EUROOPA KOMISJON
Brüssel,31.10.2017
JOIN(2017) 40 final
2017/0279(NLE)
Ühisettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse seisukohta ühise ministrite komitee kodukorra ning ühise koostöökomitee pädevustingimuste ja ühise koostöökomitee loodud allkomiteede pädevustingimuste kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühises ministrite komitees ja ühises koostöökomitees, mis loodi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelise strateegilise partnerluse lepinguga
SELETUSKIRI
1.ETTEPANEKU SISU
Käesolevas ettepanekus käsitletakse otsust, millega määratakse kindlaks seisukoht, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühises ministrite komitees ja ühises koostöökomitees, mis loodi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelise strateegilise partnerluse lepinguga, ning mis käsitleb ühise ministrite komitee kodukorra ning ühise koostöökomitee pädevustingimuste ja selle loodud allkomiteede pädevustingimuste kavandatud vastuvõtmist.
2.ETTEPANEKU TAUST
2.1.ELi ja Kanada strateegilise partnerluse leping
Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelise strateegilise partnerluse lepinguga (edaspidi „leping“) soovitakse ajakohastada ELi ja Kanada strateegilisi suhteid ning luua välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes ja paljudes sektoripõhistes poliitikavaldkondades koostöö tegemiseks põhjalik raamistik. Lepingut toetavad ELi ja Kanada ühised väärtused ja põhimõtted demokraatia, inimõiguste, rahu ja julgeoleku ning õigusriigi valdkonnas ning see peaks intensiivistama ja laiendama poliitilist dialoogi ning edendama kõnealuseid väärtusi kogu maailmas. Seepärast luuakse lepinguga struktureeritud konsulteerimismehhanismid.
Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates 2017. aasta 1. aprillist.
2.2.Ühine ministrite komitee
Ühine ministrite komitee on asutatud lepingu artikli 27 lõikega 2. Selle peamine ülesanne on vaadata läbi ELi ja Kanada üldine koostöö ning esitada strateegilisi suuniseid lepingu rakendamise edendamiseks, tagada sidusus ja laiendada võimaluse korral selle kohaldamisala.
Eelkõige teeb ühine ministrite komitee ühise koostöökomitee esitatud aastaaruande põhjal kokkuvõtte koostöö seisust. Ta esitab soovitusi ühise koostöökomitee töö kohta, sealhulgas seoses edaspidise koostöö uute valdkondadega ja lepingu rakendamisest tulenevate vaidluste lahendamisega kooskõlas lepingu artikliga 28.
Ühine ministrite komitee võib lepingu eesmärkide saavutamiseks teha otsuseid. Otsused võetakse vastu pärast seda, kui lepinguosalised on oma sisemenetlused kooskõlas oma õigus- ja haldusnormidega lõpule viinud.
Ühine ministrite komitee koosneb lepinguosaliste esindajatest ja seda juhivad üheskoos Kanada välisminister ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. See kohtub kord aastas või vastavalt vastastikusele kokkuleppele, kui olukord seda nõuab. Ühine ministrite komitee võtab vastu oma eeskirjad ja menetlused.
2.3.Ühine koostöökomitee
Ühine koostöökomitee on asutatud lepingu artikli 27 lõikega 3. Selle peamised ülesanded on:
- teha ettepanekuid lepinguosaliste koostöö prioriteetide kohta;
- jälgida lepinguosaliste strateegiliste suhete arengut;
- vahetada arvamusi ja teha ettepanekuid ühistes huvides olevates küsimustes;
- teha ettepanekuid lepinguosalistevahelise tegevuse tõhususe, tulemuslikkuse ja sünergia suurendamiseks;
- tagada lepingu nõuetekohane toimimine;
- esitada ühisele ministrite komiteele suhete seisu kohta aastaaruanne ning
- asutada allkomiteesid, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel.
Ühine koostöökomitee koosneb mõlema lepinguosalise esindajatest ja seda juhivad üheskoos üks kõrgem ametnik liidust ja üks kõrgem ametnik Kanadast. Koostöökomitee kohtub kord aastas vaheldumisi liidus ja Kanadas. Ta otsustab ise oma pädevuse üle. Ühine koostöökomitee võib taotleda, et lepinguosalistevaheliste kehtivate kahepoolsete lepingute alusel asutatud komiteed ja sarnased üksused annaksid ühisele koostöökomiteele lepinguosaliste suhete käimasoleva põhjaliku ülevaate andmise raames korrapäraselt värsket teavet oma tegevuse kohta.
2.4.Ühise ministrite komitee kavandatud akt
Ühine ministrite komitee võtab vastu otsuse oma kodukorra vastuvõtmise kohta (edaspidi „kavandatud akt“).
Kavandatud akti eesmärk on võtta kooskõlas lepingu artikli 27 lõike 2 punkti b alapunktiga iv vastu ühise ministrite komitee tegevust reguleeriv kodukord, et võimaldada lepingu rakendamist.
2.5.Ühise koostöökomitee kavandatud aktid
Ühine koostöökomitee võtab vastu oma pädevustingimused ja allkomiteede pädevustingimused (edaspidi „kavandatud aktid“).
Kavandatud aktide eesmärk on võtta kooskõlas lepingu artikli 27 lõike 3 punktiga c ja punkti b alapunktiga viii vastu koostöökomitee tegevust toetavad ühise koostöökomitee pädevustingimused ning ühise koostöökomitee asutatud allkomiteede pädevustingimused, et võimaldada lepingu rakendamist.
3.LIIDU NIMEL VÕETAV SEISUKOHT
Liidu nimel võetava seisukoha eesmärk peaks olema võtta vastu ühise ministrite komitee kodukord ning ühise koostöökomitee pädevustingimused ja ühise koostöökomitee loodud allkomiteede pädevustingimused, nagu on lepinguga ette nähtud.
4.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
4.1.Menetlusõiguslik alus
4.1.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9 on nähtud ette otsused, millega kehtestatakse „lepingus sätestatud organis liidu nimel võetavad seisukohad, kui asjaomasel organil tuleb vastu võtta õigusliku toimega akte, välja arvatud õigusaktid, millega täiendatakse või muudetakse lepingu institutsioonilist raamistikku“.
Mõiste „õigusliku toimega aktid“ hõlmab akte, millel on õiguslikud tagajärjed asjaomase organi suhtes kehtiva rahvusvahelise õiguse normide alusel. Siia hulka kuuluvad ka sellised õiguslikud vahendid, mis ei ole rahvusvahelise õiguse kohaselt siduvad, aga mis „võivad mõjutada otsustavalt liidu seadusandja vastu võetud õigusaktide sisu“ 1 .
4.1.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Ühine ministrite komitee ning ühine koostöökomitee ja selle allkomiteed on organid, mis on loodud ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelise strateegilise partnerluse lepinguga.
Käesoleva otsuse lisades esitatud aktid, mis ühisel ministrite komiteel ja ühisel koostöökomiteel tuleb vastu võtta, on siduvad. See tuleneb asjaolust, et lepingu artikli 27 lõike 2 punkti b alapunktide iv ja v kohaselt peab ühine ministrite komitee võtma mõlema lepinguosalise heakskiidul vastu oma kodukorra ja otsused ning lepingu artikli 27 lõike 3 punkti b alapunkti viii ja punkti c kohaselt peab ühine koostöökomitee asutama allkomiteed ja otsustama oma pädevuse üle.
Kavandatud aktidega ei täiendata ega muudeta lepingu institutsioonilist raamistikku.
Seega on kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 9.
4.2. Materiaalõiguslik alus
4.2.1.Põhimõtted
ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige selle kavandatud akti eesmärgist ja sisust, mida liidu nimel võetav seisukoht puudutab. Kui kavandatava aktiga taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üht neist võib pidada peamiseks, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohasel otsusel olema üksainus materiaalõiguslik alus, st peamise või ülekaaluka eesmärgi või valdkonna tõttu nõutav õiguslik alus.
Sellise kavandatud akti korral, millel on korraga mitu eesmärki või millega reguleeritakse mitut omavahel lahutamatult seotud valdkonda, millest ükski ei ole teistega võrreldes kõrvalise tähtsusega, peab ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 9 kohase otsuse materiaalõiguslik alus hõlmama erandlikult erinevaid vastavaid õiguslikke aluseid.
4.2.2.Kohaldamine käesoleval juhul
Kavandatud aktide peamine eesmärk ja sisu on seotud lepingu rakendamisega.
Lepingu eesmärgid on seotud ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning arenenud riikidega tehtava tehnilise koostööga ning leping sisaldab kõnealuseid valdkondi käsitlevaid osi. Need lepingu aspektid on omavahel lahutamatult seotud ja ükski neist ei ole teistega võrreldes kõrvalise tähtsusega. Lepingule allakirjutamine ja selle ajutine kohaldamine põhines ELi lepingu artiklil 37 ja ELi toimimise lepingu artikli 212 lõikel 1.
Kavandatud aktide materiaalõiguslik alus peaks järelikult olema sama.
5.KOKKUVÕTE
Eelnevat arvestades peaks kavandatud otsuse õiguslik alus olema seega ELi lepingu artikkel 37 ja ELi toimimise lepingu artikli 212 lõige 1 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikega 9.
2017/0279 (NLE)
Ühisettepanek:
NÕUKOGU OTSUS,
milles käsitletakse seisukohta ühise ministrite komitee kodukorra ning ühise koostöökomitee pädevustingimuste ja ühise koostöökomitee loodud allkomiteede pädevustingimuste kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühises ministrite komitees ja ühises koostöökomitees, mis loodi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelise strateegilise partnerluse lepinguga
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse ELi lepingut, eriti selle artiklit 37,
võttes arvesse ELi toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelisele strateegilise partnerluse lepingule (edaspidi „leping“) kirjutati alla 30. oktoobril 2016 Brüsselis ja seda on ajutiselt kohaldatud alates 1. aprillist 2017.
(2) Lepingu artikli 27 lõigetega 2 ja 3 on lepingu rakendamise edendamiseks asutatud ühine ministrite komitee ja ühine koostöökomitee.
(3) Lepingu artikli 27 lõike 2 punkti b alapunktis iv on sätestatud, et ühine ministrite komitee võtab vastu oma eeskirjad ja menetlused ning lepingu artikli 27 lõike 3 punktis c on sätestatud, et ühine koostöökomitee otsustab ise oma pädevuse üle. Lepingu artikli 27 lõike 3 punkti b alapunktis viii on sätestatud, et ühine koostöökomitee asutab allkomiteesid, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel.
(4) Lepingu artikli 27 lõike 2 punkti b alapunktis ii on sätestatud, et ühist ministrite komiteed juhivad üheskoos Kanada välisminister ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Lepingu artikli 27 lõike 3 punktis c on sätestatud, et ühist koostöökomiteed juhivad üheskoos üks kõrgem ametnik Kanadast ja üks kõrgem ametnik liidust.
(5) Lepingu tulemusliku rakendamise tagamiseks tuleks vastu võtta ühise ministrite komitee kodukord ning ühise koostöökomitee ja selle allkomiteede pädevustingimused.
(6) Liidu seisukoht ühises ministrite komitees ja ühises koostöökomitees peaks seega põhinema käesolevale dokumendile lisatud ühise ministrite komitee kodukorra ning ühise koostöökomitee ja selle allkomiteede pädevustingimuste tekstikavanditel,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
(1) Liidu nimel ELi-Kanada ühises ministrite komitees võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud ühise ministrite komitee kodukorra tekstil.
(2) Liidu nimel ELi-Kanada ühises ministrite komitees ja ühises koostöökomitees võetav seisukoht põhineb käesolevale otsusele lisatud ühise koostöökomitee pädevustingimuste tekstil ja selle allkomiteede pädevustingimuste tekstil.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale.
Brüssel,
Nõukogu nimel
eesistuja
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,31.10.2017
JOIN(2017) 40 final
LISAD
järgmise dokumendi juurde:
Ühisettepanek: Nõukogu otsus,
milles käsitletakse seisukohta ühise ministrite komitee kodukorra ning ühise koostöökomitee pädevustingimuste ja ühise koostöökomitee loodud allkomiteede pädevustingimuste kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel ühises ministrite komitees ja ühises koostöökomitees, mis loodi ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelise strateegilise partnerluse lepinguga
1. LISA
Ühise ministrite komitee kodukord
ELi-KANADA ÜHINE MINISTRITE KOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelist strateegilise partnerluse lepingut (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 27,
ning arvestades järgmist:
(1)Kooskõlas lepingu artikli 30 lõikega 2 on lepingut ajutiselt kohaldatud alates 1. aprillist 2017.
(2)Lepingu artikli 27 lõike 2 punkti b alapunkti iv kohaselt võtab ühine ministrite komitee vastu oma kodukorra,
ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:
Võetakse vastu ühise ministrite komitee kodukord, mis on esitatud lisas.
[koht], xxxx.
|
ELi-Kanada ühise ministrite komitee nimel kaaseesistujad |
LISA
Ühise ministrite komitee kodukord
Ülesanded
1. Ühine ministrite komitee täidab järgmisi ülesandeid:
(a)teeb ühise koostöökomitee esitatud aastaaruande põhjal kokkuvõtte suhete seisust;
(b)esitab soovitusi ühise koostöökomitee töö, sealhulgas edaspidise koostöö uute valdkondade kohta;
(c)võtab mõlema lepinguosalise heakskiidul vastu otsuseid;
(d)esitab soovitusi lepingu rakendamisest tulenevate vaidluste lahendamise kohta kooskõlas lepingu artikliga 28.
Eesistuja, koosseis ja osalejad
1. Ühist ministrite komiteed juhivad üheskoos Kanada välisminister ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.
2. Lepinguosalised teatavad enne iga ühise ministrite komitee kohtumist sekretariaadile oma delegatsiooni koosseisu.
3. Kaaseesistujad võivad kutsuda kohtumistele eksperte või teiste üksuste esindajaid kas vaatlejana või teatava teema kohta teabe saamiseks.
Kohtumised
1. Ühine ministrite komitee kohtub kord aastas, või kui olukord seda nõuab, vastavalt sellele, kuidas on vastastikku heaks kiidetud. Ühise ministrite komitee kohtumised toimuvad ühiselt kokku lepitud kuupäeval vaheldumisi Euroopa Liidus ja Kanadas või mõnes muus kohas, mille kaaseesistujad on mõlemad heaks kiitnud.
2. Ühise ministrite komitee kohtumised on kinnised, välja arvatud juhul, kui kaaseesistujad otsustavad lepinguosaliste heakskiidul, et koosolek on avalik.
Sekretariaat
1. Euroopa välisteenistuse esindaja ja Kanada maailmaasjade ministeeriumi esindaja tegutsevad ühiselt ühise ministrite komitee sekretäridena. Kaaseesistujatevaheline asjakohane kirjavahetus edastatakse sekretäridele.
2. Sekretariaat tagab enne ühise ministrite komitee kohtumisi korrapärase suhtluse, muu hulgas videokonverentsi kaudu, et teha kokkuvõte temaatilistest dialoogidest, mis võisid ühise ministrite komitee kohtumise eel toimuda. Sellise suhtluse sisu võetakse arvesse ühise ministrite komitee kohtumiste päevakorras.
Kohtumiste päevakord
1. Kohtumist korraldava lepinguosalise sekretariaat koostab iga kohtumise esialgse päevakorra. Esialgne päevakord saadetakse koos asjakohaste dokumentidega lepinguosalistele vähemalt 15 tööpäeva enne kohtumise algust, välja arvatud juhul, kui asjaolud seda ei võimalda.
2. Päevakorra kiidavad heaks kaaseesistujad ja ühine ministrite komitee võtab selle iga kohtumise alguses vastu. Esialgses päevakorras kajastamata punkte võib päevakorda lisada kaaseesistujate otsusel.
Ministrite ühisdeklaratsioon
1. Lepinguosalised kiidavad iga kohtumise lõpus heaks ühise ministrite komitee deklaratsiooni. See tehakse avalikuks ja see võib sisaldada lepinguosaliste heaks kiidetud soovitusi.
Otsused ja soovitused
1. Ühine ministrite komitee võib lepingu eesmärkide saavutamiseks teha otsuseid või esitada soovitusi.
2. Ühise ministrite komitee otsused ja soovitused võetakse vastu mõlema lepinguosalise heakskiidul ja nendest antakse ELi poolel teada Euroopa Komisjoni peasekretariaadile, Euroopa välisteenistusele, Euroopa Liidu liikmesriikide alalistele esindustele ja ELi nõukogu peasekretariaadile, nagu on asjakohane, ning Kanada poolel asjaomastele Kanada ametiasutustele.
3. Otsused võetakse vastu pärast seda, kui lepinguosalised on oma sisemenetlused kooskõlas oma õigus- ja haldusnormidega lõpule viinud.
4. Ühise ministrite komitee otsused ja soovitused koostatakse kahes kehtivas eksemplaris, millele kaaseesistujad alla kirjutavad.
5. Kiireloomulistel juhtudel võib otsused ja soovitused võtta vastu väljaspool ühise ministrite komitee ametlikku kohtumist kirjaliku menetluse teel. Sellistest otsustest ja soovitustest tuleb lepinguosalistele teada anda.
Kulud
1. Lepinguosalised kannavad ühise ministrite komitee kohtumistel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.
2. Lepinguosalised kannavad kohtumiste suulise tõlke ja kirjaliku tõlkimisega seotud kulud.
3. Kohtumist korraldav lepinguosaline kannab kohtumise korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud.
Konfidentsiaalsus
Kui lepinguosaline esitab ühisele ministrite komiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.
2. LISA
Ühise koostöökomitee pädevustingimused
ELi-KANADA ÜHINE KOOSTÖÖKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelist strateegilise partnerluse lepingut (edaspidi „leping“), eriti selle artiklit 27,
ning arvestades järgmist:
(1)Kooskõlas lepingu artikli 30 lõikega 2 on lepingut ajutiselt kohaldatud alates 1. aprillist 2017.
(2)Lepingu artikli 27 lõike 3 punkti c kohaselt võtab ühine koostöökomitee vastu oma pädevustingimused,
ON KIITNUD HEAKS JÄRGMISE:
Võetakse vastu ühise koostöökomitee pädevustingimused, mis on esitatud lisas.
[koht], xxxx.
|
ELi-Kanada ühise koostöökomitee nimel kaaseesistujad |
LISA
Ühise koostöökomitee pädevustingimused
Ülesanded
Ühine koostöökomitee täidab järgmisi ülesandeid:
(a)teeb ettepanekuid lepinguosaliste koostöö prioriteetide kohta;
(b)jälgib lepinguosaliste strateegiliste suhete arengut;
(c)vahetab arvamusi ja teeb ettepanekuid ühistes huvides olevates küsimustes;
(d)teeb ettepanekuid lepinguosalistevahelise tegevuse tõhususe, tulemuslikkuse ja sünergia suurendamiseks;
(e)tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise;
(f)esitab ühisele ministrite komiteele suhete seisu kohta aastaaruande, mille lepinguosalised teevad avalikuks;
(g)tegeleb asjakohaselt iga küsimusega, mille lepinguosalised talle lepingu alusel esitavad;
(h)asutab allkomiteesid, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel. Allkomiteed ei tohiks aga dubleerida lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute alusel asutatud üksusi;
(i)hindab selliseid olukordi, mille puhul üks lepinguosaline leiab, et erilepinguga reguleerimata koostöövaldkonnas toimuv otsustusprotsess on tema huve kahjustatud või võib neid kahjustada.
Koosseis, eesistuja ja osalejad
1. Ühine koostöökomitee koosneb mõlema lepinguosalise esindajatest.
2. Ühist koostöökomiteed juhivad üheskoos üks kõrgem ametnik Euroopa välisteenistusest ja üks kõrgem ametnik Kanada maailmaasjade ministeeriumist.
3. Lepinguosalised teatavad enne iga ühise koostöökomitee kohtumist kaaseesistujatele oma delegatsiooni koosseisu.
4. Kaaseesistujad võivad kutsuda kohtumistele eksperte või teiste üksuste esindajaid kas vaatlejana või teatava teema kohta teabe saamiseks.
Kohtumised
1. Ühine koostöökomitee tuleb kokku kord aastas või nagu ühiselt kokku lepitud. Ühise koostöökomitee kohtumistele kogunetakse kaaseesistujate kutsel. Kohtumised toimuvad ühiselt kokku lepitud kuupäeval vaheldumisi Euroopa Liidus ja Kanadas. Kui üks lepinguosaline seda taotleb, võidakse korraldada ühise koostöökomitee erikohtumisi.
2. Kaaseesistujate heakskiidul võib ühise koostöökomitee erikohtumisi korraldada erandkorras video- või telekonverentsina.
3. Ühise koostöökomitee kohtumised on kinnised, välja arvatud juhul, kui kaaseesistujad otsustavad lepinguosaliste heakskiidul, et koosolek on avalik.
Sekretariaat
Euroopa välisteenistuse esindaja ja Kanada maailmaasjade ministeeriumi esindaja tegutsevad ühiselt ühise koostöökomitee sekretäridena. Kaaseesistujatevaheline asjakohane kirjavahetus edastatakse sekretäridele.
Kohtumiste päevakord
1. Kohtumist korraldava lepinguosalise sekretariaat koostab teise lepinguosalise sekretariaadiga konsulteerides iga kohtumise esialgse päevakorra. Esialgne päevakord saadetakse koos asjakohaste dokumentidega lepinguosalistele vähemalt 15 tööpäeva enne kohtumise algust. Kaaseesistujad võivad vajaduse korral lepinguosaliste heakskiidul seada teatava kohtumise jaoks muu tähtaja.
2. Lepinguosalised võivad taotleda sekretariaadilt päevakorda punktide lisamist. Esialgne päevakord sisaldab kõiki punkte, mille kohta sekretariaat on saanud vähemalt 21 tööpäeva enne kohtumise kuupäeva asjakohase taotluse.
3. Päevakorra kiidavad heaks kaaseesistujad ja ühine koostöökomitee võtab selle iga kohtumise alguses vastu. Esialgses päevakorras kajastamata punkte võib päevakorda lisada kaaseesistujate heakskiidul.
4. Lepinguosalised tagavad enne ühise koostöökomitee kohtumist korrapärase suhtluse, muu hulgas videokonverentsi kaudu, et teha kokkuvõte temaatilistest ja geograafilistest dialoogidest, mis võisid kohtumise eel toimuda. Sellise suhtluse sisu võetakse arvesse ühise koostöökomitee kohtumiste päevakorras.
Protokoll
1. Kaaseesistujad teevad igal ühise koostöökomitee kohtumisel tehtud järeldustest kokkuvõtte. Kaks sekretariaati kiidavad nendest järeldustest lähtudes heaks protokolli kavandi. Kohtumist korraldav sekretariaat teeb protokolli esimese kavandi kohta ettepaneku 15 tööpäeva jooksul pärast kohtumise kuupäeva.
2. Lepinguosalised kiidavad kohtumise protokolli kavandi heaks 30 tööpäeva jooksul pärast kohtumise kuupäeva või lepinguosaliste heaks kiidetud kuupäevaks. Kui lepinguosalised on protokolli kavandi heaks kiitnud, kirjutavad kaaseesistujad käsitsi või elektrooniliselt alla kahele originaaleksemplarile.
Soovitused
1. Ühise koostöökomitee soovitused võetakse vastu mõlema lepinguosalise heakskiidul ja lisatakse ühisesse protokolli. Protokoll edastatakse ELi poolel Euroopa Komisjoni peasekretariaadile, Euroopa välisteenistusele, ELi nõukogu peasekretariaadile ja Euroopa Liidu liikmesriikide alalistele esindustele, nagu on asjakohane, ning Kanada poolel asjaomastele Kanada ametiasutustele.
2. Ühine koostöökomitee esitab soovitusi lepingu rakendamisest tulenevate vaidluste lahendamise kohta. Need soovitused esitatakse kooskõlas lepingu artikliga 28.
Ühisele ministrite komiteele esitatav aastaaruanne
1. Sekretariaat tagab, et koostatakse suhete seisu käsitlev aastaaruanne ja et see edastatakse lepinguosalistele vähemalt 15 tööpäeva enne ühise koostöökomitee kohtumist.
2. Ühine koostöökomitee kiidab ühisele ministrite komiteele esitatava aastaaruande heaks. Seejärel tehakse aruanne avalikuks.
Kulud
1. Lepinguosalised kannavad ühise koostöökomitee kohtumistel osalemisega seotud kulud, sealhulgas personali-, reisi-, elamis-, posti- ja telekommunikatsioonikulud.
2. Lepinguosalised kannavad kohtumiste suulise tõlke ja kirjaliku tõlkimisega seotud kulud.
3. Kohtumist korraldav lepinguosaline kannab kohtumise korraldamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud.
Allkomiteede asutamine
1. Ühine koostöökomitee võib asutada allkomiteesid, kes abistavad teda tema ülesannete täitmisel. Allkomiteed annavad pärast iga kohtumist aru ühisele koostöökomiteele ja ei dubleeri lepinguosaliste vahel sõlmitud muude lepingute alusel asutatud üksusi.
2. Ühine koostöökomitee võib otsustada olemasolevad allkomiteed laiali saata või nende pädevustingimused kindlaks määrata või neid muuta või asutada uusi allkomiteesid.
Konfidentsiaalsus
Kui lepinguosaline esitab ühisele koostöökomiteele konfidentsiaalsena tähistatud teavet, käsitleb teine lepinguosaline seda teavet konfidentsiaalsena.
3. LISA
ELi-KANADA ÜHINE KOOSTÖÖKOMITEE
Allkomiteed ja nende pädevustingimused
ELi-KANADA ÜHINE KOOSTÖÖKOMITEE,
võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Kanada vahelist strateegilise partnerluse lepingut (edaspidi „leping“), eriti selle artikli 27 lõike 3 punkti b alapunkti viii ja artikli 28 lõiget 2 ning ühise koostöökomitee pädevustingimusi,
ning arvestades järgmist:
(1)Selleks et võimaldada ekspertide tasandi arutelusid peamistes lepingu kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades, võib ühine koostöökomitee moodustada allkomiteesid,
ON KIITNUD HEAKS JÄRGMISE:
Võimalike tulevaste allkomiteede pädevustingimused on sätestatud lisas.
[koht]
ELi-Kanada ühise koostöökomitee nimel
kaaseesistujad
LISA
Strateegilise partnerluse lepingu alusel asutatud ühise koostöökomitee allkomiteede pädevustingimused
Ülesanded
1. Ühise koostöökomitee allkomiteed (edaspidi „allkomiteed“) võivad arutada lepingu rakendamist sellega hõlmatud valdkondades. Nad võivad arutada ka kahepoolse koostöö asjaomase valdkonnaga seotud teemasid või konkreetseid projekte, sealhulgas lepingu tõlgendamist.
2. Allkomiteed töötavad ühise koostöökomitee alluvuses. Nad annavad aru ja edastavad oma protokollid ja järeldused ühise koostöökomitee kaaseesistujatele 20 tööpäeva jooksul pärast iga kohtumist.
Koosseis ja osalejad
1. Allkomiteed koosnevad mõlema lepinguosalise esindajatest.
2. Allkomiteed võivad kutsuda oma kohtumistele eksperte ja kuulata ära nende arvamused päevakorra konkreetsete punktide kohta.
3. Allkomiteed juhivad lepinguosalised üheskoos.
Sekretariaat
Iga allkomitee otsustab, kuidas määratakse sekretärikohustused, et tagada aruannete õigeaegne esitamine ühisele koostöökomiteele.
Kohtumised
1. Allkomiteed tulevad kokku vajaduse korral ühe lepinguosalise kirjalikul taotlusel. Iga kohtumine korraldatakse lepinguosaliste ühiselt kokkulepitud ajal ja kohas. Kohtumised võivad toimuda ka videokonverentsina.
2. Allkomiteede kohtumised on kinnised, välja arvatud juhul, kui kaaseesistujad otsustavad kokkuleppel lepinguosalistega, et koosolek on avalik.
Kohtumiste päevakord
Lepinguosalised kiidavad üheskoos allkomitee kohtumiste päevakorra heaks.
Protokoll
Lepinguosalised koostavad üheskoos iga allkomitee kohtumise protokolli.