EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.5.2017

COM(2017) 256 final

2017/0086(COD)

Vastavuse pakett

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

{SWD(2017) 211 final}
{SWD(2017) 212 final}
{SWD(2017) 213 final}
{SWD(2017) 214 final}

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

·Ettevõtlusteenuste kõrgetasemelise rühma 2014. aasta aruandes, 3 Euroopa Parlamendi resolutsioonides ja erinevates komisjoni teatistes on kinnitatud vajadust põhjalikuma ja kasutajasõbralikuma teabe- ja abipaketi järele, mis aitaks ettevõtjatel ühtsel turul orienteeruda. Nendes on soovitatud parandada olemasolevaid platvorme ja kontaktpunkte või tehtud radikaalsemaid ettepanekuid koondada need kõik ühtseks kontaktpunktiks.

·2015. aasta märtsis kohtunud konkurentsivõime nõukogu järeldustes ühtse turu poliitika kohta kutsuti üles võtma poliitilist kohustust ning „tugevdama ja sujundama ühtse turu vahendeid (…) eesmärgiga vastata paremini ettevõtjate ja kodanike vajadustele nende piiriüleses tegevuses“. Seda üleskutset korrati 2016. aasta veebruaris kohtunud konkurentsivõime nõukogus, milles lisaks tervitati „ühtse digivärava kontseptsiooni, mille puhul keskendutakse eelkõige idufirmade vajadustele“.

·Komisjoni digitaalse ühtse turu strateegias ja 2015. aasta ühtse turu strateegias teatati kavatsusest lahendada eespool nimetatud küsimused ühtse digivärava abil, mis on olulisel kohal ka e-valitsuse tegevuskavas 4 , milles kirjeldati meetmeid avalike teenuste digitaalse ümberkujundamise kiirendamiseks.

·2016. aasta jaanuaris esitas Euroopa Parlament üleskutse töötada välja laiaulatuslik ühtne digivärav, mis kujutaks endast ühtset ja täielikult digitaalset protsessi ettevõtjatele ettevõtte loomiseks ja tegutsemiseks terves ELis ning hõlmaks nii äriühingu asutamist veebis kui ka domeeninimesid, vastavusteabe vahetamist, e-arvete tunnustamist, maksudeklaratsioonide esitamist, lihtsustatud veebipõhist käibemaksuskeemi, toote vastavuse veebipõhist teavet, töötajate lähetamist, tarbijaõigusi, juurdepääsu tarbijate ja ettevõtjate võrgustikele, teavitamismenetlusi ning vaidluste lahendamise mehhanisme.

·2016. aasta juunis avaldas REFITi platvorm (mis ühendab ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja liikmesriikide esindajaid) arvamuse, milles soovitas luua igas liikmesriigis ühtse juurdepääsupunkti, mis toetaks ühtsel turul tegutsevaid äriühinguid arusaadava teabe ja kooskõlastatud teenustega, ning sõnastada kõigi ühtse digiväravaga seotud portaalide sisu, toimimise ja integreerituse taseme minimaalsed ühised kvaliteedikriteeriumid.

·2017. aasta aruandes ELi kodakondsuse kohta, mis avaldati sama aasta jaanuaris, peetakse ühtset digiväravat prioriteetseks ka ELi kodakondsuse jaoks.

Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

(a)Juurdepääs veebipõhisele teabele

(b)Juurdepääs abi- ja probleemilahendamiseteenustele

(c)Juurdepääs veebipõhistele menetlustele

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

·Euroopa koostalitlusvõime raamistik (EIF) – haldusasutuste vahelise koostalitlusvõime tõhustamist toetades suurendab raamistik avalike teenuste omavahelise ühendatuse taset;

·avalike teenuste põhisõnastik (CPSV) – ühtne andmemudel olulisimate ettevõtlusalaste sündmuste ja avalike teenuste kirjeldamiseks. Kui liikmesriigid kasutavad seda veebisaite luues või ajakohastades, võiks see hõlbustada sisu tõlkimist ja ka ühtse digivärava otsinguvahendi väljatöötamist ning parandada seeläbi teabe, menetluste ja abiteenuste leitavust;

·ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteem (BRIS) 11 – tagab ELi tasandil juurdepääsu teabele liikmesriikides registreeritud äriühingute kohta ning teabevahetuse eri registrite vahel (töövalmis 2017. aasta juuniks);

·ELi maksejõuetusregistrite elektrooniline sidumine – muudab (alates 2019. aastast) piiriüleste maksejõuetusmenetluste haldamise tõhusamaks;

·Euroopa teenuste e-kaart – 2017. aasta jaanuaris vastu võetud komisjoni ettepanek 12 . Sellega nähakse ette lihtsustatud elektrooniline menetlus teatavate äri - ja ehitusteenuste osutajate jaoks, kes kavatsevad oma teenuseid osutada teises liikmesriigis; kõnealuse menetluse keskne osa on teabevahetus päritolu- ja vastuvõtva riigi ametiasutuste vahel;

·Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) 13 on ettevõtja kinnitus riigihankemenetlusega seotud nõuete täitmise kohta. Selle elektroonilisel versioonil on potentsiaal saada avalike hangete puhul ühekordsuse põhimõtte rakendamise põhikomponendiks;

·kavandatud äriühinguõiguse algatus digilahenduste kasutuselevõtu soodustamiseks kogu äriühingu elutsükli jooksul, millele on osutatud komisjoni 2017. aasta tööprogrammis;

·käibemaksu valdkonna väikesemahuliste kontaktpunktide kavandatud laiendamine;

·e-valitsuse tegevuskava raames võetavad ühekordsuse põhimõttega seonduvad meetmed hõlbustavad teabe ja andmete vahetamist liikmesriikide ametiasutuste vahel. Esimene samm selles suunas on ärimudeleid käsitlev ulatuslik katseprojekt ja hinnang selle kohta, mil määral on see teostatav kodanike suhtes.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Käesoleva, õigusaktide ühtlustamist käsitleva ettepaneku puhul on asjakohased ELi toimimise lepingu artikli 21 lõige 2, artikkel 48 ja artikli 114 lõige 1. Artikli 26 lõike 2 kohaselt hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele. ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikega 2 on kehtestatud õiguslik alus õigusnormide vastuvõtmiseks, et hõlbustada liidu kodanikel artikli 21 lõikes 1 osutatud õiguste kasutamist. Artikkel 48 annab õigusliku aluse sotsiaalkindlustuse valdkonnas selliste meetmete vastuvõtmiseks, mis on vajalikud töötajate liikumisvabaduse tagamiseks. Kui aluslepingutes ei ole ette nähtud teisiti, annab artikkel 114 õigusliku aluse võtta vastu meetmeid, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 26 sätestatud eesmärgid.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on võimaldada kodanikele ja ettevõtjatele lihtsat juurdepääsu teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, mida nad vajavad oma õiguste kasutamiseks siseturul. Sel eesmärgil luuakse käesoleva ettepanekuga ühtne digivärav, kus komisjonil ja pädevatel ametiasutustel on tähtis roll eespool nimetatud eesmärkide saavutamisel. Algatusega tahetakse üksnes kaotada diskrimineerimine ja vähendada täiendavat halduskoormust kodanike ja ettevõtjate puhul, kes tegutsevad või soovivad tegutseda teistes liikmesriikides täielikus kooskõlas riiklike eeskirjade ja menetlustega. Algatus ei mõjuta ühegi sellise õigusnormi ega menetluse sisu ega sellega seonduvat pädevust.

Algatusel on kolm eesmärki ning komponente, mis puudutavad kodanike vaba liikumist, sotsiaalkindlustust ja eesmärki saavutada siseturg ja tagada selle toimimine seoses juurdepääsuga teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, ei saa pidada ainult juhuslikeks, ning seega peaks algatus põhinema ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikel 2, artiklil 48 ja artikli 114 lõikel 1.

•Subsidiaarsus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Olemasolevate teenuste kesise toimimise aluspõhjused on järgmised: kapseldunud, asutusekesksed strateegiad, mis toovad kaasa killustumise; ELi ja riigi tasandi haldusasutused on avalike teenuste kavandamisel lähtunud pigem iseenda kui oma kasutajate vajadustest; mitmeid aastaid tagasi loodud tehnilised lahendused ei kajasta tehnika arengut ega praeguseid parimaid tavasid ning riiklikud haldusasutused pole pööranud tähelepanu välisriikide kasutajatele.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

(a)Ühtse digivärava seminar, märts 2016

(b)Avalik veebikonsultatsioon

·vajadus saada veebis teavet ELi riikides kehtivate eeskirjade ja menetluste kohta: 93 % ettevõtjatest ja 92 % kodanikest peab seda väga oluliseks või oluliseks;

·juurdepääs e-menetlustele: 94 % ettevõtjatest ja 92 % kodanikest peab seda väga oluliseks või oluliseks;

·juurdepääs teenustele, mis pakuvad taotluse korral abi: 88 % ettevõtjatest ja 87 % kodanikest peab seda väga oluliseks või oluliseks.

(c)Teabevahetus sidusrühmade ja liikmesriikidega

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

•Mõjuhinnang

·1. variant: riiklikult tsentraliseeritud ettevõtjate ja kodanike portaalid, millega nähakse riigi ja ELi tasandil üksikportaalide kaudu ette keskne teabestruktuur, kuid mis järgib pehmel õigusel põhinevat lähenemisviisi veebipõhiste menetluste kasutuselevõtu suhtes. ELi tasandi lahendust ei ole ette nähtud teistest liikmesriikidest pärinevate dokumentide ja andmete vastuvõtmiseks. Iga liikmesriik peaks koondama kolm peamist ettevõtjate kontaktpunkti (teenuste ja kaupade puhul).

·2. variant: ELi koordineeritud lähenemisviis, millega jäetakse liikmesriikidele vabadus selles osas, kus nad veebis nõutava teabe esitavad. Liikmesriigid peaksid lihtsalt esitama vastavate veebisaitide lingid komisjoni keskandmekogule, kust ühtne otsingusüsteem need üles leiaks ja esitaks kasutaja otsingu vastuseks. Selle osana töötataks välja „abiteenuse otsing“, et suunata kasutajad õige abiteenuse juurde. Otsingusüsteem piirduks digivärava sisuga ja seda saaks integreerida ELi ja riiklikesse teabeportaalidesse ja veebilehtedesse. See variant kohustaks liikmesriike tegema teatavad põhimenetlused ettevõtjatele ja kodanikele veebis täielikult kättesaadavaks, lähtudes kokkulepitud ajakavast.

·3. variant: kogu ELi hõlmav täielikult tsentraliseeritud lähenemisviis: kogu ELi ja riigi tasandi teabe esitamine ELi tasandi keskse andmebaasi kaudu. See variant näeks ette sama 20 põhimenetluse veebi viimist nagu 2. variantki, kuid hõlmaks ka IT erivahendi loomist, et võimaldada kodu- ja vastuvõtva riigi ametiasutuste back office’i koostööd, et vastata välisriigi kasutajate vajadustele (eelkõige tõendite esitamise puhul). Teave ja menetlused oleksid keskse andmebaasi puhul hõlpsasti leitavad. Ühine abiotsing (sama, mis 2. variandi puhul) aitaks leida abiteenuseid.

1. varianti peeti tõhusaks lahenduseks, kuid mitte väga tulemuslikuks, kuna selle oluliseks puuduseks oleks see, et veebipõhiste menetluste kasutuselevõtt jääks liikmesriikide jaoks vabatahtlikuks ning puuduks ühtne lahendus menetlustega seotud tõendite piiriülese kasutamise probleemile. Pealegi ei pakuks see piisavat lahendust leitavuse probleemile, kuna riiklike ettevõtlusalaste portaalide otsingusüsteemid ei võimaldaks põhimõtteliselt otsingute tegemist kõigis ELi keeltes. Lisaks teeks kvaliteedi ühtse seirevahendi puudumine keerukaks kvaliteedikriteeriumide täitmise tagamise. Neil põhjustel leiti, et kõnealune variant ei vastaks tõenäoliselt piisaval määral kasutajate vajadustele.

3. variant vastaks kasutajate vajadustele vaieldamatult kõige paremini. Selle täielikult tsentraliseeritud lähenemisviis tagaks teabe esitamise ühtlustatud moel ja kindlustaks, et kasutajad leiavad hõlpsasti otsitava teabe. Kogu ELi hõlmavad ühtlustatud menetlused oleksid projekteeritud piiriülestele kasutajatele täielikult juurdepääsetavatena. Selle variandi oluliseks puuduseks on siiski teostamatus, kuna liikmesriikide toetus sellisele tsentraalsele lähenemisele oleks väheldane. Lisaks ei peetud väga suureks selle variandi üldist tõhusust, sest kõrgetele kuludele lisandub märkimisväärne dubleerimine.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

2017/0086 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 21 lõiget 2, artiklit 48 ja artikli 114 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 14 ,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 15 ,

pärast konsulteerimist Euroopa Andmekaitseinspektoriga,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Ühtne turg on üks Euroopa käegakatsutavamaid saavutusi. Ühtne turg võimaldab inimestel, kaupadel, teenustel ja kapitalil vabalt liikuda ning pakub seega kodanikele ja ettevõtjatele uusi võimalusi. Käesolev määrus on ühtse turu strateegia 16 oluline meede, mille eesmärk on kasutada kogu ühtse turu potentsiaali; selle nimel lihtsustatakse kodanike ja ettevõtjate jaoks ELis liikumist ning piiriülest kauplemist, ettevõtte asutamist ja äritegevuse laiendamist.

(2)Digitaalse ühtse turu teatises 17 tunnistatakse, et internet ja digitehnoloogiad on loonud tohutuid võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks ning seeläbi kujundanud ümber selle, kuidas me elame ja töötame.. Teatises tunnistatakse, et kodanike ja ettevõtjate riigisiseseid ja piiriüleseid vajadusi oleks võimalik täita paremini, kui olemasolevaid Euroopa portaale, võrke, teenuseid ja süsteeme laiendataks ja integreeritaks ning need seotaks „ühtse digiväravaga“. Liidu e-valitsuse tegevuskavas aastateks 2016–2020 18 mainitakse ühtset digiväravat 2017. aasta ühe meetmena. Aruandes ELi kodakondsuse kohta 19  peetakse ühtset digiväravat prioriteediks ELi kodakondsust hõlmavate õiguste seisukohast.

(3)Euroopa Parlament ja nõukogu on korduvalt kinnitanud vajadust põhjalikuma ja kasutajasõbralikuma teabe- ja abipaketi järele, mis aitaks ettevõtjatel ühtsel turul orienteeruda ning tugevdaks ja optimeeriks ühtse turu vahendeid et vastata paremini ettevõtjate ja kodanike vajadustele nende piiriüleses tegevuses.

(4)Käesoleva määrus on vastus neile üleskutsetele, mis pakub kodanikele ja ettevõtjatele lihtsat juurdepääsu teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, mida nad vajavad oma õiguste kasutamiseks siseturul. Sellega luuakse ühtne digivärav, kus komisjonil ja pädevatel ametiasutustel on tähtis roll eespool nimetatud eesmärkide saavutamisel.

(5)Käesolevas määruses loetletakse teabevaldkonnad, mis on olulised kodanikele ja ettevõtjatele, kes kasutavad oma siseturu õigusi; samuti tuleks määrusega nõuda liikmesriikidelt ja komisjonilt selle tagamist, et kõnealuste valdkondade teave oleks täielikult kaetud riiklike ja ELi tasandi veebisaitide ja portaalidega. Lisaks ei peaks kõnealune teave selgitama mitte üksnes kodanike ja ettevõtjate suhtes kohaldatavaid õigusnorme ja kohustusi, vaid ka menetlusi, mida nad peavad läbima kõnealuste eeskirjade ja kohustuste täitmiseks. Teabes tuleks kirjeldada ka abi- ja probleemilahendamisteenuseid, mida kodanikud ja ettevõtjad saavad kasutada, kui neil on probleeme teabe mõistmisel, kõnealuse teabe kohaldamisel oma konkreetsele olukorrale või menetluse läbimisel.

(6)Kuna algatusel on kolm eesmärki: vähendada nende kodanike ja ettevõtjate täiendavat halduskoormust, kes tegutsevad või soovivad tegutseda teistes liikmesriikides täielikus kooskõlas nende riikide õigusnormide ja menetlustega; kaotada diskrimineerimine ning tagada siseturu toimimine seoses teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumisega ning kuna algatuse komponente, mis käsitlevad kodanike vaba liikumist ja sotsiaalkindlustust, ei saa pidada ainult juhuslikuks, peaks algatus põhinema ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikel 2, artiklil 48 ja artikli 114 lõikel 1.

(7)Selleks et ELi kodanikel ja ettevõtjatel oleks võimalik kasutada oma õigust siseturul vabalt liikuda, peaks EL vastu võtma konkreetsed meetmed, mis võimaldaksid neile hõlpsa juurdepääsu põhjalikule ja usaldusväärsele teabele nende ELi õigusest tulenevate õiguste kohta ning riikides kohaldatavate õigusnormide ja menetluste kohta, mida nad peavad järgima kui nad kolivad mõnda teise liikmesriiki, või kui nad elavad või õpivad või asutavad ettevõtte või tegelevad majandustegevusega teises liikmesriigis. Riigi tasandil ei tuleks anda teavet mitte üksnes ELi õiguse riiklike rakenduseeskirjade kohta, vaid ka kõigi muude riiklike õigusnormide kohta, mida kohaldatakse nii riigi kodanike kui ka teiste liikmesriikide äriühingute suhtes.

(8)On selge, et teiste liikmesriikide kodanikud ja ettevõtjad („kasutajad“) võivad olla ebasoodsamas olukorras, kuna nad ei tunne riigi õigusnorme ja haldussüsteeme, kasutatakse erinevaid keeli ja nad asuvad kõnealuste liikmesriikide avaliku sektori asutustest geograafiliselt kaugel. Sellest tulenevaid siseturu tõkkeid saab kõige tõhusamalt vähendada nii, et piiriülestele kasutajatele antakse võimalus pääseda juurde veebis olevale teabele neile mõistetavas keeles, et neil oleks võimalik läbida riigi õigusnormide täitmiseks vajalikud menetlused täiesti veebipõhiselt, ning pakutakse neile abi juhul, kui õigusnormid ja menetlused ei ole piisavalt selged või kui neil esineb oma õiguste kasutamisel tõkkeid.

(9)Probleeme on püütud lahendada mitme ELi õigusaktiga, millega on loodud valdkondlikud ühtsed kontaktpunktid, sealhulgas teenuste direktiiviga 20 loodud ühtsed kontaktpunktid, mis pakuvad veebis teavet, tugiteenuseid ja juurdepääsu menetlustele, mis seonduvad teenuste osutamisega; toodete kontaktpunktid 21 ja ehitustoodete kontaktpunktid, 22 mis loodi, et anda juurdepääs tootespetsiifilistele tehnilistele eeskirjadele, ja kutsekvalifikatsioonide tugikeskused, 23 mis abistavad välisriiki kolivaid professionaale. Lisaks on moodustatud võrgustikke, näiteks Euroopa tarbijakeskused, et parandada arusaamist ELi tarbijaõigustest ning aidata lahendada kaebusi, mis puudutavad teistest võrgustikku kuuluvatest liikmesriikidest reisidel või veebis tehtud oste. Ka SOLVIT 24 püüab pakkuda kiireid, tõhusaid ja mitteformaalseid lahendusi eraisikutele ja ettevõtjatele, kellel riigiasutused ei lase siseturul nende ELi õigusi kasutada. Kasutajate teavitamiseks ELi ja riikide õigusnormidest on samuti loodud mitu teabeportaali, näiteks „Teie Euroopa“ (siseturg) ja Euroopa e-õiguskeskonna portaal (õigus).

(10)Nimetatud õigusaktide valdkondlikkuse tõttu on võrgu kaudu teabe ja tugiteenuste pakkumine ning võrgu kaudu kodanikele ja ettevõtjatele pakutavad menetlused praegu endiselt väga killustatud. Veebipõhise teabe ja menetluste kättesaadavus on ebaühtlane, teenuste kvaliteet on puudulik ning teadlikkus kõnealusest teabest ja tugiteenustest on vähene. Probleeme esineb ka teenuste leitavuse ja juurdepääsetavusega teistest liikmesriikidest pärit kasutajate poolt, mis on endiselt oluline teema.

(11)Käesoleva määrusega tuleks luua ühtne juurdepääsupunkt, mille kaudu kodanikud ja ettevõtjad peaksid saama juurdepääsu teabele õigusnormide ja nõuete kohta, mida nad peavad täitma tulenevalt ELi ja/või liikmesriikide õigusest. Määrus peaks lihtsustama kodanike ja ettevõtjate kontakte abi- ja probleemilahendamisteenustega ELi ja liikmesriikide tasandil ning neid tõhustatama. Digivärav peaks lihtsustama ka juurdepääsu menetlustele ja nende läbimist. Seega tuleks käesoleva määrusega nõuda liikmesriikidelt, et nad võimaldaksid kasutajatel läbida teatavad suuremale osale piiriüleselt tegutsevatele kodanikele ja ettevõtjatele olulised menetlused täielikult veebis, ilma et see mõjutaks kõnealustes poliitikavaldkondades kehtivaid ELi ja/või liikmesriikide materiaalõiguse norme. Sellega seoses peaks määrus eri liikmesriikide pädevate asutuste vahelise tõendite jagamise osas toetama ühekordsuse põhimõtet.

(12)Digivärav peaks olema kasutajakeskne ja -sõbralik ning võimaldama kodanikel ja ettevõtjatel suhelda riikide ja ELi tasandi ametiasutustega, et nad saaksid anda tagasisidet nii digivärava kaudu pakutavate teenuste kui ka nende ühtse turu toimimisega seotud kogemuste kohta. Tagasissidevahend peaks võimaldama kasutajal juhtida tähelepanu kogetud probleemidele, puudujääkidele ja vajadustele, et toetada teenuste kvaliteedi pidevat parandamist.

(13)Digivärava edu sõltub komisjoni ja liikmesriikide ühispingutusest. Digivärav peaks hõlmama olemasolevasse portaali „Teie Euroopa“ integreeritud ühist kasutajaliidest, mida hakkab haldama komisjon. Ühine kasutajaliides peaks pakkuma linke teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele portaalides, mida haldavad liikmesriikide ja komisjoni pädevad asutused. Digivärava kasutamise lihtsustamiseks peaks kasutajaliides olema kättesaadav kõigis ELi ametlikes keeltes. Digivärava toimimist tuleks toetada komisjoni poolt koostöös liikmesriikidega välja töötatud tehniliste vahenditega.

(14)Teenuste direktiivi kohases elektrooniliste ühtsete kontaktpunktide hartas 25 võtsid liikmesriigid vabatahtliku kohustuse kasutada ühtsete kontaktpunktide kaudu teabe andmisel kasutajakeskset lähenemisviisi, et kaetud oleksid kõik ettevõtjatele olulised valdkonnad ka käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalkindlustus- ja tööõiguse nõuete vallas. Tuginedes hartale ja portaaliga „Teie Euroopa“ saadud kogemusele, tuleks teabes kirjeldada ka abi- ja probleemilahendamisteenuseid, mida kodanikud ja ettevõtjad saavad kasutada, kui neil on probleeme teabe mõistmisega, selle teabe kasutamisega oma konkreetses olukorras või menetluse läbimisega.

(15)Käesoleva määrusega tuleks tõhustada veebipõhiste menetluste ühtse turu mõõdet ning mittediskrimineerimise üldpõhimõtet tuleks kohaldada ka seoses kodanike ja ettevõtjate juurdepääsuga veebipõhistele menetlustele, mis on liikmesriikide tasandil juba kehtestatud liikmesriigi või ELi õigusaktide alusel. Kui kasutaja ei ela või ei ole asutatud konkreetses liikmesriigis, peaks tal olema võimalik pääseda juurde veebipõhistele menetlustele ja neid läbida, puutumata kokku järgmiste takistustega: vormide väljad, millele tuleb sisestada konkreetse riigi telefoninumber või sihtnumber; tasud, mida on võimalik maksta vaid süsteemides, mis ei võimalda rahvusvahelisi makseid; üksikasjalikke suuniseid ei ole muudes keeltes peale selle riigi keel(t)e; puudub võimalus esitada elektroonilisi tõendeid teises liikmesriigis asuvatelt ametiasutustelt ning teistes liikmesriikides väljaantud elektrooniliste identimisvahendeid ei tunnistata.

(16)Käesolev määrus peaks tuginema eIDASe määrusele, 26 milles sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriigid tunnustavad teatavaid füüsiliste ja juriidiliste isikute e-identimise vahendeid, mis kuuluvad teise liikmesriigi teavitatud e-identimise süsteemi. Alates nimetatud määruse kohaldamise kuupäevast peaks kasutajatel olema võimalik kasutada rahvusvaheliseks tegutsemiseks ja elektrooniliseks suhtlemiseks pädevate asutustega oma elektroonilisi identimis- ja autentimisvahendeid.

(17)Menetluste täielikult võrgus kättesaadavaks muutmist nõutakse mitmes valdkondlikus ELi õigusaktis: teenuste direktiivis, 27 kutsekvalifikatsioonide tunnustamise direktiivis 28 ja riigihangete direktiivides 29 . Käesoleva määrusega tuleks lisada nõue muuta mitu nii kodanikele kui ka ettevõtjatele olulist põhimenetlust täielikult võrgus kättesaadavaks.

(18)Selleks et kodanikel ja ettevõtjatel oleks võimalik takistusteta kasutada ühtse turu eeliseid, täitmata tarbetut täiendavat halduskoormust, tuleks käesoleva määrusega nõuda, et teatavate käesoleva määruse II lisas loetletud põhimenetluste kasutajaliidesed peavad olema piiriüleste kasutajate jaoks täielikult veebipõhised, ning ühtlasi tuleb sõnastada kriteeriumid, mille alusel teha kindlaks, kas menetlus kvalifitseerub täielikult veebipõhiseks. Üks ettevõtjatele eriti tähtis menetlus on „majandustegevuse registreerimine“. Samas ei tohiks see hõlmata menetlusi, mille tulemuseks on ettevõtete või äriühingute asutamine juriidiliste isikutena, kuna sellised menetlused nõuavad terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärk on kasutada digilahendusi kogu ettevõtte elutsükli jooksul. Kui ettevõte registreerib end teises liikmesriigis, peab ta ühinema sotsiaal- ja kindlustuskavaga, et registreerida oma töötajad ja maksta makseid mõlemale kavale. Need menetlused on ühised kõigis majandusharudes tegutsevatele kõigile ettevõtjatele, mistõttu on asjakohane nõuda, et need kaks registreerimismenetlust tehtaks võrgus kättesaadavaks.

(19)Võttes arvesse tehnika praegust arengutaset, võib juhtuda, et veebipõhise menetluse kasutajatel on endiselt vaja pädevasse ametiasutusse isiklikult kohale tulla, eelkõige biomeetrilisi andmeid sisaldavate passide ja isikutunnistuste taotlemise või uuendamise korral. Sellised erandid peaksid piirduma olukordadega, milles menetluse eesmärgi saavutamiseks puudub digitehnoloogia.

(20)Käesoleva määrusega ei tohiks ühegi menetluse eri etappides sekkuda liikmesriikide ametiasutuste pädevustesse, sealhulgas nende pädevate asutuste sisestesse või vahelistesse menetluslikesse töövoogudesse, olgu need siis digiteeritud või mitte.

(21)Käesoleva määrusega ei tohiks mõjutada sotsiaalkindlustuse kooskõlastamist käsitlevaid õigusnorme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 30 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 987/2009, 31 milles määratakse kindlaks kindlustatute ja sotsiaalkindlustusasutuste õigused ja kohustused ning sotsiaalkindlustuse kooskõlastamise vallas kohaldatavad menetlused.

(22)Selleks et abistada kodanikke ja ettevõtjaid nende piiriüleses tegevuses, on liikmesriikide ja ELi tasandil moodustatud mitu võrgustikku ja teenust. On oluline, et need teenused, sh Euroopa tarbijakeskused, teenus „Teie Euroopa Nõuanne“, SOLVIT, intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi, Europe Direct ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik, kuuluksid ühte digiväravasse, et kõik võimalikud kasutajad suudaksid neid leida. Käesoleva määruse III lisas loetletud teenused on loodud siduvate liidu õigusaktidega, teised toimivad aga vabatahtlikkuse alusel. Esimesena nimetatud teenuste puhul peaksid käesolevas määruses osutatud kvaliteedikriteeriumid olema siduvad, teisena nimetatute puhul tuleks kvaliteedinõudeid täita siis, kui soovitakse, et nende teenused tehtaks digivärava kaudu juurdepääsetavaks.

(23)Lisaks võivad liikmesriigid ja komisjon otsustada lisada muid riiklikke abi- ja probleemilahendamisteenuseid, mida osutavad pädevad asutused või eraõiguslikud ja erasektori osalusega asutused käesolevas määruses sätestatud tingimustel. Põhimõtteliselt peaksid pädevad asutused vastutama kodanike ja ettevõtjate abistamise eest kõigi päringute puhul, mis puudutavad kohaldatavaid õigusnorme ja menetlusi ja millega ei saa täies mahus tegeleda veebiteenuste vahendusel. Väga spetsiifilistes valdkondades ja juhul, kui eraõiguslike ja erasektori osalusega asutuste osutatud teenus vastab kasutajate vajadustele, võivad liikmesriigid teha komisjonile ettepaneku lisada sellised teenused digiväravasse, tingimusel et need vastavad kõigile määruses sätestatud tingimustele ega dubleeri juba lisatud abi- ja probleemilahendamisteenuseid.

(24)Selleks et aidata kasutajatel välja selgitada sobiv teenus, tuleks käesoleva määrusega ette näha vahend, mis automaatselt juhatab kasutajad õige teenuseni.

(25)Selleks, et ühtne digivärav oleks edukas, tuleb järgida kvaliteedinõuete miinimumnimekirja; see aitab tagada teabe või teenuste pakkumise usaldusväärsuse, sest vastasel korral kahjustaks see oluliselt digivärava kui terviku usaldusväärsust. Piiriüleste kasutajate juurdepääsu teabele on võimalik märkimisväärselt parandada, kui see ei ole kättesaadav mitte üksnes selle liikmesriigi riigikeeles, vaid lisaks veel vähemalt ühes ELi ametlikus keeles. Ühe riigi keel(t)est kõnealusesse teise ELi ametlikku keelde tõlgitud tekst peaks adekvaatselt väljendama selle riigi keel(t)es esitatud teabe sisu.

(26)Käesoleva määrusega tuleks ette näha ka kasutajate esitatud elektrooniliste tõendite kontroll, kui need esitatakse väljaandnud pädeva asutuse e-templita või -sertifikaadita ning eri liikmesriikide pädevate asutuste vahelist tõendite otsevahetust võimaldav tehniline vahend ei ole veel kättesaadav. Sellisteks juhtudeks tuleks käesoleva määrusega ette näha liikmesriikide pädevate asutuste vahelise halduskoostöö tõhus mehhanism, mis tugineks siseturu infosüsteemile (IMI), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012 32 alusel. Selleks et ELi institutsioonidel, organitel ja asutustel oleks võimalik IMIs osaleda, tuleks määrust (EL) nr 1024/2012 muuta.

(27)Pädevate asutuste osutatud veebiteenustel on oluline roll kodanikele ja ettevõtjatele osutatavate teenuste kvaliteedi parandamisel. Kui liikmesriikide ametiasutused ei nõua kodanikelt ja ettevõtjatelt enam sama teabe korduvat esitamist, vaid töötavad andmete taaskasutamise nimel, tuleks lisakoormuse vähendamise nimel soodustada seda sama ka nende kasutajate puhul, kes läbivad menetlusi teistes liikmesriikides.

(28) Selleks et aidata veelgi kaasa võrgupõhiste menetluste kasutamisele, tuleks käesoleva määrusega luua ühekordsuse põhimõttega kooskõlas olev alus tõendite otsevahetuseks eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel, kui kodanikud või ettevõtjad seda taotlevad. Ühekordsuse põhimõte tähendab, et kodanikud ja ettevõtjad ei peaks esitama tõendite piiriüleseks vahetuseks sama teavet riigiasutustele rohkem kui üks kord.

(29)Käesoleva määruse alusel tõendite vahetamiseks loodav turvaline tehniline süsteem peaks andma taotluse esitanud pädevatele asutustele kindlustunde, et tõendi esitas õige väljaandev asutus.

(30)Selline süsteem peaks lisanduma muudele asutustevahelist koostööd võimaldavatele süsteemidele, nagu IMI või [e-teenuste kaart], ning see ei tohiks mõjutada muid süsteeme, sh määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 4 sätestatud süsteem, Euroopa ühtne hankedokument Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2014/24 33 raames, riiklike registrite ühendamine; kesk-, kaubandus- ja äriregistrite ühendamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/101/EÜ  34 raames ning maksejõuetusregister Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 35 raames.

(31)Selleks et tagada tõendite vahetamist võimaldava tehnilise süsteemi rakendamiseks ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused koostada eelkõige sellise süsteemi tehniline kirjeldus, mis võimaldab töödelda kasutajate taotlusi tõendite vahetamiseks ja selliseid tõendeid edastada, ning meetmed, millega tagatakse edastamise terviklus ja konfidentsiaalsuse. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 36 .

(32)Kvaliteedikriteeriumide täitmise eest peaksid vastutama pädevad asutused ja komisjon, kui tegemist on nende vastutusalasse kuuluva teabe, menetluste ja teenustega. Liikmesriikide ja ELi tasandil peaksid kvaliteedikriteeriumide täitmist kontrollima ning esilekerkivate probleemidega tegelema vastavalt riiklikud koordinaatorid ja komisjon. Käesoleva määrusega tuleks anda komisjonile ulatuslikud vahendid, et tegeleda digivärava kaudu pakutavate teenuste kvaliteedi võimaliku halvenemisega sõltuvalt sellise halvenemise tõsidusest ja püsivusest; see peaks hõlmama digivärava koordineerimisrühma kaasamist. See ei tohiks piirata komisjoni üldist vastutust seoses käesoleva määruse täitmise järelevalvega.

(33)Käesolevas määruses tuleks täpsustada digivärava toimimist toetavate tehniliste vahendite, eelkõige ühise kasutajaliidese, lingikogu ja abiteenuse ühisotsingu peamised funktsioonid. Selleks et tagada digiväravat toetavate tehniliste lahenduste rakendamiseks ühtsed tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks täpsustada liikmesriikide ja komisjoni vastutusalasse kuuluva teabe, menetluste ning abi- või probleemilahendamisteenuste korralduse, struktuuri ja märgistamise, mis on vajalik kasutajaliidese jaoks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Käesoleva määrusega tuleks samuti selgelt jagada komisjoni ja liikmesriikide vahel vastutus kõnealuste vahendite arendamise, kättesaadavuse, hooldamise ja turvalisuse eest.

(34)Digiväravaga hõlmatava teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste eri valdkondade täieliku potentsiaali arendamiseks tuleks tublisti suurendada sihtrühmade teadlikkust nende olemasolust ja toimimisest. Teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste lisamine digiväravasse peaks oluliselt lihtsustama kasutajatele vajamineva leidmist, isegi juhul, kui nad ei ole nendega kursis. Lisaks on vaja teha koordineeritud teavitamistööd, et liidu kodanikud ja ettevõtjad saaksid teadlikuks digivärava olemasolust ja sellega kaasnevatest eelistest. Maksimaalse kasuteguri saavutamiseks tuleks teavitustegevust kooskõlastada koordineerimisrühma töö raames ning liikmesriigid peaksid oma teavitustegevuse korraldama nii, et kõigis olulistes kontekstides kasutataks viidet ühisele kaubamärgile ning ühtse digivärava kaubamärki saaks siduda riiklike algatustega.

(35)Et saada asjakohast teavet ühtse digivärava tulemuslikkuse mõõtmiseks, nähakse käesoleva määrusega ette ühtsete kirjelduste kehtestamise raamistik selliste andmete kogumise ja analüüsimise jaoks, mis seonduvad digivärava kaudu pakutavate eri teabevaldkondade, menetluste ja teenuste kasutamisega. Selleks et sätestada registreerimisele kuuluvate andmete üksikasjalikud kategooriad ning andmete registreerimise ja vahetamise meetod, tuleks komisjonile anda õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu õigusakte. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes 37 sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(36)Selleks et sätestada statistika registreerimise ja vahetamise meetodit käsitlevad ühtsed õigusnormid, tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu rakendusakte. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(37)Digivärava kaudu kättesaadava teabe, menetluste, abi- ja probleemilahendamisteenuste kvaliteeti tuleks eelkõige kontrollida kasutajate tagasiside vahendi kaudu, mis palub kasutajatel hinnata kasutatud teabe, menetluste või abi- ja probleemilahendamisteenuste ulatust ja kvaliteeti. Tagasiside kogutakse kokku ühtse vahendiga, millele peaks olema juurdepääs komisjonil, pädevatel ametiasutustel ja riiklikel koordinaatoritel. Selleks et tagada määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses kasutajate tagasiside vahendi funktsioonide ning kasutajate tagasiside kogumise ja jagamise üksikasjadega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(38)Käesolev määrusega tuleks anda kasutajatele võimalus kasutada digiväravas sisalduvat siseturu tagasiside vahendit, et anda vabatahtlikult ja anonüümselt märku probleemidest ja raskustest, mis neil siseturu õigusi kasutades on ette tulnud. Kõnealust vahendit tuleks käsitada üksnes kaebuste käsitlemise mehhanismide täiendusena, sest see ei saa pakkuda kasutajatele individuaalseid vastuseid. Saadud teavet tuleks vaadelda koos teabega, mis on saadud abi- ja probleemilahendamisteenuste raames käsitletud juhtumitest, et saada ülevaade siseturust, nii nagu kasutajad seda tajuvad, ning tuvastada probleemsed valdkonnad, kus võimalike tulevaste meetmetega saaks siseturu toimimist parandada.

(39)Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks tuleks luua riiklikest koordinaatoritest koosnev ja komisjoni juhitav koordineerimisrühm, mis tegeleks eelkõige parimate tavade vahetamise ja koostööga, et parandada käesoleva määrusega nõutava teabe esitamise järjepidevust. Koordineerimisrühma töös tuleks järgida iga-aastases tööprogrammis määratletud eesmärke.

(40)Käesolevas määruses sätestatud meetmeid, millega kaasneb isikuandmete töötlemine, tuleb rakendada kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega, eelkõige [direktiiviga 95/46/EÜ 38 ], [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 39 ] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu [uue määrusega, millega asendatakse määrus (EÜ) nr 45/2001].

(41)Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et teistes liikmesriikides tegutsevatel kasutajatel oleks veebis juurdepääs põhjalikule, usaldusväärsele ja kergesti mõistetavale liidu ja riiklikule teabele õiguste, õigusnormide ja kohustuste kohta, veebipõhistele menetlustele, mida saab täiel määral läbida piiriüleselt, ning abi- ja probleemilahendamisteenustele. Kuna liikmesriigid ei suuda kõnealust eesmärki piisavalt saavutada, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(42)Et komisjon ja liikmesriigid saaksid arendada ja rakendada käesoleva määruse jõustamiseks vajalikke vahendeid, tuleks selle teatavaid sätteid hakata kohaldama kahe aasta möödumisel selle jõustumise kuupäevast.

(43)Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning määrust tuleks kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(44)Vastavalt määruse [(EÜ) nr 45/2001][uus Euroopa Andmekaitseinspektori määrus] artikli [28 lõikele 2] on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse [lisada kuupäev].

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk
Üldsätted

Artikkel 1
Reguleerimisese

1.Käesoleva määrusega:

(a)kehtestatakse õigusnormid ühtse digivärava loomiseks ja toimimiseks, et pakkuda kodanikele ja ettevõtjatele lihtsat juurdepääsu kvaliteetsele ja põhjalikule teabele, tulemuslikele abi- ja probleemilahendamisteenustele ning tõhusatele menetlustele seoses liidu ja riiklike õigusnormidega, mida kohaldatakse kodanike ja ettevõtjate suhtes, kes kasutavad või kavatsevad kasutada oma liidu õigusest tulenevaid õigusi siseturu valdkonnas ELi toimimise lepingu artikli 26 lõike 2 tähenduses;

(b)hõlbustatakse menetluste kasutamist teistest liikmesriikidest pärit kasutajate jaoks ning toetatakse ühekordsuse põhimõtte rakendamist;

(a)kehtestatakse õigusnormid siseturu takistustest teatamiseks, tuginedes kasutajate tagasisidele ja digiväravaga hõlmatud teenuste kohta kogutud statistikale.

Artikkel 2
Ühtse digivärava loomine

1.Ühtne digivärav („digivärav“) luuakse komisjoni ja pädevate ametiasutuste poolt käesoleva määruse kohaselt. Digivärav koosneb ühisest kasutajaliidesest, mis on integreeritud komisjoni hallatavasse koondportaali, ning mis sisaldab linke riikide ja liidu asjakohastele veebisaitidele.

2.Digivärav annab juurdepääsu järgmisele:

(a)teave liidu ja liikmesriikide õiguses sätestatud õiguste, kohustuste ja õigusnormide kohta, mida kohaldatakse kasutajate suhtes, kes kasutavad või kavatsevad kasutada I lisas loetletud valdkondades oma õigusi, mis tulenevad liidu siseturuõigusest;

(b)teave liidu või riikide tasandil kehtestatud menetluste kohta ning lingid sellistele menetlustele, et kasutada kõnealuseid õigusi ning täita kõnealuseid kohustusi ja eeskirju;

(c)teave abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta, mille poole võivad kodanikud ja ettevõtjad pöörduda, kui neil on küsimusi või probleeme seoses nende õiguste, kohustuste või menetlustega, millele on osutatud punktides a ja b, mis on loetletud III lisas ja millele on osutatud artiklis 6, ning lingid sellistele teenustele.

3.Lõikes 1 osutatud ühine kasutajaliides („ühine kasutajaliides“) on juurdepääsetav kõigis liidu ametlikes keeltes.

Artikkel 3
Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)„kasutaja“ – iga isik, kes on liidu kodanik, liikmesriigis elav füüsiline isik või juriidiline isik, kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, ning kellel on digivärava kaudu juurdepääs artikli 2 lõikes 2 osutatud teabele, menetlustele või abi- või probleemilahendamisteenustele;

(2)„menetlus“ – järjestikused toimingud, mida kasutaja peab tegema nõuete täitmiseks või pädevalt ametilt otsuse saamiseks, et ta saaks kasutada oma õigusi, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis a;

(3)„pädev asutus“ – liikmesriigis riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil asutatud organ või asutus, kellel on käesoleva määrusega hõlmatud teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste puhul konkreetne vastutus;

(4)„tõend“ – mis tahes dokument või andmed, sealhulgas tekst või heli, visuaal- või audiovisuaalsalvestis, olenemata andmekandjast, mille on välja andnud pädev asutus, et tõendada faktilisi asjaolusid või nõuetele vastavust artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud menetluste puhul.

II peatükk
Digivärava teenused

Artikkel 4
Juurdepääs teabele

1.Liikmesriigid tagavad, et nende riigi veebisaitidel on kasutajatel lihtne veebipõhine juurdepääs järgmisele:

(a)teave liikmesriigi õigusest tulevate õiguste, kohustuste ja õigusnormide kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis a;

(b)teave riiklikul tasandil kehtestatud menetluste kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis b;

(c)teave riiklikul tasandil pakutavate abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis c.

2.Komisjon tagab, et kasutajatel on artikli 2 lõikes 1 osutatud koondportaalis lihtne veebipõhine juurdepääs järgmisele:

(a)teave liidu õigusest tulevate õiguste, kohustuste ja õigusnormide kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis a;

(b)teave liidu tasandil kehtestatud menetluste kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis b;

(c) teave liidu tasandil sätestatud abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis c.

Artikkel 5
Juurdepääs menetlustele

1.Liikmesriigid tagavad, et kui artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud riiklikul tasandil kehtestatud menetlusele on võimalik veebis juurde pääseda ja seda läbida selle liikmesriigi kasutajatel, siis võivad sellele mittediskrimineerival viisil juurde pääseda ja seda läbida ka muude liikmesriikide kasutajad.

2.Liikmesriigid tagavad, et kasutajad saavad II lisas loetletud menetlusi täielikult läbida veebis.

3.Lõikes 2 osutatud menetlusi loetakse täielikult veebipõhisteks, kui identimist, teabe ja toetavate tõendite esitamist, allkirjastamist ja lõplikku esitamist saab teha elektrooniliselt, distantsilt ja ühe sidekanali kaudu ning kui ka menetluse tulemus edastatakse elektrooniliselt.

4.Kui lõikes 2 osutatud konkreetse menetluse eesmärki ei saa saavutada, ilma et kasutaja peaks menetluse mingis etapis isiklikult pädevasse asutusse kohale tulema, piirab liikmesriik füüsilise kohaloleku rangelt vajaliku ja objektiivselt õigustatuga ning tagab, et menetluse muid etappe saab läbida täielikult veebipõhiselt. Liikmesriigid teavitavad komisjoni sellistest eranditest.

5.Käesolev määrus ei mõjuta ühegi liidu või riikide tasandil kehtestatud menetluse sisu ega menetlusega antud õigusi üheski käesoleva määrusega reguleeritud valdkonnas.

6.Käesolev artikkel ei takista liikmesriikidel pakkuda kasutajatele täiendavaid võimalusi artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud menetlustele juurdepääsuks ja nende läbimiseks muude vahenditega kui veebipõhiselt.

Artikkel 6
Juurdepääs abi- ja probleemilahendamisteenustele

1.Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kasutajatel on lihtne veebipõhine juurdepääs artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud abi- või probleemilahendamisteenustele.

2.Riiklikud koordinaatorid ja komisjon võivad kooskõlas artikli 16 lõigetega 2 ja 3 esitada linke pädevate asutuste, komisjoni või liidu organite ja asutuste pakutavatele abi- ja probleemilahendamisteenustele, mida ei ole III lisas loetletud, kui sellised teenused vastavad artiklites 9 ja 13 sätestatud kvaliteedinõuetele.

3.Kui see on vajalik kasutajate vajaduste täitmiseks, võib riiklik koordinaator teha komisjonile ettepaneku lisada digiväravasse lingid eraõiguslike või erasektori osalusegaasutuste pakutavatele abi- või probleemilahendamisteenustele, kui nende asutuste teenused vastavad järgmistele tingimustele:

(a)teenus pakub teavet või abi käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades ja eesmärkidel ning täiendab digiväravasse juba lisatud teenuseid;

(b)teenust pakutakse tasuta või hinnaga, mis on mikroettevõtjate või kodanike jaoks taskukohane;

(c)teenus vastab artiklites 9 ja 13 sätestatud nõuetele.

4.Kui riiklik koordinaator on vastavalt lõikele 3 ettepaneku lingi lisamiseks ja esitab selle lingi artikli 16 lõike 3 kohaselt, hindab komisjon, kas nimetatud lõikes sätestatud tingimused on täidetud ning kui see on nii, aktiveerib lingi.

III peatükk
Kvaliteedinõuded

1. jagu
Õigusi, kohustusi ja õigusnorme, menetlusi ning abi- ja probleemilahendamisteenuseid käsitleva teabega seotud kvaliteedinõuded

Artikkel 7
Õigusi, kohustusi ja õigusnorme käsitleva teabe kvaliteet

1.Pädevad asutused ja komisjon tagavad, et juhul, kui vastavalt artiklile 4 vastutavad nemad artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud teabele juurdepääsu tagamise eest, vastab kõnealune teave järgmistele nõuetele:

(a)on põhjalik, täpne ja hõlmab teavet, mida kasutajatel on vaja teada oma õiguste kasutamiseks täielikus kooskõlas kohaldatavate õigusnormide ja kohustustega;

(b)sisaldab vajaduse korral viiteid, linke õigusaktidele, tehnilisi kirjeldusi ja suuniseid;

(c)sisaldab teabe sisu eest vastutava üksuse nime;

(d)sisaldab asjaomaste abi- ja probleemilahendamisteenuste kontaktandmeid ja linke neile teenustele;

(e)sisaldab teabe avaldamise ja viimase ajakohastamise kuupäeva;

(f)on hästi liigendatud ja esitatud nii, et kasutajad leiaksid kiiresti vajaliku teabe;

(g)seda ajakohastatakse;

(h)on koostatud selges ja lihtsas keeles, mis vastab sihtkasutajate vajadustele.

2.Pädevad asutused esitavad teabe vähemalt ühes liidu ametlikus keeles lisaks selle riigi keel(t)ele.

Artikkel 8
Menetlusi käsitleva teabe kvaliteet

1.Artikli 4 nõuete täitmiseks tagavad pädevad asutused ja komisjon, et enne kui kasutajal tuleb end menetluse algatamise eel identida, on tal juurdepääs selgetele ja kasutajasõbralikele selgitustele artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud menetluste järgmiste elementide kohta:

(a)menetluse eri etapid;

(b)konkreetse menetluse puhul aktsepteeritavad autentimise, identimise ja allkirjastamise viisid;

(c)esitamisele kuuluvate tõendite liik ja formaat;

(d)õiguskaitsevahendid või edasikaebamisvõimalused, mida saab kasutada, kui pädevate asutustega tekib vaidlus menetluse tulemuse üle;

(e)vajaduse korral nõutavad tasud ja veebimakse võimalused;

(f)menetluse läbimisele hinnanguliselt kuluv aeg ja kohaldatavad tähtajad;

(g)keel(ed), milles menetlus võib toimuda.

2.Kui lõikes 1 osutatud selgutus on selle riigi kasutajatele juba kättesaadavaks tehtud, võib seda käesoleva määruse kohaldamisel uuesti kasutada, tingimusel et see sisaldab vajaduse korral teavet välisriigi kasutajate olukorrakohta.

3.Pädevad asutused esitavad lõikes 1 osutatud selgituse vähemalt ühes liidu ametlikus keeles lisaks selle riigi keel(t)ele.

Artikkel 9
Abi- ja probleemilahendamisteenuseid käsitleva teabe kvaliteet

1.Artikli 4 nõuete täitmiseks tagavad pädevad asutused ja komisjon, et kasutajatel on enne artikli 2 lõike 2 punktis c osutatud teenuse taotluse esitamist juurdepääs selgetele ja kasutajasõbralikele selgitustele järgneva kohta:

(a)pakutava teenuse liik, eesmärk ja eeldatavad tulemused;

(b)teenuse eest vastutavate üksuste nimi ja kontaktandmed;

(c)vajaduse korral nõutavad tasud ja veebimakse võimalused;

(d)teenuse osutamiseks hinnanguliselt kuluv aeg või keskmine vastamisaeg;

(e)keel(ed), milles taotlust saab esitada ja mida saab kasutada hilisema suhtlemise käigus.

2.Pädevad asutused esitavad lõikes 1 osutatud selgituse vähemalt ühes liidu ametlikus keeles lisaks selle riigi keel(t)ele.

2. jagu
Veebipõhiste menetlustega seonduvad nõuded

Artikkel 10
Veebipõhiste menetlustega seonduvad kvaliteedinõuded

Pädevad asutused tagavad, et artikli 5 lõikes 1 osutatud menetluste puhul, mille eest nad vastutavad, on täidetud järgmised nõuded:

(a)menetluse jooksul järgitakse pädevate asutuste suhtes kohaldatavaid tähtaegu;

(b)kui kohaldatavatest tähtaegadest ei peeta kinni, teavitatakse kasutajaid eelnevalt selle põhjustest ja esitatakse uus tähtaeg.

Artikkel 11
Piiriülene juurdepääs veebipõhistele menetlustele

1.Pädevad asutused tagavad, et artikli 5 lõikes 1 osutatud menetluste veebipõhisel pakkumisel on täidetud vähemalt järgmised nõuded:

(a)kasutajatel on menetluse läbimiseks võimalik juurde pääseda juhistele ja neid saada vähemalt ühes liidu ametlikus keeles lisaks selle riigi keel(t)ele;

(b)vormi täitmist ei takista väljad, millele saab andmeid sisestada üksnes konkreetses riigis kasutataval kujul ;

(c)juhul kui identimine ja allkiri on nõutavad, on kasutajatel võimalik end identida ning dokumente allkirjastada ja autentida, kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 910/2014 ette nähtud elektroonilisi identimis- ja autentimisvahendeid;

(d)kasutajad saavad esitada tõendeid kohaldatavate nõuete täitmise kohta elektrooniliselt;

(e)kui menetluse läbimine nõuab makse tegemist, on kasutajatel võimalik mis tahes tasud maksta veebis, kasutades piiriüleseid makseteenuseid, mis hõlmavad vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 260/2012 40 sätestatud kreedit- ja otsekorraldusi.

2.Kui pädevad asutused aktsepteerivad oma riigi kasutajate puhul mitteelektrooniliste isikut tõendavate dokumentide (nagu isikutunnistus või pass) digikoopiaid, aktsepteerivad nad ka teiste liikmesriikide kasutajate samasuguseid digikoopiaid.

3.Kui on vaja kontrollida kasutaja poolt veebipõhise menetluse jaoks esitatud elektrooniliste tõendite autentsust, teevad pädevad asutused koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012 alusel loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu.

Artikkel 12
Tõendite piiriülene vahetamine pädevate asutuste vahel

1.II lisas loetletud veebipõhistes menetlustes ning direktiividega 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL ja 2014/25/EL ette nähtud menetlustes tõendite vahetamise jaoks loob komisjon koostöös liikmesriikidega tehnilise süsteemi tõendite elektrooniliseks vahetamiseks eri liikmesriikide pädevate asutuste vahel („tehniline süsteem“).

2.Tehniline süsteem vastab järgmistele nõuetele:

(a)see võimaldab menetleda tõendite vahetamise taotluseid;

(b)võimaldab tõendite edastamist pädevate asutuste vahel;

(c)võimaldab tõendite menetlemist vastuvõtva pädeva asutuse poolt;

(d)tagab tõendite konfidentsiaalsuse ja tervikluse;

(e)tagab, et kasutajal on võimalik vahetatavad tõendid üle vaadata.

3.Liikmesriigid integreerivad tehnilise süsteemi lõikes 1 osutatud menetlustesse.

4.Lõikes 1 osutatud veebipõhiste menetluste eest vastutavad pädevad asutused taotlevad kasutaja selgesõnalise taotluse korral tehnilise süsteemi kaudu tõendeid otse teistes liikmesriikides tõendeid välja andvatelt pädevatelt asutustelt. Väljaandvad asutused teevad lõike 2 punkti d kohaselt sellised tõendid kättesaadavaks sama süsteemi kaudu.

5.Kui pädevad asutused annavad lõikes 1 osutatud menetluste eesmärgil oma liikmesriigis välja elektroonilisi tõendeid, teevad nad need tõendid tehnilise süsteemi kaudu kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide taotluse esitanud pädevatele asutustele.

6.Pädeva asutuse poolt kättesaadavaks tehtud tõendid piirduvad rangelt taotletuga ning vastuvõttev asutus kasutab neid üksnes selle menetluse jaoks, millega seoses tõendeid vahetati.

7.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette käesoleva artikli rakendamiseks vajaliku tehnilise süsteemi kirjeldus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 34 lõikes 2 osutatud menetlusega.

8.Lõikeid 3–6 ei kohaldata liidu tasandil kehtestatud menetluste suhtes, millega nähakse ette teistsugused mehhanismid tõendite vahetuseks, välja arvatud juhul, kui lõikes 1 osutatud tehniline süsteem on kõnealustesse menetlustesse integreeritud vastavalt nende liidu õigusaktide õigusnormidele, millega need on kehtestatud.

3. jagu
Abi- ja probleemilahendamisteenuste kvaliteedinõuded

Artikkel 13
Abi- ja probleemilahendamisteenuste kvaliteedinõuded

Pädevad asutused ja komisjon tagavad, et III lisas loetletud teenused ning artikli 6 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt digiväravaga hõlmatud teenused vastavad järgmistele kvaliteedinõuetele:

(a)teenuse osutamise käigus järgitakse pädevate asutuste suhtes kohaldatavaid tähtaegu;

(b)kui kohaldatavatest tähtaegadest ei peeta kinni, teavitatakse kasutajaid eelnevalt selle põhjustest ja esitatakse uus tähtaeg;

(c)kui teenuse osutamine nõuab makse tegemist, on kasutajatel võimalik mis tahes tasud maksta veebis, kasutades piiriüleseid makseteenuseid, mis hõlmavad vähemalt määruses (EL) nr 260/2012 sätestatud kreedit- ja otsekorraldusi.

4. jagu
Kvaliteedikontroll

Artikkel 14
Kvaliteedikontroll

1.Riiklikud koordinaatorid ja komisjon kontrollivad digivärava kaudu kättesaadava ja nende vastutusalasse kuuluva teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste vastavust artiklites 7–11 ja 13 sätestatud kvaliteedinõuetele. Kontrollimisel võetakse aluseks artikli 22 kohaselt kogutud andmed.

2.Lõikes 1 osutatud ja pädevate asutuste poolt pakutavate teenuste kvaliteedi halvenemise korral võib komisjon halvenemise tõsidust ja püsivust arvestades võtta järgmisi meetmeid:

(a)teavitada asjaomast riiklikku koordinaatorit ja nõuda parandusmeetmete võtmist;

(b)esitada kvaliteedi halvenemise küsimuse koordineerimisrühmale arutamiseks;

(c)saata liikmesriigile kirja soovitustega;

(d)ühendada teave, menetlus, abi- või probleemilahendamisteenus ajutiselt digiväravast lahti.

3.Kui abi- või probleemilahendamisteenus, mille link on esitatud vastavalt artikli 6 lõikele 2, ei vasta pidevalt artiklis 13 sätestatud nõuetele või ei vasta enam kasutajate vajadustele, nagu osutavad artikli 22 kohaselt kogutud andmed, võib komisjon selle digiväravast lahti ühendada.

IV peatükk
Tehnilised lahendused

Artikkel 15
Ühine kasutajaliides

1.Komisjon pakub digivärava nõuetekohase toimimise tagamiseks ühist kasutajaliidest.

2.Ühine kasutajaliides võimaldab juurdepääsu teabele, menetlustele ning abi- või probleemilahendamisteenustele linkide kaudu, mis viivad asjaomastele riikide ja liidu tasandi veebisaitidele ja mida hoitakse artiklis 16 osutatud kogus.

3.Liikmesriigid ja komisjon tagavad artiklis 4 sätestatud rollide ja vastutusalade kohaselt tegutsedes, et teave, menetlused ning abi- ja probleemilahendamisteenused on korraldatud, struktureeritud ja märgistatud viisil, mis parandab leitavust kasutajaliidese kaudu.

4.Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, millega nähakse ette teabe, menetluste ning abi- või probleemilahendamisteenuste üksikasjalik korraldus, struktuur ja märgistamine, et võimaldada ühise kasutajaliidese nõuetekohast toimimist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Artikkel 16
Lingikogu

1.Komisjon loob elektroonilise kogu linkidest, mis viitavad artikli 2 lõikes 2 osutatud teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, võimaldades ühendust selliste teenuste ja digivärava ühise kasutajaliidese vahel, ning haldab seda kogu.

2.Komisjon esitab lingikogusse lingid teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, millele on juurdepääs liidu tasandil hallatavatel veebilehtedel, ning kõigile nende hilisematele uuendustele.

3.Riiklikud koordinaatorid esitavad lingikogusse lingid teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, millele on juurdepääs pädevate asutuste või artikli 6 lõikes 3 osutatud eraõiguslike või erasektori osalusega asutuste hallatavatel veebilehtedel, ning kõigile nende hilisematele uuendustele.

Kui riiklik koordinaator esitab abi- ja probleemilahendamisteenustele viitavaid linke, märgib ta ära, milliseid teenuseid osutavad artikli 6 lõikes 3 osutatud eraõiguslikud või erasektori osalusega asutused.

4.Komisjon teeb kogusse lisatud lingid avalikkusele kättesaadavaks.

5.Komisjon ja riiklikud koordinaatorid tagavad, et digivärava kaudu pakutav teave, menetlused ning abi- või probleemilahendamisteenused ei sisalda täielikku või osalist dubleerimist, mis on ebavajalik ja võib kasutajaid segadusse ajada.

6.Kui artiklis 4 osutud teabe kättesaadavaks tegemine on sätestatud muudes liidu õigusaktides, võivad riiklikud koordinaatorid ja komisjon esitada nimetatud artikli nõuete täitmiseks linke sellisele teabele.

Artikkel 17
Abiteenuse ühisotsing

1.Juurdepääsu hõlbustamiseks III lisas loetletud ning artikli 6 lõigetes 2 ja 3 osutatud abi- ja probleemilahendamisteenustele tagavad pädevad asutused ja komisjon, et kasutajatel on neile juurdepääs digivärava kaudu kättesaadava abi- ja probleemilahendamisteenuse ühisotsingu („abiteenuse ühisotsing“) kaudu.

2.Komisjon töötab abiteenuse ühisotsingu välja, haldab seda ning paneb paika abi- ja probleemilahendamisteenuste kirjelduste ja kontaktandmete esitamise struktuuri ja vormingu , et võimaldada abiteenuse ühisotsingu nõuetekohast toimimist.

3.Riiklikud koordinaatorid esitavad lõikes 2 osutatud kirjeldused ja kontaktandmed komisjonile.

Artikkel 18
Digiväravat toetavate IT-rakendustega seonduv vastutus

1.Komisjon vastutab järgmiste IT-rakenduste ja veebilehtede arendamise, kättesaadavuse, hoolduse, turvalisuse ja majutamise eest:

(a)artikli 2 lõikes 1 osutatud koondportaal;

(b)artikli 15 lõikes 1 osutatud ühine kasutajaliides;

(c)artikli 16 lõikes 1 osutatud lingikogu;

(d)artiklis 17 osutatud abiteenuse ühisotsing;

(e)artikli 22 lõikes 1 ja artikli 23 lõike 1 punktis a osutatud kasutajate tagasiside vahendid.

2.Pädevad asutused vastutavad selliste IT-rakenduste arendamise, kättesaadavuse, hoolduse ja turvalisuse eest, mis on seotud nende hallatavate veebilehtedega, mis on lingitud ühise kasutajaliidesega.

V peatükk
Teavitustegevus

Artikkel 19
Nimi ja kvaliteedimärgis

1.Komisjon otsustab tihedas koostöös digivärava koordineerimisrühmaga hiljemalt käesoleva määruse kohaldamise kuupäevaks, millise nime ja logoga digiväravat kirjeldatakse ja üldsusele tutvustatakse.

2.Digivärava nimi toimib kvaliteedimärgisena, mida võivad selles tähenduses kasutada üksnes artiklis 16 osutatud kogusse lisatud teabesaidid ning abi- ja probleemilahendamisteenused ja mis tõendab III peatükis osutatud kvaliteedinõuete järgimist.

Artikkel 20
Teavitustegevus

1.Pädevad asutused ja komisjon suurendavad kodanike ja ettevõtjate teadlikkust digiväravast ja selle kasutamisest ning tagavad digivärava ja selle teenuste juurdepääsetavuse ja nähtavuse avalikkusele juurdepääsetavate otsingumootorite kaudu.

2.Pädevad asutused ja komisjon kooskõlastavad lõikes 1 osutatud teavitustegevuse ning kasutavad sellise tegevuse raames digiväravale viidates selle logo ja viidet, vajaduse korral koos muude kaubamärkidega.

3.Pädevad asutused ja komisjon tagavad, et digivärav on nende vastutusalasse kuuluvate seotud portaalide kaudu hõlpsalt leitav ning kõigile asjaomastele veebisaitidele lisatakse selged lingid digiväravale.

4.Riiklikud koordinaatorid teavitavad riikide ametiasutusi digiväravast.

VI peatükk
Kasutajate tagasiside ja statistika kogumine

Artikkel 21
Kasutajatega seotud statistika

1.Pädevad asutused ja komisjon tagavad, et digivärava toimimise parandamiseks kogutakse digivärava ja sellega linkide kaudu seotud veebilehtede külastuste kohta statistikat.

2.Pädevad asutused ja komisjon registreerivad koondandmed abi- ja probleemilahendamisteenuste taotluste arvu, päritolu ja sisu ning vastamisaja kohta ning vahetavad neid andmeid omavahel.

3.Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 34 vastu delegeeritud õigusakte nende andmete üksikasjalike kategooriate kohta, mis tuleb digiväravaga linkide kaudu seotud teabe, mentluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste puhul registreerida vastavalt lõikele 2.

4.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette sellise statistika registreerimise ja vahetamise meetod. Sellised rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Artikkel 22
Kasutajate tagasiside digivärava teenuste kohta

1.Otsese teabe kogumiseks selle kohta, kuidas kasutajad on rahul digiväravas pakutavate teenustega, teeb komisjon kasutajatele digivärava kaudu kättesaadavaks kasutajasõbraliku vahendi, mis võimaldab neil vahetult pärast artikli 2 lõikes 2 osutatud teenuste kasutamist anonüümselt kommenteerida digivärava kaudu pakutavate teenuste ja ühise kasutajaliidese kvaliteeti ja kättesaadavust.

2.Pädevad asutused ja komisjon lisavad kõigile digiväravasse kuuluvatele veebilehtedele asjakohase lingi kõnealusele vahendile. Pädevad asutused teevad komisjoniga koostööd ning integreerivad sellise vahendi veebilehtedesse, mille eest nad on vastutavad.

3.Komisjonil ja riiklikel koordinaatoritel on otsejuurdepääs selle vahendi kaudu kogutud kasutajate tagasisidele, et lahendada võimalikud probleemid.

4.Erandina lõikest 2 ei ole pädevad asutused kohustatud integreerima lõikes 1 osutatud kasutajate tagasiside vahendit oma veebilehtedesse, mis on digiväravaga seotud linkide kaudu, kui neil veebilehtedel on teenuse kvaliteedi kontrollimiseks kättesaadav kasutajate tagasiside mehhanism, millel on lõikes 1 osutatud vahendiga sarnased funktsioonid. Pädevad asutused koguvad kasutajate tagasiside vahendi kaudu saadud kasutajate tagasiside kokku ning jagavad seda komisjoni ja teiste liikmesriikide riiklike koordinaatoritega.

5.Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega nähakse ette kasutajate tagasiside kogumise ja jagamise eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 35 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Artikkel 23
Aruandlus siseturu toimimise kohta

1.Komisjon:

(a)pakub digivärava kasutajatele kasutajasõbralikku vahendit, et anda anonüümselt märku takistustest, mis neil siseturu õigusi kasutades on ette tulnud;

(b)kogub abi- ja probleemilahendamisteenustelt teavet taotluste ja vastuste sisu kohta.

2.Komisjon avaldab veebis anonümiseeritud ülevaate lõike 1 kohaselt kogutud teabest selgunud probleemidest.

3.Liikmesriigid ja komisjon analüüsivad ja uurivad tõstatatud probleeme ning lahendavad need võimaluse korral asjakohaste vahenditega.

VII peatükk
Digivärava juhtimine

Artikkel 24
Riiklikud koordinaatorid

1.Iga liikmesriik määrab riikliku koordinaatori. Lisaks artiklite 6, 14, 16, 17, 20 ja 22 kohaste kohustuste täitmisele teevad riiklikud koordinaatorid järgmist:

(a)tegutsevad kõigis digiväravaga seotud küsimustes riikliku kontaktpunktina;

(b)vastutavad kõigis digiväravaga seotud küsimustes komisjoniga suhtlemise eest;

(c)edendavad artiklite 7–13 ühetaolist kohaldamist riikide ametiasutuste poolt;

(d)tagavad artikli 14 lõike 2 punktis c osutatud soovituste nõuetekohase rakendamise.

2.Iga liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile oma riikliku koordinaatori nime ja kontaktandmed.

Artikkel 25
Koordineerimisrühm

Luuakse koordineerimisrühm („digivärava koordineerimisrühm“). Rühma kuuluvad riiklikud koordinaatorid ja selle tööd juhib komisjoni esindaja. Rühm võtab vastu oma töökorra. Komisjon tagab sekretariaadi teenused.

Artikkel 26
Digivärava koordineerimisrühma ülesanded

1.Digivärava koordineerimisrühm toetab digivärava rakendamist. Eelkõige on rühmal järgmised ülesanded:

(a)edendada parimate tavade vahetamist ja regulaarset ajakohastamist;

(b)arutada, kuidas parandada teabe esitamist I lisas loetletud valdkondades;

(c)arutada iga-aastase tööprogrammi projekti;

(d)aidata komisjonil kontrollida iga-aastase tööprogrammi rakendamist;

(e)aidata komisjonil kontrollida artiklites 7–11 ja 13 sätestatud nõuete täitmist;

(f)teavitada artikli 5 lõike 2 rakendamisest;

(g)esitada pädevatele asutustele ja komisjonile arvamusi ja soovituslikke meetmeid digivärava kaudu kättesaadavate teenuste ebavajaliku dubleerimise ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks;

(h)esitada arvamusi menetluste või korralduslike meetmete kohta, et tõhusalt lahendada kasutajate poolt teenuste kvaliteediga seoses tõstatatud probleeme, või teha ettepanekuid kvaliteedi parandamiseks;

(i)arutada digivärava kaudu pakutavate teenuste kvaliteedinõuetega seotud küsimusi;

(j)abistada komisjoni artikli 2 lõikes 2 osutatud teenuste korraldamise, struktuuri ja esitamisega ühises kasutajaliideses;

(k)hõlbustada koordineeritud teavitustegevuse väljatöötamist ja rakendamist;

(l)teha koostööd teabe, abi- või probleemilahendamisteenuste või võrgustike juhtorganitega.

2.Komisjon võib koordineerimisrühmaga konsulteerida mis tahes küsimuses, mis on seotud käesoleva määrusega kohaldamisega.

Artikkel 27
Iga-aastane tööprogramm

1.Komisjon võtab vastu iga-aastase tööprogrammi, kus täpsustatakse eelkõige järgmist:

(a)meetmed teabe konkreetse esitusviisi rakendamiseks I lisas loetletud valdkondades;

(b)artiklite 5 ja 11 järgimise tagamiseks vajalikud meetmed;

(c)artiklites 7–10 sätestatud nõuete järjekindla järgimise tagamiseks vajalikud meetmed;

(d)digivärava tutvustamisega seotud meetmed kooskõlas artikliga 20.

2.Iga-aastase tööprogrammi projekti ette valmistades võtab komisjon arvesse artikli 22 kohaselt kogutud kasutajate tagasisidet. Komisjon esitab iga-aastase tööprogrammi projekti enne vastuvõtmist koordineerimisrühmale arutamiseks.

VIII peatükk
Lõppsätted

Artikkel 28
Kulud

1.Euroopa Liidu üldeelarvest kaetakse järgmised kulud:

(a)liidu tasandil käesoleva määruse rakendamist toetavate IT-vahendite väljatöötamine ja hooldus;

(b)digivärava tutvustamine liidu tasandil;

(c)artikli 2 lõike 2 punktis a osutatud teabe ja artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud menetluste läbimise juhendite tõlkimine mõnda muusse liidu ametlikku keelde kui selle riigi keel iga liikmesriigi puhul maksimaalses mahus.

2.Liikmesriigi tasandil kehtestatud riiklike veebiportaalide, teabeplatvormide, abiteenuste ja menetlustega seotud kulud kantakse liikmesriikide vastavatest eelarvetest, kui liidu õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 29
Isikuandmete kaitse

Käesoleva määruse raames toimuv isikuandmete töötlemine pädevate asutuste poolt peab olema kooskõlas [direktiiviga 95/46/EÜ] [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679]. Käesoleva määruse raames toimuv isikuandmete töötlemine komisjonis peab olema kooskõlas määruse 00/0000 [uus määrus, millega asendatakse määrus 45/2001] sätetega.

Artikkel 30
Koostöö muude teabe- ja abivõrgustikega

1.Komisjon otsustab, millised olevasolevad mitteametlikud juhtimiskorrad seoses III lisas loetletud abi- või probleemilahendamisteenustega või I lisas nimetatud teabevaldkondadega integreeritakse digivärava koordineerimisrühma.

2.Kui teabe- ja abiteenused või -võrgustikud on I lisas nimetatud teabevaldkonnas loodud siduva liidu õigusaktiga, kooskõlastab komisjon digivärava koordineerimisrühma ja selliste teenuste või võrgustike juhtorganite tööd, et saavutada koostoime ja vältida dubleerimist.

Artikkel 31
Seos liidu muude õigusnormidega

Kui käesoleva määruse sätted lähevad vastuollu liidu muu õigusakti sättega, millega reguleeritakse käesoleva määruse reguleerimiseseme konkreetseid aspekte, on ülimuslik liidu muu õigusakti säte.

Artikkel 32
Siseturu infosüsteem

1.Artikli 11 lõike 4 kohaldamisel kasutatakse määrusega (EL) nr 1024/2012 loodud siseturu infosüsteemi.

2.Komisjon võib otsustada kasutada siseturu infosüsteemi artikli 16 lõikega 1 ettenähtud elektroonilise lingikoguna.

Artikkel 33
Aruandlus ja läbivaatamine

Komisjon vaatab käesoleva määruse kohaldamise läbi hiljemalt neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel kord kahe aasta jooksul ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande digivärava ja siseturu toimimise kohta, võttes aluseks artiklite 21, 22 ja 23 kohaselt kogutud statistika ja tagasiside. Läbivaatamise käigus hinnatakse eelkõige käesoleva määruse artikli 12 kohaldamisala, võttes arvesse tehnika, turu ja õiguse arengut selles osas, mis puudutab tõendite vahetamist pädevate asutuste vahel.

Artikkel 34
Delegeeritud volituste rakendamine

1.Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.Artikli 21 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates […]. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 21 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.Artikli 21 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 35
Komiteemenetlus

1.Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 36
Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine

Määrust (EL) nr 1024/2012 muudetakse järgmiselt:

1)    Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1
Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad siseturu infosüsteemi (Internal Market Information System, edaspidi „IMI“) kasutamiseks halduskoostööks, sealhulgas isikuandmete töötlemiseks järgmiste osaliste (edaspidi „IMI osalised“) vahel:

a)    liikmesriikide pädevad asutused;

b)    liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon;

c)    liikmesriikide pädevad asutused, komisjon ning liidu organid ja asutused.“

2)    Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. IMId kasutatakse teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamiseks IMI osaliste vahel ning kõnealuse teabe töötlemiseks ühel järgmistest eesmärkidest:

a)    lisas loetletud õigusaktide kohaselt vajalik halduskoostöö;

b)    artikli 4 kohaselt toimuva katseprojektiga seotud halduskoostöö.“

3)    Artikli 5 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

a) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) „IMI“ – komisjoni väljatöötatud elektrooniline vahend, et hõlbustada halduskoostööd liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning liikmesriikide pädevate asutuste, komisjoni ja liidu organite ja asutuste vahel;“

b) punkt b asendatakse järgmisega:

„b) „halduskoostöö“ – IMI osaliste vaheline koostöö teabevahetuse ja andmetöötluse valdkonnas, eesmärgiga paremini kohaldada liidu õigust;“

c) punkt g jäetakse välja.

4)    Artikli 8 lõikesse 1 lisatakse järgmine punkt:

„f) tagada koostöö liidu organite ja asutustega ning tagada neile juurdepääs IMI-le.“

5)    Artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid, komisjon ning liidu muud organid ja asutused tagavad asjakohased vahendid, et IMI kasutajatel oleks lubatud IMIs töödeldud isikuandmetele juurde pääseda üksnes teadmisvajaduse korral ja üksnes siseturuvaldkonnas või -valdkondades, kus neile on antud juurdepääsuõigus kooskõlas lõikega 3.“

6)    Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a)    lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa andmekaitseinspektor vastutab käesoleva määruse sätete kohaldamise jälgimise ja tagamise eest, kui komisjon või liidu muud organid ja asutused töötlevad IMI osalistena isikuandmeid. Seoses sellega kohaldatakse [määruse (EL) nr XX/201Y] artiklites 58 ja 59 osutatud kohustusi ja õigusi.“

b)    lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriikide järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor teevad oma pädevuse piires tegutsedes koostööd, et tagada koordineeritud järelevalve teostamine IMI ja selle kasutamise üle IMI osaliste poolt kooskõlas [määruse (EL) nr XX/201Y] artikliga 62.“

c)    lõige 4 jäetakse välja.

7)    Artikli 29 lõige 1 jäetakse välja.

8)    Lisasse lisatakse järgmine punkt 12:

„12. Euroopa Parlamendi ja nõukogu [määrus (EL) XX/201Y], millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012: artikli [11 lõige 4].“

Artikkel 37
Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 2, artikleid 4–11, artikli 12 lõikeid 1–6 ja 8, artiklit 13, artiklit 14, artikli 15 lõikeid 1–3, artiklit 16, artiklit 17, artikli 21 lõikeid 1 ja 2, artikli 22 lõikeid 1–4 ja artiklit 23 kohaldatakse alates [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile 41  

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

⊠ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 42  

◻ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist 

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

1.5.2.Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

Piiratud kestusega◻ ettepanek/algatus 

–◻    Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

Piiramatu kestusega⌧ ettepanek/algatus

–Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid 43  

⌧ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–⌧ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu;

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

–◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.Tuvastatud ohud

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

·Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat			2018	2019	2020	2021	alates 2022. aastast	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
02 02 01	Kulukohustused	(1)	615 000	150 000	710 000			1 475 000
	Maksed	(2)	615 000	150 000	710 000			1 475 000
02 03 01	Kulukohustused	(1)			710 000			710 000
	Maksed	(2)			710 000			710 000
02 03 04	Kulukohustused	(1)				3 920 000	1 420 000	5 340 000
	Maksed	(2)				3 920 000	1 420 000	5 340 000
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 47			0	0	0	0	0	0
Siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3	615 000	150 000	1 420 000	3 920 000	1 420 000	7 525 000
	Maksed	=2+2a +3	615 000	150 000	1 420 000	3 920 000	1 420 000	7 525 000
• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	615 000	150 000	1 420 000	3 920 000	1 420 000	7 525 000
	Maksed	(5)	615 000	150 000	1 420 000	3 920 000	1 420 000	7 525 000
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)	0	0	0	0	0	0
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1A assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	615 000	150 000	1 420 000	3 920 000	1 420 000	7 525 000
	Maksed	=5+ 6	615 000	150 000	1 420 000	3 920 000	1 420 000	7 525 000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

5

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

85 300

781 600

1 068 600

780 600

789 600

3 505 700

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

⌧    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Ülevaade

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

⌧    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personalikulud	69 000	690 000	828 000	690 000	759 000			3 036 000
Muud halduskulud	16 300	91 600	240 600	90 600	30 600			469 700
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud 50
Personalikulud
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma								0

KOKKU

85 300

781 600

1 068 600

780 600

789 600

3 505 700

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

⌧    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad

- 2018 – 2. poolaasta: 1 TTE (täistööaja ekvivalent) – ettevalmistustöö IMI süsteemi kasutamiseks (lingikogu arendamiseks ning IMI süsteemi kasutamiseks liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks koostööks, et kontrollida autentsust ja tõendite kehtivust) - 2019: 1 TTE – IMI süsteemi kasutamine liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks koostööks, et kontrollida autentsust ja tõendite kehtivust 2 TTEd – kvaliteedi järelevalve 2 TTEd – ühtse digivärava haldamine - 2020: 1 TTE – IMI süsteemi kasutamine liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks koostööks, et kontrollida autentsust ja tõendite kehtivust 2 TTEd – kvaliteedi järelevalve 1 TTE – tagasiside tulemuste analüüs ja avaldamine 2 TTEd – ühtse digivärava haldamine - 2021: 1 TTE – IMI süsteemi kasutamine liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks koostööks, et kontrollida autentsust ja tõendite kehtivust 1 TTE – kvaliteedi järelevalve 1 TTE – tagasiside tulemuste analüüs ja avaldamine 2 TTEd – ühtse digivärava haldamine - alates 2022. aastast 1 TTE – IMI süsteemi kasutamine liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks koostööks, et kontrollida autentsust ja tõendite kehtivust 0,5 TTEd – muude tehniliste vahendite kasutamine tõendite vahetamiseks liikmesriikide ametiasutuste vahel 1 TTE – kvaliteedi järelevalve 1 TTE – tagasiside tulemuste analüüs ja avaldamine 2 TTEd – ühtse digivärava haldamine

Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

⌧    Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga. Summa ajavahemikuks pärast 31. detsembrit 2020 loetakse kinnitatuks, kui see on kooskõlas kõnealuse ajavahemiku puhul kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

◻    Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

◻    Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

⌧ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

◻ Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

⌧    Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

◻    Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

omavahenditele

mitmesugustele tuludele

FINANTSSELGITUSE
LISA

Ettepaneku/algatuse nimetus:

1.VAJALIKUKS PEETAV TÖÖTAJATE ARV JA TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD

2.MUUD HALDUSKULUD

3.KULUDE ARVUTAMISEKS KASUTATUD MEETODID

3.1.Personalikulud

3.2.Muud halduskulud

1.Vajalikuks peetavad personalikulud

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

⌧    Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.    

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud

2018

2019

2020

2021

alates 2022. aastast

KOKKU

TTE

Assigneeringud

TTE

Assigneeringud

TTE

Assigneeringud

TTE

Assigneeringud

TTE

Assigneeringud

TTE

Assigneeringud

• Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

·10 01 05 02 (otsene teadustegevus)

AD

AST

·XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)

AD

AST

• Koosseisuvälised töötajad 54

·XX 01 04 aa  Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

·- peakorteris

AC

END

INT

·- Liidu delegatsioonides

AC

AL

END

INT

JED

·XX 01 05 02 (kaudne teadustegevus)

AC

END

INT

·10 01 05 02 (otsene teadustegevus)

AC

END

INT

·Muud eelarveread (täpsustage)

·Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

0

·XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.KOKKU

0,5

69 000

5

690 000

6

828 000

5

690 000

5,5

759 000

22

3 036 000

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

2.Muud halduskulud

◻    Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

◻    Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 kulud ja RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud

16 300

91 600

240 600

90 600

30 600

469 700

Haldusassigneeringute vajadused kaetakse kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades seda vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

3.Kulude hindamiseks kasutatud arvutusmeetodid

3.1.Personalikulud

Selles osas kirjeldatakse vajalikuks peetava personali arvutamise meetodit (töökoormuse prognoosid, sealhulgas konkreetsete töökohtade puhul (süsteemi Sysper 2 kohased töökohtade profiilid), töötajate liigid ja vastavad keskmised kulud)

·Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5

·NB! Keskmised kulud iga töötajate liigi puhul peakorteris on kättesaadavad veebisaidil BudgWeb: · https://myintracomm.ec.europa.eu/budgweb/EN/pre/legalbasis/Pages/pre-040-020_preparation.aspx

·• Ametnikud ja ajutised töötajad ·- 2018. aasta teine pool: ·1 TTE (täistööaja ekvivalent) – ettevalmistustöö IMI süsteemi kasutamiseks (lingikogu arendamiseks ning IMI süsteemi kasutamiseks liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks koostööks, et kontrollida autentsust ja tõendite kehtivust) ·- 2019: ·1 TTE – IMI süsteemi kasutamine liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks koostööks, et kontrollida autentsust ja tõendite kehtivust ·2 TTEd – kvaliteedi järelevalve ·2 TTEd – ühtse digivärava haldamine · ·- 2020: ·1 TTE – IMI süsteemi kasutamine liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks koostööks, et kontrollida autentsust ja tõendite kehtivust ·2 TTEd – kvaliteedi järelevalve ·1 TTE – tagasiside tulemuste analüüs ja avaldamine ·2 TTEd – ühtse digivärava haldamine · ·- 2021: ·1 TTE – IMI süsteemi kasutamine liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks koostööks, et kontrollida autentsust ja tõendite kehtivust ·1 TTE – kvaliteedi järelevalve ·1 TTE – tagasiside tulemuste analüüs ja avaldamine ·2 TTEd – ühtse digivärava haldamine · ·- alates 2022. aastast ·1 TTE – IMI süsteemi kasutamine liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks koostööks, et kontrollida autentsust ja tõendite kehtivust ·0,5 TTEd – muude tehniliste vahendite kasutamine tõendite vahetamiseks liikmesriikide ametiasutuste vahel ·1 TTE – kvaliteedi järelevalve ·1 TTE – tagasiside tulemuste analüüs ja avaldamine ·2 TTEd – ühtse digivärava haldamine · ·

·• Koosseisuvälised töötajad · ·

·Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud

·• Ametikohad, mida rahastatakse teadusuuringute eelarvest  · ·

·• Koosseisuvälised töötajad · ·

3.2.Muud halduskulud

Täpsustage arvutusmeetodit, mida kasutati iga eelarverea puhul,

ja eelkõige aluseks võetud eeldusi (nt kohtumiste arv aastas, keskmised kulud jne).

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud

(1) Vt näiteks 19. märtsi 2017. aasta järeldused.

(2) ELi sees piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate teabe- ja abivajadust käsitlev uuring, lõpparuanne, aprill 2017.

(3) Ettevõtlusteenuste kõrgetasemelise rühma lõpparuanne, 2014. aasta aprill.

(4) „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020: Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine.“ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2016) 0179 (final).

(5) Vt mõjuhinnangu peatükk 6.2.3.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142).

(8) „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, 28.10.2015, COM(2015) 550 (final).

(9) https://ec.europa.eu/commission/work-programme-2017_en

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73–114).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2012. aasta direktiiv 2012/17/EL, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise osas (ELT L 156, 16.6.2012, lk 1–9).

(12) http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/20813

(13) Komisjoni 5. jaanuari 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/7, millega kehtestatakse Euroopa ühtse hankedokumendi standardvorm (ELT L 3, 6.1.2016, lk 16–34).

(14) ELT C , , lk .

(15) ELT C , , lk .

(16) „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2015) 2015 (final), 28.10.2015.

(17) „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2015) 192 (final), 6.5.2015.

(18) „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020: Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine.“ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, COM(2016) 0179 (final).

(19) Aruanne ELi kodakondsuse kohta: „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus“, 24. jaanuar 2017, COM(2017) 30/2 (final).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(21) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 21–29).

(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5–43).

(23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142).

(24) Komisjoni 17. septembri 2013. aasta soovitus SOLVITI põhimõtete kohta (ELT L 249, 19.9.2011, lk 10).

(25) Nõukogu kinnitas harta 2013. aastal

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73–114).

(27) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006, lk 36).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.9.2005, lk 22–142).

(29) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/25/EL, milles käsitletakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate üksuste riigihankeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/17/EÜ (ELT L 94, 28.3.2014, lk 243–374).

(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1–123).

(31) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1–42).

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1).

(33) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65–242).

(34) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/101/EÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks asutamislepingu artikli 48 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks (ELT L 258, 1.10.2009, lk 11–19).

(35) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/848 maksejõuetusmenetluse kohta (ELT L 141, 5.6.2015, lk 19–72).

(36) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13–18).

(37) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1–14).

(38) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31–50).

(39) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(40) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22–37).

(41) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(42) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(43) Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(44) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(45) EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(46) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(47) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(48) Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(49) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

(50) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(51) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(52) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(53) AC = lepingulised töötajad, AL = kohalikud töötajad, END = riikide lähetatud eksperdid, INT= renditööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides.

(54) AC = lepingulised töötajad, AL = kohalikud töötajad, END = riikide lähetatud eksperdid, INT= renditööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides.

(55) Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub.

(56) IKT: info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad: konsulteerida DIGITiga.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,2.5.2017

COM(2017) 256 final

Vastavuse pakett

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

ETTEPANEK: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

{SWD(2017) 211 final}
{SWD(2017) 212 final}
{SWD(2017) 213 final}
{SWD(2017) 214 final}

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

ETTEPANEK: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012

I LISA
Loetelu teabevaldkondadest, mis on olulised kodanikele ja ettevõtjatele, kes kasutavad oma ühtse turu õigusi, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis a

Kodanikega seotud teabevaldkonnad:

Ettevõtjatega seotud teabevaldkonnad:

II LISA
Artikli 5 lõikes 2 osutatud menetlused

Elusündmused	Menetlused	Oodatav tulemus
Sünd	Sünnitunnistuse taotlemine	Sünnitunnistus
Õppimine	Avaliku sektori asutuse õppetoetuse taotlemine	Otsus toetusetaotluse kohta
Töötamine	Registreerimine sotsiaaltoetuse saamiseks	Kättesaamiskinnitus
	Diplomi tunnustamise taotlemine	Otsus tunnustamistaotluse kohta
Kolimine	Aadressimuutuse registreerimine	Uue aadressi registreerimise kinnitus
	Isikutunnistuse või passi taotlemine/uuendamine	Isikutunnistuse või passi väljaandmine või uuendamine
	Mootorsõiduki registreerimine	Registreerimistunnistus
Pensionile jäämine	Pensioni- ja eelpensionihüvitiste taotlemine riiklikest või riigi osalusega skeemidest	Otsus pensioni- või eelpensionihüvitiste taotluse kohta
Ettevõtte asutamine	Majandustegevuse üldine registreerimine, välja arvatud menetlused äriühingute moodustamiseks ELi toimimise lepingu artikli 54 teise lõigu tähenduses	Kinnitus kõigi ettevõtlusega alustamiseks vajalike etappide läbimise kohta
	Tööandja (füüsilise isiku) registreerimine riiklikus või riigi osalusega pensioni- ja kindlustusskeemis	Sotsiaalkindlustuse registreerimisnumber
	Töötajate registreerimine riiklikus või riigi osalusega pensioni- ja kindlustusskeemis	Sotsiaalkindlustuse registreerimisnumber
Äritegevus	Sotsiaalkindlustussüsteemide teavitamine töötaja lepingu lõppemisest	Teatise kättesaamise kinnitus
	Töötajate sotsiaalmaksete tasumine	Kättesaamistõend või muu kinnitus töötajate sotsiaalmaksete tasumise kohta

III LISA
Loetelu probleemide lahendamise ja abiteenustest, millele on osutatud artikli 2 lõike 2 punktis c

(1)Ühtsed kontaktpunktid

(2)Toodete kontaktpunktid

(3)Ehitustoodete kontaktpunktid

(4)Riiklikud kutsekvalifikatsioonide tugikeskused

(5)Tervishoiuküsimuste kontaktpunktid

(6)Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES)

(7)Vaidluste veebipõhine lahendamine