EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.11.2017

COM(2017) 712 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

ELi lähenemisviis standardite rakendamiseks olulistele patentidele

Sissejuhatus

Patentide ja standardite koosmõju on innovatsiooni ja majanduskasvu seisukohalt oluline. Standarditega tagatakse, et ettevõtjatele ja tarbijatele pakutakse koostalitlevaid ja turvalisi tehnoloogiaid. Patendid motiveerivad teadus- ja arendustegevust ning võimaldavad innovatiivsetele ettevõtjatele piisava investeeringutasuvuse. Standardites 1 osutatakse tihti patendiga kaitstud tehnoloogiatele. Patenti, mis kaitseb standardi rakendamiseks olulist tehnoloogiat, nimetatakse standardi rakendamiseks oluliseks patendiks (SEP). SEP kaitseb seega tehnoloogiaid, mis on tehniliste standardite täitmiseks ja nendele standarditele vastavate toodete turustamiseks hädavajalikud.

Standardid toetavad innovatsiooni ja majanduskasvu Euroopas, tagades eelkõige digitehnoloogiate koostalitlusvõime, mis on digitaalse ühtse turu alustala. Näiteks ühenduvad arvutid, nutitelefonid ja tahvelarvutid interneti või muude seadmetega standardtehnoloogiate (LTE, WiFi, Bluetooth) kaudu, mis on kõik SEPga kaitstud. Ilma taoliste standardtehnoloogiate laialdase kasutamiseta ei oleks selline omavaheline ühenduvus võimalik 2 .

Praeguses ülivõrgustunud maailmas on seadmete omavaheline ühenduvus varasemast veelgi olulisem. Arvukad uued tooted on vaja omavahel ühendada, et pakkuda tarbijatele lisatooteid- ja teenuseid (nt arukad majapidamisseadmed) ning luua Euroopa ettevõtetele uusi ärivõimalusi.

Majanduse digiteerimine loob ELi tööstusele uusi suurepäraseid võimalusi. Asjade interneti rakenduste hinnanguline majanduslik potentsiaal seadmetes, mis on mõeldud kasutamiseks inimestele, majapidamistes, kontorites, tehastes, ehitusobjektidel, jaemüügikeskkonnas, linnades, sõidukites ja välikeskkonnas, ulatub arenenud riikides aastaks 2025 ligi 9 triljoni euroni aastas 3 . Toodete ja teenuste digiteerimine võib anda Euroopa majandusele lisaks üle 110 miljardi euro tulu aastas järgmise viie aasta jooksul 4 . Ühendatud seadmete ja teenuste koostalitlusvõime on majanduspotentsiaali maksimeerimiseks ülioluline. Ilma standarditega tagatud koostalitlusvõimeta jääks 40% asjade interneti süsteemide võimalikest eelistest realiseerimata 5 . Ilma ametliku standardimise ja SEPdeta ei oleks näiteks internetiühendusega sõidukeid. Telediagnostika ja kaugoperatsioonide tegemine eraldatud piirkondades asuvates haiglates või patsiendiinfo vahetamine ei oleks samuti võimalik.

Patendiomanikud annavad standardiorganisatsioonidele standardite koostamiseks vajaliku tehnoloogia. Kui standard on kehtestatud ja SEPde omanikud on võtnud kohustuse anda litsentse õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel (FRAND) tingimustel, peaks standardiga ette nähtud tehnoloogia olema võimalikele standardi kasutajatele kättesaadav. Läbipaistvad litsentsimistavad on seega olulised, et tagada õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv juurdepääs standardtehnoloogiatele ning tasustada patendiomanikke, et nad jätkaksid investeerimist teadus- ja arendustegevusse ning standardimisse. See omakorda mängib olulist rolli ühendatud ühiskonna kujundamisel, kus standardtehnoloogiale juurdepääsu vajavad uued turuosalised, kes tulevad väljastpoolt traditsioonilist IKT-sektorit (majapidamisseadmete, internetiühendusega sõidukite jne tootjad).

Siiski näitab tegelikkus, et SEPde litsentsimine ja õiguskaitse tagamine ei ole sugugi sujuv, vaid võib viia konfliktideni. Tehnoloogiakasutajad süüdistavad SEPde omanikke, et need võtavad nõrkade patendiportfellide eest ülemäärast litsentsitasu ja ähvardavad kohtuga. SEPde omanikud väidavad omakorda, et tehnoloogiakasutajad kasutavad lubamatult ära nende uuendusi ja rikuvad teadlikult intellektuaalomandiõigusi ega pea litsentsiläbirääkimisi heas usus 6 . Probleemid võivad olla eriti teravad, kui standardtehnoloogiale juurdepääsu vajavad uute tööstussektorite osalejad, kes ei tunne traditsioonilist IKT sektorit. Vaidlused ja viivitused tehnoloogiakasutajate ja tehnoloogiaomanike vahelistes läbirääkimistes võivad lõpptulemusena edasi lükata oluliste standardtehnoloogiate laialdase kasutuselevõtu. See võib pärssida omavahel ühenduvate toodete arendamist Euroopas, mis võib omakorda mõjutada ELi majanduse konkurentsivõimet.

2016. aprilli teatises, mis käsitleb standardimise prioriteete digitaalsel ühtsel turul, 7 tõi komisjon välja kolm põhivaldkonda, kus SEP litsentsimiskeskkonda võiks parandada: ebaselge teave SEP vajalikkuse kohta, standardites kasutatavate patenditud tehnoloogiate ebaselge hindamine ja FRAND-tingimuste määratlus ning SEPde õiguskaitse tagamisega seotud ebakindlus. Lisaks tuleks hinnata ka avatud lähtekoodi kogukondade rolli standardite väljatöötamisel.

Seepärast on ELis vaja standardite rakendamiseks oluliste patentide jaoks selget, tasakaalustatud ja mõistlikku poliitikat, et aidata kaasa asjade interneti arendamisele ja kasutada ära Euroopa juhtivat rolli selles valdkonnas.

Sidusrühmade vastandlikud huvid mõnes standardiorganisatsioonis võivad muuta neil organisatsioonidel raskeks anda asjakohaseid suuniseid sellistes keerukates õiguslikes ja intellektuaalomandipoliitika küsimustes. Litsentsimisplatvormi algatused kõnealuses valdkonnas on veel varajases etapis ning rakendajad pole neid veel kasutusele võtnud. Samuti võivad rakendajad praegust ebakindlat SEP regulatiivset keskkonda arvesse võttes olla kõhklevad ning neil on vähe motivatsiooni sõlmida sellesisulisi kokkuleppeid.

Lisaks on 5G ja asjade interneti standardimine üleilmne küsimus. Euroopa tööstus on mitmes üleilmse turu sektoris jätkuvalt juhtival kohal. Komisjon märgib, et Euroopa standardimisel on ülemaailmses kontekstis oluline roll 8 .

Seepärast leiab komisjon, et on tungiv vajadus määrata kindlaks peamised põhimõtted, mis edendavad tasakaalustatud, hästi toimivat ja prognoositavat SEP raamistikku. Need põhimõtted kajastavad kahte peamist eesmärki: stimuleerida tipptehnoloogiate arendamist ja nende kaasamist standarditesse, säilitades õiglase ja piisava tasu selle panuse eest ning tagada standardtehnoloogiate tõrgeteta ja laialdase levitamise õiglastel juurdepääsutingimustel. Tasakaalustatud ja edukas SEPde litsentseerimise poliitika peaks toetama Euroopa idufirmasid ning tulema kasuks kõigile ELi kodanikele, tehes neile kättesaadavaks tooted ja teenused, mis põhinevad parimal standardtehnoloogial.

Käesolevas teatises apelleeritakse kõigi SEP litsentseerimises osalejate vastutusele ja kutsutakse kõiki sidusrühmi üles andma oma panus selle raamistiku toimimisse praktikas. Teatise eesmärk ei ole anda õiguslikku hinnangut ja see ei mõjuta Euroopa Liidu õiguse tõlgendamist Euroopa Kohtu poolt. See ei ole komisjonile siduv ELi konkurentsieeskirjade, eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamise osas.

1.Suurem läbipaistvus SEPde vajalikkuse osas

Teave SEPde olemasolu, sisu ja olulisuse kohta on väga tähtis, et litsentsiläbirääkimiste protsess oleks õiglane ja et võimalikud kasutajad saaksid hinnata, kui suures osas on asjaomased SEPd nende jaoks olulised ja kes on vajalikud litsentseerimispartnerid. Praegu saavad kasutajad teavet SEPde kohta üksnes standardiorganisatsioonide hallatavatest deklaratsioonide andmebaasidest, mis ei pruugi olla väga läbipaistvad. Selline olukord muudab litsentsiläbirääkimised ja SEPdega seotud riskide prognoosimise keeruliseks, seda eelkõige idufirmade ja VKEde jaoks. Deklaratsioonide peamine eesmärk on kinnitada standardiorganisatsioonile ja kõigile kolmandatele isikutele, et tehnoloogia tehakse kasutajatele kättesaadavaks, seda tavaliselt kohustuse alusel anda litsentse FRAND-tingimustel.

Standardiorganisatsioonide andmebaasides võib olla kümneid tuhandeid SEPsid ühe standardi kohta ja see trend on kasvamas 9 . Deklaratsioonid põhinevad patendiomaniku enda tehtud hinnangul ja nende suhtes ei kohaldata kontrolli deklareeritud patendi vajalikkuse kohta, mis võib muutuda standardi vastuvõtmise käigus. Lisaks on sidusrühmad teatanud, et isegi konkreetse litsentsiläbirääkimise käigus ei suuda litsentsiandjad oma väidete toetamiseks esitada täpsemat teavet. See on eriti probleemne asjade interneti kontekstis, kus ühenduvuse turule sisenevad uued osalejad, kellel on SEP litsentside taotlemisega vähe kogemusi. Seepärast leiab komisjon, et meetmed, nagu neid on allpool kirjeldatud, on vajalikud, et parandada SEPde kohta antavat teavet.

1.1.Parandada standardiorganisatsioonide andmebaasidesse kantud andmete kvaliteeti ja kättesaadavust

Komisjon on seisukohal, et standardiorganisatsioonid peaksid esitama oma andmebaasides üksikasjaliku teabe, et toetada SEP litsentsimisraamistikku. Kuigi standardiorganisatsioonide andmebaasidesse on kogutud suurel hulgal deklareerimisandmeid, 10 ei ole huvitatud isikutel tihti neile kasutajasõbralikku juurdepääsu. Samuti puuduvad neil olulised kvaliteedinäitajad. Seepärast on komisjon seisukohal, et andmebaaside kvaliteeti ja kättesaadavust tuleks parandada 11 . Esiteks peaksid andmed olema kasutajasõbralike liideste kaudu hõlpsasti kättesaadavad nii patendiomanikele, rakendajatele kui ka kolmandatele isikutele. Kogu deklareeritud teavet peaks olema võimalik otsida standardiprojektide järgi, mille tarbeks võib vaja olla viia varasemad andmed praegusele kujule. Kvaliteediprotsessi käigus tuleks kaotada dubleerivad andmed ja muud ilmsed vead. Andmebaasis peaksid olema ka lingid patendiameti andmebaasidele, sealhulgas patendi staatuse, omandiõiguse ja selle ülemineku ajakohastamised. Andmebaaside parendamise töö peab käima käsikäes rangema kontrolliga deklareerimisnõuete täitmise üle, nagu see on kirjas standardiorganisatsioonide strateegias, eesmärgiga vältida mittetäielikke deklaratsioone 12 .

1.2.Litsentsiläbirääkimisi toetava teabevahendi väljatöötamine

Komisjon märgib, et praegune taotluste esitamise süsteem standardiorganisatsioonides toetab tehniliste standardite koostamise protsessi, kuid ei ole suunatud tulevasele SEP litsentsimisele. Siiski on selge, et deklaratsioonide ja andmebaasidega seotud praeguse tava ja nende eesmärkide laiendamisel uute läbipaistvust suurendavate vahendite loomisele, kaotamata nende põhieesmärki, võib olla selgeid eeliseid ja see võib oluliselt hõlbustada litsentsimisalaseid läbirääkimisi. Proportsionaalsuskaalutlused on siinkohal väga olulised. Kuigi ülemäärast koormust sidusrühmade jaoks tuleks vältida, tuleb siiski meeles pidada, et teatavates litsentsiläbirääkimistes on patendiomanikel vaja investeerida sellesse, et selgitada SEPde kasutajatele, miks patendiomaniku patendid on standardi jaoks olulised ja kuidas neid patente rikutakse 13 . Komisjon on seetõttu seisukohal, et soovitatud järk-järgulised parandused koos kulude kontrolli all hoidmisega võivad litsentsiläbirääkimistes üldisi tehingukulusid ja patendi rikkumise ohtu oluliselt vähendada, mis tuleb kasuks läbirääkimiste mõlemale poolele 14 .

1.2.1.Ajakohasemad ja täpsemad deklaratsioonid

Deklaratsioonid esitatakse standardimisprotsessi varajases etapis ja reeglina neid hiljem enam läbi ei vaadata. Standardimisprotsessi läbirääkimistel soovitatud tehnilised lahendused aga muutuvad kuni lõpliku standardi 15 vastuvõtmiseni. Kuigi enamik deklaratsioone puudutab patenditaotlusi, võib patendinõudlus pärast standardi vastuvõtmist antud lõplikus patendis oluliselt erineda, 16 kuna nõudluse sisu võib patendi andmise menetluse jooksul muutuda. Seega peaksid õiguste omajad oma deklaratsioonid lõpliku standardi (ja selle oluliste hilisemate läbivaatamiste) vastuvõtmisel üle vaatama ja ka siis, kui lõplik otsus patendi andmise kohta on tehtud.

Deklaratsioonid peaksid sisaldama piisavalt teavet ka patendi vajalikkuse hindamiseks. Patendi omanikud peaksid vähemalt esitama viite standardi osale, mis on SEP jaoks oluline, ja lingi patendiperele. Deklaratsioonis tuleks samuti selgelt ära märkida deklareeritud SEP omaniku/litsentsiandja kontaktandmed.

Tuleb ka märkida, et peamiste tehnoloogiate SEPdega tekib rohkem kohtuvaidlusi 17 . Seotud teave on oluline kõigile huvitatud litsentsisaajatele ja võib aidata tulevasi kohtuvaidlusi vältida. Standardiorganisatsioonid peaksid seega looma patendiomanikele ja tehnoloogia kasutajatele võimaluse ja stiimulid esitada viide vastavale juhtumile ja deklareeritud SEPd (sh selle olulisust ja patendi kehtivust) puudutava positiivse või negatiivse lõpliku otsuse põhisisu. Kuna äriühingud lähevad kohtusse vaid mõne väärtusliku patendi pärast, mis nende portfellis on, ning nii patendiomanikud kui ka kasutajad peaksid olema huvitatud sellest, et anda teada nende kasuks tehtud otsusest, peaks käesoleva meetmega seotud halduskoormus olema väike.

1.2.2.Olulisuse kontroll

Tõendid näitavad suurt üledeklareerimise ohtu, mistõttu on vaja luua suurem usaldusväärsus SEP olulisuse osas 18 . Sidusrühmad märgivad, et registreeritud deklaratsioonid loovad litsentsisaajatega läbirääkimistes de facto olulisuse eelduse 19 . See stsenaarium paneb igale huvitatud litsentsisaajale, eriti VKEdele ja idufirmadele, suure koormuse kontrollida suure arvu SEPde olulisust litsentsiläbirääkimistes.

Seepärast on olulisuse väiteid vaja põhjalikumalt kontrollida. Selle jaoks on vaja, et kontrollimise teeks õigel ajal sõltumatu isik, kellel on selleks tehnilised võimalused ja kes on turul tunnustatud. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et sellise SEP kontrollinõude sisseviimise kulud peavad olema proportsionaalsed 20 . Järkjärguline lähenemine, kus kontrollimist tehakse kas patendiomaniku või tulevase kasutaja taotlusel, määrates kindlaks kontrollimise põhjalikkuse ja piirdudes ühe patendiga patendiperes ja väljavõtteliste uuringutega, võib tagada selle meetme õige kulude-tulude tasakaalu 21 .

1.2.3.Rakendusvahendid

Kuigi suurema läbipaistvuse eelised on vaieldamatud, peab sellega seotud koormus olema proportsionaalne. Seega võib kaaluda meetmete järkjärgulist laiendamist ning nende kasutamist ainult uute ja peamiste tehnoloogiate, näiteks 5G korral.

Esimese sammuna võiks motiveerida sidusrühmi suuremat läbipaistvust väärtustama, nt sertifitseerides, et nende deklareeritud SEP portfellid vastavad läbipaistvuse kriteeriumidele. Kõnealust sertifitseerimist saaks hiljem kasutada litsentsiläbirääkimistes ja kohtuvaidlustes. Lisaks soovitatakse komisjoni tellimusel teostatud hiljutises uuringus, et standardiorganisatsioonid võiksid kaaluda (mõõduka) tasu kehtestamist SEP deklaratsioonide kinnitamise eest pärast standardi avalikustamist ja patentide andmist, et anda SEP omanikele stiimul oma deklaratsioonid läbi vaadata ja säilitada üksnes need, mis on asjakohased 22 .

Olulisuse kontrolli kaalumisel võivad patendiametid olla suurepärased kandidaadid sünergiate ärakasutamiseks ja kulude vähendamiseks 23 . Komisjon toetab nende kaasamise teostatavuse täiendavat analüüsi eesmärgiga tagada tõhusad ja proportsionaalsed lahendused. Sõltuvalt selle projekti tulemustest võidakse SEP olulisuse hindamine teha ülesandeks sõltumatule Euroopa ametile.

2.SEPde FRAND-litsentsimistingimuste üldpõhimõtted 

Komisjon leiab, et osapooled jõuavad õiglastes litsentsimistingimustes ja õiglastes tasudes kõige paremini ühisele arusaamisele heas usus läbirääkimiste kaudu. Praegu takistab litsentsimist FRAND-tingimuste tähenduse ebaselge ja erinev tõlgendamine. Arutelu on eriti tuline, kui jutuks on hindamispõhimõtted. Erinevad seisukohad ja kohtuvaidlused FRAND-tingimustel litsentsimise üle võivad aeglustada standardimisprotsessi ning uute tehnoloogiate ja asjade interneti kasutuselevõttu Euroopas. Komisjon on seetõttu seisukohal, et on vajalik ja kasulik määrata kindlaks esimesed olulised suunised FRAND-tingimuste mõiste kohta, et tagada stabiilsem litsentsimiskeskkond, juhendada osapooli läbirääkimistes ja vähendada kohtuvaidlusi.

Allpool esitatud juhised põhinevad avaliku konsultatsiooni tulemustel, 24 parimate tavade analüüsil, 25 uuringutel 26 ning samuti liikmesriikide kohtupraktikal 27 . Komisjon kutsub sidusrühmi üles alustama omavahel ja komisjoniga dialoogi, et saavutada FRAND-tingimuste osas suurem selgus ja välja töötada parimad tavad. Komisjon jälgib saavutatud edusamme ja võtab vajadusel FRAND-litsentsimistingimuste suhtes täiendavaid meetmeid.

2.1.Litsentsimispõhimõtted

Euroopa Kohus on kinnitanud, et „FRAND-tingimustel litsentside andmise kohustuse võtmine tekitab kolmandates isikutes õiguspärase ootuse, et SEP omanik neile tõepoolest sellistel tingimustel litsentsi annab“ 28 .

Mõlemad pooled peavad olema nõus pidama läbirääkimisi heas usus, et määrata kindlaks litsentsimistingimused, mis on õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad. Heas usus läbirääkimisi pidavad SEP litsentsilepingu osapooled oskavad ise kõige paremini kindlaks määrata need FRAND-tingimused, mis nende konkreetse olukorraga kõige paremini sobivad.

Arvesse tuleks võtta tõhususega seotud kaalutlusi, mõlema poole mõistlikke litsentsitasu ootusi ja rakendajatepoolse kasutuselevõtu hõlbustamist, et edendada standardi laialdast levikut. Sellega seoses tuleb rõhutada, et ei ole ühtset vastust sellele, mis FRAND-tingimused on: mida saab pidada õiglaseks ja põhjendatuks, on sektoriti erinev ja muutub aja jooksul. Seepärast kutsub komisjon sidusrühmi üles jätkama valdkondlikke arutelusid, et määrata kindlaks ühtsed litsentsimistavad, võttes aluseks käesolevas teatises esitatud põhimõtted.

Komisjon leiab, et arvesse tuleks võtta järgmisi intellektuaalomandi hindamise põhimõtteid:

·litsentsimistingimused peavad olema selgelt seotud patenditud tehnoloogia majandusliku väärtusega. Selle väärtuse puhul on vaja keskenduda esmajoones tehnoloogiale ja põhimõtteliselt ei tohiks siin arvesse võtta ühtegi sellist elementi, mis tuleneb otsusest kaasata tehnoloogia standardisse. Kui tehnoloogia on välja töötatud peamiselt standardi jaoks ja selle turuväärtus väljaspool seda on väike, tuleks kaaluda muude hindamismeetodite kasutamist, näiteks standardis sisalduva kõnealuse tehnoloogia suhtelist tähtsust võrreldes muude tehnoloogiatega samas standardis; 

·FRAND-väärtuse kindlaks määramisel tuleb arvesse võtta patenteeritud tehnoloogia praegust lisaväärtust 29 . See väärtus peaks olema sõltumatu sellise toote turuedust, mis ei ole patenteeritud tehnoloogiaga seotud;

·FRAND-hindamine peaks tagama SEP omanikele stiimuli anda standardite jaoks oma parimat tehnoloogiat;

·et vältida litsentsitasude kuhjumist, ei saa FRAND-väärtuse kindlaksmääramisel lähtuda vaid ühest SEPst. Osapooled peavad standardi puhul arvesse võtma litsentsitasude mõistlikku kogumäära ning hindama tehnoloogia üldist lisaväärtust 30 . Juba SEP läbipaistvuse meetmete rakendamisega saab selle eesmärgi saavutamisele kaasa aidata. Seda võib ELi konkurentsiõiguse kohaldamisalas veel täiendavalt käsitleda tööstuse litsentsimisplatvormide ja patendipuulide loomise kaudu või tuginedes standardimises osalejate märkustele maksimaalse kogumäära kohta, mida võib põhjendatult ette näha või eeldada.

2.2.Tõhusus ja mittediskrimineerimine

FRAND-tingimuste mittediskrimineeriv element tähendab seda, et õiguste omajad ei saa sarnases olukorras olevaid eri rakendajaid erinevalt kohelda 31 .

Arvestades, et FRAND-mõiste puhul ei ole ühte kõigile sobivat määratlust, võib selle definitsioon valdkonniti erineda, sõltudes asjaomasest ärimudelist.

Nagu eespool mainitud, eeldavad FRAND-tingimustel läbirääkimised heas usus läbirääkimisi mõlemalt poolelt. Mängu võivad tulla ka tõhususega seotud kaalutlused. Litsentsimisläbirääkimistega seonduvad tehingukulud tuleks hoida võimalikult väikesed. Sektorites, kus ristlitsentsimine on laialt levinud tava, tuleks arvesse võtta selle mõju tõhususe suurenemisele. Neid punkte tuleks arvesse võtta, kui hinnatakse, kas konkreetne litsentsimispakkumine vastab FRAND-tingimustele.

Kooskõlas eespool esitatud lähenemisviisiga on komisjon seisukohal, et samad tõhususe põhimõtted toetavad SEP portfelli litsentsimistavasid ülemaailmselt ringlevate toodete puhul 32 . Nagu on märgitud hiljutises kohtuotsuses, 33 ei pruugi riigipõhine litsentsimiskäsitlus olla tõhus ega sektori tunnustatud kaubandustavaga kooskõlas.

2.3.Patendipuulid ja litsentsimisplatvormid SEP litsentsimise hõlbustamiseks

Soodustada tuleks patendipuulide ja muude litsentsimisplatvormide loomist ELi konkurentsiõiguse kohaldamisalas. Nende abil võib olla võimalik lahendada mitmeid SEP litsentsimisega seotud probleeme, kuna pakutakse paremat olulisuse kontrolli, suuremat selgust litsentsitasude kogusumma kohta ning ühtse kontaktpunkti lahendusi. See annaks asjade interneti tööstusele, eriti VKEdele, kes pole SEP litsentsimisprobleemidega varem kokku puutunud, selgema pildi SEP omanike litsentsimistingimustest konkreetses sektoris.

Samuti tuleks soodustada peamiste standardtehnoloogiate puulide loomist, näiteks hõlbustades juurdepääsu standardiorganisatsioonide poolsele puulide haldamise pakkumisele ja tehnilisele abile 34 . Komisjon kaalub edasisi meetmeid, kui need jõupingutused ei anna asjade interneti sektoris tulemusi.

2.4.FRAND-tingimuste alaste oskusteadmiste kasutamine ja laiendamine

Vaja on parandada FRAND-tingimuste kindlaksmääramise kogemuste, eksperditeadmiste ja oskusteabe kättesaadavust. Litsentsilepingutest, vahendus- ja vahekohtumenetlustest ning kohtuotsustest on aastate jooksul saadud väärtuslikke kogemusi ja nende põhjal on välja töötatud lähenemisviise. Märkimisväärseid ressursse ja jõupingutusi on pühendatud patentide ja tehnoloogia selgemaks muutmisele, analüüsimisele ja hindamisele. Ühtse koha puudumisel, kuhu selline teave kokku kogutaks, võidakse tööd ja uuringuid tarbetult dubleerida, tekitades asjaosalistele märkimisväärseid kulusid. FRAND-tingimustega seotud teabe parem kättesaadavus võib parandada prognoositavust ettevõtjate jaoks näiteks asjade interneti valdkonnas, lihtsustada üldist litsentside andmise protsessi ning olla abiks ja pakkuda võrdlusalust vaidluste lahendamisel.

Seepärast moodustab komisjon eksperdirühma, et koguda FRAND-litsentsimistingimuste kohta teavet valdkonnapõhiselt ja ekspertidelt. Lisaks kasutab komisjon kõiki asjakohaseid kättesaadavaid vahendeid saamaks rohkem teavet, et tal oleks poliitika kujundamisel võimalik tugineda piisavatele tõenditele.

3.SEPde prognoositav õiguskaitse tagamise raamistik

Läbirääkimiste ebaõnnestumise taga on sageli vaidlused SEPde üle litsentsimisprotsessis. Tasakaalustatud ja prognoositaval õiguskaitse tagamise raamistikul on väga positiivne mõju osapoolte käitumisele läbirääkimistel, mis omakorda võib kiirendada standardtehnoloogiate levikut. Asjade interneti sidusrühmad märgivad siiski, et ebakindlus ja tasakaalustamatus õiguskaitse tagamise süsteemis takistab turule sisenemist märkimisväärselt. SEPdega seotud kohtuvaidluste hulk on suurem kui muude patentide puhul, 35 mis suurendab veelgi vajadust luua selliste vaidluste jaoks selge raamistik. Kui käesolevas teatises keskendutakse spetsiaalsetele standardi rakendamiseks oluliste patentide suunistele, siis suunistes intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitlevate Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta 36 on intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist üldisemalt selgitatud. Õiguskaitse tagamine on intellektuaalomandiõiguste põhipunkt 37 . Arutelu SEPde valdkonnas keskendus peamiselt esialgse õiguskaitse kättesaadavusele. Sellise kaitse eesmärk on kaitsta SEP omanikke intellektuaalomandiõiguste rikkujate eest, kes ei soovi sõlmida litsentsilepingut FRAND-tingimustel. Samal ajal on vaja kaitsemeetmeid selle eest, kui heausklikke tehnoloogiakasutajaid ähvardatakse kohtuga, et nad nõustuksid litsentsimistingimustega, mis ei ole õiglased, mõistlikud ega mittediskrimineerivad, või halvimal juhul leiavad nad end olukorrast, kus nad ei saa oma toodet turustada (hold-up-olukord).

3.1.Esialgse õiguskaitse kättesaadavus vastavalt kohtupraktikale kohtuasjas Huawei vs. ZTE

Oma otsuses Huawei kohtuasjas, 38 kus Euroopa Kohus hindas, kas SEP omanik võib esitada võimaliku litsentsitaotleja vastu ettekirjutust taotleva hagi, ilma et see oleks vastuolus ELi toimimise lepingu artikliga 102, kehtestas kohus kohustused, mis kehtivad SEP litsentsilepingu mõlemale poolele. SEP omanikud ei tohi esitada hagi kasutajate vastu, kes soovivad sõlmida litsentsilepingut FRAND-tingimustel ning Euroopa Liidu Kohus kehtestas kriteeriumid, mille alusel hinnata, kas võimalik litsentsisaaja tahab sellistel tingimustel litsentsi saada.

Komisjon on seisukohal, et allpool esitatud elemendid, mis tulenevad liikmesriikide kohtupraktikast Huawei kohtuotsuse 39 põhjal, annavad sidusrühmadele kasulikku lisateavet.

Mitmed kohtud on toonitanud, et SEP litsentsi tulevane omanik peab saama piisavalt üksikasjalikku ja asjakohast teavet, et hinnata SEP portfelli olulisust ja vastavust FRAND-tingimustele 40 . Konkreetsed nõuded võivad iga juhtumi puhul varieeruda, kuid komisjoni arvates on selleks, et hinnata, kas pakkumine on tehtud FRAND-tingimustel, ning sobiva vastupakkumise tegemiseks vajalikud selged andmed järgmise kohta: olulisus standardi rakendamise jaoks, SEP kasutaja väidetavad patenti rikkuvad tooted, kavandatud litsentsitasu suuruse arvestus, FRAND-tingimuste mittediskrimineerimise element.

Seoses vastupakkumisega tuleneb Huawei kohtuasjast, et see peab olema konkreetne, st selles ei saa piirduda vaid SEP omaniku pakkumise vaidlustamisega ega üldise viitega kolmanda poole litsentsitasu määramisele. See peaks ühtlasi sisaldama teavet standardi täpse kasutuse kohta konkreetses tootes. Poolte valmidus nõustuda kolmanda poole siduva FRAND-tingimuste kindlaksmääramisega – juhul kui (vastu)pakkumine ei leitud olevat FRAND-tingimustega kooskõlas – on aga märk FRAND-tingimuste kohasest käitumisest.

Tähtaega, mille jooksul võimalik litsentsisaaja peaks vastupakkumise esitama, ei ole võimalik üldistel alustel kindlaks määrata, sest siin tuleb arvestada iga juhtumi eripäraga, näiteks väidetavate SEPde arv ja rikkumishagis esitatud üksikasjad. Siiski on tõenäoliselt võimalik leida tasakaal pakkumisele vastamiseks vajaliku mõistliku aja ning SEP omaniku esialgses pakkumises esitatud teabe üksikasjalikkuse ja kvaliteedi vahel. Siinkohal on meetmetel, mis parandavad SEP vajalikkuse 41 alt-üles läbipaistvust, õiguskaitse tagamise süsteemile väga positiivne mõju.

Kui deklaratsioonide süsteemi kaudu oleks juba varem olemas usaldusväärne teave SEPde kohta, nagu rõhutatud punktis 1, väheneks deklareeritud SEPde arv märkimisväärselt. Seda tuleks võtta arvesse, kui hinnatakse, kui pikk on SEP kasutajate mõistlik aeg FRAND pakkumisele reageerimiseks.

Mis puudutab SEP kasutaja antavat tagatist kaitsena nõude esitamise eest, siis peaks selle suurus olema selline, mis hoiaks ära hold-up-strateegiate kasutamise. Kahju ulatuse hindamisel võib kasutada sarnaseid kaalutlusi. Komisjon toetab ekspertide ja sidusrühmade poolset parimate tavade vahetamist kahjude arvutamise meetodi kohta SEP juhtumites.

3.2.Proportsionaalsuskaalutlused

Esialgse õiguskaitse kättesaadavuse hindamisel peavad kohtud arvesse võtma intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi 42 artikli 3 lõiget 2, eelkõige nõuet tagada, et esialgne õiguskaitse oleks tõhus, proportsionaalne ja hoiatav. Võttes arvesse, kui suurt mõju võib ettekirjutus avaldada ettevõtjatele, tarbijatele ja avalikule huvile, eelkõige digiteeritud majanduse kontekstis, tuleb proportsionaalsust iga juhtumi korral väga hoolikalt hinnata. Komisjon leiab, et arvestada tuleb vaidlusaluse tehnoloogia suhtelist tähtsust kõnealuse taotluse jaoks ja ettekirjutuse võimalikku ülekanduvat mõju kolmandatele isikutele.

3.3.Kohtuvaidlused patendiportfellide alusel

Kooskõlas Huawei kohtuotsusega, milles osutati vastava valdkonna äritavadele, 43 on liikmesriikide kohtud käsitanud ka väljaspool liikmesriikide territooriume antud portfellide litsentse FRAND-tingimustega kooskõlas olevaks, kui portfell hõlmab üksnes kõiki neid SEPsid, mida litsentsisaaja oma toote tootmiseks või turustamiseks vajab (vt punkt 2.2). Siinkohal tuleb selgitada, et SEP omanikud võivad pakkuda rohkem patente, ka neid, mis ei ole SEPd, kuid ei saa nõuda, et litsentsisaaja nõustuks litsentsid võtma ka muudele patentidele. Üldist tahtmatust või keeldumist pakkuda või vastu võtta kõiki SEPsid, mida litsentsisaajal vaja on, võib käsitada pahausksuse märgina. Selleks et vastupakkumine vastaks FRAND-tingimustele, peab see hõlmama kõiki SEPsid, mida litsentsisaajal on vaja, ega tohi põhineda vaid üksikpatendil (-patentidel). Portfellid ei tohi siiski sisaldada konkureerivaid tehnoloogiaid, vaid ainult täiendavaid tehnoloogiaid, kui need on asjakohased 44 . Kuna võimalikud litsentsisaajad võivad üksiklitsentsi kehtivuse/olulisuse alati kahtluse alla seada, võib kõigi litsentsisaaja jaoks vajalike SEPde litsentsimine olla eriti tõhus. Seepärast teeb komisjon koostööd sidusrühmadega (sealhulgas vajaduse korral kohtute, vahekohtunike ja vahendajatega), et välja töötada ühtsed meetodid ja neid kasutada, nagu väljavõtteline uuring, mis võimaldavad tõhusat ja tulemuslikku SEP vaidluste lahendamist kooskõlas asjaomase sektori tavaga portfellide litsentsimise osas.

3.4.Vaidluste kohtuväline lahendamine

Komisjon on seisukohal, et alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismidega nagu vahendamine ja vahekohus võib olla võimalik vaidlusi kiiremini ja väiksemate kuludega lahendada 45 . Kuigi pooli ei saa kohustada vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanisme kasutama, leiab komisjon, et nende vahendite võimalikud eelised on praegu alakasutatud.

Vaidluste kohtuvälise lahendamise kasutamist takistab tihti prognoosimatus ja seda kritiseeritakse varasemate otsuste läbipaistmatuse pärast. Selliste mehhanismide edukus ei sõltu mitte ainult vajalikest menetlustest vaid ka ekspertide kompetentsusest. Kui ühtne patendikohus on tööle hakanud, peaks selles olema spetsiaalne vahekohtu- ja vahenduskeskus, kus töötavad spetsialiseerunud kohtunikud, et tagada kvaliteetsed ja tulemuslikud menetlused, ühtsed tavad ja jätta vähe mänguruumi endale meelepärase kohtualluvuse valimiseks. Nagu komisjon oma 2016. aasta novembris avaldatud VKEde intellektuaalomandistrateegias teatas, kaardistab ta koostöös EUIPOga intellektuaalomandiõiguse alaseid vahendus- ja vahekohtu võimalusi, et hõlbustada veelgi intellektuaalomandialaste vahendus- ja vahekohtuteenuste kasutuselevõttu eelkõige VKEde jaoks 46 .

Komisjoni arvates tuleks vaidluste lahendid lisada ka standardiorganisatsioonide andmebaasi, nagu mainitud läbipaistvust käsitlevas peatükis 47 .

3.5.Patendihaid ja SEPd

Patendihaid 48 mängivad SEP litsentsimisturul üha suuremat rolli. Uuringud 49 näitavad, et Euroopa vaidluste lahendamise süsteemi, sh ühtse patendikohtu raames loodava süsteemi käsutuses on piisavalt kaitsemeetmeid, et pakkuda ELis kaitset teatavate patendihaide kahjuliku mõju eest 50 . Patendihaide suhtes tuleks kohaldada samu reegleid nagu teiste SEP omanike suhtes, seda ka siis, kui SEPd on patendiomanikult patendihaile üle läinud. Suurem läbipaistvus ja prognoositavus peaks kuritarvitamise võimalusi veelgi vähendama. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine kohtute poolt kujutab endast veel üht kaitsemeedet. Komisjon jälgib tähelepanelikult nende turuosaliste mõju SEP litsentsiturule Euroopas, eelkõige pärast seda, kui ELi ühtne patent on kasutusvalmis saanud.

3.6.Teadlikkuse suurendamine

Vaja on, et asjaomased huvirühmad, eelkõige standardiorganisatsioonid ja SEP omanikud annaksid eelkõige VKEdele (nii patendi omanikud kui ka standardite rakendajad) ennetavalt teavet FRAND-tingimustel toimuvast litsentsimisprotsessist ja selle mõjust. Komisjon toetab teadlikkuse suurendamise meetmeid selles küsimuses.

4. Avatud lähtekood ja standardid

Praeguse tehnoloogia arengu juures edendab avatud lähtekoodiga tarkvara rakendamine lisaks standarditele samuti innovatsiooni ning muutub üha levinumaks, sealhulgas IKT-standardite valdkonnas. Avatud lähtekoodiga projektide kaasamine standardite väljatöötamise protsessi on kasulik mõlemale poolele: ühest küljest saab avatud lähtekoodi ja standardimise ühendamine kiirendada standardite väljatöötamise protsessi ja IKT-standardite kasutuselevõttu (eelkõige VKEde jaoks) ning teisest küljest saab standard lihtsustada avatud lähtekoodiga rakenduste omavahelist ühilduvust 51 . Tegevust selles suunas arendatakse erinevates standardiorganisatsioonides 52 .

Avatud lähtekoodiga tarkvara ja standardimise protsessidel on sarnasusi (koostööl põhinev avatud protsess, innovatsiooni toetamine) ja erinevusi (intellektuaalomandiõiguste poliitika, kiirus, hooldus, läbipaistvus, protsesside tasakaalustatus jne). Seepärast on vaja avatud lähtekoodi kogukonna projektide ja standardiorganisatsioonide protsesside koostoimele tähelepanu pöörata.

Komisjon toetab avatud lähtekoodiga lahendusi näiteks programmi „Horisont 2020“ raames rahastatavate teadusuuringute ja innovatsiooniprojektide kaudu. Paindlik ja tulemuslik koostoime standardimise eest vastutavate asutuste ja avatud lähtekoodi kogukondade vahel edendab ja kiirendab eesrindlike tehnoloogiliste arenduste kasutuselevõttu.

Komisjon jätkab koostöö tegemist sidusrühmade, avatud lähtekoodi kogukondade ja standardiorganisatsioonidega, et edendada tõhusat koostoimet standardimise ja avatud lähtekoodiga tarkvara vahel. Komisjon rahastab ka uuringuid, et analüüsida nende kahe protsessi vastastikust täiendavust, koostoime viise ja erinevusi ning pakkuda lahendusi nende kahe kogukonna vaheliseks sujuvaks koostööks.

5. Kokkuvõte

Selleks et Euroopa saaks ühtsest turust ja digitaalsest ühtsest turust täiel määral kasu, on vaja tasakaalustatud intellektuaalomandiõiguste raamistikku, mis toetab jätkusuutlikku ja tõhusat standardimissüsteemi ja SEPde litsentsimiskeskkonda.

Käesolevas teatises esitatakse terviklik lähenemisviis ning tuuakse välja viis põhimõtet SEPde litsentsimise jaoks, võttes arvesse tööstussektori ülesehitust ja tõhususkaalutlusi. Põhimõtete edukaks rakendamiseks on vaja teha koostööd kõigi sidusrühmadega ning tagada, et kavandatud tegevused annavad konkreetseid tulemusi, toetades selleks eelkõige idufirmade osalemist asjade interneti arengus. Seetõttu kutsub komisjon kõiki sidusrühmi üles neid põhimõtteid aktiivselt järgima.

Komisjon jälgib hoolikalt SEP litsentsimisturge, pöörates tähelepanu eelkõige asjade interneti tehnoloogiatele, ning kasutab selleks spetsiaalselt loodavat eksperdirühma ja teeb vajadusel täiendavaid uuringuid. Komisjon toetub tehtud edusammudele ning hindab vajadust edasiste meetmete järele, et tagada selle abil tasakaalustatud raamistik SEPde tõrgeteta, tõhusaks ja tulemuslikuks litsentsimiseks.

(1)

Määruses (EL) 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist, on defineeritud mõisted „standard“ ja „tehniline spetsifikatsioon“. Käesolevas dokumendis kasutatakse lühiduse huvides mõlemas tähenduses terminit „standard“.

(2)

Näiteks ettevõttel X, kes turustab kodus kasutamiseks mõeldud häiresüsteeme, mis on ühendatud internetiga WiFi ja LTE kaudu, et pakkuda tarbijatele suuremat turvalisust voolukatkestuse korral, on nende standardtehnoloogiate kasutamiseks vaja luba.

(3)

McKinsey, 2015. Vt ka kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta president Junckeri poolt seatud 5G ja asjade interneti eesmärki, 14.9.2016.

(4)

PricewaterhouseCoopers, 2015 ja Boston Consulting Group, 2015. Vt ka: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/digitising-european-industry#usefullinks

(5)

 Vt McKinsey (2015).

(6)

Majandushuvid on väga suured: näiteks 2G, 3G ja 4G standardite litsentsitulu on umbes 18 miljardit eurot aastas (CRA 2016).

(7)

 2014. aastal komisjoni korraldatud avalik konsultatsioon näitab selgelt eriarvamusi SEP keskkonnaga seotud probleemide ja lahenduste suhtes. Vt http://ec.europa.eu/growth/tools-databases/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=7833 .

(8)

ETSIs deklareeritud patendid moodustavad 70% kogu maailma SEPdest (IPlytics, 2017).

(9)

Näiteks on Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) poolt välja töötatud globaalse mobiilsidesüsteemi standardi ja 3G või universaalse mobiilsidesüsteemi standardi jaoks hädavajalikud rohkem kui 23 500 patenti. Sellist standardit kohaldatakse kõigi selliste nutitelefonide ja mobiilsete seadmete suhtes, millel on mobiilsideühendus. Rohkem andmeid on uuringus „Landscaping study on SEPs' IPlytics (2017) and 'Patents and Standards - A modern framework for IPR-based standardization“ ECSIP (2014).

(10)

Mõned standardiorganisatsioonid nõuavad teatavate patentide avalikustamist, kuna nad tunnustavad nende kasulikkust, teised aga lubavad ülddeklaratsioone. Teatise käesolevas osas viidatakse standardiorganisatsioonidele, kes taotluse avalikustamist spetsiaalselt nõuavad.

(11)

Vt näiteks mitu aastat kestnud „DARE” projekti ETSI andmebaasi täiustamiseks.

(12)

Üksikasjalikuma ülevaate saamiseks vt kokkuvõttev aruanne siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi poolt 2015. aastal korraldatud avaliku konsultatsiooni kohta. http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/14482/attachments/1/translations/en/renditions/native.

(13)

Vt CRA (2016).

(14)

 Vt punkt 3 seoses tõhusa õiguskaitse tagamisega.

(15)

Näiteks ei pruugi kandidaattehnoloogia jaoks esialgu deklareeritud patent või patenditaotlus avaldatud standardis kasutust leida või võidakse deklareeritud patenditaotlus patendi andmise protsessi käigus läbi vaadata.

(16)

Näiteks 71 % suurtes standardiorganisatsioonides (73 % ETSIs) deklareeritud SEPdest antakse alles pärast seda, kui standard on avaldatud (IPlytics, 2017).

(17)

Vt ECSIP (2014).

(18)

Vt IPlytics (2017) ja CRA (2016) ning kokkuvõte siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraadi (DG GROW) avaliku konsultatsiooni kohta SEP teemal (2015).

(19)

Mitmed peamiste tehnoloogiate kohta tehtud uuringud näitavad, et kui põhjalikult katsetada, on deklareeritud patentidest olulised ainult 10 % – 50 % (CRA, 2016 ja IPlytics, 20).

(20)

Olulisuse kontrollide kulud võivad peamiste tehnoloogiate litsentsituludega võrreldes olla tühised (vt CRA, 2016).

(21)

Tulude ja kulude analüüsi kohta vt IPlytics (2017).

(22)

Vt CRA (2016).

(23)

Vt IPlytics (2017).

(24)

Public consultation on patents and standards: A modern framework for standardisation involving intellectual property rights (Avalik konsultatsioon patentide ja standardite kohta: intellektuaalomandi õigusi kaasav kaasaegne standardimise raamistik).

(25)

Licensing Terms of Standard Essential Patents: A Comprehensive Analysis of Cases (Standardite rakendamiseks olulise patentide litsentseerimise tingimused: juhtumite põhjalik analüüs), JRC 2017.

(26)

Study on Transparency, Predictability and Efficiency of SDO-based Standardization and SEP Licensing (Uuring standardiorganisatsioonide standardimise ja SEP litsentsimise läbipaistvuse, prognoositavuse ja tõhususe kohta), avaldatud: 12/12/2016, (CRA uuring).

(27)

Vt eelkõige Unvired Planet vs. Huaweï [2017] EWHC 711 (Pat).

(28)

Kohtuasi C-170/13 Huawei Technologies, EU:C:2015:477, punkt 53.

(29)

 Nüüdisväärtus on väärtus, mis on diskonteeritud litsentsilepingu sõlmimise ajal. Diskonteerimise võimaldamine aja jooksul on oluline, kuna litsentsilepingud sõlmitakse mitmeks aastaks ja seda ka tehnoloogiliselt kiiresti muutuvas ettevõtluskeskkonnas.

(30)

Litsentsitasude kuhjumise kohta vt CRA uuring.

(31)

Unwired Planet vs. Huaweï [2017] EWHC 711 (Pat).

(32)

Siiski on FRAND-tingimustel litsentsimise puhul vaja litsentsitasu arvutada viisil, mis ei pane ebasoodsasse olukorda neid rakendajaid, kes soovivad arendada toodet, mida kasutatakse geograafiliselt piiratud alal.

(33)

Unwired Planet vs. Huaweï [2017] EWHC 711 (Pat).

(34)

Näiteks võib puulide loomist toetada selliste meetmete abil nagu standardiorganisatsioonide ja puulide vahelise suhtlemise intensiivistamine, osalemiseks stiimulite pakkumine ning ülikoolide ja VKEde teadlikkuse suurendamine puuli litsentsiandjaks olemise eelistest (ECSIP, 2015).

(35)

ECSIP (2014).

(36)

COM(2017) 708.

(37)

29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta; avaldatud ELTs L 195, 2.6.2004, põhjendus 3.

(38)

Kohtuasi C-170/13 Huawei Technologies, EU:C:2015:477.

(39)

Euroopa Kohus leidis, et ELi toimimise lepingu artiklit 102 tuleb tõlgendada nii, et standardiorganisatsiooni kehtestatud standardi rakendamiseks olulise patendi omanik, kes on võtnud selle organisatsiooni ees tühistamatu kohustuse anda kolmandatele isikutele litsentse õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel ehk nn FRAND- (fair, reasonable and non-discriminatory) tingimustel, ei kuritarvita oma turgu valitsevat seisundit selle artikli tähenduses, kui ta esitab patendiõiguste rikkumise hagi, milles nõuab oma patendiõiguste rikkumise lõpetamist või sellise kauba tagasivõtmist, mille tootmiseks seda patenti kasutati, kui on täidetud järgmised tingimused:

1) standardiorganisatsiooni kehtestatud standardi rakendamiseks olulise patendi omanik on enne selliste nõuete esitamist esiteks teavitanud väidetavat patendiõiguste rikkujat rikkumisest, mida ta talle süüks paneb, viidates asjaomasele patendile ning täpsustades, kuidas seda rikuti, ja teiseks on pärast seda, kui väidetav patendiõiguste rikkuja on väljendanud oma soovi sõlmida litsentsileping FRAND-tingimustel, esitanud sellele patendiõiguste rikkujale kirjalikult konkreetse litsentsipakkumuse neil tingimustel, märkides eeskätt ära litsentsitasu suuruse ja arvutamise meetodi, ja

2) patendiõiguste rikkuja, kes jätkab asjaomase patendi kasutamist, ei vasta sellisele pakkumusele hoolsalt, vastava valdkonna äritavasid järgides ja heauskselt, mis tuleb välja selgitada objektiivsete asjaolude alusel ning selleks on eelkõige vajalik mis tahes venitustaktika puudumine.

(40)

OLG Düsseldorf, kohtuasi I-15 U 66/15, 17. novembri 2016. aasta kohtumäärus, ja OLG Karlsruhe, kohtuasi 6 U 58/16, 8. septembri 2016. aasta kohtumäärus.

(41)

Vt punkt 1.

(42)

29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, ELT L 195, 2.6.2004, lk 16.

(43)

Kohtuasi C-170/13 Huawei Technologies, EU:C:2015:477, punkt 65.

(44)

Vt mutatis mutandis dokumendiga „Suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta tehnosiirde kokkulepete suhtes“, ELT C 89, 28.3.2014, lk 3, punktid 250–255.

(45)

Vaidluste kohtuvälised lahendamise mehhanismid on juba olemas, näiteks Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) vahekohtu- ja vahenduskeskus.

(46)

Komisjoni talituste töödokument „Intellektuaalomandi õiguste kasutamine VKEdes innovatsiooni ja majanduskasvu huvides“, SWD(2016) 373, 22.11.2016.

(47)

Vt punkt 1.2.1.

(48)

Neid on püütud defineerida JRC uuringu „Patent Assertion Entities in Europe“ (Patendihaid Euroopas) 3. peatükis. http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC103321/lfna28145enn.pdf  

(49)

  http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC103321/lfna28145enn.pdf  

(50)

Eespool osutatud JRC uuring.

(51)

Pilvandmetöötluse kohta vt „Report on standards and open source: bridging the gap“.

(52)

OASIS, ECMA, ITU-T, ETSI jne.