Brüssel,29.8.2017

COM(2017) 457 final

2017/0211(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis võetava seisukoha kohta


SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU SISU

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega kehtestatakse liidu nimel Rahvusvahelises Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis (edaspidi „OIV“) vastu võetav seisukoht seoses liidule OIVs eristaatuse andmise otsuse kavandatava vastuvõtmisega.

2. ETTEPANEKU TAUST

2.1Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni asutamise leping

Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni asutamise leping (edaspidi „leping“) allkirjastati 3. aprillil 2001 Pariisis. Selle eesmärk on asutada Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon, mis asendab Rahvusvahelist Veiniametit. Leping jõustus 1. jaanuaril 2004.

20 liikmesriiki on selle lepingu osalised 1 .

2.2OIV

OIV on valitsustevaheline teaduse- ja tehnikaorganisatsioon, mis on tegev viinamarjakasvatussektoris ning veini ja muude viinamarjasaaduste tootmise sektoris.

OIV aitab kaasa viinamarjakasvatuse ja veinitootmise olemasolevate tavade ja standardite rahvusvahelisele ühtlustamisele, koostades resolutsioone järgmistes valdkondades:

–    viinamarjakasvatuse tingimused;

–    veinivalmistustavad;

–    toodete määratlemise ja/või kirjeldamise, märgistamise ja turustamise tingimused;

–    viinamarjasaaduste analüüsi- ja hindamismeetodid.

2.3OIV kavandatav otsus

Kavandatav otsus ei ole õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi algatus.

OIV võtab oma 16. üldkogul, mis toimub 20. oktoobril 2017, vastu otsuse liidule OIVs eristaatuse andmise suhtes (edaspidi „kavandatav õigusakt“).

Euroopa Liidul ei ole praegu OIVs mingit ametlikku staatust. Kavandatud õigusakti eesmärk on tugevdada liidu rolli OIVs ja muuta see ametlikuks.

3.LIIDU NIMEL VÕETAV SEISUKOHT

3.1Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

1. oktoobril 2015 andis nõukogu komisjonile loa alustada OIVga ettevalmistavaid kõnelusi eristaatuse saamiseks, kooskõlas OIV kodukorra artikliga 4.

Kuna liidul ei ole praegu OIVs mingit ametlikku staatust, kutsutakse komisjoni esindajaid osa võtma eksperdirühmade, komisjonide ja allkomisjonide koosolekutest üksnes mitteametlikult, kuid nad ei tohi osaleda täitevkomitee istungitel. Samuti kutsutakse neid mõnikord (ilma sekkumisõiguseta) osalema organisatsiooni üldkogu istungitel, kus OIV liikmed võtavad vastu resolutsioone. Euroopa Liit ei maksa OIVle mingit toetust.

Selline piiratud osalemine ei võimalda komisjonil saada täielikku teavet uute resolutsioonide väljatöötamisest.

Arvestades teatavate OIV resolutsioonide võimalikke õiguslikke tagajärgi ning liidu pädevust enamikus OIV tegevuse valdkondades, on kavandatud õigusakti eesmärk tugevdada liidu osalust OIVs ja muuta see ametlikuks.

Selline staatus võimaldaks komisjonil, kes esindab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 17 alusel Euroopa Liitu, saada täielikku teavet uute resolutsioonide väljatöötamise kohta, koordineerida ELi ühist seisukohta kõnealuste resolutsioonide suhtes, sekkuda liidu nimel ja ametlikult komisjonide, allkomisjonide ja eksperdirühmade töösse ning võtta osa üldkogu ja täitevkomitee istungitest. See tagaks ELi ühtse esindatuse OIVs, seadmata kahtluse alla ELi liikmesriikide teadusekspertide rolli OIVs.

Lisaks võimaldaks sellise staatuse andmine ELi esindajatel saada samadel alustel OIV liikmetega juurdepääs kõikidele OIV dokumentidele. See lihtsustab tulevikus selliste otsuste ettevalmistamist, mida nõukogu peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 alusel võtma enne resolutsioonide hääletamist OIV üldkogul.

Eelnevat arvestades tuleks OIVle teha ettepanek anda Euroopa Liidule OIV kodukorra artikliga 4 ette nähtud eristaatus. Põllumajanduse ja maaelu arengu eest vastutav volinik on pädev allkirjastama kirjavahetust komisjoni nimel ja tema vastutusel.

3.2Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Kuigi OIV resolutsioonid iseenesest ei ole määruse (EL) nr 1308/2013 alusel ELi tasandil siduvad, võib teatavatel OIV poolt vastuvõetud ja avaldatud resolutsioonidel olla õiguslik tagajärg. Veinitoodete osas viidatakse ELi õiguses OIVle järgmistes sätetes:

–ühise turukorralduse määruse artikli 80 lõikes 5, milles on sätestatud, et veini analüüsi meetodid põhinevad OIV soovitatud ja avaldatud meetoditel, välja arvatud juhul, kui need oleksid liidu poolt seatud eesmärgi saavutamiseks ebatõhusad või ebasobivad;

–komisjoni määruse (EÜ) nr 606/2009 artiklis 9 käsitletakse veinivalmistustavasid, mille kohaselt kohaldatakse kasutatavate ainete puhtuse ja identifitseerimisnõudeid, mis on sätestatud ja avaldatud OIV veinivalmistuskoodeksis;

–ühise turukorralduse määruse artikli 80 lõike 3 punktis a on sätestatud, et veinivalmistustavade kasutamist lubades peab komisjon võtma arvesse OIV poolt vastu võetud ja avaldatud veinivalmistustavasid;

–ühise turukorralduse määruse artikli 90 lõike 2 kohaselt peavad imporditavad veinitooted olema toodetud kooskõlas käesoleva määruse kohaselt liidu lubatud veinivalmistustavadega või kooskõlas OIV soovitatud ja avaldatud veinivalmistustavadega; ning

–määruse (EÜ) nr 2870/2000 artiklis 3 on kehtestatud, et liidu poolt sätestatud analüüsimeetodite puudumise korral võidakse teatavas piiritusjoogis sisalduvate ainete avastamiseks ja kvantitatiivse määramiseks kasutada OIV poolt tunnustatud analüüsimeetodeid.

Arvestades, et OIV resolutsioonidel võib olla õiguslikke tagajärgi ning seda, et liidul on nendes valdkondades ainupädevus, peab nõukogu võtma Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 alusel vastu ühise seisukoha enne, kui OIVs hääletatakse kõnealuste resolutsioonide üle. ELi eristaatus OIVs hõlbustab sellise seisukoha ettevalmistamist.

3.3Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

OIV resolutsioonid võivad olla seotud ka teemadega, mis on hõlmatud ELi horisontaalsete sätetega, näiteks toidualase teabe esitamine tarbijatele ja lisaainete kasutamine toiduainetes.

On oluline, et EL saaks eristaatuse, mis võimaldab ELi esindajatele juurdepääsu kõikidele OIV dokumentidele ja võimaldab kontrollida, et OIV resolutsiooni ja ELi õiguse ning võimalike õiguslike tagajärgede vahel ei esineks lahknevusi.

4.ÕIGUSLIK ALUS

4.1    Menetlusõiguslik alus

4.1.1    Põhimõtted

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „[n]õukogu võtab komisjoni [...] ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega […] kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõiget 9 kohaldatakse olenemata sellest, kas liit on asjaomase organi liige või asjaomase lepingu osaline.

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, kuid mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“.

4.1.2    Kohaldamine käesoleval juhul

OIV on lepinguga, nimelt Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni asutamise lepinguga, asutatud organ.

Arvestades, et OIV resolutsioonidel võivad olla õiguslikud tagajärjed ning seda, et liidul on ainupädevuse nendes valdkondades, milles OIV on otsustusõigus, mõjutab see otseselt liidu huve.

Kavandatud õigusaktiga ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seepärast on ettepanekus esitatud otsuse menetlusõiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2    Materiaalõiguslik alus

4.2.1    Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohaste otsuste materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige sellest, mis on kavandatava õigusakti eesmärk ja sisu, mille suhtes liidu nimel võetav seisukoht tuleb vastu võtta. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

4.2.2    Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatud õigusakti peamine eesmärk ja sisu on seotud ühise põllumajanduspoliitikaga.

Seepärast on ettepanekus esitatud otsuse materiaalõiguslik alus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 43.

4.3    Järeldus

Ettepanekus esitatud otsuse õiguslik alus peaks seega olema Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

2017/0211 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis võetava seisukoha kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni asutamise leping (edaspidi „leping“) jõustus 1 jaanuaril 2004.

(2)Vastavalt lepingu artiklile 2 võib Rahvusvaheline Viinamarja- ja Veiniorganisatsioon (edaspidi „OIV“) võtta vastu soovitusi seoses veinitootmise tingimuste, veinivalmistustavade, toodete määratlemise ja/või kirjeldamise, märgistamise ja turustamise tingimuste ning viinamarjatoodete analüüsi- ja hindamismeetoditega.

(3)OIV soovitusi võetakse arvesse liidu veinivalmistustavasid käsitlevates õigusaktides. Liidus kasutatavad analüüsimeetodid põhinevad OIV soovitustel. OIV kasutatavad ainete kirjeldused on otse üle võetud liidu õigusaktidesse. Liidu pädevusse kuuluvad ka muud OIV käsitletavad küsimused.

(4)OIV ja Euroopa Liidu vastastikune huvi on tagada, et liidul oleks täielik teave OIV uute resolutsioonide koostamise aruteludest. Euroopa Liidu aktiivsem osalemine OIV tegevuses hõlbustab liidu seisukohtade kindlaksmääramist seoses OIV soovituste projektidega ning liidus tulevikus kohaldatavate eeskirjade kohandamist OIV nõuetega. Euroopa Liidu OIVs osalemise viisid ja kohaldamisala tuleks selgelt kindlaks määrata.

(5)Euroopa Liidul ei ole praegu mingit ametlikku staatust Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis (OIVs).

(6)OIV kodukorra artikli 4 kohaselt võib rahvusvaheline valitsustevaheline organisatsioon taotleda eristaatust, mis võimaldab tal sekkuda komisjonide, allkomisjonide ja eksperdirühmade töösse ning võtta osa üldkogu ja täitevkomitee istungitest. Kõnealuses artiklis on sätestatud, et pärast tegevdirektori ettepanekut ja üldkogu nõusoleku saamist, võib OIV ja asjaomase organisatsiooni vahel kohaldada erikorda, millega määratakse juhupõhiselt kindlaks konkreetsed koostöö tingimused, sh ka iga-aastase rahalise toetuse suurus. Kõnealuse kodukorra 3. lisa punktis A.5 on veel sätestatud, et sellise staatuse andmise otsused võtab vastu OIV üldkogu, ning et OIV peadirektor edastab kõnealuse otsuse asjaomasele organisatsioonile kirjavahetuse vormis.

(7)1. oktoobril 2015 andis nõukogu komisjonile loa alustada OIVga ettevalmistavaid kõnelusi eristaatuse saamiseks kooskõlas OIV kodukorra artikliga 4 2 . Käesolevas otsuse lisa kohaselt sätestatud erikord on ettevalmistavate kõneluste tulemus. Euroopa Liidu eristaatuse mõju OIVs on piiratud selles määratletud konkreetsete tingimustega.

(8)Vaatamata hääleõiguse puudumisele kõnealuse eristaatuse puhul, võimaldab see staatus liidu suuremat kaasatust OIV töös, muutmata seejuures nende liikmesriikide rolli, kes on OIV liikmed ja peaksid oma staatuse säilitama.

(9)Pärast ettevalmistavaid kõnelusi volitas nõukogu komisjoni esitama Euroopa Liidu nimel OIVle kirja, milles taotletakse liidule käesoleva otsuse lisas esitatud erikorra tingimuste alusel eristaatuse andmist.

(10)Pärast selle kirja saamist võtab OIV oma 16. üldkogul, mis toimub 20. oktoobril 2017, vastu otsuse liidule OIVs eristaatuse andmise suhtes (edaspidi „kavandatav õigusakt“).

(11)20 liikmesriiki on OIV liikmed. On asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mille need liikmesriigid võtavad liidu nimel vastu OIV üldkogul, kuna kavandatud õigusaktis käsitletakse liidu rolli OIVs ja seepärast mõjutab see vahetult liidu huve.

(12)Liikmesriikidel, kes on OIV liikmed, tuleks toetada üldkogu otsust anda liidule asjaomane eristaatus ning kehtestada asjaomane erikord, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas, võttes arvesse õiguslikke tagajärgi, mis võivad olla teatavatel OIV resolutsioonidel, ning võttes arvesse liidu pädevust enamikus OIV tegevusvaldkondades.

(13)Ollakse arusaamisel, et OIV peadirektor edastab ELile OIV üldkogu otsuse sellise eristaatuse andmise kohta, et EL kinnitaks kuupäeva, millest alates hakatakse kohaldama ELi eristaatust OIVs,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas on esitatud liidu nimel OIV 16. üldkogul võetav seisukoht otsuse suhtes, millega liidule antakse eristaatus vastavalt OIV ja liidu vahelise erikorra tingimustele.

Artikkel 2

Artiklis 1 osutatud seisukoha esitavad koos liidu liikmesriigid, kes on OIV liikmed.



Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

   Nõukogu nimel

   eesistuja

FINANTSSELGITUS

Fin Stat/17/MK/aj/

rev13364208

agri.ddg3.g.2(2017)3305536

6.221.2017.1

KUUPÄEV: 12.6.2017

1.

EELARVERUBRIIK:

Peatükk 05 06 – PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENDAMISE POLIITIKA RAHVUSVAHELISED KÜSIMUSED

05 06 02 Rahvusvahelised põllumajandusorganisatsioonid

ASSIGNEERINGUD:

B2017: 180 000 eurot

2.

PEALKIRI:
Ettepanek: Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis võetava seisukoha kohta

3.

ÕIGUSLIK ALUS: Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 43 koostoimes artikli 218 lõikega 9.

4.

EESMÄRGID:

Muuta ELi roll OIVs ametlikuks.

5.

FINANTSMÕJU

12-KUULINE PERIOOD

(eurodes)

JOOKSEV EELARVEAASTA 2017

(eurodes)

JÄRGMINE EELARVEAASTA 2018 

(eurodes)

5.0

KULUD

–    ELi EELARVEST MAKSTAVAD
(TOETUSED/SEKKUMISED)

–    RIIGI AMETIASUTUSED

–    MUUD

140 000

   140 000

5.1

TULUD

–    ELi OMAVAHENDID
(LÕIVUD/TOLLIMAKSUD)

–    RIIGISISESED

5.0.1

KAVANDATUD KULUD

5.1.1

KAVANDATUD TULUD

5.2

ARVUTAMISMEETOD: Seoses Euroopa Liidu eristaatusega Rahvusvahelises Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis on kavandatud erikord. OIV võtab teadmiseks, et EL teeb igal aastal OIVle eristaatusega seotud rahalise toetuse.

6.0

KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA JOOKSVA EELARVE ASJAOMASES PEATÜKIS KIRJENDATUD ASSIGNEERINGUTEST?

JAH EI

6.1

KAS PROJEKTI SAAB RAHASTADA ASSIGNEERINGUTE ÜMBERPAIGUTAMISEGA JOOKSVA EELARVE PEATÜKKIDE VAHEL?

6.2

KAS ON VAJA LISAEELARVET?

6.3

KAS TULEVASTESSE EELARVETESSE ON VAJA KIRJENDADA ASSIGNEERINGUID?

JAH EI

Iga-aastane rahaline toetus OIVle on esitatud otsuse lisas.

(1) Austria, Belgia, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi.
(2) 12434/15 ja 12270/15.

Brüssel,29.8.2017

COM(2017) 457 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus Euroopa Liidu nimel Rahvusvahelises Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis võetava seisukoha kohta


LISA

ELi liikmesriigid, kes on OIV liikmed, toetavad OIV üldkogu otsust, kooskõlas millega antakse Euroopa Liidule eristaatus järgmise Euroopa Liidu ja OIV vahelise erikorra tingimustel:

Erikord seoses Euroopa Liidu eristaatusega Rahvusvahelises Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonis

1. KOOSTÖÖVALDKONNAD

Rahvusvahelisel Viinamarja- ja Veiniorganisatsioonil (OIV) ning Euroopa Liidul on viinamarjakasvatuse- ja veinisektoris ühised eesmärgid. Mõlemad toetavad tavade ja standardite ühtlustamist nii rahvusvahelisel kui ka Euroopa Liidu tasandil, et hõlbustada viinamarjasaaduste ja veinitoodete tootmist ja turustamist. OIV võtab vastu ja avaldab viinamarjade ja veiniga seotud resolutsioone ning abistab teisi rahvusvahelisi organisatsioone standardimistegevuses. Euroopa Liidu tegevus OIV tegevusvaldkondades hõlmab veinide, aromatiseeritud veinitoodete, viinamarjaveinist valmistatud piiritusjookide, viinamarjamahla ja lauaviinamarjade määratlemise, tootmise ja turustamise eeskirju.

2. KOOSTÖÖ ERITINGIMUSED

Euroopa Liit, keda esindab Euroopa Komisjon, võib sekkuda OIV komisjonide, allkomisjonide ja eksperdirühmade töösse. Vajaduse korral selgitab Euroopa Komisjoni esindaja kõnealustel koosolekutel ELi õigusakte, mis võivad reguleerida kõnealuseid valdkondi, ja Euroopa Liidu erihuvi seoses arutatavate küsimustega.

Euroopa Komisjoni esindaja võib osaleda üldkogu ja täitevkomitee istungitel. Vastava taotluse esitamisel ja OIV menetluste alusel võib Euroopa Komisjoni esindaja teavitada kõnealuseid organeid Euroopa Liidu seisukohtadest päevakorra küsimustes, mis pakuvad Euroopa Liidule otsest huvi.

Euroopa Komisjon kutsub OIVd üles vahetama regulaarselt teavet ja arutama OIV ja Euroopa Liidu jaoks vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi.

OIV edastab Euroopa Komisjonile (e-posti aadressil AGRI-OIV@ec.europa.eu) samaaegselt kõigi OIV liikmetega kõik asjakohased dokumendid, sealhulgas üldkogul hääletamisele kuuluvate resolutsioonide projektid. Selleks et EL saaks vajaduse korral mõistliku aja jooksul välja töötada oma seisukoha, edastab OIV kõnealused projektid võimalikult varakult enne seda, kui need lähevad üldkogul hääletamisele.

Euroopa Komisjon edastab OIVle pärast avaldamist kõik asjakohased dokumendid selliste Euroopa Liidu uute õigusaktide vastuvõtmise kohta, mis on OIVle otseselt olulisused.

OIV võtab teadmiseks, et EL maksab igal aastal rahalist toetust summas 140 000 eurot.