|
12.10.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 342/65 |
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine“
(2017/C 342/10)
|
I. MUUDATUSETTEPANEKUD
Muudatusettepanek 1
Määruse ettepanek
Põhjendus 6
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Pikaajalise hoolduse hüvitised ei ole seni selgesõnaliselt lisatud määruse (EÜ) nr 883/2004 sisulisse kohaldamisalasse, kuid nende koordineerimine haigushüvitistena põhjustab õiguslikku ebakindlust nii asutustele kui ka pikaajalise hoolduse hüvitiste taotlejatele . Vaja on välja töötada stabiilne õigusraamistik, mis sobiks pikaajalise hoolduse hüvitiste käsitlemiseks käesoleva määruse raames ning selliste hüvitiste selge määratlus . |
Pikaajalise hoolduse hüvitised ei ole seni selgesõnaliselt lisatud määruse (EÜ) nr 883/2004 sisulisse kohaldamisalasse, kuid neid koordineeritakse haigushüvitistena. Vaja on välja töötada stabiilne õigusraamistik, mis sobiks pikaajalise hoolduse hüvitiste käsitlemiseks käesoleva määruse raames. |
Motivatsioon
Pikaajalise hoolduse hüvitiste koordineerimine on tervitatav. Lisaks ei pruugi hooldus- ja õendusteenuste hüvitiste selge eristamine erinevate riiklike eeskirjade tõttu üheselt õnnestuda.
Edasine koordineerimine sõltub sellest, kas hooldushüvitisi tunnistatakse ja arendatakse kõigis liikmesriikides haigushüvitiste täiendusena. Seepärast tuleks praegusel hetkel eelistada artikli 34 kohandamist pikaajalist hooldust käsitleva eraldi peatüki lisamisele.
Muudatusettepanek 2
Määruse ettepanek
Artikli 1 lõike 3 esimene lõik
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
Pärast põhjendust 5 lisatakse järgmine: |
Pärast põhjendust 5 lisatakse järgmine: |
||||
|
|
Motivatsioon
Euroopa Liidu Kohus on leidnud oma otsustes, et sotsiaalkindlustushüvitised, mida vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklile 70 tuleb käsitleda mitteosamakseliste rahaliste hüvitistena, on ühtlasi ka käsitletavad kui sotsiaalabi direktiivi 2004/38/EÜ artikli 24 lõike 2 tähenduses. Kuivõrd nad on samal ajal ka sotsiaalabihüvitised, siis kuulub vastav pädevus liikmesriikidele. Muudatusettepaneku eesmärgiks on selgitamine.
Muudatusettepanek 3
Määruse ettepanek
Artikli 1 lõike 3 kolmas lõik
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
|
Motivatsioon
Ei vaja selgitust.
Muudatusettepanek 4
Määruse ettepanek
Artikli 1 lõige 13
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Artikkel 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 12 Erieeskirjad 1. Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigis tööandja eest, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kes on lähetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta) tähenduses seoses teenuste osutamisega (1), või saadetud tööandja poolt teise liikmesriiki tegema tööd kõnealuse tööandja eest, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et sellise töö eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning teda ei ole lähetatud või saadetud asendama teist töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes oli varem lähetatud või saadetud käesoleva artikli tähenduses. 2. Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana liikmesriigis ja kes läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et sellise tegevuse eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning ta ei asenda teist lähetatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat.“ |
Artikkel 12 asendatakse järgmisega: „Artikkel 12 Erieeskirjad 1. Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigis tööandja eest, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kes on lähetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1996. aasta direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta) tähenduses seoses teenuste osutamisega (1), või saadetud tööandja poolt teise liikmesriiki tegema tööd kõnealuse tööandja eest, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et sellise töö eeldatav kestus ei ületa 12 kuud ning teda ei ole lähetatud või saadetud asendama teist töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat, kes oli varem lähetatud või saadetud käesoleva artikli tähenduses. 2. Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana liikmesriigis ja kes läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et sellise tegevuse eeldatav kestus ei ületa 12 kuud ning ta ei asenda teist lähetatud töötajat või füüsilisest isikust ettevõtjat.“ |
Motivatsioon
Ettepanek vähendada ajalist piiri, millest alates vastuvõtva riigi õigus lähetatud töötaja suhtes on täies ulatuses kohaldatav, on kooskõlas komitee seisukohaga töötajate lähetamise direktiivi kohta (COR-2016-02881).
Muudatusettepanek 5
Määruse ettepanek
Artikli 1 lõige 16
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Artikkel 34 jäetakse välja. |
Artikkel 34 Pikaajalise hoolduse hüvitiste kattumine 1. Kui isik, kes saab pikaajalisi rahalisi hooldushüvitisi, mida tuleb käsitleda haigushüvitistena ning seepärast maksab neid artikli 21 või 29 alusel rahaliste hüvitiste puhul pädev liikmesriik, on ta samaaegselt ja käesoleva peatüki alusel õigustatud taotlema samal eesmärgil kavandatud mitterahalisi hüvitisi elukohajärgselt või teises liikmesriigis viibimiskohajärgselt asutuselt ning esimese liikmesriigi asutusel tuleb ühtlasi artikli 35 alusel nende mitterahaliste hüvitiste kulu tagasi maksta, siis kohaldatakse artiklis 10 sätestatud üldsätet hüvitiste kattumise ennetamise kohta, kuid järgmise piiranguga: kui asjaomane isik taotleb ja saab mitterahalist hüvitist, vähendatakse rahalise hüvitise summat sellise mitterahalise hüvitise summa võrra, mida taotletakse või võidakse taotleda esimese liikmesriigi asutuselt, kes peab kulutused korvama. 2. Halduskomisjon koostab üksikasjaliku loetelu pikaajalise hoolduse hüvitistest, mis vastavad käesoleva määruse artikli 1 punktis vb sätestatud kriteeriumidele, täpsustades, millised on mitterahalised hüvitised ja millised rahalised hüvitised. 3. Kaks või mitu liikmesriiki või nende pädevad asutused võivad kokku leppida muid või täiendavaid meetmeid, mis ei ole asjaomastele isikutele lõikes 1 sätestatud põhimõtetest ebasoodsamad. |
Motivatsioon
Kui jäetakse välja peatükk 1a (muudatusettepanek 5), siis tuleb artikli 34 lõige 2 ümber sõnastada, et täpsustada, kuidas halduskomisjoni poolt koostatav loetelu tuleb üles ehitada. Sisulise põhjenduse osas vt muudatusettepaneku 1 motivatsioon (põhjenduse 6 kohta).
Teave sekretariaadilt: sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määruse (EÜ) nr 883/2004 originaaltekstis on artikli 34 lõike 2 punktis 2 kirjas: „Halduskomisjon koostab lõikega 1 hõlmatud rahaliste ja mitterahaliste hüvitiste loetelu.“
Muudatusettepanek 6
Määruse ettepanek
Artikli 1 lõige 17
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Pärast artiklit 35 lisatakse järgmine peatükk: „PEATÜKK 1a Pikaajalise hoolduse hüvitised Artikkel 35a Üldsätted 1. Ilma et see piiraks käesoleva peatüki erisätete kohaldamist, kohaldatakse artikleid 17–32 mutatis mutandis pikaajalise hoolduse hüvitiste suhtes. 2. Halduskomisjon koostab üksikasjaliku loetelu pikaajalise hoolduse hüvitistest, mis vastavad käesoleva määruse artikli 1 punktis vb sätestatud kriteeriumidele, täpsustades, millised on mitterahalised hüvitised ja millised rahalised hüvitised. 3. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid anda pikaajalise hoolduse rahalisi hüvitisi kooskõlas III jaotise muude peatükkidega, kui hüvitis ja hüvitise suhtes kehtivad eritingimused on loetletud XII lisas, ja tingimusel, et sellise koordineerimise tulemus on saajatele vähemalt sama soodus, kui hüvitis oleks koordineeritud käesoleva peatüki alusel. Artikkel 35b Pikaajalise hoolduse hüvitiste kattumine 1. Kui isik, kes saab pikaajalisi hoolduse rahalisi hüvitisi pädevalt liikmesriigilt, on samaaegselt ja käesoleva peatüki alusel õigustatud taotlema mitterahalisi pikaajalise hoolduse hüvitisi elukohajärgselt või teises liikmesriigis viibimiskohajärgselt asutuselt ning esimese liikmesriigi asutusel tuleb ühtlasi nende mitterahaliste hüvitiste kulu tagasi maksta artikli 35c alusel, kohaldatakse artiklis 10 sätestatud üldsätet hüvitiste kattumise ennetamise kohta, kuid järgmise piiranguga: rahalise hüvitise summat vähendatakse tagasimakstava mitterahalise hüvitise võrra, mida taotletakse artikli 35c alusel esimese liikmesriigi asutuselt. 2. Kaks või mitu liikmesriiki või nende pädevad asutused võivad kokku leppida muid või täiendavaid meetmeid, mis ei ole asjaomastele isikutele lõikes 1 sätestatud põhimõtetest ebasoodsamad. Artikkel 35c Tagasimaksed asutuste vahel 1. Artikli 35 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis pikaajalise hoolduse hüvitiste suhtes. 2. Kui käesoleva peatüki kohaselt pädeva asutuse liikmesriigi õigusaktides ei ole ette nähtud pikaajalise hoolduse mitterahalisi hüvitisi, peetakse peatüki 1a kohaldamisel pädevaks asutuseks 1. peatüki kohast asutust, mis on vastutav teises liikmesriigis saadud mitterahaliste haigushüvitiste tagasimaksmise eest.“ |
|
Motivatsioon
Vt muudatusettepanek 1 (põhjendus 6).
Muudatusettepanek 7
Määruse ettepanek
Artikli 1 lõige 22
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
2. Erandina lõikest 1 peab täielikult töötu isik, kes oma viimase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal elas muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik ja kes ei ole täitnud vähemalt 12-kuulist töötuskindlustuse perioodi üksnes pädeva liikmesriigi õigusaktide kohaselt, olema kättesaadav elukohaliikmesriigi tööhõivetalitusele. Kõnealune isik saab hüvitist kooskõlas elukohaliikmesriigi õigusaktidega, nagu ta oleks täitnud kõik kindlustusperioodid vastava liikmesriigi õigusaktide kohaselt. Nimetatud hüvitisi maksab elukohaliikmesriigi asutus. Teise võimalusena võib käesolevas lõikes osutatud täielikult töötu isik, kellel oleks õigus saada töötushüvitist üksnes pädeva liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel, juhul kui ta seal elaks, teha end kättesaadavaks kõnealuse liikmesriigi tööhõivetalitustele ning saada hüvitist vastavalt selle liikmesriigi õigusaktidele, nagu ta elaks selles riigis. |
2. Erandina lõikest 1 peab täielikult töötu isik, kes oma viimase töötamise või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ajal elas muus liikmesriigis kui pädev liikmesriik ja kes ei ole täitnud vähemalt 12-kuulist töötuskindlustuse perioodi üksnes pädeva liikmesriigi õigusaktide kohaselt, olema kättesaadav elukohaliikmesriigi tööhõivetalitusele. Kõnealune isik saab hüvitist kooskõlas elukohaliikmesriigi õigusaktidega, nagu ta oleks täitnud kõik kindlustusperioodid vastava liikmesriigi õigusaktide kohaselt. Nimetatud hüvitisi maksab elukohaliikmesriigi asutus. |
Motivatsioon
Erandil ei ole mõju, kui lühikesest – vähem kui 12 kuu pikkusest – tööhõiveajast nõuet ei teki. Siis oleks see üleliigne. Kui sellest tekiks nõue, nimelt seoses artikli 6 kohaselt liidetavate teises liikmesriikides töötatud aegadega, siis tuleks põhjendada, miks elukohariik peaks hüvitusi maksma, kui teised riigid on saanud osamaksed. See ei ole kooskõlas ka artiklis 64 sisalduvate sätetega, mis tagavad sellistel juhtudel hüvituste ekspordi.
Muudatusettepanek 8
Määruse ettepanek
Artikli 2 lõike 11 esimene lõik
|
Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Artikli 19 lõike 2 järele lisatakse järgmised lõiked: 3. Kui asutusel palutakse esitada eespool nimetatud tõend, peab ta nõuetekohaselt hindama asjakohaseid fakte ja tagama, et teave, mille põhjal tõend väljastatakse, on õige . |
Artikli 19 lõike 2 järele lisatakse järgmised lõiked: 3. Kui asutusel palutakse esitada eespool nimetatud tõend, peab ta nõuetekohaselt hindama asjakohaseid fakte. |
Motivatsioon
Väljastavad asutused ei saa tagada, et teave on õige. Nad peavad usaldama tööandja esitatud nõuetekohaseid andmeid. Eelkõige ei saa väljaandvad asutused valeandmete eest vastutada siis, kui neile endile esitati valeandmeid.
II. POLIITILISED SOOVITUSED
EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE
Üldmärkused
|
1. |
toetab töötajate vaba ja õiglast liikuvust ja avaldab kodanike ELi-sisese kasvava liikuvuse kontekstis seetõttu heameelt sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eeskirjade läbivaatamise üle; |
|
2. |
märgib, et töötajate vaba liikumist, mida vaadeldakse kui siseturu negatiivset lõimumist, tuleb seetõttu kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja Euroopa Liidu kohtu praktikaga täiendada sotsiaalkindluse kui positiivse lõimumise ühtlustamisega; |
|
3. |
peab Euroopa Komisjoni ettepanekuid, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ja määrust (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord, üldjoontes asjakohasteks ja edasiviivateks ning kiidab need seega heaks; |
|
4. |
tuletab komisjonile meelde tema parema õigusloome algatust ning märgib, et määruste (EÜ) nr 883/2004 ja (EÜ) nr 987/2009 keerulised eeskirjad peavad õigusliku olukorra kehtestamiseks olema arusaadavad nii asutustele kui ka kodanikele; |
|
5. |
rõhutab piirkondlike nõustamis- ja toetusvõrgustike tähtsust liikuvatele ELi kodanikele. Need on väga olulised selleks, et ennetada liikuvate töötajate ekspluateerimist ja organiseeritud pettusi. Komitee kutsub üles neid võrgustikke tugevdama; |
|
6. |
rõhutab, et komisjoni ettepanek on vajalik selleks, et tagada töötajate vaba liikumine. Tänu selgele õiguslikule alusele, milleks on ELi toimimise lepingu artikkel 48, ei tõstatu komisjoni ettepanekute osas subsidiaarsusega seotud küsimusi. Liikmesriigid ei ole tõepoolest suutelised kavandatava meetme eesmärke piisaval määral saavutama, küll aga saab neid kavandatud meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, kuna kavandatud meede hõlmab piiriüleseid aspekte, mida liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ei saa iseseisva tegevusega nõuetekohaselt reguleerida; |
|
7. |
rõhutab oma suurt huvi jätkata komisjoniga selles küsimuses asjaomast dialoogi, ning toonitab sellega seoses, kui oluline on mõju hindamise aruanne, mille komisjon esitab õigeaegselt tulenevalt oma koostöölepingust Euroopa Regioonide Komiteega; |
Töötajate lähetamine
|
8. |
võtab teadmiseks edusammud seoses töötajate lähetamise sätetega ja töötajate lähetamise tõendite parandamise. Komitee peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon saab artikli 76a lisamisega volitused võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 291 kohased rakendusaktid, mille abil kehtestatakse kindlad eeskirjad, et anda välja, vaidlustada või tühistada porditav dokument A1 (nn A1tõend), et muuta selle dokumendi väärkasutamine keerulisemaks. Ettenähtud menetlus võib aidata vältida eelkõige pikaldasi kohtuvaidlusi ja isegi lepingu rikkumise menetlusi ning anda sedasi panuse Euroopa-sisesesse õigusrahusse; |
|
9. |
tuletab meelde, et kõnealune ettepanek võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 883/2004 ja ajakohastatakse nn A1-tõendite väljastamise korda, sisaldab olulist elementi, mis aitab parandada lähetatud töötajate kaitset sotsiaalkindlustuspettuste eest, olles osaks paralleelselt käimasolevast töötajate lähetamise direktiivi 96/71/EÜ läbivaatamisest. Selle aspekti tähtsust silmas pidades on iga samm tulevase siduva, selge ja vahetu A1-tõendite väljastamise korra suunas olulise tähtsusega ning sellele tuleks seetõttu erilist tähelepanu pöörata; |
|
10. |
juhib seoses töötajate lähetamisega tähelepanu sellele, et sotsiaalkindlustus sõltub märkimisväärses ulatuses eeskirjade ja määratluste selgusest, mistõttu aitaks selliste põhimõistete nagu „füüsilisest isikust ettevõtja“ või „tegevuskoht“ ühetähenduslik tõlgendamine tõhusalt võidelda näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise või varifirmade probleemiga; |
|
11. |
kordab sellega seoses komitee seisukohta, et ajaline kestus, alates millest hakatakse täies ulatuses kohaldama vastuvõtva riigi õigust töösuhte suhtes lähetamise olukorras, peaks olema 12 kuud (1); |
|
12. |
peab kahetsusväärseks viivitust sotsiaalkindlustusalase teabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI) kasutuselevõtul; peab üleeuroopalist elektroonilist andmevahetust hädavajalikuks; |
Haigus- ja hooldushüvitised
|
13. |
sedastab, et hooldushüvitiste koordineerimine laiendab koordineeriva õiguse rakendusala, mis on kavandatud meetme eesmärkide saavutamiseks vajalik; nendib, et liitmiskeeldu haigus- ja hooldushüvitiste osas on siiski ilmselt raske teostada; |
|
14. |
märgib, et liikmesriigi territooriumil viibiva haige inimese kaitse peab olema tagatud ka siis, kui sellel inimesel ei ole õigust elamisloale selles liikmesriigis. Viitab kõigepealt aga sellele, et kehtiva ELi õiguse järgi on tihti keeruline saavutada välisriigis tekkinud õigust ravikindlustuse tunnustamist ning et mõnes ELi riigis keeldutakse ebakindlas töösuhtes olevatele inimestele ravikindlustust üldse võimaldamast, mis ei ole õiglane. |
|
15. |
tervitab seetõttu põhimõtteliselt asjaolu, et ravikindlustuse õiguse tekkimise aluseks mitteaktiivsetele ja ebasoodsas olukorras olevate ELi kodanikele on ainult tegelik elukoht liikmesriigis, mitte seal seadusliku elamise õigus. Sellega seoses tuleb kehtestada vastuvõtva liikmesriigi õigus kulude hüvitamisele pädeva liikmesriigi poolt; |
Töötushüvitised
|
16. |
peab uusi eeskirju töötushüvitiste koordineerimisel asjakohaseks. Kuigi määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõikes 2 toodud erand, mis käsitleb lühiajalisi, vähem kui kaheteistkümne kuu pikkusi töösuhteid, ei pruugi olla otseselt vajalik, muudab see teksti selgemaks; |
|
17. |
avaldab heameelt selle üle, et töötushüvitiste ülekandmist on kavas pikendada kolmelt kuult kuue kuuni. Komitee märgib siiski, et see peaks olema seotud asjakohaste aktiivse tööturupoliitika meetmetega, mis on väga olulised nn aktiveerimisstrateegiate jaoks, kus on kesksel kohal vahendamine töötuskindlustuse ja toetussüsteemide, aktiivse tööturupoliitika ja hüvitise saamise tingimuste vahel. Komitee peab vajalikuks välja selgitada, kuidas liikmesriigid saavad laiendada ekspordiaega väljaspool kehtivaid Euroopa õigusakte. Komiteel on kahtlusi seoses erisättega, mis käsitleb alla 12-kuulist töötamise aega; |
Perehüvitised
|
18. |
rõhutab, et kõigil ELi kodanikel on õigus saada selle riigi perekondlikke sotsiaaltoetusi, kus nad on registreeritud, töötavad või on maksukohustuslased, ent liikmesriikide vahel võib perekondlike sotsiaaltoetuste vallas olla märkimisväärseid erinevusi; |
Mitteosamakselised rahalised erihüvitised
|
19. |
tunnistab Euroopa Liidu Kohtu praktikast tulenevat liikmesriikide pädevust määratleda majanduslikult mitteaktiivsete inimeste sotsiaalabi kujundamist ja tervitab viidet sellele, et see määratlemine peab olema kooskõlas Euroopas põhi- ja inimõigustega, kui uut ja olulist aspekti. See, et neid isikuid ei jäeta tulevikus ilma tegeliku elukoha ravikindlustusest, on tervitatav. Komitee märgib, et neil võib olla lubatud panustada proportsionaalsel viisil ravikindlustussüsteemi oma alalise elukoha alusel. Siiski jääb küsitavaks, millisel alusel on põhjendatud sotsiaalabi piiramine või sellest üldse ilmajätmine. Samas tuleb kõnealuse põhimõtte laiendamisel isikutele, kelle tegelik elukoht on muus liikmesriigis kui nende koduriik, reguleerida selle põhimõtte kohaldamist ka selleks, et tagada samad tegutsemisviisid ja koormuse õiglane jagamine liikmesriikide vahel; |
Piirialatöötajad
|
20. |
peab kahetsusväärseks, et puuduvad usaldusväärsed andmed ja usaldusväärne teave piirialade töötajate arvu kohta määruse (EÜ) nr 883/2004 tähenduses; |
|
21. |
viitab sellele, et piirialadel on märkimisväärsed kogemused liikuvate töötajatega. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles neid kogemusi kasutama. Sellega seoses kutsub komitee komisjoni üles tugevdama tööjõu piiriülese liikuvuse tugiteenuseid, mida pakub EURES, muu hulgas EURESe olemasolevate piiriüleste partnerluste kaudu, julgustades samas looma uusi partnerlusi, ning võimaldama neil teenustel koguda usaldusväärset teavet piiriüleste töötajate ja nende tööandjate arvu ja profiili kohta. |
Brüssel, 12. juuli 2017
Euroopa Regioonide Komitee president
Markku MARKKULA
(1) Arvamus „Töötajate lähetamise direktiivi läbivaatamine“ (COR-2016-02881).