EUROOPA KOMISJON
Brüssel,30.5.2017
COM(2017) 271 final
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmise kohta praeguste rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks võetavate kiireloomuliste meetmete rahastamiseks eelarvest
SELETUSKIRI
Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020) 1 kohaselt võib paindlikkusinstrumenti kasutada selliste selgelt määratletud kulude rahastamiseks, mida ei saa rahastada mitmeaastase finantsraamistiku ühe või mitme rubriigi ülemmäärade piires. Komisjon tegi ettepaneku nõukogu määrust nr 1311/2013 muuta 2 . Ettepanek, mida nõukogu omalt poolt muutis, on saanud nõukogu laiapõhjaline poliitilise toetuse ja Euroopa Parlamendi nõusoleku 3 . On oodata, et muudatuste pakett võetakse vastu peatselt pärast 2018. aasta eelarveprojekti esitamist. Sel põhjusel tundub olevat sobiv esitada 2018. aasta eelarveprojekt ja käesolev kasutuselevõtuotsus korraga, võttes arvesse ka nõukogu määruses nr 1311/2013 eeldatavalt tehtavaid muudatusi. Kui aga mitmeaastase finantsraamistiku määruse ametlik muutmine peaks veelgi edasi lükkuma, muudetakse käesolevat ettepanekut kooskõlas nende mitmeaastase finantsraamistiku määruse sätetega, mis kehtivad 2018. aasta eelarve vastuvõtmise ajal.
Vastavalt nõukogu määruse nr 1311/2013 artiklile 11 ja 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 4 punktile 12 teeb komisjon pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber ja kasutanud ära kogu mittesihtotstarbelise varu rubriigi „Julgeolek ja kodakondsus“ (rubriik 3) all, ettepaneku võtta 2018. aastal paindlikkusinstrumendist kasutusele 817,1 miljonit eurot.
Pärast mitmeaastase finantsraamistiku määruse muutmist on paindlikkusinstrumendi kasutada järgmised vahendid: iga-aastane summa 600 miljonit eurot 2011. aasta hindades, mis vastab 689 miljonile eurole jooksevhindades. Sellele lisanduvad Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tühistatud summad (2016. aasta lõpul tühistatud summa oli 646 miljonit eurot). Võttes arvesse 2017. aasta ärakasutamata osa summas 129 miljonit eurot 2011. aasta hindades (146 miljonit eurot jooksevhindades), mis tuleneb iga-aastase summa suurenemisest 471 miljonilt eurolt 600 miljonile eurole, saab paindlikkusinstrumendist kasutada kokku 1 481 miljonit eurot.
Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise tulemusena ületatakse 817,1 miljoni euro võrra mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 ülemmäära ning selle eesmärk on toetada rahaliselt rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamise meetmeid.
Kui mitmeaastase finantsraamistiku muutmise ametlik vastuvõtmine peaks veelgi edasi lükkuma, võiks käesolevat ettepanekut muuta järgmiselt: kasutusele võetavat summat vähendatakse 541 miljoni euroni ja ühtlasi esitatakse ettepanek kasutada ettenägemata kulude varu, et rahastada puudujäävaid, rubriigi 3 ülemmäära ületavaid rände- ja julgeolekukulusid (276,1 miljonit eurot, mis kompenseeritakse samal aastal rubriigist 2).
Paindlikkusinstrumendi kavandatavaks kasutuselevõtmiseks vajalikud maksete assigneeringud arvutati välja erinevate rahastamisele kuuluvate meetmete eelmaksete, eelmaksete tasaarvestamise ja lõppmaksete suhtes kohaldatavate eeskirjade alusel, ning need on esitatud allpool tabelis:
(miljonites eurodes, jooksevhinnad)
|
Aasta |
Maksete assigneeringud, mis on seotud paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmisega pagulaskriisi haldamise meetmete jaoks 2018. aastal |
|
2018 |
452,9 |
|
2019 |
207,6 |
|
2020 |
123,3 |
|
2021 |
33,3 |
|
Kokku |
817,1 |
Ettepanek:
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmise kohta praeguste rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks võetavate kiireloomuliste meetmete rahastamiseks eelarvest
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, 5 eriti selle punkti 12,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1)Paindlikkusinstrumendiga on võimalik rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires.
(2)Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 600 000 000 eurot (2011. aasta hindades), nagu on sätestatud nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 6 artiklis 11.
(3)Praeguste rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks tuleb sellekohaste meetmete rahastamiseks vajalikud märkimisväärsed täiendavad summad kasutusele võtta kiiresti.
(4)Olles läbi vaadanud kõik võimalused jaotada assigneeringud ümber rubriigi 3 („Julgeolek ja kodakondsus“) kulude ülemmäära raames, tuleb lisaks liidu 2018. aasta üldeelarve rubriigis 3 ülemmäärana ette nähtud vahenditele võtta kasutusele paindlikkusinstrument summas 817 056 198 eurot, et rahastada meetmeid rände, pagulaste ja julgeoleku valdkonnas. See summa hõlmab Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi eelmiste aastate tühistatud summasid kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 1331/2013 artikli 11 lõikega 1.
(5)Eeldatavat maksete ajakava arvesse võttes tuleks paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmise tulemusena eraldatavad maksete assigneeringud jaotada mitmele eelarveaasta vahel,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
1.Liidu 2018. aasta üldeelarves võetakse paindlikkusinstrument kasutusele 817 056 198 miljoni euro ulatuses rubriigi 3 („Julgeolek ja kodakondsus“) kulukohustuste assigneeringutena.
Esimeses lõigus osutatud summat kasutatakse praeguste rände-, pagulas- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks võetavate meetmete rahastamiseks.
2.Lõikele 1 vastava paindlikkusinstrumendi kasutusele võtmise tulemusena eraldatavad maksete assigneeringud jaotatakse järgmiselt:
(a)452 952 126 eurot 2018. aastaks;
(b)207 556 299 eurot 2019. aastaks;
(c)123 308 626 eurot 2020. aastaks;
(d)33 339 147 eurot 2021. aastaks
Seejuures võib esimeses lõigus osutatud eelarveaastate maksete assigneeringute summasid muuta kooskõlas iga-aastase eelarvemenetlusega.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel,
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja