EUROOPA KOMISJON

Brüssel,15.11.2017

COM(2017) 750 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Bulgaarias koostöö- ja jälgimiskorra raames saavutatud edusammude kohta

{SWD(2017) 700 final}

1.    SISSEJUHATUS

Kui Bulgaaria ühines 2007. aastal Euroopa Liiduga, loodi koostöö- ja jälgimiskord 1 , et tegeleda puudustega kohtureformis ning korruptsiooni- ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Alates sellest on koostöö- ja jälgimiskorra aruannetes kaardistatud edusamme ja püütud Bulgaaria ametiasutuste jõupingutusi konkreetsete soovituste kaudu suunata. Nagu nõukogu 2 on rõhutanud, lõpetatakse koostöö- ja jälgimiskorra kohaldamine siis, kui Bulgaaria on rahuldavalt täitnud kõik kuus eesmärki.

2017. aasta jaanuari koostöö- ja jälgimiskorra aruandes 3 tegi komisjon kokkuvõtte, milles anti ülevaade saavutustest, lahendamata probleemidest ja peamistest tulevastest sammudest, mis on vajalikud, et saavutada koostöö- ja jälgimiskorra eesmärgid. Selleks tegi komisjon seitseteist olulist soovitust, mis peaks võimaldama koostöö- ja jälgimiskorra protsessi lõpule viia. Jaanuaris 2017 esitatud soovitusi võib seega pidada koostöö- ja jälgimiskorra protsessi lõpetamiseks piisavateks (välja arvatud juhul, kui toimuvad muudatused põhjustavad selgelt vastupidise arengu). Aruandes rõhutati, et protsessi kiirus sõltub sellest, kui kiiresti Bulgaaria need soovitused pöördumatult ellu viib.

Võttes seega arvesse koostöö- ja jälgimiskorra protsessi praegust etappi, esitatakse käesolevas aruandes edusammud, mis on tehtud 2017. aasta jaanuaris esitatud soovituste täitmisel. Nagu ka eelnevatel aastatel, on tegemist komisjoni põhjaliku analüüsi tulemusega, mis on koostatud tihedas koostöös Bulgaaria ametiasutustega, samuti on kasutatud kodanikuühiskonna ja teiste sidusrühmade, sealhulgas liikmesriikide panust.

Oma 2017. aasta septembri kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus rõhutas president Juncker õigusriigi põhimõtte ja kohtusüsteemi sõltumatuse tähtsust 4 . See ei kehti ainult koostöö- ja jälgimiskorda kaastaud riikide, vaid kõikide liikmesriikide suhtes.

Võttes arvesse edusamme, mida Bulgaaria on teinud kogu koostöö- ja jälgimiskorra protsessi jooksul alates aastast 2007, ja edusamme, mis on tehtud pärast 2017. aasta jaanuari aruannet, on komisjon jätkuvalt arvamusel, et poliitilise suunamise ja otsustavusega reforme edasi viia, peaks Bulgaaria suutma täitmata koostöö- ja jälgimiskorra soovitused veel lähitulevikus ellu viia. Analüüsis rõhutatakse, et probleemide lahendamine peaks toimuma institutsioonidevahelise hea koostöö vaimus.

Seepärast kavatseb komisjon 2018. aasta lõpupoole tehtud edusamme hinnata ning on valmis osutama täiendavat abi, et aidata kindlustada edusammude pöördumatus ja seega lõpetada korra kohaldamine.

2.    ÜLDINE OLUKORD

Nagu 2017. aasta jaanuari aruandes märgitud, on aastatepikkune poliitiline ebastabiilsus reformisuutlikkust negatiivselt mõjutanud. Uus valitsus tuli võimule mais 5 . Kui uus valitsus oli paigas, jätkas ta eelmise valitsuse poolt 2016. aastal alustatud tööd, mis võimaldas poliitilise järjepidevusega jätkata eelmise valitsuse algatatud reforme. Uus valitsus näitas üles otsusekindlust teha tasa kaotatud aeg ja võtta kiiresti vastu seadusandlikud algatused, et lõpetada mitmed olulised reformid enne aasta lõppu. See on mõnel puhul tekitanud sidusrühmades muret seaduste kvaliteedi või sidusrühmade protsessi kaasatuse pärast 6 . Mitmed olulised seadusandlikud algatused on veel ettevalmistamisel või nende tegemist kaalutakse ning siin on oluline, et need toetuksid laiale avalikule arutelule ja et nende käigus konsulteeritaks asjaomaste sidusrühmadega. Komisjon usub, et parema õigusloome põhimõtetele tuginev kaasav seadusandlik protsess on reformide jätkusuutlikkuse seisukohalt keskse tähtsusega.

Vahepeal on hiljutised sündmused rahvusassamblees tõmmanud tähelepanu ettearvamatu seadusandliku otsusutusprotsessi mõjule. Juulis panid parlamendi liikmed ilma avaliku arutelu ja sidusrühmadega konsulteerimata rahvusassamblees hääletusele kohtusüsteemi seaduse muutmise eelnõu. Muudatusettepanekud kutsusid esile pahameeletormi ning paljud kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonna liikmed nägid neis otsest rünnakut kohtusüsteemi sõltumatusele. Kuigi enamik suuri muudatusi võeti enne lõplikku hääletamist tagasi, 7 leitakse siiski, et mõned vastu võetud muudatused õõnestavad kohtunike sõltumatust ja on mõnede vaatlejate arvates põhiseadusega vastuolus 8 . Kohtusüsteemi seaduse täiendavad muudatusettepanekud tegid parlamendisaadikud oktoobri alguses samal viisil ilma avaliku konsultatsiooni ja sidusrühmadega konsulteerimata. Ka nende muudatuste puhul leidsid vaatlejad, et need muudavad 2016. aasta reformi põhielemente 9 . Bulgaaria peaks tagama kohtureformi protsessi pöördumatuse ja usaldusväärsuse, luues osapoolte vahel vastastikuse usalduse ja koostöö õhkkonna, mis on reformide edukaks rakendamiseks hädavajalik. Kuigi reformiprotsessi on vaja kiirendada, ei tohiks see toimuda osapooltega konsulteerimise arvelt, mis võib kaasa tuua ebakindluse ja vastutuse puudumise.

Kohtusüsteemis on äsja valitud uuel kõrgemal justiitsnõukogul (SJC) võimalus parandada eelmise kõrgema justiitsnõukogu ajal kohtusüsteemis valitsenud üldist negatiivset arutelukeskkonda, kus ilmsed lahkarvamused ja vastastikune umbusaldus takistas erapooletut otsuste tegemist. Hiljutiste reformidega on tehtud vaieldamatuid edusamme, eeskätt eraldi kodade loomine SJCs kohtunikele ja prokuröridele, Siiski võivad kahtlused kohtunike võimaliku lubamatu mõjutamise kohta SJC kaudu jätta mulje, et otsuste tegemise protsess selles tähtsas institutsioonis ei ole sõltumatu 10 . Seda probleemi arvesse võttes on seega tähtis, et SJC uus koosseis looks avatud arutelu õhkkonna ja läbipaistvuse oluliste otsuste tegemisel, et taastada kohtunike ja kodanike usaldus, mis on hästi toimiva kohtusüsteemi alus.

3.    KOOSTÖÖ- JA JÄLGIMISKORRA EESMÄRKIDE TÄITMISEL TEHTUD EDUSAMMUDE HINDAMINE 2017. AASTA JAANUARI KOOSTÖÖ- JA JÄLGIMISKORRA ARUANDES ESITATUD SOOVITUSTE PÕHJAL

3.1    Esimene eesmärk: kohtusüsteemi sõltumatus

Selle aasta kõige tähtsam areng kohtusüsteemis oli 3. oktoobril ametisse astunud kõrgema justiitsnõukogu (SJC) valimine. Kohtusüsteemi valitavate liikmete valimine viidi lõpule oktoobris, järgides põhimõtet, et igal kohtunikul on üks hääl. Sellele põhimõttele oli komisjon varem tähelepanu juhtinud ja vaatamata teatavale kriitikale, peeti valimisprotsessi üldjoontes ausaks. See oli märgatav edasiminek võrreldes eelmise SJC valimistega, mis toimus 2012. aasta sügisel 11 . Rahvusassamblee jõudis parlamendi valitavate liikmete valimisega lõpule 20. septembril, kus edukad kandidaadid said valitud rohkem kui kahe kolmandikulise häälteenamusega. Meedia ja kodanikuühiskond kritiseeris, et tulemus oli peamiste poliitiliste parteide vaheliste kokkulepetega juba ette kindlaks määratud ega peegeldanud kandidaatide suhtelisi eelised 12 . Eriti kritiseeriti seda, et eelneval avalikul kuulamisel õiguskomisjonis ei antud aega kodanikuühiskonna tõstatatud kriitilistele küsimustele vastamiseks, kuigi need küsimused olid kätte saadud ja rahvusassamblee veebisaidil kättesaadavaks tehtud. Üldjoontes näitasid aga uue SJC valimised uue 2016. aastal kehtestatud õigusraamistiku tugevust. Nüüd peab SJC uus koosseis näitama oma sõltumatust praktikas erapooletute ja professionaalsete otsuste tegemisega olulistes valdkondades.

SJC üks olulisi ülesandeid on nimetada ametisse inimesed kohtusüsteemi kõrgetele ametikohtadele. On oluline, et need otsused tehtaks tulemuspõhiselt ja läbipaistvalt. Väga oluline otsus 2017. aastal oli kõrgema halduskohtu uue presidendi nimetamine. Kuigi selle otsuse oleks võinud teha SJC uus koosseis, otsustas SJC lahkuv koosseis valida 11. septembril oma kandidaadi ja esitada ta riigi presidendile kinnitamiseks 13 . Vahepeal lükkas aga president kandidaadi tagasi põhjendusega, et legitiimsem on, kui kandidaadi esitab uus, tööd alustav SJC kossseis. See andis uuele SJC koosseisule aega kandidaadivalikut kaaluda ning oma 19. oktoobri kohtumisel kinnitati eelmise kooseisu poolt valitud kandidaat suure häälteenamusega.

Teine põhiseadusega ette nähtud institutsioon kohtuvõimu sõltumatuse kaitsmiseks on inspektsioon. 2015. aastal tehtud põhiseaduslike muudatustega anti inspektsioonile suuremad volitused olulistes valdkondades, nagu kohtunike puutumatus, sealhulgas uurimisõigus kohtunike huvide konflikti ja eravaradega seoses, ning kesksem roll distsiplinaarmenetluste ettevalmistamisel. Kuigi lõpliku otsuse nende menetluste osas teeb SJC, on need volitused kahtlemata tundlikku laadi – SJC otsused on varasemalt tekitanud vastuolusid – ning seega tuleb neid rakendada läbimõeldult. Seda tausta arvesse võttes soovitati 2017. aasta jaanuari soovituses, et Bulgaaria ametivõimud võiksid kasutada väliseksperte, et parandada uue inspekteerimis- ja distsiplinaarsüsteemi toimimist praktikas 14 . Oktoobris võttis Veneetsia komisjon vastu arvamuse Bulgaaria kohta, mis sisaldab olulisi elemente, mille alusel teha täiendavat hindamist sellise läbivaatamise raames 15 .

Soovituste 1, 2 ja 3 analüüsi põhjal on Bulgaaria teinud kokkuvõttes suuri edusamme esimese eesmärgi osas. Siiski on mõned soovituste 2 ja 3 elemendid veel täitmata ja nende täitmist on vaja lähikuudel uuesti hinnata.

3.2    Teine eesmärk: õigusraamistik

Kriminaalmenetluste osas võttis rahvusassamblee juulis vastu kriminaalmenetluse seadustiku muudatusettepanekute paketi. Ettepanekutega tahetakse vähendada viivitusi kriminaalmenetlustes, piirates selleks kohtute võimalust saata formaalsetel põhjustel juhtumid prokuratuuri tagasi. Kuigi mitmed muudatused on kooskõlas ettepanekutega, mis esitati juba 2016. aasta sügisel, avaldati siiski muret, et viimane pakett suruti rahvusassamblees läbi ilma laiemateks aruteludeks kohtusüsteemis aega andmata, jättes seega mitmed võimalikud probleemid lahendamata. Uute muudatuste üks tagajärg on kõrgete ametnike (sealhulgas ministrid, parlamendisaadikud ja kohtunikud) korruptsioonijuhtumite üle pädevuse üleandmine organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega tegelevale erikohtule. Selle muudatuse läbiviimiseks ette nähtud väga lühike tähtaeg on põhjustanud organisatsioonilisi probleeme 16 . Nagu jaanuari aruandes märgitud, tuleb sellised muudatused hoolikalt ette valmistada ning teha asjakohane analüüs vajalike vahendite ja muudatuste võimaliku õigusliku mõju kohta. Lisaks tehti paralleelselt kriminaalmenetluse seadustiku muutmisega ka erimuudatused kohtusüsteemi seadusesse, millega nähti ette uus võimalus kohtunike ametist kõrvaldamiseks, mille pärast on muret tundnud Veneetsia komisjon 17 . Üldisemalt võib oodata, et nende hiljutiste muudatuste mõju saab näha juhtumites, kui eri sätteid praktikas rakendama hakatakse.

Justiitsministeeriumi töörühmades, keda toetavad tehniliselt prokuratuur ja muud osakonnad, on arutusel mitmed muud täiendavad valdkonnad seadusandlike muudatuste tegemiseks kriminaalmenetlustesse ja kriminaalseadustikku, et käsitleda kolmanda ja neljanda eesmärgi all välja toodud probleeme 18 . Nende probleemide lahendamine on ekspertide ja Bulgaaria ametiasutuste hinnangul oluline, et tõhustada suurkorruptsiooni ja raskete organiseeritud kuritegude uurimist ja nende eest süüdistuse esitamist. Selleks et suurendada laiema üldsuse usaldust sellesse protsessi ning tagada kohtusüsteemi sees heakskiit kavandatud muudatustele, on ülimalt tähtis, et kriminaalseadustiku põhjalikud muudatused toimuksid läbipaistval viisil, millega kaasneb avalik arutelu õigusemõistmisega seotud kutsealade liikmete hulgas ja konsultatsioon kodanikuühiskonnaga. Protsessi jätkusuutlikkust ei mõjuta üksnes seadusandlike muudatuste sisu, vaid ka nende ettevalmistamise ja vastuvõtmise viis.

Kokkuvõttes on Bulgaaria astunud konkreetseid samme, et järgida soovitust 4 teise eesmärgi täitmiseks. Mitmed kriminaalmenetluse seadustiku muudatused on juba vastu võetud ning uued seadusandlikud ettepanekud, sealhulgas kriminaalseadustiku muudatused, seoses kolmanda ja neljanda eesmärgiga on ettevalmistamisel. Nende reformide edukas rakendamine nõuab lisaks avalikule arutelule ja konsultatsioonile kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonna sidusrühmadega ka põhjalikku ettevalmistamist ja järelmeetmeid.

3.3    Kolmas eesmärk: kohtureformi jätkamine

Neli 2017. aasta jaanuari aruandes esitatud soovitust oli suunatud riikliku vastutuse suurendamisele ja asutustevahelise koostöö tihendamisele. Eesmärk oli edendada reformiprotsessi laialdasemat omaksvõttu ühiskonnas ja tagada sellega reformide suurem pöördumatus. See on eriti oluline kohtusüsteemi jätkuva reformimise kontekstis. Kui kohtusüsteemi reformi strateegia edukas rakendamine sõltub lõppkokkuvõttes erinevate eraldiseisvate asutuste kaasamisest nii kohtusüsteemis kui ka väljaspool seda, on valitsusel ja SJC-l selles protsessis põhiroll, mis hõlmab muu hulgas üldise raamistiku loomist avalikeks aruteludeks ja asutustevahelisteks konsultatsioonideks. Bulgaaria valitsus on astunud teatavaid samme, et avaldada strateegia kohta korrapäraselt eduaruandeid. See võiks olla aluseks avalikule arutelule ning dialoogile SJC ja kohtusüsteemiga üldisemalt konkreetsete meetmete ja eesmärkide üle, mis on vajalikud 2014. aasta strateegias ajavahemikuks kuni 2020. aastani sätestatud üldiste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 19 . Eeldatakse, et see protsess lükatakse uue SJC koosseisuga lähikuudel käima.

Kohtute paiknemise reform ja tervikliku e-õiguskeskkonna loomine on olnud päevakorras juba mitu aastat. Eelmine SJC koosseis tegi ära väga suure ettevalmistustöö ning täiendav analüüs on tegemisel projekti raames, mida rahastatakse ELi vahenditest. Paistab, et tegemist on siiski pikemaajalise projektiga, mille peab välja töötama uus SJC ning mis vajab ka laiemat poliitilist toetust. Siiski saab mõne valdkonnaga kiiremini edasi liikuda. Nimelt on peaprokurör esitanud konkreetse kava kohalike prokuratuuride ühendamiseks 28 piirkonnas, mis ilmtingimata ei eelda kohalike kohtute samaaegset ühendamist. Konkreetsemalt on hädavajalik leida viivitamata lahendus kohtute ebavõrdse töökoormuse probleemile. Eelkõige on just pealinna suuremate kohtute töökoormus keskmisest kõrgem 20 . See on uue SJC koosseisu üks oluline päevakorrapunkt pärast ametisse astumist. Lisaks täiendava personali määramisele ülekoormatud kohtutesse on üks variant ka teatavat tüüpi juhtumitega tegelemise pädevuste ümberjaotamine. Valitsus uurib võimalusi selles suunas. Sellised muudatused nõuavad loomulikult asjakohaseid konsultatsioone ja arutelusid asjaomaste sidusrühmadega, võttes eelkõige arvesse mõju õiguskaitse kättesaadavusele.

Bulgaaria riigiprokuratuuri analüüsis, mida aitas teha komisjoni struktuurireformi tugiteenistus (SRSS) Hispaania, Madalmaade, Saksamaa ja Ühendkuningriigi vanemprokuröridest koosneva meeskonnaga, toodi välja veel mitmed olulised võimalikud edasised reformisuunad. Bulgaaria ametivõimud on prokuratuuri eestvedamisel ja justiitsministeeriumi toel ette valmistanud tegevuskava, milles on kõnealuse analüüsi järelmeetmena esitatud mitu meedet. Kuna tegemist on keerulise teemaga, on paljud tegevuskavas kavandatud meetmed vaja tegelikkuses ellu viia ja võtta vastu otsused, kuidas edasi tegutseda 21 . Jääb üle oodata, kas erinevate asjasse kaasatud institutsioonide vahel suudetakse saavutada üksmeel muudatuste osas, mis on vajalikud eksperdiarvamuses märgitud soovituste täitmiseks võetavate meetmete rakendamiseks 22 .

Eraldi algatuse raames 2016. aastal analüüsis prokuratuur ise Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsuseid, mis käsitlevad Bulgaaria ebatõhusaid kriminaalmenetlusi. Selle analüüsi põhjal võetavaid järelmeetmeid valmistatakse ette prokuratuuri koostatud tegevuskavas, mida praegu ellu rakendatakse.

Kokkuvõttes on Bulgaaria astunud edasisi samme kolmanda eesmärgi all tehtud nelja soovituse täitmiseks. Need algatused tuleb aga lõpule viia ning välja kujundada selge tegevuskava peamistes valdkondades võetavate meetmete kohta.

3.4    Neljas eesmärk: suurkorruptsioon

Korruptsioonivastast võitlust tõsteti jaanuari koostöö- ja jälgimiskorra aruandes esile kui valdkonda, kus Bulgaaria edusammud on koostöö- ja jälgimiskorra viimase kümne aasta jooksul olnud kõige väiksemad, sealhulgas 2015. aastal vastu võetud korruptsioonivastase strateegia rakendamine 23 ja sellega seotud jõupingutused õigusliku raamistiku põhjalikuks reformimiseks ning ühtse korruptsioonivastase võitluse ameti loomine. Uus valitsus esitas 4. oktoobril rahvusassambleele läbivaadatud eelnõu, eesmärgiga võtta see suur seadusandlik reform vastu veel enne aasta lõppu. Kui seadus on vastu võetud, tuleb uus amet luua ja tööle panna 24 . Põhiülesanne on nimetada uue ameti juht avatud ja läbipaistva menetluse teel, et uuel ametil oleks avalikkuse ja avalike teenistujate hulgas laialdane usaldus.

Teine 2015. aasta korruptsioonivastase võitluse strateegia oluline element on valitsusasutuste siseinspektsioonide toimimine. Need olulised struktuurid vastutavad heade haldustavade sisekontrolli eest, kuid on seni tegutsenud ilma selge õigusraamistiku ja ühtsete tegevuseeskirjadeta. Selleks et inspektsioonide rolli suurendada, esitati septembris 2017 avaliku halduse seaduse muudatuste eelnõu, mille rahvusassamblee võttis vastu 12. oktoobril. Selle ellurakendamiseks peavad järgnema konkreetsed korralduslikud sammud.

Lisaks peamiste institutsiooniliste struktuuride reformidele tuleb Bulgaarial saavutada veenvaid tulemusi korruptsioonijuhtumite tulemuslike uurimiste, avastamiste ja nendes süüdistuste esitamise valdkonnas. Mitmed eespool teise ja kolmanda eesmärgi all nimetatud probleemid on siinkohal eriti olulised. Selleks et tagada eritähelepanu pööramine suukorruptsiooni juhtumitega seotud probleemidele, koostas prokuratuur valimi alates 2013. aastast menetluses olnud juhtumitest ja analüüsis seda, et teha kindlaks võimalikud õppetunnid ja meetmed, mida võtta, et teha selliste juhtumite uurimine ja menetlemine tulevikus tõhusamaks. Selle analüüsi põhjal koostati tegevuskava, mida asjaomased ametiasutused praegu ellu viivad. Korrapärane aruandlus toimub korruptsioonivastase võitluse riiklikus nõukogus, mis asutati eelmise valitsuse ajal, et tuua kokku korruptsioonivastase võitlusega tegelevad eri asutused. Nõukogu juhib korruptsioonivastase võitluse riiklik koordinaator 25 . Mitmed teistes kolmanda eesmärgi all osutatud tegevuskavades kavandatud meetmed on veel üldise sõnastatuse kujul ning konkreetsed meetmed tuleb veel välja töötada.

Suurkorruptsiooni uurimise ja selle eest süüdistuste esitamise usaldusväärse strateegia oluline element on edusammudest avalikkuse teavitamise ühtse raamistiku olemasolu. Vastusena 2017. aasta jaanuari aruandes esitatud soovitusele viis Bulgaaria kõrgeim kassatsioonikohus sisse mehhanismi, millega korruptsioonijuhtumite edenemist kohtusüsteemis jälgida ja nende kohta aru anda. Lisaks teavitab ka prokuratuur süüdistuse esitamise etappidest konkreetsetes juhtumites 26 .

Kokkuvõttes on Bulgaaria astunud edasisi samme jaanuari aruandes neljanda eesmärgi all tehtud nelja soovituse täitmiseks. Siiski on veel vaja vastu võtta ja rakendada mitu olulist algatust. Teised algatused on alles rakendamise algusjärgus ning konkreetsed meetmed tuleb veel kindlaks määrata.

3.5    Viies eesmärk: korruptsioon, sealhulgas kohalikul tasandil ja piiril

2017. aasta jaanuari aruandes kinnitati edusammude tegemist avaliku halduse valdkonnas ja soovitati Bulgaarial korraldada uue eelkontrollisüsteemi toimimise ja selle alusel võetud meetmete välishindamine. Vastusena sellele soovitusele on Bulgaaria ametiasutused teatanud kavatsusest leida välistöövõtja, kes teostaks sellise läbivaatamise 2018. aastal 27 .

Strateegia raames keskendutakse ka teisele töösuunale, milleks on korruptsioonivastaste kavade väljatöötamine, milles püütakse eesmärgistatud ja praktiliste meetmetega ennetada korruptsiooni kõrge korruptsiooniriskiga valdkondades. Korruptsioonivastase võitluse poliitika riiklik nõukogu otsustas juulis alustada olemasolevate valdkondlike korruptsioonivastaste kavade läbivaatamist riigihalduses, et teha kindlaks edasise kooskõlastatud tegevuse võimalused selles valdkonnas. Läbivaatamine peaks saama lõpetatud enne aasta lõppu, pärast mida tuleb erinevatel valdkondlike sektori asutustel selle põhjal järelmeetmeid võtta. See on valdkond, kus on vaja pidevat ja sihikindlalt tegutsemist juhtimistasandi, inspektsioonide ja riigihalduse muude instantside vahel.

Selle eesmärgi all esitatud viimase soovituse eesmärk on tagada jätkuv avalik arutelu ja poliitiline tähelepanu korruptsioonivastase strateegia rakendamisele ja edasiarendamisele avaliku aruandluse mehhanismi kaudu. Bulgaaria ametivõimud on otsustanud jätkata korruptsioonivastase võitluse poliitika riikliku nõukogu tööd ning panid sellele ülesandeks korrapäraselt hinnata tehtud edusamme ja teavitada neist avalikkust.

Kokkuvõttes on Bulgaaria astunud edasisi samme jaanuari aruandes viienda eesmärgi all tehtud kolme soovituse täitmiseks. Tehtud sammude alusel tuleb 2018. aastal võtta vajalikke meetmeid.

3.6    Kuues eesmärk: organiseeritud kuritegevus

2017. aasta jaanuari aruandes märgiti, et viimasel kümnendil on kriminaalses maailmas toimunud suured muutused, avalikku vägivalda on organiseeritud kuritegevuses vähem ning oht ühiskonna stabiilsusele on väiksem kui varem. Organiseeritud kuritegevuse üldine olukord Bulgaarias sarnaneb üha enam olukorrale mõnes muus liikmesriigis. Samuti märgiti, et 2012. aastal loodud spetsiaalsed kuritegevusega võitlemise institutsioonid on hakanud saavutama stabiilseid tulemusi lõplike süüdimõistmiste näol organiseeritud kuritegevuse juhtumites ja ebaseadusliku vara konfiskeerimises.

Aruanne ei sisaldanud mõningaid olulisi lõplikke soovitusi, mille eesmärk oli seda positiivset suundumust veelgi kinnistada. Esiteks soovitati luua aruandlussüsteem raskete organiseeritud kuritegude jaoks, mis võimaldaks meedial ja avalikkusel jälgida nendes protsessides tehtavaid edusamme. See soovitus on sarnane suurkorruptsiooni juhtumite kohta tehtud soovitusega ning võetud meetmed hõlmavad mõlemaid soovitusi. Nagu eespool märgitud, kinnitati 2017. aasta aruandes edusamme, mida organiseeritud kuritegevust käsitlevate kohtuasjade erikohtud ja -prokuratuur on teinud. Siiski märgib komisjon, et kriminaalmenetluse seaduse hiljutiste muudatustega nähti ette olulised organisatsioonilised muudatused, mille tulemusena viidi kõrgema tasandi juhtumid üle erikohtutesse. Bulgaaria peaks tagama, et need muudatused toetaksid selles valdkonnas juba tehtud edusamme.

Teiseks soovitati võtta vastu varade konfiskeerimist käsitleva seaduse muudatused, et lahenda mitmed ebaseadusliku vara konfiskeerimise komisjoni (CIAF) poolt välja toodud probleemid. Vastusena sellele soovitusele on Bulgaaria ametivõimud komisjonile teatanud, et seadusandlikud muudatused on vastu võetud. Komisjon märgib siiski, et rahvusassamblees praegu arutlusel olevas uues korruptsioonivastases seaduses on sätted ebaseadusliku vara konfiskeerimise kohta ning sellega nähakse ette uus institutsiooniline ülesehitus. Nagu 2017. aasta jaanuari aruandes märgitud, on oluline tagada, et need muudatused ei kahjustaks edusamme, mida selles valdkonnas on juba tehtud, ega institutsioonide võimekust jätkata siiani täheldatud positiivset arengut.

Kokkuvõttes on Bulgaaria astunud samme, et rakendada kuuenda eesmärgi all esitatud soovitusi 16 ja 17. Siiski peaksid Bulgaaria ametivõimud tagama, et hiljutised organisatsioonilised ja seadusandlikud muudatused viidaks ellu nii, et need toetaksid juba saavutatud edu.

4. KOKKUVÕTE

Üheksa kuu jooksul, mis on möödunud 2017. aasta jaanuari aruandest, milles esitati soovitused koostöö- ja jälgimiskorra eesmärkide täitmiseks, on toimunud positiivseid arenguid. Kuigi poliitiline ebastabiilsus on põhjustanud aasta alguses viivitusi reformide elluviimises, on maikuust alates reformiprotsess jälle käima läinud, isegi kui lõpptulemusi veel näha ei ole, seda eriti valdkondades, nagu korruptsioonivastane võitlus, kus on vaja valitsuse sekkumist ja teha seadusandlikke muudatusi. Kohtusüsteemis on sel aastal samuti toimunud olulisi arenguid, nimelt valiti uus kõrgem justiitsnõukogu. Selle muutuse mõju peaks avalduma tuleval aastal.

Käesolevas aruandes märgitakse, et jaanuaris 2017 esitatud soovituste osas on saavutatud märkimisväärset edu, eelkõige soovituse 1 puhul, kus nüüd peab kõrgema justiitsnõukogu uus koosseis näitama tulemusi, ning soovituste 16 ja 17 puhul, kus positiivne suundumus tuleks säilitada. Olulisi edusamme on saavutatud ka soovituse 4 puhul, kuigi teha on veel palju. Kuigi komisjon ei saa veel järeldada, et ükski eesmärk oleks praeguseks rahuldavalt täidetud, on ta siiski seisukohal, et jätkuva poliitilise juhtimise ja otsusekindlusega reforme edasi viia, peaks Bulgaaria olema võimeline täitma seni täitmata koostöö- ja jälgimiskorra soovitused lähitulevikus.

Komisjon kutsub Bulgaariat üles rakendama vajalikke meetmeid ja täitma kõik soovitused ning hindab tehtud edusamme taas 2018. aasta lõpupoole.

(1)

     ELi nõukogu 17. oktoobri 2006. aasta järeldused (13339/06); komisjoni 13. detsembri 2006. aasta otsus, milles nähakse ette kord, mille abil teha Bulgaariaga koostööd ja jälgida tema edusamme konkreetsete eesmärkide täitmisel kohtureformi alal ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses (teatavaks tehtud numbri all K(2006) 6570).

(2)

   Nõukogu järeldused koostöö- ja jälgimiskorra kohta.

(3)

     COM(2017) 43 (final), 25.1.2017.

(4)

     http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-17-3165_et.htm

(5)

     Kuni uue valitsuse võimuletulekuni mais sai ametis olnud vahevalitsus teha küll mõned ettevalmistavad ja halduslikud edusammud, kuid edasiminek suurte oluliste reformide osas aeglustus.

(6)

     Vt punkt 3.2. 2014. aasta kohtureformi strateegia rakendamise oluline element oli kohtureformi konsultatiivnõukogu moodustamine 2016. aasta alguses, kes sidusrühmade otsese kaasamisega muudatuse ettevalmistamisse mängis põhirolli selles, et 2016. aastal vastu võetud olulistel seadusandlikel muudatustel oli laiapõhjaline avalik toetus. 2017. aastal on soov saavutada kiireid tulemusi tinginud vähem kaasava lähenemise, mistõttu ei ole kohtusüsteemi liikmed ja kodanikuühiskond, keda muudatused mõjutavad, reforme hästi vastu võtnud.

(7)

     Näiteks oleks mõned muudatusettepanekud piiranud kohtunike kutseühingute juurdepääsu välisrahastamisele. Need muudatused võeti lõpuks tagasi.

(8)

     Siin on silmas peetud muudatusi, millega nähti ette kriminaaluurimise all olevate kohtunike kohustuslik töölt kõrvaldamine ilma otsuse edasikaebamise võimaluseta ja nõue, et kohtunikud deklareeriksid oma kuulumise kutseühingusse. Bulgaaria olusid arvesse võttes tunti muret selle pärast, et selliseid sätteid võidakse kas kuritarvitada või hoopis nendega kohtunikke survestada. Esimest aspekti oli komisjon kritiseerinud juba oma hiljutises Veneetsia komisjoni arvamuses (vt joonealust märkust 10). Seda arvesse võttes võttis Bulgaaria 27. oktoobril vastu täiendavad muudatused, milles käsitleti teatavaid probleemseid aspekte.

(9)

     Nende muudatustega lubati kohtunike lähetamist teistesse kohtutesse pikemaks ajavahemikuks ning kehtestati tulemustasu maksmine erikohtute kohtunikele ning suurkorruptsioonide ja organiseeritud kuritegevuse juhtumitega tegelevas prokuratuuris.

(10)

     Nendele veel kõrvaldamata struktuursetele puudustele Bulgaaria süsteemis juhiti hiljuti tähelepanu Veneetsia komisjoni ja riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO – loodi 1999. aastal Euroopa Nõukogu poolt, et jälgida seda, kuidas organisatsioonid täidavad korruptsioonivastaseid standardeid) aruannetes, vt GRECO 2017. aasta juuni vastavusaruanne Bulgaaria kohta ( https://www.coe.int/en/web/greco/-/bulgaria-publication-of-the-fourth-round-compliance-report ) ja Veneetsia komisjoni 2017. aasta oktoobri arvamus Bulgaaria kohta ( http://www.venice.coe.int/webforms/documents/default.aspx?pdffile=CDL-AD(2017)018-e ).

(11)

     Oma 2014. aasta jaanuari koostöö- ja jälgimiskorra aruandes avaldas komisjon kahetsust, et kohtusüsteemi valitavate liikmete valimist kahjustas otsus mitte võimaldada otsevalimist kohtunike poolt (COM(2014) 36 final).

(12)

     Võttes eelkõige arvesse asjaolu, et rahvusassamblee poolt valitud kohtukolleegiumi liikmete osakaal on jätkuvalt kõrge: sama arv kui teiste kohtunike poolt valitavate kohtunike arv.

(13)

     Vastavalt Bulgaaria põhiseadusele nimetab vabariigi president SJC ettepanekul ametisse kahe ülemkohtu presidendi ja peaprokuröri. President võib kandidaadi ühel korral tagasi lükata, kuid ei saa seda teha kaks korda järjest. 

(14)

     Bulgaaria valitsus on näidanud üles huvi kasutada inspektsioonis komisjoni struktuurireformi tugiteenistuse abi.

(15)

     Vt viidet joonealuses märkuses 10.

(16)

     Nende muudatuste ilmses tuules tehti oktoobri alguses rahvusassamblees kohtusüsteemi seaduse täiendavad muudatusettepanekud ilma avaliku konsultatsiooni ja sidusrühmadega konsulteerimata, mida kritiseeriti selle pärast, et need muudavad küsitavaks eelnevalt tehtud reformide elemendid ja tekitavad tõenäoliselt lisaprobleeme. Sellest hoolimata võttis rahvusassamblee muudatused 27. oktoobril vastu.

(17)

     Vt joonealust märkust 8.

(18)

     Vt punktid 3.3 ja 3.4.

(19)

     Strateegia ingliskeelne versioon on kättesaadav aadressil: www.strategy.bg/FileHandler.ashx?fileId=5570

(20)

     Eelmine SJC töötas välja analüütilise raamistiku töökoormuse analüüsimiseks, mis nüüd vilja kannab, andes usaldusväärseid andmeid kõikide kohtute ja prokuratuuride töökoormuse kohta.

(21)

     Mitmed meetmed on seotud kriminaalseadustiku või kriminaalmenetluse seadustiku seadusandlike muudatustega, mis võivad suures osas kattuda teise eesmärgi raames kavandatud meetmetega.

(22)

     Kommenteeritud kokkuvõte on kättesaadav Bulgaaria justiitsministeeriumi veebisaidil:      http://www.mjs.bg/Files/Executive%20Summary%20Final%20Report%20BG%2015122016.pdf

(23)

     Ingliskeelne versioon on kättesaadav järgmisel aadressil: http://rai-see.org/wp-content/uploads/2015/08/Bulgaria_Anti-corruption_strategy_-2015.pdf

(24)

     Sellega seoses tunti 2017. aasta jaanuari aruandes muret ebaseadusliku vara konfiskeerimise komisjoni tõhusa toimimise jätkumise pärast uues raamistikus, mis on valdkond, kus Bulgaaria on viimastel aastatel näidanud häid tulemusi.

(25)

     Praegune kohtureformi eest vastutav asepeaminister ja välisminister on samuti nimetatud korruptsioonivastase võitluse riiklikuks koordinaatoriks.

(26)

     Viimase kohta ei ole kehtestatud süsteemset aruandlusmehhanismi. Prokuratuur esitab need andmed SJC-le ja justiitsministeeriumile ning teavitab korrapärastes infotundides ka avalikkust.

(27)

     Seda rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi rakenduskava „Hea valitsemistava” raames.