11.4.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 129/27

Raportöör:

Jonathan PEEL (UK-I)

Kaasraportöör:

Christophe QUAREZ (FR-II)

1.1.

Kestliku arengu eesmärkidele lähenemist ja nende saavutamist peetakse üheks olulisemaks ülemaailmseks prioriteediks. Nüüd on väga oluline säilitada neile lähenemise kiirus, et suuta saavutada 2030. aastaks seatud eesmärgid.

1.1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et kestliku arengu eesmärgid koos Pariisi kliimakokkuleppega (COP21) (1) muudavad põhjalikult maailmakaubanduse tegevuskava, eriti tööstuskaupade ja põllumajandustoodetega kauplemise osas. Nende põhjapanevate kokkulepete rakendamise vajadus peab olema kõigi tulevaste ELi kaubandusläbirääkimiste keskmes.

1.2.

EL on kestliku arengu eesmärkide saavutamise edendamiseks ainulaadsel positsioonil. ELil on usaldusväärsus, et toimida tõhusa ühenduslülina arenenud ja arenguriikide vahel. Suurem tähtsus tuleb omistada komisjoni teatises „Järgmised sammud“ (2) esitatud poliitikasuundade edasiarendamisele ja selgemalt keskenduda kestliku arengu eesmärkide täielikule lõimimisele Euroopa poliitikaraamistikku ja komisjoni kehtivatesse prioriteetidesse, vajadusel ühiselt liikmesriikidega.

1.2.1.

EL tunnistab, et ta on kohustatud nii toimima Lissaboni lepingu alusel (3). Kestliku arengu eesmärkide edendamisel ja elluviimisel ning euroopalike väärtuste propageerimisel kogu maailmas peaks tekkima tugev koostoime.

1.3.

Kaubandusele viidati aastatuhande arengueesmärkides (4) ainult üks kord, kuid kestliku arengu eesmärkides mainitakse kaubandust konkreetselt üheksa korda. Lisaks otsestele kestliku arengu eesmärkide saavutamise meetmetele nõuab komitee tungivalt, et EL ühendaks need kestliku arengu eesmärke soodustava kaubanduse ja investeeringutega. On palju viise, kuidas kaubandus ja investeeringud saavad anda neisse eesmärkidesse positiivse, ehkki mõnikord kaudse panuse.

1.4.

17. eesmärgi (taaselustada kestliku arengu alane ülemaailmne partnerlus) üks sihtmärk on luua WTO raames universaalne, eeskirjadepõhine, avatud, mittediskrimineeriv ja õiglane mitmepoolne kaubandussüsteem. EL on pikka aega pööranud suurt tähelepanu mitmepoolsusele ja WTO tähtsale rollile: EL peab jätkuvalt võtma selle toetamiseks aktiivseid meetmeid.

1.5.

Komitee märgib, et kuna kestliku arengu eesmärgid ei ole õiguslikult siduvad ja nendega ei kaasne vaidluste lahendamise mehhanismi, peab EL nende saavutamise soodustamiseks tegema tööd oma poliitikasuundade ja meetmete kaudu.

1.5.1.

Komitee väljendab heameelt ELi kavatsuse üle esitada iga-aastaseid ülevaateid, kuid väljendab muret selle pärast, et EL näib sageli olevat rohkem huvitatud selle näitamisest, kuidas kehtivad poliitikasuunad ühtivad ja kattuvad kestliku arengu eesmärkidega, selle asemel et saavutada maksimaalne koostoime selliseid poliitikasuundi ja meetmeid suunates ja kohandades. ELi kontsentreeritum keskendumine kestliku arengu eesmärkide saavutamisele annaks paremaid tulemusi.

1.5.2.

On mitu võtmetähtsusega poliitikavaldkonda, kus komitee veendumuse järgi peab EL tööd tegema, et tagada täielik koostoime kestliku arengu eesmärkidega. Need hõlmavad Cotonou, st AKV-ELi partnerluslepingu uuendamist ja ELi laiemat suhtlust nende piirkondadega. See peaks konkreetselt hõlmama nii suunatud suutlikkuse suurendamist, et toetada ja aidata täita kaubanduse lihtsustamise lepingut, kui ka laiemat ELi ja liikmesriikide ühist kaubandusabistrateegiat. See on põhipanus WTO kaubandusabi algatusse ja oluline osa sellest algatusest, mis on mõeldud selleks, et suurendada arenguriikide suutlikkust kasutada võimalusi, mida pakuvad kaubanduslepingud. Oluline on kestliku arengu eesmärkidele keskenduv panus WTO kaubandusabi kuuendasse ülemaailmsesse läbivaatamisse.

1.5.3.

Konkreetsemat toetust tuleks anda ka kaubanduse kasutamisele nii piirkondliku integratsiooni kui ka kestliku arengu eesmärkide toetamise vahendina, eriti nendes piirkondades, kus majanduspartnerluslepingud tuleb alles sõlmida, olgugi et majanduspartnerluslepingud ei ole veel täielikult täitnud neile algselt pandud lootusi.

1.5.4.

Nii palju kui ELi pädevus seda võimaldab, peaks ta ühtlasi püüdma arendada suuremat koostoimet 27 põhikonventsiooni, mis on olulised ELi kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra jaoks, ning kestliku arengu eesmärkide vahel.

1.6.

Komitee nõuab ühtlasi tungivalt, et EL edendaks oma kahepoolsetes suhetes kestliku arengu eesmärkide poole püüdlemist alati, kui see on võimalik. Hea näide siinkohal on suhtlus Hiinaga tema majandusvööndi ja maanteede algatuse (Belt and Road Initiative – BRI) raames, mille rakendamise kohta rõhutati hiljutisel ELi ja Hiina ümarlauakohtumisel, (5) et see peaks andma oma panuse ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisesse ja selle kestliku arengu eesmärkide saavutamisse.

1.7.

Komitee rõhutab vastutustundliku ettevõtluse olulist rolli kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Erasektori mõju selles vallas on nii kriitilise tähtsusega kui ka ulatuslik: ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) hinnangul (6) on vaja lisaks 2,5 triljonit USA dollarit aastas ning eeldatakse, et erasektor panustab sellest kolmandiku. Paljudel äriühingutel on juba oma kestliku arengu eesmärkide strateegiad, kuid kõiki tuleb julgustada võtma vastutust oma mõju eest ühiskonnale riskipõhise hoolsuskohustuse abil. Komitee märgib, et vahendite koondamist lihtsustab ka rahvusvaheline maksupoliitika, millega toetatakse kestva arengu eesmärkide saavutamiseks tehtavaid investeeringuid (7).

1.8.

Kestliku arengu 17. eesmärgis märgitakse sõnaselgelt, et edukas kestliku arengu tegevuskava vajab valitsuste, erasektori ja kodanikuühiskonna partnerlust. Komitee nõuab seepärast tungivalt, et kõik tulevased volitused kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide koostamiseks ELi kaubandus- ja partnerlusläbirääkimistel peavad sisaldama konkreetset klauslit, mis nõuab, et iga kodanikuühiskonna järelevalvemehhanismi mõlemad pooled teeksid koostööd kestliku arengu eesmärkide edendamiseks ja selle mõju jälgimiseks.

1.8.1.

Nimetatud kaubanduse ja kestliku arengu peatükkidele (eriti kuna need hõlmavad kestliku arengu eesmärke, Pariisi kliimakokkulepet ja ILO konventsioonide järgimist) tuleb anda võrdne kaal ärilisi, tehnilisi või tariifiküsimusi käsitlevate peatükkidega.

1.9.

Lõpuks tuletab komitee ELile meelde oma varasemat soovitust, (8) et ta koostaks täieliku mõjuhinnangu tõenäolise mõju kohta, mida kestliku arengu eesmärkide ja Pariisi kliimakokkuleppe elluviimine avaldab ELi kaubanduspoliitikale, sh põllumajandusele. Hea poliitika algab heast analüüsist.

2.1.

ÜRO kõikehõlmava kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimine ja eriti selle põhiosa, st kestliku arengu eesmärkide saavutamine jääb kuni selle tähtpäevani oluliseks ülemaailmseks prioriteediks. Kestliku arengu eesmärke, mida on 17, toetavad lisaks veel 169 täpsemat sihtmärki.

2.1.1.

Kestliku arengu eesmärgid on oma olemuselt ülemaailmsed, üldkohaldatavad ja omavahel seotud – kõik riigid peavad jagama vastutust nende saavutamise eest. Kestliku arengu eesmärgid juba viivadki uut liiki, st ulatuslikuma, kaasavama ja konsultatiivsema ülemaailmse koostöö suunas: enam kui 90 riiki on otsinud teiste, eelkõige ELi abi, et neile eesmärkidele läheneda.

2.2.

Kestliku arengu eesmärkide olulisust suurendas märgatavalt Pariisi kliimakokkulepe, mis on juba jõustunud. Olulist ebakindlust on vahepeal tekitanud USA administratsiooni väljendatud kavatsus lepingust taganeda ja see, millist mõju võib selline samm tegelikkuses avaldada. See annab ELile võimaluse võtta üleilmne juhtroll selle tagamisel, et nii kestliku arengu eesmärgid kui ka Pariisi kliimakokkulepe jäävad põhiprioriteetideks, tuginedes Hiina ja muude kasvava majandusega riikide suurele huvile nende kokkulepete vastu. Seni ei ole paljud kiiresti areneva majandusega riigid teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et aidata teisi riike, kes on arengus rohkem maha jäänud.

2.3.

Komisjoni 2016. aasta novembris vastu võetud teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ nähakse ette kestliku arengu eesmärkide täielik integreerimine Euroopa poliitikaraamistikku ja komisjoni praegustesse prioriteetidesse, milleks EL on Lissaboni lepinguga ka kohustatud (9). Selle praegu töös oleva algatuse üle avaldas komitee heameelt oma arvamuses „Põllumajanduse roll kaubandusläbirääkimistes“, (10) milles ühtlasi soovitati ELil koostada täielik mõjuhinnang kestliku arengu eesmärkide tõenäolise mõju kohta ELi kaubanduspoliitikale.

2.3.1.

Selles teatises märgitakse, et kestliku arengu eesmärgid moodustavad ELi ülemaailmse strateegia rakendamisel valdkondadevahelise mõõtme. Teatises juhitakse tähelepanu sellele, et EL oli kõnealuse tegevuskava kujundamisel väga olulisel kohal. Kestliku arengu eesmärkide edendamisel ja elluviimisel ning euroopalike väärtuste propageerimisel kogu maailmas peaks tekkima tugev koostoime, kuigi kestliku arengu eesmärgid otseselt ei edenda head valitsemistava ega õigusriiki.

2.4.

Kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kliimakokkulepe muudavad põhjalikult maailmakaubanduse tegevuskava, eriti tööstuskaupade ja põllumajandustoodetega kauplemise osas. Nende kokkulepete rakendamise vajadus peab nüüd olema kõigi tulevaste ELi kaubandusläbirääkimiste keskmes.

2.4.1.

EL on usaldusväärne ja tõhus ühenduslüli arenenud ja arenguriikide vahel. Komitee (11) on varem juhtinud tähelepanu sellele, et EL on ainulaadses olukorras selle tegevuskava edasiviimisel:

3.1.

1. mail teatas ÜRO fond (12) Twitteris, et kõigile hea hariduse, tervishoiu ja juhtimise tagamine muudab konflikti vähem tõenäoliseks. ÜRO-l (@UN) on selleks 17 ülemaailmset eesmärki (#GlobalGoals). http://bit.ly/UN2030. Need on põhinõuded kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, sellal kui sõda ja korruptsioon on jätkuvalt kõige tõsisemad takistavad probleemid.

3.2.

Siiski peavad kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks etendama väga suurt rolli ka kaubandus ja investeeringud. Kaubandust mainiti aastatuhande arengueesmärkides ainult üks kord, kuid kestliku arengu eesmärkides üheksa korda. WTO veebisaidil juhitakse sõnaselgelt tähelepanu eesmärgile nr 2 (kaotada nälg, saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust), nr 3 (tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu), nr 8 (toetada kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, tööhõivet ja inimväärset tööd kõigile), nr 10 (vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel), nr 14 (kaitsta ja kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse) ja nr 17 (taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus). Neile tuleks lisada eesmärk nr 7 (tagada kõikidele taskukohased, usaldusväärsed, jätkusuutlikud ja ajakohased energiateenused) ja nr 9 (ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning innovatsiooni). Need peavad ühtlasi olema täielikus koostoimes teiste asjakohaste meetmetega, eelkõige arengu valdkonnas.

3.2.1.

Põllumajandustoodetega kauplemine mängib ühtlasi olulist rolli enamikule kestliku arengu eesmärkidele lähenemisel, sealhulgas eelkõige eesmärk nr 12 (tagada säästev tarbimine ja tootmine) ja nr 15 (majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine) ning samuti nr 1 (kaotada kõikjal vaesus mis tahes kujul), nr 13 (võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks) ja nr 5 (saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu).

3.2.2.

Kestliku arengu eesmärkidega, erinevalt aastatuhande arengueesmärkidest, määratakse 169 täpselt nimetatud sihtmärgi kaudu kindlaks konkreetsed rakendamisvahendid. Sellise suure sihtmärkide arvu juures on raskem määrata kindlaks prioriteete või koguda toetust. Sellest hoolimata tuleb ühe olulise kaalutlusena tagada, et eesmärgid oleksid jätkuvalt kaasavad ja et mitte ükski ühiskonna osa ei jääks kõrvale.

3.3.

Komitee on mures selle pärast, et veel ei ole tõhusalt kindlaks määratud piisavalt meetmeid/poliitikasuundi ega täielikult välja selgitatud peamisi täitmist ootavaid lünki.

3.3.1.

Väga oluline on üksikasjalikult analüüsida, millise panuse kaubandus iseenesest saab anda. Lisaks otsestele meetmetele tuleks hõlmata kestliku arengu eesmärkidele lähenemist soodustavat kaubandust ja investeeringuid, näiteks keskkonnahoidliku tehnoloogia kasutust. On mitu viisi, kuidas kaubandus ja investeeringud saavad anda positiivse, olgugi et kaudse panuse, ehkki see ei saa alati olla kestliku arengu eesmärkide saavutamise peamine motiveeriv jõud ega pakkuda süstemaatilist käsitlust.

3.4.

Määratluse järgi peaks kaubandus olema säästev, kuigi tegelikkuses ei ole see kaugeltki alati nii, eriti kui seda hinnatakse praeguste säästvuskriteeriumide, sh CO2-jalajälje järgi. Minevikus kaubeldi Euroopas toidu ja kaupadega, mida oma piirkond ise ei suutnud toota (13). Kaks muud tegurit olid samuti olulised – pika aja jooksul välja töötatud peamised põhjapanevad töötlemisoskused ja transpordi hõlpsus. Väga tähtis oli juurdepääs veele, sest maatransport oli kaugelt kulukam ja palju vähem usaldusväärne.

3.4.1.

Need tegurid on jätkuvalt olulised. Impordi asendamise poliitika on korduvalt ebaõnnestunud. Rahvusvaheline usaldus kaubanduse vastu on põhjapaneva tähtsusega tarbetute imporditõkete miinimumini viimiseks või vältimiseks. Selle jaoks on väga oluline ülemaailmne kaubandussüsteem, mida toetab rahvusvaheline õigusloome- ja vaidluste lahendamise süsteem. Siinkohal on jätkuvalt väga tähtis WTO roll, hoolimata võimalikest USA administratsiooni tekitatud väljakutsetest.

3.4.2.

17. eesmärgi üks sihtmärk ongi edendada WTO raames universaalset, eeskirjadepõhist, avatud, mittediskrimineerivat ja õiglast mitmepoolset kaubandussüsteemi: WTO-le antakse seega ülesanne etendada olulist rolli. EL peab seda jätkuvalt edendama ja toetama.

3.4.3.

WTO ministrite konverentsi Nairobi deklaratsioonis märgiti, et rahvusvaheline kaubandus võib anda oma osa kõigi jaoks jätkusuutliku, kindla ja tasakaalustatud majanduskasvu saavutamisse, (14) rõhutades, et see oleks tunduvalt raskem ilma tõhusa mitmepoolse kaubandusmehhanismita. Samuti toonitati, kui oluline on WTO kaubandusabi algatus, millel peab olema oluline roll paljude kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasaaitamises.

3.4.4.

WTO Nairobis võetud kohustus kaotada eksporditoetused põllumajandusekspordi puhul on kooskõlas kestliku arengu 2. eesmärgi ühe põhilise sihtmärgiga (kaotada nälg). Praegused WTO läbirääkimised kalandustoetuste üle on olulised kestliku arengu 14. eesmärgi (ookeanid, mered ja mere elusressursid) sihtmärgi jaoks keelata 2020. aastaks toetused, mis põhjustavad liigset püügivõimsust ja ülepüüki. Komitee loodab, et eelseisval WTO ministrite kohtumisel Buenos Aireses saavutatakse selline kokkulepe.

3.4.5.

Alates 1947. aastast on kõigepealt GATT ja nüüd WTO tegelenud tõkete kõrvaldamisega. Lisaks toiduainetele, põllumajandustoodetele, tekstiilitoodetele, riietusemetele, kingadele ja keraamikale on rõhuasetus nüüd nihkunud tariifide kõrvaldamiselt mittetariifsete tõketega tegelemisele. Komitee on varem öelnud: (15)„Kaubandus aitab ühtlustada pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatust, suudab märkimisväärselt parandada toiduga kindlustatust ja toitumist toidu kättesaadavuse suurendamise kaudu, edendada ressursside tõhusat kasutamist ja suurendada investeeringuid, turuvõimalusi ja majanduskasvu, luues sel viisil töökohti, tulu ja heaolu.“

3.5.

Sissetulekute kasvades üle maailma suureneb ka nõudlus toiduainete ja tarbijakaupade enneolematu valiku ja mitmekesisuse järele. See hõlmab puuvillatooteid, teravilja ja veiseliha, mille tootmiseks kulub palju vett – ja vesi on mitmel pool napp ressurss. Vee ja pinnase säästev kasutamine (ja õhureostuse vältimine) on oluline mitmele kestliku arengu eesmärgile lähenemise seisukohalt. Tootmise ratsionaliseerimisest saab üha tähtsam küsimus: näiteks sõltub Usbekistan (kes veel ei ole WTO liige) suures osas puuvilla tootmisest, kuigi on kuiva kliimaga riik, ja puuvill on märkimisväärselt vettnõudev kultuur ning vajab ka pestitsiidide märkimisväärset kasutamist.

3.6.

Kaubanduse lihtsustamise leping, mis jõustus 2017. aasta alguses, peaks ühtlasi märkimisväärselt suurendama rahvusvahelise kaubanduse säästvust, kõrvaldades viivitused ja tarbetud ummikud piiridel. Selles valdkonnas on ELi keskne ülesanne suutlikkuse suurendamine.

3.7.

Kaubanduse ja investeerimise mõju kliimamuutustele on märkimisväärne. Mitmepoolse keskkonnatoodete lepingu läbirääkimised tõotavad tähtsat sammu kliimamuutuste integreerimisel mitmepoolsesse kaubanduspoliitikasse, kuid on vaja edasisi mitmepoolseid meetmeid järjepidevuse suurendamiseks.

3.8.

Väga oluline on kestliku arengu eesmärkide taotlemisel ka investeeringute roll, eelkõige Aafrikas, aidates rajada piisavat taristut (9. eesmärk) ja piisavaid teisese töötlemise rajatisi ning suurendades võimet viia saadud tooted transpordisõlmedesse ja turule.

3.8.1.

Komitee arvamuses individuaalsete investeerimislepingute kohta (16) on märgitud järgmist: „Investeerimislepingu nende osapoolte peamine [valdkond] on lihtsustada investeerimist vajaliku jätkusuutliku taristu pakkumise abil. Valitsused vastutavad taristu tugeva õigusliku aluse tagamise eest […] või tulemuslike, tõhusate energia-, vee- ja transpordivõrkude kindlustamise eest, pannes neile võrkudele tõhusa süsteemse aluse. Energia- ja veevõrgustikud ja -võrgud nõuavad terviklikku väljatöötamist ja nende täielik väljakujundamine võib võtta kümme aastat või rohkem.“

4.1.

Nagu mainitud, nähakse komisjoni teatises „Järgmised sammud“ ette kestliku arengu eesmärkide täielik integreerimine Euroopa poliitikaraamistikku ja komisjoni praegustesse prioriteetidesse.

4.1.1.

Oma 2006. aasta teatises „Globaalne Euroopa: konkurentsivõime maailmas“ märkis komisjon, et on väga oluline tagada, et kaubanduse liberaliseerimise hüved jõuaksid kodanikeni. Teatises öeldakse: „Taotledes sotsiaalset õiglust ja ühtekuuluvust kodus, peame samaaegselt püüdma propageerida oma väärtusi, sealhulgas nii sotsiaalseid kui ka keskkonnaalaseid standardeid ja kultuurilist mitmekesisust, üle kogu maailma (17).“

4.1.2.

Lissaboni lepinguga (18) nõutakse, et üksteist teavitataks kõigist ELi meetmetest kaubanduse, arengu ja laiema välistegevuse valdkonnas. Komitee on juba väljendanud oma pettumust selle üle, (19) et kestliku arengu eesmärke peaaegu et ei mainitud komisjoni teatises „Kaubandus kõigile“, (20) mis avaldati peagi pärast eesmärkide vastuvõtmist ÜROs. Oma strateegia „Kaubandus kõigile“ elluviimisel peab EL pöörama erilist tähelepanu selle tagamisele, et tema tulevased kaubandus- ja partnerluslepingud vastavad ILO põhinormidele ja Pariisi kliimakonverentsi kohustustele ning et need tagavad tarbijakaitse.

4.1.3.

Kuid nagu hiljutine Euroopa Kohtu (21) otsus ELi ja Singapuri vabakaubanduslepingu kohta näitas, on ELi pädevus investeeringute valdkonnas piiratud, samal ajal kui tal on täielik pädevus kaubanduse küsimustes.

4.2.

Kestliku arengu eesmärgid ise ei ole õiguslikult siduvad ja neid ei toeta ka vaidluste lahendamise mehhanism. Edu sõltub riikide enda kestliku arengu poliitikast ja programmidest. ÜRO rõhutab, et on vaja valitsuste, erasektori ja kodanikuühiskonna partnerlust. Selle veebisaidil (22) loetletakse isegi meetmeid, mida üksikisikud saavad võtta.

4.3.

EL peab edaspidigi vaatlema oma poliitikasuundi ja meetmeid, sealhulgas kaubanduse valdkonnas, et määrata kindlaks, kuidas kõige paremini kestliku arengu eesmärkidele lähenemisele kaasa aidata. Komitee tunneb muret selle pärast, et EL näib sageli olevat pigem valmis näitama, kuidas tema kehtivad poliitikasuunad ühtivad ja kattuvad kestliku arengu eesmärkidega, kui neid poliitikasuundi kohandama maksimaalse koostoime saavutamiseks. Komitee ei ole ka veel veendunud selles, et komisjon on töötanud põhiküsimuste kohta välja täielikult peadirektoraatideülese käsitluse. Kontsentreeritum keskendumine kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, sh kaubanduspoliitikas, annaks paremaid tulemusi.

4.3.1.

Sellised valdkonnad peaksid hõlmama Cotonou, st AKV-ELi partnerluslepingu eelseisvat uuendamist ja ELi laiemat suhtlust nende piirkondadega. Kõrvuti suutlikkuse sihipärase suurendamisega kaubanduse lihtsustamise lepingu toetamiseks tuleb sellele käsitusele tugineda ka käimasoleval ELi ja liikmesriikide ühise kaubandusabistrateegia (23) läbivaatamisel, mis on WTO kaubandusabi algatuse üks oluline osa. Olles mõeldud selleks, et suurendada arenguriikide suutlikkust kasutada võimalusi, mida pakuvad kaubanduslepingud, on see omakorda väga oluline paljude kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks.

4.3.2.

Sihipärasemat toetust tuleks anda ka kaubanduse kasutamisele nii piirkondliku integratsiooni kui ka kestliku arengu eesmärkide toetamise vahendina, eriti nendes piirkondades, kus majanduspartnerluslepingud tuleb alles sõlmida, kuigi komitee avaldab kahetsust ka selle üle, et majanduspartnerluslepingud ei ole veel täielikult täitnud neile algselt pandud lootusi.

4.3.3.

Nii palju kui ELi pädevus seda võimaldab, peaks ta ühtlasi püüdma arendada suuremat koostoimet kestliku arengu eesmärkide ja 27 kohustusliku keskkonnaalase ja ILO konventsiooni vahel, mis on olulised ELi kestlikku arengut ja head valitsemistava stimuleeriva erikorra jaoks (nagu ka vähim arenenud riikide algatuse „Kõik peale relvade“ nõuete suhtes).

4.3.4.

Yaoundes 2015. aasta juulis toimunud AKV riikide ja ELi majanduslike ja sotsiaalsete huvirühmade 14. kohtumise lõppdeklaratsioonis (24) sedastatakse, et kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutusele võtta kõik olemasolevad rahastamisvahendid ning seda usaldusväärse ja läbipaistva eelarvehalduse raames, hõlmates erasektori.

4.4.

Komitee on samuti veendunud, et EL peaks edendama oma kahepoolsetes suhetes kestliku arengu eesmärkidele lähenemist alati, kui see on võimalik. Hea näide siinkohal on suhtlus Hiinaga tema majandusvööndi ja maanteede algatuse raames, mille rakendamise kohta rõhutati hiljutisel ELi ja Hiina ümarlaua kohtumisel, (25) et see peaks andma oma panuse kestliku arengu eesmärkide saavutamisse ja Pariisi kliimakokkuleppe täitmisse. See peegeldas ÜRO peasekretäri hiljutisi sarnaseid märkusi.

4.4.1.

Komitee kordab aga oma kindlat veendumust, et on oluline, et Hiina ja teised riigid peaksid kinni ILO konventsioonidest.

4.5.

Samuti on komitee veendunud, et EL peab lõimima strateegiat „Euroopa 2020“ ühiste kestliku arengu eesmärkidega, et luua tingimused aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu jaoks.

4.6.

Oma arvamuses „Säästev areng: ELi sise- ja välispoliitika kaardistamine“ (26) märkis komitee: „ÜRO säästva arengu tegevuskava tuleks muuta Euroopa jaoks proaktiivseks, ümberkujundavaks ja positiivseks narratiiviks ning seda protsessi peab juhtima jõuline poliitiline tahe ja otsusekindlus kujundada välja säästev Euroopa, suunates ELi riikide majandust vastupidava, konkurentsivõimelise, ressursitõhusa, vähe CO2-heidet tekitava ja sotsiaalselt kaasava arengu poole. See tulevikku vaatav narratiiv aitaks samuti ületada ELi kodanike enneolematut usaldamatust Euroopa projekti suhtes ning eelkõige saavutada noorte toetuse sellele. EL võiks kasutada ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 selleks, et esitleda ELi kodanikele uut Euroopa visiooni: 21. sajandi ühiskondlikku lepet.“

5.1.

ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi hinnangul (27) tuleb 17 kestliku arengu eesmärgi (ja nende 169 sihtmärgi) saavutamiseks leida lisaks 2,5 triljonit USA dollarit aastas. Eeldatakse, et sellest vähemalt kolmandiku annab erasektor, kelle rolli koos kodanikuühiskonna omaga on rõhutatud 17. eesmärgis.

5.2.

Enamik sellest tuleb kaubanduse ja investeeringute mahu kasvust, näiteks vajadusest ehitada linnu ning sellest tulenevast taristu, koolide, haiglate ja maanteede rajamisest. See nähtub juba Hiina majandusvööndi ja maanteede algatusest.

5.3.

Nagu mainitud, on eriti oluline taristu rajamine just Aafrikas. Sisekaubandus Aafrikas on väike; see moodustab 10–15 % kogu Aafrika kaubandusest. Komitee on juba märkinud: „Aafrika riikide põllumajandustoodetega kauplemise suutlikkuse suurendamine ühendatuna kestliku arengu eesmärkidega, mis hõlmavad taristut, piirkondlikku integratsiooni ja siseturgude süvendamist, muu hulgas teisese töötlemise suurendamise kaudu, on hädavajalik, et võimaldada Aafrikal osaleda positiivselt põllumajandustoodetega ja muus kauplemises ning parandada toiduga kindlustatust.“ (28)

5.4.

Komitee on samuti märkinud: „Ka õiguskeskkonda tuleb pikaajaliselt planeerida. […] Samuti peavad ettevõtjad pikaajalisi plaane tegema, eriti siis, kui investeeringuga soovitakse edu saavutada. Läbikukkumine emmal-kummal poolel ei sobi kellelegi. Tugevad valitsus- ja erasektori osalejad peavad arendama välja uue koostoime ja õppima kasutama kaasamise uusi vorme. Selles peaks olema keskne roll ka kodanikuühiskonna panusel, eeskätt sotsiaalpartnerite tasandil.“ (29)

5.5.

Väga oluline on ülemaailmsete väärtus- ja tarneahelate tõhus haldamine, nagu komitee on rõhutanud oma arvamuses „Inimväärne töö ülemaailmsetes tarneahelates“ (30). Ülemaailmsed väärtusahelad hõlmavad kogu tegevust toote kavandamisest kuni lõpptarbijani. Ülemaailmne tarneahel on ülemaailmse väärtusahela osa, mis on pühendatud hankimisele, kuid mitte kavandamisele ega turustamisele.

5.5.1.

Komitee märkis, et tema eesmärk on töötada ülemaailmsete tarneahelate vastutustundliku haldamise jaoks välja järkjärguline, sidus ja jätkusuutlik poliitika ning edendada praktilisi ja sobivaid riskipõhiseid lähenemisviise, mille raames võetakse arvesse ülemaailmse väärtusahela ja ülemaailmse tarneahela eripära (lineaarne või modulaarne, lihtne või keeruline, lühike või pikk korraldus).

5.5.2.

Erasektori mõju on väga suur. See võib olla oluline sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise uuenemise katalüsaator, muu hulgas põhioskuste edendamise ja arendamise ning suurema mitmekesisuse pakkumise kaudu. Paljudel äriühingutel on juba oma kestliku arengu eesmärkide strateegiad. Sellest hoolimata on vastutustundlik ettevõtlus oluline kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel, muu hulgas julgustades kõiki äriühinguid võtma vastutust oma mõju eest ühiskonnale. See peaks tuginema riskipõhisele hoolsuskohustusele, eelkõige ülemaailmsetes väärtus- ja tarneahelates, hõlmates nii negatiivset mõju kui ka riske, ning hüvede aktiivsele edendamisele, tagades et mitte ükski ühiskonna osa ei jääks kõrvale. See omakorda peaks tugevdama äriühingute luba tegutseda, viies samas maksimumini nii innovatsiooni kui ka jätkusuutliku majanduskasvu.

5.6.

Suurema koostoime tagamine kestliku arengu eesmärkide ja erasektori vahel hõlmab järgmist:

5.6.1.

Komitee on veendunud, et mis tahes tulevase ELi kaubandus- või partnerluslepinguga tuleks taotleda ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtete ja standardite edendamist ning pidada silmas riiklike õigusaktide parandamist selles valdkonnas, eeskätt muu kui finantsvaldkonna aruandluses. Nendega tuleks nõuda, et iga allakirjutanu peaks aktiivselt innustama äriühinguid järgima OECD hargmaiste ettevõtjate suuniseid (31) ja ÜRO ülemaailmset kokkulepet, ning samuti kollektiivläbirääkimiste pidamise õiguse tagamist ja sotsiaaldialoogi jätkumist.

5.6.2.

Ettevõtja sotsiaalset vastutust käsitlevas teabearuandes (32) rõhutab komitee ka ÜRO 2011. aasta ettevõtluse ja inimõiguste juhtpõhimõtete (33) olulisust kui tähtsat sammu ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas, sest neis toonitatakse inimõigusi ühiskonnaprobleemide sambas. Seda arendatakse nüüd ÜROs edasi siduvaks hargmaiste korporatsioonide ja muude ettevõtete inimõiguste lepinguks.

5.6.3.

Muud asjakohased komitee arvamused on koostatud erasektori rolli kohta arengus (34) ning Euroopa Jätkusuutliku Arengu Fondi (EFSD) tagatise ja EFSD tagatisfondi loomise kohta (35).

5.7.

17. eesmärgi saavutamine peaks hõlmama nii riigihankeid kui ka erasektoriga koos töötavaid valitsusi. EL peaks tegema tihedat koostööd nii ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi kui ka ÜRO Euroopa Majanduskomisjoniga, kes on edendanud avaliku ja erasektori partnerluste rolli. Pooldades üldiselt avaliku ja erasektori partnerlust, on komitee (36) tõstnud esile teatavaid kahtlusi, märkides, et avaliku ja erasektori partnerlus võiks olla arengustrateegiate elluviimise üks esmatähtis vahend, eeldusel et eelnevalt on tagatud sidusrühmade sobiv tasakaal ja nõuetekohane teabevahetus nende vahel.

5.8.

Komitee on juba rõhutanud e-kaubanduse tohutut potentsiaali VKEde ja muude rohkem spetsialiseerunud äriühingute jaoks, sest see võimaldab nende ja kohalike ettevõtjate juurdepääsu seni ligipääsmatutele turgudele. Kuna VKEd on peamised innovatsiooni vedajad, olulised jätkusuutlikkuse säilitamise ja arendamise seisukohalt ning loovad 70–80 % töökohtadest, kutsub komitee komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu selliste ettevõtjate toetamisele kestliku arengu eesmärkidele lähenemisel.

6.1.

Kestliku arengu 17. eesmärgis viidatakse konkreetselt kodanikuühiskonna rollile, märkides, et edukas kestliku arengu tegevuskava vajab valitsuste, erasektori ja kodanikuühiskonna partnerlust. Neid ülemaailmseid partnerlusi on vaja ülemaailmsel, piirkondlikul, riiklikul ja kohalikul tasandil. Seejärel viidatakse läbivaatamis- ja järelevalvemehhanismidele. Esimest korda ÜRO ajaloos täpsustatakse kestliku arengu eesmärkidega, et valitsused vastutavad rahva ees. Kestliku arengu eesmärkidele lähenemine vajab kodanikuühiskonna otsest kaasamist – ka seepärast, et see peaks edendama õigusriigi põhimõtte järgimist ja aitama võidelda korruptsiooniga. Kui kodanikuühiskond ei julge oma panust anda, on tegelikkus vastupidine. Avatud ühiskonnas on üldsuse hääl võimas jõud oluliste riigisiseste muutuste, avatuse ja pluralismi toetuseks.

6.1.1.

Alates 2011. aasta ELi ja Korea vabakaubanduslepingust on kõigi ELi kaubandus- ja majanduspartnerluse lepingute eesmärk olnud hõlmata ka kaubanduse ja kestliku arengu peatükki (37) koos kodanikuühiskonna järelevalvemehhanismidega. Nimetatud peatükke vaadatakse praegu läbi. Neid tuleb tugevdada ja võimaluse korral kohandada, et toetada kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Tulevased ELi läbirääkimisvolitused peavad kaubanduse ja kestliku arengu peatükkides hõlmama konkreetset viidet kestliku arengu eesmärkidele.

6.2.

Nendel mehhanismidel on suur potentsiaal edendada ELi väärtusi, sh sotsiaalseid ja keskkonnanorme. Need saavad anda konkreetseid tulemusi. Need on oluline vahend koostööks partnerriikide kodanikuühiskonnaga ja selle tugevdamiseks.

6.2.1.

Kõnealused ühised kodanikuühiskonna mehhanismid peavad suutma sekkuda, et edendada kestliku arengu eesmärkide saavutamist ja võtta meetmeid negatiivsete arengusuundade vastu. Komitee on veendunud, et nimetatud kaubanduse ja kestliku arengu peatükid peavad olema jõustatavad samamoodi nagu teisedki kaubandustingimused. Sellega seoses kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles pidama iga tulevase lepingu puhul läbirääkimisi meetmete üle, mis võimaldavad täielikult jälgida kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide rakendamist ning võtta vajadusel asjakohaseid meetmeid.

6.3.

Komitee väljendab ühtlasi heameelt selle üle, et nõukogu rõhutas oma 2015. aasta mais vastu võetud järeldustes „Uus vaesuse kaotamise ja säästva arengu ülemaailmne partnerlus pärast 2015. aastat“ sotsiaalmajandusettevõtete olulisust töökohtade loomise ja säästva arengu jaoks (38). Sotsiaalmajanduse organisatsioonidel on ka potentsiaali olla peamised osalejad kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasaaitamisel. Oma hiljutises arvamuses sotsiaalmajanduse kohta (39) juhib komitee tähelepanu sellele, et sotsiaalmajandus on oluline Aafrika, Ameerika ja Aasia suurte piirkondade igapäevaelus ja tootmistegevuses, andes suure ülemaailmse panuse elu- ja töötingimuste parandamisse.