestatud tähtajaks, loetakse lõikes 1 sätestatud investeerimisühingu kohustus täidetuks.

Kui tehinguaruanded sisaldavad vigu või väljajätmisi, parandavad tehingust teatavad tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja, investeerimisühing või kauplemiskoht teabe ning esitavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele parandatud aruande.

8.    Kui käesolevas artiklis sätestatud aruanded edastatakse kooskõlas direktiivi 2014/65/EL artikli 35 lõikega 8 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele, edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nimetatud teabe investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi pädevad asutused otsustavad, et nad ei soovi seda teavet saada.

9.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks järgmine:

a) lõigete 1 ja 3 kohaselt esitatavate andmete standardid ja vormingud, sealhulgas finantstehingutest teatamise meetodid ja süsteemid ning vastavate aruannete vorm ja sisu;

b) lõikes 1 osutatud kohase turu kindlaksmääramise kriteeriumid;

c) ostetavate või müüdavate finantsinstrumentide andmed, tehingute kogus, nende tegemise kuupäevad ja kellaajad, tehingute hinnad, teabe ja üksikasjad kliendi tuvastamiseks, nende klientide identifitseerimisandmeid, kelle nimel investeerimisühing tehingud tegi, investeerimisühingus investeerimisotsuse vastuvõtmise ja tehingu sooritamise eest vastutavate isikute ja arvutialgoritmide identifitseerimisandmed, tehingu aluseks olnud vabastuse identifitseerimisandmed, asjaomaste investeerimisühingute identifitseerimisandmed, tehingu sooritamise viis, andmeväljad, mis on vajalikud tehinguaruannete töötlemiseks ja analüüsimiseks vastavalt lõikele 3, ning

d) aktsiate ja avalike võlakohustuste lühikeseks müügi identifitseerimisandmed, nagu on osutatud lõikes 3;

e) asjakohased finantsinstrumentide liigid, millest tuleb teatada vastavalt lõikele 2;

f) tingimused, mille korral liikmesriigid töötavad lõike 6 kohaselt välja juriidilise isiku tunnused, eraldavad need ja haldavad neid, ning tingimused, mille alusel investeerimisühingud neid juriidilise isiku tunnuseid kasutavad selleks, et esitada lõike 1 kohaselt nõutavates tehinguaruannetes vastavalt lõigetele 3, 4 ja 5 klientide identifitseerimisandmed;

g) tehingutest teatamise kohustuse kohaldamine investeerimisühingu filiaalidele;

h) mis on tehing ja tehingu tegemine käesoleva artikli tähenduses;

i) millal loetakse korraldus investeerimisühingu poolt edastatuks lõike 4 tähenduses.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

10.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve esitab hiljemalt [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] komisjonile aruande käesoleva artikli toimimise kohta, sealhulgas selle kohta, milline on olnud koostoime määrusest (EL) nr 648/2012 tulenevate asjaomaste aruandluskohustustega, ja selle kohta, kas pädevatele asutustele laekuvate ja neile edastatud tehinguaruannete sisu ja vorming võimaldavad investeerimisühingute tegevust kooskõlas käesoleva määruse artikliga 24 igakülgselt jälgida. Sellega seoses võib komisjon astuda samme, et pakkuda välja muudatusi. Komisjon edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule.“

(29)Artikkel 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 27

Kohustus esitada finantsinstrumentide võrdlusandmed

1.    Artiklis 26 osutatud tehinguaruandluse eesmärgil esitavad kauplemiskohad, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega, mis on võetud kauplemisele reguleeritud turgudel või millega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis või organiseeritud kauplemissüsteemis, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele identifitseerimist võimaldavad võrdlusandmed.

Muude selles süsteemis kaubeldavate artikli 26 lõike 2 kohaldamisalasse jäävate finantsinstrumentide kohta esitab iga kliendi korralduste süsteemne täitja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele nende finantsinstrumentidega seotud võrdlusandmed.

Identifitseerimist võimaldavad võrdlusandmed peavad olema Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele elektroonilisel kujul ja tüüpvormingus esitamiseks valmis enne, kui algab kauplemine selle finantsinstrumendiga, mille kohta andmed esitatakse. Finantsinstrumendi võrdlusandmeid ajakohastatakse, kui finantsinstrumendi andmed muutuvad. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avaldab nimetatud võrdlusandmed kohe oma veebisaidil. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb need võrdlusandmed pädevatele asutustele viivitamata kättesaadavaks.

2.    Et pädevatel asutustel oleks võimalik vastavalt artiklile 26 jälgida, kas investeerimisühingud käituvad ausalt, õiglaselt ja professionaalselt ning turu usaldusväärsust edendaval viisil, kehtestab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast pädevate asutustega konsulteerimist vajaliku korra, millega tagatakse, et:

a) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele esitatakse lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide võrdlusandmed;

b) esitatud andmete kvaliteet on artikli 26 kohase aruandluskohustuse täitmiseks sobiv;

c) lõike 1 alusel saadud finantsinstrumentide võrdlusandmed edastatakse tõhusalt ja viivitamata asjakohastele pädevatele asutustele;

d) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevate asutuste vahel on olemas tulemuslikud mehhanismid andmete edastamise või kvaliteediga seotud probleemide lahendamiseks.

3.    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks järgmine:

a) kooskõlas lõikega 1 finantsinstrumentide võrdlusandmete standardid ja vormid, sh meetodid ja kord esialgsete ja ajakohastatud andmete esitamiseks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja nende edastamiseks pädevatele asutustele kooskõlas lõikega 1, ning selliste andmete vorm ja sisu;

b) tehnilised meetmed, mis on vajalikud seoses Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevate asutuste kehtestatava korraga vastavalt lõikele 2.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

(30)Lisatakse järgmine IVa jaotis:

„IVa JAOTIS

ARUANDLUSTEENUSED

1. peatükk

Aruandlusteenuste pakkujatele tegevusloa andmine

Artikkel 27a

Tegevusloa nõue

1. Selleks et tegutseda tavapärase kutse- või äritegevuse vormis tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujana, on vaja eelnevat tegevusluba, mille annab välja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve käesoleva jaotise sätete kohaselt.

2. Samuti võib tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja teenuseid osutada kauplemiskohta korraldav investeerimisühing või turukorraldaja tingimusel, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on eelnevalt kontrollinud investeerimisühingu või turukorraldaja vastavust käesolevale jaotisele. Selliste teenuste osutamist kajastatakse nende tegevusloas.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab kõigi liidu aruandlusteenuste pakkujate registri. Kõnealune register on avalikult kättesaadav, sisaldab teavet teenuste kohta, mille osutamiseks aruandlusteenuste pakkujal on tegevusluba, ja seda ajakohastatakse korrapäraselt.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on tegevusloa kooskõlas artikliga 27d kehtetuks tunnistanud, avaldatakse teave kehtetuks tunnistamise kohta registris viieks aastaks.

4. Aruandlusteenuste pakkujad osutavad oma teenuseid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalve all. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kontrollib korrapäraselt aruandlusteenuste pakkujate vastavust käesolevale jaotisele. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve jälgib, et aruandlusteenuste pakkujad vastaksid alati käesolevas jaotises kehtestatud esmase tegevusloa andmise tingimustele.

Artikkel 27b

Aruandlusteenuste pakkujatele tegevusloa andmine

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve annab aruandlusteenuste pakkujatele tegevusloa IVa jaotise tähenduses, kui:

a) andmeteenuste pakkuja on liidus asutatud juriidiline isik ning

b) andmeteenuste pakkuja vastab IVa jaotises sätestatud nõuetele.

2. Lõikes 1 osutatud tegevusloas tuleb ära näidata aruandlusteenus, mida aruandlusteenuste pakkujal on luba osutada. Kui tegevusluba omav aruandlusteenuste pakkuja soovib oma tegevust laiendada teistele aruandlusteenustele, esitab ta Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele taotluse nimetatud tegevusloa ulatuse laiendamiseks.

3. Tegevusluba omav aruandlusteenuste pakkuja peab alati vastama IVa jaotises osutatud tegevusloa andmise tingimustele. Tegevusluba omav aruandlusteenuste pakkuja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet viivitamata olulisest muudatustest tegevusloa saamise tingimustes.

4. Lõikes 1 osutatud tegevusluba on kehtiv ja jõustatav kogu liidu territooriumil ning võimaldab aruandlusteenuste pakkujal osutada kogu liidus teenuseid, mille jaoks on talle antud tegevusluba.

Artikkel 27c

Tegevusloa taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

1. Tegevusluba taotlev aruandlusteenuste pakkuja esitab taotluse, milles on ära toodud kogu teave, mis võimaldab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel veenduda, et aruandlusteenuste pakkuja on esmase tegevusloa andmise ajaks kehtestanud kogu vajaliku korra käesoleva jaotise sätetest tulenevate kohustuste täitmiseks, sealhulgas tegevusplaani, milles on muu hulgas sätestatud kavandatud teenuste liigid ja organisatsiooniline struktuur.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve hindab 20 tööpäeva jooksul pärast tegevusloa taotluse saamist, kas taotlus on täielik.

Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tähtaja, milleks aruandlusteenuste pakkuja peab esitama täiendava teabe.

Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on kindlaks teinud, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest aruandlusteenuste pakkujat.

3. Kuue kuu jooksul pärast täieliku taotluse saamist hindab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve aruandlusteenuste pakkuja vastavust käesolevale jaotisele ja võtab vastu täielikult põhjendatud otsuse, millega antakse tegevusluba või keeldutakse selle andmisest, ja teavitab taotluse esitanud andmeteenuste pakkujat sellest viie tööpäeva jooksul.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks järgmine:

a) teave, mis tuleb lõike 6 kohaselt esitada, sealhulgas tegevuskava;

b) artikli 27b lõike 3 kohaste teadete sisu.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et kehtestada käesoleva artikli lõikega 2 ning artikli 27e lõikega 3 ette nähtud teavitamise või teabe esitamise standardvormid, -mallid ja -menetlused.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 27d

Tegevusloa kehtetuks tunnistamine

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib aruandlusteenuste pakkuja tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui aruandlusteenuste pakkuja:

a) ei kasuta tegevusluba 12 kuu jooksul, loobub selgesõnaliselt tegevusloast või ei ole eelneva kuue kuu jooksul teenuseid osutanud;

b) on saanud tegevusloa valeandmeid esitades või mõnel muul ebaausal viisil;

c) ei täida enam tingimusi, mille alusel talle tegevusluba anti;

d) on raskelt ja süstemaatiliselt rikkunud käesoleva määruse sätteid.

2. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab otsusest tunnistada aruandlusteenuste pakkuja tegevusluba kehtetuks põhjendamatu viivituseta pädevat asutust liikmesriigis, kus aruandlusteenuste pakkuja on asutatud.

Artikkel 27e

Nõuded aruandlusteenuste pakkuja juhtorganile

1. Aruandlusteenuste pakkuja juhtorgani kõigi liikmete maine peab olema igal ajal piisavalt hea, neil peavad olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused ning nad peavad pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmisele.

Juhtorganil peavad kollektiivselt olema piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et suuta mõista aruandlusteenuste pakkuja tegevust. Juhtorgani iga liige tegutseb ausalt, usaldusväärselt ja sõltumatult, et vajaduse korral tulemuslikult vaidlustada kõrgema juhtkonna otsuseid ning vajaduse korral tulemuslikult kontrollida ja jälgida juhtimisotsuste tegemist.

Kui turukorraldaja taotleb kooskõlas artikliga 27c tegevusluba tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujana ning tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja juhtorgani liikmed on samad, mis reguleeritud turu juhtorganil, peetakse selliseid isikuid vastavaks esimeses lõigus sätestatud nõudele.

2. Aruandlusteenuste pakkuja teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet kõigi juhtorgani liikmete isikutest ja muutustest juhtorgani koosseisus ning edastab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mida on vaja selleks, et hinnata aruandlusteenuste pakkuja vastavust lõikes 1 sätestatud nõuetele.

3. Aruandlusteenuste pakkuja juhtorgan määrab kindlaks sellise juhtimiskorra, millega tagatakse organisatsiooni tõhus ja usaldusväärne juhtimine, sealhulgas ülesannete lahusus organisatsioonis ja huvide konfliktide ennetamine, ja teeb järelevalvet selle rakendamise üle ning teeb seda turu usaldusväärsust ja klientide huve toetaval viisil.

4. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve keeldub tegevusloa andmisest, kui ta ei ole veendunud, et aruandlusteenuste pakkuja äritegevust tegelikult juhtiva(te)l isiku(te)l on piisavalt hea maine, või kui on objektiivne ja tõendatav alus arvata, et kavandatavad muutused aruandlusteenuste pakkuja juhtimises võivad seada ohtu selle kindla ja usaldusväärse juhtimise ning klientide huvide ja turu usaldusväärsuse nõuetekohase arvessevõtmise.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu [Väljaannete Talitus: palun lisada kuupäev: 24 kuud pärast jõustumist] juhtorgani liikmete sobivuse hindamiseks, nagu on kirjeldatud lõikes 1, võttes arvesse nende erinevaid rolle ja ülesandeid ning vajadust vältida tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja juhtorgani liikmete ja kasutajate vahelist huvide konflikti.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesolevas lõikes osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

2. peatükk

Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele, kauplemiskoondteabe pakkujatele ja tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujatele esitatavad tingimused

Artikkel 27f

Organisatsioonilised nõuded tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajatele

1. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kehtestab asjakohase poliitika ja korra artiklitega 20 ja 21 nõutud teabe avalikustamiseks reaalajale nii lähedasel ajal kui tehniliselt võimalik ja mõistlikul ärilisel alusel. Teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast seda, kui tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja on selle avaldanud. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja levitab kõnealust teavet tõhusalt ja järjekindlalt, tehes seda viisil, mis tagab teabele kiire juurdepääsu kedagi diskrimineerimata, ning vormingus, mis hõlbustab teabe konsolideerimist muudest allikatest pärit sarnaste andmetega.

2. Teave, mille tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja vastavalt lõikele 1 avalikustab, hõlmab vähemalt järgmisi üksikasju:

a) finantsinstrumendi tunnuskood;

b) hind, millega tehing tehti;

c) tehingu maht;

d) tehingu aeg;

e) tehingust teatamise aeg;

f) tehingu hinnaühik;

g) tehingu täitmise kauplemiskoha kood või kood „SI“, kui tehing täideti kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, või muul juhul kood „OTC“;

h) vajadusel märge selle kohta, et tehingule kehtisid eritingimused.

3. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kehtestab tõhusa halduskorra, mis aitaks ära hoida huvide konflikte klientidega, ning rakendab seda korda pidevalt. Eeskätt käitleb tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kes tegutseb ka turukorraldaja või investeerimisühinguna, kogu kogutud teavet diskrimineerimist välistavalt, kehtestab asjakohase korra eri äritegevuste lahushoidmiseks ning rakendab seda pidevalt.

4. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja kehtestab usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagavad teabeedastusvahendite turvalisuse, minimeerivad andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu ning hoiavad ära teabe lekkimise enne avaldamist. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tagab piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pidevalt teenuseid pakkuda.

5. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajal peavad olema süsteemid, mis võimaldavad tõhusalt kontrollida kauplemisteabearuannete terviklikkust, märgata andmete väljajäämist ja ilmseid vigu ning nõuda vigaste aruannete uuesti esitamist.

6. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks ühised vormingud, andmete standardid ja tehnilised eeskirjad, millega hõlbustatakse lõikes 1 osutatud teabe konsolideerimist.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

7. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 50 vastu delegeeritud õigusaktid, millega selgitatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe avalikustamise mõistliku ärilise aluse mõistet.

8. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks järgmine:

a) vahendid, mida kasutades tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja saab täita lõikes 1 osutatud teavitamiskohustust;

b) lõike 1 kohaselt avaldatava teabe sisu, sealhulgas vähemalt lõikes 2 osutatud teave nii, et käesoleva artikli alusel nõutud teabe avaldamine oleks võimalik;

c) lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatud konkreetsed organisatsioonilised nõuded.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 27g

Organisatsioonilised nõuded kauplemiskoondteabe pakkujatele

1. Kauplemiskoondteabe pakkuja kehtestab asjakohase poliitika ja korra, mis võimaldab koguda artiklite 6 ja 20 kohaselt avalikustatud teavet, koondada see pidevaks elektrooniliseks andmevooks ning teha see teave avalikkusele kättesaadavaks reaalajale nii lähedasel ajal kui tehniliselt võimalik ja mõistlikul ärilisel alusel.

See teave sisaldab vähemalt järgmist:

a) finantsinstrumendi tunnuskood;

b) hind, millega tehing tehti;

c) tehingu maht;

d) tehingu aeg;

e) tehingust teatamise aeg;

f) tehingu hinnaühik;

g) tehingu täitmise kauplemiskoha kood või kood „SI“, kui tehing täideti kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, või muul juhul kood „OTC“;

h) vajadusel teave selle kohta, et investeerimisotsuse ja tehingu täitmise eest oli vastutav investeerimisühingu arvutialgoritm;

i) vajadusel märge selle kohta, et tehingule kehtisid eritingimused;

j) kui artikli 3 lõikes 1 osutatud teabe avalikustamise kohustuse täitmisest anti vabastus kooskõlas artikli 4 lõike 1 punktiga a või b, siis märge selle kohta, kumma sätte alusel vabastus anti.

Teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast seda, kui kauplemiskoondteabe pakkuja on selle avaldanud. Kauplemiskoondteabe pakkuja peab suutma kõnealust teavet tõhusalt ja järjekindlalt levitada, tehes seda viisil, mis tagab teabele kiire juurdepääsu kedagi diskrimineerimata, ning vormingus, mis teeb selle turuosaliste jaoks hõlpsasti juurdepääsetavaks ja kasutatavaks.

2. Kauplemiskoondteabe pakkuja kehtestab asjakohase poliitika ja korra, mis võimaldab koguda artiklite 10 ja 21 kohaselt avalikustatud teavet, koondada see pidevaks elektrooniliseks andmevooks ning teha järgmine teave avalikkusele kättesaadavaks reaalajale nii lähedasel ajal kui tehniliselt võimalik ja mõistlikul ärilisel alusel, esitades vähemalt järgmised üksikasjad:

a) finantsinstrumendi tunnuskood või selle identifitseerivad tunnused;

b) hind, millega tehing tehti;

c) tehingu maht;

d) tehingu aeg;

e) tehingust teatamise aeg;

f) tehingu hinnaühik;

g) tehingu täitmise kauplemiskoha kood või kood „SI“, kui tehing täideti kliendi korralduste süsteemse täitja kaudu, või muul juhul kood „OTC“;

h) vajadusel märge selle kohta, et tehingule kehtisid eritingimused.

Teave tehakse tasuta kättesaadavaks 15 minutit pärast seda, kui kauplemiskoondteabe pakkuja on selle avaldanud. Kauplemiskoondteabe pakkuja peab suutma kõnealust teavet tõhusalt ja järjekindlalt levitada, tehes seda viisil, mis tagab teabele kiire juurdepääsu kedagi diskrimineerimata, ning üldiselt aktsepteeritavates vormingutes, mis on koostalitlusvõimelised ning teevad teabe turuosaliste jaoks hõlpsasti juurdepääsetavaks ja kasutatavaks.

3. Kauplemiskoondteabe pakkuja tagab, et esitatavasse teabesse on koondatud kõigi reguleeritud turgude, mitmepoolsete kauplemissüsteemide, organiseeritud kauplemissüsteemide ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajate andmed ning andmed lõike 8 punkti c kohastes regulatiivsetes tehnilistes standardites täpsustatud finantsinstrumentide kohta.

4. Kauplemiskoondteabe pakkuja kehtestab tõhusa halduskorra, mis aitaks ära hoida huvide konflikte, ning rakendab seda korda pidevalt. Turukorraldajad ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad, kes korraldavad ka kauplemiskoondteavet, käitlevad kogu kogutud teavet mittediskrimineerivalt, kehtestavad piisava korra eri äritegevuste lahushoidmiseks ning rakendavad seda pidevalt.

5. Kauplemiskoondteabe pakkuja kehtestab usaldusväärsed turvamehhanismid, mis tagavad teabeedastusvahendite turvalisuse ning minimeerivad andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu. Tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja tagab piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pidevalt teenuseid pakkuda.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega määratakse kindlaks andmenõuded ja formaadid teabe jaoks, mis tuleb avaldada määruse artiklite 6, 10, 20 ja 21 kohaselt ja mis hõlmab finantsinstrumendi tunnuskoodi, tehingu hinda, kogust, tehingu aega, hinnaühikut, kauplemiskoha tunnust ning märget tehingu eritingimuste kohta; samuti määratakse sellega kindlaks tehniline kord, mis aitaks teavet levitada tõhusalt ja järjepidevalt ning viisil, mis tagaks, et see oleks turuosaliste jaoks vastavalt lõigetele 1 ja 2 hõlpsasti juurdepääsetav ja kasutatav, ning käsitletakse ka kauplemiskoondteabe pakkuja võimalikke lisateenuseid, mis aitavad suurendada turu tõhusust.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

6. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 89 vastu delegeeritud õigusaktid, millega selgitatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud andmevoogude kättesaadavaks tegemise mõistliku ärilise aluse mõistet.

7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks järgmine:

a) vahendid, mille abil kauplemiskoondteabe pakkuja saab täita lõigetes 1 ja 2 osutatud teavitamiskohustust;

b) lõigete 1 ja 2 kohaselt avaldatud teabe sisu;

c) andmed finantsinstrumentide kohta, mida andmevoog peab sisaldama, ning mittekapitaliinstrumentide puhul kauplemiskohad ja tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustajad, kes tuleb kaasata;

d) muud vahendid, millega tagatakse, et eri kauplemiskoondteabe pakkujate avaldatavad andmed on omavahel vastavuses ning võimaldavad nende ulatuslikku kaardistamist ja ristviitamist muudest allikatest pärit sarnaste andmetega ning et andmeid on võimalik liidu tasandil koondada;

e) lõigetes 4 ja 5 sätestatud konkreetsed organisatsioonilised nõuded.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 27h

Organisatsioonilised nõuded tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujatele

1. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestab asjakohase poliitika ja korra selleks, et esitada artikliga 26 nõutud teave võimalikult kiiresti ja hiljemalt tehingu toimumise päevale järgneva päeva lõpuks.

2. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestab tõhusa halduskorra, mis aitab ära hoida huvide konflikte klientidega, ning rakendab seda korda pidevalt. Eeskätt käitleb tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja, kes tegutseb ka turukorraldaja või investeerimisühinguna, kogu kogutud teavet diskrimineerimist välistavalt, kehtestab asjakohase korra eri äritegevuste lahushoidmiseks ning rakendab seda pidevalt.

3. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja kehtestab usaldusväärsed turvasüsteemid, mis tagavad teabeedastusvahendite turvalisuse ja autentimise, minimeerivad andmelaostuse ja loata juurdepääsu ohtu ning hoiavad ära teabe lekkimise, säilitades igal ajal andmete konfidentsiaalsuse. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tagab piisavad ressursid ja varuseadmed, mis võimaldavad pidevalt teenuseid pakkuda.

4. Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujal peavad olema süsteemid, mis võimaldavad tõhusalt kontrollida tehinguaruannete terviklikkust, märgata investeerimisühingu põhjustatud ilmseid vigu ja andmete väljajätmisi, edastada andmed selliste vigade ja väljajätmiste kohta investeerimisühingule ning nõuda vigu sisaldanud aruannete uuesti esitamist.

Tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujal peavad olema süsteemid, mis võimaldavad tal avastada tema enda põhjustatud vigu ja andmete väljajätmisi, parandada tehinguaruandeid ja esitada või vajadusel uuesti esitada pädevale asutusele õiged ja täielikud tehinguaruanded.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks järgmine:

a) vahendid, mida kasutades tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja saab täita lõikes 1 osutatud teavitamiskohustust, ning

b) lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud konkreetsed organisatsioonilised nõuded.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.“

(31)Lisatakse järgmine VIa jaotis:

„VIa JAOTIS

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitused ja pädevus

1. PEATÜKK

PÄDEVUS JA MENETLUSED

Artikkel 38a

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volituste kasutamine

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele või selle ametnikele või teistele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud isikutele artiklitega 38b–38e antud volitusi ei tohi kasutada sellise teabe või selliste dokumentide avaldamise nõudmiseks, millele kehtib kutsesaladus.

Artikkel 38b

Teabenõue

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib lihtteabenõude või otsusega nõuda, et järgmised isikud esitaksid kogu teabe, mida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks:

a)    tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja, tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja ja selline investeerimisühing või turukorraldaja, kes korraldab kauplemiskohta eesmärgiga juhtida tunnustatud kauplemisteabearuandluse avalikustaja, kauplemiskoondteabe pakkuja või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja aruandlusteenuseid, ja isikud, kes neid kontrollivaid või on nende kontrolli all;

   b) punktis a osutatud isikute valitsejad;

c) punktis a osutatud isikute audiitorid ja nõustajad.

2. Lõikes 1 osutatud lihtteabenõudes tuleb:

a) viidata käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b) nimetada nõude eesmärk;

c) täpsustada, millise teabe esitamist nõutakse;

d) esitada tähtaeg, mille jooksul teave tuleb esitada;

e) esitada märkus selle kohta, et isik, kellelt teavet taotletakse, ei ole kohustatud teavet andma, kuid taotlusele vabatahtlikult vastates ei tohi antav teave olla ebaõige ega eksitav;

f) näidata ära sellise trahvi summa, mis tuleb kooskõlas artikliga 38e määrata juhul, kui esitatud teave on ebaõige või eksitav.

3. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve nõuab teabe esitamist otsusega vastavalt lõikele 1, siis peab ta:

a) viitama käesolevale artiklile kui selle nõude õiguslikule alusele;

b) nimetama nõude eesmärgi;

c) täpsustama, millise teabe esitamist nõutakse;

d) esitama tähtaja, mille jooksul teave tuleb esitada;

e) teavitama artiklis 38g sätestatud perioodilistest karistusmaksetest puhuks, kui nõutav teave esitatakse mittetäielikult;

f) teavitama artiklis 38f sätestatud trahvist puhuks, kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad;

g) teavitama õigusest kaevata otsus edasi Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogule ja õigusest vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus (edaspidi „Euroopa Kohus“) vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 60 ja 61.

4. Nõutud teabe esitavad lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Nõuetekohaselt volitatud advokaadid võivad esitada teavet oma klientide nimel. Viimased jäävad täielikult vastutavaks mittetäieliku, ebaõige või eksitava teabe esitamise eest.

5. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve edastab koopia lihtteabenõudest või oma otsusest viivitamata selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus lõikes 1 osutatud isikud, kellele teabenõue on suunatud, asuvad või on asutatud.

Artikkel 38c

Üldised uurimised

1. Käesoleva määruse raames oma kohustuste täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldada vajalikke uurimisi artikli 38b lõikes 1 osutatud isikute suhtes. Selleks antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt volitatud ametnikele ja muudele isikutele õigus:

a) kontrollida mis tahes dokumente, andmeid, menetlusi ja muid tema ülesannete täitmisega seonduvaid materjale sõltumata nende salvestamiseks kasutatud andmekandjast;

b) teha või saada nendest dokumentidest, andmetest, menetlustest ja muudest materjalidest tõestatud koopiaid või väljavõtteid;

c) kutsuda artikli 38b lõikes 1 osutatud isikuid või nende esindajaid või töötajaid välja ja paluda neil anda suulisi või kirjalikke selgitusi kontrolli sisu ja eesmärgiga seotud asjaolude või dokumentide kohta ning salvestada vastuseid;

d) küsitleda kõiki teisi füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes annavad selleks nõusoleku, et koguda teavet uurimise sisu kohta;

e) nõuda andmeid telefonikõnede ja andmeedastuse kohta.

2. Lõikes 1 osutatud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve poolt uurimiseks volitatud ametnikud ja muud isikud rakendavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise sisu ja eesmärk. Volituses teavitatakse ka artiklis 38i sätestatud perioodilistest karistusmaksetest puhuks, kui nõutud dokumente, andmeid, teavet protseduuride kohta ja muid materjale või vastuseid artikli 38b lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele ei esitata või kui need esitatakse mittetäielikult, ning artiklis 38h sätestatud trahvidest puhuks, kui artikli 38b lõikes 1 osutatud isikutele esitatud küsimustele antud vastused on ebaõiged või eksitavad.

3. Artikli 38b lõikes 1 osutatud isikud peavad alluma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse alusel algatatud uurimisele. Otsuses märgitakse uurimise sisu ja eesmärk, artiklis 38i sätestatud perioodilised karistusmaksed, määruse (EL) nr 1095/2010 kohaselt olemasolevad õiguskaitsevahendid ja samuti õigus otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

4. Aegsasti enne lõikes 1 osutatud uurimist teavitab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve selle liikmesriigi pädevat asutust, kus uurimist kavatsetakse korraldada, uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud osutavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral neile volitatud isikutele abi nende ülesannete täitmisel. Asjaomase pädeva asutuse ametnikud võivad taotluse korral samuti uurimises osaleda.

5. Kui lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevate andmete taotlemiseks on kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, siis esitatakse taotlus sellise loa saamiseks. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

6. Kui siseriiklik õigusasutus saab taotluse anda luba nõuda lõike 1 punktis e osutatud telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevaid andmeid, kontrollib selline asutus, kas:

a) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus, millele on osutatud lõikes 3, on autentne;

b) võetavad meetmed on proportsionaalsed, mitte meelevaldsed või ülemäärased.

Punkti b kohaldamisel võib siseriiklik õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli siseriiklik õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Kohus, järgides määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlust.

Artikkel 38d

Kohapealsed kontrollid

1. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve korraldada artikli 38b lõikes 1 osutatud isikute äriruumides vajalikke kohapealseid kontrolle.

2. Ametnikud ja muud isikud, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, võivad siseneda nende isikute äriruumidesse, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve uurimisotsust, ning sellistel volitatud isikutel on kõik artikli 38b lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on samuti õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente kontrollimise ajaks ja kontrolli läbiviimiseks vajalikus ulatuses.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab kontrollidest piisavalt varakult enne kontrolle selle liikmesriigi pädevat asutust, kus kontrollimine toimub. Kui seda on vaja kontrolli nõuetekohaseks tegemiseks ja tõhususe tagamiseks, võib Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve pärast asjaomase pädeva asutuse teavitamist viia kohapealse kontrolli läbi ilma sellest eelnevalt teavitamata. Käesoleva artikli kohased kontrollid tehakse juhul, kui asjaomane asutus on kinnitanud, et tal ei ole selle kohta vastuväiteid.

4. Ametnikud ja muud isikud, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on volitanud tegema kohapealseid kontrolle, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 38g sätestatud perioodilised karistusmaksed, mida kohaldatakse juhul, kui asjaomased isikud ei allu kontrollile.

5. Artikli 38b lõikes 1 osutatud isikud peavad alluma Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsusega määratud kohapealsele kontrollile. Otsuses määratakse kindlaks kontrolli sisu ja eesmärk ning selle alustamise kuupäev ning teavitatakse artiklis 38i sätestatud perioodilistest karistusmaksetest ja määrusega (EL) nr 1095/2010 tagatud õiguskaitsevahenditest, samuti õigusest otsuse läbivaatamisele Euroopa Kohtu poolt.

6. Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, kus kontrollimine toimub, abistavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve taotluse korral aktiivselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikke ja muid isikuid. Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud võivad samuti kohapealses kontrollis osaleda.

7. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve võib ka paluda pädevatel asutustel enda nimel teha konkreetseid uurimistoiminguid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 38b lõikes 1 sätestatule.

8. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad volitatud isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt otsusega ette nähtud kontrolliga, osutab asjaomase liikmesriigi pädev asutus neile vajalikku abi, taotledes vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt, et volitatud isikutel oleks võimalik kohapealset kontrolli läbi viia.

9. Kui lõikes 1 sätestatud kohapealseks kontrolliks või lõikes 7 sätestatud abiks on siseriikliku õiguse kohaselt nõutav õigusasutuse luba, tuleb seda taotleda. Sellist luba võib taotleda ka ettevaatusabinõuna.

10. Kui siseriiklik õigusasutus saab taotluse korraldada lõikes 1 sätestatud kohapealne kontroll või osutada lõikes 7 sätestatud abi, kontrollib selline asutus, kas:

a)    Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsus, millele on osutatud lõikes 4, on autentne;

b)    võetavad meetmed on proportsionaalsed, mitte meelevaldsed või ülemäärased.

Punkti b kohaldamisel võib siseriiklik õigusasutus küsida Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige põhjuste kohta, miks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kahtlustatava rikkumise raskusastme kohta ja selle isiku seotuse kohta, kellele sunnimeetmed on suunatud. Samas ei kontrolli siseriiklik õigusasutus uurimise vajalikkust ega nõua, et talle esitataks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve toimikus sisalduv teave. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse seaduslikkust saab kontrollida ainult Euroopa Kohus, järgides määruses (EL) nr 1095/2010 sätestatud menetlust.

Artikkel 38e

Teabevahetus

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja pädevad asutused annavad üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Artikkel 38f

Ametisaladus

Direktiivi 2014/65/EL artiklis 76 osutatud ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ja kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve heaks või mõne teise isiku heaks, kellele Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve lepinguliste audiitorite ja ekspertide suhtes.

Artikkel 38g

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve järelevalvemeetmed

1. Juhul kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab, et artikli 38a lõikes 1 punktis a loetletud isik on toime pannud mõne IVa jaotises loetletud rikkumise, võtab ta ühe või mitu järgmistest meetmetest:

a) võtab vastu otsuse, millega isikult nõutakse rikkumise lõpetamist;

b) võtab vastu otsuse, millega määratakse artiklite 38h ja 38i kohased trahvid;

c) väljastab avalikud teadaanded.

2. Lõikes 1 osutatud meetmete võtmisel arvestab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve rikkumise laadi ja raskusastet, lähtudes järgmistest kriteeriumidest:

a) rikkumise kestus ja sagedus;

b) kas rikkumine on tinginud finantskuriteo või seda hõlbustanud või on muul viisil sellega seostatav;

c) kas rikkumine on toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu;

d) rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

e) rikkumise eest vastutava isiku finantstugevus, mida näitab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovarad;

f) rikkumise mõju investorite huvidele;

g) rikkumise eest vastutava isiku poolt rikkumise tulemusena teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi suurus või kolmandale isikule tekitatud kahju suurus, kui neid saab kindlaks määrata;

h) rikkumise eest vastutava isiku valmidus teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, ilma et see piiraks vajadust tagada selle isiku teenitud kasumi või ärahoitud kahjumi sissenõudmine;

i) rikkumise eest vastutava isiku varasemad rikkumised;

j) meetmed, mida rikkumise eest vastutav isik on pärast rikkumist võtnud, et ära hoida rikkumise kordumist.

3. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teavitab põhjendamatu viivituseta rikkumise eest vastutavat isikut lõike 1 alusel võetud meetmetest ning teatab neist liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab üldsusele iga sellise otsuse oma veebisaidil kümne tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemise kuupäeva.

Esimeses lõigus osutatud üldsusele avalikustamine hõlmab järgmist:

a)    märkus selle kohta, et rikkumise eest vastutaval isikul on õigus otsus edasi kaevata;

b)    vajadusel märkus, millega kinnitatakse, et edasikaebus on esitatud, ja täpsustatakse, et selline kaebus ei peata otsuse täitmist;

c)    märkus selle kohta, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve apellatsiooninõukogu võib vaidlustatud otsuse täitmise peatada vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 60 lõikele 3.

2. PEATÜKK

HALDUSKARISTUSED JA MUUD MEETMED

Artikkel 38h

Trahvid

1. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve teeb vastavalt artikli 38k lõikele 5 kindlaks, et isik on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu toime pannud mõne IVa jaotises loetletud rikkumise, teeb ta käesoleva artikli lõike 2 kohaselt otsuse trahvi määramise kohta.

Rikkumine loetakse tahtlikult toimepanduks, kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve tuvastab objektiivsed asjaolud, mis tõendavad, et isik on rikkumise toime pannud tahtlikult tegutsedes.

2. Lõikes 1 osutatud trahvi maksimumsumma on 200 000 eurot või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus. .

3. Trahvi suuruse kindlaksmääramisel vastavalt lõikele 1 võtab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve arvesse artikli 38g lõikes 2 sätestatud kriteeriume.

Artikkel 38i

Perioodilised karistusmaksed

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve määrab oma otsusega perioodilised karistusmaksed, et sundida:

a) isikut rikkumist lõpetama vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 38b lõike 1 punkti a alusel;

b) artikli 38b lõikes 1 osutatud isikut:

–esitama artikli 38b alusel tehtud otsuses nõutud täielikku teavet;

–alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, protseduuride kirjeldused või muu vajaliku teabe ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud uurimise käigus, mis on algatatud artikli 38c kohase otsusega;

–alluma artikli 38d alusel tehtud otsuses määratud kohapealsele kontrollile.

2. Perioodiline karistusmakse peab olema mõjus ja proportsionaalne. Perioodiline karistusmakse määratakse iga viivitatud päeva eest.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, on perioodiliste karistusmaksete summa 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul 2 % eelmise kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. Need summad arvutatakse alates kuupäevast, mis on sätestatud otsuses, millega määratakse perioodiline karistusmakse.

4. Perioodiline karistusmakse määratakse maksimaalselt kuueks kuuks alates Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsuse teatavakstegemisest. Pärast selle perioodi möödumist vaatab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve meetme läbi.

Artikkel 38j

Trahvide ja perioodiliste karistusmaksete avalikustamine, laad, täitmine ja eelarvesse kandmine

1. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve avalikustab kõik vastavalt artiklitele 38h ja 38i määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed, välja arvatud juhul, kui selline avalikustamine ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju. Selliselt avalikustatud teave ei tohi sisaldada isikuandmeid määruse (EÜ) nr 45/2001 tähenduses.

2. Artiklite 38h ja 38i kohaselt määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusliku iseloomuga.

3. Kui Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve otsustab trahve või karistusmakseid mitte määrata, teavitab ta sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi ning avaldab oma otsuse põhjused.

4. Artiklite 38h ja 38i kohaselt määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on täitmisele pööratavad.