EUROOPA KOMISJON
Brüssel,18.12.2017
COM(2017) 778 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiviga 2010/24/EL (vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel) kehtestatud korra toimimise kohta
{SWD(2017) 461 final}
1. SISSEJUHATUS
a. Igaühelt oodatakse, et ta maksab oma osa maksudest. Kui maksud jäävad maksmata, võtavad maksuhaldurid meetmeid nende sissenõudmiseks. Maksuhaldurite pädevus piirdub aga oma riigi territooriumiga. Nad ei saa võtta sissenõudmismeetmeid teistes riikides, kuigi maksuvõlgnikud võivad olla kolinud teistesse riikidesse või paigutada vara ümber teistesse riikidesse. Seetõttu on EL vastu võtnud õigusaktid, mis võimaldavad ELi liikmesriikidel osutada üksteisele vastastikust abi seoses oma maksude sissenõudmisega ja ELi nõuetega, nagu sätestatud direktiivi artiklis 2.
Järgmine näide illustreerib, kuidas see sissenõudmisabi toimib: isik ei maksa liikmesriigis A oma maksuvõlgu. Ta kolib liikmesriiki B ja tal on ühtlasi vara liikmesriigis C. Sellisel juhul saavad liikmesriigi A maksuhaldurid paluda liikmesriikide B ja C abi liikmesriigis A tasumisele kuuluvate maksude sissenõudmisel.
Nii aitab vastastikune sissenõudmisabi tagada maksustamise valdkonnas võrdsuse ja mittediskrimineerimise: see aitab kindlustada, et kõik maksavad oma makse, ning vältida maksupettusi ja kadu liikmesriikide ja ELi eelarvetuludes.
b. 16. märtsil 2010 võttis nõukogu vastu direktiivi 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel 1 .Direktiivis on sätestatud sissenõudmisabi vormid:
- teabevahetus, mis võib olla vajalik maksunõuete sissenõudmiseks (teabevahetus taotluse alusel; ilma eelneva taotluseta teabevahetus maksutagastuste kohta; viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes teistes liikmesriikides);
- abi seoses teavitamisega dokumentidest, mis on seotud maksunõuete või nende sissenõudmisega;
- maksunõuete sissenõudmise taotlused;
- ettevaatusabinõusid käsitlevad taotlused nõude sissenõudmise tagamiseks juhul, kui taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav juriidiline dokument vaidlustatakse või kui nõude kohta ei ole veel tehtud taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist dokumenti.
Selle direktiiviga korraldatakse abi nende nõuete sissenõudmiseks, mis on seotud kõikide maksudega, mida koguvad liikmesriigid või nende territoriaalsed või halduslikud allüksused või mida kogutakse liidu nimel.
c. Liikmesriigid pidid võtma direktiivi üle 31. detsembriks 2011 ja kohaldama kõnealuseid uusi norme alates 1. jaanuarist 2012 (direktiivi artikkel 28).
d. Direktiivi artikli 27 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon esitab iga viie aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle direktiiviga kehtestatud korra toimimise kohta. Käesolev aruanne on esimene selle uue direktiivi kohane aruanne 2 .
e. Aruandele on lisatud kokkuvõtlik aruanne, milles kirjeldatakse komisjoni konsulteerimist sidusrühmadega aruande ettevalmistamisel. Liikmesriikide maksuhalduritega on konsulteeritud ELi sissenõudmisabi raamistiku rakendamise järelevalve eest vastutava sissenõudmise eksperdirühma tegevuse kaudu ja sissenõudmisabiga tegelevatele maksuhalduritele suunatud küsimustiku kaudu. Komisjon algatas sel teemal ka avaliku konsultatsiooni. Aruanded nende konsultatsioonide kohta on avaldatud komisjoni veebisaidil.
Käesolevale aruandele lisatud komisjoni talituste töödokument sisaldab üksikasjalikumat hinnangut direktiivi kasutamisele.
2.ÜLDINE ÜLEVAADE VASTASTIKUSE ABI KASUTAMISEST 2011. 3 –2015. aastal
a. Sissenõudmisabi traditsiooniliste liikide (teabe- ja teatamistaotlused, ettevaatusabinõusid ja/või sissenõudmismeetmeid käsitlevad taotlused) kasutamine on 2011.–2016. aastal üha kasvanud:
Tabel 1:Kõigi liikmesriikide saadud taotluste koguarv 2011.–2016. aastal:
|
Teabenõuded |
Teatamistaotlused |
Ettevaatusabinõusid käsitlevad taotlused 4 |
Sissenõudmistaotlused |
|
|
2011 |
3 218 |
1 284 |
9 566 |
|
|
2012 |
6 081 |
1 323 |
7 661 |
|
|
2013 |
8 250 |
2 066 |
102 |
10 391 |
|
2014 |
9 988 |
2 195 |
80 |
14 123 |
|
2015 |
10 733 |
2 168 |
123 |
14 769 |
|
2016 |
13 630 |
2 205 |
76 |
16 403 |
Taotluse esitanud asutuse ja taotluse saanud asutuse vaheline aastane teabevahetus (uued taotlused ja teated esitatud taotluste kohta) samuti suureneb kõigis liikmesriikides.
Tabel 2:Sissenõudmisabi taotlusi käsitlevate teadete aastane koguarv 2012.–2016. aastal:
|
2012 |
2013 |
2014 |
2015 |
2016 |
|
125 163 |
98 493 5 |
138 628 |
139 402 |
166 457 |
b. Liikmesriigid aga veel ei kasuta võimalust teha ühe liikmesriigi maksuametnike jaoks võimalikuks minna teise liikmesriiki ja olla kohal haldusuurimiste ajal – või isegi osaleda sellistes uurimistes, küsitledes üksikisikuid ja kontrollides dokumente – ning abistada taotluse saanud liikmesriigi ametnikke kõnealuses riigis toimuva kohtumenetluse ajal 6 . Siinkohal on tulemused kooskõlas kogemustega seoses vastavate sätete kasutamata jätmisega teiste ELi õigusaktide puhul, mis käsitlevad maksuhaldurite vahelist halduskoostööd 7 .
c. Enamik liikmesriike on seisukohal, et kõnealuse direktiivi kohane koostöö on nende maksudega seotud nõuete sissenõudmist parandanud. Kättesaadav statistiline teave kinnitab, et ELi õigusaktide alusel sissenõutud summad on pärast 2012. aastal toimunud esialgset vähenemist taas suurenenud. Vähenemist 2012. aastal on võimalik – vähemalt teataval määral – selgitada direktiivi 2010/24/EL hilise rakendamisega paljudes liikmesriikides ning töökoormusega, mille tõi kaasa pädevate asutuste vajadus tutvuda uute õigusaktide, menetluste ja taotlusvormidega ning ühtsete juriidiliste dokumentidega. 2013. ja 2014. aastal sissenõutud summad vastasid 2009. ja 2010. aastal sissenõutud summadele.2015. aastal paranesid tulemused endiselt (ja olid paremad kui eelmised parimad tulemused, mis saavutati 2011. aastal).
Tabel 3:Ülevaade sissenõutud summadest (2011–2016):
|
Teise liikmesriigi taotlusel sissenõutud summad (enne oma kulude mahaarvestamist) |
Teisele liikmesriigile esitatud taotluste kaudu sissenõutud summad |
|
|
eurodes |
eurodes |
|
|
2011 |
54 031 822 |
62 475 879 |
|
2012 |
30 641 451 |
32 076 738 |
|
2013 |
35 580 763 |
41 115 223 |
|
2014 |
42 839 876 |
46 395 481 |
|
2015 |
81 402 061 |
65 711 419 |
|
2016 |
76 500 163 |
67 019 250 |
d. Abitaotluste arvu ja sissenõutud summade suurenemine pole loomulikult ELi sissenõudmisabi raamistiku toimimise täpne näitaja.
Konsultatsioonidest liikmesriikide maksuhalduritega selgub, et sissenõudmisabi töötab hästi lihtsates olukordades (nt piirialatöötajate puhul), kus sissenõudmisabi pakub lahendust maksuhaldurite piiriülese pädevuse puudumisele. Muudes olukordades aga – eelkõige siis, kui maksude sissenõudmata jätmine on tingitud võlgniku petmiskavatsusest – peetakse sissenõudmisabi osutamist keerulisemaks, nagu see on ka taotluse esitanud liikmesriigis endas.
Seda liikmesriikide seisukohta kinnitab statistika. Kuigi selle statistika põhjal saab anda sissenõudmismäärale vaid umbkaudse hinnangu, 8 näitab statistika selgelt, et tegelikult sissenõutud summad on palju väiksemad kui summad, mille sissenõudmiseks abi taotletakse 9 .
3.DIREKTIIVI 2010/24/EL MÕJU VASTASTIKUSE ABI TOIMIMISELE:POSITIIVNE HINNANG
a. Avalikus konsultatsioonis osalejad rõhutasid hästi toimiva sissenõudmisabi olulisust. Selge ja tõhusa abistamiskorra olemasolu ning kasutamist peeti selliste menetluste korral kõigile osalistele kasulikuks.
b. Seoses finants- ja halduskoormusega tuleks märkida, et direktiivi olemuse tõttu – millega nähakse ette õiguslik aluse ja tehnilised vahendid pakkumises, et võimaldada liikmesriikidel aidata üksteist nõuete sissenõudmisel ilma riiklikke sissenõudmiseeskirju kehtestamata – on keeruline kindlaks määrata sissenõudmisabiga seotud koormust. Seda koormust mõjutavad peamiselt riiklike sissenõudmismenetlustega seotud kulud ja töökoormus. Ühtlasi on iga sissenõudmisjuhtum erinev ja sõltub nõude konkreetsetest asjaoludest. Hindamise käigus koguti seega üksnes (mõningaid) tõendeid kulude ja koormuste kohta, mis jäid direktiivi kohaldamisalasse ning kajastasid sissenõudmisega tegelevate ametnike isiklikke kogemusi. Seda teavet on nõuetekohaselt analüüsitud aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis. Ekstrapoleerimine, mis võimaldaks esitada väite direktiiviga seotud regulatiivsete kulude kohta ELi tasandil, pole aga võimalik.
Sellega seoses tuleks ka märkida, et halduskoormuse kohta pole usaldusväärset kvantitatiivset teavet. Komisjoni talitustel pole (direktiivi artikli 23 kohaselt) juurdepääsu üksikutele toimikutele ja riikide maksuhaldurid meeleldi ei esita üksikasjalikumat kvantitatiivset statistilist teavet kui see, mis on sätestatud direktiivi artikli 27 lõikes 1.
c. Üks nõukogu direktiivi 2010/24/EL peamistest eesmärkidest oli muuta abi „tulemuslikumaks ja tõhusamaks ning hõlbustada selle andmist“ 10 .Liikmesriigid kinnitavad peaaegu ühel häälel, et see eesmärk on saavutatud. Kõik liikmesriigid peale ühe on kinnitanud, et võrreldes eelmise õigusraamistiku kohase olukorraga on direktiiv 2010/24/EL muutnud vastastikuse sissenõudmisabi andmise ja saamise neile lihtsamaks. Kõik avalikus konsultatsioonis osalejad nõustusid samuti, et praegune ELi raamistik on lihtsustanud liikmesriikidel üksteise aitamist maksude sissenõudmisel.
d. Enamik liikmesriikidega peetud konsultatsioonides ja avalikus konsultatsioonis osalejaid leidis ka, et ELi sissenõudmisabi eeskirjade olemasolu parandab maksukuulekust, kuigi sellist mõju pole võimalik täpselt hinnata.
e. Elektrooniliste taotlusvormide ja ühtsete juriidiliste dokumentide (ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud liikmesriigis, ja ühtne teavitusvorm) kasutamine on parandanud sissenõudmisabi tõhusust ning tulemuslikkust.
Elektroonilised taotlusvormid, mida saab tõlkida masintõlke abil, on saanud maksuhaldurite teabevahetuses ühiseks standardiks. Mõned maksuhaldurid on esitanud märkusi, nt sissenõudmistaotluse vormi pikkuse kohta, aga need vormid on välja töötatud koostöös liikmesriikidega ning paljude võimalike valikute ja olukordade lisamine oli nende soov.
Peaaegu kõik liikmesriigid kinnitavad, et ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud liikmesriigis, hõlbustab abitaotluste koostamist. Ühtlasi on lihtsam teiste liikmesriikide abitaotluste läbivaatamine 11 .Taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubava ühtse juriidilise dokumendi peamised eelised on tõlkekulude puudumine, tunnustamisprobleemide vältimine ja elektrooniline teabevahetus. Enamikul liikmesriikidel on heakskiitev arvamus ühtse teavitusvormi kasutamise kohta, mis lisatakse dokumentidele, millega seoses teavitusabi taotletakse.
Kuigi taotluste suurem arv toob kaasa suurema töökoormuse, leiti, et ühtsete juriidiliste dokumentide kasutamine on sellist mõju leevendanud.
Heakskiitvaid arvamusi nende ühtsete juriidiliste dokumentide (taotluse saanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubav ühtne juriidiline dokument ja ühtne teavitusvorm) kasulikkuse kohta väljendasid ka avalikus konsultatsioonis osalejad (kes esindasid maksumaksjate ja võlgnike seisukohti) 12 .Leiti, et nende dokumentidega esitatakse palju üksikasju nõuete ja vastutavate asutuste kohta.
f. Materiaalse kohaldamisala laiendamine on suurendanud asjaomaste maksuhaldurite töökoormust. Kuigi muude maksude ja maksete kogusummad jäävad võrdlemisi väikseks (võrreldes peamiste maksukategooriate – käibe- ja tulumaks – summadega), võivad need olla seotud märkimisväärse arvu taotlustega. Sellele vaatamata kinnitas enamik liikmesriike, et direktiivi kohaldamisala laiendamine on kasulik, sest see aitab ühtlasi tagada maksukuulekust.
4.PEAMISED PROBLEEMID JA PARANDAMISVÕIMALUSED
4.1.Vajadus piisavate ressursside järele, et saavutada suurem solidaarsus maksuhaldurite vahel
a. Oma vastustes hindamisküsimustikele täheldas 18 liikmesriiki, et teiste liikmesriikide esitatud sissenõudmistaotluste arv on neile koormav, ja 17 liikmesriiki teatasid probleemidest seoses ressursipuudusega riigi tasandil. Nad selgitavad, et nad ei loobu inimressurssidest, mis on vajalikud tagamaks, et kõigi taotluste kohta antakse teavet õigel ajal.
b. Kümme liikmesriiki on lisaks väljendanud arvamust, et piiriülene sissenõudmisabi pole mõne maksuhalduri prioriteet.
Võib oletada, et vähemalt teataval määral mõjutavad vastastikuse sissenõudmisabi tulemusi taotluse saanud liikmesriikide ebapiisavad jõupingutused sissenõudmisabi osutamiseks (ja lisaks nende riigisisese maksude sissenõudmise süsteemi puudused; vt punkt 4.2).
Tabel 4:Aastas sissenõutud keskmiste summade osakaal võrreldes keskmiste aastaste summadega, mille sissenõudmiseks saadi abitaotlused, mõlemad ajavahemikul 2013–2016 ja taotluse saanud liikmesriigi andmetel:
c. Vastastikuse sissenõudmisabi edukus sõltub suuresti piisavatest ressurssidest ja jõupingutustest koostöö tegemiseks. Liikmesriigid peaksid eraldama piisavaid ressursse nii riigisisesele maksude kogumisele kui ka teiste liikmesriikide esitatud sissenõudmisabi taotlustele.
Sellised investeeringud igas liikmesriigis on eeltingimus siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ilma diskrimineerivate kaitsemeetmeteta. Need aitavad vältida ka pettusi ja kaotusi eelarvetuludes.
Lõpuks vastastikusesse sissenõudmisabisse investeerimist võib maksuhaldurite seisukohast pidada maksukuulekuse strateegia oluliseks osaks, sest see vähendab ebaausate maksumaksjate karistamatuse tunnet.
Loomulikult on ka taotluse esitanud liikmesriikide kohustus suurendada maksukuulekust ning maksimeerida riigis maksukogumist ja sissenõudmisvõimalusi, aga kui vaja, peaks taotluse esitanud liikmesriikidel olema võimalik loota taotluse saanud liikmesriikide solidaarsusele.
4.2.Riigisisese maksukogumise ja sissenõudmise tugevdamine: edukama sissenõudmisabi eeltingimus
a. Sissenõudmistaotluse või ettevaatusabinõusid käsitleva taotluse täitmisel kasutab taotluse saanud asutus volitusi ja menetlusi, mis on ette nähtud taotluse saanud liikmesriigi õigus- või haldusnormidega, mida kohaldatakse samasuguste või sarnaste nõuete suhtes (direktiivi 2010/24 artikli 13 lõige 1 ja artikkel 17).See tähendab, et vastastikuse sissenõudmisabi edukus sõltub suuresti iga riigi maksude sissenõudmise süsteemi tõhususest.
Nagu kinnitas mitu avalikus konsultatsioonis ja maksuhalduritega peetud konsultatsioonis osalejat, peaksid liikmesriigid rohkem pingutama, et teistele liikmesriikidele sissenõudmisabi osutada, ning vähendama põhjendamatuid riigisiseseid piiranguid ja nõudeid, mis piiravad nende suutlikkust sissenõudmisabi taotlusi täita.
Seoses sellega tundub tõepoolest, et riiklikud maksude sissenõudmise meetmed pole alati piisavad ega tõhusad. Oma vastustes küsimustikule märkis mitu maksuhaldurit, et nende tööd raskendavad keerukad riiklikud eeskirjad või koormavad riigisisesed menetlused ja nõuded, mis oluliselt piiravad maksuhaldurite võimalusi võtta ettevaatusabinõusid või sissenõudmismeetmeid.
Samuti tundub, et tuleb parandada ja hõlbustada teabevahetust liikmesriikides ning juurdepääsu andmebaasidele, mis sisaldavad maksude sissenõudmiseks vajalikku teavet.
Ühtlasi kohaldatakse riiklike maksude sissenõudmise menetluste kasutamise eeskirja tihti nii, et taotluse saanud liikmesriik kordab tegelikule sissenõudmisele eelnevaid samme (nõudest teavitamine; uus makseperiood), kuigi taotluse esitanud liikmesriik on nendega juba tegelenud ning see tekitab sissenõudmismenetluses lisaviivituse ja -võimaluse, et petturlikud maksumaksjad peidavad oma vara ja paigutavad selle enne sissenõudmise alustamist ümber.
Maksude sissenõudmise nõuetekohane juhtimine tähendab seega, et liikmesriigid hõlbustavad abitaotluste täitmist oma territooriumil, kohandades ja karmistades oma riiklikke õigusakte ning parandades maksude sissenõudmise tavasid. Samal ajal peaks liikmesriigid arvesse võtma vajadust austada maksuvõlgnike õigusi, nagu nõudsid avalikus konsultatsioonis osalejad.
b. Eespool esitatud järeldus on kooskõlas järeldustega, mille komisjon esitas oma 7. aprilli 2016. aasta teatises käibemaksu tegevuskava kohta, milles komisjon leidis, et maksuametid peavad tegutsema tõhusamalt 13 .
Liikmesriikide maksuametite juhtidega peab pidama strateegilisi arutelusid, et toetada maksude sissenõudmisega seotud algatusi ja reforme liikmesriikides.
Arvestada tuleks aga asjaolu, et igal liikmesriigil on seoses maksuhaldurite korralduse ja maksude sissenõudmise menetlustega oma eripärad. Seega ei pruugi sissenõudmismenetluste ja korralduse puudused olla kõigis liikmesriikides samasugused ning seetõttu ei saa ühe liikmesriigi parimate tavade näiteid alati lihtsalt kõigis teistes liikmesriikides üle võtta.
Oma prioriteedina kutsub komisjon kõige madalamate sissenõudmisabi määradega liikmesriike (st sissenõudmismäär, mis on madalam kui või umbes 2 %: Küpros, Rumeenia, Malta, Bulgaaria, Läti, Slovakkia, Horvaatia, Leedu, Ungari, Ühendkuningriik, Eesti, Kreeka, Luksemburg, Austria, Hispaania ja Itaalia) 14 üles analüüsima koostöös nende liikmesriikide maksude sissenõudmise ekspertidega (haldusasutuste eksperdid ja võimaluse korral ka muud eksperdid) nende riikide peamisi probleeme. Komisjon pakub oma toetust võimalike meetmete hindamisel, millega riikide sissenõudmistulemusi parandada.
4.3.ELi sissenõudmisabi raamistiku toimimise parandamine
a. Üldiselt peetakse ELi raamistikku maksude sissenõudmisabi valdkonnas kõige arenenumaks. See hõlmab praktilisi täitmise vahendeid nagu ühtne teavitusvorm ja ühtne juriidiline dokument, mis lubab täitmisele pööramist taotluse saanud liikmesriigis; sellel on lai materiaalne kohaldamisala ja hästi viimistletud eeskirjad abitaotluste käsitlemiseks. Sellele vaatamata tegid liikmesriigid ja avalikus konsultatsioonis osalejad mitu ettepanekut õigusraamistiku täiustamiseks 15 .
Erilist tähelepanu pöörati kohaldamisalale; teabevahetusele ja juurdepääsule asjakohastele andmebaasidele; ettevaatusabinõudele; sissenõudmisabi tingimustele (vanu nõudeid ja künniste kasutamist käsitlevad tingimused).
b. Liikmesriikide seisukohad kehtivate õigusaktide võimaliku lihtsustamise ja muude muudatuste kohta on aga väga erinevad ning vastuolulised.
Mitut lihtsustamisettepanekut on juba analüüsitud ja teataval määral arutatud liikmesriikidega ning sissenõudmise eksperdirühma ja sissenõudmise komiteega, sh:
- kohaldamisala laiendamine võimaldaks vältida mõningaid kahtlusi seoses praeguse kohaldamisala piirangutega ning kohaldada ühtseid eeskirju ja ühtset korda rohkematele nõuetele (nt sotsiaalkindlustusega seotud nõuded; muud riiklikud nõuded), kuid sellega tõenäoliselt kaasneksid suured probleemid (eeskirjad abi kohta sotsiaalkindlustusega seotud nõuete sissenõudmisel on kehtestatud eri õigusaktides, mis on vastu võetud teistsugusel õiguslikul alusel; kohaldamisala saab laiendada teistele nõuetele üksnes ühehäälse otsusega);
- mõnda kõnealuse direktiivi eeskirja võib pidada üsna keerukaks (nt direktiivi artikli 18 lõikes 2 esitatud eeskirjad nõuete vanusega seotud tingimuste kohta; direktiivi artikli 19 lõikes 2 esitatud eeskirjad aegumistähtaegade peatamise, katkestamise või pikendamise kohta). Nende sätete muutmise asjus üksmeelsele seisukohale jõudmine tundub aga keeruline;
- ettepaneku hõlbustada teabevahetust autodega seotud andmete kohta, lubades selleks kasutada EUCARISe (Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteem) võrgustikku – mis võimaldab taotlusi automaatselt käsitleda –, lükkas märkimisväärne hulk liikmesriike tagasi;
- sissenõudmise komitee leppis hiljuti kokku komisjoni rakendusmääruse 1189/2011 mõningases lihtsustamises, täpsemalt seoses viitega vahetuskursile (direktiivi artikli 18 lõige 2), et tulevastes elektroonilistes taotlusvormides oleks võimalik vahetuskurssi automaatselt arvutada; ning seoses konkreetse vormi kasutamisega ettevaatusabinõude taotlemise põhjuste ja tingimuste selgitamiseks, et hõlbustada nende taotluste täitmist taotluse saanud liikmesriigis.
c. Ka avalikus konsultatsioonis osalejad väljendasid konkreetsete muudatusettepanekute kohta vastuolulisi seisukohti. Kuigi oldi üksmeelel, et EL peaks olema koostööd mittetegevate liikmesriikide või muude riikidega range ning et on vaja tugevdada ettevaatusabinõusid ja tagada abitaotlustele õigel ajal vastamine, rõhutas mitu liikmesriiki ka vajadust austada maksuvõlgniku õigust kaitsele ja vajadust vähendada taotluse saanud liikmesriigi halduskoormust. Eeltoodud kaalutluste alusel väljendasid avalikus konsultatsioonis osalejad erinevaid arvamusi selle kohta, kas sissenõudmisabi tuleks osutada vaidlustatud nõuete puhul või nõuete puhul, mis jäävad praegusest künnisest allapoole.
b. Eelnevaid punkte silmas pidades tuleks praeguses sissenõudmisabi õigusraamistikus prioriteediks pidada sissenõudmisabi taotluste täitmise parandamist riiklikul tasandil. Tundub, et riiklikul tasandil on võimalik teha rohkem, et kehtivate ELi õigusaktide pakutavaid võimalusi täielikult ära kasutada.
c. Kadunud võlgnike ja vara probleem pole üksnes ELi-sisene probleem. Kuna on selge, et maksupetturitel on lihtne ELis maksude sissenõudmise meetmete eest põgeneda, kui nad saavad vabalt liikuda ja oma vara kolmandatesse riikidesse ümber paigutada, on komisjon pidanud läbirääkimisi ELi ja Norra vahelise esimese rahvusvahelise lepingu üle, mis on seotud halduskoostööga käibemaksu valdkonnas. See leping hõlmab vastastikust sissenõudmisabi käibemaksunõuete sissenõudmiseks. Eeskirjad, mis seda sissenõudmisabi reguleerivad, vastavad ELi direktiivi sätetele – kuigi selle lepingu kohaldamisala piirdub käibemaksunõuetega – ja suhetes Norraga kasutataks ELi elektroonilisi vorme. Elektroonilised sissenõudmisvormid on tõepoolest väljatöötatud nii, et neid saab kasutada suhetes kolmandate riikidega. See ühine raamistik hõlbustab pädevate asutuste tööd.
4.4.Vajadus parema teabevahetuse ja rohkemate suuniste järele
a. Komisjoni talitused on juba võtnud meetmeid, et suurendada teadlikkust ELi õigusaktidest, milles käsitletakse vastastikust sissenõudmisabi, ning selgitada nende õigusaktide keerukaid eeskirju:
- riikide maksuhaldurid saavad tõstatada oma küsimusi sissenõudmise eksperdirühmas või oma riiklike kontaktpunktide kaudu ning neid kutsutakse osalema programmi „Fiscalis 2020“ 16 õpikodades või projektirühmades;
- õigusakte selgitatakse üldsusele komisjoni veebisaidi konkreetsel veebilehel, kus on esitatud vastused korduma kippuvatele küsimustele 17 ;
- komisjoni veebisaidil avaldatakse ka teabelehte riikliku, ELi ja rahvusvahelise tasandi sündmuste kohta maksukogumise ja maksude sissenõudmise, sh sissenõudmisabi valdkonnas 18 .
b. Maksuhalduritega peetud konsultatsioonide ja avaliku konsultatsiooni käigus antud vastuste põhjal on aga selge, et maksuhaldurid, -maksjad ja -spetsialistid soovivad rohkem suuniseid ELi eeskirjade tõlgendamise ja kohaldamise kohta selles valdkonnas.
Selleks et laiendada kohaldamisala kõigile maksudele ja arvestada asjaolu, et ka muud (detsentraliseeritud) asutused peaksid (taotluste esitamiseks) olema teadlikud sissenõudmisabi võimalustest või (taotluste saamisel) oma kohustustest, kui nad peavad võtma sissenõudmismeetmeid või ettevaatusabinõusid, tuleks riiklikele asutustele pakkuda rohkem teavet ja/või koolitusi.
Lisasuunised võivad olla kasulikud ka muudele maksuspetsialistidele, kes tegelevad maksude sissenõudmisel osutatava abi juhtumitega (nt liikmesriikide kohtunikud, kes peavad konkreetseid ettevaatusabinõusid või sissenõudmismeetmeid heaks kiitma või kes tegelevad nende meetmete vaidlustamise juhtumitega), ning ka üldsusele oleks võimalik anda rohkem teavet 19 .
c. Liikmesriikidel on selles teavitustegevuses oluline osa. Komisjon jätkab liikmesriikide toetamist selles jõupingutuses. Esimene samm on selgitavate märkuste avaldamine ELi sissenõudmisabi käsitlevate õigusaktide tõlgendamise kohta 20 .
5.JÄRELDUSED
a. Maksude sissenõudmisel osutatava abiga seotud ELi õigusaktid ja raamistik on hõlbustanud ELi liikmesriikide vahelist abi osutamist maksude sissenõudmiseks.
b. Et tagada vastastikuse sissenõudmisabi tõhusus ja tulemuslikkus, peaksid liikmesriigid tugevdama oma maksude sissenõudmise süsteeme ning rakendama sissenõudmisabi taotlustega tegelemiseks piisavaid ressursse.
Sellega seoses tuleks uurida, kas ning kuidas saab koguda üksikasjalikku ja täpset kvantitatiivset teavet halduskoormuse ja -kulude kohta ning saabuvate abitaotlustega seotud töökoormuse ja taotluse saanud riigis kasutatud haldusressursside vahekorra kohta.
c. Süsteemi toimimise erinevaid (õiguslikke ja tehnilisi) aspekte võib ikka veel liikmesriikide ja teiste sidusrühmadega, sealhulgas maksumaksjatega arutada.
d. Suurem teavitustegevus nende õigusaktide selgitamiseks ja propageerimiseks aitaks parandada maksukuulekust ning austada maksumaksjate õigusi.
e. Füüsiliste või juriidiliste isikute toime pandud organiseeritud maksupettuste korral on maksude sissenõudmine keeruline ja jääb selliseks: füüsilised isikud, kes panevad toime pettuse või loovad petturlikke maksustruktuure, kaovad ja paigutavad oma vara ümber; juriidilised isikud põhjustavad oma maksejõuetuse ja samuti paigutavad oma vara ümber. Teabevahetuse rahvusvahelise arengu tulemusel muutub ELi ja kolmandate riikide vaheline sissenõudmisabi olulisemaks teemaks.
ELT L 84, 31.3.2010, lk 1.
Eelmised aruanded vastastikuse abi kohta maksude sissenõudmisel käsitlesid sissenõudmisabi varasemate õigusaktide alusel: esimest korda sätestati vastastikuse sissenõudmisabi kord nõukogu 15. märtsi 1976. aasta direktiivis 76/308/EMÜ.See direktiiv ja seda muutvad õigusaktid kodifitseeriti nõukogu 26. mai 2008. aasta direktiiviga 2008/55/EÜ.
Eelmised aruanded esitati 4. septembril 2009 (aruanne COM(2009) 451 sissenõudmisel osutatava vastastikuse abi kasutamise kohta 2005.–2008. aastal) ja 15. veebruaril 2012 (aruanne COM(2012) 58 sissenõudmisel osutatava vastastikuse abi kasutamise kohta 2009. ja 2010. aastal).
Direktiivi 2010/24/EL pidi rakendama 1. jaanuariks 2012.Komisjon peab kasulikuks võrdlust ka 2011. aastaga, kui eelmist direktiivi 2008/55/EÜ ikka veel kohaldati.
Ettevaatusabinõusid käsitlevate taotluste arvu kohta enne 2013. aastat statistilised andmed puuduvad.
Ajutisele vähenemisele 2013. aastal puudub selge põhjendus. Mitu liikmesriiki jäid aga direktiivi 2010/24 rakendamisega hiljaks ning ka see võis mõjutada uute ja juba esitatud taotlustega seotud teabevahetust.
2015.–2016. aastal teatati ühest juhust, kus ametnikud läksid teise liikmesriiki.
Määrus 904/2010 halduskoostöö kohta käibemaksu valdkonnas; määrus 389/2012 halduskoostöö kohta aktsiisimaksude valdkonnas; direktiiv 2011/16 halduskoostöö kohta muude maksude valdkonnas.
Praegu kogutud statistilised andmed ei võimalda teha täpseid järeldusi sissenõudmismäära kohta (vt komisjoni talituste töödokumendi punkt 4.2.3).
Vt komisjoni talituste töödokumendi punkt 6.1.1.2.
Nõukogu direktiivi 2010/24/EL preambuli punkt 4.
Seda järeldust kinnitas ka Belgia Kontrollikoja 2014. aasta oktoobri analüüs (vt komisjoni talituste töödokumendi punkt 6.2.2.1.f).
Tuleks aga märkida, et nende vastajate arv, kellel oli kogemusi nimetatud ühtsete juriidiliste dokumentidega, oli väga väike.
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele käibemaksu tegevuskava kohta, COM(2016) 148 final, punkt 3.2.
Vt komisjoni talituste töödokument (punkt 6.1.1.2, tabel 5c).
Ülevaade neist ettepanekutest on esitatud komisjoni talituste töödokumendis (punkt 6.3.2).
programm „Fiscalis 2020“ on ELi koostööprogramm, mis võimaldab riikide maksuhalduritel koguda ja vahetada teavet ja teadmisi.Vt: http://ec.europa.eu/taxation_customs/fiscalis-programme/fiscalis-2020-programme_en
http://ec.europa.eu/taxation_customs/business/tax-cooperation-control/tax-recovery_en
http://ec.europa.eu/taxation_customs/business/tax-cooperation-control/tax-recovery_en
Avaliku konsultatsiooni tulemused näitasid, et enamik vastajaid pole teadlikud teavitusmeetmetest, mida komisjoni talitused on juba võtnud.
22. veebruaril 2017 nõustus sissenõudmise eksperdirühm tegema need selgitavad märkused üldsusele lähitulevikus kättesaadavaks.