EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.8.2017

COM(2017) 427 final

2017/0193(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise leping

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Piiramise ja kauplemise süsteemid on poliitikavahendid, et kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Kasvuhoonegaaside heite ülemmäära kehtestamine tagab, et poliitika on keskkonnasõbralikum ja saastekvootidega kauplemine võimaldab paindlikkust, et saavutada heite vähenemist. ELil on enam kui kümne aastaga omandatud kogemused, mis on seotud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, maailma suurima piiramise ja kauplemise süsteemiga.

Kui heitkogustega kauplemise süsteemid on omavahel seotud, võimaldab see ühes süsteemis osalejatel kasutada oma kohustuste täitmiseks ühikuid teisest süsteemist. Selline süsteemide ühendamine peaks kaasa tooma CO2-heite laialdasema maksustamise. Laiendades turgu ja suurendades vähendamisvõimaluste kättesaadavust, edendatakse süsteemide sidumisega kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi kulutõhusust.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Hästitoimiva rahvusvahelise CO2-turu arendamine saastekvootidega kauplemise süsteemide alt-üles suunalise sidumise teel on ELi ja rahvusvahelise üldsuse pikaajaline poliitiline eesmärk, eelkõige kliimakaitse eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas Pariisi kokkuleppe alusel.

ELi heitkogustega kauplemise süsteemi 1 (edaspidi „ELi HKS“) loomist käsitleva direktiivi artikli 25 kohaselt on võimalik siduda ELi heitkogustega kauplemise süsteem teiste heitkogustega kauplemise süsteemidega, mis on kohustuslikud ja milles on kehtestatud heitkoguste absoluutne ülempiir ning mis on omavahelises kooskõlas. Nõukogu võttis 20. detsembril 2010 vastu otsuse, millega volitatakse komisjoni alustama läbirääkimisi Šveitsi Konföderatsiooniga, et siduda ELi ja Šveitsi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemid.

Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteem (Šveitsi HKS) sai energiamahukatele ettevõtetele kohustuslikuks 2013. aastal ning sellega kehtestati kasvuhoonegaaside heite absoluutne ülempiir, millega on täidetud kaks peamist nõuet selle süsteemi sidumiseks ELi HKSiga.

Üldiselt on Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi ülesehitus väga sarnane ELi heitkoguste kauplemise süsteemiga. ELi heitkogustega kauplemise süsteem ja Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteem hõlmavad ühesuguseid gaase ja tööstusharusid, ühesuguseid hõlmamise piirnorme ning selles on määratletud vastutavad üksused käitise tasandil. Aasta-aastalt väheneb Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi igal aastal välja antud saastekvootide kogus, pidades sammu sama näitajaga ELis. Jaotamise metoodikad on kooskõlas: vaikimisi kasutatav meetod on enampakkumised ning kohaldatakse ühesuguseid võrdlusväärtusi tööstusharudele, kellele eraldatakse üleminekuajal tasuta heitkoguse ühikuid. Mõlemas süsteemis on sarnased arvulised ja kvalitatiivsed rahvusvahelised ühikud. Mõlemas süsteemis on praegu käsil kauplemisperiood aastateks 2013–2020. Mõlema süsteemi nõuete täitmise periood hõlmab kalendriaastat ning süsteemi kuuluvad ettevõtted teatavad aasta heiteandmed ja tagastavad saastekvoodid järgmise aasta 31. märtsist kuni 30. aprillini. Karistused piisava hulga kvootide tagastamise kohustuse täitmata jätmise eest on ühesugused mõlemas süsteemis.

Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteem lennundust ei hõlma, kuigi lennundus kuulub suuremate kasvuhoonegaaside tekitajate hulka ning Šveitsi lennunduse lisamist Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi peetakse oluliseks ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga sidumiseks. Šveits on tegelenud sellega, et lisada lennundus Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi, nagu see on praegu ELi heitkogustega kauplemise süsteemis.

Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi vaadatakse praegu üle, nagu ka ELi heitkogustega kauplemise süsteemi seoses järgmise ajavahemikuga 2021–2030. Lepingus, millega seotakse ELi heitkogustega kauplemise süsteem Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemiga („sidumisleping“) sisalduvad sätted, millega tagatakse jätkuv süsteemide ühilduvus, et süsteemid saaksid koos toimida ajavahemikul 2021–2030.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Hoolimata heitkogustega kauplemise suurenemisest Aasias ja Põhja-Ameerikas, ei saa siiski öelda, et oleks olemas rahvusvaheline CO2-turg, kus kehtib ühtne ülemaailmne süsinihappegaasihind. Riigiti võetakse erinevaid kliimamuutuste leevendamise meetmeid, nii turupõhiseid kui ka tavapärasemaid juhtimise ja kontrollimise poliitika meetmeid. See toob kaasa CO2-heite ülekandumise ohu kõige energiamahukamates sektorites, st võib seega esile kutsuda tööstuse üleviimise väiksemate eesmärkidega ja leebemate meetmetega riikidesse. Sidumisega hakkavad ühendatud süsteemides CO2-hinnad lähenema ja see aitab kaasa võrdsete võimaluste loomisele. Kui Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteem hõlmab ka lennunduse, hakatakse Šveitsi riigisiseseid lende, Šveitsi ja ELi vahelisi lende ja lende ELi liikmesriikide vahel ühetaoliselt käsitlema.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Ettepanek on esitatud vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikli 192 lõikele 1 ja artiklile 218.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 ja artiklile 191 peab Euroopa Liit aitama saavutada muu hulgas järgmisi eesmärke: keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ning eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

ELi toimimise lepingu artiklis 218 on sätestatud menetlus läbirääkimiste pidamiseks ja lepingute sõlmimiseks Euroopa Liidu ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel. Selle artikli lõike 5 kohaselt võtab nõukogu komisjoni kui läbirääkija ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega antakse luba lepingule Euroopa Liidu nimel alla kirjutada. ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 punkti a kohaselt võtab nõukogu komisjoni kui läbirääkija ettepaneku põhjal vastu otsuse sõlmida leping pärast nõusoleku saamist Euroopa Parlamendilt.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

ELi HKSi direktiiv on olemasolev ELi poliitikavahend, mis jääb kehtima ka pärast 2020. aastat. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 5, saab sidumislepingu eesmärkideni jõuda ainult komisjoni ettepanekuga ELi tasandil, sest leping võimaldab ELi süsteemi osalistel kohustuste täitmiseks kasutada vastavaid Šveitsi süsteemi ühikuid.

ELi tasandil ja võimaluse korral üleilmsel tasandil tegutsemine on tõhusam kui tegutsemine liikmesriikide tasandil, kuna kliimamuutusi põhjustavad piiriülese iseloomuga tegurid. ELi tasandi meetmetega on võimalik kõige tõhusamalt saavutada ELi siseseid ja rahvusvahelisi kliimaeesmärke, säilitades samal ajal võrdsed tingimused ELi siseturul.

•Proportsionaalsus

3.MÕJU EELARVELE

4.MUU TEAVE

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Lepingus täpsustatakse, et enne lepingu jõustumist lisab Šveits oma heitkogustega kauplemise süsteemi ELi heitkogustega kauplemise süsteemi lennundusalased sätted. Õhusõidukite käitajaid hallatakse EMP riigis ja Šveitsis nn ühtse kontaktpunkti põhimõttel, nii et üks asutus vastutab kahe süsteemi rakendamise eest.

Lepingu artikli 12 alusel loodud ühiskomitee on lepingu järgi peamine juhtüksus. Ühiskomitee koosneb mõlema lepingupoole esindajatest ja vastutab kokkuleppe haldamise ja nõuetekohase täitmise eest. Ühiskomiteel on oluline osa teabevahetuse ja kooskõlastamise valdkonnas ning ühiskomitee hindab, kas lepingupooled vastavad jätkuvalt olulistele kriteeriumidele. Ühiskomitee võib teha lepingu artiklite muutmise ettepanekuid ning muuta lisasid. Ühiskomitee asub tööle ajutiselt alates lepingu allkirjastamise kuupäevast.

Lepingu artikli 14 alusel luuakse vaidluste lahendamise mehhanism. Lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluseid võib kumbki lepingupool anda lahendamiseks ühiskomiteele. Kui ühiskomiteel ei õnnestu vaidlust lahendada kuue kuu jooksul, võib vaidluse suunata alalisesse vahekohtusse ükskõik kumma lepingupoole taotlusel.

Lepingu võib lõpetada kumbki pool (artikkel 16). Artiklis 15 on sätestatud ajutise peatamise kord, mis võib olla vajalik lühikese etteteatamise korral, et kaitsta heitkogustega kauplemise süsteemi. Kavandatav peatamise mehhanism takistab kohustuste täitmiseks saastekvootide tagastamise seotud süsteemist. Peatamise mehhanismi võib algatada piiratud asjaoludel kindlaksmääratud aja jooksul ja seda võib pikendada kuni lepingu lõpetamiseni.

Lisaks põhimõtetele, eesmärkidele ja institutsioonilisele korraldusele on lepingus sidumise korraldamiseks tehnilised sätted registrite (artikkel 3), raamatupidamise (artikkel 4), enampakkumise (artikkel 5) ning tundliku teabe ja turvalisuse kohta (artiklid 8 ja 9).

Registrite vahele luuakse otseühendus, et oleks võimalik kauplemistehinguid registreerida; ühendus luuakse vastavalt asjaomasele tehnilisel standardile, milles on arvesse võetud lepingu II lisas sätestatud põhimõtteid. Registrite ühendamise eest vastutavad Šveitsi registrihaldaja ja ELi keskregistrihaldaja. Lisaks ühenduse tehnilisele standardile peavad ühendatavate registrite haldajad määrama kindlaks ühenduse jaoks ühised toimingud. Haldajad võivad kas eraldi või koos ajutiselt süsteemide ühenduse katkestada, kas süsteemi hooldamiseks või turvalisuse rikkumise või turvaohu tõttu.

Pärast ühendamist saavad kontoomanikud registrites teha kindlaks heite saastekvoodi päritolu. Vähemalt üks kord aastas peavad lepingupooled teatama teineteisele, kui palju ühendatud heitkogustega kauplemise süsteemist pärit heite saastekvoote neil on kokku hoiul oma heitkogustega kauplemise süsteemis. Samuti peavad nad teavitama teineteist vähemalt üks kord aastas seotud heitkogustega kauplemise süsteemist pärinevatest saastekvootidest, mis on tagastatud nõuete täitmiseks või vabatahtlikult tühistatud teises heitkogustega kauplemise süsteemis. Lepingus on sätestatud, et EL ja Šveits peavad tegema aruandlust seotud kauplemissüsteemide vaheliste saastekvootide netovoogude kohta vastavalt tulevastele raamatupidamisjuhistele, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni raames väljatöötamisel. Samuti on sätestatud lubatud koguse ühikute ülekandmine ja omandamine selleks puhuks, kui jõustub Kyoto protokolli teine kohustusperiood. Ühiskomitee ülesanne on töötada lepingu lisades välja üksikasjad lubatud koguse ühikute arvepidamise ja, kui vaja, nende üleandmise ja omandamise kohta.

Lepingus on sätestatud, et tasuta mitteeraldatavate saastekvootide jaoks korraldatakse avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv enampakkumine. Üksused, sh käitajad, kellel on luba pakkumiste tegemiseks ühes süsteemis, võivad teha pakkumisi ka teises süsteemis korraldatavatel enampakkumistel. Lepinguga võimaldatakse jätkata praegusi enampakkumisi Šveitsis, tingimusel et Šveitsis aastas enampakkumisele esitatavate Šveitsi saastekvootide koguarv (paiksed käitised ja lennundus kokku) on alla 1 000 000. Kui see piirnorm on täidetud, teeb Šveits samu enampakkumisi, nagu ELis ja nagu on sätestatud lepingu I lisas.

Lepingupooled peavad kaitsma tundlikku teavet. Kummagi lepingupoole vastutusel on tema esitatava teabe märgistamine tundlikuks ning tundlikkuse taseme üle otsustamine, nagu ka taseme alandamine ja tundlikkuse märgistuse eemaldamine, ning ta peab seda teatama teisele lepingupoolele. EL ja Šveits lepivad kokku koos avaldatava teabe tundlikkuse ja selle taseme märgistamise.

2017/0193 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise leping

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut 2  

ning arvestades järgmist:

(1)Kooskõlas nõukogu [kuupäev] otsusega [XXX] kirjutati alla Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise lepingule [... novembril 2017], eeldusel et see sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

(2)Piiramise ja kauplemise süsteemid on poliitikavahendid, et kulutõhusalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Piiramise ja kauplemise süsteemide sidumine peaks kaasa tooma CO2-heite laialdasema maksustamise, avardades heite vähendamise võimalusi ning suurendades kauplemise kulutõhusust. Hästitoimiva rahvusvahelise CO2-turu arendamine saastekvootidega kauplemise süsteemide alt-üles suunalise sidumise teel on ELi ja rahvusvahelise üldsuse pikaajaline poliitiline eesmärk, eelkõige kliimakaitse eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas Pariisi kokkuleppe alusel.

(3)Leping tuleks liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping siduda oma kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemid on käesolevaga Euroopa Liidu nimel heaks kiidetud.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel vahetama lepingu artikliga 21 ettenähtud heakskiitmiskirjad, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end lepinguga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub […] 32.

Brüssel,

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ.

(2)

2 Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,16.8.2017

COM(2017) 427 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

ETTEPANEK: NÕUKOGU OTSUS

sõlmida Euroopa Liidu nimel Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise leping

Euroopa Liidu ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemide sidumise kohta

EUROOPA LIIT

(edaspidi „EL“)

ühelt poolt ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

(edaspidi „Šveits“)

teiselt poolt

(edaspidi „lepingupooled“),

OLLES TEADLIKUD ülemaailmsest ülesandest, mis tuleneb kliima muutumisest, ning rahvusvahelistest jõupingutustest kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, et võidelda kliimamuutuste vastu;

VÕTTES TEADMISEKS rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja selle Kyoto protokolli, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet;

ARVESTADES, et Šveitsil ja Euroopa Liidul on ühine eesmärk vähendada tunduvalt kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks ja ka pärast seda;

OLLES TEADLIKUD, et seoses Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamisega tulevastel kauplemisperioodidel võib osutuda vajalikuks ELi ja Šveitsi lepingu läbivaatamine, et säilitada lepingupoolte kliimamuutuste leevendamise kohustuste puutumatus;

TUNNISTADES, et heitkogustega kauplemise süsteem on tõhus vahend kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks kulutõhusal viisil;

ARVESTADES, et heitkogustega kauplemise süsteemide sidumine võimaldab kaubelda saastekvootidega süsteemide vahel ning aitab luua tugeva rahvusvahelise CO2-turu ja veelgi tugevdada seotud süsteemide lepingupoolte püüdlusi heidet vähendada;

VÕTTES ARVESSE, et heitkogustega kauplemise süsteemide sidumisega tuleks ära hoida kasvuhoonegaaside heite ülekandumist ning süsteemidevahelise konkurentsi moonutamist ja tagada ühendatud CO2-turu nõuetekohane toimimine;

VÕTTES ARVESSE ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, mis on loodud direktiiviga 2003/87/EÜ (muudetud kujul) ja Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi, mis on asutatud CO2-seadusega ja sellele vastava määrusega;

TULETADES MEELDE, et Norra, Island ja Liechtenstein osalevad ELi heitkogustega kauplemise süsteemis;

VÕTTES ARVESSE, et sõltuvalt ratifitseerimise ajakavast peaks süsteemide ühendus toimima kas alates 1. jaanuarist 2019 või alates 1. jaanuarist 2020, ilma et see piiraks varasemate oluliste kriteeriumide kohaldamist Šveitsis või Euroopa Liidus, ning ajutist kohaldamist;

TEADVUSTADES SEDA, et heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise tõttu on vaja lepingupooltel tundlikule teabele juurde pääseda ja sellist teavet vahetada, mistõttu on vaja asjakohaseid turvameetmeid;

MÄRKIDES, et käesolev leping ei mõjuta sätteid, millega lepingupooled on kehtestanud oma kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, mis ei ole hõlmatud heitkogustega kauplemise süsteemidega;

TUNNISTADES, et käesolev leping ei piira mingeid Šveitsi ja Prantsusmaa vahelisi kahepoolseid kokkuleppeid, mis on seotud kahe riigi halduses oleva Basel-Mulhouse-Freiburgi lennujaamaga, mille staatus on kehtestatud Prantsusmaa ja Šveitsi vahelise 4. juuli 1949. aasta lepinguga Basel-Mulhouse-Freiburgi lennujaama ehitamiseks ja käitamiseks, kui kahepoolne leping vastab käesoleva lepingu kriteeriumidele ja tehnilistele sätetele;

TUNNISTADES, et käesoleva lepingu sätted on koostatud, silmas pidades Šveitsi ja ELi vahelisi tihedaid sidemeid ja erilist vahekorda;

toetades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul 12. detsembril 2015 saavutatud kokkulepet ning tunnistades, et sellest tulenevaid arveldamisküsimusi käsitletakse ettenähtud korras, 

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva lepinguga seotakse ELi heitkogustega kauplemise süsteem (edaspidi „ELi HKS“) Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemiga (edaspidi „Šveitsi HKS“).

Artikkel 2

Olulised kriteeriumid

Lepingupoolte heitkogustega kauplemise süsteemid peavad vastama vähemalt I lisas sätestatud olulistele kriteeriumidele.

II PEATÜKK

TEHNILISED SÄTTED

Artikkel 3

Registrid

1.Lepingupoolte registrid peavad vastama kriteeriumidele, mis on määratletud I lisa C osas.

2.Et rakendada tööle ELi HKSi ja Šveitsi HKSi vaheline seos, tuleb luua otseside ELi registri Euroopa Liidu tehingulogi (ELi tehingulogi) ja Šveitsi registri täiendava tehingulogi (Šveitsi tehingulogi) vahel, millega kaudu saaks mõlemast süsteemist saastekvoote kanda ühest registrist teise.

3.Registrite ühendus:

a.seda peab Šveitsi osas haldama Šveitsi registrihaldaja ja ELi osas ELi keskregistrihaldaja,

b.see peab toimima kummaski õigusruumis kohaldatava õiguse kohaselt,

c.sellega peavad ühilduma automaatsed protsessid, mis on ühendatud nii Šveitsi registrisse kui ka ELi registrisse, et oleks võimalik teha tehinguid,

d.seda tuleb käitada nii, et oleks võimalikul määral tagatud selle järjekindel toimivus nii Šveitsi registri kui ka ELi registri kasutajatele.

4.Nii Šveitsi registrihaldaja, ELi keskregistrihaldaja kui ka mõlemad koos võivad ajutiselt sulgeda registritevahelise ühenduse süsteemi hooldamiseks või turvalisuse rikkumise või turvaohu korral kooskõlas kohaldatavate Šveitsi ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Lepingupooled teatavad võimalikult varakult registritevahelise ühenduse ajutisest sulgemisest hoolduse eesmärgil, turvalisuse rikkumise või turvaohu korral ning avavad ühenduse uuesti niipea kui võimalik.

5.Lepinguosalised peavad tegutsema kiiresti ja tihedas koostöös, kasutades oma õigusruumis kättesaadavaid meetmeid, et ära hoida pettusi ning säilitada ühendatud heitkogustega kauplemise süsteemide turu puutumatus. Seoses ühendatud heitkogustega kauplemise süsteemidega teevad Šveitsi registrihaldaja, ELi keskregistrihaldaja ja Euroopa Liidu liikmesriikide riiklikud haldajad koostööd, et minimeerida pettuste, väärkasutuse ja kuritegeliku tegevuse ohtu ning et sellistele vahejuhtumitele vastu seista ja kaitsta registriühenduse puutumatust. Haldajate vahel kokku lepitud väärkasutuse, pettuste ja muu kuritegevuse vastased meetmed võetakse vastu ühiskomitee otsusega.

6.Šveitsi registrihaldaja ja ELi keskregistrihaldaja koostavad ühise tegevuskorra tehniliste ja muude töö ja ühenduse jaoks tarvilike küsimuste lahendamiseks ja siseriiklikes õigusaktides sätestatud prioriteetide arvessevõtmiseks. Haldajate koostatud ühine töökorraldus jõustub ühiskomitee otsuse alusel.

7.Šveitsi registrihaldaja ja ELi keskregistrihaldaja koostavad ühenduse tehnilise standardi, mille aluseks on II lisas sätestatud põhimõtted, milles kirjeldatakse üksikasjalikke nõudeid töökindla ja turvalise ühenduse pidamiseks ELi tehingulogi ja Šveitsi tehingulogi vahel. Haldajate koostatud ühenduse tehniline standard jõustub ühiskomitee otsuse alusel.

8.Lahendamaks probleeme, mis ilmnevad registriühenduse juurutamise ja toimimise ajal, konsulteeritakse õigeaegselt Šveitsi registrihaldaja ja ELi keskregistrihaldajaga vastavalt kindlaksmääratud ühisele töökorraldusele.

Artikkel 4

Saastekvoodid ja raamatupidamine

1.Saastekvoote, mida saab kasutada kohustuste täitmiseks ELi heitkogustega kauplemise süsteemis tunnustatakse teise lepinguosalise kohustuste täitmiseks teise lepinguosalise heitkogustega kauplemise süsteemis.

Saastekvoot – kindlaksmääratud aja jooksul atmosfääri ühe tonni süsihappegaasi ekvivalentkoguse paiskamise kvoot, mis on eraldatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi või Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi raames, et täita kas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi või Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi nõudeid.

2.Ühes süsteemis kehtivaid piiranguid võib kohaldada teises süsteemis.

3.Heitkogustega kauplemise süsteem, milles on saastekvoot eraldatud, peab olema tuvastatav registrihaldajatele ja kontoomanikele vähemalt riigi koodi ja saastekvoodi seerianumbri järgi.

4.Lepingupooled teavitavad teineteist vähemalt üks kord aastas kõigi teises süsteemis eraldatud saastekvootide kogusummast ning kõigi selliste teises süsteemis eraldatud saastekvootide kogusummast, mis on nõuete täitmiseks tagastatud või vabatahtlikult tühistatud.

5.Lepingupooled koostavad aruandlusi saastekvootide netovoogude kohta vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni raames väljatöötatud raamatupidamisjuhistele, kui need on jõustunud. Vastav mehhanism määratakse kindlaks käesoleva lepingu lisas ühiskomitee otsusel.

6.Kui jõustub Kyoto protokolli teine kohustusperiood, kannavad lepingupooled üle või omandavad piisavalt lubatud koguse ühikuid (LKÜ), mis kehtivad Kyoto protokolli teisel kohustusperioodil kokkulepitud ajavahemikul ja juhul, kui artikli 16 järgi saastekvootide netovoogude aruandlus lepingupoolte vahel lõpetatakse, sel määral, et sellised saastekvoodid esindavad Kyoto protokolli A lisas sisalduvaid heiteid. Selliste tehingute mehhanism määratakse kindlaks käesoleva lepingu lisas, mis võetakse vastu ühiskomitee otsusega pärast Kyoto protokolli muudatuse jõustumist. Lisa sisaldab ka LKÜde esimese rahvusvahelise ülekande korral tekkiva tuluosa haldamise lepingut. 

Artikkel 5

Enampakkumised

1.Saastekvoote võivad müüa lepingupooled üksnes enampakkumise teel.

2.Kummassegi HKSi kuuluvad käitajad võivad taotleda saastekvootide enampakkumisele pakkumispääsu. Kummassegi HKSi kuuluvatele käitajatele antakse juurdepääs saastekvootide enampakkumisele mittediskrimineerival alusel. Selleks et tagada enampakkumise usaldusväärsus, võib laiendada õiguse taotleda pakkumispääsu enampakkumisele üksnes sellistele osalejate kategooriatele, kes on reguleeritud lepingupoole õigusega või kellel on eriluba enampakkumisel osaleda.

3.Enampakkumine toimub avatud, läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning vastavalt I lisa D osas esitatud kriteeriumidele.

III PEATÜKK

LENNUNDUS

Artikkel 6

Lennutegevuse lisamine

Lepingupooled lisavad oma heitkogustega kauplemise süsteemi lennutegevuse koos oluliste kriteeriumidega, mis on sätestatud I lisa B osas. Lennutegevuse lisamisel Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldatakse samu põhimõtteid, mis kehtivad ELi heitkogustega kauplemise süsteemis, eelkõige seoses hõlmatuse, piiramise ja jaotamise eeskirjadega.

Artikkel 7

Lepingu läbivaatamine seoses muudatustega lennutegevuses

1.Kui ELi heitkogustega kauplemise süsteemis toimub seoses lennutegevusega muudatusi, vaatab ühiskomitee läbi I lisa B osa vastavalt artikli 13 lõikele 2.

2.Ühiskomitee tuleb kokku igal juhul enne 2018. aasta lõppu, et vaadata läbi lepingu lennutegevuse sätete kohaldamisala vastavalt artikli 13 lõikele 2.

IV PEATÜKK

TUNDLIK TEAVE JA TURVALISUS

Artikkel 8

Tundlik teave

1.„Tundlik teave“ – teave ja materjal, mis on kas suulisel, visuaalsel, elektroonilisel, magnetilisel või dokumendi kujul, sh seadmed ja tehnilised lahendused, mida on lepingupooled teineteisele pakkunud või edastanud seoses käesoleva lepinguga ning i) mille loata avaldamine võib erineval määral kahjustada Šveitsi, ELi või ühe või mitme ELi liikmesriigi huve; ii) mida tuleb kaitsta loata avaldamise eest ühe lepingupoole julgeolekuhuvide tõttu ja iii) millele on lepingupool omistanud tundlikkuse märgistuse.

2.Ilma et sellega piirataks lepingupoolte asjaomaseid õigus- ja haldusnorme, kaitseb kumbki lepingupool tundlikku teavet loata avalikustamise eest ja puutumatuse rikkumise eest kooskõlas turvalisuse nõuete, tundlikkustasemete ja käitlemisjuhistega, mis on sätestatud vastavalt II, III ja IV lisas. „Käitlemine“ hõlmab tundliku teabe ja igasuguse selles sisalduva teabe loomist, töötlemist, säilitamist, edastamist ja hävitamist.

Artikkel 9

Tundlikkustase

1.Kummagi lepinguosalise vastutusel on tema esitatava teabe märgistamine tundlikuks ning tundlikkustaseme alandamine ja tundlikkuse märgistuse eemaldamine. Kui tundlikku teavet avaldavad lepingupooled ühiselt, lepivad lepingupooled kokku märgistamises ja tundlikkustasemes, samuti tundlikkustaseme alandamises ja tundlikkuse märgistuse eemaldamises.

2.Tundlikku teavet tähistatakse „KRIITILINE HKS“, „TUNDLIK HKS“ või „PIIRATUD HKS“ vastavalt selle tundlikkustasemele, nagu need on loetletud III lisas.

3.Teavet väljastava lepingupoole tundliku sisuga teabe koostaja alandab tundlikkustaset, niipea kui teave ei vaja enam nii kõrget kaitsetaset, ning eemaldab teabe tundlikkuse märgistuse, kui teave ei vaja enam kaitset loata avalikustamise eest ja puutumatuse rikkumise eest.

4.Teavet väljastav lepingupool teavitab teavet vastuvõtvat lepingupoolt, kui ta saab mis tahes uut tundlikku teavet või teavet tundlikkustaseme, tundlikkustaseme muutmise või tundlikkuse märgistuse eemaldamise kohta.

5.Lepingupooled koostavad ühise tundliku teabe loetelu ja haldavad seda.

V PEATÜKK

ÕIGUSE ARENG

Artikkel 10

Õiguse areng

1.Käesolev leping ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta vastu või muuta käesoleva lepingu seisukohalt vajalikke õigusakte, sealhulgas õigust võtta vastu rangemaid kaitsemeetmeid.

2.Lepingupool teavitab teist lepingupoolt õigeaegselt kirjalikult, kui ta töötab välja õigusakti lepinguga seotud valdkonnas. Sellel eesmärgil töötab ühiskomitee välja korrapärase teavitamise ja konsulteerimise menetluse.

3.Pärast lõike 2 kohast teavitamist võib kumbki lepingupool nõuda sellekohast arutelu ühiskomitees vastavalt artikli 13 lõikele 4 eelkõige selleks, et hinnata, kas õigusakt mõjutab otseselt I lisas sätestatud kriteeriume.

4.Kui üks lepingupool võtab vastu seadusandliku akti ettepaneku, mis on käesoleva lepingu seisukohast asjakohane, saadab ta selle koopia teise lepingupoole esindaja(te)le ühiskomitees.

5.Kui üks lepingupool võtab vastu seadusandliku akti, mis on käesoleva lepingu seisukohast asjakohane, saadab ta selle koopia teise lepingupoole esindaja(te)le ühiskomitees.

6.Kui ühiskomitee leiab, et õigusakt mõjutab vahetult I lisas sätestatud kriteeriume, võtab ühiskomitee vastu otsuse lepingu I lisa vastava osa muutmise kohta. Selline otsus tehakse kuue kuu jooksul pärast ühiskomitee poole pöördumist.

7.Kui lõikes 6 sätestatud aja jooksul ei saavutata üksmeelt I lisa muutmise küsimuses, uurib ühiskomitee kaheksa kuu jooksul välja, milliseid võimalusi on veel, et saavutada lepingu hea toimimine, ning teeb sellega seoses kõik vajalikud otsused.

Artikkel 11

Kooskõlastamine

1.Lepinguosalised kooskõlastavad oma tegevust lepinguga seotud valdkondades, eelkõige selle lisades sätestatud kriteeriumide osas, et tagada lepingu nõuetekohane rakendamine ja heitkogustega kauplemise süsteemi jätkuv puutumatus ning vältida kasvuhoonegaaside ülekandumist ja konkurentsi moonutamist.

2.Selline kooskõlastamine toimub eelkõige ametliku ja mitteametliku teabevahetusena, teavitamisena ning lepingupoole taotlusel ühiskomiteega konsulteerimise teel.

VI PEATÜKK

ÜHISKOMITEE

Artikkel 12

Ühiskomitee koosseis ja tegevus

1.Ühiskomitee moodustatakse mõlema poole esindajatest.

2.Kumbki lepingupool võib taotleda ühiskomitee kokkukutsumist. Ühiskomitee tuleb kokku 30 päeva jooksul alates sellise taotluse esitamise kuupäevast.

3.Otsused, mis ühiskomitee teeb käesolevas lepingus sätestatud juhtudel, muutuvad pärast nende jõustumist lepingupooltele siduvaks ning lepingupooled võtavad vajalikke meetmeid, et tagada nende rakendamine ja kohaldamine.

4.Ühiskomitee kehtestab oma töökorra. Ühiskomitee otsused tehakse mõlema poole kokkuleppel.

5. Ühiskomitee võib vastu võtta otsuse ühiskomiteed nende töös abistava allkomitee või töörühma loomiseks.

Artikkel 13

Ühiskomitee funktsioonid

1.Ühiskomitee korraldab käesoleva lepingu täitmist ja vastutab selle nõuetekohase rakendamise eest.

2.Ühiskomitee võib otsustada võtta vastu käesoleva lepingu uue lisa või muuta olemasolevat lisa.

3.Ühiskomitee arutab lepingupoole pakutud muudatusi käesoleva lepingu artiklite muutmiseks. Kui ühiskomitee ettepanekuga nõustub, esitab ta ettepaneku lepingupooltele selle vastuvõtmiseks vastavalt nende sisemenetlusele.

4.Pärast artikli 10 lõike 3 kohast taotlust korraldab ühiskomitee arutelu õigusaktide ettepanekute kohta, eelkõige selle kohta, kas kõnealuste õigusaktide tõttu võib asjaomase lepingupoole heitkogustega kauplemise süsteem osutuda lisades sätestatud kriteeriumidele mittevastavaks.

5.Seoses käesoleva lepingu peatamisega või enne käesoleva lepingu lõpetamist artiklite 15 ja 16 kohaselt korraldab ühiskomitee arutelu ja üritab saavutada kokkuleppe, et hoida ära lepingu peatamist või lõpetamist.

6.Ühiskomitee eesmärk on lahendada vaidlusi, mille tõttu lepingupooled pöörduvad ühiskomitee poole kooskõlas artikliga 14.

7.Ühiskomitee vaatab korrapäraselt läbi lepingut, võttes arvesse kõike olulist kummagi heitkogustega kauplemise süsteemi arengus, sealhulgas turujärelevalve või uue kauplemisperioodi algus, tagamaks eriti seda, et süsteemide sidumine ei kahjustaks kummagi lepingupoole siseriiklikku heite vähendamise eesmärki ega CO2-turu usaldusväärset ja nõuetekohast toimimist.

8.Ühiskomitee ülesanded piirduvad käesolevas lepingus sätestatuga.

VII PEATÜKK

VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 14

Vaidluste lahendamine

1.Lepingupooled esitavad käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud lepingupoolte vahelised vaidlused lahendamiseks ühiskomiteele.

2.Kui ühiskomiteel ei õnnestu vaidlust lahendada kuue kuu jooksul pärast ühiskomitee poole pöördumist, pöördub ükskõik kumb lepingupool vaidluse lahendamiseks alalisesse vahekohtusse vastavalt alalise vahekohtu eeskirjale 2012.

3.Vaidluste lahendamise mehhanism kehtib ka pärast lepingu peatamist või lõpetamist lepingu kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks vastavalt lõikele 1.

VIII PEATÜKK

PEATAMINE JA LÕPETAMINE

Artikkel 15

Artikli 4 lõike 1 peatamine

1.Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, võib lepingupool peatada käesoleva lepingu artikli 4 lõike 1 kohaldamise järgmistel asjaoludel:

a.kui üks lepingupool leiab, et teine lepingupool ei järgi käesoleva lepingu artikli 2, artikli 3 lõike 1, artikli 4 lõike 1, artikli 5 lõike 3, artikli 8 lõike 2, artikli 10 lõigete 2, 4 ja 5 ning artikli 18 lõike 2 kohaseid kohustusi osaliselt või täielikult;

b.kui üks lepingupool teatab teisele kirjalikult oma kavatsusest siduda oma heitkogustega kauplemise süsteem kolmanda isiku asjaomase süsteemiga;

c.kui üks lepingupool teatab teisele kirjalikult oma kavatsusest lõpetada käesolev leping.

2.Lepingupool teatab oma otsusest peatada lepingu artikli 4 lõike 1 kohaldamine teisele lepingupoolele kirjalikult, lisades peatamise põhjendused. Otsus avaldatakse kohe pärast teisele lepingupoolele teatamist.

3.Käesoleva lepingu artikli 4 lõike 1 peatamine on ajutine. Kui artikli 4 lõike 1 kohaldamine on peatatud vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile a, lõpetatakse peatamine vaidluse lahendamisega vastavalt artiklile 14. Kui artikli 4 lõike 1 kohaldamine peatatakse käesoleva artikli lõike 1 punkti b või c kohaselt, on peatamine ajutine kestusega kolm kuud. Lepingupool võib otsustada peatamise kestust lühendada või pikendada.

4.Peatamise ajal ei saa tagastada mittepäritoluriigi saastekvoote heitkogustega kauplemise süsteemi nõuete täitmiseks. Kõiki teisi tehinguid on endiselt võimalik teha.

5.Kui alates seadusandliku ettepaneku edastamisest vastavalt artikli 10 lõikele 3 ei ole taotletud arutelu ühiskomitees artikli 10 lõikes 6 sätestatud tähtaja jooksul, või kui selline arutelu on aset leidnud ja ühiskomitee on jõudnud järeldusele, et uus õigusakt otseselt kriteeriume ei mõjuta, ei või lepingupool peatada artikli 4 lõike 1 kohaldamist põhjusel, et teine lepingupool ei täida enam I lisas sätestatud kriteeriume.

Artikkel 16

Lepingu lõpetamine

1.Lepingupool võib käesoleva lepingu igal ajal lõpetada, teatades sellest otsusest teisele lepingupoolele kirjalikult ja pärast konsulteerimist ühiskomitees. Leping kaotab kehtivuse kuus kuud pärast teisele lepingupoolele teatamist. Otsus avaldatakse pärast teisele lepingupoolele teatamist.

2.Kui lepingupoole HKSi ei pikendata või kui see kaotatakse, lõpeb leping automaatselt kõnealuse HKSi viimase tööpäevaga.

3.Lepingu lõpetamisel lepivad lepingupooled kokku, kuidas edaspidi kasutada ja salvestada lepingupoolte vahel edastatud teavet, välja arvatud vastavas registris hoitud teave. Kui kokkuleppele ei jõuta, on kummalgi lepingupoolel õigus taotleda edastatud teabe kustutamist.

IX PEATÜKK

   LÕPPSÄTTED

Artikkel 17

Rakendamine

1.Lepingupooled võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende kohustuste täitmine, mis tulenevad käesolevast lepingust, sealhulgas ühiskomitee otsused.

2.Liikmesriigid hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

Artikkel 18

Sidumine kolmandate isikutega

1.Käesoleva lepingu pooled võivad pidada läbirääkimisi kolmanda isikuga, et siduda oma heitkogustega kauplemise süsteeme.

2.Kui üks käesoleva lepingu pool peab läbirääkimisi kolmanda isikuga, teatab ta seda teisele lepingupoolele ning teatab talle korrapäraselt, milline on läbirääkimiste seis.

3.Enne seda, kui üks käesoleva lepingu pool sõlmib lepingu kolmanda isikuga, peab teine käesoleva lepingu pool otsustama, kas selline leping on talle vastuvõetav, või lõpetama käesoleva lepingu. Kui ta nõustub teise sidumislepinguga, lõpeb artikli 4 lõike 1 peatamine.

4.Kolmanda isikuga lepingu sõlmimisel võidakse käesoleva lepingu sätteid läbi vaadata.

Artikkel 19

Lisad

Käesoleva lepingu lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 20

Keeled

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 21

Ratifitseerimine ja jõustumine

1.Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks, välja arvatud juhul, kui see lõpetatakse artikli 16 kohaselt.

2.Lepingupooled ratifitseerivad käesoleva lepingu või kiidavad selle heaks vastavalt oma asjakohasele sisemenetlusele.

3.Lepinguosalised ratifitseerivad lepingu või vahetavad heakskiitmiskirjad ainult siis, kui nad leiavad, et kõik käesolevas lepingus sätestatud sidumise tingimused on täidetud.

4.Käesolev leping jõustub 1. jaanuaril pärast lepingupoolte vahel aset leidnud heakskiitmiskirjade vahetamist. 

5.Artikli 4 lõike 6 jõustumine sõltub Kyoto protokolli osaliste konverentsi kaheksandal istungil Dohas vastu võetud muudatuse ratifitseerimisest lepingupoolte poolt (otsus 1/CMP.8; Kyoto protokolli teine kohustusperiood) ja selle jõustumisest.

Artikkel 22

Ajutine kohaldamine

Artikleid 11–13 kohaldatakse enne lepingu jõustumist ajutiselt alates käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäevast.

(kuupäev)... (koht)

Šveitsi Konföderatsiooni nimel:            Euroopa Liidu nimel:

I lisa

Olulised kriteeriumid

A.Olulised kriteeriumid paiksete käitiste jaoks

Olulised kriteeriumid	ELi heitkogustega kauplemise süsteemis	Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemis
Kohustuslik osalemine heitkogustega kauplemise süsteemis	Heitkogustega kauplemise süsteemis osalemine on kohustuslik käitistele, kelle tegevusalad on loetletud allpool ja kus tekib allpool loetletud kasvuhoonegaaside heidet.	Heitkogustega kauplemise süsteemis osalemine on kohustuslik käitistele, kelle tegevusalad on loetletud allpool ja kus tekib allpool loetletud kasvuhoonegaaside heidet.
Heitkogustega kauplemise süsteem peab hõlmama vähemalt selliseid tegevusalasid, mis on sätestatud järgmistes dokumentides:	direktiivi 2003/87/EÜ I lisa, nagu see kehtib käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval	CO2 määruse artikli 40 lõige 1 ja 6. lisa, nagu see kehtib käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval.
Heitkogustega kauplemise süsteem peab hõlmama vähemalt selliseid kasvuhoonegaase, mis on sätestatud järgmistes dokumentides:	direktiiv 2003/87/EÜ ja selle II lisa, nagu see kehtib käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval	CO2 määruse artikli 1 lõige 1, nagu see kehtib käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval.
Heitkogustega kauplemise süsteemi jaoks tuleb kehtestada ülempiir, mis on vähemalt sama range kui järgmistes dokumentides sätestatud ülempiirid:	direktiiv 2003/87/EÜ, nagu see kehtib käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval	·CO2 seaduse artikli 18 lõige 1 ·CO2 määruse artikli 45 lõige 1 nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval
Heitkogustega kauplemise süsteemi eesmärk peab olema vähemalt sama range kui need, mis on sätestatud järgmistes dokumentides:	direktiivi 2003/87/EÜ artiklid 9 ja 9a, nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval	·CO2 seaduse artikkel 3 ja artikli 18 lõige 1 ·CO2 määruse artikli 45 lõige 1 ja 8. lisa nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval
Rahvusvaheliste ühikute kvalitatiivsed piirangud peavad olema vähemalt sama ranged, kui need on sätestatud järgmistes dokumentides:	·direktiivi 2003/87/EÜ artiklid 11a ja 11b ·komisjoni määrus (EL) nr 550/2011, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ määratakse kindlaks teatavad piirangud, mida kohaldatakse tööstusgaasiprojektide eest saadud rahvusvaheliste ühikute kasutamise suhtes ·komisjoni määruse (EL) nr 389/2013 (millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011) artikkel 58 nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval	·CO2 seaduse artiklid 5 ja 6 ·CO2 määruse artikkel 4, artikli 4a lõige 1 ning 2. lisa nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval
Rahvusvaheliste ühikute arvulised piirangud peavad olema vähemalt sama ranged, kui on sätestatud järgmistes dokumentides:	·direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 11a ·Registrimäärus ·Komisjoni 8. novembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1123/2013 rahvusvaheliste ühikute kasutusõiguste määramise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ ·Komisjoni 2. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 389/2013 (millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011) artikkel 60 Nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval	·CO2 seaduse artikli 3 lõige 2 ja artikli 16 lõige 2 ·CO2 määruse artikkel 48 nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval
Saastekvootide tasuta eraldamine toimub võrdlusaluste põhjal, kasutades korrigeerimistegureid. Maksimaalselt viis protsenti 2013–2020 saastekvootidest hoitakse uute osalejate jaoks. Saastekvoodid, mida ei eraldata tasuta, müüakse enampakkumisel. Selleks peab heitkogustega kauplemise süsteem vastama vähemalt järgmistele tingimustele:	·direktiivi 2003/87/EÜ artiklid 10, 10a, 10b ja 10c. · Komisjoni otsus 2011/278/EL, millega määratakse kindlaks kogu liitu hõlmavad üleminekueeskirjad direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste tasuta saastekvootide ühtlustatud eraldamiseks   · Arvutused sektoriülese paranduskoefitsiendi määramiseks ELi HKSis aastatel 2013–2020 ·Kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohuga sektorite loetelu 2014 nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval	·CO2 seaduse artikli 18 lõige 2 ning artikli 19 lõiked 2 ja 3 ·CO2 määruse artikli 45 lõige 2 ning artiklid 46 ja 47; 9. lisa nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval
Heitkogustega kauplemise süsteemis tuleb sätestada karistused järgmises dokumendis sätestatud juhtudel ja määrades:	direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 16, nagu see kehtib käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval	·CO2 seaduse artikkel 21 ·CO2 määruse artikkel 56 nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval
Heitkogustega kauplemise süsteemis peavad olema seire ja aruandlus vähemalt sama ranged, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides:	·direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 14 ja IV lisa. · Komisjoni määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta · Komisjoni määrus (EL) nr 206/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 601/2012 seoses muude kasvuhoonegaaside kui CO2 globaalse soojendamise potentsiaaliga nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval	·CO2 seaduse artikkel 20 ·CO2 määruse artiklid 49–53 ja artikkel 55 nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval
Heitkogustega kauplemise süsteemis peavad olema tõendamine ja akrediteerimine vähemalt sama ranged, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides:	·direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 15 ja V lisa. · Komisjoni määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (EMPs kohaldatav tekst). nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval	·CO2 määruse artiklid 51–54, nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval.

B.Olulised kriteeriumid lennunduse kohta

Olulised kriteeriumid	ELi jaoks	Šveitsi jaoks
Kohustuslik osalemine heitkogustega kauplemise süsteemis	Heitkogustega kauplemise süsteemis osalemine on kohustuslik lennutegevuse puhul vastavalt kriteeriumidele, mis on loetletud allpool.	Heitkogustega kauplemise süsteemis osalemine on kohustuslik lennutegevuse puhul vastavalt kriteeriumidele, mis on loetletud allpool.
Lennutegevuse ja kasvuhoonegaaside hõlmamine ning lendude ja nendele vastavate heitkoguste määramine väljuva lennu põhimõttel, nagu on sätestatud järgmistes dokumentides:	oEuroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ. oKomisjoni määruse (EL) nr 389/2013 artiklid 17, 29, 35 ja 56 ning VII lisa oŠveitsi lennuväljadelt väljuvad ja Euroopa Majanduspiirkonna lennuväljadele maanduvad lennud jäetakse direktiivi 2003/87/EÜ artikliga 25a välja ELi heitkogustega kauplemise süsteemist alates 2017. aastast	Kooskõlas CO2 seaduse ja CO2 määrusega, nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vastavalt artikli 21 lõikele 4: 1.Hõlmamise ulatus Šveitsi territooriumil asuvatele lennuväljadele saabuvad ja sellistelt lennuväljadelt väljuvad lennud, välja arvatud lennud, mis väljuvad Euroopa Majanduspiirkonnas asuvalt lennuväljalt. Igasuguseid ajutisi erandeid, mida hõlmab süsteem, nagu erandid vastavalt ELi määrusele EÜ nr 421/2014, võib kohaldada Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemis vastavalt ELi heitkogustega kauplemise süsteemi eranditele. Lennutegevuse puhul on hõlmatud üksnes CO2-heide. 2.Erandid Üldise ulatusega, nagu on sätestatud punktis 1, ei hõlmata järgmist: 1.lennud, mis sooritatakse eranditult lähetuses viibiva valitseva monarhi ja tema lähimate pereliikmete, riigipeade, valitsusjuhtide ja valitsuse ministrite transpordi eesmärgil, kui see on tõendatud asjakohase staatusega lennuplaanis; 2.sõjaväe, tolli ja politsei tegevusega seotud lennud; 3.otsingu- ja päästelennud, tuletõrje-, humanitaarabi- ja kiirabilennud; 4.lennud, mida sooritatakse 7. detsembri 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni II lisas kindlaksmääratud visuaal-lennureeglite järgi; 5.lennud, mis lõpevad samal lennuväljal, kust õhusõiduk õhku tõuseb ja mille jooksul ei tehta plaanilisi vahemaandumisi; 6.õppelennud, mida sooritatakse eranditult lennukijuhi litsentsi omandamise või lennumeeskonna liikmete hindamise eesmärgil, kui see on tõendatud asjakohase märkusega lennuplaanis tingimusel, et lendu ei kasutata reisijate ja/või kauba transpordiks või õhusõidukite positsioneerimiseks või vedamiseks; 7.lennud, mida sooritatakse eranditult teadusuuringute eesmärgil; 8.lennud, mida sooritatakse eranditult õhusõidukite või õhus või maa peal kasutatavate seadmete kontrollimiseks, katsetamiseks või sertifitseerimiseks; 9.lennud, mida sooritavad õhusõidukid, mille maksimaalne sertifikaadijärgne stardimass on alla 5 700 kg; 10.selliste äriotstarbeliste õhusõidukite käitajate lennud, kelle lendude iga-aastane koguheide on alla 10 000 tonni Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud lendude puhul, või lennud, kui neid on vähem kui 243 lendu kolmel järjestikusel neljakuulisel ajavahemikul, Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud lendude puhul, kui käitajad ei ole hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga; 11.mitteäriliste lendude käitajate lennud, kui selliste lendude iga-aastane koguheide on alla 1 000 tonni Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud lendude puhul, kooskõlas asjaomase ELi heitkogustega kauplemise süsteemis kohaldatava erandiga, kui käitajad ei ole hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga.
Asjakohaste andmete vahetamine lennutegevuse hõlmamise ulatuses tehtavate piirangute osas	Lepingupooled teevad koostööd seoses hõlmamises tehtavate piirangute kohaldamisega Šveitsi ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemis äriliste ja mitteäriliste lendude käitajate osas vastavalt käesoleva I lisa B osale. Eelkõige tagavad lepingupooled, et Šveitsi ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud lendude ja käitajate korrektse identifitseerimise andmed esitatakse õigeaegselt.
Ülempiir (saastekvootide üldkogus, mis eraldatakse õhusõiduki käitajatele)	Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 3c.	Ülempiiri rangus peab olema kooskõlas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi asjaomase rangusega, eelkõige seoses vähendamise protsendimääraga aastate ja kauplemisperioodide lõikes. Saastekvootide ülempiir jaotatakse järgmiselt: ·15 % enampakkumisel, ·3 % loodud erireservi; ·82 % eraldatakse tasuta. Jaotus võidakse läbi vaadata vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 6 ja 7. Kuni 2020. aastani arvutatakse saastekvootide ülempiiri alt üles, tuginedes eespool sätestatud tasuta eraldatavatele saastekvootidele. Igasuguste ajutiste erandite puhul seoses süsteemi kohaldamisalaga on vaja teha asjakohased võrdelised kohandused eraldatavate kvootide osas. Alates 2021. aastast määratakse saastekvootide ülempiir kindlaks 2020. aastale vastava ülempiiri alusel, võttes arvesse võimaliku vähendamise protsendimäära kooskõlas ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga.
Saastekvootide eraldamine lennundusele enampakkumise teel	Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 3d.	Šveitsi enampakkumise saastekvootide müümiseks korraldab Šveitsi pädev asutus. Šveitsil on õigus saada endale saastekvootide enampakkumise tulu.
Erireserv teatavate õhusõiduki käitajate jaoks	Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 3f.	Saastekvoodid eraldatakse erireservi uutele turule sisenejatele ja kiiresti arenevatele ettevõtjatele, kuid kuni 2020. aastani, kui Šveitsi lennutegevuse andmete hankimise võrdlusaastaks on 2018, ei ole Šveitsil erireservi.
Võrdlusalus saastekvootide tasuta eraldamiseks õhusõiduki käitajatele	Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 3e.	Võrdlusalus ei tohi olla suurema väärtusega, kui see on ELi heitkogustega kauplemise süsteemis. Kuni 2020. aastani on aasta võrdlusalus 0,000642186914222035 saastekvooti tonnkilomeetri kohta.
Tasuta saastekvootide eraldamine õhusõiduki käitajatele	Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 3e. Kohandused tuleks teha vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 25a, et saastekvoote eraldada võrdeliselt asjaomase aruandlusega ja tagastamise kohustusega, mis tuleneb ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga tegelikult hõlmatud EMP riikide ja Šveitsi vahelistest lendudest.	Saastekvootide arv, mis eraldatakse õhusõiduki käitajale tasuta, arvutatakse selliselt, et käitaja võrdlusaasta aruandes esitatud tonnkilomeetrite andmed korrutatakse kohaldatava võrdlusalusega.
Rahvusvaheliste ühikute kvalitatiivsed piirangud peavad olema vähemalt sama ranged, kui on sätestatud järgmistes dokumentides:	·komisjoni 2. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 389/2013 (millega luuakse liidu register vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsustele nr 280/2004/EÜ ja nr 406/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EL) nr 920/2010 ja nr 1193/2011) artiklid 11a ja 11b.	·CO2 seaduse artiklid 5 ja 6 ·CO2 määruse artikkel 4 ja artikli 4a lõige 1 ning 2. lisa, nagu need kehtivad käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval vastavalt artikli 21 lõikele 4.
Rahvusvaheliste ühikute kasutamise arvulised piirangud	Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 11a.	Kasutada 1,5 % tõendatud heitest kuni aastani 2020.
Tonnkilomeetrite andmete hankimine võrdlusaasta kohta	Vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artiklile 3e.	Kui allpool ei ole sätestatud teisiti, hangitakse tonnkilomeetrite andmeid samadel aegadel ja samal viisil, nagu tonnkilomeetrite andmeid hangitakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemis. Kuni 2020. aastani on vastavalt õhusõidukite käitajate tonnkilomeetrite andmete hankimise määrusele, nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, Šveitsi lennutegevuse andmete hankimise võrdlusaastaks 2018.
Järelevalve ja aruandlus	·Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 14 ja IV lisa. · Komisjoni määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta · Komisjoni määrus (EL) nr 206/2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 601/2012 seoses muude kasvuhoonegaaside kui CO2 globaalse soojendamise potentsiaaliga nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval	Järelevalve ja aruandluse sätete rangus peab olema kooskõlas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi asjaomase rangusega.
Tõendamine ja akrediteerimine	·Direktiivi 2003/87/EÜ artikkel 15 ja V lisa. · Komisjoni määrus (EL) nr 600/2012, milles käsitletakse kasvuhoonegaaside heite- ja tonnkilomeetriaruannete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (EMPs kohaldatav tekst), nagu need kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval	Tõendamise ja akrediteerimise sätete rangus peab olema kooskõlas ELi heitkogustega kauplemise süsteemi asjaomase rangusega.
Haldamine	Kohaldatakse direktiivi 2003/87/EÜ artiklis 18a sätestatud kriteeriume. Selleks ja artikli 25a kohaselt käsitatakse Šveitsi seoses Šveitsi ja ELi (EMP) liikmesriikide õhusõidukite käitajate haldamisega haldava liikmesriigina. Artikli 25a kohaselt on liikmesriikide pädevad asutused vastutavad kõigi nende hallatavate õhusõidukite käitajatega seotud ülesannete eest, sealhulgas ka need ülesanded, mis on seotud Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemiga (nt selliste tõendatud heitearuannete vastuvõtmine, mis hõlmavad nii ELi kui ka Šveitsi lennutegevust, saastekvootide eraldamist, väljaandmist ja ülekandmist, eeskirjadest kinnipidamist ja nende järgimise tagamist jne). Komisjon lepib Šveitsi pädevate asutustega kahepoolselt kokku ka dokumentide ja teabe üleandmise küsimused. Eelkõige tagab komisjon direktiivi 2003/87/EÜ artikli 25a kohaselt Šveitsi pädevatele asutustele sellise koguse saastekvootide eraldamise, mida on vaja Šveitsi hallatavatele õhusõiduki käitajatele tasuta eraldamiseks. Seoses kahepoolse lepinguga Basel-Mulhouse-Freiburgi lennujaama lendude kohta, mis ei sisalda ühtegi direktiivi 2003/87/EL muudatust, lihtsustab komisjon vajaduse korral lepingu rakendamist, tingimusel et see ei põhjusta topeltarvestust.	Kooskõlas CO2 määrusega, nagu see kehtib käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, vastutab Šveits õhusõiduki käitajate haldamise eest: okehtiva lennutegevusloaga, mis on välja antud Šveitsis, või osuurima hinnangulise lennundusest tuleneva omistatud heitkogusega Šveitsis omavahel seotud süsteemide korral. Šveitsi pädevad asutused vastutavad kõigi Šveitsi hallatavate õhusõidukite käitajatega seotud ülesannete eest, sealhulgas ka need ülesanded, mis on seotud Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemiga (nt selliste tõendatud heitearuannete vastuvõtmine, mis hõlmavad nii ELi kui ka Šveitsi lennutegevust, saastekvootide eraldamist, väljaandmist ja ülekandmist, eeskirjadest kinnipidamist ja nende järgimise tagamist jne). Šveitsi pädevad asutused lepivad komisjoniga kahepoolselt kokku ka dokumentide ja teabe üleandmise küsimused. Eelkõige annavad Šveitsi pädevad asutused ELi pädevatele asutustele üle Šveitsi saastekvoodid, mida on vaja ELi (EMP) liikmesriikide hallatavate õhusõidukite käitajatele tasuta eraldamiseks.
Õiguslik siduvus	Lepingupooled jõustavad oma vastavate heitkogustega kauplemise süsteemide sätted selliste õhusõidukite käitajate suhtes, kes ei täida kohustusi, sõltumata sellest, kas käitajat haldab ELi (EMP) või Šveitsi pädev asutus, kui täitmise tagamine käitajat haldava asutuse poolt vajab täiendavaid meetmeid.
Halduslik eraldamine õhusõiduki käitajatele	Komisjoni poolt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 18a lõike 3 kohaselt avaldatud õhusõiduki käitajate nimekirjas näidatakse vastavalt artiklile 25a iga õhusõiduki käitajat haldav riik, sealhulgas Šveits. Õhusõiduki käitajaid, kes on Šveitsile esmakordselt omistatud pärast käesoleva lepingu jõustumist, haldab Šveits ajavahemikul pärast kõnealuse aasta 30. aprilli ja enne kõnealuse aasta 1. augustit. Lepingupooled teevad koostööd asjaomaste dokumentide ja teabe jagamiseks. Teatava õhusõiduki käitaja hallatavaks määramine ei mõjuta selle õhusõiduki käitaja hõlmamist heitkogustega kauplemise süsteemiga (st et kui käitaja on hõlmatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga ja teda haldab Šveitsi pädev asutus, on tal samasugune vastutuse tase ELi heitkogustega kauplemise süsteemis nagu Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemis ja vastupidi).
Rakendamiskord	Kõik üksikasjad, mis on lennunduse kontoomanikele vajalikud töö ja koostöö korraldamiseks ühtses kontaktpunktis, töötab välja ja võtab pärast lepingu allkirjastamist vastu ühiskomitee vastavalt käesoleva lepingu artiklitele 12, 13 ja 22. Nende kohaldamist alustatakse samaaegselt käesoleva lepinguga.
Eurocontroli abi	Seoses käesoleva lepingu lennundust käsitleva osaga lisab komisjon Šveitsi Eurocontrolile ELi heitkogustega kauplemise süsteemi osas antud mandaadile.

C.Olulised kriteeriumid registrite kohta

Kummagi lepingupoole heitkogustega kauplemise süsteem hõlmab registrit ja tehingulogi, mis peab vastama järgmistele olulistele kriteeriumidele turvamehhanismide ja -menetluste ning kontode avamise osas.

Olulised kriteeriumid turvamehhanismide ja -menetluste kohta

Registrid ja tehingulogid peavad tagama süsteemis säilitatavate andmete konfidentsiaalsuse, puutumatuse, autentsuse ja kättesaadavuse. Selleks rakendavad lepingupooled turvamehhanisme:

Olulised kriteeriumid

Kontodele juurdepääsu andmiseks tuleb kasutada kahekordse autentimise mehhanismi kõigi kasutajate puhul.

Tehingu allkirjastamise mehhanismi tuleb kasutada nii algatamise kui ka heakskiitmise korral. Kinnitus saadetakse kasutajale väljaspool andmevoogu.

Mis tahes toimingut järgmistest peab algatama üks ja heaks kiitma teine isik (nelja-silma-põhimõte): okõikide haldaja tehtud toimingute puhul kasutatakse ühenduse tehnilist standardit, välja arvatud põhjendatud erandjuhud; okõik ühikute ülekanded, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud alternatiivse meetmega, mis tagab sama turvataseme.

Tuleb kasutada teavitussüsteemi, et kasutajatele teatada, kui tehakse toiminguid nende kontode ja hoiustega.

Ülekande algatamise ja selle toimumise vahe peab olema 26 tundi iga kasutaja puhul, et oleks võimalik teave kätte saada ja peatada ebaseaduslikkuse kahtlusega ülekanded.

Šveitsi registrihaldaja ja ELi keskregistrihaldaja võtavad meetmeid ka selleks, et teatada kasutajatele, millised on nende kohustused seoses nende süsteemide turvalisusega (arvutid ja võrgud), andmete käsitlemisega ja interneti kasutamisega.

Olulised kriteeriumid kontode avamise ja haldamise kohta

Järgmised olulised kriteeriumid peavad olema täidetud kontode avamisel:

Olulised kriteeriumid

Käitaja konto (hoiuse) avamine: käitaja või pädeva asutuse taotlus käitaja konto (hoiuse) avamiseks esitatakse riiklikule haldajale (föderaalne keskkonnaamet FOEN Šveitsi puhul). Taotlus peab sisaldama piisavalt teavet, et teha kindlaks heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluv käitis ja asjaomase käitise tunnuskood.

Õhusõiduki käitaja konto (hoiuse) avamine: Igal õhusõiduki käitajal, kes on hõlmatud kas Šveitsi ja/või ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga, peab olema üks õhusõiduki käitaja arvelduskonto. Šveitsi asutuste hallatavatel õhusõiduki käitajatel peab olema konto Šveitsi registris. Õhusõiduki käitaja või õhusõiduki käitaja volitatud esindaja taotlus adresseeritakse riiklikule haldajale (FOEN Šveitsi puhul) 30 tööpäeva jooksul alates õhusõiduki käitaja seirekava heakskiitmisest või käitaja ülekandmisest ELi liikmesriigist Šveitsi. Taotlus peab sisaldama taotleja käitatava õhusõiduki kordumatut tunnuskoodi (kordumatuid tunnuskoode) ning taotleja peab olema hõlmatud Šveitsi ja/või ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga.

Isikliku konto / isiku arvelduskonto avamine Isikliku konto / isiku arvelduskonto avamise taotlus adresseeritakse riiklikule haldajale (FOEN Šveitsi puhul). Taotluses tuleb esitada piisavalt teavet, et tuvastada kontoomanik/taotleja, ja vähemalt järgmine teave: ·kui tegemist on füüsilise isikuga: isikut tõendava dokumendi number ja isiku kontaktandmed ·kui tegemist on juriidilise isikuga: oäriregistri väljavõte VÕI okoopia juriidilise isiku asutamisdokumentidest ja tõendist juriidilise isiku registreerimise kohta ·väljavõte karistusregistrist füüsilise isiku kohta või juriidilise isiku korral selle direktorite kohta

Konto esindaja / volitatud esindaja Igal kontol on vähemalt üks esindaja / volitatud esindaja, kelle on nimetanud võimalik kontoomanik. Konto esindaja / volitatud esindaja algatab kontoomaniku nimel tehinguid ja muid protsesse. Volitatud esindaja nimetamisel lisatakse järgmine teave asjaomase volitatud esindaja kohta: ·nimi ja kontaktandmed; ·isikut tõendav dokument; ·väljavõte karistusregistrist.

Dokumentide kontrollimine Iga dokumendi koopia, mis esitatakse isikliku konto / isiku arvelduskonto avamiseks või konto esindaja / volitatud esindaja nimetamiseks peab olema tõestatud koopia. Kui dokument on välja antud mujal kui koopiat taotlevas riigis, tuleb koopia legaliseerida. Tõestamise või legaliseerimise kuupäev ei tohi olla varasem kui kolm kuud enne taotlemise kuupäeva.

Keeldumine konto avamisest, konto ajakohastamisest või konto esindaja / volitatud esindaja nimetamisest Riiklik haldaja (FOEN Šveitsi puhul) võib keelduda konto avamisest, konto ajakohastamisest või konto esindaja / volitatud esindaja nimetamisest, kui keeldumine on mõistlik ja põhjendatud. Keeldumise põhjuseks peab olema vähemalt üks järgmistest põhjustest: ·esitatud teave ja dokumendid on ebatäielikud, vananenud või ei ole muul viisil nõuetekohased ega vasta tõele; ·võimalik esindaja on uurimise all või on eelneva viie aasta jooksul olnud süüdi mõistetud seoses LHÜsid või Kyoto ühikuid käsitleva pettusega, rahapesuga, terrorismi rahastamisega või muude raskete kuritegudega, milleks võidakse kontot kasutada; ·siseriiklikus või ELi õiguses sätestatud põhjustel.

Konto teabe korrapärane läbivaatamine Kontoomanik peab viivitamata teatama igast muudatusest kontoandmetes ja kasutajaandmetes riiklikule haldajale (FOEN Šveitsi puhul), lisades teabe, mida nõuab riiklik haldaja, kes vastutab andmete õigeaegse ajakohastamise eest. Vähemalt üks kord kolme aasta jooksul vaatab riiklik haldaja läbi konto avamiseks esitatud teabe – kas see on endiselt täielik, ajakohane, nõuetekohane ja tõele vastav – ning palub kontoomanikel vajaduse korral teatada kõikidest muudatustest.

Kontole juurdepääsu peatamine Juurdepääsu võib peatada, kui registri nõudeid on rikutud või kui toimub uurimine seoses võimaliku registri nõuete rikkumisega.

Teabe konfidentsiaalsus ja kaitse ELi tehingulogis, Šveitsi tehingulogis, ELi registris, Šveitsi registris ja muudes registrites hoitav teave, sealhulgas teave kõikide kontode hoiuste ja kõikide sooritatud tehingute kohta ning kõigi kontodel hoitavate või tehingust mõjutatud LHÜde kordumatud tunnuskoodid ja Kyoto ühikute kordumatud seerianumbrid, on konfidentsiaalne. Selliseid andmeid võib anda asjaomastele avaliku sektori asutustele nende taotluse alusel, kui sellega taotletakse õiguspärast eesmärki ja taotlused on põhjendatud, vajalikud ja proportsionaalsed (LHÜde või Kyoto ühikutega seotud pettuse või rahapesu, terrorismi rahastamise või muu raske kuriteo, turu manipuleerimise või ELi ja Šveitsi heitkogustega kauplemise süsteemi toimimist tagavate ELi, EMP või Šveitsi riiklike õigusnormide rikkumise uurimiseks, avastamiseks, menetlemiseks, maksuhalduseks või maksude sissenõudmiseks, auditeerimiseks ja finantsjärelevalveks).

D.Olulised kriteeriumid enampakkumiskeskkondade ja enampakkumiste kohta

Üksused, kes korraldavad saastekvootide enampakkumisi lepingupoolte heitkogustega kauplemise süsteemides, peavad vastama järgmistele kriteeriumidele ja korraldama enampakkumisi järgmiste nõuete kohaselt.

	Olulised kriteeriumid
1	Enampakkumist korraldav üksus valitakse menetlusega, mis tagab läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja konkurentsi erinevate enampakkumiskeskkondade vahel vastavalt ELi või riiklikele õigusaktidele.
2	Enampakkumist korraldav üksus peab olema selleks volitatud ja peab tagama vajalikud kaitsemeetmed oma toimingute tegemiseks; kõnealused kaitsemeetmed hõlmavad muu hulgas meetmeid huvide konfliktist tuleneda võivate kahjulike tagajärgede ja turuohtude avastamiseks ja kõrvaldamiseks, läbipaistvaid ja diskretsiooni välistavaid eeskirju ja menetlusi õiglase ja korrektse enampakkumise korraldamiseks ning piisavaid rahalisi vahendeid, et hõlbustada nõuetekohast toimimist.
3	Juurdepääsu enampakkumisele annab kehtivate miinimumnõuete järgimine kliendi suhtes rakendatavate piisavate hoolsusmeetmete puhul, et osalejad ei kahjustaks enampakkumise kulgu.
4	Enampakkumise kulg peab olema prognoositav, eelkõige ajakava, järjestuse ja hinnanguliste kättesaadavaks tehtavate mahtude osas. Enampakkumise peamised elemendid, sealhulgas enampakkumiste ajakava, kuupäevad ja hinnangulised müügimahud, avaldatakse enampakkumist korraldava üksuse veebilehel vähemalt üks kuu enne enampakkumise algust. Olulistest muudatustest tuleb teatada nii kiiresti kui võimalik.
5	Saastekvootide enampakkumist tehakse nii, et võimalikult vähe mõjutada kummagi lepingupoole heitkogustega kauplemise süsteemi. Enampakkumise eest vastutav üksus tagab, et enampakkumishinnad ei erine oluliselt asjaomaste saastekvootide hinnast teisesel turul enampakkumise toimumise ajal, vastupidine olukord annaks märku puudulikust enampakkumisest.
6	Kogu mittekonfidentsiaalne teave enampakkumise kohta, sealhulgas õigusaktid, suunised, vormid, avaldatakse avatud ja läbipaistval viisil. Iga toimunud enampakkumise tulemused avaldatakse nii kiiresti kui võimalik koos asjaomase mittekonfidentsiaalse teabega. Enampakkumise tulemuste aruandeid avaldatakse vähemalt üks kord aastas.
7	Saastekvootide enampakkumisi korraldatakse asjakohaste eeskirjade ja nõuete kohaselt, et vähendada enampakkumistel konkurentsi kahjustava käitumise, turu kuritarvitamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu. Kõnealused eeskirjad ja menetlused peavad olema võimalikult suures ulatuses vähemalt sama ranged kui need, mida kohaldatakse kummagi lepingupoole õigusruumis rahaturgude suhtes. Eelkõige vastutab enampakkumist korraldav üksus selle eest, et kasutatakse selliseid meetmeid ja menetlusi, mis tagavad enampakkumise usaldusväärsuse. Ka jälgib ta turuosaliste käitumist ja teatab pädevatele ametiasutustele, kui ilmneb konkurentsi kahjustavat käitumist, turu kuritarvitamist, rahapesu ja terrorismi rahastamist.
8	Enampakkumist korraldava üksuse ja saastekvootide enampakkumise järelevalvet teeb nõuetekohaselt pädev asutus. Kindlaksmääratud pädevatel asutustel on vajalikud õiguslikud ja tehnilised meetmed, et kontrollida: ·enampakkumisel osalevate käitajate tegevust ja käitumist; ·kliente esindavate kutseliste vahendajate tegevust ja käitumist; ·turuosaliste käitumist ja tehinguid, et vältida siseringitehinguid ja turuga manipuleerimist; ·turuosaliste tehinguid, et vältida rahapesu ja terrorismi rahastamist. Võimaluste piires tuleb korraldada vähemalt sama range järelevalve kui kummagi lepingupoole õigusruumis on rahaturgude suhtes.

Šveits püüab kasutada eraõigusliku üksuse teeneid oma saastekvootide enampakkumise korraldamisel vastavalt riigihanke eeskirjadele. Kuni lepingu sõlmimiseni sellise üksusega ning kui enampakkumisel müüdavate saastekvootide arv aastas jääb allapoole kindlaksmääratud piirmäära, võib Šveits järgmistel tingimustel jätkuvalt kasutada praegust enampakkumise korda, nimelt saastekvootide enampakkumist, mida korraldab FOEN: 1.kõnealune piirmäär on 1 000 000 saastekvooti, sealhulgas lennunduse saastekvoodid, mida pakutakse enampakkumisel. 2.Kohaldatakse eespool loetletud olulisi kriteeriume, välja arvatud kriteeriumid 1 ja 2; kriteeriume 7 ja 8 kohaldatakse FOENi suhtes, niivõrd, kui see on võimalik. Olulist kriteeriumi 3 kohaldatakse koos järgmise nõudega: kõigile EMP üksustele, kellel on lubatud teha pakkumusi ELi enampakkumistel, on pääs pakkumuse tegemiseks enampakkumisel Šveitsi saastekvootidele tagatud sellise korra alusel, mis on jõus käesoleva lepingu sõlmimise ajal. Šveits võib volitada enampakkumusi korraldama EMPs asuvaid üksusi.

II lisa

Tehniliste standardite sidumine

Ühenduse tehniline standard hõlmab järgmist:

·sideühenduse skeem;

·andmevahetuse turvamine;

·ülesannete loetelu (tehingud, lepitamine...);

·veebiteenuste määratlemine;

·andmete salvestamise nõuded;

·töö korraldamine (kõnekeskus, klienditeeninduskeskus);

·sidepidamise käivitamise kava ja kontrollimistoimingud;

·turvalisuse katsetamine.

Ühenduse tehnilises standardis sätestatakse, et haldaja võtab mõistlikke meetmeid, et tagada Šveitsi tehingulogi ja ELi tehingulogi pidev töö 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas minimaalsete katkestustega kummaski tehingulogis ja süsteemidevahelises ühenduses.

Ühenduse tehnilises standardis sätestatakse, et Šveitsi täiendava tehingulogi (Šveitsi tehingulogi) ja Euroopa Liidu tehingulogi (ELi tehingulogi) vaheline turvaline andmeside toimub protokolli SOAP (Simple Object Access Protocol) järgi koostatud sõnumitega, milleks kasutatakse järgmisi tehnilisi lahendusi 1 :

·SOAPi protokolliga töötavad veebiteenused;

·riistvarapõhine VPN (virtuaalne privaatvõrk);

·laiendatav märgistuskeel XML;

·digitaalallkiri ning

·võrguaja protokollid.

Ühenduse tehnilises standardis sätestatakse Šveitsi registri, Šveitsi tehingulogi, ELi registri ja ELi tehingulogi täiendavad ohutusnõuded, mis dokumenteeritakse turbekavas. Eelkõige täpsustatakse ühenduse tehnilises standardis järgmine:

·kui tekib kahtlus, et Šveitsi registri, Šveitsi tehingulogi, ELi registri ja ELi tehingulogi turvalisus on ohus, teavitavad lepingupooled viivitamata teineteist ning peatavad Šveitsi tehingulogi ja ELi tehingulogi vahel ühenduse.

·Turvanõuete rikkumise korral kohustuvad lepingupooled viivitamata jagama teavet teineteisele. Teadaolevaid tehnilisi üksikasju sisaldav aruanne juhtumi kohta (kuupäev, juhtumi põhjus, mõju, meetmed) edastatakse nii Šveitsi registrihaldajale kui ka ELi keskregistrihaldajale 24 tunni jooksul pärast turvanõuete rikkumist.

Ühenduse tehnilises standardis sätestatud turvalisuse kontrollimine tuleb teha enne sideühenduse avamist Šveitsi tehingulogi ja ELi tehingulogi vahel ja iga kord, kui hakkab tööle Šveitsi tehingulogi või ELi tehingulogi uus versioon.

Ühenduse tehnilises standardis pakutakse välja kaks kontrollimiskeskkonda lisaks tootmiskeskkonnale: arendaja kontrollimiskeskkond ja heakskiitmiskeskkond.

Lepingupooled esitavad Šveitsi registrihaldaja ja ELi keskregistrihaldaja kaudu tõendid, et viimase 12 kuu jooksul on nende süsteemidele antud sõltumatu hinnang vastavalt ühenduse tehnilises standardis sätestatud nõuetele. Turvalisuse kontrollimine, eelkõige läbistuskatsed tehakse kõikide tarkvara uute versioonidega vastavalt ühenduse tehnilises standardis sätestatud nõuetele. Läbistuskatseid ei tohi teha tarkvaraarendaja ega tema alltöövõtja.

III lisa

Tundlikkustasemed ja käitlemisjuhised

Lepingupooled lepivad kokku, et kasutavad järgmisi tundlikkustasemeid lepinguga seoses töödeldava ja vahetatava tundliku teabe tähistamiseks:

·piiratud HKS

·tundlik HKS

·kriitiline HKS

Teave märkega „kriitiline HKS“ on tundlikum kui teave märkega „tundlik HKS“, mis on omakorda tundlikum kui teave märkega „piiratud HKS“.

Lepingupooled töötavad omavahelisel kokkuleppel välja tundliku teabe käitlemisjuhendi ELi HKSi teabe salastamise poliitika ning Šveitsi teabekaitsemääruse ja föderaalse andmekaitseseaduse alusel, nagu need on praegu olemas. Käsitlemisjuhend esitatakse ühiskomiteele heakskiitmiseks. Pärast heakskiitmist käsitletakse kogu teavet käsitlemisjuhendi järgi teabe tundlikkustaseme kohaselt.

Kui lepingupooled hindavad tundlikkustaset erinevalt, kohaldatakse kõrgemat tundlikkustaset.

Kumbki lepingupool lisab järgmistesse käsitlemisetappidesse samaväärsed turvalisuse põhinõuded, võttes arvesse heitkogustega kauplemise süsteemi tundlikkustasemeid:

·Dokumendi koostamine

oRessursid

oTundlikkustase

·Salvestamine

oElektrooniline dokument võrgus

oElektrooniline dokument kohalikus keskkonnas

oFüüsiline dokument

·Elektrooniline andmeedastus

oTelefon ja mobiiltelefon

oFaks

oE-post

oAndmete edastamine

·Füüsiline edastamine

oSuuline

oIsiklikult üleandmine

oPostisüsteem

·Kasutamine

oTöötlemine infotehnoloogia rakendustega

oTrükkimine

oKopeerimine

oAlalisest asukohast eemaldamine

·Teabehaldus

oLiigitamise ja vastuvõtjate korrapärane hindamine

oArhiveerimine

oKustutamine ja hävitamine

IV lisa

HKSi tundlikkustasemete määratlemine

A.1- Konfidentsiaalsuse ja puutumatuse hinnang

Konfidentsiaalsus tähendab seda, et teave, infosüsteem või selle osa (nt algoritmid, programmid või dokumentatsioon) tehakse kättesaadavaks vaid volitatud isikutele, subjektidele ja protsessidele.

Puutumatus kujutab endast garantiid, et infotehnoloogiat ja töödeldud teavet on võimalik muuta vaid teadliku ja seadusliku tegevusega ning süsteem saavutab oodatud tulemuse täpselt ning täies mahus.

Igasuguse heitkogustega kauplemise süsteemi puudutava teabega seoses, kui seda loetakse tundlikuks, konfidentsiaalseks (vastavalt puutumatuks), tuleb võtta arvesse võimalikku mõju ettevõtja tasandil, kui sellist teavet avaldatakse (vastavalt kas tahtmatult on muudetud või kas osaliselt või täielikult hävitatud).

Turvalisuse tahkude, konfidentsiaalsuse ja puutumatuse kohta antakse hinnang, mis põhineb A.2 osas esitatud määratlusel, ning määratakse selle üldine tundlikkustase, tuginedes A.3 osas esitatud alusele.

A.2- Konfidentsiaalsuse ja puutumatuse hinnang

A.2.1- Taseme „madal“ määratlus

Igasugune heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud teave, mille puhul avaldamine volitamata isikutele ja/või puutumatuse rikkumine põhjustab mõõdukat kahju lepingupooltele või muudele asutustele, mis tõenäoliselt võib:

–mõõdukalt mõjutada poliitilisi või diplomaatilisi suhteid;

–põhjustada kohalikul tasandil mainekahju lepingupooltele või muudele asutustele;

–tekitada piinlikkust üksikisikutele;

–mõjutada töötajate moraali ja tootlikkust,

–põhjustada piiratud rahalist kahju või mõnevõrra soodustada sobimatu kasu saamist või anda eelise üksikisikutele või ettevõtetele;

–mõõdukalt mõjutada lepingupoolte tulemuslikkuse või tegevuspoliitika arendamist;

–mõõdukalt mõjutada lepingupoolte ärijuhtimist ja tööalast tegevust.

A.2.2- Taseme „keskmine“ määratlus

Igasugune heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud teave, mille puhul avaldamine volitamata isikutele ja/või puutumatuse rikkumine põhjustab kahju lepingupooltele või muudele asutustele, mis tõenäoliselt võib:

–tekitada piinlikkust poliitilistes või diplomaatilistes suhetes;

–põhjustada mainekahju lepingupooltele või muudele asutustele;

–tekitada raskusi üksikisikutele;

–vähendada töötajate moraali ja tootlikkust;

–tekitada lepingupooltele või muudele asutustele raskusi kolmandate isikutega toimuvatel kaubanduslikel või poliitilistel läbirääkimistel;

–põhjustada rahalist kahju või soodustada sobimatu kasu saamist või anda eelise üksikisikutele või ettevõtetele;

–mõjutada kuritegude uurimist;

–rikkuda teabe konfidentsiaalsust puudutavate juriidiliste või lepinguliste kohustuste täitmist;

–mõjutada lepingupoolte tulemuslikkuse või tegevuspoliitika arendamist;

–mõjutada lepingupoolte ärijuhtimist ja tööalast tegevust.

A.2.3- Taseme „kõrge“ määratlus

Igasugune heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud teave, mille puhul avaldamine volitamata isikutele ja/või puutumatuse rikkumine põhjustab ülisuurt ja/või ootamatut kahju lepingupooltele või muudele asutustele, mis tõenäoliselt võib:

—kahjustada diplomaatilisi suhteid;

—tekitada suuri raskusi üksikisikutele;

—raskendada lepingupooltel või muudel osalistel töö tulemuslikkuse või turvalisuse säilitamist;

—põhjustada rahalist kahju või soodustada sobimatu kasu saamist või anda eelise üksikisikutele või ettevõtetele;

—rikkuda nõuetekohast kohustust hoida saladuses kolmandate isikute avaldatud teavet;

—rikkuda õiguspäraseid piiranguid teabe avaldamise kohta;

—takistada kuritegude uurimist või soodustada nende toimepanekut;

—viia lepingupooled või muud asutused halvemasse olukorda kolmandate isikutega toimuvatel kaubanduslikel või poliitilistel läbirääkimistel;

—takistada lepingupooltel tulemuslikkuse saavutamist või tegevuspoliitika arendamist;

—kahjustada lepingupoolte ärijuhtimist ja tööalast tegevust.

A.3 – HKSi tundliku teabe taseme hindamine

Tundlikkuse puhul hinnatakse nii konfidentsiaalsust kui ka puutumatust vastavalt eelmises osas kirjeldatule, kasutades selleks järgmist tabelit:

Konfidentsiaalsuse hindamine Puutumatuse hindamine	Madal	Keskmine	Kõrge
Madal	Piiratud HKS	Tundlik HKS (või piiratud HKS*)	Kriitiline HKS
Keskmine	Tundlik HKS (või piiratud HKS*)	Tundlik HKS (või kriitiline HKS*)	Kriitiline HKS
Kõrge	Kriitiline HKS	Kriitiline HKS	Kriitiline HKS

* Võimalikku muutust tuleks hinnata iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

(1)

Praegu kasutatakse selliseid tehnilisi lahendusi side pidamiseks ELi registri ja rahvusvahelise tehingulogi vahel ning ka Šveitsi registri ja rahvusvahelise tehingulogi vahel.