EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.12.2017

JOIN(2017) 44 final

2017/0327(NLE)

Ühisettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise suhteid ja koostööd käsitleva partnerluslepingu alusel loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorda ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimusi käsitlevate otsuste vastuvõtmisega

SELETUSKIRI

1.Kavandatav reguleerimisese

Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühiskomitees, mis loodi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise suhteid ja koostööd käsitleva partnerluslepinguga.

2.Ettepaneku taust

2.1.ELi ja Uus-Meremaa vaheline suhteid ja koostööd käsitlev partnerlusleping

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise suhteid ja koostööd käsitleva partnerluslepinguga (edaspidi „leping“) soovitakse tugevdada partnerlust ELi ja selle liikmesriikide ning Uus-Meremaa vahel ning süvendada ja tõhustada, muu hulgas kõrgetasemelise dialoogi tihendamise kaudu, koostööd vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, võttes seejuures arvesse ühiseid väärtusi ja põhimõtteid. Lepinguga luuakse ELi ja Uus-Meremaa vaheliste suhete jaoks ühtne ja õiguslikult siduv raamistik. Osa lepingust on ajutiselt kohaldatud alates 12. jaanuarist 2017.

2.2.Ühiskomitee

Ühiskomitee moodustatakse lepingu artikli 53 alusel. Selle ülesanne on hõlbustada lepingu rakendamist, edendada selle üldeesmärkide saavutamist ning säilitada ELi ja Uus-Meremaa suhete üldine sidusus. Ühiskomitee muud ülesanded on: jälgida ELi ja Uus-Meremaa suhete arengut; vahetada arvamusi ja teha ettepanekuid ühistes huvides olevates küsimustes; püüda lahendada vaidlusi, mis võivad tekkida lepinguga hõlmatud valdkondades.

Ühiskomitee esitab vajaduse korral soovitusi ja võtab vastu otsuseid käesoleva lepingu konkreetsete tahkude elluviimiseks. Ühiskomitee tegutseb konsensuse alusel ja tuleb kokku ametlikul kõrgel tasandil. Ühiskomitee võtab vastu kodukorra. Ühiskomitee võib moodustada konkreetsete küsimustega tegelevaid allkomiteesid ja töörühmi.

2.3.Ühiskomitee kavandatud õigusakt

Esimesel koosolekul võtab ühiskomitee vastu otsuse ühiskomitee kodukorra ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimuste vastuvõtmise kohta (edaspidi „kavandatud aktid“).

Kavandatud aktide eesmärk on võtta lepingu artikli 53 lõike 4 kohaselt vastu ühiskomitee tegevust toetav kodukord ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimused, et võimaldada lepingu rakendamist.

3.Liidu nimel võetav seisukoht

Liidu nimel võetav seisukoht peaks võimaldama vastu võtta ELi ja Uus-Meremaa ühiskomitee kodukorra ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimused. Seisukoht peaks põhinema lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel.

4.Õiguslik alus

4.1.Menetlusõiguslik alus

4.1.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 9 on sätestatud, et „nõukogu võtab komisjoni ettepaneku põhjal vastu otsuse, millega kehtestatakse lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku.“

Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 1 .

4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Ühiskomitee on ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise suhteid ja koostööd käsitleva partnerluslepinguga ettenähtud organ.

Õigusaktid, mis ühiskomiteel tuleb vastu võtta, on õigusliku toimega õigusaktid. See tuleneb asjaolust, et lepingu artikli 53 lõike 3 punkti i kohaselt peab ühiskomitee vastu võtma otsuseid, mis on siduvad mõlemale lepinguosalisele.

Kavandatav akt ei täienda ega muuda lepingu institutsioonilist raamistikku.

Seega on esildatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.

4.2.Materiaalõiguslik alus

4.2.1.Põhimõtted

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige kavandatud akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks või ülekaalukaks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.

Kui kavandatava aktiga taotletakse mitut eesmärki või reguleeritakse mitut valdkonda, mis on üksteisega lahutamatult seotud ning millest ükski ei ole võrreldes teistega kõrvalise tähtsusega, tuleb erandina nimetada ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõigusliku alusena mitu vastavat õiguslikku alust.

4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul

Kavandatud aktide eesmärk on edendada lepingu eesmärkide saavutamist ja hõlbustada lepingu rakendamist.

Lepingu eesmärgid on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika, ühise kaubanduspoliitika ning arenenud riikidega tehtava koostööga ning leping sisaldab kõnealuseid valdkondi käsitlevaid osi. Need lepingu aspektid on omavahel lahutamatult seotud ja ükski neist ei ole teistega võrreldes kõrvalise tähtsusega. Lepingule allakirjutamine põhines ELi lepingu artiklil 37 ja ELi toimimise lepingu artiklil 207 ja artikli 212 lõikel 1.

Kavandatud aktide materiaalõiguslik alus peaks järelikult olema sama.

4.3.Kokkuvõte

Eelnevat arvestades peaks esildatud otsuse õiguslik alus olema seega ELi lepingu artikkel 37, ELi toimimise lepingu artikkel 207 ja ELi toimimise lepingu artikli 212 lõige 1 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.

2017/0327 (NLE)

Ühisettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise suhteid ja koostööd käsitleva partnerluslepingu alusel loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorda ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimusi käsitlevate otsuste vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 207 ja artikli 212 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelisele partnerluslepingule (edaspidi „leping“) kirjutati alla 5. oktoobril 2016 Brüsselis ja seda on ajutiselt kohaldatud alates 12. jaanuarist 2017.

(2)Lepingu artikli 53 lõikega 1 on asutatud ühiskomitee, kelle ülesanne on hõlbustada lepingu kohaldamist.

(3)Lepingu artikli 53 lõikes 4 on sätestatud, et ühiskomitee võtab vastu oma kodukorra ja võib moodustada konkreetsete küsimustega tegelevaid allkomiteesid ja töörühmi.

(4)Lepingu artikli 53 lõikes 5 on sätestatud, et lepinguosalised juhivad ühiskomiteed üheskoos.

(5)Lepingu tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks võimalikult kiiresti võtta vastu komitee töökord.

(6)Liidu seisukoht ühiskomitees peaks põhinema lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel ELi ja Uus-Meremaa ühiskomitee esimesel koosolekul võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud ühiskomitee otsuste eelnõudel.

Artikkel 2

Lepingu artiklis 53 sätestatud ühiskomitee eesistujaks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Sõltuvalt teemast on ühiskomitees esindatud ka vastavalt vajadusele kas liit või liit ja liikmesriigid.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.

Brüssel,

(1)    Kohtuasi C-399/12: Saksamaa vs. komisjon, ECLI:EU:T:2014:2258, punktid 61–64.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,6.12.2017

JOIN(2017) 44 final

Ühisettepanek:

LISA

järgmise dokumendi juurde:

NÕUKOGU OTSUS

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelise suhteid ja koostööd käsitleva partnerluslepingu alusel loodud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorda ning allkomiteede ja töörühmade pädevustingimusi käsitlevate otsuste vastuvõtmisega

LISA

ELi ja UUS-MEREMAA ÜHISKOMITEE OTSUS nr 1/...,

kuupäev,

oma kodukorra vastuvõtmise kohta

ELi ja UUS-MEREMAA ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelist suhteid ja koostööd käsitlevat partnerluslepingut (edaspidi „leping“), eelkõige selle artiklit 53,

ning arvestades järgmist:

(1)Lepingu teatavaid osi on ajutiselt kohaldatud alates 12. jaanuarist 2017.

(2)Seega peab ühiskomitee võtma vastu oma kodukorra,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Võetakse vastu ELi ja Uus-Meremaa ühiskomitee kodukord, mis on esitatud lisas.

[Koht] …,

Lisa

ELi ja Uus-Meremaa vaheline suhteid ja koostööd käsitlev partnerlusleping

ÜHISKOMITEE KODUKORD

Ülesanded ja koosseis

1.Ühiskomitee täidab ülesandeid, mis on sätestatud lepingu artiklis 53.

2.Ühiskomiteesse kuuluvad mõlema lepinguosalise sobival tasemel esindajad.

Eesistuja

3.Ühiskomitee eesistujaks on kalendriaasta kaupa lepinguosalised vaheldumisi.

4.Erandina lõikest 3 algab esimene ajavahemik ühiskomitee esimese koosoleku kuupäeval ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

Koosolekud

5.Ühiskomitee koguneb tavapäraselt kord aastas, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti. Koosolekud kutsub kokku eesistuja ja need toimuvad vaheldumisi Brüsselis ja Wellingtonis ühiselt kokku lepitud kuupäeval. Ühiskomitee erakorralisi koosolekuid võidakse lepinguosaliste kokkuleppel korraldada ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel.

6.Ühiskomitee koguneb tavapäraselt kõrgemate ametnike tasemel, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

Avalikustamine

7.Ühiskomitee koosolekud ei ole avalikud, kui ei ole otsustatud teisiti.

Osalejad

8.Enne iga koosolekut teatatakse eesistujale sekretariaatide vahendusel kummagi lepinguosalise delegatsiooni kavandatav koosseis.

9.Asjakohasel juhul ja lepinguosaliste kokkuleppel võib ühiskomitee koosolekutele kutsuda eksperte või muude asutuste esindajaid kas vaatlejana või teabe esitamiseks konkreetse teema kohta.

Sekretärid

10.Euroopa välisteenistuse esindaja ja Uus-Meremaa välis-ja kaubandusministeeriumi esindaja tegutsevad ühiselt ühiskomitee sekretäridena. Kogu ühiskomitee eesistuja kirjavahetus edastatakse sekretäridele.

Koosolekute päevakord

11.Eesistuja koostab iga koosoleku esialgse päevakorra. See saadetakse koos asjaomaste dokumentidega teisele lepinguosalisele hiljemalt 15 päeva enne koosoleku algust.

12.Esialgne päevakord sisaldab punkte, mis on esitatud vähemalt 21 päeva enne koosoleku algust.

13.Iga koosoleku alguses võtab ühiskomitee vastu lõpliku päevakorra. Lepinguosaliste kokkuleppel võidakse päevakorda võtta ka küsimusi, mida esialgses päevakorras ei ole.

14.Lepinguosaliste kokkuleppel võib eesistuja konkreetse juhtumi asjaolude arvesse võtmiseks lõigetes 11 ja 12 osutatud tähtaegu lühendada.

Koosolekute protokollid

15.Sekretärid koostavad ühiselt iga koosoleku esialgse protokolli tavaliselt 30 kalendripäeva jooksul pärast koosolekut. Esialgne protokoll tugineb eesistuja kokkuvõttele ühiskomitee tehtud järeldustest.

16.Mõlemad lepinguosalised peavad esialgse protokolli heaks kiitma 45 kalendripäeva jooksul pärast koosoleku toimumise kuupäeva või lepinguosaliste poolt kokkulepitud kuupäevaks. Kui esialgse protokolli osas on jõutud kokkuleppele, kirjutavad eesistuja ja sekretärid alla kaks originaaleksemplari. Kumbki lepinguosaline saab ühe originaaleksemplari.

Otsused ja soovitused

17.Ühiskomitee võib vastu võtta otsuseid ja soovitusi. Ühiskomitee otsuste ja soovituste pealkiri on vastavalt „otsus“ või „soovitus,“ millele järgneb seerianumber, vastuvõtmise kuupäev ja teema kirjeldus. Igas otsuses sätestatakse selle jõustumise kuupäev.

18.Ühiskomitee võib otsuse või soovituse vastu võtta kirjaliku menetluse teel. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku menetluse kestuse tähtajas. Kui tähtaja möödumisel ei ole kumbki lepinguosaline otsuse või soovituse ettepanekule vastu, kuulutab ühiskomitee eesistuja otsuse või soovituse ühisel kokkuleppel vastuvõetuks.

19.Ühiskomitees vastuvõetud otsused ja soovitused kinnitatakse kahes originaaleksemplaris ühiskomitee eesistuja allkirjaga.

20.Kumbki lepinguosaline võib avaldada ühiskomitee otsused ja soovitused oma ametlikus väljaandes.

Kirjavahetus

21.Ühiskomiteele adresseeritud kirjad suunatakse selle lepinguosalise sekretärile, kellega kirja saatja seotud on, ja see sekretär omakorda teavitab teist sekretäri.

22.Sekretärid tagavad, et ühiskomiteele adresseeritud kirjad edastatakse eesistujale ja saadetakse asjakohasel juhul edasi vastavalt punktile 25.

23.Sekretärid edastavad eesistuja saadetud kirjad lepinguosalistele ja saadavad need asjakohasel juhul edasi artiklis 25 osutatud dokumentidena.

24.Eesistuja kirjavahetus võib toimuda mis tahes kirjalikus vormis, sealhulgas e-posti teel.

Dokumendid

25.Kui ühiskomitee arutelud põhinevad kirjalikel dokumentidel, nummerdavad sekretärid kõnealused dokumendid ning saadavad need edasi osalejatele.

Kulud

26.Lepinguosalised kannavad kõik ühiskomitee koosolekutel osalemisega seotud kulud ise, sealhulgas personali-, sõidu-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.

27.Koosolekute korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab see lepinguosaline, kes koosoleku korraldab.

Allkomiteed ja töörühmad

28.Ühiskomitee võib otsustada moodustada allkomiteesid ja töörühmi, kes aitaksid ühiskomiteel tema ülesandeid täita.

29.Ühiskomitee võib otsustada olemasoleva allkomitee või töörühma laiali saata, määrata kindlaks selle pädevustingimused või neid muuta.

30.Allkomiteed ja töörühmad esitavad pärast iga koosolekut ühiskomiteele aruande.

31.Töörühmadel ei ole otsustusõigust, aga nad võivad esitada ühiskomiteele ettepanekuid.

Kodukorra muutmine

32.Lepinguosalised võivad kokku leppida kodukorra muutmises vastavalt punktidele 17–20.

ELi ja UUS-MEREMAA ÜHISKOMITEE OTSUS nr 2/...,

kuupäev,

allkomiteede ja töörühmade pädevustingimuste vastuvõtmise kohta

ELi ja UUS-MEREMAA ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Uus-Meremaa vahelist suhteid ja koostööd käsitlevat partnerluslepingut (edaspidi „leping“), eelkõige selle artiklit 53 ja ühiskomitee kodukorra punkte 28–31,

ning arvestades järgmist:

Vastavalt ühiskomitee kodukorra artiklile 28 võib ühiskomitee moodustada allkomiteesid ja töörühmi, kes aitaksid ühiskomiteel tema ülesandeid täita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ühiskomitee allkomiteede ja töörühmade pädevustingimused määratakse kindlaks vastavalt lisas sätestatule.

[koht], xxxx.

Lisa

Allkomiteede ja töörühmade
pädevustingimused

1.Allkomiteed ja töörühmad arutavad lepingu rakendamisega seotud küsimusi nende pädevusse kuuluvates valdkondades, nagu on kindlaks määranud ühiskomitee. Nad võivad arutada ka kahepoolse koostöö asjaomase valdkonnaga seonduvaid teemasid või konkreetseid projekte.

2.Allkomiteed ja töörühmad töötavad ühiskomitee alluvuses. Nad edastavad oma koosolekute protokollid ja soovitused ühiskomiteele ühiskomitee poolt ette nähtud tähtaegade jooksul.

3.Allkomiteed ja töörühmad koosnevad mõlema lepinguosalise esindajatest.

4.Allkomiteed ja töörühmad võivad kutsuda oma koosolekutele eksperte ja kuulata ära nende arvamused päevakorra konkreetsete punktide kohta.

5.Allkomiteesid ja töörühmi juhib ühiskomitee eesistujaks olev lepinguosaline.

6.Lepinguosaliste esindajad tegutsevad ühiselt allkomiteede ja töörühmade sekretäridena. Sekretärid täidavad samu ülesandeid kui ühiskomitee sekretärid.

7.Allkomiteed ja töörühmad kohtuvad vähemalt nii tihti, kui ühiskomitee seda nõuab. Erakorralisi koosolekuid võidakse lepinguosaliste kokkuleppel korraldada ükskõik kumma lepinguosalise taotlusel. Iga koosolek peetakse lepinguosaliste vahel ühiselt kokkulepitud ajal ja kohas.

8.Allkomiteed ja töörühmad tegutsevad vastavalt ühiskomitee kodukorrale seoses päevakorra, protokolli, soovituste, kirjavahetuse, dokumentide ja kuludega, kui ühiskomitee ei ole ette näinud teisiti.

9.Koosolekud ei ole avalikud, kui lepinguosalised ei otsusta teisiti.