EUROOPA KOMISJON

Brüssel,29.11.2017

COM(2017) 707 final

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE

Nüüdisaegse ühiskonna probleemidele kohane ja tasakaalustatud intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise süsteem

{SWD(2017) 430 final}

I.SISSEJUHATUS

Tõhusad, hästi läbimõeldud ja tasakaalustatud intellektuaalomandisüsteemid on innovatsiooni ja majanduskasvu tehtavate investeeringute edendamise üks võtmetegureid. Intellektuaalomandi õigused on üks peamisi vahendeid, mille kaudu äriühingud, loomeinimesed ja leiutajad saavad teenida kasu teadmistesse ja loomesse tehtud investeeringutelt. Uuringud näitavad, et suure intellektuaalomandi õiguste osakaaluga sektorid moodustavad hinnanguliselt ligikaudu 42 % ELi SKPst (aastane väärtus umbes 5,7 triljonit eurot), neis sektorites luuakse 38 % kõigist töökohtadest 1 ja nende arvele langeb kuni 90 % ELi ekspordist 2 .

Tänu digirevolutsioonile on tekkinud ohtralt uusi võimalusi. Interneti kaudu jõuavad innovatiivsed kaubad, tehnoloogia ja loomesisu palju laialdasema tarbijaskonnani ning see võimaldab novaatoritel ja loomeinimestel jõuda uutele turgudele ja uute inimesteni. Samas on digirevolutsioon toonud ELi intellektuaalomandisüsteemi jaoks kaasa ka suuremad riskid. Internetikeskkonnas saavad intellektuaalomandit rikkuvad kaubad ja sisu levida palju laialdasemalt ja kiiremini ning tarbijatel on palju keerulisem aru saada, millised kaubad ja sisu on ehtsad ja seaduslikud ja millised mitte. Peale selle võivad intellektuaalomandi õiguste rikkujad kasutada võltsidentiteeti ja tegutseda väljaspool ELi sellises õigusruumis, kus nende õiguste kaitse tagamine on nõrk.

Kõige selle tagajärjel on kogu maailmas kasvanud intellektuaalomandi rikkumiste arv 3 . Praegu moodustavad võltsitud ja piraatkaubad ülemaailmsest kaubandusest 2,5 %. ELi tööstusele avaldab see negatiivset mõju: hiljutise uuringu 4 kohaselt on 5 % kogu ELi saabuvast impordist võltsitud kaubad ja piraatkaubad. Sellise ebaseadusliku kaubanduse maht ulatub hinnanguliselt 85 miljardi euroni.

Intellektuaalomandi õiguste rikkumine ohustab eriti neid sektoreid, kus ELi ettevõtjad on maailmas liidripositsioonil (näiteks rõivatööstus, luksuskaubad ja ravimid) ning toob neis sektorites kaasa nii tulu kui ka töökohtade olulise vähenemise. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) analüüsis hiljuti intellektuaalomandi rikkumiste ulatust, intensiivsust ja mõju üheksas sektoris 5 ning leidis, et ELi kogukahju on 48 miljardit eurot 6 . Kannatab ka Euroopa loome- ja kultuuritööstus (muusika, film, tarkvara, raamatud) 7 . Võltsimisest ja piraatlusest ettevõtjatele tekkiv kahju mõjub negatiivselt nende ettevõtjate poolt ELis pakutavatele töökohtadele, mille tõttu omakorda vähenevad maksutulu ja sotsiaalmaksed 8 .

Võltsimisest ja piraatlusest saadav kasum läheb samal ajal sageli kuritegelike organisatsioonide kaukasse. Tavaliselt tegutsevad need kuritegelikud organisatsioonid nii ELis kui ka väljaspool seda, kasutavad seaduslikke ja põrandaaluseid tehaseid, imbuvad sisse tarneahelasse, kasutavad ära tööjõudu, ei maksa makse, tegelevad rahapesuga ja seavad tarbijad ohtu 9 .

2014. aasta intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise tegevuskava 10 tähistas muutust komisjoni intellektuaalomandi õiguskaitse põhimõtetes, milles hakati rohkem tähelepanu pöörama sellele, kus raha liigub, et jätta kaubandustasandil tegutsevad intellektuaalomandi rikkujad ilma tuludest, mis muudavad nende tegevuse kasumlikuks. Intellektuaalomandi parema õiguskaitse tagamine toetab komisjoni prioriteete luua töökohti, hoogustada majanduskasvu ja parandada konkurentsivõimet. Ühtlasi on sellel oluline osa ühtse turu väljakujundamises ja tugevdamises ning liikmesriikidevahelise killustatuse vähendamises. Seepärast kuulutas komisjon digitaalse ühtse turu 11 ja ühtse turu 12 strateegias, et Euroopas tuleb intellektuaalomandi õiguskaitse reaalseks tagamiseks (digikeskkonnas) rohkem ära teha ning toetada rahavoogude jälgimise lähenemisviisi ja pöörata erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ehk VKEdele.

Autoriõiguse raamistiku parandamise hiljutistele algatustele 13 tuginedes tutvustab komisjon põhjalikku meetmete paketti, et intellektuaalomandi õiguste kohaldamist ja nende kaitse tagamist veelgi parandada nii ELi liikmesriikides ja ELi piiril kui ka rahvusvahelisel tasandil 14 . Paketi meetmeid kirjeldatakse nii käesolevas teatises kui ka järgmistes dokumentides:

·teatis, mis sisaldab suuniseid jõustamisdirektiivi kohaldamise kohta 15 ja millele on lisatud komisjoni talituste töödokument samale direktiivile antud hinnanguga;

·teatis standardite rakendamiseks oluliste patentide kohta;

·komisjoni talituste töödokument hinnangu kohta, mis on antud võltsitud toodete internetimüüki käsitlevale vastastikuse mõistmise memorandumile.

Käesolevas teatises esitatakse kõigi nende intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist käsitlevate meetmete raamistik. Teatis koosneb neljast osast, milles kirjeldatakse järgmist:

1)meetmed, tänu millele on intellektuaalomandi valdkonna sidusrühmadel lihtsam kasutada ELis ühtlast, õiglast ja toimivat kohtuliku õiguskaitse süsteemi. Koos jõustamisdirektiivi kohaldamise suunistega hõlmab see meetmeid ja soovitusi õigusemõistmise ja selle prognoositavuse edasiseks parandamiseks ELis;

2)meetmed toetamaks tööstussektori juhitavaid algatusi, mille eesmärk on võidelda intellektuaalomandi rikkumise vastu; näiteks vabatahtlikud kokkulepped vahendajatega ja abinõud, et parandada tarneahelate kaitset võltsimise eest;

3)algatused, mille eesmärk on tugevdada tolli- ja muude asutuste suutlikkust tagada intellektuaalomandi õiguskaitse;

4)meetmed, mille eesmärk on toetada kogu maailmas jõulisemalt võitlust intellektuaalomandi rikkumiste vastu ja mille raames edendatakse parimaid tavasid ja tehakse intensiivsemat koostööd kolmandate riikidega. 

Ühest küljest on olemas selge vajadus võtta intellektuaalomandi rikkumisega võitlemiseks jõulisemaid meetmeid, kuid teisalt peaksid ELi põhimõtted tagama, et intellektuaalomandi õiguste austamine ei lähe vastuollu vajadusega võtta sujuvalt kasutusele uusi ja innovatiivseid tehnoloogiaid. Eriti oluline on see juhul, kui sellised tehnoloogiad inkorporeeritakse standarditesse. Praeguses kiiresti muutuvas ja ühendatud maailmas on intellektuaalomandiõigusega kaitstud tehnoloogial (kasutatakse ka nimetust „standardi rakendamiseks oluline patent“) põhinevad laialdaselt levinud standardid vajalikud koostalitlusvõime jaoks ning eriti olulisel kohal on need asjade interneti tulemusliku kasutuselevõtu seisukohast. Seega on standardi rakendamiseks oluliste patentide tasakaalustatud, tõhus ja jätkusuutlik raamistik hädavajalik, et tagada õiglane juurdepääs standarditud tehnoloogiatele ning kindlustada ühtlasi patendiomanikele tasu investeeringute eest, mida nad on teinud teadus- ja arendustegevusse ja standardimisse, et neil säiliks motivatsioon pakkuda oma parimaid tehnoloogiaid standarditesse kaasamiseks.

Seepärast antakse välja eraldi teatis standardite rakendamiseks oluliste patentide raamistiku kohta. Raamistik sisaldab suuniseid ja soovitusi selle kohta, kuidas muuta deklareerimissüsteem läbipaistvamaks ja tõhusamaks, selgitab õiglaste, mõistlike ja mittediskrimineerivate tavade (nn FRAND-tingimused) mõningaid olulisemaid põhimõtteid ning annab juhiseid selle kohta, kuidas kindlustada tulemuslik õiguskaitse ning vähendada samas kohtuvaidluste kuritarvitamise tõenäosust. Suurem selgus neis küsimustes aitab tagada ELi liidrirolli ülemaailmses tehnoloogilises innovatsioonis ning hõlbustab näiteks selliste uute tehnoloogiate tulemuslikku kasutuselevõttu ELis nagu asjade internet ja 5G andmeside, millele toetub digitaalne ühtne turg.

II.TÕHUSAMA JA PROGNOOSITAVAMA KOHTULIKU ÕIGUSKAITSE TAGAMISE KORRA KEHTESTAMINE ELis

Vastavalt parema õigusloome suunistele 16 tegi komisjon jõustamisdirektiivi tulemuslikkuse tervikliku hindamise. Tulemustest nähtub, et tänu direktiivile on loodud ühine õigusraamistik, mille alusel kohaldatakse kogu ELi tsiviilkohtutes samu vahendeid, tagades siseturul üldjoontes kaitse kõrge taseme. Direktiivi alusel on sündinud ka ettevõtjate üleeuroopalised õiguskaitse tagamise strateegiad. Samuti on see julgustanud kohtunikke ja juriste vahetama kohtuvaidlustega seotud kogemusi. Hindamise käigus selgus, et jõustamisdirektiiv on olnud kulutõhus, kooskõlas ELi muude samalaadse eesmärgiga algatustega ning loonud ELi tasandil lisaväärtust. Seega jõuti hindamise tulemusena järeldusele, et jõustamisdirektiiv täidab endiselt oma eesmärki.

Samas nähtub hindamisest, et teatavaid direktiivi sätteid (nt kohtulike tõkendite, kahjutasu ja kohtukulude kohta) rakendatakse ja kohaldatakse praktikas erinevalt. Sageli tulenevad erinevused ebakindlusest ja lahknevustest sätete tõlgendamisel, mille põhjuseks on eeskätt uue digitaalse keskkonnaga seotud probleemid. Erinevusi võib põhjustada ka asjaolu, et jõustamisdirektiivi eesmärk oli minimaalne ühtlustamine. Ent tõenäoliselt on olulisim lahknevuste põhjus see, et kõnealuse direktiivi kohaldamine põrkub äärmiselt erisuguste riigisiseste tsiviilõigusliku kaitse raamistike ja õigustraditsioonidega. Seetõttu võib kohtumenetluse tulemus nii sisuliselt kui ka tulemuslikkuse ja tõhususe mõttes suuresti erineda olenevalt sellest, kus menetlus algatati. See võib kahjustada prognoositavust ja muuta õiguskaitse tagamise keeruliseks, seda eriti piiriüleste juhtumite puhul.

Kirjeldatud nähtusi kinnitavad ka jõustamisdirektiivi hindamiseks korraldatud avaliku konsultatsiooni tulemused 17 . Kuigi enamik sidusrühmi leidis, et kehtivad õigusnormid on aidanud intellektuaalomandit kaitsta ja hoidnud ära intellektuaalomandi rikkumisi, soovisid paljud siiski suuremat selgust selle kohta, kuidas tuleks jõustamisdirektiivi praktikas kohaldada. Eriti õiguste omajad ja vahendajad leidsid, et nimetatud direktiivi meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid ei kohaldata liikmesriikides järjekindlalt ning see tähendab, et kaitsetase varieerub ELi piires. Kuigi ka intellektuaalomandi austamine on iseenesest põhiõigus, 18 väljendasid kodanikud muret oma põhiõiguste austamise üle intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise menetlustes.

Suunised jõustamisdirektiivi kohta

Jõustamisdirektiivi järjepidevamaks ja tulemuslikumaks kohaldamiseks annab komisjon välja eraldi teatise, mis sisaldab suuniseid selles direktiivis sätestatud meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite tõlgendamiseks ja kohaldamiseks 19 . Toetudes Euroopa Kohtu praktikale ja olemasolevatele parimatele tavadele, esitatakse suunistes komisjoni seisukohad nende kõnealuse direktiivi sätete kohta, mille tõlgendamisel on esinenud probleeme. Hindamise ja avaliku konsultatsiooni tulemusi arvesse võttes käsitletakse selles teatises direktiivi peamisi aspekte, eeskätt järgmist:

·direktiivi kohaldamisala;

·mida tähendab nõue, et meetmed, menetlused ja õiguskaitsevahendid peavad olema muu hulgas õiglased;

·õigusnormid, mis käsitlevad tõendeid, õigust teabele, õigust ajutistele ja ennetavatele meetmetele ja kohtulikke tõkendeid;

·tekitatud kahju hüvitamine (kahjutasu) ning

·kohtukulude hüvitamine.

Lisaks sisaldab teatis suuniseid selle kohta, kuidas kohaldada jõustamisdirektiivis sätestatud meetmeid selliselt, et tagatud oleks õiglane tasakaal erinevate intellektuaalomandivaidlustes esile kerkivate põhiõiguste vahel, vältides sealjuures siiski ebaproportsionaalseid tagajärgi ja kohtuvaidluste kuritarvitamist.

Intellektuaalomandivaidlused võivad eriti digitaalajastul toimuda samal ajal mitmes liikmesriigis. Näiteks võib juhtuda, et ebaseadusliku veebisisuga võitlev autoriõiguse omaja peab esitama sama rikkumise kohta samal ajal nõude mitmes liikmesriigis. Kui sama rikkumise eest taotletakse sama õiguskaitsevahendi kohaldamist mitmes jurisdiktsioonis, kaasnevad sellega tavaliselt siiski märkimisväärsed kulud ja pikad menetlused, seda eriti siis, kui ELis puudub intellektuaalomandiõiguse ühtne määratlus ja kui materiaalõiguse erinevuste tõttu kohaldatakse erandeid ja piiranguid eri liikmesriikides erinevalt. Suunised jõustamisdirektiivi kohta ei lahenda kõiki selle valdkonna probleeme 20 ega saagi seda teha, kuid nad aitavad muuta kõnealuse direktiivi tõlgendamise ja kohaldamise järjekindlamaks ning see omakorda peaks muutma ka piiriülesed kohtuvaidlused õiguste omajate jaoks lihtsamaks.

Suunised ei piira õiguskaitsemeetmeid, mille võtmist komisjon võib kaaluda ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel ning mis on kooskõlas suunistes esitatud tõlgendusega.

Nii hindamise kui ka avaliku konsultatsiooni käigus selgus, et sidusrühmade jaoks on oluline vahendajate, eeskätt võrgus tegutsevate vahendajate rollide ja vastutuse küsimus. Suunistes selgitatakse, et võimalus teha jõustamisdirektiivi alusel vahendajale ettekirjutus ei olene vahendaja vastutusest kõnealuse (väidetava) rikkumise eest 21 . E-kaubanduse direktiiviga 22 on ette nähtud tingimused, mille korral on teatavad võrgus tegutsevad vahendajad vastutusest vabastatud. Kui 2016. aastal tõdes komisjon veebiplatvorme käsitlevas teatises, 23 et e-kaubanduse direktiivis sätestatud raamistik täidab endiselt oma eesmärki, siis hiljuti esitas komisjon konkreetsed suunised, 24 et ühendada ebaseadusliku veebisisu, kaasa arvatud intellektuaalomandit rikkuva sisu kiire ja tulemuslik avastamine ja kõrvaldamine koos vajalike õiguslike kaitsemeetmetega, kasutades selleks näiteks nn teatamise ja kõrvaldamise menetlusi. Ettepanekus direktiivi kohta, mis käsitleb autoriõigust digitaalsel ühtsel turul, kirjeldati ka teatavaid konkreetseid vahendeid ja mehhanisme, mille abil saavutada autoriõiguse seisukohast hästi toimiv turg, ning tehti ettepanek asjakohaste meetmete kohta, mida võtaksid teatavad internetipõhiste teenuste osutajad, et hoida koostöös õiguste omajatega ära autoriõigusega kaitstud sisu kättesaadavus ilma autoriõiguse omaja nõusolekuta.

Jõulisema teadmuskogukonna loomine intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks: kohtuliku õiguskaitse tagamise parandamine ELis

Hindamine näitas, et paljud õiguste omajad ei olnud rahul sellega, et juurdepääs õigusemõistmisele on keeruline, menetlused pikad ja kulukad ning tulemused ebakindlad. Lisaks sellele ilmnes hindamise käigus, et kohtumenetluste käiku ja nende (tõenäolisi) tulemusi ei peeta läbipaistvaks ega prognoositavaks. Üldiselt paistab, et sellised asjaolud nagu riikide tsiviilõiguse traditsioonide ja kohtutavade erinevused pidurdavad intellektuaalomandi õiguskaitse prognoositava ja järjekindla süsteemi arendamist ELis.

Seoses sellega komisjon mitte ainult ei esita suuniseid jõustamisdirektiivi kohta, vaid kutsub liikmesriike üles tegutsema intensiivsemalt selle nimel, et näha ELis toimuvate intellektuaalomandi rikkumise korral ette tulemuslik ja prognoositav tsiviilõiguslik kaitse kooskõlas jõustamisdirektiiviga, ning toetab sellist tegevust. Suuremast läbipaistvusest ja prognoositavusest oleks palju kasu, eelkõige VKEdele. See hõlbustaks nende juurdepääsu õigusemõistmisele ja edendaks taskukohaste kindlustussüsteemide kasutuselevõttu intellektuaalomandiõiguse alaste kohtuvaidluste jaoks 25 .

Esmalt kavatseb komisjon teha tihedat koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, et täiendada eespool nimetatud suuniseid vajaduse ja võimaluse korral edasiste veelgi sihipärasemate suunistega, et toetada homogeenset ja tulemuslikku intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist ELis. Selleks teeb komisjon koos riikide ekspertide, sh riikide kohtunike, ja muude sidusrühmadega kindlaks mõned konkreetsed teemad ja probleemsed valdkonnad, kus võiks kasu olla parimatele tavadele tuginevatest täiendavatest konkreetsetest suunistest. Kõnealusel juhul võiks näiteks välja arvutada kahjutasu suuruse ja määrata kindlaks tõendid, mida on vaja, et hüvitada intellektuaalomandi õiguste rikkumisega tekitatud kahju.

Komisjon kavatseb avaldada kõik suunised intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise kohta internetis, muu hulgas portaalis Your Europe, 26 et praktiline teave intellektuaalomandi õiguste kohtuliku kaitse tagamise kohta ei oleks kättesaadav ainult kohtunikele ja juristidele, vaid kõigile sidusrühmadele.

Teiseks, nagu näitas jõustamisdirektiivi hindamine, on intellektuaalomandiõigusele ja eriti intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisele spetsialiseerunud kohtunikel väga oluline roll jõustamisdirektiivi meetmete, menetluste ja õiguskaitsevahendite tulemuslikus ja tõhusas kasutamises. Sellise spetsialiseerumisega kaasnevad märkimisväärsed eelised, eeskätt kiiremad, tõhusamad ja järjekindlamad otsused, mis omakorda suurendavad õiguskindlust. Seepärast kutsub komisjon liikmesriike üles sellist spetsialiseerumist suurendama.

Intellektuaalomandi õiguskaitse tulemuslikumale ja järjekindlamale tagamisele ELis aitab kaasa ka õigusalase koolituse kättesaadavus ja parimate tavade arendamine. Et liikmesriikide tegevust selles valdkonnas toetada, kavatseb komisjon rohkem panustada vaatluskeskusega tehtavasse töösse, et töötada välja kohtunikele mõeldud põhjalik seminaride ja koolituste õppekava. See peaks soodustama intellektuaalomandi õiguste rikkumisega tegelevate kohtunike võrgutööd ja õpet. Kõnealuses kontekstis kavandatakse aastaks 2018 kolme eriseminari.

Kolmandaks on intellektuaalomandi õiguskaitse tagamise vallas tehtud otsuste läbipaistvus oluline eeldus, et ühtsel turul saaks toimuda teadmusvahetus, et prognoositavus oleks suurem ja intellektuaalomandiga tegelejate seas toimuks piiriülene arutelu. Praeguseks on intellektuaalomandiga seotud kohtulahendeid eraldi veebisaidil avaldanud üksikud liikmesriigid ning reeglid nende kättesaadavuse ja avaldamise kohta on väga erinevad. Seepärast esitab komisjon liikmesriikidele üleskutse avaldada intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud menetlustes tehtud kohtuotsused süstemaatiliselt vähemalt juhul, kui otsuse on teinud apellatsioonkohus või sellest kõrgema tasandi kohtud 27 . Komisjon omalt poolt tõhustab koos EUIPO ja vaatluskeskusega tehtavat tööd EUIPO loodud kohtulahendite andmebaasi kallal, et see oleks võimalikult põhjalik ja kasutajasõbralik.

Lisaks kohtuliku õiguskaitse tagamise süsteemide tõhusamaks muutmisele tuleks kaaluda ka täiendavate alternatiivse vaidluste lahendamise vahendite väljatöötamist. Ühe võimalusena saaks intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks kasutada ka alternatiivset vaidluste lahendamist, näiteks vahendamis- või vahekohtumenetluse vormis. Kuigi alternatiivse vaidluste lahendamise vahendeid kasutatakse intellektuaalomandiga seotud nõuete lahendamiseks suhteliselt harva, on neil oma eelised (nt piiriüleseid küsimusi saaks lahendada kiiremini ning alternatiivne vaidluste lahendamine võib olla kiirem ja odavam kui kohtuvaidlus). Praegu kaardistab komisjon koos EUIPOga olemasolevaid alternatiivse vaidluste lahendamise vahendeid ja analüüsib seda, millised eelised võiksid olla EUIPO juurde loodaval vahenduskeskusel, mis tegeleks kaubamärkide ja disainilahendustega seotud küsimustega. Samuti kavatseb komisjon hakata tegema koostööd tulevase ühtse patendikohtuga, et arendada vahendamist ja vahekohtumenetlusi patentidega seotud küsimustes. See peaks toetama ELi intellektuaalomandialase vahendus- ja lepitusvõrgustiku kasutuselevõttu, mis kuulutati välja idu- ja kasvufirmade algatuses 28 .

III.TÖÖSTUSE JUHITAVA TEGEVUSE TÕHUSTAMINE, ET HOIDA ÄRA INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE RIKKUMIST JA SELLE VASTU VÕIDELDA

Intellektuaalomandi õiguste rikkumistega tuleks võidelda ühiselt, kaasates kõik osalised nii avalikust kui ka erasektorist ning kasutades mitte ainult kohtulikku õiguskaitse tagamist, vaid kõiki võimalikke vahendeid. Komisjon on hulga aastaid teinud koostööd tööstusega, et toetada ja edendada tööstuse juhitavaid algatusi, mis on suunatud intellektuaalomandi rikkumise vastu. Eesmärk on soodustada hoolsuskohustust kõigi isikute seas, kes võivad olla kaasatud intellektuaalomandi õigusi rikkuvate toodete või sisu väljatöötamisse ja nendega seotud tehingutesse, sealhulgas tarnijad, reklaamiagentuurid ja makseteenuse pakkujad, aga ka õiguste omajad ise. Hoolimata märkimisväärsest edust saab ja tuleb intellektuaalomandit rikkuvate kaupade ja tavade leviku peatamiseks ära teha palju rohkem.

Vabatahtlike kokkulepete pakutavate võimaluste igakülgne kasutamine

Komisjon julgustab pidama rohkem sidusrühmade vahelisi dialooge, et tööstussektori partnerid saaksid intellektuaalomandi rikkumise vastases võitluses teha tulemuslikku koostööd ja levitada tööstuse parimaid tavasid. Õiguste omajad ja internetiplatvormid sõlmisid 2011. aastal esimese vastastikuse mõistmise memorandumi ning ajakohastasid seda 2016. aastal 29 . Memorandumi kohaselt peaks võitlus võltskaupade müügiga põhinema koostööl. Pärast memorandumi vastuvõtmist võib täheldada arengut kahes valdkonnas.

Esiteks võeti esimese võltsinguid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumiga kasutusele võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad, et hinnata vabatahtliku kokkuleppe tulemusi ja teha kindlaks valdkonnad, mida võiks edasi arendada. Esimene seiretsükkel, milles neid tulemuslikkuse põhinäitajaid kasutati, näitab, et vastastikuse mõistmise memorandum on mõjus ja tal on juba märkimisväärsed tulemused. Seiretsükli tulemustest nähtub, et vabatahtlik koostöö võib aidata märkimisväärselt piirata võltsingute internetimüüki ning pakkuda tõhusaid lahendusi. Alates vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumisest on internetiplatvormidest kõrvaldatud suur hulk võltsitud toodete pakkumisi; enamasti on selle taga olnud proaktiivsed ja ennetavad meetmed. Arvestades, et intellektuaalomandit rikkuvad kaubad jõuavad üha sagedamini ühtsele turule, julgustab komisjon kõiki allakirjutanuid ja uusi osalejaid siiski oma jõupingutusi suurendama 30 .

Teiseks, sidusrühmad on komisjoni egiidi all lõpul viimas tööd, et sõlmida uus vastastikuse mõistmise memorandum, mille eesmärk on peatada reklaamimine intellektuaalomandit rikkuvatel veebisaitidel. Reklaamitulu on selliste saitide jaoks oluline sissetulekuallikas ja kokkulepitavate meetmete tulemusena peaksid intellektuaalomandi õiguste rikkujad selle olulise toe kaotama. Kui intellektuaalomandit rikkuval saidil on tuntud kaubamärkide ja levinud makseteenuste reklaamid, võib see jätta tarbijale mulje, et sait, mida nad külastavad pakub sisule, kaupadele või teenustele seaduslikku juurdepääsu, kuigi tegelikult on lood teised. See võib tekitada tarbijates segadust, õõnestada nende kindlustunnet ja kahjustada seega kaubamärgi väärtust.

Töö on pooleli ka transpordi- ja ekspedeerimisteenuseid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi kallal. Selle memorandumi eesmärk on välistada, et kaubandustasandil tegutsevad võltsijad kasutavad nende ettevõtjate teenuseid võltskaupade ELi toomiseks. Veel üks ettevalmistamisel olev vastastikuse mõistmise memorandum peaks tegelema makseteenuste pakkujatega, sest sageli on need teenused internetis intellektuaalomandit rikkuvate pakkumiste tegemiseks hädavajalikud.

Komisjon toetab nende vabatahtlike kokkulepete edasist arendamist eeskätt internetikeskkonnas, ning püüab tagada, et kõik allakirjutanud tegutsevad hoolsuskohustust järgides ja austades üldiselt ja igakülgselt ELi õigust, eeskätt ELi toimimise lepingu artikleid 101 ja 102. Ühtlasi püüab komisjon tagada, et asjaosaliste erinevate huvide vahel leitakse tasakaal ning et tarbijate õigusi austatakse nõuetekohaselt. Komisjon propageerib kõigi sektorite ja tööstusharude laialdast osalust sellistes lepingutes.

Komisjon leiab, et selliste vastastikuse mõistmise memorandumite seire peaks põhinema võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatel. Komisjon annab regulaarselt aru nende kokkulepete tulemuslikkusest, et teha kindlaks parimad tavad ja valdkonnad, mida võiks tulevikus veelgi parandada, ning hinnata vajadust ELi tasandi seadusandlike meetmete järele.

Tarneahelate kaitsmine intellektuaalomandi rikkumise ohu eest

Veel üks tegevusvaldkond, milles komisjon, tööstus ja muud partnerid koostööd teevad, püüab kaitsta tarneahelaid võltsimise ja muude intellektuaalomandi rikkumisega seotud ohtude eest. Ka siin tuleb probleeme üha juurde. 2015. aastal peetud hoolsuskohustuse ja tarneahela terviklikkuse teemalisel seminaril 31 nenditi, et ettevõtjad puutuvad üha sagedamini kokku olukordadega, kus võltstooted (nt elektroonikaseadmete võltsdetailid) on nende tarneahelasse imbunud. Suures osas on selle põhjuseks tarneahelate üha suurenev keerukus, mis tähendab, et ettevõtetel (eriti VKEdel) on keeruline oma tarnijaid ja nende allhankijaid jälgida. Pealegi on uute tehnoloogiate ja interneti levik aidanud rikkujatel oma võltsimismeetodeid parandada ja seaduslikesse tarneahelatesse imbuda. Tarneahela läbipaistvuse tagamiseks on küll olemas parimad tavad (riskijuhtimine, ettevõtjate sotsiaalne vastutus), kuid neid ei kasutata süstemaatiliselt intellektuaalomandi rikkumiste avastamiseks ja nendega võitlemiseks. Hoolsuskohustuse puudumine nõrgendab tarneahelat ja lubab sellesse sisse võltsingud, mis kahjustavad ettevõtlust ja seavad kodanikud ohtu.

Komisjoni arvates tuleks tarneahelad kiiremas korras kaasata võltsingutevastasesse võitlusse. Selle eesmärgi saavutamiseks võib katsetada uusi vahendeid ja aidata luua ja laiendada parimaid tavasid.

Kaupade jälgitavus on tarneahela turvalisuse, tarbijate ohutuse ja toodete kvaliteedi alustala. Sestap püüab komisjon tõhustada koostööd õiguste omajate ja oluliste osaliste, nt standardiorganisatsioonide ja turvalahenduste pakkujate vahel, et soodustada jälgitavustehnoloogiate 32 levikut ja toetada näiteks selliste uute jälgitavus- ja autentimissüsteemide esilekerkimist nagu plokiahel. Tänu varade, tehingute ja osaliste registreerimisele pakub selline hajusandmebaas väärtuslikku teavet toodete päritolu ja mineviku kohta ning võimaldab neid hõlpsamini jälgida ja autentida. Plokiahelal põhinevate lahenduste abil saab kiiresti avastada seaduslikku tarneahelasse jõudnud võltsdetaile või -tooteid, aga ka seda, kui kaubad on suunatud ebaseaduslikesse kauplemiskohtadesse 33 . Komisjon on käivitanud projekti „#Blockchain4EU: plokiahel tööstuse ümberkujundamises“, et analüüsida, kuidas saaks plokiahela tehnoloogiat kasutada tarneahelate läbipaistvuse suurendamiseks ja intellektuaalomandiõiguste paremaks kaitseks. Koos vaatluskeskusega kavatseb komisjon jätkata plokiahela kasutusvõimaluste kaardistamist ja katsetamist (eeskätt plokiahela maratoni Blockathon kaudu) võltsingute vastases võitluses ning teha kindlaks, millised õiguslikud ja majanduslikud takistused võiksid pidurdada nende kasutuselevõttu 34 .

Lisaks eelöeldule on arenguruumi ka teadlikkuse suurendamise ja parimate tavade laialdasema leviku osas. Tööstus peaks saama teadlikuks sellest, et tema tarneahelat on vaja kaitsta, ning seda tuleks julgustada parema kaitse nimel tegutsema. Siinkohal võib kasulikuks osutuda intellektuaalomandi kaitse põhjalikum integreerimine akrediteerimisprotsessi. Näiteks 10. mail 2017 võeti vastu uus ISO standard säästvate hangete kohta (ISO 20400), mis sisaldab esmakordselt selget viidet meetmetele, mille eesmärk on võidelda intellektuaalomandi rikkumise vastu. Komisjon püüab nimetatud standardit veelgi propageerida ettevõtetes toimuvate infotundide 35 või suuremate intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisele pühendatud ürituste käigus 36 .

Peale selle uurib komisjon täpsemalt, kuidas võiks tulevikus integreerida intellektuaalomandi kaitse standardid volitatud ettevõtja staatuse 37  omandamise protsessi. Volitatud ettevõtja põhimõte tugineb Maailma Tolliorganisatsiooni tolliasutuste ja ettevõtjate partnerlusel. Volitatud ettevõtja staatuse annavad tolliasutused ning see annab ettevõtjale tolliprotseduurides teatavad eelised. Staatus on avatud kõigile tarneahela osalistele, kes vastavad teatavatele ELi tollieeskirjades sätestatud kvaliteedinõuetele ja teevad tolliasutustega tihedat koostööd, et tagada tarneahelate turvalisus ja terviklikkus. Võltsingutega võitlemisele võiks sealjuures rohkem tähelepanu pöörata. Tarneahela turvalisuse suurendamiseks julgustatakse ettevõtjaid valima usaldusväärseid partnereid, kes kasutavad tõhusaid õigusnormide järgimise süsteeme (nagu volitatud ettevõtjad).

Lõpuks tuleks tähelepanu pöörata ka VKEde olukorrale, sest nende võimalused oma tarneahelat suunata on sageli väga piiratud. EUIPO algatab sel teemal peagi eriuuringu, et selgitada välja parimad tavad ja pakkuda konkreetseid lahendusi.

IV.Võitlus intellektuaalomandi rikkumiste vastu tõhusama halduskoostöö kaudu

Praegu on olemas ohtralt teavet võltsitud ja piraatkauba väärtuse ja mõju kohta, 38 kuritegelike organisatsioonide päritolu kohta ja selle kohta, milliseid kanaleid nad oma kauba ELi suunamiseks kasutavad 39 . Tänu ulatuslikule andmete kogumisele 40 on nüüd kindlaks tehtud kõige rohkem kannatanud sektorid, teada on tarnetrajektoorid ja olemas on tõendid. Seega on käes aeg ühendada ELi sees jõud ja liikuda edasi intellektuaalomandi rikkumiste vastases võitluses nii ELi piiridel kui ka väljaspool ELi.

Et parandada intellektuaalomandi õiguste järgimist, püüab komisjon tõhustada kõigi asjaomaste ametiasutuste omavahelist koostööd. Esmalt uurib komisjon, kuidas saaksid majandus- ja kaubandusinspektsioonid ning tarbijakaitseasutused rohkem osaleda võitluses võltsimise ja piraatlusega. Mõnes liikmesriigis selline koostöö juba toimib, teistes veel mitte. Mõnede valdkondade ja liikmesriikide parimatele tavadele toetudes kavatseb komisjon liikmesriikidega arutada, kuidas kindlustada kõigi asjaomaste ametiasutuste sobiv osalus. Näiteks soodustab komisjon ka edaspidi liikmesriikide parimate tavade jagamist seoses kontrollimise ja õigusnormide täitmise tagamisega põllumajandusliku toidutööstuse sektoris, seda eeskätt geograafiliste tähistega seotud õiguste puhul. Samuti jätkatakse liikmesriikide kontrollistruktuuride auditeerimise programmi.

Peale selle kavatseb komisjon koos EUIPO ja Europoliga kaardistada võltsingute vastases võitluses kasutatavad andmebaasid, et teha kindlaks andmelüngad ja selgitada välja, kuidas saaks andmeid asjaomaste ametiasutuste vahel paremini jagada.

Koos EUIPOga alustab komisjon tõendite ja kogutud andmete põhjal koostööd ka liikmesriikidega, et suurendada üldsuse teadlikkust intellektuaalomandi rollist ja intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahjulikest mõjudest.

Et võidelda võltsingute ja piraatluse vastu ELi piiridel, aitab komisjon ka edaspidi liikmesriike õiguskaitse tagamisel tollis. Praegu hinnatakse komisjonis, milline on olnud intellektuaalomandi rikkumisega võitlemise tollialase tegevuskava toime aastatel 2013–2017 41 . Aruanne selle kohta esitatakse veel 2017. aastal ning võetakse ka vajalikud järgmised meetmed. Sealjuures keskendutakse järgmistele prioriteetidele:

·tagada intellektuaalomandi õigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide ühetaoline rakendamine kogu ELis;

·tugevdada tollikoostööd ja vahetada teavet politsei ja muude õiguskaitseasutustega;

·arendada intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks mõeldud riskijuhtimise vahendeid.

Lisaks eelöeldule meenutab komisjon liikmesriikidele, et nad on kohustatud üle võtma kaubamärgidirektiiviga ettenähtud uued ELi õigusnormid, kaasa arvatud riigiasutuste korra. Muu hulgas on nende õigusnormide eesmärk peatada võltsitud kaupade, kaasa arvatud võltsitud transiitkaupade liikumine 42 .

Tavaliselt ei ole võltsitud toodete puhul järgitud tooteid käsitlevaid ELi õigusakte ja seega võivad nad tarbijatele ohtlikud olla. Käesolevas teatises käsitletakse peamiselt intellektuaalomandi õiguste alaste ELi õigusaktide täitmise paremat tagamist, kuid ühtse turu strateegias väljakuulutatud kaupade paketis on võetud vaatluse alla ka muude tooteid käsitlevate ELi õigusaktide täitmise tagamine.

V.ÜLEMAAILMNE VÕITLUS INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE RIKKUMISE VASTU

Võltsimine ja piraatlus on suuresti ülemaailmsed probleemid, millele tuleb reageerida kogu maailmas. ELi sees võetavatele meetmetele peaks lisanduma rahvusvaheline töö, et takistada intellektuaalomandi rikkumist ülemaailmsete tarneahelate kaudu.

Komisjon edendab ELi lähenemist intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisele kogu maailmas: kahepoolselt tehakse seda kaubanduslepingute ja peamiste kaubanduspartneritega peetavate intellektuaalomandi õiguste alaste dialoogide kaudu ning mitmepoolselt toimub see rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO), Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu ja OECD, aga ka muudes asjaomastes organisatsioonides, nagu ICANN 43 . Eesmärk on tugevdada ja standardida intellektuaalomandi õiguskaitse tagamine rahvusvahelisel tasandil ja suurendada teadlikkust võltsimise ja piraatluse tekitatavast kahjust.

Komisjon käivitab tihedas koostöös EUIPOga kolm intellektuaalomandi alase tehnilise koostöö programmi („IP Key“), mille partneriteks on vastavalt Hiina, Kagu-Aasia ja Ladina-Ameerika. Selles tegevuses toetutakse positiivsetele kogemustele, mis on saadud varasemate koostööprogrammide käigus Hiina ja ASEANi piirkonna riikidega. Aastatel 2017–2020 on nende kolme programmi eelarve kokku 20 miljonit eurot. Programmide kaudu toetatakse osalevates riikides intellektuaalomandi kaitse tulemusliku süsteemi arendamist, lähtudes ELi heast tavast, ning aidatakse ELi ettevõtjatel kaitsta oma intellektuaalomandi õigusi neil turgudel.

Lähtudes intellektuaalomandi kaitse ja õiguskaitse tagamise strateegiast kolmandates riikides, 44 avaldab komisjon ajakohastatud aruande intellektuaalomandi kaitse ja õiguskaitse tagamise kohta kolmandates riikides. Aruandes esitatakse uute prioriteetsete riikide nimekiri. Komisjon asub prioriteetsetes riikides intensiivsemalt tegutsema ja koondab oma vahendid kindlaks tehtud probleemsetele valdkondadele, kaasa arvatud vabakaubanduspiirkondadele ja geograafilistele tähistele.

Koostöös EUIPOga paneb komisjon kokku intellektuaalomandi turgude järelevalvenimekirja. Järelevalvenimekirjas loetletakse füüsilised ja internetipõhised kauplemiskohad, mis tegelevad teadete kohaselt intellektuaalomandi õiguste olulise rikkumisega, eeskätt ELi tarbijaid puudutava piraatluse ja võltsimisega, või soodustavad seda. Selle tegevuse lõpptulemusena koostatakse kõige probleemsemate turgude nimekiri ja kirjeldatakse nende turgude peamisi omadusi. Nimekirja sisu ja eesmärgi jaoks vajaliku teabe ja tagatised annab komisjon. Lisaks jälgib komisjon, milliseid meetmeid ja toiminguid võtavad nimekirja kuuluvate turgude suhtes ette kohalikud ametivõimud ning milliste meetmete ja toimingutega piiravad intellektuaalomandi rikkumist ettevõtjad ja turuomanikud.

Seoses sellega korraldab komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda teavet selliste turgude kohta. Turge lisatakse nimekirja vaatluskeskuse abiga kontrollitud andmete põhjal. Esimene intellektuaalomandi turgude järelevalvenimekiri avaldatakse 2018. aasta teises pooles ning seda ajakohastatakse regulaarselt.

Komisjon kavatseb ka edaspidi propageerida intellektuaalomandi kaitse kohta internetis oleva teabe kasutamist, mida võimaldab näiteks võltsimisvastane kiirteabevahetuse süsteem (anti-counterfeiting rapid intelligence system database ehk ACRIS), kuhu kogutakse teavet intellektuaalomandi rikkumisjuhtumite kohta, mis mõjutavad ELi ettevõtjaid kolmandates riikides. Et internetis olev teave oleks kergemini juurdepääsetav ja kasutajasõbralikum, kavatseb komisjon luua portaali, mis võimaldaks ühest kohast pääseda juurde intellektuaalomandiga seotud komisjoni veebisaitidele ja andmebaasidele.

VI.KOKKUVÕTE

Käesolevas teatises kirjeldati laiaulatuslikke meetmeid ja tegevusi, mille eesmärk on tagada ELi poliitikavaldkondades koordineeritud ja tulemuslik lähenemine, mis aitaks tõhustada võitlust intellektuaalomandi rikkumiste vastu. Komisjon teeb koostööd EUIPOga, et teave kõigi meetmete ja tegevuste kohta oleks kättesaadav ühe veebiportaali kaudu ja et töö tulemused pälviksid võimalikult suurt tähelepanu.

Võltsimise ja piraatluse ulatus ja mõju ühiskonnale eeldavad tulemuslikku õiguskaitselist reageerimist, millega kaasneks paljude nii avaliku kui ka erasektori osapoolte kiire ja koordineeritud sekkumine igal tasandil alates kohalikust kuni ülemaailmseni.

Seda silmas pidades julgustab komisjon kõiki asjaosalisi järgima käesolevas teatises esitatud suuniseid, soovitusi ja tegevusi. Komisjon hoiab edusammudel silma peal ja hindab sellest lähtuvalt edasiste meetmete vajalikkust.

Ülevaade peamistest meetmetest

MEEDE	OSALISED	AJAKAVA
1.    TÕHUSAMA JA PROGNOOSITAVAMA KOHTULIKU ÕIGUSKAITSE TAGAMISE KORRA KEHTESTAMINE ELis
Suunised selle kohta, kuidas tõlgendada ja kohaldada jõustamisdirektiivi peamisi sätteid.	Komisjon	Tehtud
Koostöö liikmesriikide ekspertide ja kohtunikega täiendavate konkreetsemate suuniste vallas, mis lähtuvad parimatest tavadest.	Komisjon / liikmesriigid / vaatluskeskus	2019. aastaks
Nimetatud suuniste ja parimate tavade esitamine internetis, muu hulgas portaalis Your Europe.	Komisjon/vaatluskeskus	2019. aastaks
Julgustada: - kohtunikke spetsialiseeruma intellektuaalomandile ja intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud küsimustele; - avaldama süstemaatiliselt intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud kohtuasjades tehtud otsuseid.	Liikmesriigid:	-
Soodustada alternatiivse vaidluste lahendamise laialdasemat kasutamist intellektuaalomandiga seotud vaidlustes; muu hulgas kaardistada olemasolevad alternatiivse vaidluste lahendamise vahendid ja analüüsida, millised eelised oleksid EUIPO juurde loodaval vahenduskeskusel.	Komisjon/EUIPO	2019. aastaks
2.    TÖÖSTUSE JUHITAVA TEGEVUSE TÕHUSTAMINE, ET HOIDA ÄRA INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE RIKKUMIST JA SELLE VASTU VÕIDELDA
Parandada ja laiendada vabatahtlike kokkulepete kasutamist võitluses intellektuaalomandi rikkumisega eeskätt sihtotstarbeliste vastastikuse mõistmise memorandumite kaudu, millesse oleksid kaasatud õiguste omajad, internetiplatvormid, reklaamiettevõtjad, kaubasaatjad ja makseteenuse pakkujad. Propageerida selliseid vastastikuse mõistmise memorandumeid; jälgida selliste memorandumite toimimist ja tulemuslikkust ning anda aru nende tulemuste kohta.	Komisjon/tööstus Komisjon/vaatluskeskus	2019. aastaks 2019. aastaks
Edendada intellektuaalomandi rikkumisega võitlemiseks hoolsuskohustust tarneahelates, uurida uute tehnoloogiate, näiteks plokiahela potentsiaali ja julgustada kasutama olemasolevaid akrediteerimisprotsesse, et võtta kasutusele intellektuaalomandiõiguse järgimise kavad.	Komisjon / liikmesriigid / EUIPO / vaatluskeskus	2019. aastaks
3.    Võitlus intellektuaalomandi rikkumiste vastu tõhusama halduskoostöö kaudu
Tõhustada meetmeid ja suurendada üldsuse teadlikkust intellektuaalomandi rikkumisega seotud riskidest.	EUIPO	2019. aastaks
Pakkuda riikide tolliasutustele sihipärasemat abi, lähtudes kehtiva tollialase tegevuskava tulemustest, ning teha nõukogu eesistujaga koostööd uue tollialase tegevuskava koostamiseks.	Komisjon/nõukogu	2018.
4.    ÜLEMAAILMNE VÕITLUS INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE RIKKUMISE VASTU
Avaldada uus aruanne intellektuaalomandi kaitse ja õiguskaitse tagamise kohta kolmandates riikides, tutvustada uusi prioriteetseid valdkondi (st vabakaubanduspiirkonnad, geograafilised tähised).	Komisjon	2018. aasta esimene pool
Panna kokku intellektuaalomandi turgude järelevalvenimekiri, milles loetletakse füüsilised ja internetipõhised kauplemiskohad, mis tegelevad intellektuaalomandi õiguste olulise rikkumisega või soodustavad seda.	Komisjon	2018.
Rakendada iga-aastaste tööprogrammide alusel tehnilise koostöö programme („IP Key“ programmid) Hiina, Kagu-Aasia ja Ladina-Ameerikaga.	Komisjon/vaatluskeskus	2018–2019

(1)

Võttes arvesse nii otsest kui ka kaudset tööhõivet.

(2)

EUIPO, Intellectual property rights in intensive industries and economic performance in the EU, 2016.

(3)

Siiski esineb ka positiivseid tendentse. Näiteks autoriõiguse vallas on rikkumiste arv mõnedel turgudel tänu uutele ärimudelitele vähenenud (lisainfo https://copia.is/library/the-carrot-or-the-stick ). Loomulikult sõltub seadusliku pakkumise edukas areng sellest, kui tõhusad on meetmed õigusnormide täitmise tagamiseks. Komisjon on pidevalt rõhutanud, et internetipiraatluse vastane võitlus peaks käima käsikäes täiendavate meetmetega, mille hulka kuulub materjali seadusliku pakkumise ja haridusalaste algatuste arendamine (vt näiteks komisjoni teatised „Interneti-põhise loomingulise infosisu kohta ühtsel turul“, KOM(2007)836 (lõplik), ja „Autoriõiguse euroopalikuma ja aja nõuetele vastava raamistiku suunas“, COM(2015) 626 (final)).

(4)

OECD/EUIPO, Trade in Counterfeit and Pirated Goods: Mapping the Economic Impact, 2016.

(5)

Kosmeetika- ja isikliku hügieeni tooted; rõivad, jalatsid ja aksessuaarid; spordikaubad; mänguasjad ja mängud; käe- ja reisikotid; ehted ja kellad; muusikasalvestised; vein ja kange alkohol; ravimid.

(6)

Kättesaadav aadressil https://euipo.europa.eu/ohimportal/en/web/observatory/quantification-of-ipr-infringement .  

(7)

Vt näiteks BASCAP/INTA, The economic impact of counterfeiting and piracy, 2017, kättesaadav aadressil:  http://www.inta.org/Communications/Documents/2017_Frontier_Report.pdf ; sealse hinnangu kohaselt oli filmide, muusika ja tarkvara digipiraatluse hind 2015. aastal 213 miljardit USA dollarit. Vt ka EUIPO, The Economic cost of IPR Infringement in the recorded Music industry - mai 2016, kättesaadav aadressil: https://euipo.europa.eu/tunnel-web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/resources/research-and-studies/ip_infringement/study7/Music_industry_en.pdf . Selle uuringu käigus leiti, et 2014. aastal kaotas muusikasalvestiste tööstus ELis müügitulu ligikaudu 170 miljoni euro eest, sest tarbiti ebaseaduslikest allikatest pärit muusikasalvestisi. Vt ka Ühendkuningriigi intellektuaalomandiameti vaatlusuuringut autoriõiguse rikkumise ulatuse kohta internetis. Viimase uuringu (mai 2016) hinnangute kohaselt tarbis 15 % vähemalt 12aastastest internetikasutajatest Ühendkuningriigis ajavahemikul märtsist maini 2016 ebaseaduslikult vähemalt ühe ühiku veebisisu ning 5 % sama vanadest Ühendkuningriigi internetikasutajatest kasutas ainult ebaseaduslikku sisu (materjalidega saab tutvuda aadressil:

  https://www.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/546223/OCI-tracker-6th-wave-March-May-2016.pdf ).

(8)

EUIPO hiljutises analüüsis (vt joonealune märkus 6) hinnati, et nimetatud üheksas sektoris ületab otsene ja kaudne töökohtade kaotus 786 000 piiri. Valitsemissektoril jääb nimetatud üheksast sektorist saamata 14,4 miljardit eurot.

(9)

UNODC, The Illicit Trafficking of Counterfeit Goods and Transnational Organized Crime, 2014, kättesaadav aadressil:

https://www.unodc.org/documents/counterfeit/FocusSheet/Counterfeit_focussheet_EN_HIRES.pdf

Europol-EUIPO, Situation report on counterfeiting in the EU, 2015, kättesaadav aadressil:

https://euipo.europa.eu/ohimportal/documents/11370/80606/2015+Situation+Report+on+Counterfeiting+in+the+EU ja UNICRI, Illicit pesticides, Organized crime and supply chain integrity, 2016, kättesaadav aadressil:

http://www.unicri.it/in_focus/files/The_problem_of_illicit_pesticides_low_res1.pdf

(10)

 „Uudetud konsensuse poole intellektuaalomandi õiguskaitsel: ELi tegevuskava“, COM(2014)392, 1. juuli 2014. Tegevuskavale toetudes esitas Euroopa Parlament komisjonile üleskutse anda praegusele õigusraamistikule üksikasjalik hinnang; vt 9. juuni 2015. aasta resolutsiooni.

(11)

Komisjoni teatis „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“, COM (2015) 0192 final, 6. mai 2015.

(12)

Komisjoni teatis „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“, COM (2015) 550 final, 28. oktoober 2015.

(13)

Vt eeskätt „Autoriõigustel põhineva õiglase, tulemusliku ja konkurentsivõimelise Euroopa majanduse edendamine digitaalsel ühtsel turul“, COM (2016) 592, 14. september 2016, ja ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv autoriõiguse kohta digitaalsel ühtsel turul, 14. september 2017.

(14)

Ülevaade peamistest meetmetest on esitatud lisas.

(15)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45).

(16)

Parema õigusloome suunistes on esitatud põhimõtted, millest Euroopa Komisjon lähtub kehtivate õigusaktide haldamisel ja hindamisel. Vt https://ec.europa.eu/info/better-regulation-guidelines-and-toolbox_et .

(17)

Avaliku konsultatsiooni tulemustega saab tutvuda komisjoni veebisaidil: http://ec.europa.eu/growth/content/have-your-say-enforcement-intellectual-property-rights-0_et  

(18)

Vt ka ELi põhiõiguste harta artikli 17 lõige 2.

(19)

Komisjoni teatis „Suunised intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/48/EÜ teatavate aspektide kohta“, COM(2017) 708.

(20)

Nagu jõustamisdirektiivi põhjenduses 11 on selgitatud, ei ole selle direktiivi eesmärk kehtestada tsiviil- või kaubandusalase koostöö, jurisdiktsiooni, otsuste tunnustamise ja jõustamise ühtlustatud norme ega tegeleda kohaldatava õigusega, sest selliste küsimuste reguleerimiseks on olemas muud ELi õigusaktid, mis on põhimõtteliselt samamoodi kohaldatavad ka intellektuaalomandi suhtes.

(21)

Vt suuniste jaotise IV punkt 1.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (ELT L 178, 17.7.2000, lk 1).

(23)

Komisjoni 25. mai 2016. aasta teatis „Veebiplatvormid ja digitaalne ühtne turg. Euroopa võimalused ja probleemid“, (COM(2016) 288 final).

(24)

Komisjoni 28. septembri 2017. aasta teatis „Võitlus ebaseadusliku veebisisuga. Veebiplatvormidele suurema vastutuse andmine“ (COM(2017) 555 final).

(25)

Nagu komisjon oma idu- ja kasvufirmade algatuses (vt ka „Intellektuaalomand VKEde teenistuses eesmärgiga edendada innovatsiooni ja majanduskasvu“, SWD(2016) 373, 22. november 2016) teatas, võtab ta meetmeid, et motiveerida selliste intellektuaalomandiõiguse alaste kindlustussüsteemide kasutuselevõttu Euroopas, eeskätt selleks, et aidata VKEsid.

(26)

  www.youreurope.be  

(27)

Selles töös tuleks järgida isikuandmete kaitse alaseid õigusakte. Lisaks sellele peavad liikmesriigid järgima ka jõustamisdirektiivi artiklit 15, mis annab kohtuorganitele õiguse nõuda hageja palvel ja rikkujate kulul kohtuotsuse avaldamist.

(28)

Vt joonealune märkus 26.

(29)

Vastastikuse mõistmise memorandum võltsitud kaupade internetimüügi kohta, 21. juuni 2016, memorandumiga saab tutvuda veebisaidil http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/18023/attachments/1/translations . Memorandum kehtib kaubamärkide, disainilahenduste ja autoriõiguse suhtes.

(30)

Täpsemat teavet võltsinguid käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi alusel toimunud esimese seiretsükli tulemuste kohta (sh võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajatele tuginev analüüs ja sidusrühmade uuringu tulemused) saab käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendist „Overview of the functioning of the Memorandum of Understanding on the sale of counterfeit goods via the internet“, SWD(2017) 430.

(31)

Seminari videot saab vaadata komisjoni veebisaidil:

  http://ec.europa.eu/growth/industry/intellectual-property/enforcement_et .

(32)

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus koostas autentimistehnoloogiatest ning tuvastus- ja jälgimissüsteemidest põhjaliku ülevaate, mis avaldati 2016. aastal ja millega saab tutvuda aadressil

  http://publications.jrc.ec.europa.eu/repository/bitstream/JRC104204/kjna28400enn.pdf  

(33)

Seda muidugi eeldusel, et plokiahelal põhinevad lahendused on kooskõlas kohaldatava õigusega eeskätt isikuandmete kaitse osas.

(34)

Ühtlasi kavatseb komisjon käivitada koos Euroopa Parlamendiga ELi plokiahela vaatluskeskuse ja foorumi „EU Blockchain Observatory and Forum“.

(35)

Näiteks intellektuaalomandi õiguste kasutajatoe abil.

(36)

Standardit ISO 20400 käsitleti 23. juunil 2017 Berliinis toimunud intellektuaalomandi õiguskaitse alasel tippkohtumisel.

(37)

  https://ec.europa.eu/taxation_customs/general-information-customs/customs-security/authorised-economic-operator-aeo_en  

(38)

Vt Europol/EUIPO, Situation Report on Counterfeiting and Piracy in the European Union, 2017, aadressil

  https://euipo.europa.eu/tunnel-web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/documents/reports/Situation%20Report%20EUIPO-Europol_en.pdf .

(39)

Vt OECD/EUIPO, Mapping the Real Routes of Trade in Fake Goods, juuni 2017, aadressil

  https://euipo.europa.eu/tunnel-web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/documents/reports/Mapping_the_Real_Routes_of_Trade_in_Fake_Goods_en.pdf .

(40)

Vaatluskeskuse kodulehel on avaldatud rohkem trükiseid erinevatel intellektuaalomandi ja õigusrikkumistega seotud teemadel: https://euipo.europa.eu/ohimportal/en/web/observatory/observatory-publications.

(41)

Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb Euroopa Liidu intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tollialast tegevuskava (ELT C 80, 19.3.2013, lk 1).

(42)

Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 336, 23.12.2015, lk. 1).

(43)

Interneti nimede ja numbrite määramise korporatsioon.

(44)

https://euipo.europa.eu/ohimportal/documents/11370/0/Report+on+the+protection+and+enforcement+of+intellectual+property+rights+in+third+countries