SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liit on rajatud solidaarsusele – ühisele väärtusele, mida peab oluliseks kogu Euroopa ühiskond. Solidaarsus on Euroopa Liidu alus. See loob kõrgetele eetilistele põhimõtetele toetuva ühtsuse, mis on vajalik praeguste ja tulevaste kriisidega hakkamasaamiseks. Solidaarsusest lähtuvad selged suunised, mis aitavad juhtida Euroopa noori nende püüdlustes elamisväärsema liidu suunas. Seoses Rooma lepingu allkirjastamise 60. aastapäevaga vastu võetud Rooma deklaratsioonis kinnitasid 27 liikmesriigi juhid, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon oma pühendumust, et suurendada ühtsust ja solidaarsust ning muuta Euroopa Liit tugevamaks ja vastupidavamaks 1 .

14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse loomisest, mille eesmärk on luua noortele inimestele kogu Euroopa Liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi. Bratislava tippkohtumisel 16. septembril 2016 kutsuti üles tugevdama poliitilist toetust noortele eurooplastele ja looma uusi ELi programme, et parandada noorte võimalusi. Euroopa Komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatisega „Euroopa solidaarsuskorpus“ 2 käivitati solidaarsuskorpuse esimene etapp ja seati eesmärk, et 2002. aastaks peaks solidaarsuskorpuses osalenud noorte arv jõudma 100 000ni. Algetapis käivitati kaheksa ELi programmi 3 , et pakkuda noortele kõikjal ELis vabatahtlikku tegevust, praktikat või töökohta.

Käesolev ettepanek on vastus Euroopa Ülemkogu 15. detsembri 2016. aasta järeldustes esitatud üleskutsele jätkata tööd Euroopa solidaarsuskorpuse edendamiseks 4 . Ka ELi 2017. aasta õigusloome prioriteete käsitlevas ühisdeklaratsioonis 5 nimetati solidaarsuskorpust prioriteetseks algatuseks, mille suhtes võtsid parlamendi ja komisjoni presidendid ning nõukogu eesistuja endale kohustuse tõhustada institutsioonide jõupingutusi ja tagada prioriteetseid algatusi käsitleva õigusloome kiire areng, et võtta õigusaktid vastu enne 2017. aasta lõppu.

Käesoleva ettepanekuga luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse jaoks õigusraamistik, et anda noortele võimalus osaleda solidaarsustegevuses ja aidata rahuldada sotsiaalseid vajadusi ning edendada samal ajal noorte isiklikku, hariduslikku, sotsiaalset, ühiskondlikku ja ametialast arengut. Käesoleva ettepaneku koostamisel on komisjon võtnud arvesse tõendeid ja tulemusi, mis koguti ettepanekus kirjeldatud eelhindamise käigus, ning arvamusi ja ettepanekuid, mis saadi ulatusliku avaliku konsultatsiooni käigus, nagu on kirjeldatud allpool. Ettevalmistav töö võimaldas tuvastada järgmised lüngad, mida käesoleva ettepanekuga püütakse kõrvaldada.

Paljud noored soovivad anda oma panuse solidaarsustegevusse ning samal ajal on kogukondadel palju rahuldamata vajadusi, mida saaks paremini lahendada noorte kaasamisega solidaarsustegevusse. Paljudel organisatsioonidel on vaja, et motiveeritud noored nende jõupingutusi toetaks. Sellise toetuse abil saaksid kõnealused organisatsioonid pakkuda kogukondadele palju rohkemat. Paraku on puudusi pakkumise ja nõudluse vastavusse viimisel ning takistused on seotud ka ressursside kättesaadavuse, kvaliteedi tagamise ja mitmesuguste õiguslike aspektidega.

Valdkonna peamised probleemid võib kokku võtta järgmiselt:

–viimastel aastakümnetel ei ole ühiskonna tasandil tehtud piisavalt investeeringuid, et luua noortele eurooplastele võimalusi osaleda tõhusalt solidaarsustegevuses kas vabatahtliku või kutsealase tegevuse kaudu. Pärast ülemaailmset finants- ja majanduskriisi on ELi majandus taas stabiliseerunud, kuid taastumine on ühiskonnas ja piirkondades toimunud ebaühtlaselt ning noorema põlvkonna probleemid on eriti teravad. Solidaarsustegevus on hea võimalus kutsuda noori tegutsema õilsa eesmärgi nimel ja aidata neil arendada teadmisi, oskusi ja pädevusi, mis on vajalikud nende isikliku, sotsiaalharidusliku, erialase ja ühiskondliku arengu jaoks. See kehtib kõikide noorte suhtes, sealhulgas ka ebasoodsas olukorras olevate noorte puhul. Nende noorte kaasamine solidaarsustegevusse on spetsiifiline teema, mida tuleks selles kontekstis samuti arutada;

–solidaarsuse ning sotsiaalse, majandusliku ja ühiskondliku ühtekuuluvuse edendamine eeldab paljude energiliste organisatsioonide (avaliku ja erasektori, tulundus- ja mittetulundusorganisatsioonid) olemasolu. Selliste organisatsioonide, eelkõige ebasoodsamas olukorras olevate kogukondadega rohujuure tasandil tegutsevate organisatsioonide vajadusi tuleks paremini arvesse võtta. Organisatsioonid, kes loovad ja pakuvad solidaarsuskorpuses osalemise võimalusi, vajavad toetamist ja vahendeid, et tagada vabatahtlike, praktikantide ja töötajate asjakohane koolitus ja ettevalmistus ning aktiivne tegevus Euroopa tasandil. Organisatsioonid vajavad ka selgeid ja lihtsaid eeskirju,

–praegu on nii tööandjate kui ka vabatahtlike seisukohalt solidaarsustegevus ELis üsna killustatud. Isegi kui võimalused on olemas, ei ole neist sageli piisavalt teada antud. Killustatuse tõttu on keeruline aru saada, dokumenteerida ja tunnustada seda, mida konkreetses solidaarsustegevuses osalenud noor on õppinud.

Kui puuduvad meetmed, mis aitavad organisatsioone ja noori solidaarsustegevuseks kokku tuua, on oht, et solidaarsustegevuse oluline potentsiaal jääb kasutamata, mis tähendab nii organisatsioonide ja noorte kui ka ühiskonna jaoks tervikuna asjatut heaolu vähenemist.

Seda arvesse võttes on Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk parandada noorte inimeste ja organisatsioonide kaasatust kvaliteetsesse ja kõikide noorte jaoks juurdepääsetavasse solidaarsustegevusse kui Euroopa ühtekuuluvust ja solidaarsust tugevdavasse vahendisse, et toetada kogukondi ja leida lahendusi ühiskondlikele probleemidele. Selle üldeesmärgi saavutamiseks pakub Euroopa solidaarsuskorpus noortele hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, et leida vabatahtlikku tegevust, praktikat või tööd solidaarsusega seotud valdkondades või töötada välja ja edendada solidaarsusprojekte omal algatusel, mis aitab samuti parandada oskusi ja teadmisi ning toetab nii isiklikku, sotsiaalset ja ametialast arengut kui ka tööalast konkurentsivõimet. Euroopa solidaarsuskorpus toetab solidaarsustegevuses osalevate noorte ja organisatsioonide võrgustikutööd, mille eesmärk on tugevdada ühist hingamist ja laiemasse solidaarsust väärtustavasse kogukonda kuuluvuse tunnet ning julgustada heade tavade ja kogemuste vahetamist. Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk on tagada, et noortele osalejatele 6 pakutav solidaarsustegevus aitaks lahendada konkreetseid ühiskondlikke probleeme ja tugevdaks kogukondi. Tegevus peab olema heal tasemel ja noorte osalemisest tulenevat õpiväljundit peab nõuetekohaselt tunnustama.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on osa 7. detsembril 2016 käivitatud suuremast algatuste paketist „Investeerimine Euroopa noortesse“. Sellega jätkatakse ELi noorsoopoliitika kõikide olulisemate programmide, eelkõige Euroopa noortestrateegia, noortegarantii ja Euroopa uue oskuste tegevuskava üleeuroopalist rakendamist. Need programmid sisaldavad mitmesuguseid noorte toetamiseks ettenähtud meetmeid, mis hõlmavad näiteks mitteametlikku haridust, vabatahtlikku tegevust, kutseharidust ja tööhõivet. Eesmärk on täiustada noortele pakutavaid võimalusi, parandades oluliselt meetmete kvaliteeti ja eeldatavaid tulemusi.

Euroopa solidaarsuskorpus võtab arvesse liikmesriikide rikkalikke ja pikaajalisi traditsioone ja kogemusi, mis on seotud avalike huvide teenimisega näiteks vabatahtliku tegevuse kaudu. Mõnes liikmesriigis on loodud riiklikud kodanikuteenistuse programmid, milles noored saavad osaleda, teised liikmesriigid toetavad kodanikuühiskonna algatusi.

ELi tasandil on juba 20 aastat pakutud noortele võimalust osaleda vabatahtlikus tegevuses Euroopa vabatahtliku teenistuse raames ning programmide kaudu nagu noortegarantii ja „Sinu esimene EURESi töökoht“ on aidatud noortel leida praktika- või töökohta. Euroopa solidaarsuskorpus võtab arvesse nende algatuste tugevaid külgi ja kogemusi ning tugineb seega tugevale olemasolevale alusele, laiendades seda, et pakkuda uusi võimalusi, olla paremini nähtav ja avaldada suuremat mõju. Euroopa solidaarsuskorpus pakub uusi võimalusi, mida praeguste programmide raames ei toetata, lihtsustades nii huvitatud noorte kui ka organisatsioonide juurdepääsu neile võimalustele. Euroopa solidaarsuskorpuse portaali kaudu avaneb ühtne hõlpsasti juurdepääsetav kontaktpunkt, selle eesmärk on tagada osalevate organisatsioonide ja kaasatud noorte võimalikult laialdane teavitamine. Solidaarsuskorpusel on kavas arendada ja tõhustada tööle asumisele eelnevat koolitust, pakkuda asjakohast tuge ja valideerida õpitulemused pärast tööperioodi lõppu.

Selleks et tagada liidu tasandil toetatava vabatahtliku tegevuse järjepidevus, peaks Euroopa solidaarsuskorpus vabatahtliku piiriülese töö vormis toetama Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat vabatahtlikku tegevust, mis kuulub Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilisse kohaldamisalasse. Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat tegevust, mis ei kuulu Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilisse kohaldamisalasse, toetatakse ka edaspidi määruse (EL) nr 1288/2013 7 kohaselt loodud programmi raames. Võttes arvesse asjaomaste õigusaktide tõlgendamist liidu tasandil, sisaldab ettepanek sätteid, et tagada nii Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva piiriülese vabatahtliku tegevuse kui ka määruse (EL) nr 1288/2013 kohaselt toetatava vabatahtliku tegevuse jätkuv käsitamine samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevusega.

Määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsuskorpus maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid korralduslikke menetlusi. See võimaldaks pöörata suuremat tähelepanu tegevuse tulemuslikkusele, vähendades samal ajal halduskoormust. Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamine tuleks seepärast usaldada olemasolevatele struktuuridele, st Euroopa Komisjonile, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile ning määruse (EL) nr 1288/2013 (millega kehtestatakse Erasmus+ programm) peatükis „Noored“ osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikele büroodele.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Euroopa solidaarsuskorpuse tegevus on sidus ja täiendab mitmesuguseid ELi asjaomaseid poliitikavaldkondi ja programme, eelkõige, kuid mitte ainult neid, mis puudutavad haridust ja koolitust, tööhõivet, soolist võrdõiguslikkust, ettevõtlust (eelkõige sotsiaalset ettevõtlust), kodakondsust 8 ja demokraatlikku osalemist, keskkonna- ja looduskaitset, kliimameetmeid, suurõnnetuste ärahoidmist, nendeks valmisolekut ja taastamismeetmeid, põllumajanduse ja maaelu arengut, toidu ja tööstuskaupade jagamist, tervishoidu ja heaolu, loovust ja kultuuri, kehakultuuri ja sporti, sotsiaalabi ja hoolekannet, kolmandate riikide kodanike vastuvõttu ja integratsiooni, territoriaalset koostööd ja ühtekuuluvust.

2016. aasta detsembris käivitatud Euroopa solidaarsuskorpuse esimese etapi raames loodi kaheksa ELi programmi, et pakkuda noortele kõikjal ELis vabatahtliku tegevuse, praktika või töö võimalusi. Kõnealuste tegevuste korral tuleks olenemata sellest, kas neid rakendatakse enne või pärast kavandatava määruse jõustumist, jätkata nende eeskirjade ja tingimuste kohaldamist, mis on sätestatud vastava ELi programmi raames, millest neid tegevusi Euroopa solidaarsuskorpuse esimeses etapis rahastati.

Teises etapis, mis algab kavandatava määruse jõustumisega, on kavas toetada Euroopa solidaarsuskorpust mitmesuguste ELi programmide raames. Mõne programmi 9 puhul tähendab see panustamist Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvesse (nagu on selgitatud punktis 4), muude programmide 10 puhul võib see tähendada kaasaaitamist Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades nende vastutusalasse kuuluvaid tegevusi. Seda abi on kavas rahastada kooskõlas asjaomaste programmide alusaktidega.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku peamine eesmärk on anda noortele võimalus osaleda solidaarsustegevuses (vabatahtlik tegevus, praktika, töötamine, noorte omal algatusel loodud projektid), millel on oluline hariduslik väärtus, mis toetab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja kutsealast arengut. Vastavalt sellele on käesoleva ettepaneku eesmärk ergutada noorte liikuvust, aktiivset osalust, vaba- ja kutseharidust. See aitab parandada nende tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustab tööellu üleminekut.

Käesoleva ettepaneku aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 165 lõige 4 ja artikli 166 lõike 4 punkt b. Artikli 165 lõikega 4 lubatakse liidul võtta meetmeid, mille eesmärk on „soodustada noorsoovahetust (…) ja ergutada noori osalema Euroopa demokraatias“. Artikli 166 lõige 4 on sobilik õiguslik alus sellistele liidu meetmetele nagu käesolev ettepanek, mille eesmärk on „parandada esialgset ja täiendkutseõpet, et hõlbustada kutsealale pääsu ja naasmist tööturule“ ning „soodustada kutseõppe kättesaadavust ning ergutada koolitajate ja koolitatavate ning eriti noorte liikuvust“.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kavandatud eesmärgi – mobiliseerida noori kogu Euroopa Liidus osalema solidaarsustegevuses – Euroopa mõõdet arvesse võttes on ELi tasandi tegevus asjakohane. ELi roll on toetada üleeuroopalist lähenemisviisi solidaarsusele. Euroopa solidaarsuskorpusega seotud ELi meetmed ei asenda liikmesriikide sarnaseid meetmeid, vaid täiendavad ja toetavad neid, austades seejuures täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. Kõikidel liikmesriikidel on omad traditsioonid selliste programmide ja vahendite rakendamisel, mille kaudu toetatakse avalikku huvi teenivaid tegevusi, eelkõige vabatahtlikku tegevust. Need traditsioonid on üsna erinevad – mõned riigid eelistavad riigi sekkumist ja teised jätavad juhtrolli kodanikuühiskonnale. Samuti on erinevad solidaarsustegevuse ja vabatahtliku töö käsitlusviisid ning tegevuse liigitamine sõltub töö sisust ja kestusest. Üsna erinevad on arusaamad selle kohta, kuidas kohaldatakse vabatahtliku töö suhtes sotsiaalkaitset, riigiti on erinev ka õiguslik seisund, õppimine ja tulemuste tunnustamine. Kõik see põhjustab killustatust ELi tasandil, mis tähendab, et noortele ei ole kõikjal ELis tagatud ühetaolist juurdepääsu pakutavatele võimalustele.

ELi tegevus Euroopa solidaarsuskorpuse raames aitab killustatust kõrvaldada, mida tõendab käesolevale ettepanekule lisatud eelhinnang. Lisaks annab see võimaluse võtta arvesse liikmesriikide erisuguseid kogemusi, et soodustada vabatahtlikku tegevust neis liikmesriikides, kus see on täna vähem levinud, nagu soovitasid sidusrühmad, kellega konsulteeriti käesoleva ettepaneku koostamisel. Euroopa solidaarsuskorpus täiendab nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil olemasolevaid avaliku ja erasektori poliitikameetmeid, programme ja tegevusi. Kuna Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes kohaldatakse mitmesuguseid kvaliteeditagamise meetmeid, nagu Euroopa solidaarsuskorpuse harta, osalevatele organisatsioonidele antav kvaliteedimärgis ja praktika kvaliteediraamistikus esitatud põhimõtted, saab solidaarsuskorpuse raames parandada noortele kogu ELis pakutavate mitmesuguste praktikakohtade kvaliteeti ning nendega seotud õpiväljundite valideerimist.

Lisaks pakub Euroopa solidaarsuskorpus noortele kõikjal ELis ühtset juurdepääsu kvaliteetsele vabatahtlikule tegevusele ja kutsealasele solidaarsustegevusele, mis on praegu kättesaadavad rohkete kavade kaudu. Seega tagatakse, et kõigil huvitatud noortel kogu ELis on võrdsed võimalused tegevuses osaleda ja lihtsam juurdepääs rohkematele võimalustele. Mitut liiki tegevuse koondamine ühe programmi alla aitab suurendada teadlikkust ja teha olemasolevad võimalused noorte jaoks nähtavamaks.

Euroopa solidaarsuskorpus pakub tegevust nii osaleja asukohariigis (riigisisene) kui ka väljaspool (piiriülene). Selline paindlikkus on kooskõlas ettepanekutega, mis on saadud sidusrühmadega konsulteerimise käigus. Võttes arvesse vabatahtliku tegevuse võimalusi pakkuvate struktuuride ja programmide killustatust ning solidaarsustegevust käsitlevate arusaamade ja põhimõtete mitmekesisust, ei saa liikmesriikide meetmed piiriülese osalemise korral asendada ELi meetmeid. Asukohariigis tegevuse leidmisel võib Euroopa solidaarsuskorpuse lähenemisviis olla uuenduslik ja aidata lahendada kohalikke või riiklikke kitsaskohti lähtudes laiemast Euroopa perspektiivist. ELi meede võib aidata kõrvaldada solidaarsustegevuse pakkumise killustatust ning tagada, et kaasatakse kõik noored, ka need, kelle osalemine rahvusvahelistes meetmetes on takistatud. Meede võimaldab võtta arvesse Euroopa konteksti, ja aidata leida üleeuroopalisi lahendusi konkreetsetele probleemidele, mis väljuvad riigi piiridest.

Lisaks aitab oma tõhusust ja tulemuslikkust tõestanud olemasolevate struktuuride kasutamine tagada Euroopa solidaarsuskorpuse tõhusa ja tulemusliku rakendamise ning sünergia ja vastastikuse täiendavuse liikmesriikide noorsootöö meetmetega.

•Proportsionaalsus

Ettepanekus käsitletakse kindlakstehtud kitsaskohti, pakkudes noortele hõlpsasti juurdepääsetavaid võimalusi solidaarsusmeetmetes osalemiseks ning ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks.

•Vahendi valik

Kavandatud vahend on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus.

3.SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesoleva ettepaneku ja sellele lisatud eelhindamise ettevalmistamise raames korraldati mitmel tasandil konsulteerimisi mitmesuguste sidusrühmade, üksikisikute, riiklike haldusasutuste ning ELi muude institutsioonide ja asutustega (Euroopa Parlament, nõukogu, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee).

Avalik veebiarutelu toimus kaheksa nädala jooksul, saadi 660 vastust ja 82 seisukohta. Konsultatsioon oli kättesaadav 23 ELi ametlikus keeles ja arvesse võeti kõigis neis keeltes esitatud vastuseid. Lisaks toimus 12. aprillil 2017 ulatuslik sidusrühmade foorum ligikaudu 700 osavõtjaga ning korraldati sihtotstarbelised konsultatsioonid liikmesriikide ja peamiste sidusrühmadega (vabatahtlikud, solidaarsus- ja noorteorganisatsioonid, avalikud tööturuasutused ja EURESi koordinaatorid, noortegarantii koordinaatorid, sotsiaalpartnerid, ettevõtjad, programmi toetusesaajad ja sidusrühmad, kaasa arvatud riigi ametiasutused ja programmi „Erasmus+“ riiklikud bürood).

Konsultatsioonide üksikasjalik ülevaade on esitatud eelhinnangus, mis on lisatud käesolevale ettepanekule. Kõnealuste konsultatsioonide olulisemate tulemuste kokkuvõte on esitatud allpool.

Kokkuvõtteks võib öelda, et konsultatsioonidel osalenud sidusrühmad väljendasid heameelt, et noorte solidaarsustegevus muutub nähtavamaks ja seda tunnustatakse poliitilisel tasandil. Nad avaldasid rahulolu Euroopa solidaarsuskorpuse raames noortele pakutavate uute võimaluste üle. Sidusrühmad tõstsid esile Euroopa solidaarsuskorpuse potentsiaali edendada Euroopa integratsiooni, üleeuroopalist ja põlvkondadevahelist solidaarsust ning ühiseid väärtusi. Kuid nad rõhutasid ka lisarahastamise vajadust, et tuginedes juba olemasolevatele struktuuridele, tagada kaasava lähenemisviisi kohaldamine, mis võimaldaks osaleda ka ebasoodsas olukorras olevatel noortel ja väikestel organisatsioonidel, ning kvaliteetsed töö- ja praktikakohad.

Ühe olulise teemana osutasid sidusrühmad vajadusele kohaldada kaasavat lähenemisviisi. Paljud sidusrühmad mainisid eraldi vajadust pöörata tähelepanu, et kaasataks kõik noored, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevad ja vähemate võimalustega noored.

Sidusrühmad rõhutasid, et Euroopa solidaarsuskorpus peaks keskenduma solidaarsusele veelgi enam kui olemasolevad programmid ning solidaarsustegevus tuleks selgelt määratleda. Sidusrühmad tunnistasid, et Euroopa solidaarsuskorpus saab aidata kaasa oskuste ja pädevuste arendamisele, toetades seega mitteformaalset ja informaalset õpet ning parandades noorte tööalast konkurentsivõimet. Organisatsioonid tõstsid esile ka vabatahtlike koolitamise vajadust ja mõned neist märkisid vabatahtlikele sertifikaadi andmise olulisust.

Sidusrühmade jaoks oli üks peamisi murekohti võimalik kattumine olemasolevate programmidega ja rahastamise vähesus. Paljud tegid ettepaneku kehtestada Euroopa solidaarsuskorpusele eraldi eelarve. Enamik sidusrühmadest rõhutas, et praeguste ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks on Euroopa solidaarsuskorpusel lisaks olemasolevate programmide vahenditele vaja piisavaid lisavahendeid. Lisaks esitasid paljud sidusrühmad ettepaneku teha selgelt vahet vabatahtlikul ja kutsealasel tegevusel, et vältida odava tööjõu või tasustamata töö kasutamist, näiteks töötajate ja praktikantide asendamist vabatahtlikega.

Seoses meetme rakendamisega rõhutasid sidusrühmad, et see peaks olema lihtne ja tõhus ning vältida tuleks asjatut halduskoormust noortele ja organisatsioonidele. Samuti tuletasid nad meelde, kui oluline on tagada kõrged kvaliteedistandardid ning kasutada ära sünergiat olemasolevate hästitoimivate kavadega, näiteks Euroopa vabatahtliku teenistusega, ja nende süsteemide kogemusi. Sidusrühmad rõhutasid vajadust tagada ülesannete ja pädevuste selge jaotus rakendusametite vahel ja kehtestada selged eeskirjad organisatsioonide akrediteerimiseks, et luua organisatsioonide ja vabatahtlike jaoks hästi toimiv mestimisvahend ning kvaliteetne tugisüsteem osalejate jaoks. Kõik need on olulised tegurid meetme eesmärgi saavutamiseks.

Geograafilise ulatuse osas puudutas enamik sidusrühmadest küsimust kooskõla tagamisest olemasolevate programmide tingimustega. Sidusrühmad toetasid väljapakutud võimalust edendada lisaks piiriülesele ka kohalikku solidaarsustegevust ja tunnistasid, et meede võib lihtsustada ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist. Mitu sidusrühma rõhutas koostöö ja koordineerimise vajadust riikide valitsuste ja kohalike kogukondadega, et tagada vastastikune täiendavus olemasolevate programmidega.

Euroopa solidaarsuskorpust käsitlev ettepanek kajastab suures osas konsultatsioonide käigus kogutud arvamusi ja soovitusi. Neid arvesse võttes pakub Euroopa solidaarsuskorpus kõikidele noortele avatud uusi võimalusi pöörates suuremat tähelepanu solidaarsusvajaduse rahuldamisele. Kui see on asjakohane, nähakse ette täiendav rahaline toetus, et julgustada ebasoodsas olukorras olevaid noori osalema. Samuti on väga tähtis tagada toetatava tegevuse asjakohasus ja kvaliteet. Osalejatele suunatud kvaliteedi- ja toetusmeetmed hõlmavad kindlustust, veebipõhist keeletuge, veebipõhist üldkoolitust ja valdkondlikku koolitust, Euroopa solidaarsuskorpuse sertifikaati ja tuge tööperioodi jooksul. Kvaliteedistandardeid kohaldatakse ka organisatsioonide suhtes, kes soovivad pakkuda töö- ja praktikakohti Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele. Sel eesmärgil ja kooskõlas konsultatsioonide käigus kogutud soovitustega on kavas võtta kasutusele kvaliteedimärgis, mille omamine on kõikide huvitatud organisatsioonide jaoks osalemise eeltingimus. Kvaliteedimärgis aitab tagada, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtetele ja nõuetele.

Kooskõlas sidusrühmade soovitustega, püüab Euroopa Komisjon suurendada kasutajasõbralikkust ja vähendada nii noorte kui ka organisatsioonide jaoks registreerimis- ja taotlusprotsessiga seonduvat halduskoormust. Euroopa solidaarsuskorpuse loomine on juba samm selles suunas. Kogu liidu solidaarsustegevuse ühtseks kontaktpunktiks oleks Euroopa solidaarsuskorpuse portaal ja mestimisvahend.

Seoses vajadusega täiendavate rahaliste vahendite järele, millele paljud sidusrühmad osutasid, rahastatakse Euroopa solidaarsuskorpust nii täiendavatest rahalistest vahenditest kui ka mitme sellise olemasoleva programmi vahenditest, mille eesmärgid on kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkidega, suurendades sel moel sünergiat ja vastastikust täiendavust olemasolevate kavadega. Samuti soovitasid sidusrühmad teha selgelt vahet vabatahtlikul ja kutsealasel tegevusel. Seda võetakse arvesse mitte ainult toetatavate tegevuste määratlemisel, vaid ka rahalist toetuse määramisel nende tegevuste jaoks. Seetõttu on õigusakti ettepanekus esitatud soovituslik rahalise toetuse jagunemine solidaarsustegevuse ja -projektide puhul (80 % vabatahtlikule tegevusele ja projektidele ning 20 % praktika- ja töökohtadele), mis peaks aitama tagada selliste programmide meetmete järjepidevuse, mille vahenditest rahastatakse Euroopa solidaarsuskorpust.

Geograafilise ulatuse osas alustavad Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamist ELi liikmesriigid. Kavandatava määrusega nähakse siiski ette võimalus avada programm muudele riikidele, kellega on sõlmitud kahepoolsed lepingud.

•Mõju hindamine

Mõju hindamist ei teostatud, sest Euroopa solidaarsuskorpus on juba loodud komisjoni 2016. aasta detsembri teatisega. Käesolev määrus on teatise järelmeede, kuid arvestades, et tegemist on märkimisväärsete kuludega, on määrusele lisatud eelhindamine, et täita finantsmääruse nõudeid.

Eelhindamise käigus uuriti probleeme kahel tasandil: esiteks uuriti noorte võimalusi osaleda solidaarsustegevuses ning teiseks uuriti laiemalt sotsiaalseid, institutsionaalseid ja organisatsioonilisi vajadusi. Eelhindamine näitas, et EL peaks Euroopa noorsooalgatuse raames käsitlema solidaarsuse valdkonnas järgmisi olulisi küsimusi:

–vaja on vähendada killustatust ja pakkuda rohkem võimalusi, et soodustada noorte inimeste ja organisatsioonide osalemist solidaarsustegevuses, selleks on vaja panna kokku vabatahtlik töö ja ametialaste kogemuste omandamine ning kohaldada nende kvaliteedi suhtes ühist lähenemisviisi, töötada välja nähtav ja ulatuslik õpikogemuste valideerimine, sõltumata solidaarsustegevuse toimumise kontekstist. Samuti on vaja tagada hõlpus ja võrdne juurdepääs lihtsa menetluse kaudu ning näha ette asjakohased meetmed, et toetada ebasoodsast keskkonnast pärit noorte kaasamist;

–on vaja tagada, et Euroopa noorsooalgatuse raames solidaarsuse valdkonnas pakutav tegevus ja meetmed vastaksid ühiskonna rahuldamata vajadustele, et nende suhtes kohaldataks ühiseid kvaliteedistandardeid tuginedes ühisele arusaamale ning et omandatud teadmisi, oskusi ja pädevusi tunnustataks piiriüleselt.

Eelhindamise käigus keskenduti kahele valikuvõimalusele: 1) jätkata Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamist mitmesuguste olemasolevate programmide kaudu, nagu seda tehti 2016. aasta detsembris käivitatud esimese etapi jooksul, mil solidaarsusmeetmeid rahastati kaheksa programmi kaudu. Seejuures oli igal programmil oma õiguslik alus, eesmärgid ja eelarve; 2) käivitada uus eraldiseisev algatus, mis keskenduks rohkem solidaarsusvaldkonnale, tugineks olemasolevate programmide raames omandatud kogemustele, kuid järgiks oma selgeid eesmärke. Algatusel oleks arusaadav otstarve ja kindlaksmääratud sekkumisulatus.

Võimalus kasutada mõne olemasoleva programmi õiguslikku alust jäeti kõrvale, sest selle tulemusena oleks programmil olnud keeruline kogum kattuvaid eesmärke ja laiemas plaanis oleksid solidaarsusmeetmed vähem nähtavad. Selline lähenemisviis oleks toonud kaasa sidusrühmade tagasitõmbumise muudest programmidest.

Seega valiti kaks võimalust, mida analüüsiti ja mille puhul võrreldi konsultatsioonide käigus sidusrühmade esitatud soovituste kohaselt järgmisi kriteeriume:

–juurdepääsetavus (programmi nähtavus ning selged juhised organisatsioonide, noorte ja muude sidusrühmade jaoks selle kohta, kuidas solidaarsustegevuses osaleda ja kuidas toimub rahastamine);

–kvaliteet (menetlused ja kriteeriumid kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks);

–kaasatus (meetmed ebasoodsas olukorras olevate noorte kaasamiseks);

–koostoime (solidaarsusmeetmetes osalevate organisatsioonide kaasatus ja koostoime, olenemata sellest, kas nende tegevus on kohaliku, piirkondliku, riikliku või üleeuroopalise ulatusega);

–tõhus ja lihtne haldamine ning madalad halduskulud.

Kirjeldatud kriteeriumitel põhineva analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et teise valikuvõimaluse (käivitada uus eraldiseisev algatus, mis keskenduks rohkem solidaarsusvaldkonnale) korral saavutataks kõigi arvesse võetud kriteeriumide osas parem tulemus ja seetõttu peetakse seda eelistatud valikuks. Selle valiku puhul nähakse organisatsioonide ja noorte jaoks ette selge ja ühtne juurdepääs ning solidaarsusmeetmed oleksid nähtavamad. Asjakohase kaasamisstrateegia kaudu võimaldaks see kaasavama lähenemisviisi kohaldamist. See tagaks solidaarsustegevuse üldise kvaliteedi ja osalevate noorte ettevalmistatuse, tuginedes mitmele spetsiifilisele kvaliteeti käsitlevale menetlusele ja kriteeriumile (nt organisatsioonide kvaliteedimärgis, koolitus, kindlustus jne). See aitab luua meetmete vahel uue sünergia ja neid tunnustada, sest meetmed paigutatakse ühisesse raamistikku. Lisaks aitab see luua uusi võrgustikke, kuhu on kaasatud inimesed ja organisatsioonid, kellel on solidaarsusvaldkonnas tühised püüdlused. Teise valikuvõimaluse korral saab ühtaegu vähendada halduskulusid ja saavutada suurema mõju (hea hinna ja kvaliteedi suhe).

Eelisvaliku elluviimiseks kaaluti mitmesuguseid rakendusviise: otsene eelarve täitmine, kaudne eelarve täitmine või nende kombinatsioon. Analüüsi tulemusena selgus, et kavandatud eesmärgi saavutamiseks (2020. aastaks peaks solidaarsuskorpuses osalenud noorte arv jõudma 100 000ni) on kõige kulutõhusam otsese ja kaudse eelarve täitmise kombineerimine. Eelhinnangus rõhutati lisaks, et kavandatud eesmärgi saavutamiseks on vaja piisavaid ja järjepidevaid rahalisi vahendeid.

Eelhinnangus tõsteti esile ka eelistatud valiku positiivset sotsiaalset mõju nii üksikisiku tasandil (paremad teadmised, oskused ja pädevused, mis aitavad kaasa noore isiklikule ja ametialasele arengule; tugevam solidaarsus ja suurem kodanikuaktiivsus, mis aitavad kaasa sotsiaalsele ja ühiskondlikule arengule) kui ka ühiskonna tasandil (nt kogukonna vajaduste rahuldamine, mis mõjutab kogukonna sotsiaalset kindlustatust ja heaolu; suurem toetus solidaarsustegevusele pühendunud organisatsioonidele, mis mõjutab positiivselt nende tegevust ja noortele pakutavaid võimalusi; panus muude eesmärkide saavutamisele muudes valdkondades nagu noorte kaasatus, kodanikukaitse, sotsiaalne kaasatus, ühtekuuluvus, regionaalareng, keskkonnakaitse; noorte kuvandi muutumine riigi meedias).

Noorte osaluse ja sotsiaalse kapitali edendamine on tihedalt seotud majanduskasvuga. Noorte osaluse ja tööalase konkurentsivõime suurenemine avaldab positiivset mõju tööhõivele ja makromajanduslikule kasvule. Siiski, võttes arvesse kavandatud sekkumise suhtelist väiksust ja asjaolu, et selle mõju jaguneb üle kogu Euroopa ega ole suunatud vaid ühele konkreetsele liikmesriigile või sektorile, ei ole võimalik mõõta meetme tegelikku mõju makroökonoomika seisukohalt. Samuti leiti, et ei ole asjakohane koostada keskkonnamõju süvaanalüüsi. Eelhindamise käigus tunnistati, et sarnaselt muude liikuvusprogrammidega kasvab seoses Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamisega ilmselt nõudlus transpordi järele, mis omakorda võib põhjustada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemist. See oleks siiski tühine võrreldes Euroopa üldise liikumisvooga. Samas tuleb märkida, et Euroopa solidaarsuskorpus võib nn kõrvalmõjuna kasvatada oluliselt noorte teadlikkust keskkonnaküsimustes ja noori selles valdkonnas mobiliseerida. Seda täheldati juba esimese etapi puhul, kui rahastatavate programmide raames toetati mitut keskkonnaküsimusi käsitlevat projekti.

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas eelistatud valikuga.

•Põhiõigused

Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas ELi põhiõiguste hartaga, 11 milles kinnitatakse, et solidaarsus on üks universaalsetest väärtustest, millel liit rajaneb. Käesolevas ettepanekus võetakse täielikult arvesse õiguseid ja keelde, mis on sätestatud harta artiklis 5 (orjapidamise ja sunniviisilise töö keeld), artiklis 14 (õigus haridusele), artiklis 15 (kutsevabadus ja õigus teha tööd), artiklis 21 (mittediskrimineerimine), artiklis 24 (lapse õigused), artiklis 26 (puuetega inimeste integreerimine ühiskonda), artiklis 31 (head ja õiglased töötingimused) ja artiklis 32 (keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte töötajate kaitse).

4.MÕJU EELARVELE

Komisjon teeb ettepaneku katta kolm neljandikku Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvest olemasolevate programmide vahendite ümberpaigutamisega. Ülejäänud summa kaetakse 2018. aastal kulukohustuste koguvaru kasutuselevõtu kaudu ning 2019. ja 2020. aastal olemasolevatest mittesihtotstarbelistest varudest.

Lähtesumma aastateks 2018–2020 on rubriigi 1a all 294,2 miljonit eurot, mis hõlmab ümberpaigutamisi rubriigi sees programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot) ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (10 miljonit eurot).

Rubriigi 1a raames eraldatavat summat täiendatakse eraldistega muude rubriikide alla kuuluvatest programmidest (nende olemasolevate rahaliste vahendite piires ja kooskõlas eesmärgiga integreerida solidaarsusmeetmed mitmesugustesse ELi programmidesse) ning rahaliste vahenditega ELi eelarvest. Muudest rubriikidest on kavas eraldada 47,3 miljonit eurot ning toetavad programmid on järgmised: Euroopa Sotsiaalfond (35 miljonit eurot), liidu kodanikukaitse mehhanism (6 miljonit eurot), programm LIFE (4,5 miljonit eurot) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (1,8 miljonit eurot).

Ettepaneku üksikasjalik mõju eelarvele ja finantsmõju on esitatud ettepanekule lisatud finantsselgituses.

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kooskõlas ettepanekule lisatud eelhindamise raames läbiviidud analüüsiga ja selleks, et tagada tõhus ja tulemuslik rakendamine ning sünergia ja vähendada halduskoormust on kavandatud, et Euroopa solidaarsuskorpus kasutab programmi „Erasmus+“ raames juba olemasolevat juhtimise ja rakendamise korda. Tuginedes positiivsele kogemusele, mis on seotud selle programmi rakendamise ja struktuuriga, nähakse ettepanekuga ette programmi juhtimise selge jaotus komisjoni, programmi „Erasmus+“ riiklike büroode ning Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti vahel. Alates selle asutamisest 2006. aastal on Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet edukalt rakendanud programmide „Erasmus+“, „Loov Euroopa“, „Kodanike Euroopa“ ja ELi humanitaarabi vabatahtlike programmi (ja neile eelnenud programmide) osi, järgides kõrgeid standardeid, nagu on kinnitanud mitu sõltumatut välishindamist. Nagu on nõutud määruses (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse täitevasutuste põhikiri, 12 on enne programmide täitevasutustele delegeerimist koostatud kulude-tulude analüüs ja tõendatud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti kaasamise kulutõhusust Euroopa solidaarsuskorpusega seotud teatavate ülesannete puhul. Ka programmi „Erasmus+“ puhul on riiklike büroode kasutamise mudel olnud edukas, tulemuslik ja tõhus ning taganud suure kindlustunde ja usaldusväärse finantsjuhtimise.

Euroopa solidaarsuskorpuse järelevalve ja hindamise korraga nähakse ette pidev järelevalve, et hinnata edusamme ja saavutatud tulemuste tõhusust, toetudes konkreetsetele tõenditele.

Järelevalve korraldus põhineb Euroopa solidaarsuskorpuse kvantitatiivsete tulemite ja kvalitatiivsete tulemuste põhjalikul analüüsimisel. Kvantitatiivseid tulemeid kogutakse süstemaatiliselt IT süsteemide kaudu, mis on loodud Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete haldamiseks. Kvalitatiivseid tulemusi kontrollitakse korrapäraste uuringute abil, mis on suunatud nii üksikisikutele kui ka osalevatele organisatsioonidele. Aruandluse ja hindamise kord, mida kõik rakendusametid järgivad, tagab põhjaliku järelevalve ettepaneku rakendamise üle.

Komisjon avaldab 2020. aastal aruande, milles annab ülevaate eesmärgi (viia solidaarsuskorpuses osalenud noorte arv 100 000ni) saavutamisel tehtud edusammudest. Nelja aasta pärast alates selle kohaldamise kuupäevast, korraldatakse ettepaneku sõltumatu hindamine, et hinnata toetatavate meetmete kvalitatiivseid tulemusi, sealhulgas meetmete mõju noortele ja organisatsioonidele. Hindamisel tuleks võtta arvesse olemasolevaid tõendeid Euroopa solidaarsuskorpuse tulemuslikkuse ja tulemuste mõju kohta. Tõendusandmed hõlmavad järelevalveandmeid, rakendusametite töökavades ja aruannetes esitatud teavet, kogemuste levitamise tulemusi, tõenditel põhinevaid uuringuid, ülevaateid jne).

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Kavandatava määruse I peatükis (Üldsätted) on määratletud selle reguleerimisese, teatavad korduvad mõisted, Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete üldised ja konkreetsed eesmärgid ning nende meetmete sidusus ja vastastikune täiendavus liidu meetmetega. Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk on parandada noorte inimeste ja organisatsioonide kaasatust juurdepääsetavasse ja kvaliteetsesse solidaarsustegevusse, et tugevdada Euroopa ühtekuuluvust ja solidaarsust, toetada kogukondi ja leida lahendusi ühiskondlikele probleemidele.

II peatükis (Euroopa Solidaarsuskorpuse tegevus) on kirjeldatud kavandatud määruse eesmärkide saavutamiseks ette nähtud meetmeid. Liidu toetus hõlmab solidaarsustegevust, projekte ja võrgustikutööd ning kvaliteedi- ja toetusmeetmeid.

III peatükis (Finantssätted) on sätestatud Euroopa solidaarsuskorpuse eelarve ajavahemikuks 2018–2020 ja Euroopa Liidu poolse rahastamise kavandatavad viisid. Lähtesumma hõlmab ümberpaigutamisi programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot) ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (10 miljonit eurot), samuti täiendavaid vahendeid 2018., 2019. ja 2020. eelarveaastal. Rahastamispaketti täiendavad eraldised mitme rubriigi ja ELi programmi vahenditest.

IV peatükis (Euroopa solidaarsuskorpuses osalemine) on täpsustatud riikide, üksikisikute ja organisatsioonide osalemiskriteeriume. Euroopa Liidu liikmesriigid ja võimalikud muud riigid saavad Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda kahepoolsete lepingute alusel. 17–30aastased noored saavad registreeruda Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis, kuid korpuse tegevuses saavad nad osaleda vaid 18–30 aasta vanuses. Registreerunud isikutele saab solidaarsustegevuses osalemiseks pakkumisi teha osalev organisatsioon, kes võib olla avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus või rahvusvaheline organisatsioon, kes tegeleb solidaarsustegevusega osalevas riigis, tingimusel et ta on saanud kvaliteedimärgise, mis tõendab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuete järgimist.

V peatükk (Tulemuslikkus, tulemused ja teabe levitamine) sisaldab komisjonile ja osalevatele riikidele suunatud sätteid, et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuse korrapärane järelevalve, tegevust käsitlev aruandlus ja hindamine ning kõigi Euroopa solidaarsuskorpuse raames toetatud meetmetega seotud teabe levitamine, avalikustamine ja järelmeetmed.

VI peatükiga (Haldus- ja auditisüsteem) on ette nähtud Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusametite loomine. Kavandatud rakendamisviis on kombinatsioon kaudsest eelarve täitmisest (riigi tasandil riiklike ametite kaudu) ja otsesest eelarve täitmisest (liidu tasandil komisjoni kaudu, sealhulgas täitevasutuse kasutamine lähtudes kulude-tulude analüüsist). Eelarve täitmise viiside kombineerimine põhineb programmi „Erasmus+“ rakendamisel saadud positiivsetel kogemustel ning tugineb selle programmi olemasolevatele struktuuridele. Ettepanekuga nähakse ette, et asjakohased riigi ametiasutused ja programmi „Erasmus+“ noortemeetme juhtimiseks loodud riiklikud bürood täidaksid sama rolli ka Euroopa solidaarsuskorpuse puhul. Riikides, kus asjakohast riigi ametiasutust ja riiklikku bürood ei ole, määratakse need kindlaks vastavalt määrusele (EL) nr 1288/2013. Riiklikud bürood vastutavad suurema osa rahaliste vahendite eest ja tegutsevad delegeerimiskokkuleppe alusel. Lisaks kasutab komisjon teatavate Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamisega seotud ülesannete jaoks Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutust. Käesoleva määruse rakendamisel täidab komisjon ülesandeid, mis eeldavad poliitiliste valikute tegemist, eelkõige eesmärkide ja prioriteetide seadmist, tööprogrammide (rahastamisotsuste) vastuvõtmist, komisjoni esindamist programmikomitees jne. Täitevasutus vastutab rakenduslike ülesannete eest, nagu hanke- ja toetuste andmise menetluste algatamine ja kinnitamine, projektide järelevalve, finantskontroll ja raamatupidamine, programmi hindamine ja mitmesugused toetavad toimingud.

VII peatükiga (Kontrollisüsteem) on ette nähtud vajalik järelevalvesüsteem, mille eesmärk on tagada, et Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva määruse kohaselt rahastatavate meetmete rakendamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse liidu finantshuve.

VIII peatükiga (Rakendussätted) nähakse ette vajalikud sätted teatavate volituste andmiseks komisjonile, et võtta rakendusaktidega vastu tööprogramme. Ettepanekuga nimetatakse määruse (EL) nr 182/2011 13 kohaseks komiteeks, kes abistab komisjoni rakendusaktide vastuvõtmisel, määruse (EL) nr 1288/2013 (millega kehtestatakse Erasmus+ programm) artikli 36 kohaselt loodud komitee. Komitee töötab erinevate koosseisudega (programm „Erasmus+“ ja Euroopa solidaarsuskorpus) ja liikmesriikidel on võimalus nimetada oma esindajad erinevate koosseisude puhuks.

IX peatükis (Lõppsätted) on sätestatud muudatused, mis tuleb teha selliste programmide alusaktides, mille 2014.–2020. aastate rahastamispakettidest suunatakse vahendid ümber Euroopa solidaarsuskorpuse meetmetele. Lõppsätetega nähakse ette kavandatud määruse jõustumise kuupäev. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides alates 1. jaanuarist 2018.

2017/0102 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse Euroopa solidaarsuskorpuse õigusraamistik ning muudetakse määrusi (EL) nr 1288/2013, (EL) nr 1293/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1305/2013, (EL) nr 1306/2013 ja otsust nr 1313/2013/EL

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 165 lõiget 4 ja artikli 166 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 14 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 15 ,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 16

ning arvestades järgmist:

(1)Euroopa Liit on rajatud selle kodanike ja selle liikmesriikide solidaarsusele. See ühine väärtus annab suuna liidu tegevusele ja tagab vajaliku ühtsuse, et tulla toime praeguste ja tulevaste ühiskonnaprobleemidega, mille lahendamisele noored eurooplased oma solidaarsust praktikas näidates tahavad kaasa aidata.

(2)14. septembri 2016. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta 17 rõhutati vajadust investeerida noortesse ja teatati Euroopa solidaarsuskorpuse loomisest, mille eesmärk on luua noortele inimestele kogu liidus võimalusi ühiskonda sisuliselt panustada, näidata üles solidaarsust ning arendada oma oskusi, omandades lisaks töökogemusele ka väärtuslikke inimlikke kogemusi.

(3)7. detsembri 2016. aasta teatises „Euroopa solidaarsuskorpus“ 18 rõhutas komisjon vajadust tugevdada solidaarsustöö aluseid kogu Euroopas, pakkuda noortele rohkem ja paremaid võimalusi eri valdkondi hõlmavaks solidaarsustegevuseks ning toetada riiklikke ja kohalikke osalejaid nende püüdlustes tulla toime eri probleemide ja kriisidega. Teatisega käivitati Euroopa solidaarsuskorpuse esimene etapp, mille puhul kasutatakse mitmesuguseid liidu programme, et pakkuda noortele üle kogu ELi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või leida töö. Kõnealuse tegevuse korral tuleks olenemata sellest, kas see toimub enne või pärast käesoleva määruse jõustumist, jätkata nende eeskirjade ja tingimuste kohaldamist, mis on sätestatud vastava liidu programmi raames, millest tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse esimeses etapis rahastati.

(4)Noortele tuleks pakkuda solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, mis lubaks neil väljendada oma pühendumist kogukondade hüvanguks, omandades samas väärtuslikke kogemusi, oskusi ja pädevusi oma isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks ning parandades seeläbi oma tööalast konkurentsivõimet. Selline tegevus toetaks ka noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust.

(5)Noortele pakutav solidaarsustegevus peaks olema kvaliteetne selles mõttes, et see peaks vastama rahuldamata ühiskondlikele vajadustele, aitama tugevdada kogukondi, pakkuma noortele võimaluse omandada väärtuslikke teadmisi ja pädevusi, olema noorte jaoks taskukohane ning seda tuleks rakendada ohututes ja tervislikes tingimustes.

(6)Euroopa solidaarsuskorpus oleks kogu liidu solidaarsustegevuse ühtne kontaktpunkt. Tuleks tagada selle raamistiku kooskõla ja vastastikune täiendavus muude asjakohaste liidu poliitikavaldkondade ja programmidega. Euroopa solidaarsuskorpus peaks rajanema olemasolevate programmide, eelkõige Euroopa vabatahtliku teenistuse tugevatel külgedel ja koostoimel. Samuti peaks see täiendama liikmesriikide jõupingutusi toetada noori ja lihtsustada noortegarantii 19 raames nende üleminekut koolist tööellu, pakkudes neile täiendavaid võimalusi alustada tööturul tegevust solidaarsusega seotud valdkonnas praktika- või töökoha kaudu kas oma koduriigis või välismaal. Samuti tuleks tagada vastastikune täiendavus Euroopa solidaarsuskorpusega kokkusobivate olemasolevate liidu tasandi võrgustikega, nt avalike tööturuasutuste võrgustiku, EURESe ja Eurodeski võrgustikuga. Lisaks tuleks tagada olemasolevate seotud kavade, eelkõige liikmesriikide solidaarsuskavade ja noorte liikuvuse kavade ning Euroopa solidaarsuskorpuse vaheline vastastikune täiendavus, võttes vajaduse korral aluseks head tavad.

(7)Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks sätestada, et muud liidu programmid, nt Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond ja tervishoiuprogramm saaksid kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda kaasabi tuleks rahastada kooskõlas asjaomaste programmide alusaktidega. Kui toetusesaajad on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kehtiva kvaliteedimärgise, tuleks neile anda juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning nad peaksid saama kasutada vastavalt tegevuse liigile pakutavaid kvaliteedi- ja toetusmeetmeid.

(8)Euroopa solidaarsuskorpus peaks avama noortele uusi võimalusi teha vabatahtlikku tööd, praktikat või tööd solidaarsusega seotud valdkondades, samuti töötada välja ja arendada nende enda algatusel põhinevaid solidaarsusprogramme. Kõnealused võimalused peaksid aitama edendada noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama ka Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate ja organisatsioonide võrgustikutegevust, samuti meetmeid, mis aitavad tagada toetatava tegevuse kvaliteeti ja parandada tegevuse käigus omandatud õpiväljundite valideerimist.

(9)Vabatahtlik tegevus on mitteformaalse ja informaalse õppimise kontekstis rikkalik kogemus, mis edendab noorte isiklikku, sotsiaalhariduslikku ja erialast arengut, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. Vabatahtlik tegevus ei tohi negatiivselt mõjutada ega asendada võimalikke või olemasolevaid tasustatavaid töökohti. Selleks et tagada liidu tasandil toetatava vabatahtliku tegevuse järjepidevus, peaks Euroopa solidaarsuskorpus vabatahtliku piiriülese töö vormis toetama Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat vabatahtlikku tegevust, mis kuulub Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilisse kohaldamisalasse. Muud Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuvat vabatahtlikku tegevust, mis ei kuulu Euroopa solidaarsuskorpuse geograafilisse kohaldamisalasse, tuleks edasi toetada programmi kohaselt, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm 20 . Sellega seotud õigusaktide tõlgendamisel liidu tasandil tuleks nii Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuvat vabatahtlikku piiriülest tööd kui ka jätkuvalt määruse (EL) nr 1288/2013 kohaselt toetatavat vabatahtlikku tegevust käsitada samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva tegevusega.

(10)Solidaarsusega seotud valdkonna praktika- või töökohad võivad pakkuda noortele täiendavaid võimalusi alustada tegevust tööturul, aidates samas kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele. See võib aidata suurendada noorte tööalast konkurentsivõimet ja töösuutlikkust, lihtsustades samas nende üleminekut hariduse omandamiselt tööellu, mis on nende tööturuvõimaluste suurendamise seisukohast peamise tähtsusega. Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavat praktikat peaks tasustama osalev organisatsioon ja see peaks vastama kvaliteedipõhimõtetele, mis on esitatud nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta 21 . Pakutavad praktika- ja töökohad peaksid noortele olema esimeseks sammuks tööturule sisenemisel ning seetõttu peaks nendega kaasnema asjakohane töö- või praktikajärgne toetus. Praktika ja töö korraldamist peaksid hõlbustama asjaomased tööturu osalised, eelkõige avaliku ja erasektori tööhõiveasutused, sotsiaalpartnerid ja kaubanduskojad. Nemad kui osalevad organisatsioonid peaksid saama taotleda rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse pädeva rakendusstruktuuri kaudu, pidades silmas seda, et nad on vahendajateks noorte osalejate ja solidaarsussektoris praktika- ja töökohti pakkuvate tööandjate vahel.

(11)Noorte algatusvõime on ühiskonna ja tööturu jaoks oluline väärtus. Euroopa solidaarsuskorpus peaks aitama seda aspekti edendada, pakkudes noortele võimaluse töötada välja ja viia ellu omi projekte, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete probleemidega oma kohaliku kogukonna hüvanguks. Need projektid peaksid endast kujutama võimalust katsetada ideid ja toetada noori solidaarsusmeetmete edasiviivaks jõuks olemisel. Need projektid võiksid olla ka hüppelauaks edasises solidaarsustegevuses osalemisele ning esimeseks sammuks, et julgustada Euroopa solidaarsuskorpuses osalejaid ise ettevõtjaks hakkama või solidaarsus-, mittetulundus- ja noortega seotud valdkondades ühendusi, valitsusväliseid organisatsioone või muid organisatsioone moodustama.

(12)Euroopa solidaarsuskorpuses osalevad noored ja organisatsioonid peaksid tundma, et nad kuuluvad kogukonda, mis koosneb isikutest ja üksustest, kes on seadnud oma ülesandeks edendada üleeuroopalist solidaarsust. Samal ajal on osalevaid organisatsioone vaja toetada, et nad oleksid suutelised pakkuma rohkem kvaliteetseid praktika- ja töökohti aina rohkematele osalejatele. Euroopa solidaarsuskorpus peaks toetama võrgustikutegevust, mille eesmärk on tugevdada noorte inimeste ja osalevate organisatsioonide kaasalöömist selles kogukonnas, edendada Euroopa solidaarsuskorpuse vaimu ning kasulike tavade ja kogemuste vahetamist. See tegevus peaks samuti kaasa aitama Euroopa solidaarsuskorpuse alase teadlikkuse suurendamisele avaliku ja erasektori osaliste hulgas, aga ka Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise kohta tagasiside kogumisele osalejatelt ja osalevatelt organisatsioonidelt.

(13)Erilist tähelepanu tuleks pöörata Euroopa solidaarsuskorpuse raames pakutavate töö- või praktikakohtade ja muude võimaluste kvaliteedi tagamisele, pakkudes osalejatele eelkõige koolitust, keeleabi, kindlustust, haldusalast ja töö- või praktikajärgset toetust, samuti Euroopa solidaarsuskorpuse kogemuse najal omandatud teadmiste, oskuste ja pädevuste valideerimist.

(14)Tagamaks, et Euroopa solidaarsuskorpuse raames korraldatavas töös või praktikas osalemine mõjutab osalejate isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, tuleks osalemise läbi omandatud teadmised, oskused ja pädevused ehk õpiväljundid kooskõlas riigi olukorra ja eripäradega täpselt kindlaks teha ja dokumenteerida, nagu on soovitatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta 22 .

(15)Kasutusele tuleks võtta kvaliteedimärgis, mis aitab tagada, et osalevate organisatsioonide õigused ja kohustused vastavad kogu solidaarsuskogemuse eri etappide vältel Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtetele ja nõuetele. Kvaliteedimärgise saamine peaks olema osalemise eeltingimuseks, kuid see ei tohiks automaatselt kaasa tuua rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

(16)Et tõsta Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamise ja tegevuse kvaliteeti ning edendada selle tegevuse käigus omandatud pädevuste kindlakstegemist ja valideerimist, peaks rakendusasutusi, osalevaid organisatsioone ja Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaid noori aitama Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus.

(17)Euroopa solidaarsuskorpuse portaali tuleks pidevalt edasi arendada, et tagada lihtne juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpusele ja võimaldada nii huvitatud isikutele kui ka organisatsioonidele üks koht näiteks registreerimise, profiilide ja võimaluste kindlakstegemise ja sobitamise, võrgustikutegevuse ja virtuaalse teabevahetuse, internetikoolituse, keeleabi ja töö- või praktikajärgse toetuse, aga ka muude tulevikus tekkida võivate kasulike funktsioonide jaoks.

(18)Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2018–2020 rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamine juhis institutsioonidevahelise kokkuleppe (Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta) 23 punkti 17 tähenduses. Lähtesumma, millest juhindutakse, hõlmab programmist „Erasmus+“ (197,7 miljonit eurot) ning tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist (10 miljonit eurot) eelarveaastateks 2018, 2019 ja 2020 ümberpaigutatud summasid, mida on täiendatud osamaksetega mitmest eri rubriikidesse kuuluvast ELi programmist, nt Euroopa Sotsiaalfond, liidu kodanikukaitse mehhanism, programm LIFE ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

(19)Selleks et tagada Euroopa solidaarsuskorpusesse panustavate programmide poolt toetatava tegevuse järjepidevus, tuleks solidaarsustööks või-praktikaks ning solidaarsusprojektideks antav rahaline toetus soovituslikult jagada nii, et 80 % sellest eraldatakse vabatahtliku töö kohtade ja solidaarsusprojektide ning 20 % praktika- ja töökohtade jaoks.

(20)Euroopa solidaarsuskorpuse mõju maksimeerimiseks tuleks kehtestada sätted, mis võimaldaksid osalevatel riikidel teha kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjadega kättesaadavaks täiendavaid riiklikke rahalisi vahendeid.

(21)Selleks et lihtsustada toetusesaajatele esitatavaid nõudeid, tuleks nii palju kui võimalik kasutada ühekordseid makseid, ühikuhindu ja kindlamääralist rahastamist.

(22)Euroopa solidaarsuskorpus peaks lisaks liikmesriikide osalemisele olema avatud ka teiste riikide osalemisele nendega sõlmitud kahepoolsete kokkulepete alusel. See osalus peaks vajaduse korral põhinema täiendavatel assigneeringutel, mis tuleks teha kättesaadavaks asjaosaliste riikidega kokkulepitava korra kohaselt.

(23)Euroopa solidaarsuskorpus peaks olema suunatud noortele vanuses 18–30 aastat. Euroopa solidaarsuskorpuse pakutavas tegevuses osalemiseks peaks olema vaja end eelnevalt Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis registreerida.

(24)Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et Euroopa solidaarsuskorpuse toetatav tegevus on kättesaadav kõigile noortele, eeskätt kõige ebasoodsamas olukorras olevatele noortele. Seepärast tuleks kehtestada erimeetmed, mis aitavad edendada sotsiaalset kaasatust ja ebasoodsas olukorras olevate noorte osalemist ning võtta arvesse liidu äärepoolseimate piirkondade ning ülemeremaade ja -territooriumide kaugusest tingitud kitsendusi 24 . Samuti peaksid osalevad riigid püüdma võtta kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada Euroopa solidaarsuskorpuse laitmatu toimimise õiguslikud ja halduslikud takistused. See tähendaks võimaluse korral niisuguste haldusprobleemide lahendamist, mille tõttu on raskendatud viisade ja elamislubade saamine, ilma et see piiraks Schengeni acquis’ ja kolmandate riikide kodanike ELi sisenemist ja seal elamist käsitlevate liidu õigusaktide kohaldamist.

(25)Kui kõik tingimused on täidetud, peaks iga Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda sooviv üksus, olenemata sellest, kas teda rahastatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eelarvest, mõnest muust liidu programmist või mõnest teistsugusest rahastamisallikast, saama kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise andmiseni viiv protsess peaks olema pidev ja toimuma Euroopa solidaarsuskorpuse struktuure rakendades. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust tuleks regulaarselt uuesti hinnata ja märgise peaks saama tagasi võtta, kui vajalike kontrollide käigus ilmneb, et märgise andmise tingimused ei ole enam täidetud.

(26)Üksus, kes soovib rahastamist, et pakkuda töö- või praktikakohta Euroopa solidaarsuskorpuse raames, peaks eeltingimusena olema eelnevalt saanud kvaliteedimärgise. Seda tingimust ei tuleks kohaldada füüsiliste isikute suhtes, kes taotlevad toetust oma solidaarsusprojektidele mõne Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametliku rühma nimel.

(27)Tõhus tulemusjuhtimine, sealhulgas seire ja hindamine, nõuab selliste konkreetsete, mõõdetavate ja realistlike näitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta ning milles arvestatakse sekkumisloogikat.

(28)Euroopa solidaarsuskorpuse toetatavate meetmetega kaasnevate võimaluste ja tulemuste asjakohane sihtrühmadeni viimine, reklaamimine ja levitamine tuleks tagada nii Euroopa, riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Sihtrühmadeni viimisel ning reklaami- ja levitamistegevuses tuleks tugineda kõigile Euroopa solidaarsuskorpuse rakendusasutustele, kaasates vajaduse korral teised peamised sidusrühmad.

(29)Selleks et tagada laiema üldsuse tõhusam teavitamine ja komisjoni algatusel toimuvate teavitamistegevuste tugevam koostoime, tuleks käesoleva määruse alusel teavitusmeetmetele eraldatud eelarvest rahastada ka liidu poliitiliste prioriteetide üldist tutvustamist, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

(30)Käesoleva määruse tõhusa ja tulemusliku rakendamise tagamiseks peaks Euroopa solidaarsuskorpus maksimaalselt ära kasutama juba olemasolevaid juhtimismenetlusi. Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamine tuleks seepärast usaldada olemasolevatele struktuuridele, st komisjonile, Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametile ning määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikele büroodele.

(31)Euroopa solidaarsuskorpuse rahaliselt usaldusväärse rakendamise ja hoolika seire tagamiseks riiklikul tasandil on tähtis kasutada olemasolevaid riigi ametiasutusi, mis on määratud määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks.

(32)Selleks et tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja õiguskindlus igas osalevas riigis, peaks iga riigi ametiasutus määrama sõltumatu auditeerimisasutuse. Kui see on teostatav, võiks sõltumatu auditeerimisasutus tõhususe maksimaalseks suurendamiseks olla sama, mis määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete jaoks määratud asutus.

(33)Liidu finantshuve tuleks kogu kulutsükli vältel kaitsta proportsionaalsete meetmete kaudu, mis hõlmavad rikkumiste ärahoidmist, avastamist ja uurimist, samuti kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmist ning vajaduse korral karistusi.

(34)Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes 25 .

(35)Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju, 26 peaks komisjon võtma vastu tööprogrammid ning teavitama sellest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Tööprogrammides tuleks sätestada nende rakendamiseks vajalikud meetmed kooskõlas Euroopa solidaarsuskorpuse üldiste ja konkreetsete eesmärkidega, toetuste valiku- ja määramiskriteeriumid ning kõik muud vajalikud aspektid. Tööprogrammid ja kõik nende muudatused tuleks vastu võtta rakendusaktidega vastavalt kontrollimenetlusele.

(36)Kuna käesoleva määruse eesmärki luua Euroopa solidaarsuskorpus ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada, küll aga saab seda selle ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(37)Käesoleva määruse tõhusamaks ja tulemuslikumaks rakendamiseks peaks komisjoni abistama määruse (EL) nr 1288/2013 alusel loodud komitee. Euroopa solidaarsuskorpusega seotud küsimustes võiks see komitee kokku tulla erikoosseisus ja tema volitused peaksid olema kooskõlla viidud tema uue rolli täitmisega. Osalevad riigid peaksid nende kohtumiste jaoks nimetama asjaomased esindajad, võttes arvesse Euroopa solidaarsuskorpuse vabatahtliku töö ja tööhõive mõõdet.

(38)Selleks et võtta arvesse Euroopa vabatahtliku teenistuse osas tehtud muudatusi, mis tulenevad Euroopa solidaarsuskorpuse raames toetatavast uuest vabatahtlikust tegevusest, tuleks määrust (EL) nr 1288/2013 muuta.

(39)Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all olev Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispakett toetub ka programmist „Erasmus+“ ümberpaigutatud vahenditele. Need vahendid peaksid peamiselt tulema Euroopa vabatahtliku teenistuse sellise tegevuse rahastamiseks ette nähtud assigneeringutest, mis kuuluksid käesoleva määrusega toetatud vabatahtliku töö rakendusalasse. Teatavad üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu assigneeringud, mida tõenäoliselt programmis „Erasmus+“ ära ei kasutata, tuleks ümber paigutada, aitamaks piisavalt kaasrahastada riiklike büroode tegevuskulusid, ning viia rohkem kooskõlla kõnealuse meetme kasutussuutlikkusega.

(40)Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1a all olevat Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamispaketti tuleks täiendavalt toetada muudest programmidest või rubriikidest eraldatavate vahenditega, mistõttu on vaja muuta määrusi (EL) nr 1293/2013, 27 (EL) nr 1303/2013, 28 (EL) nr 1305/2013, 29 (EL) nr 1306/2013, 30 samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1313/2013/EL 31 .

(41)Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2018. Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega nähakse ette noortele solidaarsustegevuses osalemise võimalusi pakkuva Euroopa solidaarsuskorpuse õiguslik raamistik.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„solidaarsustegevus“ – tegevus, mille eesmärk on kogukonna hüvanguks täita rahuldamata ühiskondlikke vajadusi, edendades ka üksikisikute isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut, ja mis võib toimuda töö või praktika, projektide või võrgustikutegevuse vormis mitmesugustes valdkondades, nt hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja nende tagajärgedest taastamise, põllumajanduse ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvuse valdkonnas;

(2)„osaleja“ – noor, kes on registreerunud Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis ja võtab osa Euroopa solidaarsuskorpuse solidaarsustegevusest, mida pakub mõni osalev organisatsioon;

(3)„ebasoodsas olukorras olevad noored“ – noored, kes vajavad täiendavat abi invaliidsuse, õpiraskuste, majanduslike takistuste, kultuurierinevuste, terviseprobleemide või sotsiaalsete või geograafiliste tõkete tõttu;

(4)„osalev organisatsioon“ – iga avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, millele on antud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis ja mis pakub Euroopa solidaarsuskorpuses osalejale töö- või praktikakohta või viib Euroopa solidaarsuskorpuse raames läbi muud tegevust;

(5)„solidaarsustöö või -praktika“ – solidaarsusega seotud valdkonnas muus kui osaleja elukohariigis (piiriüleselt) või osaleja elukohariigis (riigisiseselt) toimuv vabatahtlik tegevus, praktika või töö, mille on organiseerinud osalev organisatsioon ja mis aitab kaasa peamiste ühiskonnaprobleemide lahendamisele, edendades samas seda tegeva Euroopa solidaarsuskorpuses osaleja isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut;

(6)„vabatahtlik töö“ – kuni kaksteist kuud kestev tasustamata ja täistööajaga 32 vabatahtlik teenistus, mis annab noortele võimaluse aidata kaasa solidaarsusega seotud valdkondades tegutsevate organisatsioonide igapäevatöös ja toob maksimaalset kasu kogukondadele, kus see toimub, sh arvestatav õppe- ja koolitusmõõde, et noored vabatahtlikud saaksid omandada oskusi ja pädevusi, mis on kasulikud nende isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks ja erialaseks arenguks ning mis aitab ühtlasi kaasa nende tööalase konkurentsivõime parandamisele;

(7)„vabatahtlike rühmade töö või praktika“ – kaks nädalat kuni kaks kuud kestev töö või praktika, mis võimaldab eri osalevatest riikidest pärit Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate rühmadel ühise eesmärgi nimel vabatahtlikult mõnes kogukonnale kasulikus teenistusprojektis koos tegutseda, täites kas füüsilisi või intellektuaalseid tööülesandeid;

(8)„praktika“ – 2–12 kuud kestev tööpraktika periood, mida tasustab Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat võõrustav organisatsioon ja mis põhineb kirjalikul praktikalepingul, mis hõlmab õppe- ja koolituskomponenti, ning mida rakendatakse eesmärgiga omandada tööalase konkurentsivõime parandamiseks praktilisi ja tööalaseid kogemusi ning lihtsustada üleminekut tööellu;

(9)„töö“ – 2–12 kuud kestev tööperiood, mida tasustab Euroopa solidaarsuskorpuses osalejat võõrustav osalev organisatsioon ja mis leiab aset mõnes osalevas riigis ning põhineb selle osaleva riigi õigusraamistikuga kooskõlas sõlmitud töölepingul;

(10)„solidaarsusprojekt“ – 2–12 kuud kestev kohalik algatus, mille on kavandanud ja viivad ellu vähemalt viiest Euroopa solidaarsuskorpuses osalejast koosnevad rühmad, et tegelda oma kohaliku kogukonna põhiliste probleemidega, sidudes need laiema Euroopa vaatenurgaga;

(11)„kvaliteedimärgis“ – kinnitus, mis on Euroopa solidaarsuskorpuse raames töö- või praktikakohta pakkuda soovivale avalik-õiguslikule või eraõiguslikule üksusele või rahvusvahelisele organisatsioonile antud pärast menetlust, mille eesmärk on tagada kooskõla Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtete ja nõuetega;

(12)„Euroopa solidaarsuskorpuse harta“ – dokument, milles on esitatud õigused ja kohustused, mida kõik Euroopa solidaarsuskorpusega ühineda soovivad üksused peavad järgima;

(13)„Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskus“ – määratud riikliku büroo täidetavad lisafunktsioonid Euroopa solidaarsuskorpuse raames toimuva tegevuse arendamise ja rakendamise toetamiseks ning osalejate poolt nende töö või praktika ja projektides osalemise käigus omandatud pädevuste kindlakstegemiseks;

(14)„Euroopa solidaarsuskorpuse portaal“ – veebipõhine vahend, mis pakub Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele asjakohaseid internetiteenuseid, sh Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva teabe andmine, osalejate registreerimine, töö- või praktikakohtade täitmiseks osalejate otsimine, töö- või praktikakohtade leidmiseks kuulutamine ja nende otsimine, võimalike projektipartnerite otsimine, kontaktandmete ning töö või praktika- ja projektipakkumiste haldamine, koolitus-, teabevahetus- ja võrgustikutegevus ning võimalustest teavitamine, samuti muud asjakohased Euroopa solidaarsuskorpusega seotud arengud.

Artikkel 3

Üldeesmärk

Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärk on parandada noorte inimeste ja organisatsioonide kaasatust juurdepääsetavasse ja kvaliteetsesse solidaarsustegevusse kui Euroopa ühtekuuluvust ja solidaarsust tugevdavasse vahendisse, toetades kogukondi ja leides lahendusi ühiskonnaprobleemidele.

Artikkel 4

Erieesmärgid

Euroopa solidaarsuskorpus järgib järgmisi erieesmärke:

(a)pakkuda osalevate organisatsioonide toel noortele solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, aidates neil parandada nii oskusi ja pädevusi isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks kui ka tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut tööturule, toetades sealhulgas noorte vabatahtlike, praktikantide ja töötajate liikuvust;

(b)tagada, et Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele pakutav solidaarsustegevus aitab kaasa konkreetsete rahuldamata ühiskondlike vajaduste täitmisele ja kogukondade tugevdamisele ning on kõrge kvaliteediga ja nõuetekohaselt valideeritud.

Artikkel 5

Liidu meetmete sidusus ja vastastikune täiendavus

1.Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed on kooskõlas artikli 2 punktis 1 nimetatud valdkondadega seotud asjakohaste poliitikameetmete ja programmidega ning Euroopa solidaarsuskorpuse tegevusega seotud olemasolevate liidu tasandi võrgustikega ja täiendavad neid.

2.Komisjon ja osalevad riigid teevad koostööd tõhususe ja tulemuslikkuse saavutamiseks, tagades ühelt poolt sidususe riiklike solidaarsuse, hariduse, kutseõppe ja noortega seotud programmide ja kavade ning teiselt poolt Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete vahel. Need meetmed põhinevad asjakohastel headel tavadel ja olemasolevatel programmidel.

3.Teised liidu programmid võivad samuti kaasa aidata Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide saavutamisele, toetades selle vastutusalasse kuuluvat tegevust. Seda panust rahastatakse kooskõlas nende asjakohaste alusaktidega.

II PEATÜKK

EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSE MEETMED

Artikkel 6

Euroopa solidaarsuskorpuse meetmed

Euroopa solidaarsuskorpus täidab oma eesmärke järgmist liiki meetmete kaudu:

(a)solidaarsustöö või -praktika, solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus,

(b)kvaliteedi- ja toetusmeetmed.

Artikkel 7

Solidaarsustöö või -praktika, solidaarsusprojektid ja võrgustikutegevus

1.Selle meetmega toetatakse:

(a)vabatahtliku tööna, praktikana või tööna toimuvat solidaarsustööd või -praktikat, sh üksikisikute piiriüleselt või riigisiseselt tehtav töö või praktika ning vabatahtlike rühmade töö või praktika;

(b)Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate algatusel teostatavaid solidaarsusprojekte;

(c)Euroopa solidaarsuskorpuses osalevate üksikisikute ja organisatsioonide võrgustikutegevust.

2.Lõike 1 punktis a osutatud vabatahtlikku piiriülest tööd käsitatakse samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva vabatahtliku tööga ning viiteid Euroopa vabatahtlikule teenistusele tuleb sellise töö puhul käsitada ka viidetena Euroopa solidaarsuskorpusele.

Artikkel 8

Kvaliteedi- ja toetusmeetmed

Selle meetmega toetatakse:

(a)solidaarsustöö või -praktika kvaliteedi tagamiseks ette nähtud meetmeid, sh koolitus, keeleabi, haldusabi osalejatele ja osalevatele organisatsioonidele, kindlustus, töö- või praktikajärgne toetus, aga ka sellise tõendi väljatöötamine, milles tehakse kindlaks ja dokumenteeritakse tööl või praktikal omandatud teadmised, oskused ja pädevused;

(b)Euroopa solidaarsuskorpuse raames töö- või praktikakohta pakkuda soovivate üksuste jaoks kvaliteedimärgise väljatöötamist ja selle haldamist, et tagada kooskõla Euroopa solidaarsuskorpuse harta põhimõtete ja nõuetega;

(c)Euroopa solidaarsuskorpuse ressursikeskuse tegevust Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete rakendamise toetamiseks ja selle kvaliteedi parandamiseks ning nende meetmete väljundite valideerimise edendamiseks;

(d)Euroopa solidaarsuskorpuse portaali ja muude asjakohaste internetiteenuste ning vajalike IT-tugisüsteemide ja veebipõhiste vahendite loomist, haldamist ja ajakohastamist.

III PEATÜKK

FINANTSSÄTTED

Artikkel 9

Eelarve

1.Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamiseks ettenähtud kogueelarve on 341 500 000 eurot jooksevhindades ajavahemikuks 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020.

2.Lõikes 1 nimetatud summa hõlmab jooksevhindades 294 200 000 euro suurust rahastamispaketti, 33 mida täiendavad järgmised vahendid:

(a)35 000 000 eurot jooksevhindades Euroopa Sotsiaalfondist;

(b)6 000 000 eurot jooksevhindades liidu kodanikukaitse mehhanismist;

(d)1 800 000 eurot jooksevhindades Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

3.Rahalisest toetusest artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud solidaarsustööle või -praktikale ning solidaarsusprojektidele nähakse soovituslikult 80 % ette vabatahtlikus töös osalemise ja solidaarsusprojektide jaoks ning 20 % praktika- ja töökohtade jaoks.

4.Kõnealuse rahaeraldisega võib katta ka kulusid, mis on seotud Euroopa solidaarsuskorpuse juhtimiseks ja selle eesmärkide täitmiseks vajaliku ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega, eelkõige uuringute, ekspertide kohtumiste ning teavitus- ja teabevahetusmeetmetega, Euroopa solidaarsuskorpuse portaali loomise, haldamise ja ajakohastamise ning vajalike IT-tugisüsteemidega seotud kulusid ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjon on Euroopa solidaarsuskorpust hallates kandnud.

5.Vajaduse korral võib assigneeringud nende kulude katmiseks kajastada ka 2020. aastale järgnevat perioodi hõlmavas eelarves, et võimaldada selliste meetmete haldamist, mida ei ole 31. detsembriks 2020 veel lõpule viidud.

6.Osalev riik võib toetusesaajatele võimaldada riiklikke vahendeid, mida hallatakse Euroopa solidaarsuskorpuse eeskirjade alusel, ning võib selleks kasutada Euroopa solidaarsuskorpuse detsentraliseeritud struktuure eeldusel, et ta tagab nende struktuuride täiendava proportsionaalse rahastamise.

Artikkel 10

Liidupoolse rahastamise vormid

1.Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamine võib toimuda määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 määratletud ühes või mitmes vormis, eelkõige toetuste andmise, hankemenetluse või auhindade andmise teel.

2.Komisjon võib Euroopa solidaarsuskorpust rakendada kaudselt kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punktiga c.

IV PEATÜKK

EUROOPA SOLIDAARSUSKORPUSES OSALEMINE

Artikkel 11

Osalevad riigid

1.Liikmesriigid osalevad Euroopa Solidaarsuskorpuses.

2.Euroopa solidaarsuskorpus on avatud ka teiste riikide osalemisele nendega sõlmitud kahepoolsete kokkulepete alusel. Koostöö põhineb vajaduse korral täiendavatel assigneeringutel, mis tuleb teha kättesaadavaks nende riikidega kokkulepitava korra kohaselt.

Artikkel 12

Üksikisikute osalemine

1.17–30aastased Euroopa solidaarsuskorpuses osaleda soovivad noored peavad end registreerima Euroopa solidaarsuskorpuse portaalis. Tööle või praktikale asumisel või projekti alguses peab registreeritud noor olema siiski vähemalt 18aastane ja mitte vanem kui 30aastane.

2.Käesolevat määrust kohaldades tagavad komisjon ja osalevad riigid, et eriti suuri jõupingutusi tehakse sotsiaalse kaasatuse edendamiseks, eelkõige ebasoodsas olukorras olevate noorte osavõtuks.

Artikkel 13

Osalevad organisatsioonid

1.Euroopa solidaarsuskorpus on avatud avalik-õiguslike või eraõiguslike üksuste või rahvusvaheliste organisatsioonide osalusele, kui need on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise.

2.Tingimustele vastava üksuse taotlust Euroopa solidaarsuskorpuses osalevaks organisatsiooniks saamiseks hindab Euroopa solidaarsuskorpuse pädev rakendusasutus, et teha kindlaks, et tema tegevus vastab Euroopa solidaarsuskorpuse nõuetele.

3.Hindamise tulemusena võidakse üksusele anda Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis. Kvaliteedimärgise nõuetele vastavust hinnatakse regulaarselt uuesti ja märgis võidakse tagasi võtta.

4.Igale üksusele, mis on saanud Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgise, antakse juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse portaalile ning tal lubatakse teha solidaarsustegevuse pakkumisi registreeritud üksikisikutele.

5.Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgis ei too automaatselt kaasa rahastamist Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

6.Osaleva organisatsiooni pakutavat solidaarsustegevust ning sellega seotud kvaliteedi- ja toetusmeetmeid võidakse rahastada Euroopa solidaarsuskorpuse raames või mõnest muust iseseisvalt Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärkide täitmisse panustavast liidu programmist või mõnest muust, liidu eelarvest mitte sõltuvast rahastamisallikast.

Artikkel 14

Juurdepääs Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamisele

Euroopa solidaarsuskorpuse raames rahastamist võivad taotleda kõik osalevates riikides asutatud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud üksused, samuti osalevates riikides solidaarsustegevust teostavad rahvusvahelised organisatsioonid. Artikli 7 lõike 1 punktis a osutatud tegevuste korral peab osalev organisatsioon Euroopa solidaarsuskorpuse raames rahastamise eeltingimusena saama kvaliteedimärgise. Artikli 7 lõike 1 punktis b osutatud solidaarsusprojektide korral võivad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejate mitteametlike rühmade nimel taotleda rahastamist ka füüsilised isikud.

V PEATÜKK

TULEMUSLIKKUS, TULEMUSED JA TEABE LEVITAMINE

Artikkel 15

Tulemuslikkuse ja tulemuste jälgimine ja hindamine

1.Komisjon jälgib koostöös osalevate riikidega korrapäraselt Euroopa solidaarsuskorpuse tulemuslikkust eesmärkide saavutamisel.

2.Erieesmärkide saavutamiseks tehtavaid edusamme mõõdetakse järgmiste näitajate abil:

(a)vabatahtlikus töös osalejate arv (riigisiseselt ja piiriüleselt);

(b)praktikas osalejate arv (riigisiseselt ja piiriüleselt);

(c)töös osalejate arv (riigisiseselt ja piiriüleselt);

(d)solidaarsusprojektides osalejate arv;

(e)Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgist omavate organisatsioonide arv.

Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist koostab komisjon käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju jälgimise üksikasjaliku kava.

3.2020. aastal avaldab komisjon aruande, milles teeb kokkuvõtte edusammudest eesmärkide saavutamisel, sh seoses eesmärgiga pakkuda 2020. aastaks 100 000 noorele Euroopa solidaarsuskorpuses osalemise võimalust (hõlmatud on kõik artikli 7 lõike 1 punktides a ja b osutatud töö- ja praktikakohad ning projektid).

4.Neli aastat pärast käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva viib komisjon läbi käesoleva määruse sõltumatu hindamise ja esitab peamisi järeldusi sisaldava aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule, Regioonide Komiteele ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele.

Artikkel 16

Teabe vahetamine ja tulemuste levitamine

1.Komisjon tagab koostöös osalevate riikidega kõikide Euroopa solidaarsuskorpuse toetatud meetmetega seotud teabe ja tutvustusmaterjali levitamise ning järelmeetmetest teavitamise.

2.Artiklis 20 osutatud riiklikud bürood kujundavad nende juhitavate meetmete tulemuste tulemusliku sihtrühmadeni viimise, levitamise ja kasutamise järjekindla poliitika, abistavad komisjoni Euroopa solidaarsuskorpust (sh riikide ja liidu tasandil hallatud meetmeid ja tulemusi) käsitleva teabe levitamise ülesande täitmisel ning teavitavad asjaomaseid sihtrühmi oma riigis tehtud algatustest.

3.Teabe levitamine aitab ühtlasi kaasa liidu poliitiliste prioriteetide üldisele tutvustamisele, tingimusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärgiga.

VI PEATÜKK

HALDUS- JA AUDITISÜSTEEM

Artikkel 17

Rakendusasutused

Käesoleva määruse järjepideva rakendamisega tegelevad järgmised asutused:

(a)liidu tasandil komisjon;

(b)riigisisesel tasandil riiklikud bürood osalevates riikides.

Artikkel 18

Riigi ametiasutus

Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riigi ametiasutused ka Euroopa solidaarsuskorpuse raames riigi ametiasutustena. Kõnealuse määruse artikli 27 lõikeid 1, 3, 5, 8, 9, 11, 12, 13, 14, 15 ja 16 kohaldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes analoogia põhjal. Kui mõnes käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 kohases riigis ei ole riigi ametiasutust määratud, tehakse seda kooskõlas määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 27 lõigetega 2–6 ja 8–15.

Artikkel 19

Sõltumatu auditeerimisasutus

1.Riigi ametiasutus nimetab sõltumatu auditeerimisasutuse. Sõltumatu auditeerimisasutus esitab auditiarvamuse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikes 5 osutatud iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta.

2.Sõltumatu auditeerimisasutus:

(a)omab vajalikku kutsepädevust avaliku sektori auditite korraldamiseks;

(b)tagab, et auditeerimisel arvestatakse rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditistandardeid;

(c)ei oma huvide konflikti juriidilise isikuga, mille osa on artiklis 20 osutatud riiklik büroo, ning on sõltumatu juriidilisest isikust, mille osa riiklik büroo on.

3.Sõltumatu auditeerimisasutus annab komisjonile ja selle esindajatele ning kontrollikojale täieliku juurdepääsu kõigile dokumentidele ja aruannetele, et toetada riikliku büroo iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse kohta esitatud auditiarvamust.

Artikkel 20

Riiklik büroo

1.Kõigis Euroopa solidaarsuskorpuses osalevates riikides tegutsevad neis määruse (EL) nr 1288/2013 III peatükis osutatud meetmete haldamiseks määratud riiklikud bürood ka Euroopa solidaarsuskorpuse riiklike büroodena.

Määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 28 lõikeid 1, 2, 5, 6, 7 ja 8 kohaldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse suhtes analoogia põhjal.

2.Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 28 lõike 3 kohaldamist, vastutab riiklik büroo kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktidega v ja vi ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 34 artikliga 44 ka projekti kõikide etappide juhtimise eest nende Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete korral, mis on loetletud artiklis 24 osutatud rakendusaktides.

3.Kui mõnes käesoleva määruse artikli 11 lõike 2 kohases riigis ei ole riiklikku bürood määratud, tehakse seda kooskõlas määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 28 lõigetega 2, 5, 6, 7 ja 8.

Artikkel 21

Euroopa Komisjon

1.Komisjoni ja riikliku büroo suhteid käsitlevad eeskirjad sätestatakse kirjalikus dokumendis, kus:

(a)määratakse kindlaks riiklike büroode sisekontrollistandardid ja nähakse riiklike büroode jaoks ette liidu toetusvahendite haldamise eeskirjad;

(b)esitatakse riikliku büroo tööprogramm, mis hõlmab selle riikliku büroo juhtimisülesandeid, millele antakse liidu toetust;

(c)täpsustatakse riikliku büroo aruandluskohustused.

2.Komisjon teeb igal aastal riiklikule büroole kättesaadavaks järgmised vahendid:

(a)vahendid asjaomases osalevas riigis Euroopa solidaarsuskorpuse nende meetmete jaoks, mille juhtimine on usaldatud riiklikule büroole;

(b)rahaline toetus riikliku büroo juhtimisülesannete toetamiseks vastavalt määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 29 lõike 4 punktis b määratletud korrale.

3.Komisjon sätestab riikliku büroo tööprogrammi nõuded. Komisjon ei tee Euroopa solidaarsuskorpuse vahendeid riiklikule büroole kättesaadavaks enne, kui komisjon on asjaomase riikliku büroo tööprogrammi ametlikult heaks kiitnud.

4.Määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 27 lõikes 4 osutatud riiklike büroode vastavusnõuete põhjal vaatab komisjon läbi riiklikud haldus- ja kontrollisüsteemid, riikliku büroo poolt esitatud liidu vahendite haldaja kinnituse ja sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse selle kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse riigi ametiasutuse poolt esitatud teavet Euroopa solidaarsuskorpuse seire ja järelevalve kohta.

5.Pärast iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse ja selle kohta esitatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamuse hindamist esitab komisjon riiklikule büroole ja riigi ametiasutusele oma sellekohase arvamuse ja tähelepanekud.

6.Kui komisjon ei saa aktsepteerida iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnitust või sõltumatu auditeerimisasutuse asjakohast arvamust või kui riiklik büroo ei võta komisjoni märkusi rahuldavalt arvesse, võib komisjon rakendada ettevaatus- ja parandusmeetmeid, mis on vajalikud, et kaitsta liidu finantshuve kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikega 4.

7.Komisjon korraldab korrapäraselt kohtumisi riiklike büroode võrgustikuga, et tagada Euroopa solidaarsuskorpuse ühtne rakendamine kõigis osalevates riikides.

VII PEATÜKK

KONTROLLISÜSTEEM

Artikkel 22

Kontrollisüsteemi põhimõtted

1.Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega rikkumiste avastamise korral ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.Komisjon vastutab riiklike büroode juhitavate Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete järelevalve eest. Ta kehtestab miinimumnõuded riikliku büroo ja sõltumatu auditeerimisasutuse kontrollide kohta.

3.Riiklikud bürood vastutavad esmaste kontrollide eest, mida tehakse toetusesaajate suhtes nende Euroopa solidaarsuskorpuse meetmete osas, mis on toetusesaajate ülesandeks usaldatud. Kontrollid annavad piisavat kindlustunnet selle kohta, et toetusi kasutatakse sihipäraselt ja kooskõlas kohaldatavate liidu eeskirjadega.

4.Riiklikele büroodele ülekantavate vahendite puhul tagab komisjon oma kontrolli nõuetekohase kooskõlastamise riigi ametiasutuste ja riiklike büroodega, lähtudes ühekordse auditi põhimõttest ja järgides riskipõhist analüüsi. Seda sätet ei kohaldata Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste suhtes.

Artikkel 23

Liidu finantshuvide kaitse

1.Komisjonil või selle esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida kõiki liidu vahendeid saanud toetusesaajaid, töövõtjaid, alltöövõtjaid ja muid kolmandaid isikuid dokumentide alusel ja kohapeal. Nad võivad samuti auditeerida ja kontrollida riiklikke büroosid.

2.OLAF võib teha vahetult või kaudselt kõnealuse rahastamisega seotud ettevõtjate kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi kooskõlas nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 35 sätestatud menetlusega, et teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu või -otsuse või liidu rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

3.Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, antakse komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingutes, toetuslepingutes ja -otsustes ning lepingutes, mis tulenevad käesoleva määruse rakendamisest, sõnaselgelt õigus selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi korraldada.

VIII PEATÜKK

RAKENDUSSÄTTED

Artikkel 24

Euroopa solidaarsuskorpuse rakendamine

1.Käesoleva määruse rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu tööprogrammid. Iga tööprogrammiga tagatakse, et artiklites 3 ja 4 esitatud üld- ja erieesmärgid viiakse järjepidevalt ellu, samuti tuuakse selles välja eeldatavad tulemused, elluviimise meetod ja kogumaksumus. Tööprogrammides kirjeldatakse ka rahastatavaid meetmeid, igale meetmele eraldatavat orienteeruvat summat, riiklike büroode kaudu juhitavate meetmete jaoks eraldatud vahendite orienteeruvat jagunemist osalevate riikide vahel ning orienteeruvat rakendamisgraafikut.

2.Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 25

Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1288/2013 artikliga 36 loodud komitee. See komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

IX PEATÜKK

MUUTMIS- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 26

Määruse (EL) nr 1288/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1288/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Määruse (EL) nr 1288/2013 artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„1. Üksikisikute õpirände raames toetatakse:

a) mitteformaalses ja informaalses õppes noorte õpirännet programmiriikide vahel. Selline õpiränne võib toimuda noortevahetuse ja vabatahtliku töö vormis, samuti kehtivatel liikuvust käsitlevatel eeskirjadel põhinevatel uuenduslikel viisidel;

b) noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide liikuvust. Selline liikuvus võib toimuda koolitus- ja võrgustikutegevuse vormis.

2. Kõnealuse meetmega toetatakse ka noorte liikuvust, sh vabatahtlikku tööd, samuti noorsootöös või noorteorganisatsioonides osalevate inimeste ja noortejuhtide õpirännet partnerriikidesse ja partnerriikidest, eelkõige naaberriikidesse ja naaberriikidest.

3. Lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud vabatahtlikku tegevust käsitatakse samaväärsena Euroopa vabatahtliku teenistuse raames toimuva vabatahtliku tegevusega ning liidu õigusaktides olevaid viiteid Euroopa vabatahtlikule teenistusele tuleb käsitada ka viidetena sellisele vabatahtlikule tegevusele.“

2.Määruse (EL) nr 1288/2013 artikli 18 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Rahastamispakett selle programmi rakendamiseks alates 1. jaanuarist 2014 on 14 576 824 000 eurot (jooksevhindades).

2. Lõikes 1 osutatud summa eraldatakse programmi meetmetele järgnevalt, kusjuures iga eraldise puhul on maksimaalne lubatud paindlikkusmäär 5 %:

a) vähemalt 80,7 % haridus- ja koolitusvaldkonnale – sellest tuleb omakorda teha järgmised miinimumeraldised:

i) 44,3 % kõrgharidusele (st 35,7 % kogueelarvest);

ii) 21,4 % kutseharidusele ja -koolitusele (st 17,3 % kogueelarvest);

iii) 14,6 % üldharidusele (st 11,8 % kogueelarvest);

iv) 4,9 % täiskasvanuharidusele (st 3,9 % kogueelarvest);

b) 8,8 % noortevaldkonnale;

c) kuni 1,5 % üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastule;

d) 1,9 % Jean Monnet’ meetmetele;

e) 1,8 % spordivaldkonnale, millest võib eraldada artikli 17 lõike 1 punktis b osutatud tegevusele maksimaalselt 10 %;

f) 3,5 % riiklike büroode tegevustoetusteks;

g) 1,8 % halduskuludeks.

3. Lõike 2 punktides a ja b osutatud eraldistest vähemalt 63 % eraldatakse üksikisikute õpirändele, vähemalt 27 % innovatsioonile suunatud koostööle ja heade tavade vahetamisele ning vähemalt 4,2 % poliitikareformi toetamisele.“

Artikkel 27

Määruse (EL) nr 1293/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1293/2013 artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

„3. Keskkonnaalase juhtimise ja teabe prioriteetsele valdkonnale vastavast keskkonna allprogrammist eraldatakse kuni 3 000 000 eurot (jooksevhindades) ning kliimaalase juhtimise ja teabe prioriteetsele valdkonnale vastavast kliimameetmete allprogrammist kuni 1 500 000 eurot (jooksevhindades), et rahastada artikli 17 lõike 4 kohaseid projekte, mida Euroopa solidaarsuskorpus rakendab kookõlas määrusega (EL) 2017/XXX ning mis aitavad kaasa ühe või mitme artiklites 9 ja 13 kindlaksmääratud prioriteetse valdkonna eesmärkide saavutamisele. Seda raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse määruse (EL) nr 1293/2013 erinõudeid.“

Artikkel 28

Määruse (EL) nr 1303/2013 muutmine

Määrust (EL) nr 1303/2013 muudetakse järgmiselt.

1.Artikli 58 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjoni algatusel võivad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid toetada käesoleva määruse rakendamiseks vajalikke ettevalmistus-, seire-, haldus- ja tehnilise abi, hindamis-, auditeerimis- ning kontrollimeetmeid ning toetada määruse (EL) 2017/XXX kohaseid meetmeid, nagu on osutatud kolmandas lõigus, niivõrd, kuivõrd nende eesmärgiks on majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus.“;

b) kolmandale lõigule lisatakse punkt m:

„m) Euroopa solidaarsuskorpust käsitleva määruse (EL) 2017/XXX kohaselt rahastatavad meetmed, mille eesmärk on edendada nii noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut kui ka tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut tööturule.“

2.Artikli 91 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kooskõlas määruse (EL) 2017/XXX artikli 9 lõike 2 punktiga a eraldatakse komisjoni algatusel tehnilisele abile eraldatud summast 35 000 000 eurot (jooksevhindades) Euroopa solidaarsuskorpusele selle meetmete toetamiseks. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse fonde käsitlevate määruste erinõudeid.“

Artikkel 29

Määruse (EL) nr 1305/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõikes 1 lisatakse esimese lõigu järele järgmine lõik:

„Määruse (EL) 2017/XXX kohaselt võib EAFRD rahastada 1 800 000 euroga (jooksevhindades) ka Euroopa solidaarsuskorpuse rakendatavaid meetmeid, mis toetavad üht või mitut liidu seatud maaelu arengu alast prioriteeti. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse määruse (EL) nr 1305/2013 erinõudeid.“

Artikkel 30

Määruse (EL) nr 1306/2013 muutmine

Määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 6 lisatakse punkt j:

„j) Euroopa solidaarsuskorpuse poolt määruse (EL) 2017/XXX kohaselt rakendatavad meetmed, mis toetavad üht või mitut liidu seatud põllumajanduse ja maaelu arengu alast prioriteeti, eelkõige määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 51 lõike 1 teises lõigus osutatud meetmed. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse fonde käsitlevate määruste erinõudeid.“

Artikkel 31

Otsuse nr 1313/2013/EL muutmine

Otsuse (EL) nr 1313/2013/EL artikli 19 lõikes 1 lisatakse teise lõigu järele järgmine lõik:

„Rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ alt saadud rahastamispaketist eraldatakse 6 000 000 eurot (jooksevhindades), et rahastada meetmeid, mida Euroopa solidaarsuskorpus rakendab kookõlas määrusega (EL) 2017/XXX ning mis toetavad üht või mitut liidu seatud kodanikukaitse alast prioriteeti. Raha eraldatakse ainult kooskõlas määrusega (EL) 2017/XXX, võtmata arvesse otsuse nr 1313/2013/EL erinõudeid.“

Artikkel 32

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2018.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

*1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja rikkumiste ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju [asutuse] assigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa solidaarsuskorpuse kohta

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad

Jaotis 15: Haridus ja kultuur

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

⌧ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet.

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 36 .

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist.

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet.

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Hariduse ja kultuuri ning tööhõive ja majanduskasvu eesmärgid

1.4.2.Erieesmärk/erieesmärgid

Erieesmärk nr 1:

pakkuda osalevate organisatsioonide toel noortele solidaarsustegevuses osalemiseks hõlpsasti kättesaadavaid võimalusi, aidates neil parandada nii oskusi ja pädevusi isiklikuks, haridusalaseks, sotsiaalseks, ühiskondlikuks ja erialaseks arenguks kui ka tööalast konkurentsivõimet ja hõlbustada üleminekut tööturule.

Erieesmärk nr 2:

tagada, et Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele pakutav solidaarsustegevus aitab kaasa konkreetsete, ühiskonnas katmata vajaduste rahuldamisele ja kogukondade tugevdamisele ning on kvaliteetne ja nõuetekohaselt valideeritud.

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

Ettepanekult oodatav mõju avaldub eri tasanditel.

- Mõju Euroopa solidaarsuskorpusega liitunud isikute tasandil avaldub võimaluses osaleda väga erinevates solidaarsustegevustes ning liituda sarnaste huvidega eakaaslaste üleeuroopalise kogukonnaga. See annab neile võimaluse väljendada oma solidaarsust, pühendumust ja motiveeritust, aitamaks kaasa oluliste ühiskondlike probleemide lahendamisel. Samal ajal saavad nad võimaluse omandada kasulikke kogemusi ning arendada oma isikliku ja erialase arengu jaoks olulisi oskusi ja pädevusi.

- Mõju Euroopa sotsiaalkorpusega liitunud organisatsioonide tasandil ja selliste kogukondade tasandil, kus Euroopa sotsiaalkorpuses osalejad tegutsevad, avaldub seeläbi, et organisatsioonid ja kogukonnad saavad Euroopa sotsiaalkorpuselt rahalist ja/või muud toetust ning motiveeritud noored aitavad neil lahendamist vajavate probleemidega paremini toime tulla.

- Mõju ühiskonna tasandil avaldub selles, et solidaarsustegevusega pööratakse tähelepanu katmata vajaduste rahuldamisele ja aidatakse seeläbi tugevdada haavatavate kogukondade toimetulekut ja vastupanuvõimet ning ühtekuuluvust ja solidaarsust kogukonna tasandil.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Seirekorra alustalaks on programmi kvantitatiivsete väljundite põhjalik analüüs sel otstarbel loodud IT-süsteemide vahendusel. IT-süsteemid lihtsustavad rakendatud tegevuste ja projektide kohta vajalike andmete kogumist. Peamised kogutavad väljundinäitajad on muu hulgas:

- vabatahtlikule tööle suunatud osalejate arv (riigis ja piiriüleselt);

- praktikale suunatud osalejate arv (riigis ja piiriüleselt);

- tööle suunatud osalejate arv (riigis ja piiriüleselt);

- solidaarsusprojektides osalejate arv;

- Euroopa solidaarsuskorpuse kvaliteedimärgisega organisatsioonide arv.

Hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist koostab komisjon käesoleva määruse väljundite, tulemuste ja mõju seire üksikasjaliku kava.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Luua korpus, mis võimaldab sellega liitunud motiveeritud noortel eurooplastel soovi korral osaleda solidaarsusega seonduvas vabatahtlikus tegevuses või praktikal või teha sellealast tööd kas oma riigis või välismaal.

Luua 2020. aastaks 100 000 noorele eurooplasele konkreetsed osalemisvõimalused.

Toetada organisatsioone kättesaadavaks muudetud ja kvaliteetses solidaarsustegevuses, millelt oodatakse katmata sotsiaalsete vajaduste rahuldamist, toetades seejuures noorte isiklikku, haridusalast, sotsiaalset, ühiskondlikku ja erialast arengut.

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu koordineerimisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „Euroopa liidu meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

Euroopa solidaarsuskorpus tugevdab solidaarsuse Euroopa mõõdet. Ta täiendab olemasolevat avaliku ja erasektori poliitikat, käimasolevaid programme ja tegevusi, ei tekita konkurentsi ega kujuta endast asendustegevust. Täiendav mõju on tagatud, sest korpus tegeleb katmata sotsiaalsete vajadustega, st olukordadega, kus kogukondades ja kodanikel on näiteks puuduvate vahendite tõttu ilmnenud vajadused, mis on tööturu, olemasoleva vabatahtliku tegevuse või muud liiki solidaarsusprogrammide poolt katmata.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Mis puudutab vabatahtliku tegevuse mõõdet, siis on Euroopa solidaarsuskorpuse alusmudeliks edukas Euroopa vabatahtlik teenistus, mis on andnud käegakatsutava panuse pädevuste arendamisse, keeleõppesse, rahvusvaheliste hoiakute ja Euroopa väärtuste edendamisse noorte hulgas viimase kahekümne aasta jooksul. Euroopa solidaarsuskorpuse tegevuses minnakse aga Euroopa vabatahtliku teenistuse tegevusest kaugemale, toetatakse mitmekesisemaid meetmeid ja tehakse haldusalaseid lihtsustusi; korpus säilitab Euroopa vabatahtliku teenistuse kava raames loodud kvaliteediraamistiku (koolitus, kindlustus, nõustamine ja keeleline tugi, noorte osalejate õppimist puudutav tegevus) ja arendab seda edasi.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Euroopa solidaarsuskorpuse tegevus on kooskõlas ning täiendab paljusid asjakohaseid ELi poliitikaid ja programme, näiteks neid, mis on seotud hariduse ja koolituse, tööhõive, soolise võrdõiguslikkuse, ettevõtluse (eriti sotsiaalse ettevõtluse), kodanikuaktiivsuse ja demokraatliku osaluse, keskkonna ja looduskaitse, kliimameetmete, suurõnnetuste ärahoidmise, nendeks valmisoleku ja taastamismeetmete, põllumajandus ja maaelu arengu, toidu ja muude toodete jagamise, tervise ja heaolu, loovuse ja kultuuri, kehakultuuri ja spordi, sotsiaalabi ja hoolekande, kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja integratsiooni, territoriaalse koostöö ja ühtekuuluvusega.

Nagu on kirjeldatud käesoleva dokumendi punktis 3, eraldatakse Euroopa solidaarsuskorpuse üldeelarvesse vahendeid mitme ELi programmi kaudu. Euroopa solidaarsuskorpuse eesmärke võidakse toetada ka muude programmide ja fondide vahendusel vastavate alusaktide erisätete alusel.

Meetme kestus ja finantsmõju

⌧ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–⌧ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2018–31.12.2020.

–⌧ Finantsmõju alates 2018. aastast kuni 2023. aastani (lubatud üksnes pärast 2020. aastat tehtavad maksete assigneeringud).

1.6.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 37

⌧ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt:

–⌧ komisjoni talituste poolt (sealhulgas tema töötajate kaudu liidu delegatsioonides);

–⌧ rakendusametite kaudu.

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega.

1.7. Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on usaldatud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–⌧ avalik-õiguslikele asutustele;

–⌧ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused:

Euroopa solidaarsuskorpuse peamiste tegevuste haldamine on usaldatud programmi „Erasmus+“ detsentraliseeritud meetmete rakendamise eest vastutavatele riiklikele büroodele. Need asutused vastutavad järgmiste tegevuste eest: kvaliteedimärgis ja koolitus; vabatahtlikule tööle, praktikale ja tööle suunamised; solidaarsusprojektid; võrgustikutegevus; ressursikeskuse tegevus ja osalejate sertifikaatide väljastamine.

Euroopa Komisjon, eelkõige tema Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet haldab meetmeid, millega osutatakse horisontaalseid teenuseid Euroopa solidaarsuskorpuses osalejatele (nt portaal, veebipõhine koolitus ja keeleline tugi, kindlustus), samuti meetmeid, mida hõlmab solidaarsustegevus, näiteks kvaliteedimärgis, praktika- ja töökohad (teatavat liiki organisatsioonide või teatavat liiki tööde puhul) ning võrgustikutegevus (Euroopa tasandil tegevuse korral).

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage sagedus ja tingimused.

Eesmärk on kasutada nii palju kui võimalik programmi „Erasmus+“ olemasolevat korda ning lihtsustada ja vähendada osalejate ja osalevate organisatsioonide halduskoormust.

Tulemuseks on, et järelevalve ja aruandluseeskirjad luuakse süsteemselt arvestades muu hulgas nende tõhusust ja kulutasuvust programmi „Erasmus+“ vahendusel saadud kogemuste kontekstis.

Kindlaksmääratud summade, ühtsete toetusmäärade ja ühiku maksumuse määral põhinevate toetuste kasutamine muudetakse üldiseks nii suures ulatuses kui võimalik. Aruandluses ja kontrollimisel keskendutakse seega rahastatavate meetme elluviimisele ning saavutatud tulemustele, mitte niivõrd kulude rahastamiskõlblikkusele, seeläbi vähendatakse nii programmis osalejate kui ka haldusasutuste töökoormust ja eksimuste võimalust.

Programmi toetusesaajad (organisatsioonid, kes kava raames toetust saavad) esitavad vajaliku haldusteabe toetuse taotluses ja aruandes. Aruandlusnõuded on proportsionaalsed toetuse suuruse, toetatava meetme kestuse ja keerukusega. Näitajatega luuakse järelevalveks ja aruandluseks vajalike andmete kogumise ja kasutamise stabiilne alus.

Meetmete toetuseks luuakse toetusesaajatele mõeldud elektroonilised taotlus- ja aruandlusvormid. See võimaldab nii riigisisesel kui ka liidu tasandil andmeid koguda ning neid järelevalveks ja aruandluseks kasutada. Euroopa Komisjoni käsutuses on mitmesuguseid sobivaid IT-lahendusi, mille abil andmete kogumist ja aruandlust lihtsustada.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud oht (ohud)

Käimasolevate programmide rakendamisel tuvastatud ohud on peamiselt järgmist laadi:

- vead, mis tulenevad toetusesaajate kogenematusest eeskirjade rakendamisel: arvatakse, et veamäärad ja finantskorrektsioonid on suuremad juhul, kui meetme finantsjuhtimise eeskirjad on keerukad, eelkõige olukorras, kus toetust antakse tegelike kulude alusel. Vigu saab oluliselt vähendada lihtsustatud kulude (kindlaksmääratud summad, ühtsed toetusmäärad ja ühiku maksumuse määral põhinevad toetused) kasutamise korral;

- kontrolliahela usaldusväärsus ja kontrolljälje säilitamine: Euroopa solidaarsuskorpust hallatakse mitme vahendusasutuse, riiklike büroode, auditeerimisasutuste ja riiklike asutuste kaudu. Kontrolliraamistik leevendab neid riske ja on väga hästi toimiv;

- meetmeid elluviivate sidusrühmade eripära: just vabatahtliku töö sektoris võib osalejatel vajaka jääda vajalikest reservvahenditest või hästitoimivatest haldusstruktuuridest. Formaalse struktuuri puudumine võib mõjutada nende finants- ja toimevõimet liidu vahendite haldamisel. Meetmete lihtne formaat ja lihtsustatud kulusüsteem vähendavad oluliselt kirjeldatud riski, sest muudavad eeskirjad lihtsasti järgitavaks.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Uue algatuse kontrollisüsteem luuakse viisil, mis tagab kontrollide tõhususe ja kulutasuvuse.

Komisjoni järelevalve ja tulemusraamistik tagab poliitilise lähenemisviisi kohta andmete saamiseks vajaliku järelevalve ja tagasiside kõrge taseme.

Euroopa Komisjon lisab Euroopa solidaarsuskorpuse oma järelevalveasutuse tehtavate kontrollkülastuste ja finantsauditite programmidesse, ta korraldab külaskäike järelevalve ja rakendamise seireks, samuti korraldatakse konverentse, avakoosolekuid, kohtumisi riiklikes büroodes, koolituskursusi ja veebipõhist juhendamist.

Nagu on märgitud eespool punktis 2.1, seisneb keerulistest finantseeskirjadest tulenevate vigade määra vähendamiseks tehtav peamine lihtsustamine selles, et laialdaselt kasutatakse kindlasummalisi, ühtsete toetusmäärade ja ühiku maksumuse määral põhinevaid toetusi, nagu seda on programmi „Erasmus+“ puhul juba edukalt tehtud.

Oodatavad tulemused / sisekontrolli eesmärk

Kontrollitakse järgmist:

Kontrollieesmärk	Sihttase
Tõhus kontroll seaduslikkuse ja korrektsuse osas	Kontrollimisel tagatakse seaduslikkuse ja korrektsuse osas piisav kindlus; volitatud asutustes tehtavad järelevalvekontrollid on tõhusad. Riiklike asutuste ja Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) kaudu rakendatud meetmete veamäära mitmeaastane jääk on alla 2 %.
Tõhusus ja kulutasuvus	Kokkuvõttes peaksid kontrollikulud olema väikesed ja jääma 1 kuni 5 % vahemikku, olenevalt kasutatud meetmest ja kooskõlas sarnaste programmidega nagu nt programm „Erasmus+“. Kontrollikulud peavad olema proportsionaalsed ja kulutõhusad.
Pettuste ärahoidmine ja avastamine	Rikkumise või pettuse kahtluste ja OLAFi vastavate juurdluste järgselt võtab komisjon pettusevastase strateegia kohaselt järelmeetmeid, mis ei mõjuta kindlustunnet aruandlusperioodil.
Muud kontrollieesmärgid: varade ja teabe turvamine, aruandluse usaldusväärsus	·Eraldatud rahalised vahendid on asjakohaselt turvatud. ·Raamatupidamine ja aruandlus on usaldusväärsed. ·Eelarve täitmine on kooskõlas eesmärkidega.

Kontrolliahela usaldusväärsus ja kontrolljälg

Riiklike büroode rakendatavate meetmete suhtes on ette nähtud järgmine kord:

Kontrolle korraldatakse kolmel tasandil: riiklike büroode, liikmesriikide määratud sõltumatute auditeerimisasutuste ja komisjoni tasand, kusjuures komisjon arvestab teiste asutuste tehtud kontrolle, et tagada kulutõhusus mitmeaastases plaanis.

Riiklikud bürood vastutavad toetusesaajate esmase kontrollimise eest, kuid nende endi sisekontrollisüsteeme ja nõuetele vastavust kontrollivad ja nende üle järelevalvet teostavad liikmesriigid / riiklikud ametiasutused ja neid auditeerivad sõltumatud auditeerimisasutused. Komisjon kehtestab riigisiseste kontrollide nõuded, et tagada kontrollide ühtsus ja usaldusväärsus ning teostada järelevalvet liikmesriikide tasandil rakendatavate kontrollide üle. See tava on komisjonis juba hästi juurdunud, komisjon annab igal aastal välja riiklikele ametiasutustele mõeldud juhendi, milles sätestab riiklike büroode jaoks miinimumnõuded, kontrollieesmärgid ja tehnilised suunised programmi toetusesaajate esmaseks kontrollimiseks. Sama kehtib ka riiklike ametiasutuste ja sõltumatute auditeerimisasutuste juhendite puhul.

Et peadirektor saaks teha iga-aastase kinnitava avalduse kvaliteetsetel alustel, koosneb alaline kontrollisüsteem järgmistest osadest:

▪ riiklik büroo kui Euroopa Liidu vahendite haldaja esitab kinnitava avalduse 15. veebruariks N + 1,

▪ sõltumatu audiitor esitab arvamuse 15. märtsiks N + 1,

▪ komisjon analüüsib Euroopa Liidu vahendite haldaja kinnitavat avaldust ja sõltumatu audiitori arvamust ning annab tagasidet selle kohta riiklikule büroole ja liikmesriigile, sealhulgas esitab ta ametlikud tähelepanekud ja soovitused, kui riiklik büroo ei vasta nõuetele või ei tegutse piisavalt aktiivselt,

▪ liikmesriigid esitavad iga aasta 30. oktoobriks teabe programmiga seotud kontrolli- ja järelevalvetegevuse kohta riigis.

Sõltuvalt komisjoni kontrollide, järelevalveasutuse tehtavate kontrollkülastuste ja auditite tulemustest võib komisjon riiklike büroode suhtes tarvitusele võtta ettevaatusabinõud (nt kulukohustuste või maksete peatamine) või rakendada parandusmeetmeid (eelkõige finantskorrektsioonid). Mõlemad meetmeliigid on juba kasutusel ning osutunud nõuetele mittevastavuse ja tegevusetusega seotud probleemide lahendamisel tõhusateks.

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusameti (EACEA) hallatavad meetmed

EACEA haldab meetmeid otsese tsentraliseeritud haldamise raames, tuginedes oma kogemustele programmiga „Erasmus+“.

Komisjon kohaldab rakendusametitele kehtivaid kontrollmeetmeid kooskõlas finantsmääruse ja täitevasutusi käsitleva nõukogu määrusega (EÜ) nr 58/2003. Järelevalvet tehakse ühiselt koordineerides komisjoni asjaomase peadirektoraadi, rakendusasutuse ja riikliku büroo poolaasta kaupa esitatavaid aruandeid, samuti juhtkomitee igas kvartalis toimuvaid koosolekuid.

Komisjon plaanib otse hallata vaid võimalikult väheseid meetmeid.

Komisjon nõustub, et lihtsustamismeetmete rakendamisega kaasneb jääkrisk, mis on omane poliitilisele valikule anda liidu toetust (programmi eesmärke silmas pidades) seda liiki osalejatele.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Kulutõhususe osas on komisjon esitanud esialgse prognoosi kontrollimiseks vajalike vahendite ja sisendite kulude kohta ning leiab, et võimalikkuse piires on kontrollid vigade arvu ning rikkumiste ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise ning ka arvuliselt mitteloendatavate vigade seisukohast kasulikud. Kirjeldatud lähenemisviis rõhutab kontrolliahela finants- ja tegevuslike kontrollide tuumikut.

Kontrollistrateegia põhineb ühtsel kontrollraamistikul, mis tagab mõistliku kindlustunde kogu projektitsükli jooksul. Kontrollide kulutõhususe hindamiseks kasutusele võetud lähenemisviis põhineb loogikal, milles järgitakse kindlustunde loomist ja ühtset kontrollraamistikku. Komisjon teeb erineva sageduse ja intensiivsusega kontrolle, arvestades oma praeguste ja tulevikus tehtavate ülekannete erinevaid riskiprofiile ning praegu tehtavate ja alternatiivsete kontrollide kulutõhusust, järgides eelkõige riiklikele büroodele mõeldud suuniseid programmi rakendamiseks. Rakendusamet ja kõik selleks volitatud üksused on alati vastutavad liidu finantshuvide kaitseks tehtavate esmatasandi kontrollide eest, komisjon vastutab järelevalve teostamiseks vajalike kontrollide eest.

Komisjoni prognooside kohaselt on kontrollimise kogukulud madalad, ulatudes 1–5 %-ni olenevalt kasutatud meetmest ja hallatavast eelarvest ( rakendusameti eelarvet arvesse ei võeta). Need kulud on proportsionaalsed ja kulutõhusad, kui võtta arvesse kontrollide puudumisel ilmneda võivat veariski ja nõuet, mille kohaselt veamäär peab olema alla 2 %. Programmi „Erasmus+“ ja selle jätkuprogrammide kogemustele tuginedes (nende programmide veamäär on mitmeaastases perspektiivis 1 %) on veamäär eeldatavasti alla 2 %.

2.3.Pettuse ja rikkumiste ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Pettuse ärahoidmiseks ja avastamiseks tehtavad kontrollid ei erine tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ettenähtud kontrollidest (tahtmatud vead). Igal aastal vaatab komisjon läbi kõik riiklike büroode esitatud aruanded võimalike pettuste või rikkumiste kohta. Nende juhtumitega tegeletakse edasi riigisiseselt, kus riiklikel büroodel on otsene juurdepääs pettusejuhtumite juriidilise heastamise või edasikaebamise vahenditele.

Komisjoni talitused sekkuvad käimasolevate OLAFi juurdluste korral ning korraldavad OLAFi lõpetatud juurdluste edasise jälgimise. Sarnaste rahastamiseeskirjadega programme ja sidusrühmi käsitlevates OLAFi juhtumiaruannetes on pettuse tagajärjel tekitatud finantskahju ilmnemist ELi eelarves kindlaks tehtud harva. Juhtumid on vajaduse korral OLAFile ja IDOCile uurimisele suunatud, kuid paljusid juhtumeid jälgivad aasta jooksul riiklikud bürood või ametiasutused, kellel on asjakohastele kohtutele ja pettusevastastele üksustele otsene juurdepääs.

Meedet rakendavad komisjoni talitused töötasid OLAFilt saadud metoodika põhjal 2014. aastal välja oma pettustevastase võitluse strateegia (AFS) ja rakendavad seda sellest ajast saadik. Seda ajakohastatakse korrapäraselt ja sellele lisatakse vajaduse korral alama astme menetlusdokumente, milles kirjeldatakse, kuidas juhtumeid on edasi suunatud ja milliseid järelmeetmeid on võetud.

Arvestades kavandatud programmiga kaasneda võiva pettuse mõju taset, eelkõige Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) poolt teatatud rahalise kahju juhtumeid, ei ole pettuse sellise jääkriski puhul täiendavad meetmed põhjendatud. Komisjoni talitused teevad OLAFiga tihedat koostööd ja jälgivad käimasolevate juhtumite käiku väga põhjalikult. Seega on võimalik pettuseriski kinnitust leidmise osas teha positiivne järeldus.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik	Eelarverida	Assigneeringute liik	Rahaline osalus
		Liigendatud/liigendamata	EFTA riigid	Kandidaatriigid	Kolmandad riigid	Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses
1A	15 01 04 03 Euroopa solidaarsuskorpuse toetuskulud	Liigendamata	EI*	EI*	EI*	EI
1A	15 05 01 Euroopa solidaarsuskorpus	Liigendatud	EI*	EI*	EI*	EI
1B	04 02 65 Euroopa solidaarsuskorpus – Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) makstav toetus	Liigendatud	EI*	EI*	EI*	EI
2	05 04 60 04 - Euroopa solidaarsuskorpus – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) makstav toetus	Liigendatud	EI*	EI*	EI*	EI
2	07 02 07 - Euroopa solidaarsuskorpus – Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) keskkonna allprogrammist makstav toetus	Liigendatud	EI*	EI*	EI*	EI
2	34 02 05 - Euroopa solidaarsuskorpus – Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kliimameetmete allprogrammist makstav toetus	Liigendatud	EI*	EI*	EI*	EI
3	23 03 01 03 Euroopa solidaarsuskorpus – Liidu kodanikukaitse mehhanismist makstav toetus	Liigendatud	EI*	EI*	EI*	EI
* Esialgu on Euroopa solidaarsuskorpuses osalemine ette nähtud Euroopa Liidu liikmesriikidele. Järgmises etapis võidakse kahepoolsete kokkulepete alusel laiendada osalemist muudele riikidele, nagu on osutatud õigusakti ettepaneku artiklis 11.

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

Euroopa solidaarsuskorpuse rahastamisallikad (miljonites eurodes – ümardatult)	2018	2019	2020	KOKKU
Erasmus+, millest:	51,9	69,2	76,6	197,7
15 02 01 01 - Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa haridus- ja koolitusvaldkonnas ja valdkonna parem vastavusse viimine tööturuga	2,1	2,1	1,8	5,9
15 02 01 02 - Tipptaseme ja koostöö arendamine Euroopa noorsoovaldkonnas ja noorte osalemise toetamine Euroopa demokraatlikus elus	49,9	67,1	74,8	191,8
Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI), millest:	2,5	3,5	4,0	10,0
04 03 02 01 - Programm „PROGRESS“ — Liidu tööhõive ja sotsiaalpoliitika ning töötingimusi käsitlevate õigusaktide väljatöötamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise toetamine	2,5	3,5	4,0	10,0
Liidu kodanikukaitse mehhanism, millest:	2,0	2,0	2,0	6,0
23 03 01 01 - Suurõnnetuste ärahoidmine liidus ja nendeks valmisolek	2,0	2,0	2,0	6,0
Programm „LIFE“, millest:	1,5	1,5	1,5	4,5
34 02 03 - Parem kliimaalane juhtimine ja teave kõigil tasanditel	0,5	0,5	0,5	1,5
07 02 03- Parema keskkonnaalase juhtimise toetamine kõikidel tasanditel	1,0	1,0	1,0	3,0
Euroopa Sotsiaalfond (ESF)*	11,1	12,1	11,8	35,0
Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) *	1,8			1,8
Alamrubriigi 1a mittesihtotstarbeline varu (sh kulukohustuste koguvaru)	18,4	30,5	37,7	86,5
Euroopa solidaarsuskorpusele makstavad toetused kokku	89,2	118,7	133,6	341,5
* EAFRD ja ESFi makstavad toetused saadakse finantsplaneeringus kavandatud tehnilise abi üldsummadest ning neid ei ole veel määratud.

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Euroopa solidaarsuskorpus

Hariduse ja kultuuri peadirektoraat			AASTA 2018	AASTA 2019	AASTA 2020	Järgnevad aastad	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
15 05 01 Euroopa solidaarsuskorpus	Kulukohustused	(1)	68,236	98,596	114,368	0,000	281,200
	Maksed	(2)	51,177	97,454	110,484	22,085	281,200
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 38
15 01 04 03 Euroopa solidaarsuskorpuse toetuskulud		(3)	4,550	4,550	3,900	0,000	13,000
Hariduse ja kultuuri peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3	72,786	103,146	118,268	0,000	294,200
	Maksed	=2+2a +3	55,727	102,004	114,384	22,085	294,200

•Rubriigi 1A tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	68,236	98,596	114,368	0,000	281,200
	Maksed	(5)	51,177	97,454	110,484	22,085	281,200
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	4,550	4,550	3,900	0,000	13,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1A assigneeringud KOKKU (Lähtesumma, millest juhindutakse)	Kulukohustused	=4+ 6	72,786	103,146	118,268	0.000	294,200
	Maksed	=5+ 6	55,727	102,004	114,384	22,085	294,200

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Euroopa solidaarsuskorpus

Hariduse ja kultuuri peadirektoraat			AASTA 2018	AASTA 2019	AASTA 2020	Järgnevad aastad	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
04 02 65 Euroopa solidaarsuskorpus – Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) makstav toetus	Kulukohustused	(1)	11,102	12,078	11,820	0,000	35,000
	Maksed	(2)	8,327	12,487	11,810	2,377	35,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 39
		(3)
Hariduse ja kultuuri peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3	11,102	12,078	11,820	0,000	35,000
	Maksed	=2+2a +3	8,327	12,487	11,810	2,377	35,000

•Rubriigi 1B tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	11,102	12,078	11,820	0,000	35,000
	Maksed	(5)	8,327	12,487	11,810	2,377	35,000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1B assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	11,102	12,078	11,820	0,000	35,000
	Maksed	=5+ 6	8,327	12,487	11,810	2,377	35,000

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Euroopa solidaarsuskorpus

Hariduse ja kultuuri peadirektoraat			AASTA 2018	AASTA 2019	AASTA 2020	Järgnevad aastad	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
05 04 60 04 - Euroopa solidaarsuskorpus – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) makstav toetus	Kulukohustused	(1)	1,800	0,000	0,000	0,000	1,800
	Maksed	(2)	1,350	0,360	0,090	0,000	1,800
07 02 07 - Euroopa solidaarsuskorpus – Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) keskkonna allprogrammist makstav toetus	Kulukohustused	(1)	1,000	1,000	1,000	0,000	3,000
	Maksed	(2)	0,750	1,050	1,000	0,200	3,000
34 02 05 - Euroopa solidaarsuskorpus – Keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE) kliimameetmete allprogrammist makstav toetus	Kulukohustused	(1)	0,500	0,500	0,500	0,000	1,500
	Maksed	(2)	0,375	0,525	0,500	0,100	1,500

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 40
		(3)
Hariduse ja kultuuri peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3	3,300	1,500	1,500	0,000	6,300
	Maksed	=2+2a +3	2,475	1,935	1,590	0,300	6,300

•Rubriigi 2 tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	3,300	1,500	1,500	0,000	6,300
	Maksed	(5)	2,475	1,935	1,590	0,300	6,300
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	3,300	1,500	1,500	0,000	6,300
	Maksed	=5+ 6	2,475	1,935	1,590	0,300	6,300

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

Euroopa solidaarsuskorpus

Hariduse ja kultuuri peadirektoraat			AASTA 2018	AASTA 2019	AASTA 2020	Järgnevad aastad	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
23 03 01 03 Euroopa solidaarsuskorpus – Liidu kodanikukaitse mehhanismist makstav toetus	Kulukohustused	(1)	2,000	2,000	2,000	0,000	6,000
	Maksed	(2)	1,500	2,100	2,000	0,400	6,000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 41
		(3)
Hariduse ja kultuuri peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3	2,000	2,000	2,000	0,000	6,000
	Maksed	=2+2a +3	1,500	2,100	2,000	0,400	6,000

•Rubriigi 3 tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	2,000	2,000	2,000	0,000	6,000
	Maksed	(5)	1,500	2,100	2,000	0,400	6,000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 3 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	2,000	2,000	2,000	0,000	6,000
	Maksed	=5+ 6	1,500	2,100	2,000	0,400	6,000

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

• tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	84,638	114,174	129,688	0,000	328,500
	Maksed	(5)	63,479	113,976	125,884	25,162	328,500
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	4,550	4,550	3,900	0,000	13,000
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (Lähtesumma, millest juhindutakse ja muude programmide kaudu eraldatud toetus)	Kulukohustused	=4+ 6	89,188	118,724	133,588	0,000	341,500
	Maksed	=5+ 6	68,029	118,526	129,784	25,162	341,500

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		AASTA 2018	AASTA 2019	AASTA 2020		KOKKU
Hariduse ja kultuuri peadirektoraat
• Inimressursid (lepingulised töötajad)		0,525	0,385	0,350	.	1,260
• Muud halduskulud
Hariduse ja kultuuri peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud	0,525	0,385	0,350		1,260

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

0,525

0,385

0,350

1,260

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

AASTA

2018

AASTA

2019

AASTA

2020

Järgnevad aastad

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–5
assigneeringud KOKKU

Kulukohustused

89,713

119,109

133,938

0,000

342,760

Maksed

68,554

118,911

130,134

25,162

342,760

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–⌧ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulude veeru kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ⇩			AASTA 2018		AASTA 2019		AASTA 2020		KOKKU
	VÄLJUNDID
	Väljundi liik	Keskmine kulu	Väljundite arv	Kulu	Väljundite arv	Kulu	Väljundite arv	Kulu	Väljundite arv kokku	Kulud kokku
- Väljund	Vabatahtlikule tööle suunatud osalejad	3 264	12 500	40,790	17 500	57,105	20 000	65,295	50 000	163,190
- Väljund	Praktikale ja tööle suunatud osalejad	2 253	4 500	10,364	6 500	14,509	7 400	16,590	18 400	41,463
- Väljund	Solidaarsusprojektides osalejad	1 203	3 800	4,570	5 400	6,400	6 000	7,312	15 200	18,282
- Väljund	Võrgustikutegevuses osalejad	199	17 500	3,484	24 500	4,876	28 000	5,574	70 000	13,934
- Väljund	Üldisel veebikoolitusel osalejad	47	21 500	2,400	30 000	1,000	34 500	0,600	86 000	4,000
- Väljund	Erikoolitus piiriülesel suunamisel osalejatele	1 000	8 934	8,934	15 635	15,635	20 101	20,101	44 670	44,670
- Väljund	Veebipõhine keeletugi piiriülesel suunamisel osalejatele	45	13 880	0,625	19 435	0,875	22 215	0,999	55 530	2,499
- Väljund	Euroopa solidaarsuskorpuse kindlustusega ühinenud osalejad	250	16 143	4,035	22 600	5,650	25 827	6,458	64 570	16,143
- Väljund	Osalejad, kes saavad tunnistuse	6	17 200	0,100	34 400	0,200	34 400	0,200	86 000	0,500
- Väljund	Organisatsioonid, kes saavad kvaliteedimärgise	411	4 000	1,849	4 000	1,437	2 000	0,822	10 000	4,108
- Väljund	Euroopa solidaarsuskorpuse portaal	4 000 000	1	2,000	1	1,000	1	1,000	1	4,000
- Väljund	Ressursikeskus	400 000	1	0,128	1	0,128	1	0,144	1	0,400
- Väljund	Riiklikud bürood, kes saavad haldussummasid	546 821	28	5,359	28	5,359	28	4,593	28	15,311
KULUD KOKKU				84,638		114,174		129,688		328,500

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–⌧ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt::

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

AASTA

2018

AASTA

2019

AASTA

2020

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Inimressursid	0,525	0,385	0,350	1,260
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma	0,525	0,385	0,350	1,260

Mitmeaastase finantsraamistiku 42 RUBRIIGIST 5 välja jäävad summad
Inimressursid
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate summade vahesumma
KOKKU	0,525	0,385	0,350	1,260

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

–⌧ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)		30	30	30
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
• Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 43
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)		7,5	5,5	5
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 04 yy 44	- Peakorteris
	- Delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU		37,5	35,5	35

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad	Programmi juhtimine
Koosseisuvälised töötajad	Programmi juhtimine

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–⊠ Ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga ja võib kaasa tuua nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 1311/2013 määratletud erivahendite kasutamise 45 .

–◻ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

–◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

–⊠ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist 46 :

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020	Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU	p.m.	p.m.	p.m.	p.m.

Hinnanguline mõju tuludele

–⌧ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 47
		Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta 2020
Artikkel ….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

(1) http://www.consilium.europa.eu/en/press/press-releases/2017/03/25-rome-declaration/

(2) Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“, COM(2016) 942 (final), 7.12.2016.

(3) Programm „Erasmus+“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE), Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, rahvatervise programm, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond (algatuse „Interreg“ raames) ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

(4) http://www.consilium.europa.eu/et/meetings/european-council/2016/12/20161215-euco-conclusions-final_pdf/.

(5) Kiirematele ja parematele tulemustele suunatud liit – kolm institutsiooni kirjutavad alla ühisavaldusele ELi 2017. aasta seadusandlike prioriteetide kohta, IP/16/4360.

(6) Kooskõlas ELi õigusega peavad Euroopa solidaarsuskorpuses osalejad täitma vastuvõtvas riigis elamise tingimusi.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

(8) Euroopa Solidaarsuskorpus on prioriteet, mille komisjon seadis oma 2017. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta, COM(2017) 30 final/2, 31.1.2017.

(9) Programm „Erasmus+“, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm, Euroopa Sotsiaalfond, liidu kodanikukaitse mehhanism, programm LIFE, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.

(10) Näiteks, kuid mitte ainult, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, programm „Kodanike Euroopa“, Euroopa Regionaalarengu Fond, terviseprogramm.

(11) http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/charter/index_en.htm (2012/C 326/02) (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391).

(12) Nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 011, 16.1.2003, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(14) ELT C […], […], lk […].

(15) ELT C […], […], lk […].

(16) Euroopa Parlamendi [kuupäev] seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu [kuupäev] seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(17) Euroopa Liidu olukord 2016. aastal: Teel parema Euroopa suunas, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi, IP/16/3042 (http://europa.eu/rapid/press-release_IP-16-3042_en.htm).

(18) Komisjoni 7. detsembri 2016. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa solidaarsuskorpus“, COM(2016) 942 (final).

(19) Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (2013/C 120/01).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

(21) Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovitus praktika kvaliteediraamistiku kohta (ELT C 88, 27.3.2014, lk 1).

(22) Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovitus mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (ELT C 398, 22.12.2012, lk 1).

(23) 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (ELT C 373, 20.12.2013, lk 1).

(24) Ülemeremaade ja -territooriumide elanikud ning nende pädevad avaliku ja/või erasektori asutused ja institutsioonid võivad osaleda programmides vastavalt nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsusele 2001/822/EÜ ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (EÜT L 314, 30.11.2001, lk 1).

(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendusvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(32) Üldise põhimõtte kohaselt viis päeva nädalas ja seitse tundi ööpäevas pidevalt toimuv tegevus.

(33) See rahastamispakett kujutab endast lähtesummat, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (2013/C 373/01) punkti 17 tähenduses.

(34) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(35) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(36) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(37) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb: https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/ET/man/budgmanag/Pages/budgmanag.aspx

(38) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(39) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(40) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(41) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(42) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(43) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(44) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate jaoks kehtestatud ülempiir (endised BA read).

(45) Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(46) * Nagu on selgitatud punktis 3.1, on Euroopa solidaarsuskorpuses osalemine ette nähtud Euroopa Liidu liikmesriikidele. Järgmises etapis võidakse kahepoolsete kokkulepete alusel laiendada osalemist muudele riikidele, nagu on osutatud õigusakti ettepaneku artiklis 11.

(47) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.