EUROOPA KOMISJON

Brüssel,24.7.2017

JOIN(2017) 31 final

ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

ELi Afganistani-strateegia elemendid

ELi AFGANISTANI-STRATEEGIA ELEMENDID

Eesmärk

Alates 2001. aastast on Euroopa Liit ja liikmesriigid arendanud Afganistani ja laiema rahvusvahelise kogukonnaga partnerlust, et võidelda ühistes strateegilistes huvides ekstremismi ja terrorismiga ning tegutseda samal ajal selle nimel, et saavutada riigis rahu ja areng.

Viimastel aastatel on aga Afganistani julgeolekuolukord halvenenud ning mässuliste ja terroristide surve kasvanud. Hoolimata mõningast arengust on demokraatlikud institutsioonid ja valimiste õigusraamistik endiselt nõrgad. Inimõiguste olukord, eriti naiste ja laste oma, on ebakindel. Afganistan on teinud edusamme majanduse ja sotsiaalvaldkonna arendamisel, kuid selle edu seavad ohtu habras majandusraamistik, puudulik infrastruktuur ja naaberriikidest tagasipöörduvate afgaanide suur arv. Ebaturvalisuse kasvu ja majandusliku edu väljavaadete puudumise tõttu on paljud afgaanid pidanud riigist lahkuma. See on suurendanud ebaseaduslikku, peaasjalikult Euroopa-suunalist rändevoogu.

Afganistani probleemidele reageerimiseks ja kooskõlas välisasjade nõukogu 18. juuli 2016. aasta järeldustega 1 peavad EL ja liikmesriigid töötama välja tervikliku strateegia, et toetada Afganistani arengut iseseisvalt toime tulevaks ja jätkusuutlikuks riigiks saamise teel.

Uues strateegias keskendutakse sellele, et luua vajalikud tingimused poliitiliseks protsessiks, mis võiks sillutada teed konfliktile poliitilise lahenduse leidmisel. Samuti on eesmärk arendada riigi institutsioone ja majandust, et parandada tema toimetulekuvõimet ja vähendada ebakindlust, samuti lahendada rändega seotud probleeme.

1.    Poliitiline kontekst

Afganistan on teinud edusamme majanduse ja sotsiaalvaldkonna arendamisel. Viimase 15 aasta jooksul on saavutatud silmapaistvaid tulemusi eelkõige põhilistele tervishoiuteenustele juurdepääsu ja alushariduse vallas ning naiste võimestamise ja esindatuse edendamisel. SKP elaniku kohta on viiekordistunud ja eeldatav eluiga on kasvanud ligi 15 aastat.

Kahjuks on ilmne, et see edu ei pruugi jätkuda. Afganistanis 2015. aastal kolmes valdkonnas (poliitika, julgeolek ja majandus) toimunud ümberkorraldused 2 panid riigi lisasurve alla: lükkasid edasi rahu saavutamise ja seadsid ohtu senised arengusaavutused. Afganistani julgeolekuolukord on järjest ebastabiilsem 3 ning samal ajal tuleb tal toime tulla hapra majandusolukorra ja nõrkade valitsemisstruktuuridega. Selles kontekstis on oluline roll piirkondlikul dünaamikal ning seda eriti julgeoleku, aga ka majanduse seisukohast.

Samal ajal on Afganistani naasnud (peamiselt Pakistanist ja Iraanist) seninägematul hulgal dokumentidega ja dokumentideta Afganistani kodanikke. See on pannud ühiskonna suure surve alla. Lisaks on julgeolekuolukorra halvenemine, poliitiline ebastabiilsus ja majanduskriis põhjustanud Euroopasse suunduva rände kasvu.

Nende probleemidega tegelemiseks kinnitas rahvusvaheline kogukond 2016. aastal taas oma jätkuvat toetust Afganistanile. 2016. aasta juulis Varssavis toimunud NATO tippkohtumisel kinnitati rahvusvahelist toetust rahule ja stabiilsusele ning rahalisi eraldisi julgeolekusektorile kuni aastani 2020. 2016. aasta oktoobris Brüsselis toimunud Afganistani käsitleval konverentsil kinnitas rahvusvaheline kogukond poliitilise toe jätkumist ja kohustus eraldama Afganistani arengukava raames samaks ajavahemikuks 13,6 miljardit eurot. Brüsseli konverentsil kinnitati ELi kohustust eraldada 5 miljardit eurot, mis teeb EList tervikuna Afganistani suurima arengukoostöö partneri. Piirkondlikud sidusrühmad ja rahvusvaheline kogukond kinnitasid samuti, et toetavad poliitilist protsessi leppimise ja kestva rahu saavutamiseks.

Lisaks kinnitati 18. veebruaril 2017 alla kirjutatud ELi-Afganistani partnerlus- ja arengukoostöölepingus ELi kohustust toetada Afganistani arengut nn ümberkorralduste kümnendil (2015–2024) 4 . Leping loob ELi toetuse jaoks raamistiku ja võimaldab pidada mitmes valdkonnas ametlikku dialoogi 5 .

Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 („tegevuskava 2030“) ja selle 17 kestliku arengu eesmärki loovad arengu- ja arenenud riikide ühiste eesmärkide jaoks uue võrdlusraamistiku, millel on mõju nii Afganistani arenguteele kui ka Euroopa sellesuunalisele toetusele. Ka uue Euroopa arengukonsensuse aluseks on tegevuskava 2030 prioriteedid ning see annab ELi ja liikmesriikide arengupoliitikale uue ühise, Afganistani seisukohast olulise lähtepunkti.

EL jätkab Afganistani poliitilist, rahalist ja julgeolekualast toetamist. Rahu, julgeolek ja areng on endiselt peamised ja omavahel seotud prioriteedid ning võetakse uue strateegia koostamisel aluseks.

2. Eesmärgid

Võttes arvesse eespool kirjeldatud probleeme ja pidades silmas seniseid saavutusi, sealhulgas ELi eelmist strateegiat, peaks EL keskenduma üksteist vastastikku tugevdavatele eesmärkidele valdkondades, kus strateegiaga saaks luua kõige rohkem lisaväärtust, nagu:

1.rahu, stabiilsuse ja piirkondliku julgeoleku edendamine;

2.demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamine ning hea valitsemistava ja naiste võimestamise edendamine;

3.majandus- ja inimarengu toetamine ning

4.rändega seotud probleemide lahendamine.

2.1. Rahu, stabiilsuse ja piirkondliku julgeoleku edendamine

Rahu saavutamine Afganistanis on keeruline. Afganistan on juba aastakümneid kannatanud raskete konfliktide käes. Väliste jõudude sekkumine ja sisekonfliktid on tekitanud keeruka konfliktiolukorra, mida on võimalik lahendada ainult poliitiliste vahenditega. Rahu on majanduskasvu saavutamise eeltingimus: ilma rahuta ei saa toimuda kestlikku arengut.

Selleks on viimastel aastatel loodud mitu piirkondlikku ja rahvusvahelist rahualgatust. Nende hulgas on 2017. aasta juunis Afganistani valitsuse algatatud Kabuli protsess rahu- ja julgeolekukoostöö edendamiseks. See protsess koondab arvukalt piirkondlikke ja rahvusvahelisi sidusrühmi ja võib anda uue hoo rahumeelse lahenduse saavutamiseks tehtavatele jõupingutustele.

Edu saavutamiseks peab rahuprotsess olema kaasav ning toimuma Afganistani enda vastutusel ja juhtimisel. See peaks esindama kõiki kodanikke ja nende õiguspäraseid huve, mis tagavad riigi ühtsuse, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ning põhiseadusest tulenevad võrdsed õigused kõigile. Protsess peaks kaasa tooma vägivallast loobumise, kõikide sidemete katkestamise rahvusvahelise terrorismiga ja põhiseaduse, sealhulgas selle inimõigusi käsitlevate sätete, eelkõige naiste ja laste õiguste austamise.

Korruptsioon ja ebaseaduslik majandus, eelkõige uimastid ja ebaseaduslik kaevandamine, ohustavad samuti olulisel määral riigi pikaajalist stabiilsust ja jätkusuutlikkust. Lisaks on need valitsusvastaste jõudude ja kuritegelike võrgustike jaoks oluliseks sissetulekuallikaks.

EL ja liikmesriigid on valmis Afganistani rahuprotsessi tugevalt toetama 6 . Selleks edendatakse püsivaid tihedaid partnerlussuhteid asjaomaste rahvusvaheliste sidusrühmadega, eelkõige ÜRO ja NATOga.

Seepärast peaksid ELi algatused selles valdkonnas hõlmama järgmist:

·toetama Afganistani enda vastutusel toimuvat ja juhitud rahu- ja leppimisprotsessi, mis viib poliitilise kokkuleppeni, mille eesmärk on vältida vägivalda, katkestada sidemed terrorismiga ning austada inimõigusi, eriti konfliktiohvrite ning eelkõige naiste ja laste õigusi;

·edendama rahvusvahelist ja piirkondlikku konsensust Afganistani enda vastutusel toimuva ja juhitud rahuprotsessi küsimustes;

·tagama ELi kõrgetasemelise osalemise Afganistaniga seotud piirkondlikes ja rahvusvahelistes rahualgatustes, sealhulgas Kabuli protsessis rahu- ja julgeolekukoostöö edendamiseks;

·arendama Afganistani valitsuse võimekust saavutada kontakt kõigi rahu ja leppimise üle peetavates läbirääkimistes osalejatega ning toetama kõrgema rahunõukogu tegevust ning Afganistani valitsuse ja Hezb-e-Islami vahelise rahukokkuleppe rakendamist;

·edendama piirkondlikku (majandus)koostööd Afganistani ja selle naaberriikide vahel;

·tugevdama riigi ja piirkondliku tasandi jõupingutusi, et vähendada organiseeritud kuritegevust ning toetama Afganistani riikliku uimastitevastase võitluse tegevuskava rakendamist;

·tugevdama Afganistani jõupingutusi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemisel kooskõlas rahvusvaheliste, eelkõige rahapesuvastase töökonna standarditega;.

·toetama jõupingutusi, et vähendada oluliselt ebaseaduslikku kaevandamist;

·toetama julgeolekusektori reformi tsiviilaspekte kooskõlas valitsuse tegevuskavaga ning muutma politsei professionaalseks ja tõhustama korruptsioonivastaseid meetmeid, sealhulgas võitlema julgeolekusektori korruptsiooni vastu.

2.2. Demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamine ning hea valitsustava ja naiste võimestamise edendamine

Hoolimata mitmest positiivsest suundumusest ja võimuorganite võetud kohustusest teha inimõiguste edendamisel suuremaid edusamme, on inimõiguste olukord endiselt ebakindel, eelkõige naiste ja laste ning inimõiguste kaitsjate puhul. Lisaks on probleeme demokraatia põhimõtete järgimise ja demokraatliku järelevalvega. Demokraatlikud institutsioonid on sageli nõrgad ning neis esineb korruptsiooni ja läbipaistmatut otsuste tegemist.

Demokraatia põhimõtete tagamine, õigusriigi põhimõtte järgimise tugevdamine ning inimõiguste kaitse edendamine on nende puuduste kõrvaldamise seisukohast ülimalt olulised.

Afganistan peab tugevdama oma demokraatlikke institutsioone ja järelevalvet ning parandama avalike teenuste kvaliteeti. Valitsusinstitutsioone tuleks täiendada ja nad peaksid vastust andma mitmekesise ja sõltumatu meedia ning pluralistliku ja aktiivse kodanikuühiskonna ees. Väga tähtis on naiste suurem osalus ja esindatus kõikides avaliku sektori asutustes. Tuleks jätkata tegevust õigusriigi põhimõtte austamise edendamisel, sealhulgas luua hästi toimivad ametlikud õigusstruktuurid, vähendada korruptsiooni ja suurendada vastutuse võtmist. Demokraatlike tavade ja väärtuste tugevdamiseks on vaja usaldusväärseid, kaasavaid ja läbipaistvaid valimisi, mille tulemusi aktsepteeriksid laialdaselt kõik afgaanid. Valimisreform, sealhulgas pettuste vähendamise mehhanismide rakendamine, aitab taastada usaldust laiemate demokraatlike protsesside vastu.

Samuti vajavad toetust sellised valdkonnad nagu kogunemisvabaduse õiguse tagamine, väljendusvabaduse tugevdamine ning meediavabaduse toetamine. Lisaks tuleb rahuprotsesside huvides teha tingimata lõpp sellele, et rasked sõjakuriteod ja inimõiguste rikkumised jäävad karistamata. Need meetmed aitavad tugevdada Afganistani demokraatlikke institutsioone ning laiendada ja täiustada inimestele pakutavaid teenuseid.

ELi tegevus Afganistanis pöörab erilist tähelepanu õigusriigi arendamisele, inimõigustele, demokraatia tugevdamisele ja heade valitsemistavade edendamisele. EL jälgib tähelepanelikult nende valdkondade arengut ning pakub toetust ja abi. Igal aastal peetava inimõiguste dialoogi raames käsitletakse neid valdkondi põhjalikult. Nendest aruteludest arendatakse partnerlust ja arengut käsitleva koostöölepingu raames välja struktureeritud dialoog. Nimetatud prioriteetsed valdkonnad on kaasatud ka ELi arenguabisse.

ELi algatused selles valdkonnas peaksid hõlmama järgmist:

·toetama kogu riigis naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 riiklikku tegevuskava, naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamise programmi ning kodanike harta rakendamist;

·toetama naistevastase vägivalla kaotamise seaduse inkorporeerimist karistusõigusesse, naistevastast vägivalda käsitleva spetsiaalse kohtuosakonna loomist ja seksuaalse ahistamise vastase võitluse meetmete heakskiitmist;

·toetama lastekaitse parandamist, sealhulgas koostama ja vastu võtma tervikliku lapsi käsitleva seaduse ning riikliku lastekaitse tegevuskava;

·toetama üldist korruptsioonivastast võitlust ja riikliku korruptsioonivastase strateegia väljatöötamist;

·toetama Afganistanile eraldatavaid ELi vahendeid mõjutava pettuse vastu võitlemise alast koostööd;

·arendama avalikku teadlikkust valimiste tähtsusest ja edendama muid valimistealase kodanikuhariduse algatusi;

·suurendama valimisaktiivsust, eriti naiste ja haavatavate rühmade seas;

·toetama peamisi valimisorganeid (sõltumatu valimiskomisjon ja valimistega seotud kaebusi käsitlev komisjon) ning koostama valimisseadused ja -eeskirjad; tagama pettusejuhtumite vähendamise ja valimisprotsessi aususe ning kohalike ja rahvusvaheliste vaatlejate poolse sõltumatu valimisvaatluse; tugevdama valimisvaidluste lahendamise süsteemi;

·toetama pidevalt tõhusat õigussüsteemi ning avalikku korda. See hõlmab õigusriigi põhimõttele tuginevate õigussektori reformide toetamist ja sellise riikliku üleminekuperioodi õigusemõistmise protsessi väljatöötamist, mis hõlmab võitlust karistamatusega, keskendudes eelkõige ohvrite õigustele;

·toetama pidevalt tõhusama, paremini reageerivama ja läbipaistvama tsiviilpolitsei edendamist, sealhulgas toetades institutsionaalseid reforme ja suutlikkuse arendamist, toetudes 2016. aastal lõppenud EUPOLi missiooni kogemustele;

·arendama ELi ja Afganistani kohalikku inimõiguste teemalist dialoogi edasi struktureeritud dialoogiks, mis toimuks partnerlust ja arengut käsitleva koostöölepingu raames;

·toetama Afganistani sõltumatu inimõiguste komisjoni tegevust;

·aitama kaasa asjakohaste inimõigustealaste õigusaktide koostamisele;

·suurendama Afganistani institutsioonide teadlikkust kogunemisvabaduse ja väljendusvabaduse olulisusest;

·jätkama surmanuhtlusele moratooriumi kehtestamise ja asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimise toetamist;

·jätkama piinamise ja väärkohtlemise vastase võitluse ja piinamise vastase konventsiooni fakultatiivprotokolli ratifitseerimise toetamist;

·parandama dialoogi ja koostööd Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga ning edendama selle tõhusat tegevust kooskõlas partnerlust ja arengut käsitlevas koostöölepingus (artikkel 8) väljendatud ELi ja Afganistani ühiste kohustustega;

·toetama Afganistani kodanikuühiskonna suutlikkuse suurendamist;

·tugevdama korruptsiooni- ja pettusevastast võitlust, sealhulgas toetama asjaomaste asutuste tegevust.

2.3. Majandus- ja inimarengu toetamine

Afganistani inimarengu näitajad on endiselt ühed maailma viletsaimad: 36 % afgaanidest elab vaesuses. Ligi kaks kolmandikku afgaanidest on kirjaoskamatud ja hinnanguliselt 40 % töötud. Ja seda hoolimata majandusreformide hiljutistest edusammudest, mis on suurendanud valitsemissektori tulusid, ja Afganistani 2016. aastal Maailmakaubanduse Organisatsiooniga ühinemisest tingitud paremast majandusvõrgustikust. Vaesusriski on suurendanud naaberriikidest hulgaliselt tagasipöörduvad afgaanid, konfliktidest põhjustatud sundränne ning kliimamuutuse mõju ja loodusõnnetused.

Nende probleemide lahendamiseks võttis Afganistani valitsus Brüsselis toimunud Afganistani käsitleval konverentsil kohustuse rakendada laiaulatuslikku reformiprogrammi. Partnerluse keskmes on Afganistani riiklik rahu ja arengu raamistik, mis täiendab iseseisvat toimetulekut vastastikuse vastutuse raamistiku kaudu. Hiljuti koostatud riiklikes prioriteetsetes programmides 7 on see raamistik konkretiseeritud sektoripõhisteks eesmärkideks ja strateegiateks, milles keskendutakse olulisimatele valdkondadele, nagu teenuste osutamine kodaniku harta järgi, naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine, põllumajandus, linnaelu arendamine ja riiklik infrastruktuur 8 .

Afganistani majanduse arendamise seisukohast on äärmiselt tähtis tugevdada erasektorit. On oluline tagada toetav õigusraamistik, et edendada erasektori kiiremat kasvu ja suurendada investorite kindlustunnet. Majanduse arengus on keskne roll põllumajandussektoril. Probleemidele, sealhulgas maapiirkondade majandusele avalduva kliimamuutuse mõjule vastupanu võime on ülitähtis, et saavutada vajalik kasv, mis võimaldab luua piisaval arvul töökohti ja suurendada siseriiklikku tulu. Selles valdkonnas tehtavad edusammud vähendaksid vaesust, tõstaksid elatustaset, parandaksid põhiteenuste osutamist, eelkõige tervishoiu- ja haridussektoris, ning kiirendaksid sotsiaalset ja inimarengut, mis jäävad allapoole piirkonna taset. Säästva arengu soodustamiseks tehtavate jõupingutuste keskmes peavad olema soolise ebavõrdsusega tegelemine ja naiste õiguste tugevdamine.

Lisaks maapiirkondade majanduse arendamisele on Afganistanil märkimisväärne potentsiaal arendada kaevandustööstust. Nende loodusvarade kasutamine peaks kaasa aitama ka kaasava majanduse ülesehitamisele ja toetama õiglaselt riigi arendamist. Seepärast on kaevandussektori juhtimise täiustamine ja kaevandustööstuse haldamise täieliku läbipaistvuse tagamine oluline, tagamaks, et elanikkond saaks nendest maavaradest täiel määral kasu.

Piirkondliku ja rahvusvahelise majandus- ja kaubanduskoostöö suurendamine peaks mängima olulist rolli, et stimuleerida Afganistani majandust ja edendada stabiilsust. Seepärast on äärmiselt olulised need algatused, millega parandatakse piirkondade ühendatust ja mis võimaldavad transiidi-, transpordi- ja energiakoridoride edendamisega kogu piirkonnas kaubavahetust suurendada.

EL peaks toetama järgmist tegevust:

·rakendada Afganistani riiklikku rahu ja arengu raamistikku, milles on seatud valitsuse strateegilised tegevusprioriteedid ja esitatud Brüsselis toimunud Afganistani käsitleva konverentsi muud asjaomased eesmärgid, sealhulgas rahu kindlustamine;

·tugevdada põhilisi sotsiaalteenuseid, sealhulgas kõige haavatavamate elanikkonnarühmade jaoks, eelkõige haridus- ja tervishoiusektoris;

·tugevdada maapiirkondade majanduse ja põllumajanduse rolli, sest tegemist on praegu peamise töökohtade loomise allikaga, ja väärtusahelaid;

·rakendada toiduga ja toitumisalase kindlustatuse strateegiaid, et tugevdada maakogukondade toimetulekuvõimet ja vältida toidukriise;

·tugevdada humanitaar- ja arengumeetmete seotust;

·edendada säästvaid ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisi tavasid ning säästvat maakasutust ja veemajandust;

·toetada Afganistani jõupingutusi loodusvarade säästva majandamise potentsiaali rakendamisel;

·suurendada piirkondade ühendatust, eelkõige Afganistani käsitleva piirkondliku majanduskoostöö konverentsi ja „Heart of Asia“ protsessi usaldust suurendavate meetmete raamistikus, et täiustada transiidi-, transpordi- ja energiakoridore ja võimaldada kogu piirkonnas kaubavahetust suurendada;

·tõhustada abi ja taastada riigi rahanduse jätkusuutlikkus, arendades riigi rahanduse juhtimist ja suurendades siseriiklike tulude kasutuselevõttu kooskõlas riiklike strateegiatega. Samal ajal jätkata võimaluste otsimist selleks, et anda eelarveabi vastavalt tulemuspõhistele riiklikele prioriteetsetele programmidele; tagada vastastikune vastutus, sealhulgas jälgides iseseisvat toimetulekut vastastikuse vastutuse raamistiku ja selle näitajate abil;

·tugevdada rahvusvaheliste finantseerimisasutuste, nagu Maailmapanga, Aasia Arengupanga, samuti Euroopa Investeerimispanga ja liikmesriikide arenguabi rahastamise asutuste kohalolekut ja osalust, et edendada infrastruktuuri arendamist, VKEsid ja eelkõige kaevandustööstuse reformi, sealhulgas välisinvesteeringute soodustamise kaudu.

2.4 Rändega seotud probleemide lahendamine

Julgeolekuolukorra halvenemine, poliitiline ebastabiilsus ja majanduskriis on õõnestanud Afganistani üldsuse usaldust. Seetõttu on riigist lahkunud üha rohkem inimesi, kasutades aktiivsemaks muutunud smugeldajate võrgustikke. Selle protsessi tulemusi on Euroopa omal nahal tunda saanud. 2015. ja 2016. aastal moodustasid afgaanid ELi saabuvate ebaseaduslike sisserändajate suuruselt teise rühma. Piirkondlikul tasandil muutus olukord mujale suundunud Afganistani kodanike seisukohast kriitiliseks 2016. aastal, mil peamiselt Pakistanist ja Iraanist Afganistani naasvate afgaanide arv suurenes seninägematul määral. Afganistan oli sunnitud tagasipöördujad ühiskonda vastu võtma ja tagama nende jätkusuutliku taasintegreerimise. Samuti taaselustas see arutelu vajaduse üle leida selle pikaajalise probleemi lahendamiseks parim viis rahvusvahelisel tasandil. Lisaks on paljud Afganistani kodanikud riigi sees ümber asustatud, suuresti johtuvalt konfliktiolukorrast, kuid ka loodusõnnetuste ja kliimamuutuse tagajärjel.

EL on nendele suundumustele reageerinud tervikliku lähenemisviisiga rändeküsimustele, keskendudes nii lühiajalistele vajadustele kui ka pikemale perspektiivile. EL jätkab toetuste andmist Afganistanile, et töötada välja hästijuhitud rändepoliitika, sealhulgas tegeleda ebaseadusliku rände ja sunniviisilise ümberasustamise algpõhjustega. Selleks suurendatakse toetust majanduse arendamisele ja kindlustatakse tagasipöörduvate Afganistani kodanike jätkusuutlik taasintegreerimine. See hõlmab oma piirkonnas ümber asustatud Afganistani kodanike, aga ka Euroopast ja naaberriikidest, peamiselt Pakistanist ja Iraanist, naasvate Afganistani kodanike kaitset ja jätkusuutlikku taasintegreerimist.

Selleks et arendada poliitilist koostööd mitmes vastastikust huvi pakkuvas küsimuses, leppisid EL ja Afganistan 2016. aasta oktoobris kokku ühises rändealases tegevuskavas 9 . Tegevuskava hõlmab selliseid valdkondi nagu ebaseaduslike rändajate tagasipöördumine, tagasivõtmine ja taasintegreerimine, teavitamine ja teadlikkuse suurendamine ning võitlus rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse vastu. Seda täiendavad kahepoolsed vastastikuse mõistmise memorandumid, mille mitu ELi liikmesriiki on paralleelselt sõlminud. Tegevuskava rakendamist jälgib nüüd ühise rändealase tegevuskava rakendamisega tegelev ELi-Afganistani ühine töörühm.

2016. aasta detsembris võttis Afganistan vastu tagasipöördujate ja riigisiseste põgenike suhtes kohaldatava poliitikaraamistiku, milles määrati kindlaks tagasipöördujate ja riigisiseste põgenike jätkusuutlikuks integreerimiseks võetavad peamised meetmed.

Võttes arvesse seniseid meetmeid, peaksid ELi rändevaldkonna algatused hõlmama järgmist.

Kahepoolsel tasandil:

·rakendama täielikult ELi ja Afganistani ühist rändealast tegevuskava ning ELi liikmesriikide ja Afganistani vahel sõlmitud kahepoolseid vastastikuse mõistmise memorandumeid;

·ühise rändealase tegevuskava rakendamise tulemustele tuginedes ja kooskõlas partnerlust ja arengut käsitleva koostöölepinguga kaaluvad EL ja Afganistan võimalust alustada läbirääkimisi tagasivõtulepingu üle;

·toetama ebaseadusliku rände ja sunniviisilise ümberasustamise algpõhjustega tegelemist ning looma keskkonna, mis pakub afgaanidele alternatiivi ebaseaduslikule rändele;

·toetama ja võimaldama EList ja kolmandatest riikidest (nt Pakistan ja Iraan) saabuvate tagasipöördujate jätkusuutlikku taasintegreerimist kogukonnapõhisele lähenemisviisile tuginedes, jälgima vastuvõtvates kogukondades sotsiaalset sidusust ja võimalikke vastuolusid, pakkuma kutseõpet ja meetmeid töökohtade loomiseks ja turule juurdepääsuks, sealhulgas põllumajanduse ning käsitööndusliku tootmise valdkonnas, ning toetama iduettevõtteid ja välismaal omandatud oskuste ja kvalifikatsiooni kasutamist, et integreerida tagasipöörduvaid Afganistani kodanikke haavatavasse kõrge töötusemääraga ühiskonda;

·toetama võitlust inimkaubanduse ja rändajate smugeldamise vastu, sealhulgas tugevdades piirikontrolle.

Piirkondlikul tasandil:

·jätkama nii kahepoolsel kui ka piirkondlikul tasandil poliitilist dialoogi tervikliku lähenemisviisi raames, mis põhineb dialoogil ja humanitaarõiguse austamisel ning mille eesmärk on tagada nõuetekohane, turvaline ja väärikas tagasipöördumine ja jätkusuutlik taasintegreerimine;

·toetama naaberriikidest Afganistani saabuvate rändajate järkjärgulist, väärikat ja hallatavat tagasipöördumist. Koostöös asjaomaste huvitatud osapooltega, sealhulgas kohalikud asutused ja rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO pagulaste ülemvolinik ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon, rakendama ümberasustatud afgaanide jaoks loodud piirkondlikku raamistikku, et võimaldada tagasipöördujate jätkusuutlikku taasintegreerumist.

Mitmepoolsel tasandil:

·koordineerima üleilmsete rännet ja pagulasi käsitlevate kokkulepete sõlmimist ja rakendamist; edendama Budapesti protsessi ja Siiditee rändepartnerluse ning „Heart of Asia“ protsessi Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsiooni raames aktiivsemat/sihipärasemat dialoogi.

3.    Kokkuvõte

Hoolimata pikaajalistest märkimisväärsetest rahvusvahelistest jõupingutustest valitseb Afganistanis endiselt keeruline konfliktiolukord, mis takistab tugevalt tema majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

Seepärast rõhutasid nii EL kui ka rahvusvaheline kogukond Brüsselis toimunud Afganistani käsitleval konverentsil oma ühist kohustust laiendada ja tugevdada koostööd ning aidata Afganistanil luua poliitiline, sotsiaalne ja majanduslik keskkond, mis võimaldab riigil tugevdada rahu, julgeolekut, säästvat arengut ja heaolu. Eesmärk on tagada ümberkorralduste kümnendi jooksul (2015–2024) Afganistani iseseisva toimetuleku võime.

Uus ELi strateegia aitab seda saavutada, keskendudes järgmistele eesmärkidele:

·rahu, stabiilsuse ja piirkondliku julgeoleku edendamine;

·demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste tugevdamine ning hea valitsemistava ja naiste võimestamise edendamine;

·majandus- ja inimarengu toetamine ning

·rändega seotud probleemide lahendamine.

Lisaks võimaldab uus strateegia ELil ja liikmesriikidel oma tegevuse üksteisega paremini vastavusse viia. Seda arvesse võttes kinnitati välisasjade nõukogu 12. mai 2016. aasta järeldustes seda, kui väärtuslik on ühine kavandamine põhjalikuma strateegilise analüüsi, Brüsseli konverentsil lubatud vahendite koordineerimise ja võimaliku ühise rakendamise seisukohast. Samal ajal on uus strateegia piisavalt paindlik, et mõjutada Afganistani võimalikke arengustsenaariume ja neile adekvaatselt reageerida.

2016. aastal on Afganistani valitsus võtnud kindlaid kohustusi oma poliitilise kursi ja arengupoliitika sõltumatuse ja usaldusväärsuse ning nende eest isevastutuse võtmise vallas. EL toetab laiema rahvusvahelise kogukonna osana endiselt sihikindlalt Afganistani valitsust ja rahvast nende jõupingutuste tegemisel. Edu saavutamine sõltub suuresti Afganistani jätkuvast sihikindlusest ja omavastutuse võtmisest.

(1)

Välisasjade nõukogu, 18. juuli 2016: nõukogu järeldused Afganistani kohta, dokument 11245/16.

(2)

Afganistan vastutab julgeoleku tagamise eest; rahaliste vahendite vähenemine välisrahastuse vähenemise tõttu johtuvalt rahvusvaheliste vägede vähendamisest, millele lisandus üleilmse majanduskriisi järelmõju, ja riigipea vahetus pärast 2014. aasta presidendivalimisi.

(3)

2016. aastal registreeris ÜRO abimissioon Afganistanis (UNAMA) 11 418 tsiviilohvrit (3498 hukkunut ja 7920 haavata saanut). Võrreldes 2015. aastaga on hukkunud tsiviilisikute arv kasvanud 2 % ja haavata saanud tsiviilisikute arv 6 %, kokku kasvas tsiviilohvrite arv 3 %. Alates 2009. aastast on konflikti tagajärjel hukkunud 24 841 ja haavata saanud 45 347 inimest.

(4)

Nõukogu 13. veebruari 2017. aasta otsus (EL) 2017/434 ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Afganistani Islamivabariigi vahelise partnerlus- ja arengukoostöölepingu liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta (ELT L 67, 14.3.2017, lk 1) ja lepingu tekst (lk 3). Kuni lepingu jõustumiseni kohaldatakse seda ajutiselt kooskõlas otsuse artikliga 3.

(5)

Inimõigused, sooline võrdõiguslikkus, hea valitsemistava, ränne ning majanduslik ja sotsiaalne areng, sealhulgas kaubanduse ja investeerimisega seotud aspektid ning piirkondlik koostöö.

(6)

2016. aasta juunis koostatud Euroopa Liidu üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias on samuti esitatud ELi lähenemisviis tänapäeva julgeoleku- ja poliitiliste probleemidega toimetulekuks ning selle juhtpõhimõte on terviklik lähenemisviis. Afganistani kontekstis tähendab see konfliktide suhtes integreeritud lähenemisviisi kohaldamist ja tegutsemist peamiselt sellistes valdkondades nagu julgeolek ja areng ning hea valitsemistava ja inimõigused, et tugevdada riigi ja ühiskonna toimetulekuvõimet.

(7)

1) erasektori arendamine, 2) riiklik infrastruktuur ja ühendused, 3) tõhus juhtimine, 4) kohtusüsteemi ja õigussektori reform, 5) kodanike harta, 6) põllumajanduse terviklik arendamine, 7) linnaarendus, 8) riiklik maavarade arendamine, 9) inimkapitali arendamine, 10) naiste majandusliku mõjuvõimu suurendamine.

(8)

Vt Brüsselis toimunud Afganistani käsitleva konverentsi üldised tulemused ja viis riiklikku prioriteetset programmi: http://policymof.gov.af/bca/npps

(9)

Afganistan ja EL kirjutasid ühisele rändealasele tegevuskavale alla 4. oktoobril 2016.
https://eeas.europa.eu/sites/eeas/files/eu_afghanistan_joint_way_forward_on_migration_issues.pdf