13.4.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/2

(1)

Euroopa Keskpank (EKP) vastutab ühtse järelevalvemehhanismi tõhusa ja järjepideva toimimise eest. EKP teostab järelevalvet süsteemi toimimise üle, et tagada kõrgete järelevalvestandardite ühetaoline kohaldamine ja järelevalvetulemuste sidusus osalevates liikmesriikides.

(2)

Määruse (EL) nr 1024/2013 ja Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (2) kohaselt peab EKP tagama usaldatavusnõuete ühetaolise kohaldamise osalevate liikmesriikide krediidiasutuste suhtes.

(3)

Pädeva asutusena määruse (EL) nr 1024/2013 tähenduses on EKP kasutanud olulisteks liigitatud krediidiasutuste suhtes Euroopa Keskpanga määruses (EL) 2016/445 (EKP/2016/4) (3) sätestatud valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust. Lisaks on EKP oma 2016. aasta novembris avaldatud juhendis liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta ette näinud ühise määratluste kogumi teatud muude valikuvõimaluste juhtumipõhiseks kasutamiseks pärast oluliseks liigitatud krediidiasutuste taotluste individuaalset hindamist vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõikele 4 ning määruse (EL) nr 468/2014 IV osale ja artikli 147 lõikele 1.

(4)

Ühtsete järelevalvepõhimõtete edendamiseks valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise individuaalsel hindamisel riiklikes pädevates asutustes on EKP-l määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 3 kohaselt õigus võtta vastu soovitus vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute taotluste hindamisel kohaldatavate määratluste kohta.

(5)

Ühine määratluste kogum valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse individuaalsel kasutamisel on vajalik ühelt poolt ühetaolisuse, tulemuslikkuse ja läbipaistvuse edendamiseks vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalve teostamisel ühtse järelevalvemehhanismi raames ning teiselt poolt oluliste ja vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute võrdse kohtlemise vajaduspõhiseks edendamiseks ning võrdsete võimaluste loomiseks kõikidele osalevate liikmesriikide krediidiasutustele. Samal ajal tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõtet ning järelevalve alla kuuluvate krediidiasutuste õigustatud ootusi.

(6)

Selleks on EKP oma juhendis välja toonud need valikuvõimalused ja kaalutlusõigused, mida on kohane kasutada ühetaoliselt nii oluliste kui vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. Lisaks on EKP välja toonud muud valikuvõimalused ja kaalutlusõigused, sealhulgas määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 380 ja artikli 420 lõikes 2 sätestatud kaks üldist valikuvõimalust ja kaalutlusõigust, mille kasutamiseks soovitab EKP kehtestada konkreetsed põhimõtted vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(7)

Konsolideeritud järelevalve ja usaldatavusnõuete kohaldamise eranditega seonduvate valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse osas peaksid riiklikud pädevad asutused vastavalt EKP juhendi II osa 1. peatükis sätestatud soovitustele kehtestama usaldusväärsed põhimõtted individuaalsete erandite tegemiseks. Erandite tegemisel piiriülese tasandi likviidsusnõuete kohaldamisel soovitab EKP kehtestada konkreetsed põhimõtted vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, sest mitte kõik EKP juhendiga hõlmatud taotluste hindamise määratlused ei ole asjaomaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul asjakohased.

(8)

Omavahendite ja kapitalinõuetega seonduvate valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste osas peaks kehtestama ühetaolised ja usaldusväärsed põhimõtted kogu ühtsele järelevalvemehhanismile vastavalt EKP juhendi II osa 2. ja 3. peatüki sätetele, sest asjaomased järelevalveotsused mõjutavad kättesaadavate omavahendite mahtu ja kvaliteeti. Sama põhimõtet tuleks kohaldada täiendavate esimese ja teise taseme instrumentide või vähemusosaluste puhul, mida võib teatud tingimustel käsitleda nõuetekohaste omavahenditena. Lisaks tuleks võrdsete võimaluste loomiseks kõikides ühtse järelevalvemehhanismi krediidiasutustes omavahendite nõuete arvutamisel ühetaoliselt kohaldada standardmeetodit, sisereitingute meetodit, sisemudeli meetodit ja sisemudelit. Selleks peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 (4) sätestatud nõuetele vastavuse hindamisel nullprotsendilise riskikaalu kohaldamiseks grupisiseste riskipositsioonide omavahendite nõuete arvutamisel lähtuma ühiste määratluste kogumist. Samas on EKP välja toonud ka teatud omavahendite ja kapitalinõuetega seonduvad valikuvõimalused ja kaalutlusõigused, mille kasutamiseks on vaja kehtestada konkreetsed põhimõtted vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(9)

Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemiga hõlmatud asutustega seonduvate valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste puhul soovitatakse usaldatavusnõuetest erandi tegemise taotluste hindamisel kasutada järelevalve ühetaolisuse saavutamiseks ühiste määratluste kogumit vastavalt EKP juhendi II osa 4. peatükile, sest krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem hõlmab tavaliselt nii olulisi kui vähem olulisi krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõike 3 kohaselt krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemiga hõlmatud asutuste osas soovitatakse kehtestada konkreetsed põhimõtted vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, et minimeerida nende halduskoormust.

(10)

Riskide kontsentreerumise nõuetele vastavuse osas tuleks EKP juhendi II osa 5. peatükis olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kehtestatud põhimõtteid kasutada ka vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes, et edendada ühtse järelevalvemehhanismi krediidiasutuste riskide kontsentreerumise usaldusväärset käsitlemist ning kontsentratsiooniriskide adekvaatset juhtimist ja maandamist.

(11)

EKP juhendi II osa 6. peatükis sätestatud likviidsusnõuetega seonduvate valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste osas soovitab EKP kehtestada ühetaolised ja usaldusväärsed põhimõtted, sest asjaomased valikuvõimalused mõjutavad likviidsuskattekordaja nõuete arvutamist, näiteks sissevoolude ja väljavoolude käsitluse täpsustamise osas. Kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodete väljavoolu määrade osas võivad riiklikud pädevad asutused kohaldada 5 %-st madalamat väljavoolumäära, kui kohaldatav väljavoolumäär on määratletud statistilise teabe põhjal.

(12)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (5) artikli 21 lõikes 1 sätestatud keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuste erandi kohaldamise osas soovitatakse võrdsete võimaluste loomiseks kehtestada vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele EKP juhendi II osa 8. peatükis sätestatud põhimõtted.

(13)

Juhtimiskorra ja usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvega seonduvate valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguste osas soovitatakse kehtestada EKP juhendi II osa 11. peatükis sätestatud usaldusväärsed ja ühetaolised põhimõtted, et kohaldada kohaseid juhtimisnõudeid kõikide krediidiasutuste suhtes. Riskikomisjoni ja auditikomisjoni ühendamise osas peetakse proportsionaalsuse põhimõtte järgimise huvides kohaseks kehtestada konkreetsed põhimõtted vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele.

(14)

Lisaks hõlmab käesolev soovitus ühtse järelevalvemehhanismi sujuva koostöö tagamiseks krediidiasutustevahelise koostööga seonduvaid valikuvõimalusi ja kaalutlusõigust.

(15)

Direktiivi 2013/36/EL artikli 115 lõikes 2 sätestatud mitteosalevate liikmesriikide krediidiasutuste järelevalvet käsitlevate vastastikuste kokkulepete osas peaks kehtestama konkreetsed põhimõtted vähem olulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, sest tegevusluba väljastaval pädeval asutusel on valikuvõimalus. Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a ja artikli 9 kohaselt on EKP ainupädevuses krediidiasutustele tegevuslubade andmine ja krediidiasutuste tegevuslubade kehtetuks tunnistamine ühtses järelevalvemehhanismis. Seetõttu peab EKP olema kaasatud mitteosalevate liikmesriikide krediidiasutuste järelevalvet käsitlevate vastastikuste kokkulepete sõlmimisse,

2.1.

Riiklik pädev asutus peaks võimaldama krediidiasutusel kohaldada määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 310 sätestatud korda kauplemisriski positsioonide osas ja tagatisfondi osamaksete osas kesksele vastaspoolele, kui keskne vastaspool on krediidiasutust teavitanud KCCP (hüpoteetiline kapital) arvutamise lõpetamisest vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 311 lõike 1 punktile a.

2.2.

KCCP (hüpoteetiline kapital) arvutamise lõpetamise põhjuste adekvaatsuse hindamisel punkti 2.1 tähenduses peaksid riiklikud pädevad asutused põhjuste kontrollimisel kohaldama EKP järeldusi asjaomase keskse vastaspoole suhtes.

3.1.

EKP poolt avalikus teadaandes kinnitatud kogu süsteemi hõlmava vea esinemisel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 380 tähenduses peaks EKP kuni EKP avaliku teadaandeni, milles antakse kinnitus olukorra lahendamise kohta, läbi viima vea hindamise ning riiklikud pädevad asutused peaksid kohaldama EKP järeldusi ning kasutama määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 380 sätestatud valikuvõimalust. Sellisel juhul:

3.2.

Kui riiklik pädev asutus kavatseb avalikus teadaandes kinnitada kogu süsteemi hõlmava vea tekkimist määruse (EL) nr 575/2013 artikli 380 tähenduses, peaks ta asjaomase teadaande eelnevalt EKPga kooskõlastama.

1.1.

Kui esitatakse taotlus mitte arvata maha osalusi omavahenditesse kuuluvates instrumentides, peaksid riiklikud pädevad asutused määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavuse hindamisel kasutama EKP juhendi II osa 4. peatüki 4. punktis sätestatud määratlusi.

1.2.

Riiklik pädev asutus võib lubada krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemil esitada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõikes 3 sätestatud loa saamise taotlusi skeemiga hõlmatud vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute nimel. Sellisel juhul võib riiklik pädev asutus vastu võtta otsuse, millega antakse määruse (EL) nr 575/2013 artikli 49 lõikes 3 sätestatud luba, mida kohaldatakse kõikide taotluses nimetatud vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes.

1.1.

Riiklikud pädevad asutused peaksid kooskõlas määruse (EL) 2016/445 artikliga 11 kehtestama likviidsete vahendite väljavoolu hindamisel krediidiasutuses määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 429 ja I lisas osutatud kaubanduse rahastamise bilansiväliste kirjetega seotud toodete suhtes 5 %-list väljavoolu määra. Riiklik pädev asutus peaks nõudma krediidiasutustelt asjaomaste väljavooluandmete esitamist kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 680/2014 (7).

1.2.

Erandina lõikest 1.1 võib riiklik pädev asutus statistilise teabe põhjal kehtestada 5 %-st madalama väljavoolu määra asjaomastes liikmesriikides asutatud vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes.

1.1.

Vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul (sealhulgas krediidiasutused, mis ei ole grupi tütarettevõtjad), mida ei liigitata oluliseks üksuseks direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõike 3 tähenduses, peaksid riiklikud pädevad asutused kasutama riski- ja auditikomisjoni ühendamise võimalust.

1.2.

Riiklikud pädevad asutused peaksid läbi viima olulisuse hinnangu direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõike 3 tähenduses krediidiasutuse suuruse, sisemise korralduse ja tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse osas kooskõlas EKP juhendi II osa 11. peatüki punktis 3 sätestatud hindamise määratlustega.

1.3.

Kui direktiivi 2013/36/EL ülevõtvas riigi õigusaktis on sätestatud kriteeriumid, mis erinevad EKP juhendi II osa 11. peatüki punktis 3 sätestatud määratlustest, peaksid riiklikud pädevad asutused kohaldama riigi õiguses sätestatud kriteeriume.

2.1.

Arvestades EKP pädevust ühtse järelevalvemehhanismi krediidiasutustele tegevusloa väljastamisel ning riiklike pädevate asutuste pädevust teostada vähem oluliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet, peaksid riiklikud pädevad asutused teavitama EKPd oma kavatsusest delegeerida vastutus vähem oluliste krediidiasutuste otsese järelevalve teostamise eest pädevale asutusele, kes on väljastanud vähem olulise krediidiasutuse või investeerimisühingu emaettevõtja tegevusloa ning teostab selle üle järelevalvet, või võtta vastutus järelevalve teostamise eest teises liikmesriigis asuva krediidiasutuse tütarettevõtja üle. Krediidiasutustele tegevuslubasid väljastava pädeva asutusena teeb EKP asjaomase riikliku pädeva asutusega koostööd vastastikuse kokkuleppe saavutamiseks järelevalveülesannete delegeerimise või võtmise osas osalevas liikmesriigis asuva emaettevõtja või tütarettevõtja järelevalve teostamise eest vastutava riikliku pädeva asutuse nimel.

2.2.

Lõiget 2.1 kohaldatakse järgmistes olukordades: