EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.3.2017

COM(2017) 125 final

2017/0053(NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EL) 2015/2192 kalapüügivõimaluste jaotamise kohta vastavalt protokollile, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Nõukogu määrusega (EL) 2015/2192 on liikmesriikide vahel jaotatud kalapüügivõimalused, mis on sätestatud Euroopa Liidu ja Mauritaania vahelise kalandusalase partnerluslepingu 2015.–2019. aastat käsitlevas protokollis.

15. ja 16. novembril 2016 Nouakchottis toimunud kohtumisel otsustas partnerluslepingu artikli 10 alusel moodustatud ühiskomitee anda kasutamata ülejäägi piires uued kalapüügivõimalused ELi külmutustraaleritele, mis püüavad peamise sihtliigina senegali merluusi (3 500 tonni) ning sekundaarsete sihtliikidena kalmaari (1 450 tonni) ja seepiat (600 tonni).

Ettepaneku eesmärk on jaotada need uued kalapüügivõimalused liikmesriikide vahel.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Ettepanek on täielikus kooskõlas kalavarude ja mereökosüsteemide säästva kasutamise põhimõttega ning protokolliga, milles nähakse ette, et olemasolevate teaduslike nõuannete alusel võivad lepinguosalised leppida ühiskomitees kokku kalapüügivõimaluste andmises külmutustraaleritele, mis püüavad põhjalähedasi liike, mille puhul on tuvastatud kalapüügivõimaluste ülejääk 1 .

Ettepanek on kooskõlas ka määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta ja nõukogu 19. märtsi 2012. aasta järeldustega, milles käsitletakse komisjoni teatist ühise kalanduspoliitika välismõõtme kohta.

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Kalapüügivõimaluste üle läbirääkimiste pidamine ELi ja Mauritaania vahelise kalandusalase partnerluslepingu raames on kooskõlas ELi välistegevusega Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikides.

Ehkki väga kohalikul tasandil, täiendab kalandusalane partnerlusleping uue rändealase partnerluse raamistiku lähenemisviisi ja majandustegevuse hoogustamine kalanduses aitab kõrvaldada Mauritaania väljarände põhjuseid.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

Määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 43 lõige 3, milles on sätestatud kalapüügivõimaluste kindlaksmääramise ja jaotamise menetlus.

•Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata, ELi ainupädevus.

•Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalne taotletava eesmärgiga.

•Vahendi valik

Vt selgitus õigusliku aluse punktis.

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Eelmise, 2012.–2014. aasta protokolli tagasi- ja ettevaatav hindamine 2 lõppes 2014. aasta jaanuaris.

•Konsulteerimine sidusrühmadega

Huvitatud isikutega konsulteeriti 2012.–2014. aasta protokolli hindamisel. Tehnilistel koosolekutel konsulteeriti ka liikmesriikide ekspertide ja ELi kalandusvaldkonna esindajatega. Konsultatsioonidel jõuti järeldusele, et liidu külmutustraaleritel on konkreetne huvi püüda Mauritaania vetes kasutamata ülejäägi piires senegali merluusi, kalmaari ja seepiat.

15. ja 16. novembril 2016 Nouakchottis toimunud ühiskomitee kohtumisel kinnitas Mauritaania valmisolekut anda Euroopa Liidule juurdepääs kasutamata ülejäägile.

•Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Protokolli artikli 4 alusel moodustatud ühine sõltumatu teaduskomitee, millesse kuuluvad mõlema lepinguosalise teadlased, pidas oma viienda aastakoosoleku 5.–7. septembril 2016 Nouakchottis. Koosoleku aruanne on avaldatud merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi veebisaidil.

Komitee võttis arvesse kättesaadavaid teaduslikke hinnanguid, eelkõige Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) ning Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi (IMROP) omi. Selle põhjal määras komitee kasutamata ülejäägina kindlaks 3 550 tonni senegali merluusi, 1 450 tonni kalmaari ja 600 tonni seepiat.

•Mõjuhinnang

Ei kohaldata.

•Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

•Põhiõigused

Protokolli artikli 9 lõike 1 punktis c on ette nähtud võimalus selle kohaldamine peatada Cotonou lepingu artikliga 96 ette nähtud konsultatsioonimehhanismide käivitamisel seoses lepingu artiklis 9 kindlaks määratud inimõiguste peamiste ja oluliste üksikasjade rikkumisega.

4.MÕJU EELARVELE

Uue püügikategooria rahaliseks toetuseks on määratud 2 500 000 eurot aastas. Sellega seoses suurendatakse protokolli artikli 2 lõikes 1 käsitletud aastast rahalist toetust juurdepääsu eest 55 000 000 eurolt 57 500 000 eurole.

2017/0053 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)Nõukogu võttis 30. novembril 2006 vastu määruse (EÜ) nr 1801/2006 Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta 3 (edaspidi „partnerlusleping“).

(2)Nõukogu võttis 24. mail 2016. aastal vastu otsuse (EL) 2016/870 4 protokolli (millega määratakse alates 16. novembrist 2015 neljaks aastaks kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, edaspidi „protokoll“) 5 Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta.

(3)Nõukogu määrusega (EL) 2015/2192 6 on liikmesriikide vahel jaotatud kalapüügivõimalused, mis on sätestatud protokollis.

(4)Protokolli artikli 4 alusel moodustatud ühise sõltumatu teaduskomitee teaduslikus nõuandes kinnitati senegali merluusi ülejääki ning võeti arvesse Mauritaania okeanograafia- ja kalandusuuringute instituudi (IMROP) 2014. aasta teaduslikku nõuannet, milles kinnitati kalmaari ja seepia ülejääki.

(5)Vastavalt protokolli artikli 6 lõike 1 punktile a otsustas partnerluslepingu artikli 10 alusel moodustatud ühiskomitee 15. ja 16. novembril 2016 Nouakchottis toimunud kohtumisel protokolli muuta ja anda kasutamata ülejäägi piires uued kalapüügivõimalused külmutustraaleritele, mis püüavad peamise liigina senegali merluusi ning sekundaarsete liikidena kalmaari ja seepiat.

(6)On asjakohane jaotada need uued kalapüügivõimalused liikmesriikide vahel protokolli ülejäänud kohaldamisajaks.

(7)Kuna uute kalapüügivõimaluste kehtestamine avaldab mõju liidu laevade majandustegevusele ja kalapüügihooaegade kavandamisele, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(8)Määrust (EL) 2015/2192 tuleks vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2015/2192 artikli 1 lõikesse 1 lisatakse punkt h:

„h) püügikategooria 2a – senegali merluusi (külmutus)traalerid:

Hispaania: senegali merluus 3 500 tonni

kalmaar 1 450 tonni

seepia 600 tonni

Korraga võib Mauritaania vetes olla kuni kuus selle püügikategooria laeva.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

1.4.Eesmärgid

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

1.7.Kavandatud eelarve täitmise viisid

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2015/2192 kalapüügivõimaluste jaotamise kohta vastavalt protokollile, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB 7 ) struktuurile

11. – Merendus ja kalandus

11.03 – Kohustuslikud osamaksed piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja muude rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetena ja jätkusuutliku kalanduse kokkulepetes osalejana

1.3.Ettepaneku/algatuse liik

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

◻ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 8

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

◻ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Läbirääkimiste pidamine ja säästva kalapüügi lepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastavad üldisele eesmärgile võimaldada Euroopa Liidu kalalaevade juurdepääs kolmandate riikide majandusvööndis asuvatele kalapüügipiirkondadele ning arendada nende riikidega partnerlussuhteid, selleks et soodustada kalavarude säästvat kasutamist väljaspool ELi vesi.

Säästva kalapüügi partnerluslepingutega tagatakse ka ühise kalanduspoliitika põhimõtete vastavus muudes ELi poliitikavaldkondades võetud kohustustele (kolmandate riikide kalavarude säästev kasutamine, võitlus ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, partnerriikide integreerimine globaalmajandusse, samuti kalapüügi parem haldamine nii poliitilisel kui ka finantstasandil).

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärgid

Aidata kaasa säästvale kalapüügile väljaspool ELi asuvates vetes, tagada Euroopa esindatus kaugpüügis ning kaitsta Euroopa kalandussektori ja tarbijate huve, pidades rannikuriikidega läbirääkimisi ning sõlmides nendega säästva kalapüügi partnerluslepinguid kooskõlas muude Euroopa poliitikavaldkondadega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Merendus ja kalandus, luua raamistik liidu kalalaevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi lepingud) (eelarverida 11.0301).

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

ELi ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu 2015.–2019. aastat käsitleva protokolli alusel senegali merluusi ning mõningaid peajalgsete liike (kalmaare ja seepiaid) püüdvate ELi külmutustraalerite uute kalapüügivõimaluste jaotamine liikmesriikide vahel aitab säilitada ja laiendada ELi laevade kalapüügivõimalusi Mauritaania kalapüügipiirkonnas.

Liidu poolt nende uute kalapüügivõimaluste eest tasutav täiendav aastane rahaline toetus (2 500 000 eurot) (lisaks sihtotstarbelisele rahalisele toetusele (valdkondlik toetus) kalandussektori arendamist käsitleva protokolli raames) võiks omakorda kaasa aidata kalavarude paremale majandamisele ja kaitsele, kuna Mauritaania võib otsustada kasutada seda oma riikliku valdkondliku strateegia rakendamiseks, et tagada oma kalandussektori jätkusuutlik areng.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Kalapüügivõimaluste aastase kasutamise tase (kalapüügilubade osakaal protokolliga pakutud võimalustest).

Püügiandmete kogumine ja analüüs ning lepingu kaubandusliku väärtuse analüüs.

Kaasa aitamine ELi tööhõivele ja lisandväärtuse loomisele ning ELi turu stabiliseerumisele (muude säästva kalanduse partnerluslepingutega saavutatud tasemel).

Tehniliste kohtumiste ja ühiskomiteede koosolekute arv.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

ELi ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu 2015.–2019. aastat käsitlevas protokollis on sätestatud Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Mauritaania kalapüügipiirkonnas ning sellega tihendatakse Mauritaaniaga tehtavat koostööd, et edendada säästva kalapüügi arendamist.

Protokollis on ette nähtud võimalus, et olemasolevate teaduslike nõuannete alusel võivad lepinguosalised leppida ühiskomitees kokku kalapüügivõimaluste andmises külmutustraaleritele, mis püüavad põhjalähedasi liike, mille puhul on tuvastatud kalapüügivõimaluste ülejääk.

15. ja 16. novembril 2016 Nouakchottis toimunud kohtumisel otsustas lepingu artikli 10 alusel moodustatud ühiskomitee anda kasutamata ülejäägi piires uued kalapüügivõimalused külmutustraaleritele, mis püüavad Mauritaania vetes peamise liigina senegali merluusi ning sekundaarsete sihtliikidena kalmaari ja seepiat.

Kõnealuse otsusega lubatakse Mauritaania vetes kala püüdmist jätkata neil ELi laevadel, kel ei ole olnud võimalik seda teha alates peajalgsete väljajätmisest 2012.–2014. ja 2015.–2019. aastat käsitlevatest protokollidest.

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus

Selleks et tagada kalapüügi jätkusuutlikkus, on ELi ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu ainuõigusklauslis (artikkel 6) ette nähtud, et ELi laevad võivad Mauritaania kalapüügipiirkonnas (sh eraõiguslike lepingute raames) kalastada vaid juhul, kui neil on lepingu kohaselt väljastatud kalapüügiluba.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Olemasolevate teaduslike nõuannete ja hinnangute alusel seadsid lepinguosalised uue püügikategooria 2a lubatud püügimahuks 3 500 tonni senegali merluusi, 1 450 tonni kalmaari ja 600 tonni seepiat. Korraga võib Mauritaania vetes olla kuni kuus selle püügikategooria laeva.

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ei kohaldata.

1.6.Meetme kestus ja finantsmõju

X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

–X Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 2017–2019

–X Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2017–2019

◻ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

–rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

–millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 9

X Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

–X oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻ rakendusametite kaudu

◻ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

◻ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (täpsustage);

–◻Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–◻ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

[…]

2.HALDUSMEETMED

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Komisjon (merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat koostöös Mauritaanias asuva kalandusatašeega ja Nouakchottis asuva Euroopa Liidu delegatsiooniga) tagab protokolli elluviimise korrapärase järelevalve, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega.

Kalandusalase partnerluslepinguga on ette nähtud ka vähemalt üks ühiskomitee aastakoosolek, et lepingu ja protokolli rakendamine läbi vaadata ning vajaduse korral muuta kalapüügivõimalusi ja rahalist toetust.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem

2.2.1.Tuvastatud ohud

Ei kohaldata.

2.2.2.Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Ei kohaldata.

2.2.3.Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Ei kohaldata.

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed

Selleks et tagada lepingu ja protokolli nõuetekohane haldamine, jätkab komisjon Mauritaaniaga poliitilist dialoogi ja korrapärast kooskõlastamist. Komisjoni poolt säästva kalapüügi partnerluslepingu raames makstavate kõikide summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarve- ja finantsmenetlusi. See võimaldab eelkõige selgitada täpselt välja kolmandate riikide arvelduskontod, kuhu rahaline toetus makstakse. Protokolli artikli 2 lõikes 8 on sätestatud, et rahaline toetus juurdepääsu eest tuleb maksta riigikassa arveldusarvele Mauritaania keskpangas.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute
liik

Rahaline osalus

Nr
[Nimetus………………………...…………]

Liigendatud/liigendamata 10

EFTA riigid 11

Kandidaatriigid 12

Kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

11.03 01

Luua raamistik liidu kalalaevade püügitegevuse haldamiseks kolmandate riikide vetes (säästva kalapüügi lepingud)

Liigendatud

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik

Eelarverida

Assigneeringute
liik

Rahaline osalus

Nr
[…][Nimetus………………………………………]

Liigendatud/liigendamata

EFTA riigid

Kandidaatriigid

Kolmandad riigid

Finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

[…][XX.YY.YY.YY]

JAH/EI

3.2.Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat			Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
• Tegevusassigneeringud
Eelarverida 11.0301	Kulukohustused	(1)	5,000	2,500				7,500
	Maksed	(2)	5,000	2,500				7,500
Eelarverida nr	Kulukohustused	(1a)
	Maksed	(2a)
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud 13
Eelarverida nr		(3)
Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=1+1a +3	5,000	2,500				7,500
	Maksed	=2+2a +3	5,000	2,500				7,500

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)	5,000	2,500	7,500
	Maksed	(5)	5,000	2,500	7,500
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	=4+ 6	5,000	2,500	7,500
	Maksed	=5+ 6	5,000	2,500	7,500

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

• Tegevusassigneeringud KOKKU	Kulukohustused	(4)
	Maksed	(5)
• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU		(6)
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma)	Kulukohustused	=4+ 6
	Maksed	=5+ 6

Mitmeaastase finantsraamistiku
rubriik

„Halduskulud“

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
<…….> peadirektoraat
• Inimressursid
• Muud halduskulud
<…….> peadirektoraat KOKKU	Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku
RUBRIIGI 5
assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

		Aasta 2017	Aasta 2018	Aasta 2019	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	KOKKU
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU	Kulukohustused	5,000	2,500				7,500
	Maksed	5,000	2,500				7,500

3.2.2.Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

–◻ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–X Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid

⇩

Aasta
2017

Aasta
2018

Aasta
2019

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik 14

Keskmine kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv

Kulu

Väljundite arv kokku

Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 15 …

- Laevade litsentside arv

0,417

5,000

2,500

7,500

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

5,000

2,500

7,500

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KULUD KOKKU 16

5,000

2,500

7,500

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.Kokkuvõte

–X Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta
N 17

Aasta
N+1

Aasta
N+2

Aasta
N+3

Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5
Personal
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku

Mitmeaastase finantsraamistiku 18 RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud
Personal
Muud halduskulud
Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävate kulude vahesumma

KOKKU

Personali ja muude halduskuludega seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.Hinnanguline personalivajadus

–X Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

–◻ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
•Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)
XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)
XX 01 01 02 (delegatsioonides)
XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus)
10 01 05 01 (otsene teadustegevus)
•Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) 19
XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud)
XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides)
XX 01 04 yy 20	- peakorteris
	- delegatsioonides
XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas)
10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (täpsustage)
KOKKU

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad
Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

–X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

–◻ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

[…]

–◻ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

[…]

3.2.5.Kolmandate isikute rahaline osalus

–Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

–Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

	Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)	Kokku
Täpsustage kaasrahastav asutus
Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU

3.3.Hinnanguline mõju tuludele

–X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–◻ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–◻ omavahenditele

–◻ mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida:	Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud	Ettepaneku/algatuse mõju 21
		Aasta N	Aasta N+1	Aasta N+2	Aasta N+3	Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
Artikkel ………….

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[…]

(1) Vt protokollile lisatud tabel püügikategooriate kohta (ELT L 315, 1.12.2015, lk 13).

(2) COFREPECHE, NFDS, POSEIDON et MRAG, 2014. Évaluation rétrospective et prospective du protocole de l’accord de partenariat dans le secteur de la pêche entre l'Union européenne et la République islamique de Mauritanie (sous le Contrat cadre MARE/2011/01 - Lot 3, contrat spécifique 8). Bruxelles, 3 lk .

(3) ELT L 343, 8.12.2006, lk 4.

(4) Nõukogu 24. mai 2016. aasta otsus (EL) 2016/870 protokolli (millega määratakse neljaks aastaks kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel allakirjutamise ja ajutise kohaldamise kohta (ELT L 145, 2.6.2016, lk 1).

(5) ELT L 315, 1.12.2015, lk 3.

(6) Nõukogu 10. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2192 kalapüügivõimaluste jaotamise kohta vastavalt protokollile, millega määratakse neljaks aastaks kindlaks Euroopa Ühenduse ning Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerlusepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (ELT L 315, 1.12.2015, lk 72).

(7) ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

(8) Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

(9) Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

(10) Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

(11) EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(12) Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

(13) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(14) Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

(15) Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärk/-eesmärgid…“

(16) 2017. aastal maksab komisjon protokolli kohaldamisaastate 2016/2017 ja 2017/2018 eest. 2018. aastal maksab komisjon kohaldamisaasta 2018/2019 eest. See tuleneb asjaolust, et maksed juurdepääsu eest peavad olema tehtud protokolli aastapäevaks (16. november). Näiteks 16. novembriks 2018 peab komisjon maksma juurdepääsutasu kohaldamisaasta 2018/2019 eest.

(17) Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

(18) Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(19) Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

(20) Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

(21) Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.