EUROOPA KOMISJON
Brüssel,31.5.2017
COM(2017) 279 final
2017/0111(COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
{SWD(2017) 188 final}
{SWD(2017) 189 final}
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU TAUST
•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid
Praeguse komisjoni peamine poliitiline eesmärk on luua töökohti, majanduskasvu ja investeeringuid ning minna selles kontekstis üle puhtale energiale kõigi eurooplaste jaoks. Selle aluseks on investeerimiskava, mille eesmärk on Euroopa taasindustrialiseerimine, võttes aluseks uued ärimudelid ning tipptasemel tehnoloogia. Keskpikas ja pikas perspektiivis on eesmärk minna üle vähese CO2-heitega ringmajandusele.
Transpordisektoris, eeskätt seoses veoautode ja bussidega (st raskeveokitega), on komisjoni eesmärk tagada euroopa kodanikele ja ettevõtjatele juurdepääs õiglasele, säästvale ja konkurentsivõimelisele transpordile.
ELi turule lastud uute raskeveokite CO2-heidet ja kütusekulu ei ole siiamaani sertifitseeritud, nende kohta ei ole andmeid kogutud ega esitatud. Sellise teabelüngaga kaasnevad järgmised kolm raskeveokitega seotud probleemi:
(1)Kasutamata jäetud võimalused kujundada poliitikat, millega vähendada kütusele kulutatud summasid transpordiettevõtjate jaoks. Kütusele tehtud kulutused võivad kaubaveoettevõtjate jaoks moodustada rohkem kui neljandiku nende tegevuskuludest ning kütuse ostmisel on peamiseks kriteeriumiks kütusesäästlikkus. Viimastel kümnenditel on raskeveokite kütusesäästlikkus küll paranenud, kuid paljudel rohkem kui poolest miljonist transpordiettevõttest, mis on enamasti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd), ei ole ikka veel juurdepääsu standardiseeritud teabele, et hinnata kütusesäästlikkuse suurendamise tehnoloogiaid, võrrelda veoautosid parimal teabel põhineva ostuotsuse tegemiseks ning vähendada kütusekulusid. Aja jooksul on kütuse kokkuhoiu võimaluste kasutamata jätmine kumulatiivselt suurendanud ELi sõltuvust fossiilkütuste impordist, mis omakorda tähendab seda, et kütuseimporti ei ole olnud võimalik vähendada.
(2)Suurenev konkurents sõidukitootjate vahel. Ettevõtjate andmete põhjal tekitas veoautode eksport 2015. aastal kaubandusbilansi ülejäägi summas 5,1 miljardit eurot. ELi raskeveokite tootmise sektor on osa autotööstusest, mille arvel on 12,1 miljonit otsest ja kaudset töökohta Euroopas (5,6 % kogu ELi tööhõivest). ELi raskeveokite tootjad seisavad silmitsi kasvava üleilmse konkurentsisurvega. Sellised olulised turud nagu USA, Kanada, Jaapan ja Hiina on viimastel aastatel rakendanud sertifitseerimise ja kütusesäästlikkuse meetmeid kütusekulu ja/või heitenormide kujul, et ergutada innovatsiooni ja suurendada kiiresti sõidukite tõhusust. Linnabusside turul suureneb konkurents eelkõige Hiinas toodetud elektrisõidukite valdkonnas. Praeguse turupositsiooni säilitamiseks peab sektor pidama sammu tehnoloogiliste täiustustega nendel turgudel.
(3)Takistused raskeveokite sektori kasvuhoonegaaside heite vähendamise poliitika kujundamisel. ELi raskeveokite sektor on oluline kasvuhoonegaaside heite allikas. 2014. aastal moodustas raskeveokite kasvuhoonegaaside heide 5 % kogu ELi heitest, viiendiku kogu transpordiheitest ning umbes neljandiku maanteetranspordi heitest. Aastatel 1990–2014 suurenes transpordisektori kasvuhoonegaaside koguheide 20 % ning raskeveokite heide 14 %. Kui ei võeta täiendavaid meetmeid, suureneb süsinikdioksiidi (CO2) heide prognooside kohaselt aastatel 2010–2030 kuni 10 %. Samal ajal on EL püstitanud 2030. aastaks kaugeleulatuvad kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgid, mille täitmisse peab transpordisektor panustama. Üldine ELi sisene eesmärk on vähendada 2030. aastaks heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Üldeesmärk on jagatud kulutõhususest lähtuvalt eesmärkideks, mille kohaselt vähendatakse 2030. aastaks heidet võrreldes 2005. aasta tasemega ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS) hõlmatud sektorites 43 % ja selle süsteemi välistes sektorites 30 %. Liikmesriikide transpordiheide jääb vahemikku 21 %–69 % riigi koguheitest ELi HKSiga hõlmamata sektorites, mille suhtes kohaldatakse jõupingutuste jagamise määrust. Kuigi 2030. aastaks ei ole püstitatud sektoripõhiseid eesmärke, peab transpordisektor sarnaselt ehitus-, põllumajandus- ja jäätmesektoriga panustama, et saavutada ELi HKSiga hõlmamata sektorite heite vähendamise eesmärk vastavalt jõupingutuste jagamise määrusele.
See on põhjus, miks komisjon on teabelünga täitmiseks võtnud meetmeid.
Esiteks on komisjon välja töötanud modelleerimistarkvara – sõiduki energiatarbimise arvutamise vahendi (Vehicle Energy Consumption Calculation Tool, VECTO), mille abil on võimalik välja arvutada uute raskeveokite kütusekulu ja CO2-heide võrreldaval ja kulutõhusal viisil.
Teiseks tegi komisjon ettepaneku võtta vastu uus määrus (nn sertifitseerimismäärus) uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu mõõtmise kohta olemasolevate tüübikinnitust käsitlevate õigusaktide alusel. Komisjoni sertifitseerimismääruse kohaldamisel tuleb määruse kohaldamisalasse kuuluva ja ELi turule lastud iga uue raskeveoki puhul arvutada modelleerimistarkvara VECTO abil välja selle CO2-heide ja kütusekulu. Modelleerimist teostavad sõidukitootjad ise sõiduki osi käsitlevate sertifitseeritud sisendandmete ja selliste sisendandmete hankimist, haldamist ja kohaldamist käsitleva sertifitseeritud protsessi alusel.
Sertifitseerimisega täidetakse osaliselt teabelünk. Teave konkreetse sõiduki tõhususe kohta avaldatakse üksnes kõnealuse sõiduki ostjale ja selle riigi ametiasutustele, kus sõiduk on registreeritud.
Kolmandaks teeb komisjon ettepaneku, milles käsitletakse sertifitseerimismenetlusega hõlmatud raskeveokite CO2-heite seiret ja aruandlust. Ettepaneku eesmärk on täita teabelünk ja muuta turg täielikult läbipaistvaks. Selle kolmanda meetme kohaselt tuleks kõiki asjaomaseid andmeid, mille tootjad on sertifitseerimismetoodika alusel välja arvutanud, kontrollida, need esitada ja ELi tasandil avaldada. Sel viisil muutuksid andmed kättesaadavaks kõikidele sidusrühmadele.
See annaks transpordiettevõtjatele juurdepääsu teabele eri marki, kuid samade omadustega veoautode tõhususe kohta, mis aitaks neil teha teadlikumaid ostuotsuseid.
Sõidukitootjad saaksid võrrelda oma veokite tõhusust muud marki veokite tõhususega, mis stimuleeriks innovatsiooni.
Riigi ametiasutustel oleks juurdepääs põhjalikele andmetele, mille alusel kujundada ja rakendada meetmeid kütusesäästlikemate veoautode kasutamise edendamiseks, näiteks maksustamise ja teemaksude kaudu. See ei oleks võimalik, kui liikmesriikidel oleks juurdepääs vaid nende territooriumil registreeritud sõidukite VECTO andmetele. Lisaks võimaldaks see andmeid analüüsida, nt hinnata teatava tehnoloogia kasutamise taset.
Samuti on see vajalik raskeveokite CO2-heite normide rakendamiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus. Seire- ja aruandlussüsteem on eriti vajalik sellistele tulevastele normidele vastavuse hindamiseks, nagu seda tehakse sõiduautode ja kaubikute puhul.
•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega
Ettepanekuga rakendatakse raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite vähendamise 2014. aasta teatises käsitletud strateegiat. Raskeveokite strateegias tehti teatavaks rakendusmeede, millega nähakse ette menetlus ELi turule lastud uute raskeveokite VECTO abil arvutatud CO2-heite sertifitseerimiseks, ning kõnealuse heite seiret ja aruandlust käsitleva õigusakti ettepanek.
Käesoleva ettepanekuga rakendatakse ka Euroopa 2016. aasta vähese heitega liikuvuse strateegiat, mille eesmärkide hulka kuulub maanteetranspordi kasvuhoonegaaside heite vähendamine 2050. aastaks vähemalt 60 % võrreldes 1990. aasta tasemega ning õhusaasteainete heite märkimisväärne vähendamine. Strateegias märgitakse lisaks, et komisjon kiirendab CO2-heite normide kujundamise eri võimaluste analüüsi, et valmistada ette õigusakti ettepanek praeguse komisjoni volituste ajal.
Samuti aitab käesolev ettepanek töötada välja metoodika, mille alusel kehtestada uutele raskeveokitele erinevad taristu kasutamise maksud vastavalt nende CO2-heitele. Sellega toetatakse Eurovignette’i direktiivi läbivaataamist.
•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Käesolev ettepanek on kooskõlas ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku alusel võetud kohustusega vähendada ELi sisest heidet 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aasta tasemega. Osana selle kohustuse täitmisest tegi komisjon 2016. aasta juulis ettepaneku võtta vastu määrus liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite vähendamise iga-aastaste siduvate eesmärkide kohta ajavahemikul 2021–2030 (jõupingutuste jagamise määrus) ELi HKSiga hõlmamata sektorites (st transport, ehitus, põllumajandus ja jäätmed).
Käesolev ettepanek on kooskõlas ka komisjoni 2016. aasta ettepanekuga vaadata läbi energiatõhususe direktiiv, millega kehtestatakse ELi tasandi üldeesmärk suurendada 2030. aastaks energiatõhusust 30 % võrreldes senise olukorra jätkumisega.
2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
•Õiguslik alus
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 191–193 on sätestatud ja kindlaks määratud ELi pädevus kliimamuutuste valdkonnas. Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 192.
•Subsidiaarsus
ELi meetmed on õigustatud, pidades silmas kliimamuutuste piiriülest mõju ja vajadust kindlustada ühtne kütuste, sõidukite ja transporditeenuste turg.
Lisaks on teatavas liikmesriigis registreeritud raskeveokid sageli tootnud muu liikmesriigi tootja. Seega nõuaks liikmesriikide tasandil seire ulatuslikku koostööd liikmesriikide vahel ning seireandmete ühtlust ei saaks tagada õigusnormide ja poliitiliste tavade erinevuse tõttu. Võrreldavate ja täielike andmete saamine oleks keeruline, mille tulemusena suureneks ELi turu killustatus ja väheneks läbipaistvus.
Kõigi liikmesriikide seireandmeid sisaldava ühtse andmebaasi puudumine takistaks eelkõige ostjatel ja ELi tasandil poliitikakujundajatel andmeid kasutada.
Näib, et ühtne ELi tasandi seiresüsteem on parim ja lihtsaim lähenemisviis. Sama süsteemi juba kasutatakse ELi meetmete kaudu sõiduautode ja kaubikute puhul.
•Proportsionaalsus
Võttes arvesse, et ettepanek on ühtlasi vajalik ning samas majandusele kasulik, täidab see proportsionaalsuse nõuded, kuna ELi tasandil on vajalikud meetmed minimaalsed ning kulud peaaegu olematud võrreldes kõigi sidusrühmade jaoks potentsiaalse kasuga, mis saadakse turu läbipaistvuse suurenemisest ja raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu andmete kättesaadavusest.
•Vahendi valik
Selleks et kavandatud meetmeid kohaldataks ühtlaselt kogu ELis ning tekiks ühtlane ja võrreldav andmebaas, millega luuakse võrdsed võimalused raskeveokite tootjatele ja selliste sõidukite kasutajatele, on asjakohane vahend määrus, mis on liikmesriikidele siduv ja seal vahetult kohaldatav.
3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll
Hindamist ei ole tehtud, kuna küsimust ei ole varem reguleeritud.
•Konsulteerimine sidusrühmadega
Komisjon korraldas sidusrühmade kohtumise, et saada tagasisidet esialgse mõjuhinnangu kohta ning tutvustada väliskonsultandi poolt tehtud halduskulude hindamise tulemusi. Sidusrühmadelt saadud tagasiside oli konstruktiivne ning kulude hindamise tulemustele vastuväiteid ei esitatud.
Komisjon korraldas ka avaliku veebiarutelu raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite seiret ja aruandlust käsitleva kavandatava õigusakti üle. Paljudelt eri sidusrühmadelt saadi 121 vastust, mis kajastasid nende arvamusi meetmete võtmise vajaduse, eesmärkide, võimaluste ja eeldatava mõju kohta.
Sidusrühmade seisukohti võeti mõju hindamisel arvesse ning valitud poliitikavarianti eelistasid ka enamik vastanutest. Kokkuvõte sidusrühmadega konsulteerimisest on esitatud käesoleva ettepaneku kohta koostatud mõjuhinnangu 2. lisas.
•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine
Erinevate seire- ja aruandlusvõimalustega kaasnevate kulude analüüsi tegi väline töövõtja (vt mõjuhinnangu 10. lisa). Uuring põhineb suures osas riiklike registreerimisasutuste ja raskeveokite tootjatega tehtud intervjuudel, mille eesmärk oli koguda arvamusi eri seirevõimaluste kohta ning saada konkreetset teavet organisatsioonide kuludest, võttes arvesse praegust korda ja vajalikke muudatusi.
Muude mõjude hindamise osas tugineb mõjuhinnang eelmisele mõjuhinnangule, mis on lisatud raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite vähendamise 2014. aasta strateegiale.
•Mõjuhinnang
Käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnang on ette valmistatud ja välja töötatud kooskõlas parema õigusloome suunistega ning õiguskontrollikomitee on andnud sellele positiivse hinnangu. Õiguskontrollikomitee soovitatud täiendused on lisatud lõppversiooni. Sellega täiendatakse raskeveokite strateegia toetuseks 2014. aasta mõju hindamise käigus tehtud analüüsi.
Mõjuhinnangus käsitleti kõigi selliste ELis turule lastavate uute raskeveokite CO2-heite seire ja aruandlusega seotud poliitikavariante, mille suhtes kohaldatakse tüübikinnitusraamistikus sertifitseerimismenetlust. Andmed, mida tuleb kontrollida ja mille kohta tuleb aru anda, koosnevad ligikaudu 80 näitajast, mis on olulised iga sõiduki kütusekulu ja CO2-heite mõõtmisel.
Kõige sobivam Euroopa tasandil asutus komisjoni nimel andmete kogumiseks, uue andmebaasi loomiseks ning raskeveokite kohta esitatud seireandmete analüüsimiseks ja kvaliteedikontrolli teostamiseks on Euroopa Keskkonnaamet (EEA). EEA juba täidab neid ülesandeid kergsõidukite kohta esitatavate seireandmete puhul (vt mõjuhinnangu 8. lisa).
Mõjuhinnangus käsitleti kolme õiguslikku varianti, kuidas peaks selliseid seireandmeid komisjonile EEA kaudu esitama: 1) andmed esitavad riigi ametiasutused; 2) andmed esitavad raskeveokite tootjad; ning 3) andmed esitavad nii riigi ametiasutused kui ka raskeveokite tootjad.
1. variandi puhul esitavad riigi ametiasutused seireandmed koos sõidukite asjaomaste registreerimisandmetega EEA kaudu komisjonile. Selle variandi kohaselt ei pruugi olla lihtne seiret ja aruandlust täielikult digitaliseerida, kuna suurem osa riiklikest registreerimisasutustest kasutab raskeveokite registreerimisel endiselt paberdokumente. Seetõttu võib üleminek täielikult digitaliseeritud seireandmete haldamisele osutuda keeruliseks ja kulukaks.
2. variandi puhul vastutaks iga uut sõidukit puudutavate seireandmete EEA kaudu komisjonile esitamise eest raskeveokite tootja. Sellisel juhul põhineksid seireandmed sõidukitootja müügiandmetel ning registreerimisandmeid ei esitataks. Selle tulemusena ei saaks esitatud heiteandmeid siduda konkreetse liikmesriigiga. See muudaks säästlikumate raskeveokite kasutuselevõtu suurendamiseks vajalike tõhusate riiklike meetmete väljatöötamise liikmesriikide jaoks raskemaks.
3. poliitikavariant on vahepealne variant. Uute registreeritud sõidukite registreerimisandmed, eelkõige valmistajatehase tähised (VIN-koodid), esitaksid kord aastas EEA kaudu komisjonile liikmesriigi määratud ametiasutused, millest enamik on eeldatavasti riiklikud registreerimisasutused. Sõidukitootjad esitaksid EEA kaudu komisjonile kõnealustele sõidukitele vastavad seireandmed. Selleks et saada seireandmed liikmesriigi kohta, peaks EEA need kaks andmekogu VIN-koodide alusel ühendama. Selle variandi puhul on andmevoo täielik digitaliseerimine tagatud, kuna tootjad peavad esitama seireandmed, mis neil on sertifitseerimise eesmärgil juba digitaalkujul olemas.
Eelistatud on 3. variant. See variant on kõige tõhusam, kuna sellega tagatakse digitaalne teabevahetus ja andmed nii liikmesriigi kui ka ELi tasandil ning sellega kaasnevad halduskulud on väikesed.
Kõnealune variant tekitab tõenäoliselt konkurentsi energiatõhusamate sõidukite tootmiseks ning stimuleerib innovatsiooni. Energiatõhusama kaubaveo mõju peaks levima vähemalt osaliselt enamikusse ELi majanduse sektoritest: väiksem kütusekulu alandaks transpordi hinda, mis vähendaks kulusid muudes sektorites ning tooks kasu ELi tarbijatele.
Keskpikas ja pikas perspektiivis peaks konkurentsivõime suurenema ja rahvusvaheline mõju olema positiivne, ka raskeveokite tootjatele, võttes arvesse rahvusvahelist keskkonda, kus muudel suurematel turgudel (nt USA, Kanada, Jaapan ja Hiina) juba kehtivad nõuded raskeveokite kütusesäästlikkuse suurendamiseks.
Tööhõive peaks keskmises ja pikas perspektiivis suurenema. Ostetud sõidukite kütusesäästlikkuse järkjärguline suurenemine peaks aitama vähendada CO2-heidet. Muu heide peaks samuti vähenema, kuid väga vähe. Ainus majanduskulu on halduskulud. Need peaksid olema väga väikesed – hinnanguliselt 1 euro sõiduki kohta.
•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine
VKEdele ja mikroettevõtjatel ei ole otsest aruandekohustust. Transpordiettevõtjad, kellest enamik on VKEd, peaksid saama kasu turu suuremast läbipaistvusest. See võimaldab neil teha teadlikumaid ostuotsuseid ja valida kõige kütusesäästlikumad sõidukid, mille pealt on võimalik kütusekulusid kokku hoida ning seega vähendada tegevuskulusid ja suurendada konkurentsivõimet.
Kavandatava määruse kohaselt kasutatakse e-aruandlust, mis peaks vähendama raskeveokite tootjate, riigi ametiasutuste ning komisjoni ja EEA halduskulusid.
•Põhiõigused
Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste kaitset.
4.MÕJU EELARVELE
Kavandatava määruse rakendamise mõju eelarvele on väga piiratud (vt lisatud finantsselgitus). Mõju jääb mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) rubriigi 2 piiridesse, kuid EEA puhul nõuab kulude väikest ümberjaotamist aastatel 2019 ja 2020.
5.MUU TEAVE
•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Komisjon koostab igal aastal aruande liikmesriikide ja raskeveokite tootjate esitatud teabe alusel. Komisjonipoolse aruande koostamisega tagatakse määruse rakendamise põhjalik järelevalve.
•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artikkel 1. Reguleerimisese
Selles artiklis selgitatakse peamisi määrusega ette nähtud meetmeid, milleks on raskeveokite (st veoautode ja busside) CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandlus.
Artikkel 2. Kohaldamisala
Selles artiklis määratletakse määruse kohaldamisala ning sätestatakse kategooriad, millesse kuuluvate sõidukite registreerimisandmeid, tehnilisi andmeid ja võimaluse korral CO2-heite ja kütusekulu andmeid tuleks koguda ja esitada.
Artikkel 3. Mõisted
Määrus on tihedalt seotud tüübikinnitust käsitlevate õigusaktidega ning selles kasutatakse sama terminoloogiat. Eri õigusaktide ühtsuse tagamiseks on selgelt sätestatud, et käesolevas määruses kasutatud terminoloogiat tuleks mõista samamoodi nagu tüübikinnitust käsitlevates õigusaktides kasutatud terminoloogiat.
Artikkel 4. Liikmesriikide poolne seire ja aruandlus
Kõnealuses artiklis sätestatakse liikmesriikide peamised kohustused seoses seire ja aruandluse ajakava, pädevate asutuste määramise ning sellega, milliseid andmeid kogutakse. Andmeid kogutakse uute raskeveokite ja uute haagiste kohta, mis on esmakordselt registreeritud liidus või registreeritud väljaspool liitu, kuid vähem kui kolm kuud enne liidus registreerimist.
Pädevate asutustega seoses on sätestatud, et need asutused, kes juba vastutavad kergsõidukeid käsitlevate andmete kogumise ja esitamise eest, peaksid tegema seda ka raskeveokite puhul.
Seda sätet täiendavad I ja II lisa, milles esitatakse näitajad, mida tuleb jälgida, ning seire ja aruandluse korra halduslikud etapid.
Artikkel 5. Tootjate poolne seire ja aruandlus
Kõnealuses artiklis sätestatakse tootjate peamised kohustused seoses seire ja aruandluse ajakava, kontaktisikute määramise ning sellega, milliseid andmeid kogutakse.
Seda sätet täiendavad I ja II lisa, milles esitatakse näitajad, mida tuleb jälgida, ning seire ja aruandluse korra halduslikud etapid.
Artikkel 6. Raskeveokeid käsitlevate andmete keskregister
Komisjonile esitatud andmeid hoitakse üldsusele kättesaadavas registris. Komisjoni nimel hakkab registrit haldama EEA, kes toetub kergsõidukite andeid käsitleva registri haldamisel saadud kogemustele.
Kui enamik andmeid peaksid olema üldsusele kättesaadavad, võidakse teatavad andmed jätta isikuandmete kaitse (VIN-koodid) ja konkurentsiga seotud põhjustel (autoosade tootjate nimed) avaldamata.
Artikkel 7. Andmete kvaliteet
Käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks on vaja kvaliteetseid andmeid. Seepärast on oluline rõhutada, et andmeid esitavad üksused vastutavad andmete kvaliteedi ja õigsuse eest. Lisaks on komisjonil võimalus ka ise andmete kvaliteeti kontrollida ja neid parandada, kui esitatud andmetes esineb vigu.
Artikkel 8. Aruanne
Komisjonile EEA kaudu esitatud andmete põhjal peaks igal aastal valmima CO2-heite suundumuste ja muutuste analüüs nii ELi kogu raskeveokipargi kui ka üksikute raskeveokitootjate kohta eraldi. Iga-aastase analüüsi teeb komisjon koos EEAga ning selle tulemusi kasutatakse olulise sisendina energialiidu juhtimist käsitleva kavandatud määruse kohase põhjalikuma iga-aastase eduaruande koostamisel energialiidu olukorda käsitleva aruande raames. Analüüsi tulemused on ka kõigi muude võimalike tulevaste poliitikameetmete oluliseks sisendiks. Analüüs suurendab CO2-heite ja kütusekulu tehniliste konfiguratsioonide ja tõhususe osas läbipaistvust nii ELi kogu raskeveokipargi kui ka üksikute raskeveokite puhul.
Artikkel 9 ja 10. Rakendusmeetmed ja volituste delegeerimine
Nendes artiklites sätestatakse vastavalt õiguslik alus komisjoni rakendusmeetmete võtmiseks ning delegeeritud õigusaktide abil I ja II lisa mitteolemuslike osade muutmiseks. Rakendusmeetmetega täiendatakse artiklit 7, võimaldades komisjonil määrata kindlaks esitatud andmete kontrollimiseks ja parandamiseks vajalikud üksikasjalikud sätted ja menetlused. Komisjonile delegeeritud volitused hõlmavad nii jälgitavate andmenäitajate kui ka I ja II lisas esitatud seirekorra eri etappide kohandamist ja ajakohastamist.
Artikkel 11 ja 12. Komiteemenetlus ja delegeeritud volituste rakendamine
Kõnealustes artiklites sätestatakse rakendusaktide vastuvõtmiseks kasutatava komiteemenetluse ning artikli 9 lõigetes 2 ja 3 osutatud delegeeritud volituste rakendamisega seotud standardsätted.
2017/0111 (COD)
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS
uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 192 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,
võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1)Euroopa Ülemkogu kiitis 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta heaks siduva eesmärgi vähendada liidu kõikides majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga vähemalt 40 % ja seda kohustust kinnitati taas 2016. aasta märtsis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel.
(2)Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldustega on ette nähtud, et EL peaks täitma eesmärgi ühiselt võimalikult kulutasuvalt ja vähendama heitkoguseid 2030. aastaks võrreldes 2005. aastaga 43 % sektorites, mis kuuluvad ELi heitkogustega kauplemise süsteemi, ning 30 % sektorites, mis sinna ei kuulu. Kõik liikmesriigid peaksid selles jõupingutuses osalema ning kõik majandusharud, sealhulgas transpordisektor, peaksid aitama kaasa heite vähendamise eesmärkide saavutamisele.
(3)Komisjoni vähese heitega liikuvuse Euroopa 2016. aasta strateegias on püstitatud eesmärk vähendada 2050. aastaks transpordisektori heidet võrreldes 1990. aastaga vähemalt 60 %.
(4)Veoautode ja busside ehk raskeveokite kasvuhoonegaaside heide moodustab praegu umbes neljandiku liidu maanteetranspordi heitest ning 2030. aastaks prognoositakse heite suurenemist. Transpordisektori heite vajalikul määral vähendamiseks on vaja kehtestada tõhusad raskeveokite heite vähendamise meetmed.
(5)Komisjon tunnistas oma 2014. aasta teatises raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite vähendamise strateegia kohta, et selliste meetmete võtmise eeltingimus on CO2-heite ja kütusekulu mõõtmise reguleeritud menetlus.
(6)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 595/2009 on ette nähtud raamistik sellise reguleeritud menetluse kehtestamiseks. Mõõtmised annavad usaldusväärsed ja võrreldavad CO2-heite ja kütusekulu andmed iga sõiduki kohta märkimisväärse osa puhul liidu raskeveokite pargist. Konkreetse sõiduki ostjal ja liikmesriigil, kus sõiduk registreeritakse, peab olema juurdepääs nendele andmetele. Sellega vähendatakse osaliselt teabelünka.
(7)Selleks, et kõik sõidukite kasutajad saaksid teha teadlikke ostuotsuseid, tuleks teave sõiduki CO2-heite ja kütusekulu kohta teha üldsusele kättesaadavaks. Kõik sõidukitootjad saavad võrrelda oma sõidukite tõhusust muud marki sõidukite tõhususega. See aitab stimuleerida innovatsiooni ja seeläbi suurendada konkurentsivõimet. Kõnealune teave on usaldusväärne alus ka liidu ja liikmesriikide poliitikakujundajatele energiatõhusamate sõidukite kasutuselevõtu edendamise meetmete väljatöötamisel. Seepärast on asjakohane koguda ja kontrollida iga uue raskeveoki suhtes vastavalt komisjoni määrusele (EL) [.../...] [Opoce to include correct reference] kindlaksmääratud CO2-heite ja kütusekulu andmeid, esitada need komisjonile ja teha üldsusele kättesaadavaks.
(8)Selleks, et saada täielik ülevaade liidu raskeveokipargi koosseisust, selle muutumisest ajas ja võimalikust mõjust CO2-heitele, on asjakohane koguda ja esitada kõigi uute raskeveokite ja haagiste registreerimise andmeid, sealhulgas jõuseadmete ja kere kohta.
(9)CO2-heite ja kütusekulu andmed tehakse kättesaadavaks teatavate uute raskeveokite kohta, mis on registreeritud [2019]. aastal. Seepärast peaksid liikmesriigi pädevad asutused olema alates sellest kuupäevast kohustatud esitama uute registreerimiste andmed ning tootjad nende registreerimistega seotud raskeveokite tehnilised andmed.
(10)Selleks, et suurendada läbipaistvust raskeveoki tehniliste omaduste ja nendega seotud tõhususe osas ning soodustada tootjatevahelist konkurentsi, peaksid raskeveoki CO2-heitel ja kütusekulul põhineva tõhususe kindlakstegemiseks vajalikud tehnilised andmed olema üldsusele kättesaadavad. Avaldada ei tohiks üksnes andmeid, mis on delikaatsed isikuandmete kaitse ja ausa konkurentsi tagamiseks. Raskeveokite tõhususe kindlakstegemiseks vajalike tehniliste andmete kättesaadavus on siiski selgelt üldsuse huvides. Seepärast ei tohiks nende andmete puhul teha avaldamisega seoses erandeid.
(11)On oluline tagada, et kogutud ja esitatud andmed oleksid kindlad ja usaldusväärsed. Seepärast peaks komisjonil olema vahendid lõplike andmete kontrollimiseks ja vajaduse korral parandamiseks. Seega tuleks seirenõuetega näha ette ka parameetrid, mis võimaldavad andmed piisavalt jälgida ja kontrollida.
(12)Tuginedes kogemusele, mis on saadud CO2-heite andmete kogumisel ja esitamisel uute sõiduautode puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 443/2009 ning uute kergsõidukite puhul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 510/2011, on asjakohane, et liikmesriikide pädevate asutuste ja tootjatega teabe vahetamise ning lõpliku andmebaasi komisjoni nimel haldamise eest vastutab Euroopa Keskkonnaamet. Samuti on asjakohane ühtlustada raskeveokitega seotud seire ja aruandluse kord võimalikult suurel määral kergsõidukite puhul juba rakendatava korraga.
(13)Selleks, et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse sätete rakendamisel kogutud andmete kontrollimise ja parandamise suhtes, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011.
(14)Selleks, et nõutavad andmed ning seire ja aruandluse kord raskeveokite CO2-heite osakaalu hindamisel oleks asjakohane ka tulevikus ning uusi ja kõrgtasemelisi CO2-heite vähendamise tehnoloogiaid käsitlevate andmete kättesaadavuse tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte lisade kohaselt nõutavate andmete ning neis esitatud seire ja aruandluse korra muutmiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprill 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
(15)Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on liidus registreeritud uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandlus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid eesmärkide ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa Liidus registreeritud uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse nõuded.
Artikkel 2
Kohaldamisala
Käesolevat määrust kohaldatakse uusi sõidukeid käsitlevate andmete liikmesriikide ja raskeveokite tootjate poolse kogumise ja esitamise suhtes.
Seda kohaldatakse järgmiste sõidukikategooriate suhtes:
(a)M1-, M2-, N1- ja N2-kategooria raskeveokid, mille mass on üle 2 610 kg ning mis ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 715/2007 kohaldamisalasse, ning kõik M3-ja N3-kategooria sõidukid;
(b)
O3- ja O4-kategooria sõidukid.
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 595/2009 sätestatud mõisteid.
Artikkel 4
Liikmesriikide poolne seire ja aruandlus
1.Alates [2020]. aastast koguvad liikmesriikide pädevad asutused iga aasta 28. veebruariks I lisa A osas esitatud andmed liidus eelmisel kalendriaastal esmakordselt registreeritud uute sõidukite kohta. Andmeid eelnevalt väljaspool liitu registreeritud uute sõidukite kohta ei koguta ega esitata, välja arvatud juhul, kui sõiduk on registreeritud vähem kui kolm kuud enne selle liidus registreerimist. Andmed esitatakse komisjonile vastavalt II lisas esitatud korrale.
2.Käesoleva määruse kohase andmete kogumise ja esitamise eest vastutavad pädevad asutused on need asutused, mille liikmesriik on määranud kooskõlas määruse (EÜ) nr 443/2009 artikli 8 lõikega 7.
Artikkel 5
Tootjate poolne seire ja aruandlus
1.Alates [2020]. aastast koguvad raskeveokite tootjad iga aasta 28. veebruariks I lisa B osas esitatud andmed nende sõidukite kohta, mille tootmise kuupäev jääb eelmisesse kalendriaastasse.
Tootmise kuupäevaks loetakse vastavustunnistuse või vajaduse korral üksiksõiduki tüübikinnitustunnistuse allakirjutamise kuupäeva.
2.Tootjad määravad kontaktisiku käesoleva määruse kohaste andmete esitamiseks.
Artikkel 6
Raskeveokeid käsitlevate andmete keskregister
1.Komisjon peab artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete keskregistrit. Register on avalik, välja arvatud I lisa B osas esitatud kanded nr 1, 24, 25, 32, 33, 39 ja 40.
2.Komisjoni nimel haldab registrit Euroopa Keskkonnaamet (EEA).
Artikkel 7
Andmekvaliteet
1.Pädevad asutused ja tootjad vastutavad artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete õigsuse ja kvaliteedi eest. Nad teatavad komisjonile viivitamata kõigist esitatud andmetes leitud vigadest.
2.Komisjon võib artiklite 4 ja 5 kohaselt esitatud andmete kvaliteeti ka ise kontrollida.
3.Kui komisjonile teatatakse andmetes esinevatest vigadest või kui ta avastab need andmekogumist oma kontrolli käigus, võtab ta vajaduse korral meetmeid artiklis 6 osutatud keskregistris avaldatud andmete parandamiseks.
Artikkel 8
Aruanne
1.Komisjon avaldab [energialiidu juhtimise määruse artikli 29] kohase aastaaruande osana liikmesriikide ja tootjate poolt eelmise kalendriaasta kohta esitatud andmete analüüsi.
2.Analüüsis tuleb vähemalt ära märkida liidu ja iga tootja raskeveokipargi tõhusus, mis põhineb kõnealuste sõidukite kütusekulul ja CO2-heitel. Samuti võetakse selles võimaluse korral arvesse andmeid CO2-heite uue ja kõrgetasemelise tehnoloogia kasutuselevõtu kohta.
3.
Komisjoni abistab analüüsi koostamisel Euroopa Keskkonnaamet.
Artikkel 9
Rakendamisvolituste andmine
Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks artikli 7 lõigetes 2 ja 3 osutatud meetmete kontrollimise ja parandamise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu artiklis 11 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.
Artikkel 10
Volituste delegeerimine
1.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et ajakohastada või kohandada selle kohaselt nõutavaid andmeid, kui seda peetakse vajalikuks artikli 8 kohase põhjaliku analüüsi tegemiseks.
2.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 12 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et muuta selles esitatud seire- ja aruandluskorda käesoleva määruse kohaldamisel saadud kogemuste arvessevõtmiseks.
Artikkel 11
Komiteemenetlus
1.Komisjoni abistab kliimamuutuste komitee, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 280/2004/EÜ artikliga 9. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.
Artikkel 12
Volituste rakendamine
1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.
2.Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktide antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].
3.Euroopa Parlament või nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4.
Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi määratud ekspertidega kooskõlas 13. aprillil 2016. aastal välja antud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.
5.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6.Artikli 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.
Artikkel 13
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel
Nõukogu nimel
president
eesistuja
Finantsselgitus – „Ametid“
Euroopa Keskkonnaamet (EEA)
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1,1.Ettepaneku/algatuse nimetus
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile
1.3.Ettepaneku/algatuse liik
1.4.Eesmärgid
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.6.Meetme kestus ja finantsmõju
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNAGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
3.2.Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele
3.2.2.Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele
3.2.3.Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
FINANTSSELGITUS
1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1,1.Ettepaneku/algatuse nimetus:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse kohta
1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile
1.3.Ettepaneku/algatuse liik:
☑ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet
◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest
◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist
◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet
1.4.Eesmärgid
1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse
Ettepanek kujutab endast 2017. aasta mais vastuvõetava esimese liikuvuspaketi peamist õiguslikku meedet. Sellega toetatakse komisjoni 2016. aastal vastu võetud vähese heitega liikuvuse Euroopa strateegia ja selle tegevuskava rakendamist, et suurendada raskeveokite (st veoautode ja busside) kütusesäästlikkust ja vähendada nende heidet.
Ettepanek on osa rakendusmeetmest, mis tehti teatavaks komisjoni 2014. aasta teatises raskeveokite kütusekulu ja CO2-heite vähendamise strateegia kohta ning mille eesmärk on kehtestada raskeveokite CO2-heite sertifitseerimise menetlus ning teostada sellise heite üle seiret ja aruandlust kõigi ELi turule lastu uute sõidukite puhul.
Kõnealuse meetmega nähakse ette peamine vahend tulevaste CO2-heite normide jõustamiseks. Komisjon on võtnud kohustuseks teha neid norme käsitlev ettepanek 2018. aastal.
Ettepanek aitab ELil täita kohustust vähendada ELi sisest heidet 2030. aastaks vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga.
1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile
Erieesmärk nr 3
EL transpordisektori CO2-heite täiendav vähendamine ühtlustatud meetmete väljatöötamise ja rakendamise abil (koostöös muud peadirektoraatidega, nt DG MOVE, DG GROW...)
Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile
ABB Tegevusala 34 02 – Liidu ja rahvusvahelise tasandi kliimameetmed
ABB Tegevusala 07 02 – Keskkonnapoliitika liidus ja rahvusvaheliselt tasandil (eelarveartikkel 07 02 06 Euroopa Keskkonnaamet).
1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju
Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.
Ettepanekuga kehtestatakse ELi turule lastud uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja aruandluse süsteem.
Ettepanek aitab suurendada raskeveokite turu läbipaistvust, mis soodustab raskeveokite tootjate ja transpordiettevõtjate vahelist konkurentsi. See omakorda edendab sõidukite ja sõidukiosade tootjate innovatsiooni ELi turule energiatõhusamate sõidukite tootmiseks.
Eeldatakse, et seire- ja aruandlussüsteem suurendab ELi raskeveokipargi energiatõhusust 1 %, mis tähendab CO2-heite vähenemist ligikaudu 2,1 Mt võrra.
1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad
Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.
Näitaja nr 1. Sertifitseerimist käsitlevate õigusaktide alusel ELis registreeritud uute raskeveokite aasta keskmine CO2-heide ja kütusekulu sõidukiklassi, tootja ja liikmesriigi kohta.
Näitaja nr 2. Ühe ja sama klassi sõidukite aastakeskmise CO2-heite ja kütusekulu võrdlus aastate lõikes.
Näitaja nr 3. Uutesse sõidukitesse paigaldatud kütusesäästlikkust suurendavate tehniliste lahenduste ning nende kasutamise taseme iga-aastane ülevaatamine.
1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused
Liikmesriigid ja uute ELis registreeritud raskeveokite tootjad peaksid koguma CO2-heite andmeid ja esitama need komisjonile Euroopa Keskkonnaameti andmevaramu abil.
Esitatud andmeid koguks ja haldaks Euroopa Keskkonnaamet. Andmekogum avaldataks kord aastas. Komisjon avaldaks iga-aastase seirearuande.
1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus
Uute raskeveokite ja transporditeenuste turud toimivad ELi tasandil ning need on ühisturu lahutamatu osa. Ükski liikmesriik ei ole veel käsitlenud uute raskeveokite kütusekulu ja CO2-heitega seotud läbipaistvuse küsimust ning see probleem puudutab ELi tervikuna. Raskeveokite CO2-heide on hõlmatud ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgiga.
ELi üleste seire- ja aruandlusalaste õigusaktide puudumisel võivad riigi ametiasutused kohaldada erinevat seire- ja aruandlusalast lähenemisviisi, mille tulemuseks on andmete killustatud ja ebaühtlane kogumine kogu ELis. See suurendaks märgatavalt raskeveokite tootjate halduskoormust, kuna nad peaksid järgima erinevaid aruandlussüsteeme. Ettepaneku ettevalmistamise käigus peetud avalikust konsultatsioonist aga selgus, et riigi ametiasutused eelistaksid pigem varianti, mille kohaselt meetmeid ei võtaks.
ELi ülene raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seire ja sellekohase aruandluse süsteem võimaldaks raskeveokite ostjatel ja poliitikakujundajatel saada teavet kütusesäästlikkust suurendava kõrgtehnoloogia kasutamise ja tegeliku leviku kohta.
Lisaks on kliimamuutused piiriülene probleem, mis kuulub samal ajal ELi ja liikmesriikide ühise pädevuse valdkonda. Seepärast on kliimameetmeid vaja koordineerida Euroopa tasandil ning ELi meetmed on subsidiaarsuse põhimõtte seisukohalt õigustatud.
1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
Sõiduautode ja kaubikute puhul CO2-heite seire ja aruandluse ELi ülene süsteem juba kehtib. Süsteem on osutunud väga väärtuslikuks, kuna see on suurendanud sõiduautode ja kergsõidukite ELi turu läbipaistvust. EEA igal aastal avaldatavat andmekogu kasutatakse laialdaselt ELi kergsõidukite CO2heite võrdlemiseks. Andmekogu alusel kehtestatakse sõiduautode ja kaubikute CO2-heite normid ning hinnatakse kord aastas tootjate vastavust nendele normidele.
ELi ülene raskeveokite heite seire- ja aruandlussüsteem toetub olulisel määral kergsõidukite samalaadse süsteemi rakendamisel saadud kogemustele. Sarnaselt kergsõidukite suhtes kehtiva süsteemiga nähakse ka käesoleva kavandatud määrusega ette valmistajatehase tähistel (VIN-kood) põhinev seiresüsteem ning halduskoormuse minimeerimiseks esitaksid andmed nii liikmesriigid kui ka tootjad. Nii nagu sõiduautode ja kaubikute seiresüsteemi puhul, kasutataks ka käesoleva määruse kohaste andmete esitamiseks Euroopa Keskkonnaameti andmevaramut. Kuna Euroopa Keskkonnaametil juba on kogemusi seoses CO2-heite seirega, hakkaks ta komisjoni ELi ülese raskeveokite seiresüsteemi haldamisel toetama.
1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega
Ettepanek on kooskõlas komisjoni kavandatud määrusega [...], millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 595/2009 seoses raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu kindlaksmääramisega ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ.
1.6.Meetme kestus ja finantsmõju
◻Piiratud kestusega ettepanek/algatus
–◻
Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA
–◻
Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA
☑Piiramatu kestusega ettepanek/algatus
–rakendamise käivitumisperiood hõlmab piiramatu kestusega ajavahemikku alates 2018. aastast (finantsmõju ei avaldu),
–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid
☑Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt
–☑ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;
–
rakendusametite kaudu
◻Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega
☑Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);
–◻ Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile (EIF);
–☑ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;
–◻ avalik-õiguslikele asutustele;
–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;
–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;
–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.
–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.
Märkused
Uute raskeveokite CO2-heite ja kütusekulu seiret ja sellekohast aruandlust käsitleva kavandatud määruse nõuete rakendamiseks on vaja Euroopa Keskkonnaameti osalemist.
2.HALDUSMEETMED
2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage tingimused ja sagedus.
Kavandatud määruses sätestatakse, milliseid andmeid ja millise sagedusega peavad liikmesriigid ja tootjad uute liidus registreeritud raskeveokite kohta esitama. Määruses sätestatud andmed tuleks esitada kord aastas Euroopa Keskkonnaameti andmevaramu kaudu. Liikmesriikide ja tootjate abistamiseks iga-aastase aruande esitamisel antakse CIRCABC veebisaidi kaudu täiendavaid juhiseid.
2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem
2.2.1.Tuvastatud ohud
Liikmesriikidel või tootjatel võib seire- ja aruandluskohustuse täitmisel tekkida viivitusi. Eeldatakse, et liikmesriigid määravad vastutavaks asutuseks sama asutuse, mis sõiduautode ja kaubikute seire ja aruandluse puhul. Need asutused on seire ja aruandluse ning asjakohaste IT-vahenditega kursis ning see vähendab viivituste riski.
Euroopa Keskkonnaameti andmevaramu on hästitoimiv andmeedastussüsteem. Võib öelda, et süsteemi võimalikke rikkeid ning konfidentsiaalsusküsimusi on piisavalt käsitletud.
2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta
Ettenähtud kontrollimeetodid on sätestatud finantsmääruses ja selle kohaldamise eeskirjades.
2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos
2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed
Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmiseks kohaldatakse finantsmäärust; lisaks sellele toetutakse kõigi puuduste ja mittevastavuste kõrvaldamiseks uute sõiduautode ja kergsõidukite CO2-heite seire ja aruandluse hästitoimivale süsteemile, kvaliteedikontrollile ning esitatud andmete kontrollile.
3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNAGULINE FINANTSMÕJU
3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub
·Olemasolevad eelarveread
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Eelarverida
|
Assigneerinute
liik
|
Rahaline osalus
|
|
Nr
[Nimetus…..….…..]
|
Liigendatud/liigendamata
|
EFTA riigid
|
Kandidaatriigid
|
Kolmandad riigid
|
Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
|
2
|
34 02 01: Kasvuhoonegaaside heite vähendamine (olukorra leevendamine)
|
Liigendatud
|
EI
|
EI
|
EI
|
EI
|
2
|
07 02 06: Euroopa Keskkonnaamet
|
Liigendamata
|
JAH
|
JAH
|
JAH
|
EI
|
·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik
|
Eelarverida
|
Assigneerinute
liik
|
Rahaline osalus
|
|
Nr
[Nimetus…..….…..]
|
Liigendatud/liigendamata
|
EFTA riigid
|
Kandidaatriigid
|
Kolmandad riigid
|
Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
|
|
[XX.YY.YY.YY]
|
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
JAH/EI
|
3.2.Hinnanguline mõju kuludele
3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik
|
Nr
2
|
Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad
|
[asutus]: <EEA – Euroopa Keskkonnaamet>
|
|
|
Aasta
2019
|
Aasta
2020
|
Aasta
N+2
|
Aasta
N+3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
KOKKU
2019–2020
|
Jaotis 1: personalikulud
|
Kulukohustused
|
(1)
|
0,150
|
0,200
|
|
|
|
|
|
0,350
|
|
Maksed
|
(2)
|
0,150
|
0,200
|
|
|
|
|
|
0,350
|
Jaotis 2: infrastruktuuri- ja tegevuskulud
|
Kulukohustused
|
(1a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Maksed
|
(2 a)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Jaotis 3: tegevuskulud
|
Kulukohustused
|
(3 a)
|
0,250
|
0,175
|
|
|
|
|
|
0,425
|
|
Maksed
|
(3b)
|
0,250
|
0,175
|
|
|
|
|
|
0,425
|
<EEA> [asutuse]
assigneeringud KOKKU
|
Kulukohustused
|
=1+1a +3a
|
0,400
|
0,375
|
|
|
|
|
|
0,775
|
|
Maksed
|
=2+2a
+3b
|
0,400
|
0,375
|
|
|
|
|
|
0,775
|
3.2.2.Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele
–□
Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist
–☑
Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Täpsustage eesmärgid ja väljundid
⇩
|
|
|
Aasta
2019
|
Aasta
2020
|
Aasta
N+2
|
Aasta
N+3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
KOKKU
|
|
VÄLJUNDID
|
|
Väljundi liik
|
Keskmine kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv
|
Kulu
|
Väljundite arv kokku
|
Kulud kokku
|
ERIEESMÄRK nr 1
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Aruandlusplatvormi loomine
|
|
|
1
|
0,250
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,250
|
Abi liikmesriikide/tootjate esitatud andmete kvaliteedi tagamisel / kontrollimisel, teabevahetus riikide ja tootjatega, andmebaasi haldamine ja hooldamine, kasutajatoe pakkumine
|
|
|
|
|
1
|
0,175
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,025
|
Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 1 kokku
|
1
|
0,250
|
1
|
0,175
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,275
|
ERIEESMÄRK nr 2…
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Väljund
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Erieesmärk nr 2 kokku
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
KULUD KOKKU
|
1
|
0,250
|
1
|
0,175
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
0,275
|
3.2.3.Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele
3.2.3.1.Kokkuvõte
–◻
Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist
–☑
Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
2019
|
Aasta
2020
|
Aasta
N+2
|
Aasta
N+3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
KOKKU
2019+2020
|
Ametnikud (AD palgaastmed)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Ametnikud (AST palgaastmed)
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Lepingulised töötajad
|
0,150
|
0,200
|
|
|
|
|
|
0,350
|
Ajutised töötajad
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Riikide lähetatud eksperdid
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad täistööajale taandatud töötajad) – ametikohtade loetelu
Tegevusüksus ja palgaaste
|
Aasta 2019
|
Aasta 2020
|
Aasta N+2
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
AD16
|
|
|
|
|
AD15
|
|
|
|
|
AD14
|
|
|
|
|
AD13
|
|
|
|
|
AD12
|
|
|
|
|
AD11
|
|
|
|
|
AD10
|
|
|
|
|
AD9
|
|
|
|
|
AD8
|
|
|
|
|
AD7
|
|
|
|
|
AD6
|
|
|
|
|
AD5
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
AD kokku
|
|
|
|
|
AST11
|
|
|
|
|
AST10
|
|
|
|
|
AST9
|
|
|
|
|
AST8
|
|
|
|
|
AST7
|
|
|
|
|
AST6
|
|
|
|
|
AST5
|
|
|
|
|
AST4
|
|
|
|
|
AST3
|
|
|
|
|
AST2
|
|
|
|
|
AST1
|
|
|
|
|
AST kokku
|
|
|
|
|
AST/SC 6
|
|
|
|
|
AST/SC 5
|
|
|
|
|
AST/SC 4
|
|
|
|
|
AST/SC 3
|
|
|
|
|
AST/SC 2
|
|
|
|
|
AST/SC 1
|
|
|
|
|
AST/SC kokku
|
|
|
|
|
KÕIK KOKKU
|
|
|
|
|
Hinnanguline mõju inimressurssidele (täiendavad töötajad) – koosseisuvälised töötajad
Lepingulised töötajad
|
Aasta N
|
Aasta N+1
|
Aasta N+2
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
Tegevusüksus IV
|
1
|
1
|
|
|
Tegevusüksus III
|
1(*)
|
1
|
|
|
Tegevusüksus II
|
|
|
|
|
Tegevusüksus I
|
|
|
|
|
Kokku
|
2
|
2
|
|
|
(*) värbamine toimub 2019. aasta keskel.
Riikide lähetatud eksperdid
|
Aasta N
|
Aasta N+1
|
Aasta N+2
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
Kokku
|
|
|
|
|
Märkige kavandatav ametikoha täitmise aeg ja kohandage summat vastavalt (kui ametikoht täidetakse juulis, võetakse arvesse vaid 50 % keskmisest kulust). Esitage täiendav selgitus lisas.
Praegu täidab EEAs sõiduautode ja kaubikute CO2-heite seirega seotud ülesandeid üks ajutine töötaja ja üks lepinguline töötaja. Pidades silmas EEAle pandud lisaülesannete piiramata kestust, on vaja veel kahte lepingulist töötajat järgmiste ülesannete täitmiseks:
·uute aruandevoogude ja e-aruandluse taristu loomine, haldamine ja säilitamine, sealhulgas kogu IT-alane tegevus seoses raskeveokeid käsitlevate andmete esitamisega;
·andmekvaliteedi üksikasjalik hindamine ning liikmesriikide ja tootjate esitatud andmete kvaliteedi kontroll, sealhulgas koordineeritud teabevahetus liikmesriikide ametiasutuste ja tootjatega, kasutajatoe pakkujatega jne;
·Euroopa komisjoni ja muude sidusrühmade tarbeks andmekogumite koostamine ja EEA veebisaidil avaldamine.
Üks lepinguline töötaja (tegevusüksus IV) alustaks 2019. aastal aruandlussüsteemi ettevalmistamist ja rakendamist, et tagada selle täielik toimimine 2020. aastal. Teine lepinguline töötaja (tegevusüksus III) alustaks 2019. aasta teises pooles. Tema ülesanne oleks toetada aruandlussüsteemi rakendamist ning aidata ette valmistada kvaliteedi tagamise ja andmekvaliteedi kontrollimise süsteemi.
Mõju eelarvele on arvutatud vastavalt eeldusele, et ühe lepingulise töötajaga seotud keskmine kulu aastas on 100 000 eurot.
3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
–☑
Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
–☑
Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine
Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.
Kavandatud algatus nõuaks eelarveartikli 07 02 06 alusel Euroopa Keskkonnaametile (EEA) ette nähtud rahaliste vahendite suurendamist aastateks 2019 ja 2020 punkti 3.2.1 tabelis osutatud summas.
–◻
Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.
Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus
–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.
–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
|
Aasta
N
|
Aasta
N+1
|
Aasta
N+2
|
Aasta
N+3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
Kokku
|
Täpsustage kaasrahastav asutus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU
|
|
|
|
|
|
|
|
|
3.3.Hinnanguline mõju tuludele
–☑
Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele
–◻
Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
omavahenditele
mitmesugustele tuludele
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Tulude eelarverida
|
Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud
|
Ettepaneku/algatuse mõju
|
|
|
Aasta
N
|
Aasta
N+1
|
Aasta
N+2
|
Aasta
N+3
|
Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
|
Artikkel ….
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.