EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.9.2017

COM(2017) 484 final

2017/0222(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

2.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

3.MÕJU EELARVELE

2017/0222 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu võttis 28. jaanuaril 2014 vastu nõukogu otsuse 2014/146/EL 3 Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (edaspidi „leping“).

(2)Lepingu esimeses protokollis sätestati kolmeks aastaks liidu laevade kalapüügivõimalused Mauritiuse Vabariigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni all olevas kalapüügipiirkonnas ja liidu rahaline toetus. Protokolli kohaldamise periood lõppes 27. jaanuaril 2017.

(3)Komisjon on pidanud Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi uue protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) (edaspidi „protokoll“) sõlmimise kohta. Protokoll parafeeriti 26. aprillil 2017.

(4)Protokolliga võimaldatakse Euroopa Liidul ja Mauritiuse Vabariigil teha ühtlasi tihedamat koostööd, et arendada säästvat kalanduspoliitikat, kalavarude vastutustundlikku kasutust Mauritiuse vetes ja Mauritiuse jõupingutusi säästva ookeanimajanduse arendamisel.

(5)Seepärast tuleks protokollile liidu nimel alla kirjutada, eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(6)Selleks et liidu laevad saaksid püügitegevust kiiresti alustada, tuleks protokolli kohaldada ajutiselt kuni selle jõustumiseni,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) allkirjastamine kiidetakse liidu nimel heaks, tingimusel et kõnealune protokoll sõlmitakse.

Allkirjastatava protokolli tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu peasekretariaat annab lepingu läbirääkija poolt nimetatud isiku(te)le täisvolituse protokolli allkirjastamiseks, tingimusel et protokoll sõlmitakse.

Artikkel 3

Kuni protokolli jõustumiseni kohaldatakse seda kooskõlas kõnealuse protokolli artikliga 15 ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB 4 ) struktuurile 

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

☑ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 5  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

☑ Piiratud kestusega ettepanek/algatus 

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 2017–2021

–☑    Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2017–2021

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 6  

☑ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–☑ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“. 

Märkused

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Nr [Nimetus…...…]	Liigendatud 7	EFTA riigid 8	Kandidaatriigid 9	Kolmandad riigid	Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
2	11 03 01 Luua raamistik Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi lepingud)	Liigendatud/liigendamata	EI	EI	EI	EI

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
	Nr [Nimetus………………………]	Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid	Kolmandad riigid	Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
	[XX.YY.YY.YY]		JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI	JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Nr 2

Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat				Aasta 2017 10	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)			KOKKU
•Tegevusassigneeringud
Eelarverida 11 03 01	Kulukohustused	(1)		0,575	0,575	0,575	0,575				2,300
	Maksed	(2)		0,575	0,575	0,575	0,575				2,300
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 11
Eelarverida nr		(3)
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3		0,575	0,575	0,575	0,575				2,300
	Maksed	=2+2a +3		0,575	0,575	0,575	0,575				2,300

•Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	0,575	0,575	0,575	0,575				2,300
	Maksed	(5)	0,575	0,575	0,575	0,575				2,300
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+6	0,575	0,575	0,575	0,575				2,300
	Maksed	=5+6	0,575	0,575	0,575	0,575				2,300

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

•Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
•Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	=4+6
	Maksed	=5+6

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)			KOKKU
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat
• Inimressursid
• Muud halduskulud
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

			Aasta N 12	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)			KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused		0,798	0,798	0,798	0,848				3,242
	Maksed		0,798	0,798	0,798	0,848				3,242

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩

Aasta 2017

Aasta 2018

Aasta 2019

Aasta 2020

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 13

Keskmine kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 14

– juurdepääs (võrdlustonnaaž 4000x55)

Aastane

0,220

0,220

0,220

0,220

0,220

0,880

– valdkondlik

Aastane

0,355

0,355

0,355

0,355

0,355

1,420

– Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

0,575

0,575

0,575

0,575

2,300

ERIEESMÄRK nr 2

– Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU

0,575

0,575

0,575

0,575

2,300

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–☑    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 15

Aasta

Aasta

Aasta

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Inimressursid
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 16 välja jäävad kulud
Inimressursid
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jääv vahesumma

KOKKU

.

Inimressursside ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral lisaassigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–☑    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
•Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 17
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
11 01 04 01  18	– peakorteris
	– delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muu eelarverida (täpsustage)
KOKKU

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadisiseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Protokolli rakendamine (maksed, ELi laevade pääs Mauritiuse vetesse, püügilubade menetlemine), ühiskomiteede ettevalmistamine ja jälgimine, protokolli uuendamise ettevalmistamine: välishindamine, seadusandlikud menetlused, läbirääkimised.
Koosseisuvälised töötajad	Protokolli rakendamine: suhtlemine Mauritiuse ametiasutustega ELi laevade pääsuks Mauritiuse vetesse, püügilubade menetlemine ja ühiskomiteede jälgimine, eelkõige valdkondliku toetuse rakendamine.

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–☑    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–☑Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)			Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–☑    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 19
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vrd punkt 1.6)
Artikkel ………….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

(1) Vastu võetud põllumajanduse ja kalanduse nõukogu 3459. istungil 11. aprillil 2016.

(2) ELT L 79, 18.3.2014, lk 3.

(3) Nõukogu 28. jaanuari 2014. aasta otsus 2014/146/EL Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (ELT L 79, 18.3.2014, lk 2).

(4) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(5) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(6) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(7) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(8) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(9) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(10) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(11) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(12) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(13) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(14) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärgid“

(15) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(16) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(17) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(18) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(19) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.9.2017

COM(2017) 484 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek:
NÕUKOGU OTSUS

protokolli (millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritiuse Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1
Kestus

   Protokolli ja selle lisa kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast.

Artikkel 2
Põhimõtted

1.    Vastavalt kalandusalase partnerluslepingu artiklile 6 võivad Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all sõitvad laevad (edaspidi „liidu laevad“) püüda kala Mauritiuse vetes üksnes siis, kui neil on olemas vastavalt protokollile ja selle lisa II peatükile väljastatud kalapüügiluba.

2.    Eesmärgiga jätkata vastutustundliku ja säästva kalapüügi arendamist lepivad lepinguosalised kokku teha koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses.

3.    Käesolevaga kohustuvad lepinguosalised edendama Mauritiuse vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest. Mauritius kohustub kohaldama kõikide tema vetes suuremahulise kalapüügiga tegelevate laevade suhtes samu tehnilisi ja kaitsemeetmeid.

4.    Läbipaistvuse huvides kohustuvad Mauritiuse ametiasutused andma ELile kalandusalase partnerluslepingu artiklis 9 sätestatud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) kaudu asjakohast teavet Mauritiuse vetes toimuva kalapüügi kohta kooskõlas India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) nõuetega.

5.    Lepinguosalised kohustuvad rakendama käesolevat lepingut kooskõlas Cotonou lepingu artikliga 9, milles käsitletakse olulisi osi, mis hõlmavad inimõigusi, demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, ning põhiosa, mis hõlmab head valitsemistava.

6.    Euroopa Liidu laevadel töötavate meremeeste tööd reguleeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

Artikkel 3
Kalapüügivõimalused

1.    Kalandusalase partnerluslepingu artikli 5 alusel pika rändega liikide (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta mereõiguse konventsiooni 1. lisas loetletud liigid) suhtes antud kalapüügivõimalused on järgmised:

a)    40 seinnoodalaeva ja

b)    45 triivõngelaeva.

2.    Mauritius annab kuni 20 abilaevale loa abistada selliseid liidu kalalaevasid, millel on luba tegutseda Mauritiuse vetes, kui IOTC ei ole ette näinud teisiti.

3.    Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse protokolli artiklite 8 ja 9 kohaselt.

Artikkel 4
Rahaline toetus

1.    Artiklis 1 osutatud ajavahemikul on kalandusalase partnerluslepingu artiklis 7 osutatud rahaline kogutoetus 2 300 000 eurot.

2.    Rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)    4 000 tonni suurusele võrdlusalusele vastav 220 000 euro suurune aastane toetus juurdepääsuks Mauritiuse vetele;

b)    220 000 euro suurune aastane eritoetus Mauritiuse kalanduspoliitika toetuseks ja elluviimiseks; ning

c)    135 000 euro suurune täiendav summa, et toetada merenduspoliitika ja ookeanimajanduse arendamist vastavalt protokolli artiklis 9 sätestatud eesmärkidele.

3.    Lõiget 1 kohaldatakse protokolli artiklite 5–9 kohaselt.

4.    Euroopa Liit maksab käesoleva artikli lõike 2 punktis a osutatud summa esimesel aastal hiljemalt 60 päeva jooksul pärast protokolli ajutise kohaldamise algust ja järgmistel aastatel hiljemalt protokolli ajutise kohaldamise kuupäeva aastapäeval.

5.    Kui Euroopa Liidu laevade aastane tuunipüük Mauritiuse vetes ületab lõike 2 punktis a osutatud aastast võrdlustonnaaži, suurendatakse juurdepääsuõiguse eest makstavat aastast rahalist toetust iga lisanduva väljapüütud tonni kohta 55 euro võrra.

6.    Euroopa Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski olla suurem kui kahekordne lõike 2 punktis a osutatud summa. Kui Euroopa Liidu laevade poolt Mauritiuse vetes püütud kogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud täiendavad summad järgmisel aastal. 

7.    Mauritiusel on lõike 2 punktis a täpsustatud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

8.    Rahaline toetus kantakse Mauritiuse keskpangas avatud riigikassa pangakontole. Lõike 2 punktides b ja c osutatud rahaline toetus tehakse kättesaadavaks Mauritiuse asutusele, kes vastutab kalandus- ja merenduspoliitika elluviimise eest. Mauritiuse ametiasutused edastavad igal aastal Euroopa Liidu ametiasutustele asjaomase pangakonto andmed.

9.    Artikli 4 lõike 2 punktis c osutatud rahalise toetuse kasutamist käsitlevad üksikasjalikud rakendussätted lepitakse kokku protokolli alusel peetaval esimesel ühiskomitee koosolekul. Need sisaldavad artiklis 9 osutatud tegevuste määratlusi, vastutavaid osakondi, asjaomaseid ligikaudseid eelarvelisi hinnanguid, tasumise viise ja aruandlusmehhanisme.

Artikkel 5
Valdkondlik toetus

1.    Hiljemalt kolm kuud pärast protokolli ajutise kohaldamise alguskuupäeva lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle üksikasjalikes rakenduseeskirjades, mis hõlmab eelkõige järgmist:

a)    ühe- ja mitmeaastane kava artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluva eritoetuse kasutamiseks;

b)    ühe ja mitme aasta lõikes seatud saavutamist vajavad eesmärgid, et arendada aja jooksul vastutustundlikku ja säästvat kalapüüki, võttes arvesse Mauritiuse riiklikus kalandus- ja merenduspoliitikas ning muudes vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamisega seotud või seda mõjutavates poliitikasuundades väljendatud prioriteete; ning

c)    kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda hinnangu aasta jooksul saavutatud tulemustele.

2.    Ühe- või mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.

3.    Igal aastal esitab Mauritius elluviidud meetmete kohta ja valdkondliku toetuse abil saavutatud tulemuste kohta aastaaruande, mille vaatab läbi ühiskomitee. Mauritius esitab enne protokolli kehtivusaja lõppu aruande valdkondliku toetuse rakendamise kohta kogu protokolli kestuse jooksul.

4.    Artikli 4 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse alla kuuluvat eritoetust makstakse osamaksetena. Protokolli esimesel aastal makstakse osamakseid vastavalt heakskiidetud kava osana kindlaks määratud vajadustele. Järgmistel kohaldamisaastatel makstakse osamakseid vastavalt valdkondliku toetuse ja heakskiidetud kava rakendamisel saavutatud tulemuste analüüsile.    
Kui kõnealuse analüüsi tulemused ei vasta kavas seatud eesmärkidele või kui ühiskomitee leiab, et rahaline rakendamine on ebapiisav, võib protokolli artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud eritoetuse maksmise osaliselt või täielikult läbi vaadata või peatada.

5.    Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja kokkulepet, kui see on lõikes 1 osutatud heakskiidetud kava rakendamise tulemuste põhjal õigustatud.

6.    Artikli 4 lõike 2 punktis b sätestatud eritoetust ei saa maksta pärast protokolli kehtivuse lõppemisele järgneva kuue (6) kuu pikkuse perioodi lõppu. Vajaduse korral võivad lepinguosalised jätkata järelevalvet valdkondliku toetuse rakendamise üle ka pärast protokolli kehtivusaja lõppemist.

Artikkel 6
Teadusalane koostöö vastutustundliku kalapüügi valdkonnas

1.    Lepinguosalised kohustuvad järgima India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) poolt vastu võetud kohaldatavaid resolutsioone, soovitusi ja asjakohaseid majandamismeetmeid kalavarude kaitse ja vastutustundliku majandamise kohta.

2.    Lähtudes IOTC raames vastu võetud soovitustest ja resolutsioonidest ning võttes arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja vajaduse korral kalandusalase partnerluslepingu artiklis 4 sätestatud teadusalase ühiskoosoleku tulemusi, võivad lepinguosalised üksteisega konsulteerida ühiskomitee raames ja vajaduse korral kokku leppida liidu laevade tegevusega seotud meetmetes, et tagada protokolliga hõlmatud Mauritiuse kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 7
Katsepüük ja uued kalapüügivõimalused

1.    Ühiskomitee võib kaaluda Mauritiuse vetes katsepüügikampaaniate korraldamist ja selle heaks kiita, et katsetada selliste uute kalapüügiliikide tehnilist kasutatavust ja majanduslikku tasuvust, mida ei ole ette nähtud artikliga 3. Selleks määrab ühiskomitee üksikjuhtumite kaupa kindlaks liigid, tingimused, sh Mauritiuse teadlaste osalemise sellistes kampaaniates, ja muud asjaomased näitajad. Katsepüügilubade kehtivusaeg ei tohi olla pikem kui kuus kuud.

2.    Kui Euroopa Liidul tekib huvi uute püügivõimaluste vastu, sätestab ühiskomitee heakskiidu korral sellise uue püügitegevuse suhtes kohaldatavad tingimused, võttes arvesse parimaid olemasolevaid teaduslikke nõuandeid ja lähtudes katsepüügikampaaniate tulemustest.

3.    Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüügikampaaniad on andnud positiivseid tulemusi, võib Mauritius anda liidu laevadele uute liikide püügivõimalusi kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni. Sellest tulenevalt kohandab ühiskomitee protokolli artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust. Vastavalt sellele muudetakse ka laevaomanike suhtes kohaldatavaid lisas esitatud tasusid ja tingimusi.

Artikkel 8
Kalapüügivõimaluste, võrdlustonnaaži ja tehniliste meetmete kohandamine vastastikusel kokkuleppel

1.    Ühiskomitee võib artiklis 3 osutatud kalapüügivõimalused läbi vaadata ja neid kohandada, kui IOTC soovitused ja resolutsioonid kinnitavad seisukohta, et kõnealune kohandamine aitab tagada tuuni ja tuunilaadsete liikide säästva majandamise.

2.    Sellisel juhul vaadatakse artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud rahaline toetus läbi ühiskomitee otsusega proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Liidu makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda. Käesolevas artiklis osutatud kalapüügivõimaluste kohandamine võib põhineda ka artikli 8 kohaselt toimunud katsepüügi tulemustel.

3.    Kolm kuud enne protokolli ajutise kohaldamise algusele järgneva teise aasta lõppu ja tingimusel, et ELi laevade tegelik teatatud püük Mauritiuse vetes ületab võrdlustonnaaži, võivad lepinguosalised võrdlustonnaaži läbi vaadata ja seda kohandada. Sel juhul võib artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust kohandada ülejäänud rakendusperioodiks.

4.    Ühiskomitee võib vajaduse korral vaadata läbi ja kohandada kalapüügitingimusi reguleerivaid sätteid ning protokolli ja lisade kohaldamise eeskirju.

Artikkel 9
Koostöö ookeanimajanduse valdkonnas

1.    Lepinguosalised kohustuvad arendama välja raamistiku ookeanimajanduse valdkonnas tehtava koostöö edendamiseks. See võib hõlmata muu hulgas vesiviljelust, ookeanide säästvat arengut, mereruumi planeerimist, ookeanienergiat ja merekeskkonda.

2.    Lepinguosalised teevad kõnealuste eesmärkide saavutamiseks koostööd ühistegevuste arendamisel, kasutades selleks muu hulgas olemasolevaid koostöövahendeid ja programme.

3.    Lepinguosalised lepivad kokku meetmete algatamises kõnealuses valdkonnas kontaktasutuste loomise ning teabe ja eksperditeadmiste vahetuse teel.

Artikkel 10
Protokolli rakendamise peatamine

1.    Protokolli rakendamise võib peatada mõlema lepinguosalise algatusel järgmistel juhtudel:

a)    kui kalapüüki Mauritiuse vetes takistavad erakorralised asjaolud, mis ei ole seotud loodusnähtustega;

b)    kui lepinguosalistel tekib seoses protokolli ja selle lisa tõlgendamise ja kohaldamisega erimeelsusi, mida ei suudeta kõrvaldada;

c)    kui üks lepinguosalistest ei suuda järgida protokolli ja selle lisa sätteid ning eelkõige seoses Cotonou lepingu artiklis 9 sätestatud inimõigusi käsitlevate oluliste osade ja põhiosa rikkumisega ning vastavalt Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96 sätestatud menetlusele;

d)    kui Euroopa Liit ei tee artikli 4 lõike 2 punktis a sätestatud makseid õigel ajal käesoleva artikli lõike 1 punktis c nimetamata põhjustel.

2.    Enne peatamise otsuse tegemist peavad lepinguosalised konsultatsioone, et leida rahuldav lahendus.

3.    Protokolli rakendamise peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4.    Kui protokolli rakendamine peatatakse, jätkavad lepinguosalised konsulteerimist, et lahendada erimeelsused kokkuleppemenetluse teel. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli rakendamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil protokolli rakendamine oli peatatud.

Artikkel 11
Õigusraamistik

1.    Liidu kalalaevade tegevuse suhtes Mauritiuse vetes kohaldatakse Mauritiuse õigusnorme, kui protokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2.    Mõlemad lepinguosalised teavitavad üksteist õigeaegselt kirjalikult kalanduspoliitikas ja kalandusalastes õigusaktides tehtud mis tahes muudatustest.

Artikkel 12
Konfidentsiaalsus

1.    Mõlemad lepinguosalised tagavad, et kõiki Euroopa Liidu laevade ja nende kalapüügitegevusega Mauritiuse vetes seotud isikuandmeid, mis on saadud lepingu ja käesoleva protokolli kohaldamise raames, käsitletakse alati kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega.

2.    Mõlemad lepinguosalised tagavad, et kooskõlas IOTC ja muude asjakohaste rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide vastavate sätetega tehakse üldsusele kättesaadavaks üksnes koondandmed, mis on seotud Euroopa Liidu kalalaevade püügitegevusega Mauritiuse vetes.

3.    Muul juhul konfidentsiaalsetena käsitatavaid andmeid kasutatakse vaid lepingu rakendamiseks ning kalavarude majandamiseks, seireks, kontrolliks ja järelevalveks.

Artikkel 13
Elektrooniline teabevahetus

1.    Lepingu rakendamisega seotud teabe ja dokumentide puhul kohustuvad Mauritius ja Euroopa Liit rakendama vajalikke elektroonilise teabevahetuse süsteeme. Elektroonilist dokumenti käsitatakse igas etapis samaväärsena paberdokumendiga.

2.    Mõlemad lepinguosalised teavitavad viivitamata selliseid edastusi takistavatest arvutisüsteemi mis tahes tõrgetest. Sellise olukorra puhul asendatakse lepingu rakendamisega seotud teave ja dokumendid lisas kehtestatud korra kohaselt automaatselt paberkandjal dokumentidega.

Artikkel 14
Lõpetamine

1.    Kumbki lepinguosaline võib lõpetada protokolli rakendamise lepingu artiklis 12 loetletud juhtudel ja tingimustel.

2.    Protokolli lõpetamise korral teatab asjaomane lepinguosaline teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest protokoll lõpetada vähemalt kuus kuud enne asjaomase lõpetamise kavandatavat jõustumist.

3.    Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosalistevahelisi konsultatsioone.

4.    Protokolli kehtivusaja lõppemisel või selle lõpetamisel vastavalt artiklile 12 vastutavad ELi laevaomanikud jätkuvalt lepingu või protokolli sätete või Mauritiuse õigusaktide mis tahes rikkumise eest, mis toimus enne protokolli kehtivusaja lõppemist või lõpetamist; samuti tuleb neil tasuda kehtivusaja lõppemisel või lõpetamisel kõik loatasud või tasumata maksed.

Artikkel 15
Ajutine kohaldamine

Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates hetkest, kui lepingupooled selle allkirjastavad.

Artikkel 16
Jõustumine

Protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpetamisest.

LISA

EUROOPA LIIDU LAEVADE KALAPÜÜKI MAURITIUSE VETES REGULEERIVAD TINGIMUSED

I PEATÜKK

Üldsätted

1.    Pädeva asutuse nimetamine

Kui ei ole kindlaks määratud teisiti, käsitatakse käesolevas lisas Euroopa Liidu (liit) või Mauritiuse all järgmisi pädevaid asutusi:

liidu puhul: Euroopa Komisjon, vajaduse korral Mauritiuses asuva Euroopa Liidu delegatsiooni vahendusel;

Mauritiuse puhul: kalandusministeerium.

2.    Mauritiuse veed

Protokolli ja selle lisade sätteid kohaldatakse üksnes Mauritiuse vetes kaugemal kui viisteist (15) meremiili lähtejoonest.

Liidule esitatakse teave, mis on seotud muude navigatsiooniks ja kalapüügiks suletud aladega, ning igast hilisemast muudatusest tuleb teatada vähemalt kaks kuud enne muudatuse jõustumist.

3.    Pangakonto

Enne protokolli ajutist kohaldamist edastab Mauritius liidule andmed Mauritiuse riigikassa pangakonto kohta, millele lepingu raames liidu laevade eest makstavad summad kanda. Pangaülekannetega seotud ülekandekulud jäävad laevaomanike kanda.

II PEATÜKK

Kalapüügiload

1.    Kalapüügiloa saamise tingimus – nõuetele vastavad laevad

Lepingu artiklis 6 osutatud kalapüügiload antakse välja tingimusel, et laev on kantud liidu kalalaevade registrisse, IOTC koostatud kalapüügiloaga kalalaevade nimekirja, kuid mitte IOTC või muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja, ning et kõik laevaomaniku, kapteni või laeva endaga seotud varasemad kohustused, mis tulenevad lepingu alusel toimuvast kalapüügist Mauritiusel ja on seotud Mauritiuse kalandusalaste õigusaktidega, on täidetud.

2.    Kalapüügiloa taotlemine

Liit esitab elektroonilisel teel Mauritiusele taotluse kalapüügiloa saamiseks igale lepingu alusel kala püüda soovivale laevale vähemalt kakskümmend üks (21) kalendripäeva enne taotluse kehtivusaja alguskuupäeva, kasutades selleks käesoleva lisa 1. liites esitatud vormi. Taotlus peab olema trükitud või kirjutatud loetavate trükitähtedega.

Protokolli raames esitatud kalapüügiloa esimese taotluse puhul või, kui asjaomast laeva on tehniliselt muudetud, tuleb taotlusele lisada:

a)    tõend, et taotletava kalapüügiloa kehtivusaja eest on tasutud ettemakse, mis on tagastamatu;

b)    järgmiste isikute nimi, aadress ja kontaktandmed:

kalalaeva omanik,

kalalaeva omaniku agent, kui see on asjakohane, ja

kalalaeva käitaja;

c)    hiljuti tehtud üksikasjalik asjakohase resolutsiooniga digitaalne värvifoto laevast külgvaates, kus laevakerel on näha laeva nimi ja pardatähis;

d)    laeva registreerimistunnistus; ning

e)    kalalaeva kontaktandmed (faks, e-post jne).

Kui kehtiva protokolli raames uuendatakse kalapüügiluba laevale, mille tehnilised näitajad ei ole muutunud, tuleb koos uuendamistaotlusega esitada üksnes tõend loatasu maksmise kohta.

3.    Ettemakse

1.    Ettemakse summa kehtestatakse aastase määra alusel järgmiselt. Ettemakse peab sisaldama kõiki kohalikke ja riiklikke makse, välja arvatud sadamalõivud, randumislõivud, ümberlaadimis- ja teenustasud.

2.    Laevaomanike makstavad tasud arvutatakse püütud tonni eest kehtestatud maksumäära alusel järgmiselt:

protokolli esimesel ja teisel kohaldamisaastal 65 eurot tonni kohta;

protokolli kolmandal ja neljandal kohaldamisaastal 70 eurot tonni kohta.

3.    Laevaomanikud tasuvad iga-aastase loatasu ettemakse Mauritiuse ametiasutuste poolt väljaantava kalapüügiloa taotlemise ajal järgmiselt:

a. Tuunipüügiseinerid

8 500 eurot, mis vastab:

– 130,8 tonnile tuunile ja tuunilaadsetele liikidele, mis püütakse Mauritiuse vetes protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal;

– 121,4 tonnile tuunile ja tuunilaadsetele liikidele, mis püütakse Mauritiuse vetes protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal.

b. Õngejadalaevad (üle 100 GT)

4 125 tonni, mis vastab:

– 63,5 tonnile tuunile ja tuunilaadsetele liikidele, mis püütakse Mauritiuse vetes protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal;

– 58,9 tonnile tuunile ja tuunilaadsetele liikidele, mis püütakse Mauritiuse vetes protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal.

b. Õngejadalaevad (üle 100 GT)

2 050 eurot, mis vastab:

– 31,5 tonnile tuunile ja tuunilaadsetele liikidele, mis püütakse Mauritiuse vetes protokolli kahel esimesel kohaldamisaastal;

– 29,3 tonnile tuunile ja tuunilaadsetele liikidele, mis püütakse Mauritiuse vetes protokolli kahel viimasel kohaldamisaastal.

4.    Abilaevad

Abilaevad peavad sõitma ELi liikmesriigi lipu all ja nad ei tohi olla varustatud kalapüügiks vajalike vahenditega.

Abistamine ei tohi hõlmata kütuse tankimist ega püügi ümberlaadimist.

Abilaevade suhtes kohaldatakse käesolevas peatükis kirjeldatud kalapüügilubade taotluste saatmise menetlust abilaevade suhtes kohaldatavates piirides.

Abilaeva suhtes kohaldatav loatasu on 4 000 eurot aastas.

5.    Kalapüügiloaga laevade ajutine nimekiri

Pärast kalapüügiloa taotluste kättesaamist koostab riiklik kalanduskontrolli asutus viivitamata ajutise nimekirja iga kategooria all luba taotlenud laevadest (sh abilaevad). Mauritiuse pädev asutus saadab kõnealuse nimekirja viivitamata liidule.

Liit edastab ajutise nimekirja laevaomanikule või tema agendile. Juhul kui liidu ametid on suletud, võib Mauritius saata ajutise nimekirja otse laevaomanikule või tema agendile ja edastada koopia ELi delegatsioonile Mauritiusel.

6.    Kalapüügiloa andmine

Iga laeva kalapüügiluba väljastatakse laevaomanikule või tema agendile elektrooniliselt kahekümne ühe (21) päeva jooksul pärast pädevalt asutuselt täieliku taotluse saamist. Kalapüügiloa koopia saadetakse viivitamata elektrooniliselt ELi delegatsioonile Mauritiusel. Kõnealuse kalapüügiloa elektroonilist versiooni võib kasutada maksimaalselt kuuskümmend (60) kalendripäeva pärast kalapüügiloa väljaandmise kuupäeva. Selles ajavahemikus käsitatakse koopiat originaaliga samaväärsena.

Pärast seda kuuekümne (60) päeva pikkust perioodi peab kalapüügiloa originaal olema alati laeva pardal.

7.    Kalapüügiloaga laevade nimekiri

Pärast kalapüügiloa väljastamist koostab riiklik kalanduskontrolli asutus 14 päeva jooksul pärast loa väljaandmist iga laevakategooria kohta lõpliku nimekirja kalapüügiloaga laevadest (sh abilaevad). Kõnealune nimekiri edastatakse liidule ja see asendab eespool osutatud ajutise nimekirja.

8.    Kalapüügiloa kehtivusaeg

Kalapüügilubade kehtivusaeg on üks aasta ja neid võib pikendada.

Kehtivusaja alguse kindlaksmääramiseks käsitatakse aastase kehtivusajana:

a)    protokolli kohaldamise esimesel aastal ajavahemikku kehtima hakkamise kuupäevast kuni sama aasta 31. detsembrini;

b)    seejärel iga täielikku kalendriaastat;

c)    protokolli kohaldamise viimasel aastal ajavahemikku alates 1. jaanuarist kuni protokolli kehtivuse lõppemiseni.

Protokolli esimesel ja viimasel aastal arvutatakse ettemakse pro rata temporis põhimõttel.

9.    Pardadokumendid

Mauritiuse vetes või Mauritiuse sadamas olles peavad laeva pardal olema kogu aeg järgmised dokumendid:

a)    kalapüügiluba;

b)    kalalaeva lipuriigi pädeva asutuse väljastatud dokumendid, milles on näidatud:

– laeva registreerimistunnistus, sealhulgas laeva registreerimisnumber;

– kalalaeva üldplaani ajakohased kinnitatud joonised või kirjeldused ning eelkõige kalalaeva kalatrümmide arv ja nende ladustamismaht kuupmeetrites;

c)    kalalaeva lipuriigi pädeva asutuse kinnitatud tõend, milles on kirjeldatud muudatused ja nende iseloom, juhul kui kalalaeva omadusi on mis tahes viisil muudetud seoses laeva üldpikkuse, registreeritud kogutonnaaži, peamasina või -masinate võimsuse või lastiruumi mahutavusega; ning

d)    laeva merekõlblikkuse tunnistus.

10.    Kalapüügiloa edasiandmine

Kalapüügiluba väljastatakse konkreetsele laevale ning seda ei saa edasi anda.

Tõestatud vääramatu jõu korral võib liidu taotlusel laeva kalapüügiloa siiski asendada mõnele muule samade omadustega laevale või sama püügikategooria asenduslaevale antud uue kalapüügiloaga, maksmata selle eest uut ettemakset. Sellisel juhul tuleb III peatükis osutatud tuunikülmutusseinerite ja triivõngelaevade kalapüügiloa tasude puhul arvestada kahe laeva kogupüüki Mauritiuse vetes.

Edasiandmiseks tagastab laevaomanik või tema agent Mauritiusel asendamist vajava kalapüügiloa ja Mauritius koostab võimalikult kiiresti asenduspüügiloa. Asenduspüügiluba antakse laevaomanikule või tema agendile välja viivitamata pärast asendamist vajava kalapüügiloa tagastamist. Asenduspüügiluba jõustub päeval, mil tagastatakse tühistatud kalapüügiluba. Liidu delegatsiooni Mauritiusel tuleb kalapüügiloa asendamisest teavitada.

Mauritius ajakohastab regulaarselt kalapüügiloaga laevade nimekirja. Uus nimekiri edastatakse viivitamata riiklikule kalanduskontrolli asutusele ja liidule.

III PEATÜKK

Püügiaruanded

1.    Püügipäevik

Lepingu raames kala püüdva liidu laeva kapten peab püügipäevikut vastavalt IOTC resolutsioonidele õngejadalaevade ja seinerite kohta.

Kapten täidab püügipäevikut iga päeva kohta, mil laev asub Mauritiuse vetes.

Kapten teeb püügipäevikusse iga päev sissekande, määrates kindlaks iga püütud ja pardal hoitava liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna. Iga peamise liigi puhul märgib kapten ära ka nullpüügi, kaaspüügi ja tagasiheite.

Püügipäevik täidetakse loetavalt, trükitähtedega ja selle allkirjastab laeva kapten.

Püügipäevikusse registreeritud andmete täpsuse eest vastutab kapten.

2.    Püügiaruanded

Kapten annab laeva püügist aru, esitades Mauritiusele püügipäevikud ajavahemiku kohta, mil laev Mauritiuse vetes viibis.

Püügipäevikud edastatakse järgmise korra kohaselt:

a)    Mauritiuse sadamasse sisenemisel esitatakse iga püügipäeviku originaal Mauritiuse kohalikule esindajale, kes kinnitab kirjalikult selle kättesaamist; püügipäeviku koopia antakse Mauritiuse inspekteerimisrühmale;

b)    kui Mauritiuse vetest lahkutakse ilma eelnevalt Mauritiuse sadamasse sisenemata, saadetakse iga püügipäeviku originaal elektrooniliselt seitsme (7) kalendripäeva jooksul pärast mis tahes sadamasse saabumist;

c)    e-posti teel riikliku kalanduskontrolli asutuse antud e-posti aadressile või muul viisil;

d)    faksi teel riikliku kalanduskontrolli asutuse antud numbrile või

e)    kirja teel riiklikule kalanduskontrolli asutusele viieteistkümne (15) kalendripäeva jooksul pärast Mauritiuse vetest lahkumist.

Mõlemad lepinguosalised teevad kõik, et luua edastamise kiirendamiseks süsteem, mis võimaldab edastada kõiki andmeid elektrooniliselt.

Kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia liidule ja laeva lipuriigi pädevale asutusele. Lepingu raames kala püüdva liidu laeva kapten saadab kõikide püügipäevikute koopia ka järgmistele asutustele:

a)    Albion Fisheries Research Centre, ja

b)    ühele järgmistest teadusinstituutidest:

i)    Institut de recherche pour le développement (IRD),

ii)    Instituto Español de Oceanografia (IEO),

iii)    Instituto Português do Mar e da Atmosfèra (IPMA).

Kui laev pöördub oma kalapüügiloa kehtivusajal Mauritiuse vetesse tagasi, tuleb koostada uus püügiaruanne.

Kui püügiaruannete kohta kehtivaid sätteid ei järgita, võib Mauritius peatada asjaomase laeva kalapüügiloa kuni puuduva püügiaruande esitamiseni ja võtta laevaomaniku suhtes mis tahes meetmeid kehtivate riiklike õigusaktide vastavate sätete kohaselt. Korduva rikkumise puhul võib Mauritius kalapüügiloa uuendamisest keelduda. Mauritius teavitab liitu viivitamata kõikidest kõnealuses kontekstis kohaldatavatest sanktsioonidest.

3.    Korrapärane järelevalve püügi üle

Liit esitab Mauritiusele enne iga kvartali lõppu püügiandmed iga kalapüügiloaga liidu laeva kohta ja mis tahes muu teabe, sealhulgas eelmis(t)e kvartali(te) püügikoormuse (merepäevade arv).

Mauritius esitab kord kvartalis püügipäevikutest saadud püügiandmed kalapüügiloaga liidu laevade kohta ja samuti muu asjakohase teabe.

Lepinguosalised analüüsivad ühiselt andmekogumite kooskõla regulaarselt ja ühe lepinguosalise taotlusel.

Neid koondandmeid käsitatakse ajutistena, kuni liit teatab lõikes 5 osutatud tasude lõpparuandest.

4.    Üleminek elektroonilisele laevaettekannete süsteemile (ERS)

Lepinguosalised soovivad ühiselt tagada, et toimuks üleminek elektroonilisele püügiaruannete süsteemile. Lepinguosalised peaksid võimalikult kiiresti arutama edastamismeetodeid ja nendes kokku leppima. Niipea kui ülemineku tingimused on täidetud, teavitab Mauritius sellest liitu. Üleminekuperioodil kohaldatakse siiski jätkuvalt kehtivaid püügiaruannete sätteid.

5.    Tuunipüügilaevade ja triivõngelaevade loatasude lõplik arvestus

Võttes aluseks eespool osutatud teadusinstituutide kinnitatud püügiaruanded, koostab liit iga seinnoodalaeva ja triivõngelaeva puhul eelnenud kalendriaasta püügihooaja eest laeva poolt tasumisele kuuluvate loatasude lõpliku arvestuse.

Liit saadab kõnealuse lõpliku arvestuse üheaegselt Mauritiusele ja laevaomanikule enne jooksva aasta 31. juulit. Mauritius teatab liidule aruande kättesaamisest ja võib taotleda liidult mis tahes selgitusi, kui ta peab seda vajalikuks. Sellisel juhul konsulteerib liit lipuriikide ametiasutuste ja liidu teadusinstituutidega ning teeb kõik selleks, et anda Mauritiusele mis tahes lisateavet. Kui see on vajalik, võidakse korraldada sihtotstarbeline teadusalane ühiskohtumine, et uurida püügiandmeid ja teabe võrdlemiseks kasutatavaid meetodeid.

Mauritiusel on õigus esitada põhjenduste olemasolu korral lõpliku arvestuse kohta vastuväide kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul alates edastamiskuupäevast. Eriarvamuste korral pöörduvad lepinguosalised ühiskomitee poole. Kui Mauritius ei ole kolmekümne (30) kalendripäeva jooksul vastuväidet esitanud, loetakse lõplik arvestus vastuvõetuks.

Kui lõplik arvestus on suurem kui eespool osutatud ettemakse (II peatüki punkt 3), mis tasuti ettemaksuna kalapüügiloa saamiseks, maksab laevaomanik puuduva summa Mauritiusele jooksva aasta 30. septembriks. Kui lõplik arvestus on väiksem kui kindlasummaline ettemakse, ei ole laevaomanikul õigus ülejäävat summat tagasi saada.

IV PEATÜKK

Lossimine ja ümberlaadimine

Ümberlaadimine merel on keelatud. Kõiki sadamas toimuvaid ümberlaadimisi jälgitakse Mauritiuse kalandusinspektorite juuresolekul.

Lossida või ümber laadida sooviva liidu laeva kapten peab vähemalt 24 tunni jooksul enne lossimist või ümberlaadimist teatama Mauritiusele järgmised andmed:

a)    lossida või ümber laadida sooviva kalalaeva nimi ja rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS) ning number IOTC kalalaevade registris;

b)    lossimis- või ümberlaadimissadam;

c)    lossimise või ümberlaadimise kavandatud kuupäev ja kellaaeg;

d)    iga lossitava või ümberlaaditava liigi (identifitseeritav FAO kolmetähelise koodi alusel) kogus (väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna), ning

e)    ümberlaadimise puhul vastuvõtva laeva nimi ja IRCS.

Vastuvõtvate laevade puhul teatab vastuvõtva laeva kapten hiljemalt 24 tundi enne ümberlaadimise alustamist ja ümberlaadimise lõpetamisel Mauritiuse ametiasutustele tema laevale ümberlaaditava tuuni ja tuunilaadsete liikide kogused ning täidab ja esitab ümberlaadimisdeklaratsiooni 24 tunni jooksul Mauritiuse ametiasutustele.

Ümberlaadimise teostamiseks peab olema eelnev luba, mille Mauritius on kaptenile või tema agendile väljastanud 24 tunni jooksul pärast eespool osutatud teatamist. Ümberlaadimine peab toimuma selleks ettenähtud Mauritiuse sadamas.

Mauritiusel toimuva ümberlaadimise teostamiseks kindlaks määratud kalasadam on Port Louis.

Kui kõnealusteid sätteid ei täideta, rakendatakse Mauritiuse kehtivate õigusaktidega ette nähtud sanktsioone.

Lepinguosalised ergutavad püügiloaga laevasid suurendama lossimisi Mauritiusel, võttes arvesse tegevusega seotud kaalutlusi.

V PEATÜKK

Kontroll

1.    Mauritiuse vetesse sisenemine ja sealt lahkumine

Igast kalapüügiloaga liidu laeva Mauritiuse vetesse sisenemisest ja sealt lahkumisest tuleb Mauritiust teavitada 12 tunni jooksul enne sisenemist või lahkumist.

Sisenemisest või lahkumisest teavitamisel edastab laev eelkõige:

a)    kuupäeva, kellaaja ja kavandatud piiriületuspunkti;

b)    kõikide püütud ja pardal hoitavate liikide FAO kolmetähelise koodi ja koguse väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna; ning

c)    toodete esitusviisi.

Teade edastatakse eelistatavalt e-posti või selle puudumisel faksi teel Mauritiuse teatatud eposti aadressile või faksinumbrile. Mauritius saadab viivitamata e-posti või faksi teel vastu kättesaamisteate.

Mauritius teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja liitu e-posti aadressi või edastussageduse muudatustest.

Iga Mauritiuse vetes püügitegevuselt tabatud liidu laeva, kes ei ole eelnevalt oma kohalolekust teatanud, käsitatakse kalapüügiloata kalalaevana.

2.    Perioodilise püügi aruanded

Kui liidu laev püüab kala Mauritiuse vetes, peab kalapüügiluba omava liidu laeva kapten teatama Mauritiuse ametiasutusele iga kolme (3) päeva järel Mauritiuse kalapüügipiirkonnas püütud kogused. Esimene püügideklaratsioon tuleb esitada kolm (3) päeva pärast Mauritiuse vetesse sisenemist.

Esitades iga kolme (3) päeva järel oma perioodilise püügi aruanded, peab laev teatama eelkõige:

a)    kuupäeva, kellaaja ja asukoha aruande esitamisel;

b)    iga kolme (3) päeva jooksul püütud ja pardal hoitava sihtliigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

c)    iga kolme (3) päeva jooksul pardal hoitava kaaspüügi liigi FAO kolmetähelise koodi ja koguse, väljendatuna eluskaalu kilogrammides või vajaduse korral kalade arvuna;

d)    toote esitusviisi;

e)    tuunipüügiseinerite kohta:

   i)    edukate noodatõmmete arvu peibutuspüügivahendiga püügi puhul pärast viimast aruannet;

   ii)    edukate noodatõmmete arvu vaba püügi puhul pärast viimast aruannet;

iii)    ebaõnnestunud noodatõmmete arvu; ning

f)    tuunipüügi õngejadalaevade kohta:

   i)    noodatõmmete arvu pärast viimast aruannet,

   ii)    vette lastud konksude arvu pärast viimast aruannet.

Teavitatakse eelkõige elektrooniliselt või faksi teel Mauritiuse edastatud e-posti aadressile või telefoninumbrile, kasutades selleks käesoleva lisa 5. liites esitatud vormi. Mauritius teavitab viivitamata asjaomaseid laevu ja liitu e-posti aadressi, telefoninumbri või edastussageduse muudatustest.

Iga Mauritiuse vetes püügitegevuselt tabatud laeva, kes ei ole esitanud oma kolmepäevase (3) perioodilise püügi aruannet, käsitatakse kalapüügiloata kalalaevana. Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Mauritiuse vastavate õigusaktidega ettenähtud karistusi ja sanktsioone.

Perioodilise püügi aruannet tuleb hoida pardal vähemalt üks (1) aasta, arvestatuna aruande esitamise kuupäevast.

3.    Inspekteerimine sadamas või merel

Kalapüügiluba omavate liidu laevade inspekteerimist sadamas või merel Mauritiuse vetes teostavad Mauritiuse laevad ja inspektorid, kelle kalanduskontrolli funktsioon on selgelt identifitseeritav.

Enne pardale minekut teavitavad volitatud inspektorid liidu laeva oma inspekteerimiskavatsusest. Inspekteerimist teostavad kalandusinspektorid, kes peavad enne inspekteerimise alustamist oma isikut ja inspektori kvalifikatsiooni tõestama. Laeva kapten näitab inspekteerimise toimumise ajal üles koostöövalmidust.

Volitatud inspektorid jäävad liidu kalalaevale üksnes inspekteerimisega seotud ülesannete täitmise ajaks. Nad püüavad inspekteerimisel avaldada võimalikult väikest mõju laevale, selle püügitegevusele ja lastile või lossimisele ja ümberlaadimisele.

Mauritius võib lubada liidul osaleda inspekteerimistel vaatlejana.

Iga inspekteerimise lõpus koostavad volitatud inspektorid inspekteerimisaruande. Liidu laeva kaptenil on õigus lisada inspekteerimisaruandele oma kommentaarid. Inspekteerimisaruande allkirjastavad selle koostanud inspektor ja liidu laeva kapten.

Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira laevaomaniku õigust kaitsele rikkumisjuhtumi menetlemise korral. Kui kapten keeldub kõnealusele dokumendile alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirjastamisest keeldumine“. Volitatud inspektorid annavad enne laevalt lahkumist liidu laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia. Rikkumise korral esitatakse rikkumisteate koopia VII peatüki kohaselt ka liidule.

4.    Koostöö ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses

Selleks et tõhustada ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastast võitlust, kannavad liidu kalalaevade kaptenid ette iga sellise laeva viibimisest Mauritiuse vetes, mille tegevuses esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke, ning püüavad saada nähtu kohta võimalikult palju teavet. Vaatlusaruanded saadetakse viivitamata Mauritiusele ja vaatlust teostanud laeva päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, kes omakorda edastab teabe liidule või viimase määratud asutusele.

Mauritius edastab liidule kõik tema käsutuses olevad vaatlusaruanded kalalaevade kohta, mille tegevuses Mauritiuse vetes esineb ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi märke.

VI PEATÜKK

Laevaseire satelliitsüsteem

1.    Laevade asukohateated

Kalapüügiloaga liidu laevad peavad olema Mauritiuse vetes varustatud laevaseiresüsteemiga (Vessel Monitoring System – VMS), mille abil edastatakse nende asukoht iga tunni järel automaatselt ja pidevalt nende lipuriigi kalapüügi seirekeskusele (Fisheries Monitoring Center – FMC).

Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

a)    laeva tunnusandmed;

b)    laeva viimati määratud geograafiline asukoht (pikkuskraad, laiuskraad), kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)    asukohateate registreerimise kuupäev ja kellaaeg, ning

d)    laeva kiirus ja kurss.

Esimene Mauritiuse vetes registreeritud asukoht on identifitseeritav koodiga „ENT“. Kõik järgmised asukohad on identifitseeritavad koodiga „POS“, välja arvatud esimene asukoht, mis on registreeritud pärast Mauritiuse vetest väljumist, mis on identifitseeritav koodiga „EXI“. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja vajaduse korral nende elektroonilise edastuse. Asukohateated peavad olema registreeritud turvaliselt ning neid tuleb kolme aasta jooksul alles hoida.

Iga asukohateade tuleb esitada käesoleva lisa 2. liites näidatud vormingus, kuni Mauritius on suuteline neid aruandeid vastu võtma ÜRO kaubanduse hõlbustamise ja elektroonilise äritegevuse keskuse (CEFACT) standardil P 1000 põhinevas vormingus.

2.    Teabe edastamine laeva poolt VMS-süsteemi rikke korral

Kapten peab tagama, et tema laeva VMS-süsteem on kogu aeg täielikult töökorras ja et asukohateated edastatakse nõuetekohaselt lipuriigi kalapüügi seirekeskusele.

Rikkis VMS-süsteemiga liidu laevadel ei ole lubatud Mauritiuse vetesse siseneda. Kui VMS-süsteem läheb rikki siis, kui laev on Mauritiuse vetes juba kala püüdmas, parandatakse kõnealune süsteem püügireisi lõpul või asendatakse see viieteistkümne (15) kalendripäeva jooksul. Pärast seda ajavahemikku ei lubata laeval enam Mauritiuse vetes kala püüda.

Laevad, mis püüavad Mauritiuse vetes kala rikkis VMS-süsteemiga, peavad edastama oma asukohateated lipuriigi ja Mauritiuse kalapüügi seirekeskusele elektrooniliselt või faksi teel vähemalt iga kahe tunni järel, lisades kõik kohustuslikud andmed.

3.    Asukohateadete turvaline edastamine Mauritiusele

Lipuriigi kalapüügi seirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Mauritiuse kalapüügi seirekeskusele. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus ja Mauritius vahetavad omavahel elektroonilisi kontaktaadresse ja hoiavad üksteist vahetult kursis nende aadresside muutumisega.

Asukohateateid edastatakse lipuriigi kalapüügi seirekeskuse ja Mauritiuse vahel elektroonilisel teel vastavalt turvalisele teabevahetussüsteemile.

Mauritiuse kalapüügi seirekeskus teavitab viivitamata lipuriigi kalapüügi seirekeskust ja liitu kõikidest katkestustest kalapüügiloaga laeva järjestikuste asukohateadete vastuvõtmisel, kui asjaomane laev ei ole teatanud Mauritiuse vetest lahkumisest.

4.    Teabevahetussüsteemi tõrked

Mauritius tagab, et tema elektroonilised seadmed on vastavuses lipuriigi kalapüügi seirekeskuse seadmetega ja teavitab liitu viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel võimalikult kiire tehnilise lahenduse leidmiseks. Kõigi erimeelsuste puhul pöördutakse ühiskomitee poole.

Laeva satelliitseiresüsteemis avastatud mis tahes muudetud seadistuste eest, mille eesmärk on rikkuda süsteemi toimimist või moonutada asukohateateid, kannab vastutust kapten. Rikkumiste korral rakendatakse Mauritiuse kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistusi.

5.    Asukohateadete sageduse muutmine

Mauritius võib rikkumist tõendavate dokumentide alusel esitada lipuriigi kalapüügi seirekeskusele taotluse, mille koopia edastatakse liidule ja millega palutakse vähendada laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümnele minutile. Mauritius peab edastama tõendavad dokumendid lipuriigi kalapüügi seirekeskusele ja liidule. Lipuriigi kalapüügi seirekeskus saadab Mauritiusele viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

Mauritiuse kalapüügi seirekeskus teavitab lipuriigi järelevalvekeskust ja liitu inspektsioonijärgselt viivitamata inspektsiooni lõppemisest.

VII PEATÜKK 

Rikkumised

Protokolli eeskirjade ja sätete, elusressursside kaitse- ja majandamiseeskirjade või Mauritiuse kalandusalaste õigusaktide järgimata jätmist võib karistada trahvidega ning laeva kalapüügiloa peatamise, tühistamise või uuendamata jätmisega, nagu on ette nähtud Mauritiuse õigusaktidega.

1.    Rikkumiste menetlemine

Lepingu sätete kohaselt kalapüügiluba omava liidu laeva poolt Mauritiuse vetes toime pandud mis tahes rikkumine peab olema märgitud inspekteerimisaruandes. Teade rikkumise ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes kohaldatavate karistuste kohta saadetakse vastavalt kohaldatavates Mauritiuse õigusaktides sätestatud korrale otse laevaomanikule. Teate koopia saadetakse laeva lipuriigile ja liidule 24 tunni jooksul.

2.    Laeva kinnipidamine

Kui rikkumist käsitlevate Mauritiuse kalandusalaste õigusaktidega on vastavalt ette nähtud, võib rikkumise toime pannud liidu laeva sundida kalapüügitegevust peatama ja, juhul kui laev on merel, teda tagasi Mauritiuse sadamasse pöörduma.

Mauritius teatab 24 tunni jooksul liidule ja lipuriigi ametiasutustele kalapüügiluba omava liidu kalalaeva kinnipidamisest. Teates esitatakse põhjused ja teatele lisatakse laeva kinnipidamist toetavad tõendavad dokumendid, järgides kõiki konfidentsiaalsusnõudeid.

Laeva, kapteni, meeskonna või lasti suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud väidetavat rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui Mauritius on määranud uurimisega tegeleva ametniku ja on toimunud nõupidamine, mille Mauritius korraldab liidu taotlusel ühe kalendripäeva jooksul pärast eespool osutatud teabe saamist, et selgitada asjaolusid, mis viisid laeva kinnipidamiseni, ja esitada asja võimalik edasine käik. Kõnealusel teavitaval nõupidamisel võib osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

3.    Karistused rikkumiste eest – Kokkuleppemenetlus

Avastatud rikkumise puhul kohaldatavad karistused kehtestab Mauritius kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt.

Enne ametliku õigusalase menetluse alustamist teostatakse Mauritiuse ametiasutuste ja liidu laeva vahel eelnev kokkuleppemenetlus sõbraliku lahenduse leidmiseks. Kõnealusel kokkuleppemenetlusel võib osaleda laeva lipuriigi esindaja. Kokkuleppemenetlus lõppeb hiljemalt 72 tundi pärast laeva kinnipidamisest teatamist. Kõik saavutatud kokkulepped on lõplikud ja asjaomaste poolte jaoks siduvad. Kui kokkuleppemenetlus, mis võib hõlmata kohtulikust vastutusest loobumist, ei ole edukas, võib küsimuse lahendamiseks pöörduda Mauritiuse kohtu poole.

4.    Kohtumenetlus – Pangatagatis

Rikkumise toime pannud laeva omanik võib esitada Mauritiuse määratud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Mauritius, nii et see kataks laeva kinnipidamisega seotud kulud, hinnangulise trahvi ja võimalikud hüvitused. Pangatagatist ei saa vabastada enne kohtumenetluse lõppu.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule:

a)    täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud, või

b)    summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

Mauritius teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest kaheksa kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

5.    Laeva ja meeskonna vabastamine

Laeval ja selle meeskonnal lubatakse lahkuda sadamast kohe pärast kokkuleppemenetlusest tulenevate trahvisummade maksmist või pärast pangatagatise esitamist vastavalt Mauritiuse õigusaktidele.

VIII PEATÜKK

Meremeeste töölevõtmine

1.    Töölevõetavate meremeeste arv

Kalandustegevuseks Mauritiuse vetes võtavad liidu kalalaevad tööle vähemalt kaksteist (12) Mauritiuse kvalifitseeritud meremeest. Liidu laevade omanikud annavad omapoolse panuse täiendavate Mauritiuse meremeeste töölevõtmiseks.

Kui Mauritiuse meremeeste pardalevõtmist ei toimu, teevad laevaomanikud ühekordse makse, mis vastab pardale võtmata meremehe töötasule kogu püügitegevuse jooksul Mauritiuse vetes. Kui püügitegevus kestab vähem kui ühe kuu, peavad laevaomanikud maksma välja ühe kuu töötasule vastava summa.

2.    Meremeeste lepingud

Töölepingu koostab laevaomanik või tema agent ja meremees, keda esindab vajaduse korral ametiühing koostöös Mauritiusega. Töölepingus määratakse eelkõige kindlaks pardale võtmise kuupäev ja sadam.

Lepingud tagavad meremeestele Mauritiusel kohaldatava sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

Allakirjutanud saavad lepingu eksemplari.

Mauritiuse meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste põhiõiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

3.    Meremeeste töötasu

Mauritiuse meremeeste töötasu maksab laevaomanik. Töötasu määratakse kindlaks enne kalapüügiloa väljastamist ning laevaomaniku ja tema Mauritiuse agendi vastastikusel kokkuleppel.

Töötasu ei tohi olla madalam Mauritiuse laevameeskondade omast ega ILO standarditest.

4.    Meremeeste kohustused

Meremees peab end lepingus sätestatud töölevõtmise päeva eelõhtul talle määratud laeva kaptenile esitlema. Kapten teatab meremehele pardale võtmise kuupäeva ja kellaaja. Kui meremees loobub või töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, loetakse meremehe tööleping kehtetuks ja laevaomanik vabaneb automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta. Sellisel juhul ei kanna laevaomanik mingit rahalist karistust ega pea tasuma mingit hüvitist.

IX PEATÜKK

VAATLEJAD

1.    Püügitegevuse vaatlemine

Kalapüügiloaga laevad peavad lubama lepingu raames kohaldada oma püügitegevuse suhtes vaatluskorda.

Vaatlejate kava vastab India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) vastuvõetud resolutsioonide sätetele.

Laevad mahutavusega 100 GT või alla selle on käesolevas peatükis osutatud sätete järgimise nõudest vabastatud.

2.    Määratud laevad ja vaatlejad

Mauritiuse ametiasutused koostavad nimekirja laevadest, mis peavad vaatleja pardale võtma, ja pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Need edastatakse liidule kohe pärast koostamist ja ajakohastamist. Liidu laevad, mis on määratud vaatleja pardale võtma, on kohustatud vaatleja pardale võtma. Nimekirja koostamisel võtab Mauritius arvesse piirkondliku vaatlejate kava alusel pardale võetud või võetava vaatleja kohaolekut. Mauritiuse vetes toimunud vaatlemistega seotud vaatlejate aruanded saadetakse Albion Fisheries Research Centre’ile.

Mauritiuse ametiasutused teatavad asjaomastele laevaomanikele nende laeva pardale määratud vaatlejate nimed hiljemalt viisteist (15) kalendripäeva enne vaatleja pardalemineku kavandatavat kuupäeva.

Vaatlejate pardalviibimine ei tohi ületada nende ülesannete täitmiseks vajalikku ajavahemikku.

3.    Vaatleja töötasu

Mauritiuse määratud vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab Mauritiuse ametiasutus.

4.    Pardalevõtmise tingimused

Vaatleja pardalevõtmise tingimused, eelkõige pardalviibimise aeg, määratakse kindlaks laevaomaniku või tema agendi ja Mauritiuse vastastikusel kokkuleppel.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja majutamine pardal oleneb siiski laeva tehnilisest ehitusest.

Vaatleja majutus- ja söögikulud pardal katab laevaomanik.

Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja üldine heaolu.

Vaatlejatele peab olema tagatud juurdepääs kõikidele kohustuste täitmiseks vajalikele pardal olevatele vahenditele. Neil peab olema juurdepääs komandosillale, laeva sidevahenditele ja navigatsiooniseadmetele ning pardal olevatele mis tahes dokumentidele, laeva püügitegevusega seotud dokumentidele, eelkõige püügipäevikule, töötlemispäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis seonduvad otseselt nende töökohustustega.

Laeva kapten võimaldab vaatlejal igal ajal:

a)    vastu võtta ja edastada sõnumeid ning pidada sidet maismaa ja teiste laevadega, kasutades selleks laeva sidevahendeid;

b)    võtta, mõõta, viia laevalt ära ja säilitada mis tahes kaladelt võetud proove või terveid kalu;

c)    säilitada laeval proove ja terveid isendeid, sealhulgas laeva külmutusseadmetes hoitavaid proove ja terveid isendeid;

d)    pildistada või salvestada püügitegevust, sealhulgas kalu, püügivahendeid, varustust, dokumente, jooniseid ja protokolle, ning võtta laevalt kaasa pardal tehtud või kasutatud fotosid või salvestusi. Sellist teavet kasutatakse üksnes teaduslikul eesmärgil, välja arvatud juhul, kui Mauritius taotleb konkreetselt nende andmete kasutamist käimasoleva kohtuliku uurimise jaoks.

5.    Vaatleja pardalevõtmine ja pardalt lahkumine

Vaatleja pardalevõtmine toimub laevaomaniku valitud sadamas.

Kümme (10) kalendripäeva enne pardalevõtmist teatab laevaomanik või tema esindaja Mauritiusele vaatleja pardalevõtmise kuupäeva, kellaaja ja sadama. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud pardalevõtmise sadamasse jõudmiseks.

Kui vaatleja pardalevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajale järgneva kaheteistkümne (12) tunni jooksul kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune vaatleja pardale võtta. Laev võib seega sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

Kui vaatleja ei lahku laevalt Mauritiuse sadamas, kannab laevaomanik kõik majutus- ja söögikulud selle aja jooksul, mil vaatleja ootab lendu kojusõiduks.

6.    Vaatleja kohustused

Kogu pardal viibimise aja jooksul peab vaatleja:

a)    käituma nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitegevust;

b)    mitte kahjustama ega kasutama ilma kapteni loata pardal olevat varustust või seadmeid; ning

c)    järgima kohaldatavaid õigusakte ja kõigi laevadokumentide puhul konfidentsiaalsusnõudeid.

7.    Vaatleja ülesanded

Vaatleja täidab järgmisi ülesandeid:

a)    kogub laeva püügitegevust iseloomustavat teavet, keskendudes eelkõige järgmisele:

i)    kasutatavad püügivahendid;

ii)    laeva asukoht kalapüügi ajal;

iii)    püügimahud või vajaduse korral üksikute kalade arv iga sihtliigi ja sellega samaväärse liigi kohta, samuti kaaspüügi käigus püütud ja juhuslikult võrku sattunud kalade arv; ning

iv)    pardal hoitava püügi ja tagasiheite hindamine;

b)    võtab teadusprogrammi raames bioloogilisi proove; ning

c)    edastab igal laeva Mauritiuse vetes viibimise päeval raadio, faksi või e-posti teel oma vaatlusandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused ja mis tahes muud Mauritiuse kalapüügi seirekeskuse nõutud andmed.

8.    Vaatleja aruanne

Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande koopia.

Vaatleja esitab oma aruande Mauritiusele, kes edastab selle koopia ja käesoleva peatüki lõike 4 punktis c osutatud teabe liidule viieteistkümne (15) kalendripäeva jooksul pärast vaatleja laevalt lahkumist.

-----------------------------------------------------------------

Käesoleva lisa liited

1) 1. liide – Kalapüügiloa taotluse vorm

2) 2. liide – Laevaseiresüsteemi (VMS) asukohateate vorming

1. liide

VÄLISMAA KALALAEVA PÜÜGILOATAOTLUS

Taotleja nimi: …………………………………………………………………………….… Taotleja aadress: ………………………………………………………………………….…. …………………………….………………………………………………………………………. Laeva prahtija nimi ja aadress, kui need erinevad eespool nimetatutest: …………………………….………………………………………………………………………. Mauritiusel tegutseva agendi nimi ja aadress: ………………………………..……………………………………………………………………. Laeva nimi: ……………………………………………..………………………………….…. Laeva tüüp: …………….……………………………………….……………………………... Registreerimisriik: ……………..……………………………………………………………….
Sadam ja registreerimisnumber: …………..……………………………………………………..…
Kalalaeva pardatähis: ………………….……….………………………………..
Raadiokutsung ja -sagedus: ……………………….……………..…………………………...
Laeva faksinumber: …………………………………………………………….……………..…
IMO number (vajaduse korral): ……………………………………………………………………
Laeva pikkus: ………………………………………………………………………………
Laeva laius: ………………………………………………………………………..……..….
Masina tüüp ja võimsus: …………………………………………………………………..…..….
Laeva brutoregistertonnaaž: …………………………………………………………..…
Laeva netoregistertonnaaž: ………………………………………….………….…………....
Minimaalne laevapere suurus: ……………………………………………………..………………
Püügiliik: …………………………………………………………………….…..
Kalaliigid, mida kavatsetakse püüda: ………………………………………………………………
Taotletav kehtivusaeg: …………………………………………………………….………..

Kinnitan eespool toodud andmete õigsust.

Kuupäev:    ……………………………….    Allkiri:

2. liide – Laevaseiresüsteemi (VMS) asukohateate vorming

SATELLIITSEIRESÜSTEEMI SÕNUMITE EDASTAMINE
ASUKOHATEADE

Andmeelement	Kood	Kohustuslik (K) / vabatahtlik (V)	Sisu
Teate algus	SR	K	Süsteemiandmed, mis märgivad teate algust
Saaja	AD	K	Sõnumiga seotud andmed – saaja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Alates	FR	K	Sõnumiandmed – saatja. Riigi ISO kolmekohaline Alpha 3 kood
Lipuriik	FS	K	Sõnumiga seotud andmed – lipuriik
Sõnumi liik	TM	K	Sõnumiga seotud andmed – sõnumi tüüp [ENT, POS, EXI]
Raadiokutsung	RC	K	Laevaga seotud andmed – laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber	IR	V	Laevaga seotud andmed – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO kolmekohaline kood, millele järgneb number)
Pardanumber	XR	K	Laevaga seotud andmed – laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LT	K	Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS84)
Pikkuskraad	LG	K	Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKMM (WGS84)
Kurss	CO	K	Laeva kurss 360° skaalal
Kiirus	SP	K	Laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kuupäev	DA	K	Laeva asukoha andmed – asukohateate registreerimise kuupäev UTC (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	K	Laeva asukoha andmed – asukohateate registreerimise kellaaeg UTC (TTMM)
Teate lõpp	ER	K	Süsteemiandmed, mis märgivad teate lõppu

K – kohustuslik andmeelement    
V – vabatahtlik andmeelement

Andmete edastamise vorminguid võib kohandada UN/CEFACTi standarditega.