EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.8.2017

COM(2017) 461 final

2017/0212(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2018. aastaks

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

11. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta) kohaselt taastatakse ja hoitakse püütavate liikide populatsioonid mere bioloogiliste ressursside kasutamise kaudu maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust tasemest kõrgemal. Tähtis vahend nende eesmärkide saavutamiseks on lubatud kogupüüki (TAC) ja kvoote hõlmav iga-aastane kalapüügivõimaluste kindlaksmääramine.

6. juuli 2016. aasta määruses (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, heeringa- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, on täpsustatud vahemikena väljendatud kalastussuremuste väärtused, mida kasutatakse käesolevas ettepanekus ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamiseks, eelkõige maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks ja hoidmiseks.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on määrata kindlaks liikmesriikide 2018. aasta kalapüügivõimalused seoses majanduslikult kõige tähtsamate Läänemere kalavarudega. Iga-aastast lubatud kogupüüki ja kvoote käsitlevate otsuste lihtsustamiseks ja selgitamiseks määratakse kalapüügivõimalused Läänemeres alates 2006. aastast kindlaks eraldi määrusega.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Esitatud meetmed on kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkide ja eeskirjadega ning liidu säästva arengu poliitikaga.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 43 lõige 3.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Ühine kalanduspoliitika on ühine kogu liidule. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

Nõukogu asjakohase määrusega eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused. Võttes arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõikeid 6 ja 7 ning artiklit 17, on liikmesriikidel õigus jaotada need kalapüügivõimalused piirkondadele või ettevõtjatele vastavalt nimetatud artiklites sätestatud kriteeriumidele. Seega on liikmesriikidel piisavalt manööverdamisruumi selliste otsuste tegemisel, mis on seotud neile eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise sotsiaalse ja/või majandusliku mudeli valikuga.

Käesolev ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Sellise konkreetse määruse võtab nõukogu vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.

•Vahendi valik

Kavandatav õigusakt: määrus.

See on ettepanek kalavarude majandamiseks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõike 3 alusel.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Läänemere nõuandekomisjoniga (BSAC) peeti konsultatsioone komisjoni teatise alusel, milles käsitleti 2018. aasta kalapüügivõimalusi ühise kalanduspoliitika raames (COM(2017) 368 (final)). Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) esitas ettepaneku teadusliku põhjenduse. Kaaluti kõiki asjaomaste kalavarude kohta esitatud esialgseid seisukohti ja võeti neid ettepanekus arvesse nii palju kui võimalik, minemata vastuollu olemasoleva poliitikaga või põhjustamata ohustatud varude olukorra halvenemist.

Teadusnõuannet püügipiirangute ja kalavarude seisundi kohta arutati liikmesriikidega ka BALTFISHi piirkondlikul foorumil 2017. aasta juunis.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Teadusorganisatsioon, kellega konsulteeriti, oli ICES.

Euroopa Liit taotleb igal aastal ICESilt teadusnõuandeid tähtsate kalavarude kohta. Saadud nõuanded hõlmavad kõiki Läänemere kalavarusid ja lubatud kogupüügi ettepanek tehakse majanduslikult kõige tähtsamate varude kohta.

•Mõjuhinnang

Käesolev ettepanek on osa pikaajalisest strateegiast, mille kohaselt kohandatakse kalapüüki pikaajaliselt säästva tasemeni ja seejärel hoitakse sellel. Sellise lähenemisviisi tulemuseks on stabiilne püügisurve, kõrgemad kvoodid ning ka kalurite ja nende perekondade parem sissetulek. Kasvav lossimismaht toob eeldatavalt kasu kalandussektorile, tarbijaile, töötlejatele ning jaekaubandussektorile nagu ka ülejäänud tööndusliku ja harrastuskalapüügi abitööstusele.

Viimastel aastatel Läänemere kalapüügivõimaluste kohta võetud otsuste toel on juba õnnestunud mõned varud taastada (pelaagiliste kalavarude biomass suurenes ajavahemikul 2012–2016 50 %) ning püügivõimsus ja kalapüügivõimalused tasakaalustada. Endiselt on aga vaja teha edusamme põhjalähedaste liikide varude taastamiseks, kuna neist mõnede puhul on biomassi piir endiselt ohutust madalam, ning kõigi kalavarude puhul tuleks lähtuda maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemest.

Eespool toodut arvesse võttes vähendataks komisjoni ettepanekuga Läänemere lääneosa, Botnia lahe ja Riia lahe heeringa, idaosa tursa ja atlandi merilesta kvoote keskmiselt 32 %. Läänemere keskosa heeringa- ja kiluvarude puhul tehakse ettepanek suurendada kvoote vastavalt 25 % ja 0,5 %. Läänemere lõhevaru arvuna väljendatud kalapüügivõimalused suurenevad 106 413-lt 116 099-le. 2017. aastaga võrreldes on see 9 % rohkem. Läänemere lääneosa tursavarude puhul tehakse ülekandmisettepanek.

2018. aasta ettepanekute mõju on seega kalavarude lõikes väga diferentseeritud. Kokku hõlmab komisjoni ettepanek ligikaudu 647 000 tonni Läänemere kalapüügivõimalusi, mis on 7 % vähem kui 2017. aastal.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepaneku puhul säilitatakse paindlikkus nende kvootide vahetamise mehhanismide kohaldamisel, mis kehtestati juba eelmiste aastate määrustega Läänemere kalapüügivõimaluste kohta. Ei ole uusi elemente ega uusi haldusmenetlusi ELi ega liikmesriikide avaliku sektori asutustele, mis võiksid suurendada halduskoormust.

Ettepanek käsitleb iga-aastast määrust 2018. aasta kohta ega sisalda seetõttu läbivaatamisklauslit.

4.MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepanekuga määratakse kindlaks liikmesriikide 2018. aasta kalapüügivõimalused seoses teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmadega. Esimest korda määratakse kindlaks ka liik, mille püüdmine keelatakse. Täpsemalt on tegu euroopa angerja varuga.

Kalapüügivõimalused

Uus Läänemere kalapüügi mitmeaastane kava jõustus 20. juulil 2016 1 . Kõnealuse kava kohaselt määratakse kindlaks püügivõimalused vastavalt kava eesmärkidele ja võttes arvesse selles sätestatud kalastussuremuse sihttasemete vahemikke. Juhtudel, kus varu biomass on allpool kavas kehtestatud võrdlusaluseid, määratakse kalapüügivõimalused kindlaks tasemel, mis vastab kalastussuremusele, mida vähendatakse proportsionaalselt, võttes arvesse varu biomassi vähenemist.

Kalapüügivõimaluste kindlaksmääramise ettepanek esitatakse kooskõlas artikli 16 lõikega 1 (milles osutatakse suhtelise stabiilsuse põhimõttele) ja artikli 16 lõikega 4 (milles osutatakse ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja mitmeaastastes majanduskavades sätestatud eesmärkidele).

Selleks et vajaduse korral kehtestada ELi kvoodid Vene Föderatsiooniga ühiste kalavarude jaoks, arvati varude vastavad kogused maha ICESi soovitatud lubatud kogupüügist. Lubatud kogupüük ja liikmesriikide vahel jaotatud kvoodid on esitatud käesoleva määruse lisas.

Kõiki Läänemere viit pelaagilist varu (neli heeringavaru ja üks kiluvaru), lääneosa tursavaru, atlandi merilesta ja põhibasseini lõhevaru püütakse 2018. aastal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel. Läänemere mitmeaastases kavas käsitletud kõigi varude kalapüügivõimalused määratakse kindlaks kalastussuremuse sihttasemete vahemikes, mis on kooskõlas maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamisega 2018. aastal: kolme heeringavaru (Läänemere lääne- ja keskosas ning Riia lahes) kvoodiettepanekud vastavad maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavatele kalastussuremuse vahemikele vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 4 lõikele 2. Kahe varu (Läänemere lääneosa heeringa- ja tursavaru) kalapüügivõimalused vastavad kalastussuremuse vahemikule vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõigetele 2 ja 3.

Lõhe ja idapoolse tursavaru lubatud kogupüük Soome lahes vastab ICESi väljatöötatud lähenemisviisile, mida kasutatakse selliste kalavarude puhul, mille kohta on vähe andmeid.

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 kehtestati lubatud kogupüügi haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artikli 3 kohased paindlikkust ning artikli 4 kohased ettevaatusprintsiipi või analüütilist lubatud kogupüüki käsitlevad sätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt otsustab nõukogu lubatud kogupüügi kehtestamisel, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artikleid 3 ja 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti lisati paindlikkusmehhanism kõigi selliste kalavarude jaoks, mille suhtes kehtib määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohane lossimiskohustus. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet ja takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist, tuleks selgitada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse ainult siis, kui liikmesriik ei kasuta määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Euroopa angerjas

Euroopa angerja elutsükkel on keeruline, kuna tegu on suure levialaga pikaealise kalaga: hiljutised tõendid osutavad sellele, et angerjad koevad Sargasso meres ning ookeanihoovused kannavad nende vastsed Euroopa ja Põhja-Aafrika mandrilavale, kust neist saavad klaasangerjad, kes sisenevad ranniku- ning sisevetesse.

Nende elutsükli ranniku- ning sisevete (riim- ja/või magevete) etapis sõltuvad angerjaid mõjutavad suremustegurid piirkondlikest tingimustest. Nõukogu määruses (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (angerjamäärus), kohustatakse oluliste angerjavarudega liikmesriike rakendama angerja majandamiskavu, millega on võimalik tagada see, et piisav hulk täiskasvanud angerjaid suudab lahkuda sisevesikondadest ja jõuda kudemiseks avamerre (võimaldades varul taastuda). Liikmesriikide angerjavarude majandamiskavad võivad hõlmata merevesi (kuid ei pea seda tegema).

Hiljutistest andmetest aga ilmneb, et Läänemere tööndusliku ja harrastuskalapüügi alused püüavad välja 57 % avamerre jõudnud täiskasvanud, nn hõbeangerjatest. Angerjamäärusega kohustatakse liikmesriike, kes ELi vetes angerjat püüavad ja kelle majandamiskavad ei hõlma merevesi, vähendama koormust ja/või püüki ajavahemiku 2004–2006 keskmisega võrreldes 50 %. Ükski Läänemere-äärne liikmesriik ei ole seda eesmärki saavutanud.

Teaduslikes nõuannetes rõhutatakse korduvalt, et: „… euroopa angerja suhtes ettevaatusprintsiibi kohaldamisel tuleks kogu inimmõju (nt töönduslik ja harrastuskalapüük kala kõigis elutsüklites, hüdroenergia, pumbajaamad ja reostus), mis vähendavad hõbeangerja tootmist ja merre jõudmist, vähendada nullini või hoida sellele võimalikult lähedal.“ 2  

Arvesse võttes CITESi II lisas loetletud varu seisukorda, ei ole angerjamääruses ettenähtud koormuse või püügi 50 % vähendamine kooskõlas ühise kalanduspoliitika 2013. aasta eesmärkidega varude säästva kasutamise kohta. ICESi nõuannet arvesse võttes on oluline, et igasugune kalapüük, mille objektiks on kudejad, lõpetataks seni, kuni on saadud konkreetsed tõendid varu seisukorra paranemise kohta. ICESi murettekitavat nõuannet arvesse võttes on seetõttu asjakohane pikemaajaliste lahenduste leidmiseni euroopa angerja püük Läänemerel 2018. aastal täielikult keelata.

2017/0212 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2018. aastaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) Aluslepingu artikli 43 lõike 3 kohaselt võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 3 artikli 6 kohaselt tuleb kehtestada kaitsemeetmed, võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majanduslikke nõuandeid ning vajaduse korral kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning muude nõuandekomisjonide koostatud aruandeid, samuti võttes arvesse asjaomastes geograafilistes piirkondades või pädevusvaldkondades loodud nõuandekomisjonidelt saadud nõuandeid ning liikmesriikide ühiseid soovitusi.

(3)Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikidele selliselt, et iga kalavaru või püügiviisi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus, ning võttes asjakohaselt arvesse määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(4) Määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 on sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärk saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr võimaluse korral 2015. aastaks ning seejärel järk-järgult hiljemalt 2020. aastaks.

(5) Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega, kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013, kehtestada kättesaadava teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, tagades samas eri kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1139 4 kehtestatakse Läänemere tursa-, heeringa- ja kiluvarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“). Kava eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Selleks tuleb asjaomaste kalavarude kalastussuremuse sihttase, mis on väljendatud vahemikena, saavutada võimalikult kiiresti ning järk-järgult tõusvalt aastaks 2020. 2018. aastal kohaldatavate Läänemere tursa-, heeringa- ja kiluvarude püügipiirangute kehtestamisel on asjakohane pidada silmas kava eesmärkide saavutamist.

(7) Kavas on ette nähtud, et kui teaduslikest nõuannetest nähtub, et asjaomase kalavaru kudekarja biomass on väiksem määruse (EL) 2016/1139 II lisa kohastest kudekarja biomassi piirväärtustest, võetakse kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastamine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) on osutanud, et Läänemere lääneosa tursavaru (Gadus morhua) ja lääneosa heeringavaru (Clupea harengus) biomass jääb allapoole nimetatud määruse II lisa kohastest kaitse piirväärtustest. Seega on asjakohane, et Läänemere lääneosa tursa ja lääneosa heeringa püügivõimalused kehtestatakse tasemel, mis on väiksem määruse (EL) 2016/1139 I lisa veerus B esitatud kalastussuremuse tasemete vahemikust, võttes arvesse kõnealuse varu biomassi vähenemist. Selleks tuleb arvesse võtta ühise kalanduspoliitika ja eelkõige kava eesmärkide saavutamise ajakava, võttes arvesse võetud parandusmeetmete oodatavat mõju, pidades samal ajal kinni eesmärgist saavutada majanduslik, sotsiaalne ja tööhõivealane kasu, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2.

(8) Läänemere lääneosa tursavaru kohta tuleks vastu võtta täiendavad parandusmeetmed. Praegu kohaldatava kaheksanädalase keeluaja säilitamisega jätkataks tursa kudekogumite kaitsmist. Teadusliku nõuande kohaselt mõjutab Läänemere lääneosa tursa harrastuspüük oluliselt selle varu üldist kalastussuremust. Võttes arvesse kõnealuse varu praegust olukorda, on asjakohane säilitada teatavad praegu kohaldatavad meetmed harrastuspüügi suhtes. Eelkõige tuleks kohaldada kaasavõetava saagi päevast piirmäära ühe kalamehe kohta, mis kudemisperioodil peaks olema piiravam. See ei piira tööndusliku kalapüügi suhtes kohaldatava suhtelise stabiilsuse põhimõtte kohaldamist.

(9) Tulenevalt Läänemere idaosa tursavaruga (Gadus morhua) seotud bioloogilistest muutustest ei suutnud ICES kindlaks määrata bioloogilisi võrdlusaluseid. Seetõttu on asjakohane määrata Läänemere idaosa tursa lubatud kogupüük kindlaks kooskõlas määruse 1380/2013 artikli 9 lõikes 2 sätestatud ettevaatuspõhimõttega, et aidata kaasa kava eesmärkide saavutamisele.

(10) Botnia lahe heeringa puhul hindas ICES varu värskeimate andmete ja ajakohaseima teabe alusel ning muutis kalastussuremuse taseme vahemikke vastavalt maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele. Ehkki teaduslikes nõuannetes ja kavas (mis tugines samuti selle vastuvõtmise ajal kättesaadavaile parimaile teaduslikele nõuannetele) kehtestatud kalastussuremuse taseme vahemikud ei lange kokku, on kava õiguslikult siduv ja kehtiv, mistõttu tuleks kõnealuse varu kalapüügivõimaluste kehtestamisel lähtuda sellest.

(11) Euroopa angerja varude puhul andis ICES nõu, et kogu inimmõjuline suremus (sh harrastus- ja tööndusliku kalapüügi tõttu) tuleks vähendada nullini või hoida sellele võimalikult lähedal. Seetõttu on vajalik seda nõuannet rakendada ja keelata selle liigi püük Läänemerel.

(12) Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, 5 eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning kalapüügivõimaluste ammendumise andmete esitamist komisjonile. Seetõttu tuleks käesolevas määruses täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(13) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 6 (4) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Seega, et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste ressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja halvendaks kalavarude bioloogilist seisundit, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(14) Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2018. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2018. aastaks.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjakohastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 osutatud mõisteid. Lisaks kohaldatakse järgmisi mõisteid:

(1)„ICES“ – Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu;

(2)„Läänemeri“ – ICESi IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonnad;

(3)„varu“ – mere bioloogiline ressurss teataval majandamisalal;

(4)„alarajoon“ – Läänemeres paiknev ICESi alarajoon, mis on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 7 I lisas;

(5)„lubatud kogupüük“ (TAC) – iga kalavaru kogus, mida võib püüda aasta jooksul;

(6)„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

(7)„harrastuspüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuslikul, turismi või sportlikul eesmärgil.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 4

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

Lubatud kogupüük, kvoodid ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud lisas.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste jaotamist käsitlevad erisätted

Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

(a)määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

(b)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

(c)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

(d)määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;

(e)määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast mahaarvamist.

Artikkel 6

Püügi ja kaaspüügi lossimise tingimused

1. Lossimiskohustus kehtib selliste liikide saagi suhtes, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme ja mis on püütud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 määratletud püügi käigus, nagu on sätestatud nimetatud määruse artiklis 15.

2. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud, sihtliiki mittekuuluva liigi varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides, on määratletud lisas, selleks et teha erand kohustusest arvestada saak asjaomasest kvoodist maha, nagu on ette nähtud kõnealuses artiklis.

Artikkel 7

Meetmed seoses tursa harrastuspüügiga alarajoonides 22–24

1. Alarajoonides 22–24 toimuva harrastuspüügi käigus tohib üks kalamees jätta endale kuni viis turska päevas.

2. Erandina lõikest 1 tohib ajavahemikul 1. veebruarist 2018 kuni 31. märtsini 2018 alarajoonides 22–24 üks kalamees jätta endale kuni kolm turska päevas.

3. Lõiked 1 ja 2 ei piira rangemate siseriiklike meetmete kohaldamist.

Artikkel 8

Keelud

1. Liidu kalalaevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida euroopa angerjat (Anguilla anguilla).

2. Euroopa angerja (Anguilla anguilla) harrastuskalapüük keelatakse.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid saadavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmeid kalavarude püütud või lossitud koguste kohta, kasutavad nad käesoleva määruse lisas sätestatud kalavarude koode.

Artikkel 10

Paindlikkus

1. Kui käesoleva määruse lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 kohaldatakse selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse analüütilist lubatud kogupüüki.

2. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 ei kohaldata juhul, kui liikmesriigid kasutavad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, heeringa- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1–15).

(2) ICESi nõuanne kalapüügivõimaluste, püügi ja selle koormuse kohta Kirde-Atlandil. ICESi 2016. aasta nõuanne, 9. köide, avaldatud 28. oktoobril 2016.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, heeringa- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1–15).

(5) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 ( ELT L 343, 22.12.2009, lk 1 ).

(6) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(7) Nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil ( ELT L 349, 31.12.2005, lk 1 ).

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.8.2017

COM(2017) 461 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused 2018. aastaks

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PIIRKONDADES, KUS LUBATUD KOGUPÜÜK ON KEHTESTATUD LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Järgmistes tabelites sätestatakse lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) kalavarude kaupa ning nendega funktsionaalselt seotud tingimused.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole kindlaks määratud teisiti.

Kalavarudele viidatakse liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavuse tabelit:

Teaduslik nimetus	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Clupea harengus	HER	heeringas
Gadus morhua	COD	tursk
Pleuronectes platessa	PLE	atlandi merilest
Salmo salar	SAL	lõhe
Sprattus sprattus	SPR	kilu

Liik:	Heeringas		Püügipiirkond:	Alarajoonid 30–31
	Clupea harengus			(HER/30/31.)
Soome	57896
Rootsi	12721
Liit	70617
Lubatud kogupüük (TAC)	70617		Analüütiline TAC

Liik:	Heeringas		Püügipiirkond:	Alarajoonid 22–24
	Clupea harengus			(HER/3BC+24)
Taani	1820
Saksamaa	7166
Soome	1
Poola	1690
Rootsi	2310
Liit	12987
Lubatud kogupüük (TAC)	12987		Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.

Liik:	Heeringas		Püügipiirkond:	Alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed
	Clupea harengus			(HER/3D-R30)
Taani	5241
Saksamaa	1390
Eesti	26764
Soome	52243
Läti	6605
Leedu	6955
Poola	59353
Rootsi	79678
Liit	238229
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.

Liik:	Heeringas		Püügipiirkond:	Alarajoon 28.1
	Clupea harengus			(HER/03D.RG)
Eesti	13392
Läti	15607
Liit	28999
Lubatud kogupüük (TAC)	28999		Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.

Liik:	Tursk		Püügipiirkond:	alarajoonide 25–32 liidu veed
	Gadus morhua			(COD/3DX32.)
Taani	5117
Saksamaa	2036
Eesti	499
Soome	392
Läti	1903
Leedu	1253
Poola	5891
Rootsi	5184
Liit	22275
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata		Ennetuslik TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.

Liik:	Tursk		Püügipiirkond:	Alarajoonid 22–24
	Gadus morhua			(COD/3BC+24)
Taani	2444(1)
Saksamaa	1194(1)
Eesti	54(1)
Soome	48(1)
Läti	202(1)
Leedu	131(1)
Poola	654(1)
Rootsi	870(1)
Liit	5597(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	5597/1/EÜ:		Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.
(1) Selle kvoodi alusel tohib püüda 1. jaanuarist kuni 31. jaanuarini ja 1. aprillist kuni 31. detsembrini 2018.

Liik:	Atlandi merilest		Püügipiirkond:	alarajoonide 22–32 liidu veed
	Pleuronectes platessa			(PLE/3BCD-C)
Taani	4493
Saksamaa	499
Poola	941
Rootsi	339
Liit	6272
Lubatud kogupüük (TAC)	6272		Analüütiline TAC

Liik:	Lõhe		Püügipiirkond:	alarajoonide 22–31 liidu veed
	Salmo salar			(SAL/3BCD-F)
Taani	21986	(1)
Saksamaa	2446	(1)
Eesti	2234	(1)
Soome	27415	(1)
Läti	13984	(1)
Leedu	1644	(1)
Poola	6670	(1)
Rootsi	29717	(1)
Liit	106096	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata		Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.
__________
(1) Väljendatakse isendite arvuna.

Liik:	Lõhe		Püügipiirkond:	Alarajooni 32 liidu veed
	Salmo salar			(SAL/3D32.)
Eesti	1026	(1)
Soome	8977	(1)
Liit	10003	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata		Ennetuslik TAC
__________
(1) Väljendatakse isendite arvuna.

Liik:		Kilu		Püügipiirkond:	alarajoonide 22–32 liidu veed
		Sprattus sprattus			(SPR/3BCD-C)
Taani		25875
Saksamaa		16393
Eesti		30047
Soome		13545
Läti		36289
Leedu		13127
Poola		77012
Rootsi		50022
Liit		262310
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei kohaldata			Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 6 lõiget 2.